Teenistuse korraldamine

Digiallkirjad

14/14

RAAMLEPING

08.07.2024 nr 2-2/24/674-1

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (registrikood 70009764, asukoht Järve tn 34a, 11314 Tallinn),
Kaitseministeerium (registrikood 70004502, asukoht Sakala tn 1, 15094 Tallinn),
Kaitsevägi (registrikood 70008641, asukoht Juhkentali tn 58, 15007 Tallinn),
Kaitseressursside Amet (registrikood 70007647, asukoht Aiandi tn 15, 12918 Tallinn), keda esindab põhimääruse alusel Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektor Magnus-Valdemar Saar, edaspidi nimetatud tellija, ühelt poolt

ja

OK Movers OÜ (registrikood 11428959, aadress Ämma tee 80/1, 74206 Iru küla, Jõelähtme vald), keda esindab põhikirja alusel Tarmo Peiker (edaspidi nimetatud täitja), teiselt poolt (edaspidi eraldi ja üksikult nimetatud pool ning koos ja ühiselt nimetatud pooled), sõlmisid käesoleva raamlepingu (edaspidi nimetatud leping) alljärgnevas:

1. Lepingu sõlmimise alus ja ese

1.1 Leping sõlmitakse lähtudes avatud menetlusega riigihanke „Siseriiklik ja rahvusvaheline kolimisteenus“ (viitenumber 278559) (edaspidi riigihange) alusdokumentidest ning nimetatud riigihanke raames täitja poolt esitatud pakkumusest.

1.2 Leping on sõlmitud järgnevas hanke osas:

Osa 1 – Siseriiklik kolimisteenus.

1.3 Lepingu esemeks on täitja poolt tellijale osutatav siseriiklik kolimisteenus (hanke osa 1) (edaspidi nimetatud teenus), mis on kirjeldatud riigihanke alusdokumentide tehnilises kirjelduses (lisa 1).

1.4 Täitja poolt osutatav teenus peab vastama riigihanke tehnilisele kirjeldusele (lisa 1), kui hankelepinguga ei ole kokku lepitud teisiti.

1.5 Sõltuvalt hankelepingu esemest sätestatakse teenuse sisu, tingimused, tähtaeg ja muu vajalik teave hankelepingutes.

1.6 Teenus peab vastama riigihanke alusdokumentidele, lepingu (sh hankelepingu) tingimustele ja täitja poolt esitatud pakkumusele, mis on ühtlasi lepingu lahutamatuks osaks. Lepingu tingimustele peavad vastama ka teenuse juurde kuuluvad dokumendid.

1.7 Tellija sõlmib lepingu täitjaga, tuginedes täitja pakkumusele, lepingus fikseeritud täitja avaldustele ja kinnitustele ning eeldades heas usus täitja professionaalsust ja võimekust lepingut nõuetekohaselt täita. Alltöövõtjate kasutamise korral jääb lepingu nõuetekohase täitmise eest tellija ees vastutavaks täitja.

1.8 Täitja avaldab ja kinnitab, et:

1.8.1 temal ja tema esindajal on lepingu sõlmimiseks kõik õigused ja volitused;

1.8.2 ta on lepinguga ja riigihanke alusdokumentidega tutvunud ning mõistab täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ja tagajärgi ning on nõus nendes toodud tingimustega;

1.8.3 lepingu täitmisega ei kahjustata kolmandate isikute õigusi ning puuduvad mistahes asjaolud, mis välistaksid tema õigusi sõlmida leping ja seda nõuetekohaselt täita;

1.8.4 ta omab lepingu täitmiseks vajalikke kehtivaid lubasid, registreeringuid, esindusõigusi ja sertifikaate ning nende lõppemisel lepingu kehtivusperioodil kohustub neid pikendama/uuendama. Kui lubade, registreeringute, esindusõiguste ja sertifikaatide pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel, on täitja kohustus tellijat sellest koheselt teavitada.

2. Lepingu osad

2.1 Lepingu lahutamatud osad on riigihanke alusdokumendid, täitja riigihanke pakkumus ning selle lisad, riigihanke menetluse ajal antud selgitused, kinnituskirjad, lepingu alusel esitatud pakkumuse esitamise ettepanekud, pakkumused, lepingu alusel sõlmitud hankelepingud, poolte vahel edastatud teated ning kõik sõlmitavad lepingu muudatused.

2.2 Kui hankelepingut ei ole sõlmitud, on hankelepingutena käsitletavad ka tellimused, tellimuskirjad, ostutellimused või muu, millega võetakse rahaline kohustus.

3. Lepingu täitmine

3.1 Pakutav teenus peab vastama lepingus ja selle lisades sätestatud nõuetele ja asjaomasele teenusele tavapäraselt esitatavatele nõuetele. Täitja teenuse osutamist reguleerivad tüüptingimused saavad rakenduda ainult osas, mis pole vastuolus käesolevas lepingus sätestatud tingimustega.

3.2 Lepingu alusel sõlmitakse hankelepinguid tellija vajaduse põhiselt. Leping ilma hankelepinguta ei kohusta tellijat täitjalt teenust tellima.

3.3 Tellija võib sõlmida ka kestvuslepinguid, st hankelepinguid, mis ei ole mõeldud ühekordseks ostuks vaid kindlaksmääratud perioodiks (nt 1 kuu, 3 kuud, 1 aasta vms), mille alusel täidetakse tellija esitatud tellimusi.

3.4 Hankelepingud sõlmitakse vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul, kui hankelepingu maksumus ilma käibemaksuta on 50 000 eurot või üle selle, siis sõlmivad pooled hankelepingu kahepoolselt allkirjastatud dokumendina.

3.5 Hankelepingus võib sätestada tingimusi, mis ei ole lepinguga reguleeritud.

3.6 Kui riigihanke tulemusel on sõlmitud leping mitme pakkujaga, korraldab tellija lepingu alusel hankelepingu sõlmimiseks lepingu osapoolteks olevate täitjate vahel minikonkursi.

3.7 Minikonkurss korraldatakse järgneva korra alusel:

3.7.1 Kui teenuse eeldatav kogumaksumus on vähem kui 30 000 eurot käibemaksuta, siis esitab tellija kõikidele raamlepingu osapoolteks olevatele täitjatele pakkumuse esitamise ettepaneku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis raamlepingus märgitud täitja kontaktisiku e-posti aadressile.

3.7.1.1. Tellijal on õigus punktis 3.7.1 nimetatud juhul esitada kõikidele raamlepingu osapoolteks olevatele täitjatele pakkumuse esitamise ettepanek ka riigihangete registri vahendusel.

3.7.2 Kui teenuse eeldatav kogumaksumus on alates 30 000 eurot käibemaksuta, siis esitab tellija kõikidele raamlepingu osapoolteks olevatele täitjatele pakkumuse esitamise ettepaneku riigihangete registri vahendusel.

3.7.3 Tellija toob minikonkursil välja selle minikonkursi tingimused, soovitavate teenuste loetelu ja täpsustused (nt teenuse sisu, lähte- ja sihtkoht/kohad, teenuse osutamise tähtaeg/ajagraafik vms) ja muu vajaliku info pakkumuse koostamiseks.

3.7.4 Tellijal on õigus muuta, vähendada või lisada täiendavaid nõudeid minikonkursi läbiviimisel (sh nt muuta kolitava vara mahu ülevaatamine ja hindamine kohustuslikuks tingimuseks). Sellisel juhul on täitja poolt minikonkursi pakkumuse käigus hinnatud ja esitatud maht eduka pakkumuse korral lõplik ning tasu maksmise aluseks.

3.7.5 Tellija sätestab pakkumuste esitamiseks mõistliku tähtaja, arvestades hankelepingu eseme keerukust ja pakkumuste esitamiseks vajalikku aega.

3.7.6 Täitja peab pakkumise tegemisel arvestama kõigi tegevuste ja kuludega, mis on vajalikud nõuetekohase teenuse osutamiseks, sealhulgas nendega, mida ei ole minikonkursi tingimustes eraldi nimetatud.

3.7.7 Pakkumise esitamise ettepaneku käigus tekkinud küsimus(ed) tuleb täitjal esitada tellijale:

3.8.6.1. kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis pakkumuse esitamise ettepaneku teinud tellija e-posti aadressile (lepingu punktis 3.7.1 nimetatud juhul);

3.8.6.2. läbi riigihangete registri teabevahetuse (lepingu punktides 3.7.1.1 ja 3.7.2 nimetatud juhul).

3.8.6.3. Tellija vastab täitja küsimus(te)le riigihangete seaduses ettenähtud aja jooksul edastades küsimuse(d) ja vastuse(d) korraga kõikidele raamlepingu osapooleks olevatele täitjatele.

3.7.8 Täitja esitab pakkumuse minikonkursi pakkumuse esitamise ettepanekus märgitud tähtajaks. Pärast nimetatud tähtaja möödumist laekunud pakkumuse jätab tellija arvestamata.

3.7.9 Täitja esitab pakkumise:

3.8.8.1.  pakkumise esitamise ettepanekus sätestatud e-posti aadressile (lepingu punktis 3.7.1 nimetatud juhul).

3.8.8.2. riigihangete registris (lepingu punktides 3.7.1.1 ja 3.7.2 nimetatud juhul).

3.7.10 Minikonkursi pakkumuse esitamisega kinnitab täitja kõigi pakkumise esitamise ettepanekus esitatud tingimuste ülevõtmist. Tingimusliku pakkumuse esitamine minikonkursil ei ole lubatud ja tellija lükkab tingimusliku või mittevastava pakkumuse tagasi (riigihangete seaduse (RHS) § 114 lg 1 ja 2).

3.7.11 Minikonkursil esitatud hinnad ei tohi ületada (nende teenuste osas, mille hind on fikseeritud lisal 2 „Pakkumuse väljavõte“) riigihanke pakkumuses esitatud ja lepingus fikseeritud maksimaalseid ühikuhindasid või punkti 5.3 alusel korrigeeritud maksimaalseid ühikuhindasid.

3.7.12 Täitja pakkumus peab olema jõus vähemalt 60 kalendripäeva alates minikonkursi pakkumuste esitamise tähtajast arvates.

3.7.13 Tellija hindab ja võrdleb pakkumusi vastavalt minikonkursi tingimustes täpsustatud pakkumuste hindamise kriteeriumide osakaaludele ning tunnistab edukaks pakkumuse, mis on vastavaks tunnistatud pakkumustest pakkumuste hindamise kriteeriumide alusel majanduslikult soodsaim.

3.7.14 Minikonkursil on majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamiseks pakkumuste hindamise kriteeriumi tüübid kas:

3.8.7.1. maksumus/kulu (pakkumuse kogumaksumus või ühikuhind Ühikuhind võib olla nt kolitava vara m3 hind, täitja töötunni hind, ühe kolimispakendi (nt pappkast mahuga vähemalt 80 l) hind jms.) (osakaalu punktid 100) või

3.8.7.2. kombineerituna maksumus/kulu (osakaalupunktid 10-90) ja tellimuse täitmise kiirus/aeg (osakaalupunktid 10-90).

3.7.15 Hindamiskriteeriumid ja nende osakaalud täpsustatakse minikonkursi tingimustes.

3.7.16 Tellija teavitab minikonkursi tulemustest kõiki lepingu osapooleks olevaid täitjaid, sh ka neid, kes minikonkursil hinnapakkumust ei esitanud, ning sõlmib hankelepingu edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud täitjaga.

3.7.17 Tellijal ei ole kohustust tellida kõiki minikonkursi pakkumise esitamise ettepanekus loetletud teenuseid (sh kõigi pakkumise esitamise ettepanekus loeteletud vara kolimist) pärast minikonkursil esitatud pakkumuste laekumist, kui tellija vajadused on hankelepingu sõlmimise ajaks muutunud.

3.7.18 Juhul, kui teenus vajab järeltegevusi või täiendavaid tegevusi, mida tellija ei osanud minikonkursis ette näha, jätkatakse täitjaga, kes osutas põhiteenust, ilma uut minikonkurssi korraldamata.

3.8 Tellija võib lükata tagasi kõik minikonkursil esitatud pakkumused, kui:

3.8.1 need on tellija jaoks ebamõistlikult kallid;

3.8.2 kui minikonkursi toimumise ajal on tellijale saanud teatavaks andmed, mis välistavad või muudavad tellija jaoks ebaotstarbekaks minikonkursi lõpule viimise esitatud tingimustel;

3.8.3 hankelepingu sõlmimine etteantud ja minikonkursi käigus väljaselgitatud tingimustel ei vastaks muutunud asjaolude tõttu tellija varasematele vajadustele või ootustele;

3.8.4 langeb ära vajadus minikonkursi järele põhjusel, mis ei sõltu tellijast või põhjusel, mis sõltub või tuleneb õigusaktidest.

3.9 Juhul, kui võrdsete pakkumuste esitamise tõttu osutuks minikonkursil edukaks rohkem kui üks pakkumus, toimub eduka pakkuja valik järgneva korra alusel:

3.9.1 võrdse arvu punkte kogunud pakkumuste korral osutub eduka pakkumuse esitanud pakkujaks täitja, kelle tellimuse täitmise kiirusele/ajale omistati suurem arv punkte;

3.9.2 juhul kui pakkumuste väärtuspunktid on võrdsed ka peale punktis 3.9.1 sätestatut või kui minikonkursil oli majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamiseks pakkumuste hindamise kriteeriumi tüübiks üksnes maksumus/kulu, siis korraldab tellija eduka pakkumuse väljaselgitamiseks liisuheitmise, võimaldades võrdselt väärtuspunkte saanud pakkumuse esitanud pakkujatel liisuheitmist jälgida interneti-teel reaalajas. Liisuheitmine protokollitakse.

3.10 Juhul kui minikonkursi edukas pakkuja võtab pakkumuse tagasi enne hankelepingu sõlmimist või ei asu hankelepingut tähtaegselt täitma, siis on tellijal õigus pöörduda täitja(te) poole, kelle hinnapakkumus oli pingereas järgmine ja sõlmida hankeleping ilma uut minikonkurssi läbiviimata ja nõuda võitnud pakkujalt või täitjalt (pingereas esimeselt) sisse hinnavahe võrreldes maksumusega, mille alusel hankeleping sõlmitakse. Samasugused tingimused kehtivad ka juhul, kui edukas pakkuja võtab pakkumuse tagasi enne hankelepingu jõustumist.

3.11 Juhul, kui riigihanke tulemusena või lepingu kehtivuse ajal väheneb lepingupartnerite arv mõnes hanke osas üheni ning pole võimalik (enam) minikonkursse korraldada, toimub teenuse tellimine sellisel juhul järgnevalt:

3.11.1 Tellija esitab täitjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hinnapäringu, tuues välja hankelepingu tingimused, soovitavate teenuste loetelu ja täpsustused (teenuse sisu, lähte- ja sihtkoht/kohad, teenuse osutamise tähtaeg/ajagraafik vms) ja muu vajaliku info pakkumuse koostamiseks.

3.11.2 Tellijal on õigus muuta, vähendada või lisada täiendavaid nõudeid (sh nt muuta kolitava vara mahu ülevaatamine ja hindamine kohustuslikuks tingimuseks). Sellisel juhul on täitja hinnapäringu käigus hinnatud ja esitatud maht lõplik ning tasu maksmise aluseks.

3.11.3 Tellija sätestab pakkumuse esitamiseks mõistliku tähtaja, arvestades hankelepingu eseme keerukust ja pakkumuste esitamiseks vajalikku aega.

3.11.4 Täitja peab pakkumise tegemisel arvestama kõigi tegevuste ja kuludega, mis on vajalikud nõuetekohase teenuse osutamiseks, sealhulgas nendega, mida ei ole hinnapäringus eraldi nimetatud.

3.11.5 Täitja esitab pakkumuse hinnapäringus märgitud tähtajaks pakkumuse esitamise ettepaneku teinud tellija e-posti aadressile.

3.11.6 Pakkumuse esitamisega kinnitab täitja kõigi hinnapäringus esitatud tingimuste ülevõtmist. Tingimusliku pakkumuse esitamine ei ole lubatud ja tellija lükkab tingimusliku või mittevastava pakkumuse tagasi (RHS § 114 lg 1 ja 2).

3.11.7 Pakkumuses esitatud hinnad ei tohi ületada ületada (nende teenuste osas, mille hind on fikseeritud lisal 2 „Pakkumuse väljavõte“) riigihanke pakkumuses esitatud ja lepingus fikseeritud maksimaalseid ühikuhindasid või punkti 5.3 alusel korrigeeritud maksimaalseid ühikuhindasid.

3.11.8 Täitja pakkumus peab olema jõus vähemalt 60 kalendripäeva alates pakkumuse esitamise tähtajast arvates.

3.11.9 Juhul, kui täitjal ei ole võimalik punktis 3.11.3 nimetatud tähtajast kinni pidada, teavitab ta sellest tellijat viivitamata.

3.11.10 Pooled on kokku leppinud, et tellija võrdleb täitja poolt pakutud hinda turuhinnaga. Tellija annab pakkumusele nõusoleku ostutellimuse tegemise või hankelepingu sõlmimisega või keeldub pakkumusest hiljemalt 14 päeva jooksul. Tellija ei ole kohustatud esitatud pakkumuse alusel ostutellimust tegema või hankelepingut sõlmima ning võib tellida teenust lepinguväliselt kui täitja poolt pakutud teenuse hind on võrreldes keskmise turuhinnaga põhjendamatult kõrge ja tellijale majanduslikult ebasoodne. Kui tellija 14 päeva jooksul pakkumusele ei vasta, loetakse seda keeldumiseks.

3.12 Tellijal on õigus tellida teenust kiireloomulise vajaduse korral vabalt valitud raamlepingu pooleks olevalt lepingupartnerilt, kes suudab nimetatud teenust kõige kiiremini osutada, riigihangete seaduse § 30 lg 8 alusel, juhul, kui pakkumise esitamise ettepanek on esitatud kõikidele vastava hankeosa raamlepingu partneritele ning tellija ja teenust kõige kiiremini osutada suutev täitja jõuavad teenuse hinnas ja tingimustes kokkuleppele. Eeltoodut võib rakendada tingimusel, et nende tellimuste kogumaksumus ei ületa 20% kogu lepingu maksumusest ja iga sellise tellimuse maksumus on väiksem, kui riigihanke piirmäär.

3.13 Tellijal on õigus tellida täitjalt ka muid tehnilise kirjelduse nõuetele vastavaid kolimisteenuseid, mis on täitja teenusevalikus, kuid mida ei ole käesolevas riigihankes küsitud ja pakkumises fikseeritud. Nimetatud teenuste tellimine toimub minikonkursside käigus raamlepingu partnerite vahel, mille raames esitab tellija täitjatele tellitava teenuse täpsed tingimused ja teenuse hinnastamise tingimused. Juhul, kui riigihanke tulemusena või lepingu kehtivuse ajal väheneb lepingupartnerite arv mõnes hanke osas üheni ning pole võimalik (enam) minikonkursse korraldada, toimub teenuse tellimine sellisel juhul punktis 3.11 sätestatud korras.

3.14 Tellijal on õigus tellida teenust lepinguväliselt, kui täitja ei esita teenuse osutamiseks pakkumust, esitatud pakkumused ei vasta minikonkursi nõuetele, täitja ei ole võimeline teenust osutama või pakutud teenuse hind on võrreldes keskmise turuhinnaga põhjendamatult kõrge ja tellijale majanduslikult ebasoodne või kui ükski raamlepingu partner ei soovi punkti 3.12. alusel tellijale sobivatel tingimustel teenust osutada.

4. Poolte õigused ja kohustused

4.1 Täitja kohustub:

4.1.1 osutama teenust vastavalt lepingus (sh hankelepingus) määratletud tingimustele, kvaliteetselt, õigeaegselt ja kokkulepitud mahus, parimas praktikas rakendatavatele nõuetele, normidele ja standarditele, valides teenuse osutamiseks oma äranägemisel vajalikud meetodid ning juhindudes seejuures lepinguga saavutatavast eesmärgist ja tähtaegadest.

4.1.2 tagama teenuse vastavuse riigihanke alusdokumentides toodud tehnilisele kirjeldusele ja minikonkursi/hinnapäringu käigus toodud pakkumuse esitamise ettepanekule;

4.1.3 pakkuma lepingu kestuse perioodil sama teenust, mille ta esitas riigihanke menetluses või selle täiendatud versiooni vastavalt tellija nõuetele;

4.1.4 vastutama teenuse osutamise kvaliteedi ning kavandatud eesmärkide saavutamise eest;

4.1.5 tagama teenuse osutamiseks lepinguga (sh hankelepinguga) kokkulepitud tasu eest vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõu, vahendid, materjalid jms, mis on vajalikud eesmärgi saavutamiseks;

4.1.6 tagama teenuse osutamisel tagama ohutuse ja ohutusalastest eeskirjadest kinnipidamise;

4.1.7 tagama vara transportimisel sellele pakendi, mis kindlustab vara säilimise transportimisel muutumatul kujul;

4.1.8 järgima tellija juhiseid ja tegema tellijaga koostööd;

4.1.9 andma tellija nõudmisel ülevaate teenuse osutamise hetkeseisust ning esitama tellija nõudmisel teenuse osutamisega seotud dokumendid;

4.1.10 teavitama koheselt, kuid mitte hiljem kui 2 (kahe) tööpäeva jooksul, tellijat lepingu täitmist takistavatest asjaoludest;

4.1.11 kõrvaldama tellija nõudmisel teenusel ilmnenud puudused viivitamatult omal kulul;

4.1.12 hüvitama tema süül tellijale ja/või kolmandatele isikutele tekitatud kahju;

4.1.13 esitama tellija nõudmisel määratud perioodi osas koondväljavõtte MS Excel formaadis või tellijaga kokkuleppel muus formaadis 10 päeva jooksul vastava nõude saamisest tellitud teenuste kohta (sh tellimuse tegemise kuupäev, teenuse nimetus, kogused ja summa km-ta, teenuste maksumus kokku km-ta), kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti;

4.1.14 tellija nõudmisel esitama informatsiooni (maht ja otstarve) alltöövõtjate kohta. Juhul, kui vastavasisuline informatsioon on esitatud enne lepingu sõlmimist, peab täitja kooskõlastama eelnevalt eespool nimetatud isikute vahetumise;

4.1.15 viivitamata teavitama tellijat täitja vastu suunatud küberründest ja küberintsidendist ning esitama tellija nõudmisel tellijale küberintsidendi raporti;

4.1.16 tagama, et lepingu punktis 6.5 nimetatud julgeolekutingimused oleksid täidetud, kui teenuse osutamiseks on täitjal vaja siseneda Kaitseministeeriumi valitsemisala territooriumile;

4.1.17 täitma tehnilises kirjelduse (lisa 1) punktides 2.1–2.17 nimetatud kohustused, kui hankelepinguga ei ole kokku lepitud teisiti (hanke osa 1 korral).

4.2 Täitjal on õigus:

4.2.1 saada tellijalt juhiseid, selgitusi või muud teavet, mis mõjutab teenuse osutamist;

4.2.2 teha tellijale ettepanekuid teenuse parema organiseerimise osas;

4.2.3 saada lepinguliste kohustuste nõuetekohase täitmise eest kokkulepitud tasu;

4.2.4 nõuda tellijast sõltuvate mitteõiguspäraste takistuste kõrvaldamist teenuse osutamisel.

4.3 Tellija kohustub:

4.3.1 vastama mõistliku aja jooksul kõikidele täitja poolt esitatud taotlustele juhiste täpsustamiseks;

4.3.2 informeerima täitjat esimesel võimalusel probleemidest, mis on seotud teenuse osutamisega;

4.3.3 tasuma lepinguliste kohustuste nõuetekohase täitmise eest kokkulepitud tasu lepingus sätestatud tingimustel.

4.4 Tellijal on õigus:

4.4.1 jooksvalt kontrollida lepingust tulenevate kohustuste täitmist ja nõuda igal ajal informatsiooni lepingu täitmise kohta;

4.4.2 anda täitjale täiendavaid juhiseid ja teha ettepanekuid;

4.4.3 konsulteerida vajadusel täitjaga lepingu esemega seotud küsimustes;

4.4.4 nõuda teenuse osutamisel ilmnenud puuduste viivitamatut kõrvaldamist;

4.4.5 nõuda täitja süül tekkinud kahjude korvamist;

4.4.6 kontrollida täitja poolt esitatud arvete, kalkulatsioonide ja muude kulutuste vastavust tegelikkusele, seejuures vajadusel küsida alltöövõtjate arvete esitamist;

4.4.7 nõuda täitjalt veovahendile või laos alusele paigutatud varast fotode tegemist ja nende fotode edastamist tellijale;

4.4.8 nõuda teenuse osutamise katkestamist või lõpetamist, kui teenuse osutamisel selgub, et teenus ei vasta lepingutingimustele. Tellija keeldumisel teenuse osutamisest peab täitja osutama tellijale nõuetekohase teenuse. Nõuetekohase teenuse osutamiseni tellijale loetakse täitja teenuse osutamisega viivitanuks.

5. Lepingu maksumus ja maksetingimused

5.1 Lepingu alusel sõlmitavate hankelepingute eeldatav maksimaalne kogumaksumus on 500 000 eurot (hanke 1 osa), millele lisandub käibemaks seaduses sätestatud juhul.

5.2 Teenuse hinnad on määratud täitja riigihanke pakkumuses (selles sisalduva teenuse osas), need on hankija jaoks lõplikud ja sisaldavad kõiki kulusid, mis on vajalikud nimetatud teenuse osutamiseks.

5.3 Riigihanke pakkumuses pakutud hinnad fikseeritakse lepingus minimaalselt 24 kuuks ja need sisaldavad kõiki kulusid, mis on vajalikud nimetatud teenuse osutamiseks.

5.3.1 Pärast 24 kuu möödumist on õigus pooltel esitada üks kord kalendriaastas lepingus fikseeritud ühikuhindade korrigeerimiseks põhjendatud avaldus. Kui avaldust ei esitata, jätkatakse lepingu täitmist selles fikseeritud hindadega.

5.3.2 Täitjal on õigus esitada hindade põhjendatud muutmise avaldus tellijale üks kord pärast 24 kuu möödumist üksnes eelneval 12 kuul toimunud Statistikaameti poolt avaldatud tarbijahinnaindeksi muutuse ulatuses, kuid mitte rohkem kui 10% hindade tõstmise korral. Samuti on tellija õigustatud esitama ühepoolse tahteavalduse hindade langetamiseks, kui Statistikaameti poolt avaldatud tarbijahinnaindeksi muutus on negatiivne.

5.3.3 Hindade muutmise vajaduse tekkimisel esitatakse põhjendatud avaldus. Tellijal on õigus hinnata muudatuse põhjendatust, sealhulgas võtta turult võrdlevaid pakkumusi ning küsida täitjalt tõendeid hinnatõusu põhjuste kohta. Tellija ei nõustu hinnatõusuga, kui selgub, et see ei ole põhjendatud või kui tellijal puuduvad rahalised vahendid muudetud hindadega lepingu täitmiseks. Põhjendatuks tunnistatud hinna korral vormistatakse uute hindade kohta lepingu muudatus, mis on lepingu lisa.

5.4 Teenuse eest tasutakse vastavalt vara tegelikule mahule, võttes aluseks mõlemapoolselt allkirjastatud pakkelehe(d), kui hankelepinguga ei ole kokku lepitud teisiti.

5.5 Täitja esitab arve e-arvena (masintöödeldavas XML-formaadis).

5.6 Tellija tasub täitjale tasu vastuvõetud teenuse eest täitja esitatud arve alusel iga lepingus nimetatud tellija kohta eraldi ja iga tellijaga kokkulepitud sagedusel.

5.7 Arve esitamise aluseks on kahepoolselt allkirjastatud pakkeleht (-lehed). Kahjujuhtumi korral ei ole täitjal õigust esitada tellijale arvet enne, kui täitja on hüvitanud tellijale, tellija esindajale (vara omanikule) või kolmandatele isikutele teenuse osutamise käigus tekitatud kahju.

5.8 Täitja esitab arve järgmiste andmetega:

5.8.1 Maksja andmed (täpsustatakse hankelepingus):

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Järve 34a, 11314 Tallinn, registrikood 70009764;

Kaitseministeerium, Sakala tn 1, 15094 Tallinn, registrikood 70004502;

Kaitsevägi, Juhkentali 58, 15007 Tallinn, registrikood 70008641;

Kaitseressursside Amet, Aiandi 15, 12918 Tallinn, registrikood 70007647;

5.8.2 Muud arvele mägitavad andmed:

· Hankelepingu (ostutellimuse) number;

· riigihanke viitenumber 278559;

· tellija kontaktisiku nimi;

· teenuse nimetus, teenuse osutamise aeg või ajavahemik, arve aluseks oleva pakkelehe number (selle olemasolul), hind ja muu vajalik info;

· riigihangete registri 15-kohaline lepinguosa viitenumber (olemasolul). Täitja leiab lepinguosa viitenumbri Riigihangete registrist temaga riigihankes 278559 sõlmitud lepingu andmetest.

5.9 Tellija ei tasu täitjale ettemaksu.

5.10 Tellija tasub vastuvõetud ja lepingutingimustele vastava teenuse eest arvel esitatud arveldusarvele 28 päeva jooksul pärast lepingu tingimustele vastava arve kättesaamist.

5.11 Tellija ei aktsepteeri arvet, mis ei vasta lepingutingimustele. Sellisel juhul esitab täitja uue seitsme päeva jooksul. Tellija ei maksa viivist arvelt, mille esitamata jätmise või valesti esitamise eest ei vastuta tellija.

5.12 Tasumine loetakse teostatuks tellija panga poolt maksekorralduse vastuvõtmisest.

5.13 Tellija kontrollib enne arve, mille maksumus on koos käibemaksuga 10 000 eurot või rohkem, tasumist täitja maksuvõla puudumist Maksu- ja Tolliameti kodulehekülje kaudu. Vähemalt 10 000 eurose maksuvõla olemasolu korral informeerib tellija tasutavast arvest Maksu- ja Tolliametit.

6. Konfidentsiaalsus- ja julgeolekutingimused

6.1 Konfidentsiaalse teabe all mõistavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud teavet, isikuandmeid, turvaandmeid, selgelt tähistatud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud dokumente ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada poolte huve. Konfidentsiaalne teave ei hõlma endas teavet, mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil.

6.2 Konfidentsiaalsusnõude kohaselt kohustub pool mitte avaldama lepingu kehtivuse ajal ega hiljem teise poole kirjaliku nõusolekuta konfidentsiaalset teavet. Pooled kaitsevad temale lepingu täitmise käigus teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsust.

6.3 Täitja kohustub mitte kasutama tellija kirjaliku nõusolekuta lepingu juurde kuuluvat dokumenti või informatsiooni, v.a juhtudel, mis on vajalikud lepingu täitmiseks. Kõik dokumendid peale lepingu ja selle lisade on tellija omand ja kui tellija nõuab, on täitja kohustatud talle need pärast lepingu lõppemist tagastama.

6.4 Täitjal on keelatud lepingu täitmise käigus teatavaks saanud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe reprodutseerimine ja avaldamine mistahes kolmandatele isikutele, sh isikutele, kellel puudub vastav juurdepääsuõigus ja teadmisvajadus.

6.5 Juhul, kui lepingu täitmiseks on täitjal vaja siseneda Kaitseministeeriumi valitsemisala territooriumile, siis täitja kohustub täitma kehtivaid julgeolekutingimusi (lisa 3). Juhul, kui täitja kasutab nimetatud territooriumil alltöövõtjaid, siis need tuleb eelnevalt kirjalikult kooskõlastada tellijaga ning ka neile rakenduvad kõik lepingus sätestatud julgeolekutingimused. Täitja vastutab selle eest, et alltöövõtjad täidavad julgeolekutingimusi. Täitja peab arvestama asjaoluga, et julgeolekualaste nõuete mittejärgimine annab tellijale õiguse jätta leping (sh hankeleping) sõlmimata või leping (sh hankeleping) erakorraliselt etteteatamise tähtaega järgimata üles öelda.

6.6 Avalikkusele suunatud lepingu eseme või selle täitmisega seotud teavitus, sh pressiteated, tellijale viitamine reklaamis või võrguväljaandes, on lubatud tellija sõnaselgel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis e-kirjaga antud nõusolekul.

6.7 Konfidentsiaalsusnõue on tähtajatu.

7. Vääramatu jõud

7.1 Lepingust tulenevate kohustuste rikkumine on vabandatav, kui pool on rikkunud kohustust vääramatu jõu tõttu. Pooled loevad vääramatuks jõuks asjaolu, mida kohustust rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu (sh hankelepingu) sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks, näiteks loodusõnnetusi, üldisi elektrikatkestusi, sõjategevust, blokaadi. Pooled ei loe vääramatuks jõuks täitja kolmandast isikust lepingupartneri suutmatust lepingut täita.

7.2 Kui mistahes vääramatu jõu tingimustele vastav asjaolu tõi kaasa lepingu mittetäitmise lepingus või selle lisades ettenähtud tähtajal ning selle mõju on ajutine, on lepingust tulenevat kohustust rikkunud poole käitumine vabandatav üksnes ajal, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.

7.3 Vääramatu jõu esinemise tõttu lükatakse lepingulise kohustuse täitmise tähtaeg edasi vastavalt asjaolu mõjumise ajale, kuid mitte enamaks kui 90 päeva.

7.4 Pool, kes ei suuda oma kohustusi vääramatu jõu tõttu täita, peab viivitamatult teatama teisele poolele nimetatud olukorra tekkimisest ja lõppemisest. Mitteteatamine või mitteõigeaegne teatamine võtab poolelt õiguse viidata rikkumise vabandatavusele, s.o vääramatu jõu esinemisele ning teavitamise kohustust rikkunud pool vastutab lepingulise kohustuse rikkumise eest vastavalt lepingus sätestatule.

7.5 Kui vääramatu jõu mõju on alaline ning ei võimalda pooltel täita lepingulisi kohustusi täielikult või osaliselt, on pooltel õigus leping üles öelda või taganeda, tehes teisele poolele vastava lepingust ülesütlemis- või taganemisavalduse.

7.6 Covid-19 pandeemiast tulenevat ei käsitle pooled käesoleva lepingu sõlmimise hetkel vääramatu jõuna. Juhul, kui pärast käesoleva lepingu sõlmimist kehtestatakse uusi ettenägematuid piiranguid, mis on seotud Covid-19 pandeemiaga või muu pandeemilise haiguspuhanguga ning millest johtuvalt ei ole võimalik või on takistatud lepingu täitmine, siis võib see olla käsitletav vääramatu jõuna.

8. Poolte vastutus

8.1 Pooled kannavad teineteise ees vastutust lepingu järgsete kohustuste mittenõuetekohase täitmise või täitmata jätmise korral vastavalt lepingu sätetele ja kehtivatele õigusaktidele.

8.2 Täitja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui teenus ei vasta lepingus (sh hankelepingus) ja selle lisades kokkulepitud nõuetele. Teenus ei vasta lepingu nõuetele muu hulgas ka juhul, kui täitja poolt pakutaval teenusel ei ole kokkulepitud omadusi, teenust ei ole osutatud kokkulepitud tähtajaks, kokkulepitud mahus, ettenähtud sagedusega, täitja ei esita teenuse osutamise kohta nõuetekohast dokumentatsiooni, jätab tellijale lepingu täitmise kohta informatsiooni esitamata, puudub pakkeleht vms.

8.3 Täitja kannab täielikku varalist vastutust teenuse osutamise käigus kolitava vara osalise või täieliku kadumise ja kahjustumise eest ning kolimise käigus ruumidele ja nende sisustusele täitja poolt tekitatud kahjude eest.

8.4 Täitja vastutab oma alltöövõtjate ja nende esindajate või töötajate tegevuse ja rikkumiste eest, nagu enda tegude eest. Alltöövõtu kasutamise korral mis tahes lepingu osa alltöövõtu korras täitmise heakskiitmine tellija poolt ei vabasta täitjat ühestki tema lepingujärgsest kohustusest.

8.5 Kui täitja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine on võimalik, on tellijal õigus esitada täitjale nõue rikkumise kõrvaldamiseks (edaspidi ka pretensioon), andes täitjale rikkumise kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja (sõltuvalt teenuse iseloomust, rikkumise asjaoludest jms). Kirjeldatud pretensiooni tegemist kohaldatakse vaid selliste rikkumiste korral, mille puhul tellija seda kohustuse olemusest tulenevalt mõistlikuks peab ja kui tal on heastamise vastu huvi. Kui täitja pretensioonist tulenevat kohustus selleks antud tähtaja jooksul ei täida, on tellijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi kuni 0,5% hankelepingu hinnast iga viivitatud päeva eest kuid mitte rohkem kui 50% hankelepingu maksumusest. Kui heastamine ei ole võimalik või tellijal puudub selle vastu huvi, on tellijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi 5% hankelepingu hinnast.

8.6 Kui täitja ületab vara üleandmisel hankelepingus kokku lepitud tähtpäeva, on tellijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi, mille suurus on kuni 2,5% hankelepingu maksumusest iga täitmisega viivitatud päeva eest iga viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 50% hankelepingu maksumusest.

8.7 Tellijal on õigus nõuda lepingu olulise rikkumise eest leppetrahvi kuni 5000 eurot ning leping(ust) üles öelda/ taganeda.

8.8 Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral on poolel õigus nõuda kohustust rikkunud poolelt leppetrahvi kuni 10 000 eurot iga vastava juhtumi korral.

8.9 Juhul kui teenus ei vasta lepingutingimustele, on tellijal lisaks lepingust tuleneva leppetrahvi nõudmisele õigus tellida teenus kolmandalt isikult ning nõuda selleks tehtud kulutused ja/või selleks tehtud kulutuste võimaliku hinnavahe sisse täitjalt.

8.10 Lepinguga võetud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega tellijale ja kolmandatele isikutele tekitatud kahju korral kohustub täitja taastama kahju tekitamisele eelnenud olukorra või hüvitama tellija poolt olukorra taastamiseks kantud kulud.

8.11 Juhul, kui tellija viivitab arve tasumisega, on täitjal õigus nõuda tellijalt võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivist tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest, tingimusel, et viivitusest on tellijale teada antud 30 päeva jooksul selle tekkimisest. Viivise kogusuurus ei ületa 10% viivituses oleva summa suurusest.

8.12 Leppetrahv on kokkulepitud kohustuse täitmise tagamiseks, mitte kohustuse täitmise asendamiseks. Leppetrahvi nõudmine ei võta tellijalt õigust nõuda täitjalt lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

8.13 Leppetrahvide nõudeõigus on 180 päeva alates vastava rikkumise avastamisest arvates.

8.14 Leppetrahvid ja viivised tasutakse 28 päeva jooksul vastava nõude saamisest arvates. Tellijal on õigus arvestada tellija poolt esitatud leppetrahvi nõuete summad ja kahjuhüvitiste summad maha täitjale tasumisele kuuluvast tasust.

9. Lepingu lõpetamise alused

9.1 Tellija annab lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel täitjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks, mis ei või üldjuhul olla pikem kui 30 päeva. Lepingu täitmiseks antav tähtaeg ei vabasta poolt vastutusest kohustuse rikkumise eest.

9.2 Tellija ei ole kohustatud lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel andma tähtaega lepingu täitmiseks olulise lepingurikkumise korral. Sel juhul esitab tellija täitjale mõistliku aja jooksul olulisest lepingurikkumisest teadasaamisest arvates kirjaliku lepingu ülesütlemis-/taganemisavalduse. Lepingu(st) ülesütlemine/taganemine loetakse toimunuks täitja poolt ülesütlemis-/taganemisavalduse kättesaamisest.

9.3 Lepingu täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumisel võib tellija esitada täitjale kirjaliku lepingu(st) ülesütlemise avalduse või taganemisavalduse. Lepingu(st) ülesütlemine või taganemine loetakse toimunuks täitja poolt ülesütlemise avalduse või taganemisavalduse kättesaamisest arvates. Lepingu(st) ülesütlemise avaldust või taganemisavaldust ei ole vaja esitada, kui täiendava tähtaja andmisel on tellija eelnevalt kirjalikult selgitanud, et tähtaja jooksul lepingujärgse kohustuse täitmata jätmisel ütleb tellija lepingu üles/taganeb tellija lepingust. Sel juhul lõpeb leping tellija poolt lepingu täitmiseks määratud tähtaja möödumisel ja tingimusel, et täitja ei ole pakkunud tellijale kohast täitmist.

9.4 Poolel on õigus leping täiendava tähtajata üles öelda või lepingust taganeda, kui teine pool on lepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Oluliste lepingurikkumistega on muuhulgas tegemist, kui:

9.4.1 täitja on jätnud enam kui kahel korral hankelepingu tähtaegselt täitmata ja selline ajakavas püsimine ei ole viibinud täitjast sõltumatutel asjaoludel;

9.4.2 kahel korral on hankelepingu alusel kolitav vara täitja süül osaliselt või täielikult kaduma läinud või kahjustunud olulisel määral;

9.4.3 rikutakse lepingust tulenevaid kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu;

9.4.4 täitja on jätnud tellija poolt antud täiendava tähtaja jooksul oma kohustused täitmata;

9.4.5 täitja edastab tellijale teate täitmisest keeldumise kohta;

9.4.6 esitatakse valeteavet või võltsitud andmeid;

9.4.7 rikutakse konfidentsiaalsuskohustust;

9.4.8 kohustuse rikkumine annab tellijale mõistliku põhjuse eeldada, et täitja ei täida kohustust ka edaspidi;

9.4.9 täitjal esineb lepingu perioodil seadusrikkumisi lepingu esemeks oleva teenuste osutamisega;

9.4.10 täitja on enam kui kolmel korral rikkunud lepingu (sh hankelepingu) tingimusi.

9.5 Tellijal on õigus leping erakorraliselt üles öelda, kui täitja suhtes on tehtud pankrotiotsus või on algatatud likvideerimisprotsess või täitjal lõppevad lepingu täitmiseks vajalikud load ning täitja ei pikenda neid või lubade pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel.

9.6 Tellijal on õigus leping igal ajal üles öelda või lepingust taganeda, teatades sellest täitjale vähemalt 90 päeva ette.

9.7 Ülesütlemisel ei ole pooled kohustatud lepingut täitma. Pooled on lepingu üles ütlemisel või taganemisel kohustatud tagastama teineteisele lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantud võlaõigusseaduses sätestatud korras.

10. Kontaktisikud

10.1 Tellija kontaktisik lepinguga seotud küsimustes on vastava valdkonna kategooriajuht, kelleks lepingu sõlmimise hetkel on Kristo Raud, tel 5388 3440, [email protected].

10.2 Tellimuste esitaja on ostu projektijuht või tellija kontaktisiku poolt volitatud isikud.

10.3 Tellija esindaja (vara omaniku) andmed fikseeritakse hankelepingus või tema kontaktandmed edastatakse peale lepingu sõlmimist e-posti teel.

10.4 Täitja kontaktisik on Tarmo Peiker, 5047187, [email protected].

10.5 Kõik teated, millel ei ole õiguslikku tagajärge võivad olla esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning peavad olema adresseeritud lepingu kontaktisikutele kui lepingus ei ole sätestatud teisiti.

10.6 Kontaktisiku või muude andmete muutumisest teatab pool ühepoolse avaldusega teisele poolele viivitamata, hiljemalt 5 päeva jooksul muudatuse toimumisest arvates. Nimetatud teadet ei loeta lepingu muudatuseks.

11. Lõppsätted

11.1 Leping jõustub tellija poolt allkirjastatud lepingu edastamisest täitja e-posti aadressile.

11.2 Lepingu tähtaeg on 48 kuud, mis algab lepingu jõustumisest või kuni punktis 5.1 toodud hanke osa(de) maksimaalse maksumuse täitumiseni, sõltuvalt kumb tingimus täitub varem.

11.3 Hankelepingute kehtivus ei ole piiratud lepingu kehtivuse lõpptähtpäevaga ning võib olla kuni 12 kuud pikem lepingu täitmise tähtaja lõppemisest.

11.4 Lepingu täitmise keel on eesti keel, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.

11.5 Lepingu täitmisel ja lepingust tulenevate vaidluste korral lähtutakse Eesti Vabariigi õigusaktidest, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.

11.6 Pooled on kokku leppinud võtta tarvitusele kõik abinõud omavaheliste erimeelsuste lahendamiseks läbirääkimiste teel. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse vaidlus vastavalt Eesti Vabariigi õigusele Harju Maakohtus, välja arvatud juhul, kui pooled on teisiti kokku leppinud.

11.7 Lepingu üksiku sätte kehtetus ei too kaasa kogu lepingu või lepingu teiste sätete kehtetust.

11.8 Kumbki pool ei oma õigust oma lepingulisi õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele teise poole kirjaliku nõusolekuta.

11.9 Sõlmitud lepingu muutmises võib kokku leppida riigihangete seaduses toodud alustel ja mahus.

11.10 Lepingu muudatused kehtivad juhul, kui need on vormistatud kirjalikult. Kirjaliku vorminõude mittejärgimisel on lepingu muudatused tühised. Kõik lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist poolte poolt või poolte määratud tähtajal.

11.11 Poolte vaheliste õiguslikku tähendust omavate teadete ja muu info edastamine peab toimuma kirjalikult või e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna. Teatis loetakse kättesaaduks ka juhul, kui see on edastatud postiasutuse poolt tagasisaadetava väljastusteatega lepingus tähendatud asukohta ja teate posti panemisest on möödunud 5 päeva. E-posti teel teate saatmise korral loetakse teade kättesaaduks järgmisel tööpäeval.

11.12 Leping on koostatud ühes eksemplaris ja allkirjastatud digitaalselt.

12. Lisad

12.1 Lisa 1. Tehniline kirjeldus, hanke osa 1 (Siseriiklik kolimisteenus)

12.2 Lisa 2. Pakkumuse väljavõte

12.3 Lisa 3. Julgeolekutingimused

Tellija:

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

Registrikood 70009764

Järve 34a, 11314 Tallinn

e-post: [email protected]

Kaitseministeerium

Registrikood 70004502

Sakala tn 1, 15094 Tallinn

Kaitsevägi

Registrikood 70008641

Juhkentali 58, 15007 Tallinn

Kaitseressursside Amet

Registrikood 70007647

Aiandi tn 15, 12918 Tallinn

(allkirjastatud digitaalselt)

Täitja:

OK Movers OÜ

Registrikood 11428959

Ämma tee 80/1, 74206 Iru küla, Jõelähtme vald

e-post: [email protected]

(allkirjastatud digitaalselt)

 Magnus-Valdemar Saar     Tarmo Peiker

 peadirektor      juhatuse liige

3/3

Lisa 1

08.07.2024 raamlepingu

nr 2-2/24/674-1 juurde

Tehniline kirjeldus „Siseriiklik kolimisteenus“ (viitenumber 278559)

Hanke osa 1

1. Üldist

1.1. Riigihanke eesmärk on Kaitseministeeriumi valitsemisala struktuuriüksuste sisustusinventari, seifide, dokumentide, raamatute ja muu inventari, esemete (edaspidi ka vara) kolimine Eesti Vabariigi piires (edaspidi ka teenus). Kolimisteenus võib hõlmata vajadusel ka täitja poolt vara ladustamist.

1.2. Osutatava teenuse sisu ja tingimused määratakse igakordselt tellija poolt korraldatava minikonkursi tingimustes (raamlepingu punktid 3.6–3.10) või hinnapäringus (raamlepingu punkt 3.11).

1.3. Pooled võivad lepingu täitmise käigus kokku leppida ka muudes tehnilises kirjelduses nimetamata teenuste osutamises, mis on kolimisteenuse osutamiseks vajalikud. Selliste teenuste osutamine toimub tellija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis juhiste alusel ning nende eest tasutakse vastavalt täitja hinnakirjale. Arvele võivad lisanduda kolimisega seotud dokumentaalselt tõendatavad kulud (nt parkimine, tõstuki/välilifti rent jne).

2. Nõuded teenusele. Täitja kohustub:

2.1. üle vaatama ja hindama kolitava vara ning tegema sellest lähtuvalt hinnapakkumuse (vajadusel);

2.2. tagama sobilikud pakkematerjalid kolitava vara iseloomu silmas pidades, välistades kahjustused varale;

2.3. tagama ja toimetama tellija või tellija esindaja soovil neile vara pakkimiseks vajalikud ja sobilikud pakkematerjalid, juhul kui tellija või tellija esindaja soovib vara või osa varast pakkida ise;

2.4. kaitsma siht- ja lähtekoha põrandaid ja seinu ning tagama inter- ja eksterjööri säilimise, nende kahjustamisel hüvitama tekkinud kahju;

2.5. vara lähtekohas kokku pakkima ja markeerima ning sihtkohas lahti pakkima, kui minikonkursi/hinnapäringu käigus ei ole sätestatud teisiti;

2.6. sisustusinventari (mööbli) enne vedamist lähtekohas lahti monteerima ning peale vedu sihtkohas kokku monteerima, kui minikonkursi/hinnapäringu käigus ei ole sätestatud teisiti. Tellija nimetab minikonkursi pakkumise esitamise ettepanekus/hinnapäringus kõik lahtivõetavad ja kokkupandavad mööbliesemed. Mööbli lahti ja kokku monteerimise tellimise korral arvestatakse vara maht lahti võetud mööbli mõõtude alusel.

2.7. kolitava vara/sisustusinventari lähtekohas selle asukohast veovahendini toimetama, veovahendile peale laadima, veovahendile kinnitama, sihtkohas veovahendilt maha laadima ning tellija poolt määratud korrusele ja näidatud asukohta toimetama, kui minikonkursi/hinnapäringu käigus ei ole sätestatud teisiti;

2.8. tagama kolimise korraldamiseks vajalikud abivahendid (tõstuk jms);

2.9. omal kulul vedama vara lähtekohast sihtkohta ja vastutama vara eest kuni üleandmiseni sihtkohas;

2.10. pakkematerjali sihtkohas kokku korjama ja utiliseerima;

2.11. koristama kolimisprahi;

2.12. kasutama tellija soovil või vajadusel seifide kolimisel eritehnikat;

2.13. vormistama iga kord pakkimise lõppedes pakkelehe, märkima sellele kolitava vara mahu ning võtma tellijalt või tellija esindajalt (tellija esindaja on tellimuses nimetatud isik, üldjuhul vara omanik) kirjaliku kinnituse andmete õigsuse kohta. Pärast vara toimetamist sihtkohta ja selle üleandmist tellijale või tellija esindajale võtab täitja pakkelehele vara kättesaamise kohta tellijalt või tellija esindajalt kirjaliku kinnituse.

2.14. tagama, et teenust vahetult osutavatel isikutel (nõue kehtib ka täitja alltöövõtjate personalile) oleks teenuse osutamiseks vajalikus mahus teadmised ja kogemus (sh vara pakkimiseks ja transpordiks, et oleks tagatud vara säilimine), samuti, et nimetatud isikud kannaksid objektil teenuse osutamisel eraldusmärkidega (ettevõtte embleemid või vastav tekstiline märgistus) rõivastust ning valdaks keelt (eesti, inglise), mis võimaldab neil tellijaga kolimise üksikasjades kokku leppida;

2.15. omama või sõlmima kindlustuslepinguid, tagamaks tellijale või tellija esindajale vara kadumisest, kahjustumisest või hävinemisest tuleneva kahju hüvitamise ning kolimise käigus hoonetele, ruumidele ja nende sisustusele tekitatud kahju hüvitamise;

2.16. tagama tellijale ja/või tellija esindajale vara kadumisest, kahjustumisest või hävinemisest tuleneva kahju hüvitamise. Kahju hüvitamise aluseks on minikonkursi pakkumuse esitamise ettepanekus või hinnapäringus esitatud vara väärtus või kui tellija ei ole vara väärtust esitanud, siis sama või analoogse vara turuväärtus või tellija või vara omaniku poolt esitatud konkreetse vara ostuarve või vara taastamise/remontimise arve. Hüvitamisele kuulub kogu kahju. Täitja kohustus on kindlustusjuhtumite käsitlemine ja lahendamine. Täitjal on õigus esitada tellijale teenuse eest arve alles pärast kõigi kohustuste (st kahju käsitlemine koos kahju hüvitamisega) täitmist. Kui täitja esitab arve eelpool kirjeldatust varem, siis ei ole tellijal tasumise kohustust ning tellijat ei loeta arve tasumisega viivituses olevaks;

2.17. teostama kõik kolimisteenuse osutamisega kaasnevad toimingud (nt parkimislubade taotlemine, välitõstuki tellimine jms);

2.18. tagama ja täitma lisaks punktides 2.1–2.17 nimetatud tegevustele ja kohustustele ka tehnilise kirjelduse punktides 3–5 nimetatud tegevused ja kohustused.

3. Vara pakkimine

3.1. Kolitava vara pakib täitja, tarnides selleks vajaliku pakkematerjali, kui minikonkursi/ hinnapäringu käigus ei ole sätestatud teisiti. Täitja peab vara pakkima ruumisäästlikult ja vara kahjustamist vältival viisil.

3.2. Täitja pakib vara lähtuvalt tellija antud vara asukoha ruumide plaanist või vara nimekirjast (v.a. dokumendid ja raamatud, mille pakkimine toimub üldjuhul tellija poolt ja milleks vajaliku pakkematerjali tarnib täitja eelnevalt lähtekohta, kui minikonkursi/hinnapäringu käigus ei ole sätestatud teisiti).

3.3. Täitja pakib kolitava vara lähtudes tellija esitatud andmetest ja viisil, mis tagab selle säilimise. Võimalusel viibib vara pakkimise juures tellija esindaja.

3.4. Tellijal ei ole õigust nõuda täitjalt raha, väärtpaberite, relvade jms kolimiseks eritingimusi ega esemete kolimist, millel peab olema veoluba.

4. Veovahend ja marsruut

4.1. Täitja valib ise vastavalt kolitava vara kogusele vastava optimaalse suurusega veovahendi ning marsruudi, lähtudes tellija huvidest ja vara säilimise nõuetest.

4.2. Täitja tagab kokkulepitud ajal puhta lastiruumiga ja tehniliselt korras veovahendi olemasolu pealelaadimise kohas.

5. Vara üleandmine ja lahti pakkimine

5.1. Täitja pakib kolitava vara sihtkohas lahti tellija esindaja juuresolekul, kui tellija ei ole vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis andnud teistsuguseid juhiseid.

5.2. Lahtipakkimine hõlmab täitja poolt pakkeüksuste avamist ning vajadusel kokkupanemist.

5.3. Täitja annab dokumendi- ja raamatute pakkeüksused tellijale üle sihtkohas tellija poolt määratud korrusel ja näidatud asukohas. Dokumendi- ja raamatute pakkeüksused avab tellija.

5.4. Kolitud vara üleandmisel sihtkohas vaatavad täitja ja tellija või tellija esindaja üle pakkeüksuste seisukorra ning vara pakendist väljavõtmisel ka vara seisukorra. Tuvastatud kahjustuste või puudujääkide ning lahknevuste korral pakkelehele märgitust tehakse vastavad märked pakkelehtedele ning koostatakse kahepoolselt allkirjastatud akt. Täitja vastutus vara eest läheb tellijale või tellija esindajale üle peale vara üleandmist tellijale või tellija esindajale tellija määratud asukohas. Juhul, kui tekkinud kahju ilmneb pärast vara üleandmist tellijale või tellija esindajale (nt juhtudel kui vara selle üleandmisel pakendist välja ei võeta), kohustub tellija või tellija esindaja täitjat sellest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitama mõistliku aja jooksul vara vastuvõtmisest. Täitja hüvitab tellijale või tellija esindajale vara kadumisest, kahjustumisest või hävinemisest tuleneva kahju.

5.5. Täitja esitab tellijale kõik punktis 2.13. nimetatud kahepoolselt allkirjastatud pakkelehed, mis tõendavad täitja poolt vara üleandmist tellija esindajale (vara omanikule) sihtkohas. Enne nimetatud pakkelehtede esitamist tellija arvet ei aktsepteeri.

5.6. Täitja annab tellijale või tellija esindajale vara üle ning tellija või tellija esindaja võtab vara vastu hankelepinguga kokkulepitud sihtkohas ja tähtajal. Täitja ei või lepingu täitmise käigus omaalgatuslikult muuta vara üleandmise sihtkohta ja/või vara üleandmise aega.

5.7. Kui kolimisteenust ei ole võimalik teostada kokkulepitud tingimustel, küsib täitja viivitamatult tellijalt edasisi käitumisjuhiseid.

5.8. Kui täitja tellijalt juhiseid ei saa või kui nende küsimine pole võimalik, tuleb täitjal toimida tellija huvidest lähtuvalt, teatades sellest esimesel võimalusel tellijale.

3/3

Lisa 3

08.07.2024 raamlepingu

nr 2-2/24/674-1 juurde

Julgeolekutingimused

Riigihanke objekti asumisega Kaitseväe julgeolekualal teavitatakse lepingupartnerit alljärgnevatest tingimustest:

1. Julgeolekutingimustest teavitamise eesmärk

1.1. Teavitamise eesmärk on selgitada lepingupartnerile poolte suhteid, õigusi ja kohustusi julgeolekualaste nõuete täitmisel Kaitseväe julgeolekualal.

2. Mõisted

2.1. Teavitamisel kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:

2.1.1. Kontrollitav isik – Täitja ja alltöövõtja töötaja, kelle suhtes teostatakse taustakontrolli tema eelneval kirjalikul nõusolekul seoses sissepääsuõiguse taotlemisega Kaitseväe julgeolekualale.

2.1.2. Taustakontroll – Kaitseväe julgeoleku tagamise eesmärgil Kaitseväe poolt teostatav Kaitseväe korralduse seaduses (KKS) § 41³ sätestatud asjaolude kontrollimine otsustamaks kontrollitava isiku lubamine Kaitseväe julgeolekualale.

2.1.3. Kaitseväe struktuuriüksus – KKS § 12 ja § 13 tähenduses.

2.1.4. Kaitseväe julgeolekuala – KKS § 50 tähenduses.

2.1.5. Riigihanke objekt – lepingu täitmiseks ettenähtud Kaitseväe julgeolekualal paiknev tööpiirkond.

2.1.6. Julgeolekualased nõuded – käesolevas dokumendis nimetatud üldised julgeolekualased nõuded, sh taustakontrolli läbiviimisega seotud nõuded ning muudest õigusaktidest tulenevad Kaitseväe julgeoleku tagamiseks kehtestatud nõuded.

2.1.7. Sissepääsutaotlus – dokument, mille täitja vastutav isik on kohustatud esitama kontrollitava isiku taustakontrolli algatamiseks ja sissepääsuõiguse saamiseks objektile. Sissepääsutaotluse võib esitada lisatud näidise alusel või e-kirjaga vabas vormis e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee. Taotlusele lisatakse täidetud taustakontrolli nõusoleku vormid.

2.1.8. Nõusoleku vorm – sissepääsutaotluse juurde kuuluv dokumendi vorm, mida kontrollitav isik on kohustatud täitma.

2.1.9. Sissepääsuõigus – õigus viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõiguse saamise üks eeltingimus on taustakontrolli läbimine.

2.1.10. Sissepääsuõigust omav isik - taustakontrolli läbinud täitja ja alltöövõtja töötaja, kellel on õigus saatjata siseneda ja viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõigust omav isik lubatakse objektile konkreetse Kaitseväe struktuuriüksuse kehtestatud tingimustel.

2.1.11. Eritingimusega sissepääsuõigust omav isik – sissepääsuõigust omav isik, kellel on vaid erandjuhtudel ja Kaitseväe vastutava isikuga eelnevalt kooskõlastatult õigus siseneda ja viibida objektil täitja poolse saatjaga seoses lepingu täitmisega.

2.1.12. Kaitseväe vastutav isik (edaspidi KV vastutav isik) – konkreetsel Kaitseväe julgeolekualal asuva objekti julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav Kaitseväe määratud isik.

2.1.13. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse vastutav isik (edaspidi RKIK vastutav isik) – lepingujärgne kontaktisik, kelle kaudu toimub lepingujärgsete kohustuste täitmise korraldamine ja lepingus ettenähtud teadete, nõuete ja teiste dokumentide edastamine.

2.1.14. Täitja vastutav isik (edaspidi TV vastutav isik) – julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav täitja määratud isik.

2.1.15. Objekti vastutav isik – Kaitseväe julgeolekualal paikneval objektil julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav täitja määratud isik.

Punktides 2.1.14 ja 2.1.15 nimetatud isik võib olla üks ja sama isik.

3. Täitja õigused ja kohustused

3.1. Täitjal on õigus:

3.1.1. saada julgeolekualaste nõuete täitmiseks vajalikku informatsiooni KV vastutavalt isikult;

3.1.2. lähtuvalt taustakontrolli tulemustest saada teavet sissepääsuõiguse saamise kohta KV vastutavalt isikult.

3.2. Täitja kohustub:

3.2.1. tagama lepingus kokkulepitud teenuse osutamise üksnes sissepääsuõigust omava isiku poolt;

3.2.2. täitma ja tagama sissepääsuõigust omava isiku, sh eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku julgeolekualaste nõuete järgimise Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud tingimustel ning tagama nende täitmise ka alltöövõtja poolt;

3.2.3. mitte planeerima teenust osutama isikut:

- kellele ei ole sissepääsuõigust antud,

- kellele ei ole taustakontrolli tehtud või

- eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõigust ei ole kooskõlastatud;

3.2.4. esitama objektile teenust osutavale füüsilisele isikule sissepääsuõiguse saamiseks ja taustakontrolli algatamiseks esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui seitse (7) tööpäeva enne lepingus kokkulepitud töö teostamise algust e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee alljärgnevad dokumendid:

- sissepääsutaotluse (vt näidis) ja

- kontrollitava isiku täidetud ja käsikirjaliselt (skaneeritult) või digitaalselt allkirjastatud nõusoleku;

3.2.5. edastama eelnimetatud punktis märgitud nõusolekute originaalid posti aadressile Kaitsevägi, Magasini 31A, 10138, Tallinn;

3.2.6. märkima vabas vormis esitatavas sissepääsutaotluses:

- teenust osutava füüsilise isiku ees- ja perekonnanime, isikukoodi ning täitja ja/või alltöövõtja nimetuse;

- sissepääsuõiguse saamise põhjenduse, s.t teenuse või töö kirjelduse, mida konkreetsel objektil tegema hakatakse;

- viite sõlmitud lepingule ning lepingu kehtivuse aja;

- andmed sõiduki (mark/mudel ja registreerimise nr) kohta, millega soovitakse siseneda KV julgeolekualale;

- täitja esindaja kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber);

- taotluse juurde lisama kontrollitava isiku allkirjastatud nõusoleku.

3.2.7. lisama välismaalasele sissepääsuõiguse saamiseks ja taustakontrolli algatamiseks taotluse juurde täiendavalt:

- koopia isikut tõendava dokumendi pildiga leheküljest, sh viisast vm Eestis viibimise seaduslikku alust kinnitavast dokumendist;

3.2.8. kinnitama ja tõendama välismaalase Eestis töötamise seadusliku aluse andmist, omamist ja pikendamist (välismaalaste seadus § 19 ja § 20);

3.2.9. kontrollitava isiku taustakontrolli tulemusel sissepääsuõiguse mittesaamisel esitama vajadusel taustakontrolliks uue sissepääsutaotluse koos isiku nõusolekuga;

3.2.10. pidama ajakohast nimekirja sissepääsuõigust omavatest isikutest ning uuendama iga kalendriaasta lõpus töötajate nimekirja, kes jätkavad teenuse osutamist uuel kalendriaastal, saates ajakohase nimekirja e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee;

3.2.11. teavitama viivitamatult e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuvajaduse lõppemisest;

3.2.12. teavitama viivitamatult kõikidest julgeolekualaste nõuete rikkumistest või nende kahtlusest objektil KV vastutavat isikut.

4. Kaitseväe õigused ja kohustused

4.1. Kaitseväel on õigus:

4.1.1. teha kontrollitava isiku suhtes taustakontroll üldjuhul kuni seitsme (7) tööpäeva jooksul nõuetekohase sissepääsutaotluse ja nõusoleku saamisest arvates;

4.1.2. teostada uuesti punktis 3.2.9 sätestatud juhul taustkontroll punktis 4.1.1. sätestatud tähtaegasid arvestades;

4.1.3. muul põhjendatud juhul pikendada taustakontrolli läbiviimise tähtaega kuni seitsme (7) tööpäeva võrra, teavitades TV vastutavat isikut sellest kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis;

4.1.4. kehtestada julgeolekualased nõuded, kusjuures olulistest piirangutest teavitatakse TV vastutavat isikut esimesel võimalusel;

4.1.5. anda või piirata taustakontrolli käigus ilmnenud asjaoludele tuginedes kontrollitavale isikule sissepääsuõigus või anda eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku õigused;

4.1.6. keelduda julgeolekukaalutlustel sissepääsuõiguse andmisest, sh isikule, kellele ei ole taustakontrolli tehtud või ei ole võimalik seda teha ja keelduda eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõiguse kooskõlastamisest;

4.1.7. piirata juurdepääsu turvaaladele kodakondsuseta või välisriigi kodakondsusega isikutele, lähtudes riigisaladusele juurdepääsu õigusest, teadmisvajadusest ja muudest riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud nõuetest;

4.1.8. keelata kontrollitaval isikul nõusoleku mitteesitamisel või selle mittenõuetekohasel esitamisel siseneda objektile;

4.1.9. kontrollida objektil kehtestatud julgeolekualastest nõuetest kinni pidamist sissepääsuõigust ja/või eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku suhtes;

4.1.10. julgeolekualaste nõuete mittejärgimisel või nende rikkumisel keelata punktides 2.1.10 ja 2.1.11 sätestatud isiku viibimine Kaitseväe julgeolekualal.

4.2. Kaitsevägi kohustub:

4.2.1. teavitama TV vastutavat isikut kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis kontrollitava isiku sissepääsuõiguse saamisest, sh sellekohastest piirangutest objektile;

4.2.2. teavitama TV vastutavat isikut sissepääsuõigust või eritingimustega sissepääsuõigust omava isiku julgeolekualaste nõuete rikkumise tuvastamisest, mis välistab tema edaspidise sissepääsuõiguse saamise objektile;

4.2.3. tutvustama objektil kehtestatud julgeolekualaseid nõudeid või nende muudatusi sissepääsuõigust omavale isikule, sh eritingimusega sissepääsuõigust omavale isikule.

4.3. Kaitseväe vastutava isiku (p 2.1.12), RKIK vastutava isiku (p 1.2.13), täitja vastutava isiku (p 2.1.14), objekti vastutava isiku (p 2.1.15) kontaktid määratakse kindlaks lepingu sõlmimisel.

5. Lõppsätted

5.1. Vastutavate isikute muutumisest teavitab pool teist poolt kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis.

5.2. Isikuandmete töötlemisel lähtutakse kehtivate õigusaktide nõuetest.

5.3. Kaitseväel on õigus teha RKIKile erakorraliselt ettepanekuid lepingu üles ütlemiseks etteteatamise tähtaega arvestamata kui täitja rikub punktides 3.2.1 – 3.2.4 nimetatud kohustusi, ei järgita lepingus sätestatud konfidentsiaalsusnõuet või täitja ja alltöövõtja töötajad ei järgi Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud nõudeid.

1/1

TAOTLUS SISSEPÄÄSUÕIGUSE SAAMISEKS KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE TEENUSE OSUTAMISEKS

SISSEPÄÄSUTAOTLUS

[Registreerimisnumber]

[………..……] kuupäev

Käesoleva taotlusega kinnitan, et [ettevõtte nimetus] on sõlminud lepingu [asutuse nimetus] ning omab sissepääsuvajadust Kaitseväe julgeolekualale seoses lepinguga nr [Lepingu nr]. Leping kehtib [Lepingu alguskuupäev] kuni [Lepingu lõppkuupäev].

[Ettevõtte nimetus] teostab Kaitseväe julgeolekualal [Lepingu eesmärk, tööde iseloom] ning taotleb sissepääsuõigust alljärgnevatele objektidele;

1. Objekti nimetus: [objekti nimetus]

Aadress: [aadress]

Objekti vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi], [telefoni nr], [e-posti aadress]

Kaitseväe vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi]

2. jne

Seoses sissepääsuvajadusega eelnimetatud Kaitseväe objektidele palub lepingujärgne täitja [ettevõtte nimetus] algatada taustakontrolli tegemise sissepääsuõiguse saamiseks alljärgneva(te)le isiku(te)le kui täitja [ettevõtte nimetus] [ja alltöövõtja nimetus] töötajatele, tuginedes isikute nõusolekule (allkirjastatud nõusoleku lehed on lisatud taotlusele) ning sissepääsuõigust taotluses märgitud sõidukitele.

Peatäitja [ettevõtte nimetus] töötajad:

1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood]

2. jne

Alltöövõtja [ettevõtte nimetus] töötajad:

1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood]

2. jne

Sõidukid:

1. Registreerimisnumber Mark/mudel

2. jne

Täitja on teadlik, et sõltuvalt taustakontrolli tulemusest on Kaitseväel õigus piirata isikute juurdepääsu Kaitseväe julgeolekualale ning taustakontrolli läbimine ei taga automaatset sissepääsu Kaitseväe julgeolekualale.

[Allkiri]

[Ees- ja perekonna nimi]

[Ametikoht]

Lisad: nõusolekud … lehel.

KAITSEVÄGI

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse

möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat

Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12

1/1

KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE LUBAMIST TAOTLEVA

KAITSEVÄELE TEENUSE OSUTAMISEGA SEOTUD FÜÜSILISE ISIKU

NÕUSOLEK TAUSTAKONTROLLI TEOSTAMISEKS

 (ees- ja perekonnanimi)

Isikukood:

Tööandja/Kaitseväele teenuse osutaja:

 (ärinimi ja registrikood)

Luban Kaitseväel töödelda minu isikuandmeid minu Kaitseväe julgeolekualale lubamise otsustamise eesmärgil kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) § 41⁵ sätestatud viisil Kaitseväele teenuse osutamise lepingu kehtivuse ajal, kuid mitte kauem kui nõusoleku andmisest viie aasta jooksul.

Nõusoleku andmisel olen teadlik, et:

1. mul on õigus keelduda nõusoleku andmisest (KKS § 416 lg 2 p 1);

2. mul on õigus keelduda selliste andmete esitamisest, mis võivad põhjustada minu suhtes või minu lähedase või elukaaslase suhtes süüteomenetluse (KKS § 416 lg 2 p 2);

3. mul on õigus taotleda minu kohta andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist (KKS § 416 lg 2 p 3);

4. mul on õigus esitada minu kohta kogutud andmete kohta selgitusi (KKS § 416 lg 2 p 4);

5. kui ma keeldun nõusoleku andmisest või taotlen andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist, siis on see minu Kaitseväe julgeolekualale mittelubamise aluseks (KKS § 41³);

6. mul on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks ja KKS § 41⁶ alusel kogutud andmete põhjal tehtud otsuse vaidlustamiseks kohtu, õiguskantsleri või Andmekaitse Inspektsiooni poole, et kontrollida, kas minu põhiõiguste ja  -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava on järgitud (KKS § 416 lg 2 p 5);

7. Kaitsevägi võib piirata minu õigusi töödeldavate isikuandmete suhtes (KKS § 41¹⁰ lg 3 ja lg 4).

( päev, kuu, aasta )[ allkirjastatud digitaalselt ] lubatud allkirjastada ka paberkandjal