Ühele haldusorganile pandud avalik ülesanne (nt perekonnaseisuasutusele
perekonnatoimingute seadusega pandud ülesanne) ei anna õiguslikku alust isikuandmete
töötlemiseks teisele haldusorganile, st õigusakt, millega ühele või mitmele haldusorganile
antakse avalikes huvides ülesanne, ei loo andmetöötluseks vajalikku õiguslikku alust
kolmandale haldusorganile. Seetõttu tuleb eraldiseisev õiguslik alus RIA-le luua. Oluline on ka
määrata, kas RIA on isikuandmete vastutav või volitatud töötleja.
Sündmusteenuse puhul võib isikuandmete töötlemise eesmärki ja avalikku ülesannet kindlaks
määrata kaheti. Ühelt poolt on sündmusteenusega hõlmatud haldusmenetlusi läbiviivatele
haldusorganitele pandud õigusaktidega kohustus haldusmenetlust läbi viia. Selles mõttes on iga
haldusorgan vastutav töötleja tema läbiviidava haldusmenetluse käigus isikuandmete
töötlemise suhtes. Olukorras, kus haldusorgan edastab teabe ühtse kontaktpunkti haldajale RIA-
le sündmusteenuse osutamiseks, võib RIA tegutseda kui volitatud töötleja. Teiselt poolt ei ole
sündmusteenuse osutamine ühegi hõlmatud haldusmenetluse läbiviimiseks vahetult ja
tingimata vajalik ega mõjuta haldusmenetluse läbiviimist. Sündmusteenuse kui
kompleksteenuse osutamiseks võib andmetöötlus vajalik olla, kuid see ei ole ilmtingimata
vajalik sündmusteenuse osaks oleva haldusmenetluse läbiviimiseks. Seega on isikule ühtse
kontaktpunkti kaudu isikustatud teabe kuvamine pigem omaette eesmärk. Olukorras, kus
sündmusteenuse osutamine pole kaetud sündmusteenusega hõlmatud haldusmenetlusi
läbiviivatele haldusorganitele õigusaktidega pandud ülesannetega, ei saa ühtset kontaktpunkti
haldav asutus tegutseda viidatud haldusorganite suhtes volitatud töötlejana. See tähendab, et
ühtse kontaktpunkti haldaja on pigem käsitatav eraldiseisva vastutava töötlejana, kuna
sündmusteenuse osutamiseks vajalik isikuandmete töötlemine pole sündmusteenusega
hõlmatud haldusmenetluste läbiviimise eesmärkidega kaetud. Seega on RIA ühtse
kontaktpunkti haldajana käsitatav eraldiseisva isikuandmete vastutava töötlejana.
Sündmusteenuse kontekstis tähendab see seda, et ühtses kontaktpunktis isikuandmete
töötlemise õiguslik alus peab olema õigusaktis sätestatud eraldi.
Sündmusteenuse osutamiseks vajaliku isikuandmete töötlemise õigusaktist tuleneva aluse
puhul on tegemist üldnormiga, mis võimaldab sündmusteenuse osutamisel ühel haldusorganil
(RIA-l) töödelda teiste haldusorganite kogutud isikuandmeid sündmusteenuse osutamise
eesmärgil. Sellist lähenemist toetab ka IKÜM-i põhjenduspunkt 4513. Samas tuleb iga
sündmusteenuse puhul vastavalt IKÜM art 6 lõikes 3 sätestatule hinnata, kas planeeritavas
mahus ja viisil isikuandmete töötlemine vastab avaliku huvi eesmärgile ning kas see on
proportsioonis taotletava õiguspärase eesmärgiga.
13 Kui töödeldakse vastavalt vastutava töötleja juriidilisele kohustusele või kui töötlemine on vajalik avalikes
huvides oleva ülesande täitmiseks või avaliku võimu teostamiseks, peaks töötlemise alus olema sätestatud liidu
või liikmesriigi õigusaktis. Käesolevas määruses ei nõuta iga üksiku isikuandmete töötlemise toimingu
reguleerimiseks eraldi õigusakti. Piisata võib õigusaktist, mille alusel tehakse mitu isikuandmete töötlemise
toimingut vastavalt vastutava töötleja juriidilisele kohustusele või kui töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva
ülesande täitmiseks või avaliku võimu teostamiseks. Samuti peaks töötlemise eesmärk olema kindlaks määratud
liidu või liikmesriigi õigusaktis. Lisaks võiks nimetatud õigusaktis olla sätestatud käesoleva määruse
üldtingimused, millega reguleeritakse isikuandmete töötlemise seaduslikkust, kehtestatakse tingimused vastutava
töötleja kindlaksmääramiseks, töötlemisele kuuluvate isikuandmete liik, asjaomased andmesubjektid, üksused,
kellele võib andmeid avaldada, eesmärgi piirangud, säilitamise aeg ja muud meetmed seadusliku ja õiglase
töötlemise tagamiseks. See, kas avaliku huvi või avaliku võimu teostamisega seotud ülesannet täitev vastutav
töötleja peaks olema avaliku sektori asutus või muu avalik-õiguslik või eraõiguslik füüsiline või juriidiline isik,
näiteks kutseliit, tuleks samuti kindlaks määrata liidu õiguses või kui see on avalikust huvist lähtuvalt põhjendatud,
sealhulgas tervishoiuga seotud eesmärkidel, nagu rahvatervis ja sotsiaalkaitse ning tervishoiuteenuste juhtimine,
siis liikmesriigi õiguses.