Väljaminev kiri

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303

Saaremaa DeliFood OÜ

Kiri edastatud digitaalselt aadressil:

[email protected]

Teie: 02.07.2024 e-kiri

Meie: 08.07.2024 nr 9-1/2024-059-2

Vastus pöördumisele seoses Kuressaare Veevärk AS hindadega

Konkurentsiametis on 03.07.2024 registreeritud Saaremaa DeliFood OÜ pöördumine Kuressaare

Veevärk AS veeteenuse hinna ning reovee piirväärtustega seoses:

„Palume selgitada, mille alusel on erinevad kohalikes omavalitsustes reoainete lubatavad

piirkontsentratsioonid (LPK) ning miks on just Kuressaares LPK hinnakategooriate piirmäärad

kõige rangemad? Samuti palume selgitust, miks on ka Kuressaare Veevärk AS vee tarbimise ja

heitvee ära juhtimise teenus kallim võrreldes teiste linnadega (seda nii füüsilistel kui ka juriidilistel

isikutel)?“

Konkurentsiameti vastus:

Reoainete piirkontsentratsioonidest

Kinnistute veega varustamise ning kinnistute reovee, sademevee, drenaaživee ning muu pinnase- ja

pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu

reguleerib ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (edaspidi ÜVVKS), mis sätestab ka riigi,

kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ning kliendi õigused ja kohustused.

ÜVVKS § 34 lõike 1 kohaselt kehtestab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja

kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega.

ÜVVKS § 34 lõike 2 punkt 3 kohaselt kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee

saastenäitajate piirväärtused ning piirväärtusi ületava reostuse eest võetava tasu arvutamise korra

(ÜVVKS § 34 lõige 2 punkt 4).

ÜVVKS § 34 lõike 3 kohaselt: ÜVVKS lõike 2 punkti 3 alusel saastenäitajate piirväärtuste

kehtestamisel arvestatakse piirkonna reoveepuhasti suurust, võimsust, tüüpi, kasutatavat

puhastustehnoloogiat, vooluhulkasid, reovee koostise ühtlustamise võimalusi ning teisi

tehnoloogilisi kriteeriume, mis võimaldavad ühiskanalisatsiooni juhitavat reovett puhastada

nõuetekohaselt ja ühiskanalisatsiooni kahjustamata. Nimetatud piirväärtuste arvestamise alused,

sealhulgas eksperdihinnangud, peavad olema avalikud niivõrd, kuivõrd need ei kahjusta ettevõtja

ärisaladust ja kuivõrd avalikustamine ei ole piiratud teiste õigusaktidega.

Eeltoodust tulenevalt nähtub, et piirväärtuste kehtestamisel võetakse aluseks hulk erinevaid

kriteeriume ning tulenevalt seadusest on nende kehtestamine kohaliku omavalitsuse ülesanne.

Selgitamaks välja, kuidas on konkreetsed piirmäärad kujunenud, peaksite pöörduma

kohaliku omavalitsuse poole.

2 (3)

Lisaks selgitame, et ÜVVKS § 56 kohaselt võib vee-ettevõtja lisaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

teenuse hinnale võtta piirväärtusi ületava reostuse eest tasu, kui ohtlike ainete või muude

saastenäitajate sisaldus ärajuhitavas reo- või sademevees ületab vee-ettevõtja ja tarbija vahel

sõlmitud liitumis- või teenuslepinguga kehtestatud piirväärtusi. Piirväärtusi ületava reovee tasu

ei määra Konkurentsiamet.

Ühe lahendusena reovee piirväärtuste alandamiseks ja seeläbi ülenormatiivse reostustasu

vältimiseks, on võimalik rajada enda tehasele reovee eelpuhasti, mida on teised Eestis asuvad

piimatööstused ka teinud.

Kuressaare Veevärk AS veeteenuse hinnast ning erinevate vee-ettevõtete hindade võrdlemisest

ÜVVKS § 50 lõike 1 kohaselt kujundatakse veeteenuse hind selliselt, et vee-ettevõtjal oleks

muuhulgas tagatud põhjendatud tegevuskulude katmine, investeeringud olemasolevate ühisveevärgi

ja -kanalisatsioonisüsteemide jätkusuutlikkuse ja toimepidevuse tagamiseks ning keskkonnanõuete

täitmine.

Hinna määramise protsessis kontrollis Konkurentsiamet, et Kuressaare Veevärk AS veeteenuse hind

oleks ÜVVKS § 50 lõikest 1 lähtuvalt kujundatud vee-ettevõtja poolt ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks vajalike ja põhjendatud kulude ning tulukuse alusel.

Veeteenuse hinna absoluutväärtuse maksimaalset piiri ega veeteenuse hinna maksimaalset lubatavat

muutust seaduses sätestatud ei ole.

Konkurentsiamet selgitab, et erinevate vee-ettevõtjate veeteenuste hindade absoluutväärtuste

võrdlemine ei ole õige, sest iga vee-ettevõtja veeteenuse hind on ÜVVKS § 50 lg 1 tulenevalt

kujundatud just konkreetse vee-ettevõtja põhjendatud kulude ja investeeringute alusel. Põhjendatud

kulud sõltuvad otseselt vee-ettevõtja tegevuspiirkonna eripäradest: kui sügavast põhjaveekihist vett

ammutatakse, kas vett on vaja joogiveeks töödelda, millised on reovee puhastamise nõuded, jms.

Veeteenuse hind saadakse vee-ettevõtja poolt teenuse osutamiseks tehtavate põhjendatud kulude (sh

kulud investeeringute tegemiseks) jagamisel osutatava teenuse mahuga. Eeltoodust lähtuvalt

mõjutab veeteenuse hinna absoluutväärtuse kujunemist olulisel määral asustustihedus.

Mida tihedam on asustatus vee-ettevõtja tegevuspiirkonnas, seda madalamaks kujuneb veeteenuse

hind ning mida hõredam on asustatus, seda kõrgemaks kujuneb veeteenuse hind (infrastruktuuri

kulud jagatakse ära tarbijate vahel). Statistikaameti andmetel (Statistikaameti andmebaasist Vali

tabel (stat.ee) aruande RV0291U andmed) oli 01.01.2024 seisuga asustustihedus Tallinnas 2870,4

elanikku km2 kohta, Pärnus 1254,0 elanikku km2 kohta ja Viljandis 1176,2 elanikku km2 kohta

(piirkonna valikud vaid mõned näited pöördumises toodud võrdlusest). Kuressaare Veevärk AS

osutab veeteenust kogu Saare maakonna territooriumil, mille hulgas on kõige suurem piirkond

Kuressaare linn, mille asustustihedus on 848,5 elanikku km2 kohta. Saare maakonna asustustihedus

on aga vaid 10,9 elanikku km2 kohta.

Seega on asustustihedus Tallinnas, Pärnus ja Viljandis oluliselt suurem kui Kuressaare Veevärk AS

hallatavas tegevuspiirkonnas ning seetõttu ei ole nende vee-ettevõtete võrdlemine ka kohane.

Sarnane proportsioon on ka vastavate vee-ettevõtete tarbimistiheduste (veeteenuse müügimahu ja

torustike pikkuse jagatis) vahel. Seega tuleb Kuressaare Veevärk AS-l veeteenuse osutamiseks

tehtavad kulud (s.h ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatiste investeeringud ja hooldamisega seotud

kulud) jagada oluliselt väiksema müügimahuga, mis tingibki kõrgema veeteenuse hinna.

ÜVVKS § 73 lg 1 kohaselt, kui vee-ettevõtja on kehtestanud juriidilistele ja füüsilistele isikutele

erinevad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnad, kohustub ta viima hinnad võrdse

kohtlemise põhimõttega kooskõlla kolme aasta jooksul ÜVVKS jõustumisest arvates ehk hiljemalt

01.07.2026 peab Kuressaare Veevärk AS ühtlustama veeteenuse hinnad füüsilistele ja juriidilistele

isikutele.

3 (3)

Loodame, et saite eeltoodust vastused esitatud pöördumisele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kertu Saul

hinnaregulatsiooni osakonna juhataja