Käskkiri

SELETUSKIRJA LISA 1. Märkustega arvestamise ülevaade

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimused digiriigi alusbaasi

kindlustamise, digiriigi arenguhüpete hoogustumise ning küberruumi turvalisuse tagamise

toetamiseks“ koond kommentaarid

Rahandusministeerium

Preambul tuleb sõnastada järgnevalt: Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ja kooskõlas sama seaduse

§ 4 lõike 3 alusel kinnitatud meetmete nimekirjaga kehtestan „Toetuse andmise tingimused digiriigi

alusbaasi kindlustamise, digiriigi arenguhüpete hoogustumise ning küberruumi turvalisuse tagamise

toetamiseks“ (lisatud).

MKM: Arvestatud

Punkt 1.1. tuleb sõnastada järgnevalt: Käskkirjaga reguleeritakse rakenduskava poliitikaeesmärgi 1

„Nutikam Eesti“ erieesmärgi 2 „Digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste

ja avaliku sektori asutuste jaoks“ raames toetatava meetme 21.1.2.1 “Digiriik” sekkumise 21.1.2.1

“Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt avalikus sektoris” tegevusi, mille

elluviimiseks toetust antakse.

MKM: Arvestatud

Punkt 1.2. tuleb sõnastada järgnevalt: Käskkirjaga reguleeritakse Eesti 2023-2026 aasta

eelarvestrateegia tulemusvaldkonna „Digiühiskond“ programmi „Digiühiskonna programm“ meetme

„Digiriik“ ja programmi tegevuse „Digiriigi alusbaasi kindlustamine“ elluviimist. - Punktis 4 on

kasutatud mõistet „TAT spetsiifilised näitajad“. Et tagada kooskõla ühendmääruse § 41 lg 1 punktiga 4,

tuleb see asendada mõistega „Projekti spetsiifilised näitajad“.

MKM: Arvestatud

Punkt 5.4 tuleb sõnastada järgnevalt: Partneriteks on riigiüleste ja kesksete teenustega seotud avaliku

sektori asutused: Riigi Infosüsteemi Amet, Eesti Keele Instituut, Haridus- ja Teadusministeerium,

Statistikaamet ning Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus, Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Amet, Maaeluministeerium, Põllumajandus- ja Toiduamet, Siseministeeriumi

infotehnoloogia- ja arenduskeskus, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Transpordiamet,

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, Maksu- ja Tolliamet, Rahandusministeerium, Haridus- ja

Teadusministeerium, Haigekassa ning Registrite ja Infosüsteemide Keskus. Üks partner võib olla seotud

mitme tegevuse elluviimisega.

MKM: Arvestatud

Lisada punkt 5.5. järgnevas sõnastuses: Elluviija võib kaasata tegevuste elluviimiseks teisi avaliku

sektori partnereid, kes on otseselt seotud riigiüleste ja kesksete teenuste osutamisega ja kasutusele

võtmisega ning kellega koostöös täidetakse punktis 2 toodud eesmärke ning saavutatakse punktis 2

toodud tulemused.

MKM: Arvestatud

Punkt 8.1. tuleb sõnastada järgnevalt: Punktides 2 ja 4 nimetatud eesmärkide, tulemuste ning näitajate

saavutamiseks vajalikud tegevused koos täpsema eelarve ning ajaraamiga sätestatakse tegevuste

nimekirjas, mille elluviija koostab koostöös partneritega „Digiühiskonna Arengukava 2030“ (edaspidi

DA 2030) alusel ning arvestades 2030. aastaks lubatud tulemusi. Elluviija esitatud kuni kahe

eelarveaasta tegevuste nimekirja koos täpsema eelarve ning ajaraamiga kinnitab rakendusasutuse

vastava valdkonna asekantsler (edaspidi asekantsler). Tegevuste nimekirjas on kirjeldatud tegevused

riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamisele

kaasa aitamiseks.

MKM: Arvestatud

Lisada punkt 8.2. järgnevas sõnastuses: Tegevuste nimekirja koostamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse

12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused”

(edaspidi ühendmäärus) §-st 7.

MKM: Arvestatud

Seletuskiri - Sissejuhatuses on kirjas: Meetmete nimekiri kinnitatakse valitsuse istungil eeldatavasti

detsembris 2022.a., misjärel saab hakata ka heaks kiidetud toetuse tingimusi rakendama. Sissejuhatuses

tuleb teha parandus ja lause asendada järgnevalt: Meetmete nimekiri kinnitati Vabariigi Valitsuse

istungil 15. detsembril 2022. a.

MKM: Arvestatud

Sissejuhatuse 3. lõik tuleb sõnastada järgnevalt: Käesoleva käskkirjaga (edaspidi TAT) kehtestatakse

poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi 2 „digitaliseerimisest kasu toomine kodanike,

ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks“ raames toetatava meetme 21.1.2.1

„Digiriik“ sekkumise „Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt avalikus sektoris“

toetuse andmise tingimused vastavalt ÜSS2021_2027 § 10 lõikele 2 ning rakenduskavas toodud

eesmärkide saavutamiseks.

MKM: Arvestatud

Punkti 1.2. selgitav tekst tuleb asendada järgnevalt: 3 Eelnõu punkt 1.2 toob välja, et TATi rakendatakse

TATi kehtima hakkamisel tulemusvaldkonna „Digiühiskond“ programmi „Digiühiskonna programm“

meetme „Digiriik“ ja programmi tegevuse „Digiriigi alusbaasi kindlustamine“ elluviimise raames.

Kulude tekkimisel liiguvad eelarved vastavalt tavapärasele tegevuspõhise eelarve rakendamise

loogikale õigetesse programmidesse ja tegevustesse.

MKM: Arvestatud

Punktis 4 tuleb asendada mõiste „TAT spetsiifilised näitajad“ mõistega „Projekti spetsiifilised näitajad“.

MKM: Arvestatud

Punkti 5.4. selgitav tekst tuleb sõnastada järgnevalt: Elluviijal on punkti 5.4. järgi õigus kaasata

tegevuste elluviimiseks partnereid avalikust sektorist, kes on otseselt seotud riigiüleste ja kesksete

teenuste kasutusele võtmisega või arendamisega. Kuna käskkiri on suunatud DA 2030 ning nende 2030

tulemuste saavutamiseks, siis partnerite kaasamisel lähtutakse nende pädevusest ja põhiülesannetest

(näiteks, kas partner vastutab konkreetse infosüsteemi, andmekogu vms eest). Partneriteks on riigiüleste

ja kesksete teenustega seotud avaliku sektori asutused: Riigi Infosüsteemi Amet, Eesti Keele Instituut,

Haridus- ja Teadusministeerium, Statistikaamet ning Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia

Keskus, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Maaeluministeerium, Põllumajandus- ja

Toiduamet, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Amet, Transpordiamet, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, Maksu- ja Tolliamet,

Rahandusministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Haigekassa ning Registrite ja Infosüsteemide

Keskus. Avaliku sektori partneriteks võivad olla ka kohalikud omavalitsused ja nende hallatavad

asutused, kohalike omavalitsuste liidud ning mittetulundusühingud ja sihtasutused, kui nad pakuvad

otsest avalikku teenust ning on olulised vastavalt DA 2030 riigiüleste ja kesksete lahenduste eesmärkide

ja tulemuste saavutamiseks. Samas ei ole antud TAT skoobis iga üksiku KOVi IKT lahendused vms.

Partneri roll on välja arendada tellija ootustele vastavad e-teenused, samuti vastutada, et kasutatavad

infotehnoloogilised lahendused on turvalised, kaasaaegsed, mugavad kasutada, liidestuvad riigi teiste

registritega ning täidavad kõiki riigi poolt e-teenustele seatud tingimusi. Lisaks on partnerite

koordineerida ja jälgida, et nende vastutatavad planeeritavad arendustegevused püsiksid kokkulepitud

ajakavas.

MKM: Arvestatud

Punkti 5.5. selgitav tekst tuleb sõnastada järgnevalt: Sätestatakse, et elluviija võib TATis esitatud

eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks kaasata teisi avaliku sektori asutusi, kes on seotud konkreetse

infosüsteemi, andmekogu vms. Kuna pika aja jooksul on keerukas kõiki võimalikke partnereid ette näha,

siis on see võimalusena olemas.

MKM: Arvestatud

Punkti 8.1. selgitav tekst tuleb sõnastada järgnevalt: Punktis 8.1 sätestatakse, et arvestades pidevalt

muutuvaid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) alaseid vajadusi, jätab TAT täpsemate

tegevuste, eelarve ja ajaraami sätestamise tegevuste nimekirja. Tegevuste nimekiri on kuni kahe aastase

detailsusega ning järgnevad aastad planeeritakse ja täiendatakse igal järgneval aastal. Tegevuste

nimekirja koostab elluviija koos partneritega ning esitab selle kinnitamiseks vastava valdkonna

asekantslerile. Samas tuleb tagada tegevuste süsteemne jälgimine, et eesmärgid ja tulemused oleksid

vastavalt tegevuste nimekirjale saavutatud. 4 Arengukava elluviimise eest vastutab digiühiskonna

arengu eestvedajana Majandusja Kommunikatsiooniministeerium (2023. aasta seisuga ettevõtlus- ja IT-

ministri juhtimisel). Arengukava viiakse ellu digiühiskonna programmi kaudu (edaspidi programm), mis

hõlmab digiriigi arengu, ühenduvuse ja küberturvalisuse valdkondi. Programmis pannakse paika

konkreetsete aastate täpsemad eesmärgid ning nende saavutamiseks vajalikud tegevused koos

vastutajate, rahaliste vahendite ja mõõdikutega. Programm koostatakse neljaks aastaks vastavalt riigi

eelarvestrateegia kestusele ja seda uuendatakse iga aasta n-ö rulluvalt. Kuna antud TAT panustab

detailsemalt DA 2030 ja ka digiühiskonna programmi, siis tegevuste valikul ka sellest lähtutakse.

Tegevuste nimekirja koostab elluviija koos partneritega ning esitab selle kinnitamiseks vastava

valdkonna eest vastutavale asekantslerile. Tegevuste valik tehakse vastavalt DA 2030 lubatud

tulemustele. DA 2030 tulemuste edenemisest antakse ülevaateid erinevatel tasemetel ning vormides, sh

antud TAT raames tehtud tegevustest. Samuti saadakse tagasisidet ja ettepanekuid arengukava,

digiühiskonna programmi vms osas. Arengukava juhtimiskorralduses on peamine ülesanne tagada eri

valdkondade ja asutuste eesmärkide ja tegevuste sünergia, sest digiühiskonna areng (sh eelkõige 2030.

aasta visiooni elluviimine) sõltub paljude osaliste samasuunalisest pingutusest. Arengukava

juhtimiskorraldus on detailsemalt välja toodud DA 2030 dokumendis lk 48.

MKM: Arvestatud

Punkti 8.2. selgitav tekst tuleb sõnastada järgnevalt: Punktis 8.2 sätestatakse, et tegevuste valikul

tegevuskavasse lähtutakse seirekomisjonis kinnitatud 2021-2027 rakenduskava tegevuste üldistest

valikukriteeriumidest ja -metoodikast. 1. Valikukriteerium – tegevuste kooskõla valdkondlike

arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele

Valikumetoodika – tegevus lisatakse elluviija ja partnerite poolt tegevuste nimekirja kui see panustab

DA 2030 arengukava valdkondadesse ja alaeesmärkidesse ning rakenduskava poliitikaeesmärgi 1

„Nutikam Eesti“ erieesmärki „digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja

avaliku sektori asutuste jaoks“. DA 2030 valdkonnad ja alaeesmärgid on toodud alljärgnevalt: I

Valdkond. Digiriik Digiriigi järgmised arenguhüpped 1) alaeesmärk: Üleminek sündmuspõhistele ja

proaktiivsetele teenustele 2) alaeesmärk: Krativäeline riik 3) alaeesmärk: Inimkeskne digiriik 4)

alaeesmärk: Roheline digiriik Suunad, mis võimaldavad arenguhüpet ja tagavad digiriigi kestlikkuse 1)

alaeesmärk: Avalike teenuste juhtimise ja kasutajakesksuse juurutamine 2) alaeesmärk: Andmepõhine

riigivalitsemine ja andmete taaskasutus 3) alaeesmärk: Tulevikukindlad digiriigi platvormid 4)

alaeesmärk: Keskselt osutatud IT-alusteenused 5) alaeesmärk: Uute lähenemisviiside pidev katsetamine

5 6) alaeesmärk: Avatud innovatsioon ja digiriigi kogukonna arendamine 7) alaeesmärk: Avaliku sektori

digimuutuste võimendamine 8) alaeesmärk: Sihitud väliskoostöö III Valdkond. Küberturvalisus. 1)

alaeesmärk: Ajakohane küberturvalisuse riiklik korraldus 2) alaeesmärk: Suundumuste, riskide ja

mõjude analüüsivõime 3) alaeesmärk: Suurem küberturvalisuse tagamise võimekus 2. Valikukriteerium

– tegevuste põhjendatus Valikumetoodika – tegevus lisatakse elluviija ja partnerite poolt tegevuste

nimekirja, kui tegevus aitab saavutada DA 2030 alaeesmärkide lubadused aastaks 2030 ning panustab

rakenduskava poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärki „digitaliseerimisest kasu toomine

kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks“. Tuleb arvestada, et DA 2030

tulemuste saavutamiseks tuleb planeerida tegevusi juba varasemalt. Antud TATiga seotud tegevused

algavad 2023. aastast, et saavutada 2030. aastaks seatud eesmärgid. Samuti arvestatakse tegevuste

planeerimisel kõiki rahastamisallikaid. Antud TAT ei kata kõiki DA 2030 tulemuste saavutamist, vaid

annab lisavõimekuse. Tegevus on põhjendatud, kui on selge, millise DA 2030 tulemusega tegevus on

seotud ning millise rakenduskava poliitikaeesmärgis nimetatud kasusaajaga on seotud. DA 2030

erieesmärkide tulemused on toodud alljärgnevalt: - Üleminek sündmuspõhistele ja proaktiivsetele

teenustele - Eestis tulevad avalikud teenused sinu juurde just siis, kui sul on neid vaja ja saad asjad

korraga aetud. - Krativäeline riik – Eestis saab avaliku sektoriga asjad aetud vestluskrati abil. Krattide

abil on tehtud avalikus sektoris uus tõhusushüpe. - Inimkeskne digiriik - Digiriigis on inimeste

põhiõigused kaitstud ning inimesel ja ettevõtjal on kontroll oma andmete üle ja võimalus neid päriselt

jagada - Roheline digiriik - Eesti on maailma kõige rohelisem digiriik - Avalike teenuste juhtimise ja

kasutajakesksuse juurutamine - Kõik avalikud teenused on inimkesksed ja neid kujundatakse, juhitakse

ja mõõdetakse ühtsetel alustel - Andmepõhine riigivalitsemine ja andmete taaskasutus - Kõik riigi

otsused tehakse kvaliteetsete andmete abil - Tulevikukindlad digiriigi platvormid - Digiriigi

ühislahendused on tulevikukindlad - Keskselt osutatud IT-alusteenused - Digiriik on pilves ja

baasteenused on kvaliteetsed - Uute lähenemisviiside pidev katsetamine - Eesti on rajaleidja ja agar

katsetaja - Avatud innovatsioon ja digiriigi kogukonna arendamine - Erasektor panustab tugevalt

digiriigi innovatsiooni ja lahendused saab maailma viia - Avaliku sektori digimuutuste võimendamine -

Julgete ja suurte digimuutuste jaoks on olemas teadmised, oskused ning raha - Sihitud väliskoostöö -

Aina enam on piiriüleseid teenuseid - Ajakohane küberturvalisuse riiklik korraldus - Paigas on selge,

kõikehõlmav ja Eesti vajadustele (sh ohtudele ja suundumustele) vastav riiklik küberturvalisuse

haldusmudel ning õigusraam on vastav. 6 - Suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime -

küberturvalisus toetab innovatsiooni ja innovatsioon küberturvalisust. - Suurem küberturvalisuse

tagamise võimekus - Eesti on küberturbe juhtriik, sh kriisiolukordades. 3. Valikukriteerium – tegevuse

kuluefektiivsus Valikumetoodika – tegevus lisatakse elluviija ja partnerite poolt tegevuste nimekirja,

kui tegevuste eelarvete kalkulatsioonide aluseks on arvestatud tavapärast praktika, nt info-ja

tehnoloogiliste lahenduste puhul on arvestatud olemasolevates raamlepingutes pakutud hindasid või on

võetud aluseks turu-uuring, varasem hankelepingu hinna kogemus või muu praktika, mis näitab kulu

mõistlikkust. Samuti tuleb personalikulude puhul arvestada tavapärast praktikat ning lähtuda Fontese

palgauuringust ning arvestades ka seejuures asutuse enda sisemist personalipoliitikat. Kuna tegevusi

teevad ainult avaliku sektori asutused, siis hankemenetlus tagab kuluefektiivsuses tegevuste summade

osas. Tegevuste nimekirjas on planeeritavad kulud, sest hinnad ja summad täpsustuvad läbi

hankemenetluse. 4. Valikukriteerium – elluviija või partneri suutlikkus tegevusi ellu viia

Valikumetoodika – tegevus lisatakse elluviija ja partneri poolt tegevuste nimekirja ning eraldi

suutlikkust ei hinnata. Avalikus sektoris on asutuste ja ministeeriumite põhimääruste alusel kinnitatud

konkreetne asutuse või ministeeriumi roll. Antud rollid täitmiseks on ka loodud vastav võimekus ning

suutlikkus. See puudutab nii elluviijat, kui ka avaliku sektori partnereid. Kuna elluviija ja partneri

suutlikkus on juba läbi kohustuslike ülesannete ja rollide tagatud, siis eraldi suutlikkust hinnata ei ole

vaja. Näiteks on peamise partneri RIA peamised ülesanded välja toodud alljärgnevalt. RIA

põhiülesanded on: - järelevalve teostamine elutähtsa teenuse osutamiseks kasutatavate infosüsteemide

ning nendega seotud infovarade turvameetmete alalise rakendamise üle; - riigi infosüsteemi ja Eesti

kriitilise informatsiooni infrastruktuuri infoturbega seotud tegevuste korraldamine; - Eesti

arvutivõrkudes toimuvate turvaintsidentide käsitlemine; - järelevalve teostamine riigi infosüsteemi

haldamist reguleerivatest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise üle; - riigi infosüsteemi

haldussüsteemi pidamine; - riigi infosüsteemi andmevahetuskihi pidamine (arendamine ja haldamine);

- avaliku võtme infrastruktuuri toimimise koordineerimine; - Riigi infosüsteemi arendusprojektide

koordineerimine ning rahvusvaheliste projektide ettevalmistamine ja osalemine; - teabevärav „eesti.ee”

pidamine; - Euroopa Liidu struktuuritoetuste rakendusüksusena toimimine; - baasinfrastruktuuri ja

andmeside korraldamine; - osalemine oma tegevusvaldkonda reguleerivate õigusaktide väljatöötamisel

ning nende õigusaktide muutmiseks ettepanekute tegemine, samuti osalemine ameti

tegevusvaldkondade eestikeelse terminoloogia korrastamises; - osalemine oma tegevusvaldkonnaga

seotud poliitikate, strateegiate ja arengukavade väljatöötamisel. Kuna RIA pakub riigiüleseid ja keskseid

teenuseid, siis on tal ka võimekus ning suutlikkus ülesanne täitmiseks, mis omakorda on seotud antud

TAT tegevuste suutlikkusega neid allu viia. 7 5. Valikukriteerium – projekti kooskõla Eesti pikaajalise

arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega Valikumetoodika – tegevus lisatakse elluviija ja partneri

poolt tegevuste nimekirja, kui on välja toodud, millisesse Eesti 2035 strateegia näitajasse panustab.

Mõnel juhul on seos kaudne, samas võetakse ka see arvesse. Näiteks näitaja „Rahulolu KOV teenusega“,

kuna on teada, et KOV-i kompetents teenuste juhtimisel ja korraldamisel on sageli puudulik, siis antud

TAT tegevuste planeerimisel riigiüleselt, sh ka KOVides, tõstetakse teenuse juhtimise kompetentse

kõigile avatud Digiriigi Akadeemia (https://digiriigiakadeemia.ee/) online-koolituste näol. Digiriigi

Akadeemia on suunatud kõigile avalike teenuste arendajatele ja teenuste juhtidele, misläbi on kaudselt

võimalik ka KOV teenuste rahulolu tõsta. Antud TAT raames planeeritakse kursuste jätkamisega, mis

on vajalikud, sh KOV-idele (nt rohedigi kursus). Kuna KOV-i töötajad arendavad avalikke teenuseid

oma elanikele, siis Digiriigi Akadeemia aitab ühtlustada teadmiste taset ka KOV-ides. Uute lisanduvate

kursuste info viiakse ka koostöös ELVLiga kõikide KOVideni. Näiteks otsese seose puhul on

ligipääsetavus seotud otseselt arendustega, sest digiteenused arendatakse jälgides ning sisse planeerides

seda, et avalike teenuste pakkumist võimaldavad infosüsteemid on digiligipääsetavad, st oluline on

arendamisel rakendada WCAG-ga seotud nõudeid. Nõuded on välja toodud siin:

https://ttja.ee/eraklient/tarbija-oigused/kaubandus-teenused/digiligipaasetavusetagamine. Tegevus

nimetatakse tegevuste nimekirja eeldusel, et kõik valikukriteeriumid on täidetud. IT asekantsler kinnitab

elluviija ja partnerite poolt kõikidele valikukriteeriumitele vastava tegevuste nimekirja.

MKM: Arvestatud

Punkt 4. „TAT kooskõla valikukriteeriumitega“ selgitav tekst tuleb sõnastada järgmiselt: Kõigi

käskkirja alusel rahastatavate tegevuste puhul lähtutakse seirekomisjoni poolt kinnitatud

valikukriteeriumidest, mis on lahti kirjutatud seletuskirja punktis 8.2.

MKM: Arvestatud

Kustutada punktid 4.1. „TAT mõju meetme eesmärgi saavutamisele ja kooskõla Eesti 2035-ga“, 4.2.

„TAT põhjendatus“, 4.3. „Kuluefektiivsus“ ja 4.4. „Elluviija ja partnerite suutlikkus tegevusi ellu viia“.

Nimetatud punktid on lahti kirjutatud seletuskirja punktis 8.2.

MKM: Arvestatud

Sotsiaalministeerium

Käskkirja eelnõu punkt 5.4. sätestab partneritest kinnise nimekirja. Käskkirja eelnõu seletuskirja

kohaselt jääb mulje, et partnerite nimekiri on pigem lahtine, kuna partneriteks võivad olla ka kohalikud

omavalitsused ja nende hallatavad asutused, kohalike omavalitsuste liidud ning mittetulundusühingud

ja sihtasutused. Kui viimati nimetatud ei ole partnerid perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus-

ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus (ÜSS2021_2027) § 2 punkti 5 kohaselt (partner

on isik, asutus või rahvusvaheline organisatsioon, kes osaleb projekti tegevustes ja kelle tegevusi

rahastatakse toetusest), vaid on muus rollis, siis palume seletuskirjas vastavalt sõnastust muuta nii, et

tegemist ei ole partneritega.

MKM: Arvestatud

Seletuskirjas (2. Punkt „Toetuse andmise eesmärk ja tulemus“) viidatakse Eesti digiühiskonna

arengukavale 2030, kus peamise mõõdikuna on toodud digiteenuste kasutajate parim kogemus tasemega

90%. Eelnõu punktis 4 on mõõdikuks avalike digiteenustega rahulolu ning soovituslikuks mõõdikuks

soovitusindeksi metoodika (NPS). Kas need kaks mõõdikut on ühetaolised ehk mõõdetakse ühte ja sama

kasutajakogemust ühe ja sama mõõtmissüsteemi alusel või on need planeeritud erinema?

MKM: Arvestatud ja vastav info edastatud SOMile täpsustuseks

Meie teada on koostamisel ka teisi toetuse andmise tingimusi reguleerivaid käskkirju. Oleksime

oodanud, et sarnastele teemadele, kuid erinevatele sihtrühmadele mõeldud toetuste tingimused

sätestatakse samal ajal ning meil oleks võimalus võrrelda erinevate tingimuste sobivust oma eesmärkide

täide viimiseks. Kuivõrd dokumendid liiguvad erinevas rütmis juhime tähelepanu, et käesoleva TAT

sõnastus esitatud kujul ei taga piisava selgusega toetuse andmise tingimuste läbipaistvust ning toetuse

jaotuse proportsionaalsust.

MKM: Arvestatud ja vastav info edastatud SOMile täpsustuseks

Vormistuslik kommentaar: TAT riskihindamise tabelis on märgitud koondhinnanguks 4, aga tabelis on

numbrid 1, 0, 2, 1, 1. Kui need numbrid liita kokku, siis tulemus on viis ja mitte neli. Palun vaadata

koondhinnang üle ning vajadusel parandada.

MKM: Arvestatud

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Käskkirja p. 2.3. viimane lause räägib sihi saavutamise mõõtmisest ja välja on toodud näitaja „Rahulolu

KOV-i teenustega“. Seletuskirjas (Tabel 1) on viidatud, et KOV-i avalike digiteenuste rahulolu

mõõdetakse ja täpsustatakse, et rahulolu mõõdetakse kesksete või riigiüleste lahenduste puhul, mitte

eraldi KOVi lahenduste kohta. Jääb ebaselgeks, mis etapil KOV-i teenusega rahulolu mõõdetakse.

Selline konstruktsioon lubab teha järelduse, et mõõdetakse näiteks ID kaardiga autentimise (keskne

riigiülene lahendus) rahulolu, kuid digiteenuse puhul sellise aspekti mõõtmine ei anna ülevaadet

digiteenuse kui terviku rahulolu kohta. Ettepanek – seletuskiri selliselt ümber sõnastada, et oleks aru

saada, kas mõõdetakse lõppkasutaja rahulolu KOV-de poolt kasutatavate kesksete teenustega või

mõõdetakse KOV-de rahulolu riigi kesksete digiteenustega. Kui viimane, tuleks näitaja sõnastada

„KOV-ide rahulolu kesksete teenustega“.

MKM: Arvestatud

Käskkirja p. 5.4. on partnerite ring selgelt loetletud. Seevastu seletuskirjas on välja toodud, et

partneriteks võivad olla „ka kohalikud omavalitsused ja nende hallatavad asutused, kohalike

omavalitsuste liidud ning mittetulundusühingud ja sihtasutused, kui nad pakuvad otsest avalikku teenust

ning on olulised vastavalt DA 2030 riigiüleste ja kesksete lahenduste eesmärkide ja tulemuste

saavutamiseks“. Teeme ettepaneku vastuolu käskkirja ja seletuskirja vahel eemaldada ning ka käskkirjas

partnerite loetelu täiendada ja lisada teised avaliku sektori asutused, mida on seletuskirjas mainitud.

Näiteks võib lisada käskkirja p. 5.4. viimaseks lauseks „Elluviija võib kaasata tegevuste elluviimiseks

teisi avaliku sektori partnereid, kellega koostöös täidetakse punktis 2 toodud eesmärke ning saavutatakse

punktis 2 toodud tulemused“.

MKM: Arvestatud

3. Seletuskirja p. 2 eelviimases lõigus mainitakse, et „Selleks on MKMil ja Rahandusministeeriumil

planeeritud eraldi meetmed“. Selguse huvides palume seletuskirjas vastavad meetmed ka välja tuua.

MKM: Arvestatud ja info ELVLile edastatud

KÄSKKIRI

14.03.2023 nr 44

Toetuse andmise tingimused digiriigi alusbaasi

kindlustamise, digiriigi arenguhüpete hoogustumise

ning küberruumi turvalisuse tagamise toetamiseks

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4

alusel.

1. Reguleerimisala

1.1. Käskkirjaga reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud

„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021−2027“ (edaspidi

rakenduskava)“ poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi 2 „Digitaliseerimisest kasu

toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks“ raames toetatava

meetme 21.1.2.1 “Digiriik” sekkumise 21.1.2.1 „Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine ja

kasutuselevõtt avalikus sektoris” ja Eesti 2023–2026 aasta eelarvestrateegia tulemusvaldkonna

„Digiühiskond“ programmi „Digiühiskonna programm“ meetme „Digiriik“ ja programmi

tegevuse „Digiriigi alusbaasi kindlustamine“ rakendamiseks toetuse andmise tingimusi ja korda.

1.2. Käskkirjas (edaspidi TAT) sätestatud tegevusteks antav toetus ei ole riigiabi

konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses ega vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33

lõike 1 tähenduses. 1.3. TAT-s sätestatud kulude abikõlblikkusele, toetuse maksetaotluse menetlemisele ja maksmisele, toetuse tagasinõudmisele ning elluviija ja partneri kohustuste osas kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus).

2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemused

2.1. Toetuse andmise eesmärk on kindlustada digiriigi alusbaas, hoogustada digiriigi

arenguhüppeid ning tagada turvaline ja usaldusväärne küberruum, tagada inimeste põhiõiguste

kaitse, tõsta teadlikkust ning pakkuda seeläbi kasutajale avalikke digiteenuseid kvaliteetselt,

küberturvaliselt, andmepõhiselt, etteaimavalt ja kättesaadavalt igas piirkonnas, lähtudes Vabariigi

Valitsuse 23. detsembri 2021. a kinnitatud „Eesti digiühiskonna arengukava 2030” eesmärkidest.

2.2. Toetuse andmise tulemusena saavutatakse avalike digiteenuste kasutajate parim kogemus läbi

digiriigi tulevikukindla alusbaasi kindlustamise ja uute arenguhüpete hoogustamise, ning tagades

usaldusväärne küberruum, tõstes kasutajate teadlikkust.

2.3. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa

Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus-

ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid

2

(ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja aitavad

kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti

2035“ (edaspidi Eesti 2035) aluspõhimõtete hoidmisesse, sihi „Uuendusmeelne, usaldusväärne ja

inimesekeskne riigivalitsemine“ ning Eesti 2035-st tuleneva „Eesti digiühiskonna arengukava

2030” eesmärkide saavutamisse. Sihi saavutamist soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi,

ligipääsetavust ja regionaalarengut toetaval moel mõõdetakse järgmiste näitajatega: „Soolise

võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Ligipääsetavuse näitaja“ ja

„Rahulolu KOV-i teenustega“.

3. Toetatavad tegevused

3.1. Toetust antakse järgmistele tegevustele, mis panustavad punktis 2 nimetatud eesmärki,

tulemustesse ja mõõdikutesse ning punktis 4 välja toodud näitajate saavutamisse:

3.1.1. infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine;

3.1.2. küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena;

3.1.3. teadlikkuse tõstmine punktides 3.1.1–3.1.2 nimetatud tegevuste osas;

3.1.4. rohedigi ja programmi juhtimisega seotud kulud.

3.2. TATi alusel toetatakse tegevusi, mis ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute

hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–

43) artikli 17 tähenduses.

4. Näitajad

Näitajad koos vahe- ja sihttasemetega on järgmised:

Näitaja nimetus

ja mõõtühik

Alg-

tase

(2022)

Vahe-

sihttase

(2024)

Sihttase

(2029)

Selgitav teave

Meetmete

nimekirja

näitajad

Tulemus-

näitaja

Uute ja

uuendatud

avalike

digiteenuste, -

toodete ja -

protsesside

kasutajad

Mõõtühik:

lõppkasutajaid

aastas

0 ei

kohaldu

2 000 000 Rakenduskavas seatud

lõppkasutajate arvu

sihttase on 4 500 000,

millesse antud TAT

panustab 2 000 000

kasutajaga.

Raporteeritakse

mitteunikaalsete

kasutajate arvu üks

aasta pärast toetatud

digiteenuse, -toote või

-protsessi kasutusele

võtmist. Allikaks on

elluviija aruanded.

3

Väljund-

näitaja

Uued või

uuendatud

digiteenused, -

tooted ja -

protsessid

Mõõtühik: arv

0 5 45 Rakenduskavas seatud

digiteenuste, -toodete

ja -protsesside arvu

sihttase on 90, millesse

antud TAT panustab 45

digiteenuse, -toote ja -

protsessiga. Uued ja

täiendatud

digiteenused, -tooted

ja -protsessid pannakse

paika tegevuste

nimekirja koostamisel.

Näitaja täitmist

raporteeritakse, kui

toetatud digiteenus või

selle uuendus on

avaldatud ja on

ettenähtud ulatuses

kasutatav.

Allikaks on elluviija

aruanded.

Väljund-

näitaja

Avaliku sektori

asutused, keda

toetatakse

digiteenuste, -

toodete ja -

protsesside

väljatöötamiseks

Mõõtühik:

Avaliku sektori

asutused

0 5 15 Rakenduskavas seatud

unikaalsete asutuste

arvu sihttase on 50,

millesse antud TAT

panustab 15 unikaalse

asutusega.

Arvestatakse asutusi,

(elluviija + partnerid)

kes selles TATis toetust

saavad. Toetatud

asutuste andmed

lisatakse SFOS

andmekorje

moodulisse. Näitaja

täitmist

raporteeritakse, kui

kõik konkreetse

avaliku sektori asutuse

digiteenuse, -toote või

-protsessiga seotud

tegevused on

lõppenud.

Projekti

spetsiifilin

e näitaja

Projekti

spetsiifili

ne näitaja

Avalike

digiteenustega rahulolu Mõõtühik: %

47%

(ette-

võtjad

)

ei

kohaldu

90% Rahulolu mõõtmisel

kasutatakse võimalusel

soovitusindeksi

metoodikat (NPS). Nii

soovitusindeksi kui

mistahes muu

4

69%

(koda-

nikud)

metoodika

kasutamisel,

teisendatakse rahulolu

näitaja protsentideks.

Tulemus saadakse

väljavõttena avalike

teenuste kataloogist

vähemalt kord aastas.

5. Rakendusüksus, rakendusasutus, elluviija ja partnerid

5.1. Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).

5.2. Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus).

5.3. Tegevuste elluviimise eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digiriigi

arengu osakond (edaspidi elluviija).

5.4. Partneriteks on riigiüleste ja kesksete teenustega seotud avaliku sektori asutused: Riigi

Infosüsteemi Amet, Eesti Keele Instituut, Haridus- ja Teadusministeerium, Statistikaamet, Riigi

Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Amet, Maaeluministeerium, Põllumajandus- ja Toiduamet, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja

arenduskeskus, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Transpordiamet, Tervise ja Heaolu

Infosüsteemide Keskus, Maksu- ja Tolliamet, Rahandusministeerium, Eesti Haigekassa, ja

Registrite ja Infosüsteemide Keskus. Üks partner võib osaleda mitme tegevuse elluviimises.

5.5. Elluviija võib kaasata tegevuste elluviimiseks punktis 5.4. nimetamata avaliku sektori asutusi,

kes on otseselt seotud riigiüleste ja kesksete teenuste osutamisega ja kasutusele võtmisega ja

kellega koostöös täidetakse punktis 2 toodud eesmärke ning saavutatakse punktis 2 toodud

tulemused.

6. Eelarve

Tegevuste toetamise eelarve on 80 000 000 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus

on 56 000 000 eurot (70 protsenti) ja riiklik kaasfinantseering 24 000 000 eurot (30 protsenti).

7. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2023. a ja lõppeb 31. augustil

2029. a.

8. Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks

8.1. Punktides 2. ja 4. nimetatud eesmärkide, tulemuste ning näitajate saavutamiseks vajalikud

tegevused koos täpsema eelarve ning ajaraamiga sätestatakse tegevuste nimekirjas, mille elluviija

koostab koostöös partneritega „Eesti digiühiskonna arengukava 2030“ alusel ning arvestades

2030. aastaks lubatud tulemusi. Elluviija esitab kuni kahe eelarveaasta tegevuste nimekirja koos

eelarve ning ajaraamiga kinnitamiseks rakendusasutuse vastava valdkonna asekantslerile

(edaspidi asekantsler). Tegevuste nimekirjas on kirjeldatud tegevused Eesti 2035-s kinnitatud

strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamisele kaasa aitamiseks.

8.2. Tegevuste nimekirja koostamisel lähtub elluviija ühendmääruse §-st 7.

8.3. Elluviija koos partneritega jälgib tulemuste ja eesmärkide saavutamist.

9. Elluviija õigused ja kohustused

9.1. Elluviija täidab järgmiseid kohustusi:

9.1.1. koostab kuni kahe järgmise eelarveaasta tegevuste nimekirja punktis 8 nimetatuga

arvestades eelarve planeerimise ajakava;

5

9.1.2. esitab asekantsleri kinnitatud tegevuste nimekirja kümne tööpäeva jooksul

rakendusüksusele teadmiseks;

9.1.3. esitab tegevuste nimekirja muudatused asekantslerile kinnitamiseks, tagades seejuures, et

punktis 2 nimetatud eesmärgid ja punktis 4 nimetatud tulemused saavutatakse;

9.1.4. lisab võimalusel töö teostaja logo või viite töö teostajale, kui töö tulemus on kasutajale

nähtav;

9.1.5. arvestab digiteenuste arendustegevuste rakendamisel digiriigi toimimise põhimõtteid,

õigusraami ning suundasid;

9.1.6. esitab rakendusasutusele e-kirja teel ning rakendusüksusele ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3

nimetatud e-toetuse keskkonna kaudu rakendusüksuse kehtestatud vormil toetatavate tegevuste

elluviimise aasta vahearuande hiljemalt iga aasta 15. jaanuaril, rakendusasutuse või

rakendusüksuse nõudmisel ka tihedamini;

9.1.7. esitab punktis 9.1.6. nimetatud asutustele ja nimetatud viisil TAT tegevuste lõpparuande

hiljemalt 60 päeva jooksul pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu;

9.1.8. esitab rakendusasutuse või rakendusüksuse nõudmisel järelaruande ühe aasta jooksul pärast

tegevuste lõppu;

9.1.9. korraldab teavitusürituse vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54

„Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest

avalikkuse teavitamine“ § 2 lõikele 3;

9.1.10. esitab eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10. jaanuariks rakendusüksuse nõudmisel.

9.2. Elluviijal on õigus:

9.2.1. teha asekantslerile ettepanekuid tegevuste nimekirja muutmiseks, sealhulgas kinnitatud

tegevuste elluviimise edasilükkamiseks või ära jätmiseks, tagades seejuures, et punktis 2

nimetatud eesmärgi ja punktis 4 nimetatud tulemused saavutatakse;

9.2.2. küsida partneritelt tegevuste nimekirja tehtud ettepanekute kohta lisateavet, mis on vajalik

tegevuste abikõlblikkuses, eesmärgipärasuses ja teostatavuses veendumiseks;

9.2.3. keelduda rakendusüksusele partneri esitatud kuludokumente väljamaksmiseks esitamisest,

kui kulud ei ole abikõlblikud, partneri tehtud tegevused ja saavutatud tulemused ei ole kooskõlas

õigusaktide, TAT-i või tegevuste nimekirjaga.

10. Partneri õigused ja kohustused

10.1. Partner täidab tema vastutusel olevate tegevustega seotud järgmiseid kohustusi:

10.1.1. annab elluviijale korrektse ning õigeaegse sisendi nõutud info kohta, sealhulgas

vahearuannete või muu aruandlusega seotud info kohta;

10.1.2. vastutab, et toetatavad tegevused ja nende elluviimiseks tehtud kulud on abikõlblikud;

10.1.3. vastutab, et toetatavad tegevused viiakse ellu korrektselt, nende tulemused saavutatakse

tähtaegselt ja toetust kasutatakse sihtotstarbeliselt;

10.1.4. esitab elluviijale maksetaotluste esitamiseks vajalikud dokumendid elluviija etteantud

vormil ja viisil;

10.1.5. lisab võimalusel töö teostaja logo või viite töö teostajale, kui töö tulemus on kasutajale

nähtav;

10.1.6. teavitab elluviijat viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

tegevuste muutumisest, tegevuste läbiviimiseks vajalike kulude odavnemisest või kallinemisest,

tegevuse elluviimist või kestuse nõude täitmist takistavast asjaolust, tegevustega seotud vara

üleandmisest teisele isikule või asutusele, pankrotimenetlusest ning likvideerimismenetlusest;

10.1.7. arvestab digiteenuste arendustegevuste rakendamisel digiriigi toimimise põhimõtteid,

õigusakte ning suundasid.

10.2. Partneril on õigus teha elluviijale ettepanekuid tegevuste nimekirja muutmiseks, kinnitatud

tegevuste elluviimise edasilükkamiseks või ära jätmiseks, tagades seejuures, et punktis 2

nimetatud eesmärgid ja tulemused ja punktis 4 nimetatud mõõdikud saavutatakse.

6

11. Kulude abikõlblikkus

Abikõlbmatu on kulu, mis ei seondu punktis 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuste saavutamisega

ega punktis 4 nimetatud näitajate saavutamisega.

12. Toetuse maksmise tingimused ja kord

12.1. Toetust makstakse elluviijale ja partnerile tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse

§ 27 lõike 1 punktile 1.

12.2. Toetust makstakse tasutud kuludokumentide alusel kulude katmiseks, mis on tehtud punkti

8.1. alusel kinnitatud tegevuste nimekirjas sisalduvate tegevuste elluviimiseks ning kui

abikõlbliku kulu eest on tasutud abikõlblikkuse perioodil, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2029.

a.

12.3. Maksetaotluste menetlemine toimub vastavalt rakendusüksuse juhtimis- ja

kontrollisüsteemide kirjelduse alusel välja töötatud protseduuridele.

13. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

Kui ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks, teeb rakendusüksus

finantskorrektsiooni otsuse, millega nõutakse elluviijalt või partnerilt toetus osaliselt või täielikult

tagasi ÜSS2021_2027 §-s 28 ning ühendmääruse § 34 lõikes 1 või 2 toodud alustel.

Lisa: Tegevuste nimekiri

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristjan Järvan

ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister

LISA 2. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht

Põhiseadus (PS) Kontroll/

https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002?leiaKehtiv kinnitus, vajadusel täiendav analüüs ja täiendavad

nõuded TATis

Põhiõiguste harta

jaotis Põhiküsimused Harta artikkel

PIK

artikkel Põhiküsimused

Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste

konventsiooni artiklid on kaetud muu hulgas

põhiseaduse ja all loetletud seadustega

I jaotis -

"Väärikus" Inimväärikus 1 16

Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja

väärkohtlemise eest

PS § 10 nimetatud inimväärikuse põhimõtete

on üks EV Põhiseaduse alusprintsiipidest

(artiklid 1-5) Õigus elule 2 10 Õigus elule PS § 17 Igaühel on õigus elule.

Õigus

isikupuutumatusele 3 14 Vabadus- ja isikupuutumatus

PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja

isikupuutumatusele.

Piinamise ning

ebainimliku või alandava

kohtlemise või

karistamise keeld

4 15

Kaitse piinamise ja julma, ebainimliku või

inimväärikust alandava kohtlemise ja

karistamise eest

PS § 18 Kedagi ei tohi piinata, julmalt või

väärikust alandavalt kohelda.

PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja

isikupuutumatusele. Riive puudub

PS § 29 Kedagi ei tohi sundida tema vaba

tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja

arvatud kaitseväeteenistus või selle

asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku

tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi

korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras

peab tegema süüdimõistetu.

II jaotis

„Vabadused”

Artikkel 16 – Kaitse ekspluateerimise,

vägivalla ja väärkohtlemise eest

(artiklid 6–19) Artikkel 17 – Isikupuutumatuse kaitse

Era- ja perekonnaelu

austamine 7 22 Eraelu puutumatus

PS § 26 Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu

puutumatusele.

1. Põhiseadus § 20 Igaühel on õigus

vabadusele ja isikupuutumatusele.

2. Isikuandmete kaitse seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/1040120190

11

PS § 26 Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu

puutumatusele.

PS § 27 Perekond rahva püsimise ja kasvamise

ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all.

PS § 40 Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja

mõttevabadus.

PS § 41 Igaühel on õigus jääda truuks oma

arvamustele ja veendumustele. Kedagi ei tohi

sundida neid muutma.

§ 44. Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks

kasutamiseks levitatavat informatsiooni.

§ 45. Igaühel on õigus vabalt levitada ideid,

arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni

sõnas, trükis, pildis või muul viisil.

Kogunemis- ja

ühinemisvabadus 12

§ 47. Kõigil on õigus ilma eelneva loata

rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada.

Kunsti ja § 38. Teadus ja kunst ning nende õpetused

on vabad. Riive puudub

teaduse vabadus Ülikoolid ja teadusasutused on seaduses

ettenähtud piires autonoomsed.

Õigus haridusele 14 24 Haridus § 37 Igaühel on õigus haridusele

Kutsevabadus ja õigus

teha tööd 15 27 Töö ja tööhõive

§ 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida

tegevusala, elukutset ja töökohta.

Ettevõtlusvabadus 16 § 31 Eesti kodanikel on õigus tegeleda

ettevõtlusega

Õigus omandile 17 § 32 Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt

kaitstud

Õigus varjupaigale 18

Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise

seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/VRKS

Õigus kaitsele

tagasisaatmise,

väljasaatmise või

väljaandmise korral;

19 18 Liikumisvabadus ja kodakondsus § 36. Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist

välja saata ega takistada Eestisse asumast.

III jaotis

„Võrdsus”

PS § 12 Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi

ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi,

nahavärvuse, soo, keele, päritolu,

usutunnistuse, poliitiliste või muude

veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse

seisundi või muude asjaolude tõttu.

(artiklid 20–26)

Orjapidamise ja

sunniviisilise töö keeld 5 16

Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja

väärkohtlemise eest

Õigus vabadusele ja

turvalisusele 6 16, 17

Põhiõiguste harta Puuetega inimeste õiguste konventsioon (PIK)

https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:12012P/TXT&from=ET https://www.riigiteataja.ee/akt/204042012006

Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja erivajadustega inimeste ligipääsetavuse osas programmide ja projektide kavandamis-, rakendamis-, seire- ja hindamisprotsessis (ELi harta

artiklid 21, 23 ja 26 ja puuetega inimeste konventsiooni artikkel 9), Keskkonnaministeerium keskkonnakaitse teemades (EL harta artikkel 37) ning kooskõlastavad toetuse andmise tingimusi.

Iga ministeerium vastutab põhiõiguste kaitsmise ja edendamise eest oma haldusalas.

PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja

isikupuutumatusele.

Riive puudub Isikuandmete kaitse 8 22 Eraelu puutumatus

Õigus abielluda ja luua

perekond 9 23 Kodu ja perekonna austamine

13

Võrdsus seaduse ees 20 12 Võrdne tunnustamine seaduse ees

Mõtte-, südametunnistuse-

ja usuvabadus 10

Sõna- ja teabevabadus 11 21 Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs

informatsioonile

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri "Toetuse andmise tingimused digiriigi alusbaasi kindlustamise,

digiriigi arenguhüpete hoogustumise ning küberturvalisuse tagamise toetamiseks" käskkirja

seletuskirja lisa 2

Võrdse kohtlemise seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/1221020210

11?leiaKehtiv - ei tohi kedagi diskrimineerida rahvuse, rassi,

nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste,

vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel.

Võrdse

kohtlemise põhimõte tähendab, et

diskrimineerimist ei toimu.

Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja

meeste võrdõiguslikkuse,

mittediskrimineerimise ja erivajadustega

inimeste ligipääsetavuse osas programmide

ja projektide kavandamis-, rakendamis-,

seire- ja hindamisprotsessis

Riive puudub

Artikkel 3 - Üldpõhimõtted

Konventsiooni põhimõtted on järgmised:

(a) austus inimeste loomupärase väärikuse,

individuaalse autonoomia, sealhulgas vabaduse

ise oma valikuid langetada, ja iseseisvuse

vastu;

(b) mittediskrimineerimine;

(c) täielik ja tõhus osalemine ja kaasatus

ühiskonnas;

Diskrimineerimiskeeld 21 5 Võrdsus ja mittediskrimineerimine

(d) austus erinevuste vastu ning puuetega

inimeste tunnustamine inimeste mitmekesisuse

ja inimkonna osana;

Kultuuriline, usuline ja

keeleline mitmekesisus 22 (e) võrdsed võimalused;

Naiste ja meeste

võrdõiguslikkus 23 6 Puuetega naised (f) juurdepääsetavus;

Lapse õigused 24 7 Puuetega lapsed (g) meeste ja naiste võrdsus;

Eakate õigused 25

(h) austus puuetega laste arenevate võimete

vastu ning austus puuetega laste õiguse vastu

säilitada oma identiteet.

Artikkel 3 - Üldpõhimõtted

Artikkel 4 - Üldkohustused

Artikkel 8 – Teadlikkuse suurendamine

Artikkel 9 – Juurdepääsetavus

Artikkel 19 – Iseseisev elu ja kogukonda

kaasamine

Artikkel 20 – Isiklik liikumisvõime

Artikkel 30 – Osalemine kultuurielus, vaba

aja-, puhke- ja sporditegevustes

PS § 29 lg 2 keelab sunnitöö nii lapse kui ka

täiskasvanu puhul. Last ei tohi töö tegemiseks

ära kasutada. Laps ei tohi teha tööd, mis on

talle ohtlik, segab koolis käimist või on

kahjulik tema tervisele ja arengule.

Laste töötamist reguleerib töölepingu seadus.

Seal on kirjas laste töölkäimist puudutavad

vanusepiirid ja eritingimused. Alaealisel on

töötamiseks vaja olenevalt vanusest kas

vanema või tööinspektori luba.

(https://www.oiguskantsler.ee/et/laste-ja-

noorte-%C3%B5igused-ja-kohustused)

PS § 27 Perekond rahva püsimise ja kasvamise

ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all.

§ 29 Eesti kodanikul on õigus vabalt valida

tegevusala, elukutset ja töökohta. Kui seadus

ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti

kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi

kodanikul ja kodakondsuseta isikul.

Võrdsus seaduse ees 20 12 Võrdne tunnustamine seaduse ees

Puuetega inimeste

integreerimine 26 30

IV jaotis

„Solidaarsus”

(artiklid 27–38)

Töötajate õigus olla

ettevõttes informeeritud

ja ära kuulatud

27

Eestis on kehtestatud töötajate usaldusisiku

seadus

(https://www.riigiteataja.ee/akt/12771390?leia

Kehtiv), mis reguleerib töötajate usaldusisiku

tegevust teda volitanud töötajate ja ametnike

esindamisel suhetes tööandjaga ja töötajatega.

§ 29 Töötingimused on riigi kontrolli all.

Töövaidluste lahendamise korra sätestab

seadus.

Head ja õiglased

töötingimused 31

§ 29 Töötingimused on riigi kontrolli all.

Töövaidluste lahendamise korra sätestab

seadus.

Kollektiivläbirääkimiste

ja kollektiivse

tegutsemise õigus

28

PS 29 Töötajate ja tööandjate ühingutesse ja

liitudesse kuulumine on vaba. Töötajate ja

tööandjate ühingud ja liidud võivad oma

õiguste ja seaduslike huvide eest seista

vahenditega, mida seadus ei keela.

Streigiõiguse kasutamise tingimused ja korra

sätestab seadus.

Õigus kasutada

tööhõiveteenuseid 29

32

Perekonna- ja tööelu 33

Kaitse põhjendamatu

vallandamise korral 30

Keeld kasutada laste

tööjõudu ja noorte

töötajate kaitse tööl

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

TAT tegevuste valikumetoodikas arvestatakse, et

tegevus lisatakse elluviija ja partneri poolt tegevuste

nimekirja, kui on välja toodud, millisesse Eesti 2035

strateegia näitajasse panustab, sh ligipääsetavus.

Näiteks ligipääsetavus on seotud otseselt arendustega,

sest digiteenused arendatakse jälgides ning sisse

planeerides seda, et avalike teenuste pakkumist

võimaldavad infosüsteemid on digiligipääsetavad, st

oluline on arendamisel rakendada WCAG-ga seotud

nõudeid. Nõuded on välja toodud siin:

https://ttja.ee/eraklient/tarbija-oigused/kaubandus-

teenused/digiligipaasetavuse-tagamine.

§ 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida

tegevusala, elukutset ja töökohta.

§ 28 Eesti kodanikul on õigus riigi abile

vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja

puuduse korral.

Riik soodustab vabatahtlikku ja omavalitsuse

hoolekannet.

Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on

riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all.

PS § 53 Igaüks on kohustatud säästma elu- ja

looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta

on keskkonnale tekitanud.

DNSH[2] ja kliimakindluse ning EE2035

raames KeM ja RTK konsultatsioon. Nõuded

TATis ja analüüs seletuskirjas.

PS § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab

rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu:

1) Riigikogu valimisega;

2) rahvahääletusega.

PS § 57. Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes

on saanud kaheksateist aastat vanaks.

IV jaotis

„Solidaarsus”

(artiklid 27–38)

Võimalus kasutada üldist

majandushuvi pakkuvaid

teenuseid

36 11 Ohuolukorrad ja humanitaarsed

eriolukorrad

Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/106042021005

Sotsiaalkindlustus ja

sotsiaalabi 34 28 Küllaldane elatustase ja sotsiaalne kaitse

Tervishoid 35 25 Tervishoid

Keskkonnakaitse 37

Analüüs ja maandamismeetmed

TAT Punkt 3.2

Tarbijakaitse 38 Tarbijakaitseseadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/TKS

41 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus

HMS § 5 lõike 2 kohaselt tuleb

haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja

efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja

kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja

ebameeldivusi isikutele. ÜSS § 1 lg 5 kohaselt

kohaldatakse viidatud seaduses ette nähtud

menetlusele haldusmenetluse seadust.

42 21 Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs

informatsioonile

PS § 44 Eesti kodanikul ja Eestis viibival

välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul

on õigus seaduses sätestatud korras tutvuda

tema kohta riigiasutustes ja kohalikes

omavalitsustes ning riigi ja kohalike

omavalitsuste arhiivides hoitavate andmetega.

HMS § 37 lg 1 igaühel on õigus igas

menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis

säilitatavate asjas tähtsust omavate

dokumentide ja toimikuga, kui see on olemas.

V jaotis

„Kodanike

õigused” (artiklid

39–46)

39 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus Euroopa Parlamendi valmise seadus -

https://www.riigiteataja.ee/akt/EPVS

Õigus hääletada ja

kandideerida kohalikel

valimistel kohalikel

valimistel

40 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus

Õigus heale haldusele

Õigus pöörduda Euroopa

ombudsmani poole 43 12 Juurdepääs õigusemõistmisele Rahvusvaheliste lepingute alusel otsekohalduv

Õigus esitada petitsioone 44 12 Juurdepääs õigusemõistmisele

PS § 46 Igaühel on õigus pöörduda

märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste,

kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute

poole. Vastamise korra sätestab seadus

Liikumis- ja elukoha

valiku vabadus 45 20 Isiklik liikumisvõime

§ 34. Igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis,

on õigus vabalt liikuda ja elukohta valida.

Juurdepääs õigusemõistmisele

PS § 23 Kedagi ei tohi teist korda kohtu alla

anda ega karistada teo eest, milles teda

vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult

süüdi või õigeks.

VI jaotis

„Õigusemõistmin

e” (artiklid

47–50)

47 13 Juurdepääs õigusemõistmisele

PS § 15 Igaühel on õigus pöörduda oma

õiguste ja vabaduste rikkumise korral

kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja

läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva

seaduse, muu õigusakti või toimingu

põhiseadusevastaseks tunnistamist. § 20

Igaühel on õigus vabadusele ja

isikupuutumatusele. § 22 Kedagi ei tohi

käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema

kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.

Süütuse presumptsioon ja

kaitseõigus 48 13 Juurdepääs õigusemõistmisele

§ 22. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi

olevana enne, kui tema kohta on jõustunud

süüdimõistev kohtuotsus.

Õigus hääletada ja

kandideerida Euroopa

Parlamendi valimistel

Riive puudub

Õigustutvuda

dokumentidega

Mitmekordse

kohtumõistmise ja

karistamisekeeld

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Õigus tõhusale

õiguskaitsevahendile ja

õiglasele kohtulikule

arutamisele

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Kuritegude ja karistuste

seaduslikkuse ja

proportsionaalsuse

põhimõte

49 13 Juurdepääs õigusemõistmisele

PS § 3 Riigivõimu teostatakse üksnes

põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate

seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse

üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti

õigussüsteemi lahutamatu osa. PS § 11 Õigusi

ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas

põhiseadusega. Need piirangud peavad olema

demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi

moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste

olemust. PS § 22 kedagi ei tohi käsitada

kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on

jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.

50 13

Diplomaatilisele ja

konsulaarkaitsele 46 13 Juurdepääs õigusemõistmisele

§ 13 - Igaühel on õigus riigi ja seaduse

kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka

välisriikides.

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

Riive puudub

§ 28 Igaühel on õigus tervise kaitsele.

[1] Täiendavalt analüüsima ei pea, kuid pead kontrollima ja kinnitama, et nõuet ei rikutaks.

[2] DNSH ja kliimakindluse analüüsi juhised on punktis X

Juurdepääs õigusemõistmisele

PS § 23 Kedagi ei tohi teist korda kohtu alla

anda ega karistada teo eest, milles teda

vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult

süüdi või õigeks.

VI jaotis

„Õigusemõistmin

e” (artiklid

47–50)

Mitmekordse

kohtumõistmise ja

karistamisekeeld

50 13 Riive puudub

1

23.02.2023

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimused digiriigi

alusbaasi kindlustamise, digiriigi arenguhüpete hoogustumise ning küberruumi

turvalisuse tagamise toetamiseks“ eelnõu seletuskiri

I SISSEJUHATUS Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendite kasutamisel perioodil 2021–2027 on aluseks

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase

Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (edaspidi ühissätete määrus) artiklis

10 nimetatud partnerluslepe ning Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa

Komisjoni poolt kinnitatud rakenduskava “Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–

2027” (edaspidi rakenduskava). Rakenduskava viiakse ellu perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi

ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 alusel.

Meetmete nimekiri on Euroopa Komisjonis kinnitatava rakenduskava detailsem siseriiklik

juhtimistööriist, kus fikseeritakse, milline asutus millises rollis on, milliseid meetmeid

rakendab, milline on eelarve, kaasrahastamise allikas ning oodatavad tulemused (väljund- ja

tulemusnäitajatena). Euroopa Komisjon kinnitas rakenduskava 04. oktoobril 2022. Meetmete

nimekiri kinnitati Vabariigi Valitsuse istungil 15. detsembril 2022.a. Meetmete nimekirjas on

poliitikaeesmärk 1 meetme 21.1.2.1 “Digiriik” rakendusasutuseks Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi ka rakendusasutus või MKM) ja rakendusüksuseks

Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).

Käesoleva käskkirjaga (edaspidi TAT) kehtestatakse poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“

erieesmärgi 2 „digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku

sektori asutuste jaoks“ raames toetatava meetme 21.1.2.1 „Digiriik“ sekkumise „Digilahenduste

ja uuenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt avalikus sektoris“ toetuse andmise tingimused

vastavalt ÜSS2021_2027 § 10 lõikele 2 ning rakenduskavas toodud eesmärkide saavutamiseks.

TAT eesmärk on kindlustada digiriigi alusbaas, hoogustada digiriigi arenguhüppeid ning tagada

turvaline ja usaldusväärne küberruum, sh inimeste põhiõiguste kaitse, sealhulgas tõstes

teadlikkust ning pakkudes seeläbi kasutajale avalikke digiteenuseid kasutajakeskselt,

küberturvaliselt, andmepõhiselt, etteaimavalt ja kättesaadavalt igas piirkonnas, lähtudes „Eesti

digiühiskonna arengukava 2030” eesmärkidest.

Poliitikaeesmärk nr 1 „ Nutikam Eesti“ erieesmärgi „digitaliseerimisest kasu toomine kodanike,

ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks“ ning meetme nr 21.1.2.1 „Digiriik“

sekkumise „Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt avalikus sektoris“

kogu eelarve on meetme nimekirjas 136 000 000 eurot (ERF), riiklik kaasfinantseering 58

285 714 eurot. Antud käskkiri hõlmab sellest 41% ehk 56 000 000 eurot (ERF) ja riiklik

kaasfinantseering on 24 000 000 eurot. TAT toetavate tegevuste elluviimise tingimused on

koostatud lähtuvalt “Digiühiskonna arengukava 2030”1 (edaspidi DA 2030) ning rakenduskava

eesmärkidest ja prioriteetidest. TAT sisaldab toetavate tegevuste eesmärkide, tulemuste ja

tegevuste kirjeldust, eelarvet, näitajaid ning rakendamise tingimusi.

Käskkirja valmistas ette Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (rakendusasutus ja

selle üksus digiarengu osakond edaspidi elluviija). Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostasid

digiarengu osakonna IT rahastamise valdkonna juht Kaire Kasearu (e-post: 1 „Digiühiskonna arengukava 2030“ https://www.mkm.ee/media/6791/download

2

[email protected], telefon: 625 6376) ja strateegilise planeerimise osakonna

struktuurivahendite õiguse nõunik Nele Mals (e-post: [email protected]). Käskkirja

juriidilise ekspertiisi tegi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (e-post:

[email protected]).

1. Punkt “Reguleerimisala” Eelnõu punkt 1.1 kirjeldab toetatavate tegevuste seost aluseks oleva rakenduskavaga, nimetades

asjakohase poliitikaeesmärgi ja meetme ning sekkumise.

Eelnõu punkt 1.2 toob välja, et TATi rakendatakse TATi kehtima hakkamisel

tulemusvaldkonna „Digiühiskond“ programmi „Digiühiskonna programm“ meetme „Digiriik“

ja programmi tegevuse „Digiriigi alusbaasi kindlustamine“ alusel.

Kulude tekkimisel liiguvad eelarved õigetesse programmidesse ja tegevustesse ning kehtib

tavapärane tegevuspõhise eelarve rakendamise loogika.

Punktis 1.2 sätestatakse, et toetavate tegevuste raames ei anta riigiabi ega vähese tähtsusega

abi, sest ei toetata majandustegevust.

Riigiabi mõiste tuleneb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikest 1, mille kohaselt

on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis

kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud

kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide

vahelist kaubandust.

Toetuse saaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (TAT kohaselt ministeeriumi

osakond). TAT raames elluviidavad tegevused kuuluvad MKM-i põhimääruse § 11 lg 2 järgi

ministeeriumi valitsemisalasse ning ei ole majandustegevus. Järelikult ei ole Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium ettevõtja ning antav toetus ei ole riigiabi. Toetuse saaja ja

partner kohustuvad tegevuste elluviimisel sisseostetavate teenuste puhul järgima riigihangete

seadust. Avatud hankemenetluse läbiviimisel eeldatakse, et ettevõtjatele eelist ei anta. Järelikult

on riigiabi andmine välistatud ka teisel tasandil.

Punkti 1.3. järgi kohaldatakse TAT-s sätestatud kulude abikõlblikkusele, toetuse maksetaotluse

menetlemisele ja maksmisele, toetuse tagasinõudmisele ning elluviija ja partneri kohustuste

osas kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite

andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus).

2. Punkt „Toetuse andmise eesmärk ja tulemus“ Punktis 2.1 on sätestatud TAT eesmärk tulenevalt otseselt DA 2030 sisust, kus arengukava on

üles ehitatud 3-ele alameesmärgile:

1. I alaeesmärk. Digiriik;

2. II alaeesmärk. Ühenduvus;

3. III alaeesmärk. Küberturvalisus.

TATi rakendatakse I ja III alaeesmärkide saavutamiseks, sest II alaeesmärk ei puuduta digiriigi

arenguhüppeid ja arendustega seotud baastaristut otseselt.

Punktis 2.2 kirjeldatakse toetuse andmise oodatavat tulemust, mis on seotud DA 2030 peamise

mõõdikuga, milleks on tagada digiteenuste kasutajate parim kogemus tasemega 90%.

Punktis 2.3 on välja toodud, et toetuse andmisel järgitakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a

määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi

ühendmäärus) kohaseid horisontaalseid põhimõtetega ning kirjeldatud seoseid riigi pikaajalise

3

arengustrateegia Eesti 2035 riigivalitsemise sihi ja asjakohasemate näitajatega, mille

saavutamisse toetuse andmisega panustatakse.

Toetatavad tegevused arvestavad ühissätete määruse artiklis 9 nimetatud horisontaalseid

põhimõtteid ning panustavad riigi pikaajalise arengustrateegia Eesti 2035 (edaspidi „Eesti

2035“) aluspõhimõtete hoidmisesse ning sihi „Uuendusmeelne, usaldusväärne ja

inimesekeskne riigivalitsemine” saavutamisse. Toetuse andmise tingimused haakuvad eelkõige

riigivalitsemise sihi teemakimpude järgmiste osadega:

1) Eesti on uuendusmeelne, teadmiste loomist ning kasutamist väärtustav riik, kus

ühiskonnaelu korraldatakse uute, inimesekesksete ja tõhusate tehnoloogiate abil.

Avalikud teenused on taustal toimivad ja etteaimavad ning andmeruum kaitstud. Eesti

riigikorraldus ja inimeste osalus selles on trende loov ja eeskujuks teistele riikidele; 2) Eesti on valvatud ja kaitstud, maailmas tuntakse meid hästi ja riigi rahvusvaheline

positsioon on tugev; 3) avalikud teenused on kvaliteetsed ja kättesaadavad sõltumata elukohast ning

suurendavad inimeste heaolu ja turvalisust.

Eesti 2035 tegevuskavas olevate eesmärkide saavutamist regionaalset arengut, võrdseid

võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel mõõdetakse

näitajatega (vt tabel 1).

Tabel 1. „Eesti 2035“ näitajad, mis iseloomustavad horisontaalsete põhimõtete edenemist

„Eesti

2035“

alasiht

Eesti 2035 näitajad

Sooline

võrd-

õiguslikkus

Võrdsed

võimalused

Ligipääsetavus Regionaalsed

erinevused

järgmistes

näitajates

Keskkond/ Kliima

„Eesti 2035“ siht „Uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riigivalitsemine”

Täpsustus näitajate kohta: Eesti 2035 horisontaalsete põhimõtete näitajatele sihttasemeid ei seata ja nende

saavutamist ka meetme/projekti tasandil mõõtma ei pea. Need on mõjuindikaatorid, kuhu panustavad väga

paljud meetmed oma tegevustega.

Eesti on

uuendus-

meelne,

teadmiste

loomist

ning

kasutamist

väärtustav

riik

Soolise

võrdõigus-

likkuse

indeks

Hoolivuse ja

koostöömeel-

suse mõõdik

Ligipääseta-

vuse mõõdik

Ligipääseta-

vuse kohta on

esitatud

eeltingimus,

millele

arendustege-

vus peab

vastama.

Rahulolu KOV-i

teenustega

KOV avalike

digiteenustega

rahulolu

mõõdetakse, kui ta

on seotud KOVi

teenusega. Kuna

antud TAT on

riigiüleste ja

kesksete lahenduste

jaoks, siis

mõõdetakse

rahulolu kaudselt ja

Keskkonna-

mõõdikud ei

kohaldu.

Kliimakindlus

antud TAT ei ole

seotud ega kuulu

taristuprojektide

kategooriasse, mis

on nimetatud

Euroopa Komisjoni

kliimakindluse

hindamise juhendis

ptk 3.2.1. (tabel 2).

Eesti on

usaldus-

väärne riik

4

Eesti on

inimese-

keskne

riik

üldiselt kasutaja

vaates, mitte

regioonipõhiselt.

Kesksed või

riigiülesed avalikud

teenused on antud

TATi skoop, mitte

eraldi KOVi

lahendused.

TAT elluviimisel rakendatakse asjakohaseid meetmeid isikute põhiõiguste kaitse tagamiseks.

Tehisintellekti süsteemide loomisel ja kasutamisel jälgitakse, et algoritmil põhinevad

hinnangud ei oleks kallutatud ega süvendaks eelarvamusi ja soostereotüüpe. Digiteenuste

arendamisel ja osutamisel võetakse võimalusel arvesse, et eri soost, vanuses, emakeelega,

erivajadusega kasutajatel võivad olla erinevad oskused, vajadused ja võimalused digiteenuste

kasutamiseks ja seatakse eesmärgiks inimestele võrdsete võimaluste loomine digiteenustele

juurdepääsuks. Loodavaid uusi ja täiendatud lahendusi testitakse võimalusel eri soost, vanuses,

rahvusest ja erivajadusega kasutajarühmade peal ning rakendatakse teenuse disaini standardi

10 käsku (https://medium.com/digiriik/digiteenuste-10-k%C3%A4sku-ehk-kuidas-luua-

parimat-digiriigi-kogemust-8afeb0b31fd9 ).

Digiteenused arendatakse jälgides ning sisse planeerides seda, et avalike teenuste pakkumist

võimaldavad infosüsteemid on digiligipääsetavad, st oluline on arendamisel rakendada WCAG-

ga seotud nõudeid. Nõuded on välja toodud siin: https://ttja.ee/eraklient/tarbija-

oigused/kaubandus-teenused/digiligipaasetavuse-tagamine.

Regionaalarengut puudutavas valdkonnas arvestatakse, et avalike e-teenuste kättesaadavus ning

kvaliteet ei tohi sõltuda inimese elukohast. Väikses haldusüksuses elaval inimesel on õigus

täpselt sama kvaliteetsetele ning lihtsasti kättesaadavale digiteenusele oma haldusüksuses kui

näiteks pealinnas elaval inimesel. Käesoleva käskkirja skoop on riigiülesed, kesksed teenused,

mis on kasutatavad kõikidele asutustele, sh KOVidele (nt digiallkirjastamine, eesti.ee portaal

jne), mitte üksikute asutuste (üksikute KOVide) erilahenduste toetamine. Selleks on MKMil ja

Rahandusministeeriumil planeeritud eraldi meetmed.

Põhiõiguste harta kontroll-leht on lisatud seletuskirjale.

3. Punkt „Toetatavad tegevused” Arvestades infoühiskonna ja infotehnoloogia kiiret arengut ning vajadust läheneda

infoühiskonna alaste teemade käsitlemise teravike seadmisele paindlikult, esitab TAT üldised

tegevused eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Punktis 3.1 esitatud tegevusi viivad ellu

toetuse elluviija ja/või partner omategevustena või ostetud tegevustena. Eesmärgi

saavutamiseks töötatakse välja või arendatakse riigiüleseid ja keskseid teenuseid

infotehnoloogilisi lahendusi andmekogude, elektrooniliste töövahendite või muude

infotehnoloogiliste süsteemidena. Samuti kaardistatakse, töötatakse välja, arendatakse ning

levitatakse ja tutvustatakse, sh juurutamise eesmärgil kasutajatele ja laiemale avalikkusele nii

uusi kui juba olemasolevaid peamiselt infotehnoloogilisi riigiüleseid ning keskseid lahendusi.

1. Tegevused antud TATi raames on alljärgnevad ning on seotud detailsemalt DA 2030

suundadega:

3.1.1. infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine – DA 2030 suunad:

avalike teenuste juhtimise ja kasutajakesksuse juurutamine; andmepõhine

riigivalitsemine ja andmete taaskasutamine, tulevikukindlate digiriigi platvormide

5

arendamine ja juurutamine, keskselt osutatud IT-alusteenuste arendamine ja

juurutamine; uute lähenemisviiside pidev katsetamine; avatud innovatsiooni ja digiriigi

kogukonna arendamine; avaliku sektori digimuutuste võimendamine; sihitud

väliskoostöö arendamine vastavalt digiriigi arengueesmärkidele ja -vajadustele,

üleminemine sündmuspõhistele ja proaktiivsetele teenustele; krativäelise riigi

arendamine ja juurutamine; inimkeskse digiriigi arendamine ja juurutamine; rohelise

digiriigi arendamine ja juurutamine jne.

3.1.2. küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena

(DA 2030 lk 39-43) – DA suunad: ajakohase küberturvalisuse riiklik korraldamine;

suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime arendamine; suurema küberturvalisuse

võimekuse tagamine jne.

3.1.3. teadlikkuse tõstmine eelnimetatud tegevuste osas, mis hõlmab standardite,

raamistike, metoodiliste juhendite ja koolitusmaterjalide väljatöötamist ning levitamist;

digiühiskonda puudutavate hindamiste, kontseptsioonide, uuringute ja analüüside

korraldamist, läbiviimist ning tulemuste levitamist; koolituste, õppereiside, seminaride,

töötubade, infopäevade, konverentside ja kursuste ettevalmistamist, läbiviimist ning

tulemuste levitamist; kommunikatsiooni- ja turunduskampaaniate, teavitustegevuste ja

esitluste kavandamist ning läbiviimist jne.

3.1.4. rohedigi ja programmi juhtimisega seotud kulud– programmi juhtimise ja

elluviimisega, hangete koostamisega ja rohedigi elluviimisega seotud kulud – DA

suund: Roheline digiriik.

Nimetatud tegevustes ei toetata avalikku info- ja kommunikatsioonitaristut, nt mobiilsidevõrke,

andmetekaableid jms, kuivõrd TATiga ei panustata otseselt II alaeesmärgi „Ühenduvus“

saavutamisse.

Punktis 3.2 sätestatakse, et lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi

2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade

vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 41 lõikest 1 punktist 7 kehtestatakse

asjakohasel juhul nõuded, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja

muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud

olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. Perioodi 2021–2027 Euroopa

Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (ing.k. do no significant harm ehk

"ei kahjusta oluliselt)" analüüsist lähtuvalt ei tuvastanud meetmel potentsiaalselt olulist kahju

keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete kehtestamiseks puudub vajadus.

Toetavate tegevuste puhul järgitakse läbivalt "ei kahjusta oluliselt" põhimõttega kooskõla.

4. Punkt „Näitajad“ Peatükis on esitatud tabel, milles on esitatud rakenduskava näitajad ning nende alg-, vahe- ja

sihttasemed.

Näitaja EK ühine tulemusnäitaja: “Uute ja uuendatud avalike digiteenuste, -toodete ja -protsesside

kasutajad” (RCR11). Tasemed Algtase on 0 ning lõpptase 2 000 000. Nende hulka loetakse üksnes käesoleva TATi toetusena

valminud uute või täiendatud avalike digiteenuste, toodete või protsesside kasutajad. Üleriiklikult on lõpptase 4 500 000 lõppkasutajat aastas.

Selgitus Arendatud või täiendatud avalike digiteenuste, toodete ja protsesside kasutajate arv aastas.

Täienduste hulka kuuluvad üksnes uued lisandunud funktsionaalsused. Kasutajateks on uue või

täiendatud avalike digiteenuste ja toodete kliendid ja avaliku sektori asutuste töötajad, kes uusi

6

või oluliselt täiendatud digiprotsesse kasutavad. Kõigi uute digiteenuste, toodete ja/või

protsesside osas loetakse kasutamiskordi aastas kumulatiivselt ja arvesse ei võeta kasutaja

unikaalsust. Autenditud ja unikaalne kasutaja ei näita teenuse kasutamise tegelikku seisu, sest

kõikide teenuste jaoks ei pea ennast autentima. Lisaks on administratiivselt ebamõistlik hakata

eristama autenditud ja mitteautenditud kasutajaid.

Näitaja Meetmete nimekirja väljundnäitaja: “Uued või uuendatud digiteenused, -tooted ja -protsessid” Tasemed Algtase on 0, vahetase 5 ja lõpptase 45. Nende hulka loetakse üksnes käesoleva TAT toetusena

valminud uusi või täiendatud digiteenuse, -toodete ja/või -protsesside arvu. Üleriiklikult on vahetase 25 ning lõpptase 90 teenust. Kuna rakenduskavas on 21.1.2.1 ja

21.1.2.2 on erineva suunitlusega, siis seetõttu on ka avaliku sektori mõõdikud eraldi arvestatud.

Rakenduskavas esitatud 21.1.2.1 erasektori mõõdik on eraldi ning 21.1.2.2 eraldi. Antud

üleriiklik avaliku sektori mõõdik on 90 teenust.

Selgitus Tegemist on uute või täiendatud digiteenuste arvuga. Täienduste hulka kuuluvad üksnes uued

lisandunud funktsionaalsused või olemasolevate funktsionaalsuste märkimisväärsed

uuendused. Iga teenust või uut funktsionaalsust loetakse eraldi. Ka uuele teenusele võib tekkida

uus funktsionaalsus. Sellisel juhul on tegemist kahe erineva korraga.

Näitaja

EK ühine väljundnäitaja: “Avaliku sektori asutused, keda toetatakse digiteenuste, -toodete ja -

protsesside väljatöötamiseks” (RCO14).

Tasemed

Algtase on 0, vahetase (2024 a.) 5 ning lõpptase (2029. a) 15. Nende hulka loetakse üksnes

asutusi, kes käesoleva TATi kaudu toetust saavad, sh partnerid

Riigiüleselt on algtase 0, vahetase 20 ning lõpptase 50 toetatud asutust.

Selgitus

Tegemist on TATiga toetavate avaliku sektori asutuste arvuga, keda toetatakse digiteenuste,

toodete ja protsesside väljatöötamiseks või oluliseks täiendamiseks. Oluliste täienduste hulka

kuuluvad üksnes uued lisandunud funktsionaalsused, sh ligipääsetavuse ja UX

funktsionaalsused jmt. Avaliku sektori asutuste hulka kuuluvad riigiasutused ning nende poolt

hallatavad asutused, avalik-õiguslikud asutused, kohalikud omavalitsused või muud avaliku

võimu täideviijad. Topelt lugemise vältimiseks loetakse iga asutust, mida on toetatud erinevate

tegevuste raames, näitajas ühe korra. Toetatud asutuste andmed lisab elluviija SFOS

andmekorje moodulisse. Näitajat raporteeritakse, kui kõik konkreetse avaliku sektori asutusega

seotud tegevused on lõppenud.

Näitaja

Projekti spetsiifiline näitaja: “Avalike digiteenustega rahulolu” Tasemed

Mõõdiku lõpptase on tulenevalt DA 2030 sätestatud eesmärgile 90%. Selgitus

Mõõdikuga mõõdetakse nii eraisikute kui ka ettevõtete rahulolu avalike teenustega, mida on

tarbitud elektrooniliste kanalite kaudu (e-iseteenindus, veebileht, e-post, nutirakendus jmt).

Mõõtmise metoodika pannakse paika TAT tegevuste koostamisel, Tegemist on projekti

spetsiifilise näitajaga ning selle täitmist raporteeritakse järelaruandega.

Perioodi 2021-2027 kohaste näitajate definitsioon ja raporteerimise reeglid on toodud perioodi

2021–2027 näitajate metoodikas.

5. Punkt “Rakendusüksus, rakendusasutus, elluviija ja partnerid” Punkti 5.1 kohaselt on rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus.

7

Punkti 5.2 kohaselt on rakendusasutus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Rakendusasutuse ülesandeid täidab strateegilise planeerimise osakond (edaspidi SPO). SPO

koordineerib ministeeriumi strateegia ja Euroopa Liidu struktuurivahendite strateegia

ministeeriumi valdkondi käsitlevate osade väljatöötamist, tagab välisabi vahendite efektiivse

kasutamise ministeeriumi valitsemisalas ning teostab välisvahendite kasutamise üle seiret ja

järelevalvet.

Elluviija on punkti 5.3 kohaselt MKM, täpsemalt on elluviija ülesannetes digiriigi arengu

osakond, mis allub digiarengu asekantslerile. Kuna TAT sisaldab digiriigile lisaks ka

küberruumi tegevusi, siis kaaskoordineerijaks on elluviijal riikliku küberturvalisuse osakond.

Elluviijal on punkti 5.4 järgi õigus kaasata tegevuste elluviimiseks partnereid avalikust

sektorist, kes on otseselt seotud riigiüleste ja kesksete teenuste kasutusele võtmisega või

arendamisega. Kuna käskkiri on suunatud DA 2030 ning nende 2030 tulemuste saavutamiseks,

siis partnerite kaasamisel lähtutakse nende pädevusest ja põhiülesannetest (näiteks, kas partner

vastutab konkreetse infosüsteemi, andmekogu vms eest). Partneriteks on riigiüleste ja kesksete

teenustega seotud avaliku sektori asutused: Riigi Infosüsteemi Amet, Eesti Keele Instituut,

Haridus- ja Teadusministeerium, Statistikaamet, Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia

Keskus, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Maaeluministeerium,

Põllumajandus- ja Toiduamet, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus,

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Transpordiamet, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide

Keskus, Maksu- ja Tolliamet, Rahandusministeerium, Haigekassa ja Registrite ja

Infosüsteemide Keskus. Avaliku sektori partneriteks võivad olla ka kohalikud omavalitsused ja

nende hallatavad asutused, kohalike omavalitsuste liidud ning mittetulundusühingud ja

sihtasutused, kui nad pakuvad otsest avalikku teenust ning on olulised vastavalt DA 2030

riigiüleste ja kesksete lahenduste eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Samas ei ole antud

TAT skoobis iga üksiku KOVi IKT lahendused. Partneri roll on välja arendada kliendi ootustele

vastavad digiteenused, samuti vastutada, et kasutatavad infotehnoloogilised lahendused on

turvalised, kaasaaegsed, mugavad kasutada, liidestuvad riigi teiste registritega ning täidavad

kõiki riigi poolt avalike digiteenustele seatud tingimusi. Lisaks on partnerite koordineerida ja

jälgida, et nende vastutatavad planeeritavad arendustegevused püsiksid kokkulepitud ajakavas.

Iga partner vastutab oma tegevuste eest.

5.5. Sätestatakse, et elluviija võib TATis esitatud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks

kaasata teisi avaliku sektori asutusi, kes on seotud konkreetse infosüsteemi, andmekogu vms.

Kuna pika aja jooksul on keerukas kõiki võimalikke partnereid ette näha, siis on see

võimalusena olemas.

6. Punkt “Eelarve” Peatükis kuus esitatakse toetavate tegevuste kogueelarve, milleks on 80 000 000 eurot ja mida

rahastatakse ERF-ist 70% ulatuses. Seega ERF-i toetus on 56 000 000 eurot ja riiklik

kaasfinantseering 30% ehk 24 000 000 eurot.

Kavandatav eelarve aastate lõikes on toodud käskkirja lisas 1.

7. Punkt “Tegevuste abikõlblikkuse periood” Seitsmendas peatükis esitatakse toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood, mis algab 1.

jaanuaril 2023. a ja lõpeb 31. augustil 2029. a. Struktuuritoetuste periood kestab küll 31.

detsembrini 2029. a, aga menetluslike tegevuste tähtaegseks sooritamiseks peavad tegevused

lõpetatud olema 31. augustil 2029. a.

8. Punkt “Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks“ Punktis 8.1 sätestatakse, et arvestades pidevalt muutuvaid info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) alaseid vajadusi, jätab TAT täpsemate tegevuste,

8

eelarve ja ajaraami sätestamise tegevuste nimekirja. Tegevuste nimekiri on kuni kahe aastase

detailsusega ning järgnevad aastad planeeritakse ja täiendatakse igal järgneval aastal. Tegevuste

nimekirja koostab elluviija koos partneritega ning esitab selle kinnitamiseks vastava valdkonna

asekantslerile. Samas tuleb tagada tegevuste süsteemne jälgimine, et eesmärgid ja tulemused

oleksid vastavalt tegevuste nimekirjale saavutatud.

Arengukava elluviimise eest vastutab digiühiskonna arengu eestvedajana Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium (2023. aasta seisuga ettevõtlus- ja IT-ministri juhtimisel).

Arengukava viiakse ellu digiühiskonna programmi kaudu (edaspidi: programm), mis hõlmab

digiriigi arengu, ühenduvuse ja küberturvalisuse valdkondi. Programmis pannakse paika

konkreetsete aastate täpsemad eesmärgid ning nende saavutamiseks vajalikud tegevused koos

vastutajate, rahaliste vahendite ja mõõdikutega. Programm koostatakse neljaks aastaks

vastavalt riigi eelarvestrateegia kestusele ja seda uuendatakse iga aasta n-ö rulluvalt.

Kuna antud TAT panustab detailsemalt DA 2030 ja ka digiühiskonna programmi, siis tegevuste

valikul ka sellest lähtutakse. Tegevuste nimekirja koostab elluviija koos partneritega ning esitab

selle kinnitamiseks vastava valdkonna eest vastutavale asekantslerile. Tegevuste valik tehakse

arvestades DA 2030 lubatud tulemusi.

DA 2030 tulemuste edenemisest antakse ülevaateid erinevatel tasemetel ning vormides, sh

antud TAT raames tehtud tegevustest. Samuti saadakse tagasisidet ja ettepanekuid arengukava,

digiühiskonna programmi osas. Arengukava juhtimiskorralduses on peamine ülesanne tagada

eri valdkondade ja asutuste eesmärkide ja tegevuste sünergia, sest digiühiskonna areng (sh

eelkõige 2030. aasta visiooni elluviimine) sõltub paljude osaliste samasuunalisest pingutusest.

Arengukava juhtimiskorraldus on detailsemalt välja toodud DA 2030 dokumendis lk 48.

Punktis 8.2 sätestatakse, et tegevuste valikul tegevuskavasse lähtutakse seirekomisjonis

kinnitatud 2021-2027 rakenduskava tegevuste üldistest valikukriteeriumidest ja -metoodikast.

1. Valikukriteerium – tegevuste kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava

erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele

Valikumetoodika – tegevus lisatakse elluviija ja partnerite poolt tegevuste nimekirja kui see

panustab DA 2030 arengukava valdkondadesse ja alaeesmärkidesse ning rakenduskava

poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärki „digitaliseerimisest kasu toomine kodanike,

ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks“. DA 2030 valdkonnad ja

alaeesmärgid on toodud alljärgnevalt:

I Valdkond. Digiriik

Digiriigi järgmised arenguhüpped

1. alaeesmärk: Üleminek sündmuspõhistele ja proaktiivsetele teenustele

2. alaeesmärk: Krativäeline riik

3. alaeesmärk: Inimkeskne digiriik

4. alaeesmärk: Roheline digiriik

Suunad, mis võimaldavad arenguhüpet ja tagavad digiriigi kestlikkuse

1. alaeesmärk: Avalike teenuste juhtimise ja kasutajakesksuse juurutamine

2. alaeesmärk: Andmepõhine riigivalitsemine ja andmete taaskasutus

3. alaeesmärk: Tulevikukindlad digiriigi platvormid

4. alaeesmärk: Keskselt osutatud IT-alusteenused

5. alaeesmärk: Uute lähenemisviiside pidev katsetamine

6. alaeesmärk: Avatud innovatsioon ja digiriigi kogukonna arendamine

7. alaeesmärk: Avaliku sektori digimuutuste võimendamine

8. alaeesmärk: Sihitud väliskoostööIII Valdkond. Küberturvalisus.

1. Alaeesmärk: Ajakohane küberturvalisuse riiklik korraldus

2. Alaeesmärk: Suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime

3. Alaeesmärk: Suurem küberturvalisuse tagamise võimekus

9

2. Valikukriteerium – tegevuste põhjendatus

Valikumetoodika – tegevus lisatakse elluviija ja partnerite poolt tegevuste nimekirja, kui

tegevus aitab saavutada DA 2030 alaeesmärkide lubadused aastaks 2030 ning panustab

rakenduskava poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärki „digitaliseerimisest kasu

toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks“. Tuleb arvestada, et DA 2030 tulemuste saavutamiseks tuleb planeerida tegevusi juba

varasemalt. Antud TATiga seotud tegevused algavad 2023. aastast, et saavutada 2030. aastaks

seatud eesmärgid. Samuti arvestatakse tegevuste planeerimisel kõiki rahastamisallikaid. Antud

TAT ei kata kõiki DA 2030 tulemuste saavutamist, vaid annab lisavõimekuse. Tegevus on

põhjendatud, kui on selge, millise DA 2030 tulemusega tegevus on seotud ning millise

rakenduskava poliitikaeesmärgis nimetatud kasusaajaga on seotud.

DA 2030 erieesmärkide tulemused on toodud alljärgnevalt:

1. Üleminek sündmuspõhistele ja proaktiivsetele teenustele - Eestis tulevad avalikud

teenused sinu juurde just siis, kui sul on neid vaja ja saad asjad korraga aetud.

2. Krativäeline riik - Eestis saab avaliku sektoriga asjad aetud vestluskrati abil. Krattide

abil on tehtud avalikus sektoris uus tõhusushüpe.

3. Inimkeskne digiriik - digiriigis on inimeste põhiõigused kaitstud ning inimesel ja

ettevõtjal on kontroll oma andmete üle ja võimalus neid päriselt jagada

4. Roheline digiriik - Eesti on maailma kõige rohelisem digiriik

5. Avalike teenuste juhtimise ja kasutajakesksuse juurutamine - kõik avalikud teenused

on inimkesksed ja neid kujundatakse, juhitakse ja mõõdetakse ühtsetel alustel

6. Andmepõhine riigivalitsemine ja andmete taaskasutus - kõik riigi otsused tehakse

kvaliteetsete andmete abil

6. Tulevikukindlad digiriigi platvormid - digiriigi ühislahendused on tulevikukindlad

7. Keskselt osutatud IT-alusteenused - digiriik on pilves ja baasteenused on kvaliteetsed

8. Uute lähenemisviiside pidev katsetamine - Eesti on rajaleidja ja agar katsetaja

9. Avatud innovatsioon ja digiriigi kogukonna arendamine - erasektor panustab tugevalt

digiriigi innovatsiooni ja lahendused saab maailma viia

10. Avaliku sektori digimuutuste võimendamine - julgete ja suurte digimuutuste jaoks

on olemas teadmised, oskused ning raha

11. Sihitud väliskoostöö - aina enam on piiriüleseid teenuseid

12. Ajakohane küberturvalisuse riiklik korraldus - paigas on selge, kõikehõlmav ja Eesti

vajadustele (sh ohtudele ja suundumustele) vastav riiklik küberturvalisuse haldusmudel

ning õigusraam on vastav.

13. Suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime - küberturvalisus toetab

innovatsiooni ja innovatsioon küberturvalisust.

14. Suurem küberturvalisuse tagamise võimekus - Eesti on küberturbe juhtriik, sh

kriisiolukordades.

3. Valikukriteerium – tegevuse kuluefektiivsus

Valikumetoodika – tegevus lisatakse elluviija ja partnerite poolt tegevuste nimekirja, kui

tegevuste eelarvete kalkulatsioonide aluseks on arvestatud tavapärast praktika, nt info-ja

tehnoloogiliste lahenduste puhul on arvestatud olemasolevates raamlepingutes kinnitatud

hindasid või on võetud aluseks turu-uuring, varasem hankelepingu hinna kogemus või muu

praktika, mis näitab kulu mõistlikkust. Samuti tuleb personalikulude puhul arvestada tavapärast

praktikat ning lähtuda Fontese palgauuringust ning arvestades ka seejuures asutuse enda

sisemist personalipoliitikat. Kuna tegevusi teevad ainult avaliku sektori asutused, siis

10

hankemenetlus tagab kuluefektiivsuses tegevuste summade osas. Tegevuste nimekirjas on

planeeritavad kulud, sest hinnad ja summad täpsustuvad läbi hankemenetluse.

4. Valikukriteerium – elluviija või partneri suutlikkus tegevusi ellu viia

Valikumetoodika – tegevus lisatakse elluviija ja partneri poolt tegevuste nimekirja ning eraldi

suutlikkust ei hinnata. Avalikus sektoris on asutuste ja ministeeriumite põhimääruste alusel

kinnitatud konkreetne asutuse või ministeeriumi roll. Antud rollid täitmiseks on ka loodud

vastav võimekus ning suutlikkus. See puudutab nii elluviijat, kui ka avaliku sektori partnereid.

Kuna elluviija ja partneri suutlikkus on juba läbi kohustuslike ülesannete ja rollide tagatud, siis

eraldi suutlikkust hinnata ei ole vaja.

Näiteks on peamise partneri RIA peamised ülesanded välja toodud alljärgnevalt:

RIA põhiülesanded on:

1) järelevalve teostamine elutähtsa teenuse osutamiseks kasutatavate infosüsteemide ning

nendega seotud infovarade turvameetmete alalise rakendamise üle;

2) riigi infosüsteemi ja Eesti kriitilise informatsiooni infrastruktuuri infoturbega seotud

tegevuste korraldamine;

3) Eesti arvutivõrkudes toimuvate turvaintsidentide käsitlemine;

4) järelevalve teostamine riigi infosüsteemi haldamist reguleerivatest õigusaktidest

tulenevate nõuete täitmise üle;

5) riigi infosüsteemi haldussüsteemi pidamine;

6) riigi infosüsteemi andmevahetuskihi pidamine (arendamine ja haldamine);

7) avaliku võtme infrastruktuuri toimimise koordineerimine;

8) Riigi infosüsteemi arendusprojektide koordineerimine ning rahvusvaheliste projektide

ettevalmistamine ja osalemine;

9) teabevärav „eesti.ee” pidamine;

10) Euroopa Liidu struktuuritoetuste rakendusüksusena toimimine;

11) baasinfrastruktuuri ja andmeside korraldamine;

12) osalemine oma tegevusvaldkonda reguleerivate õigusaktide väljatöötamisel ning nende

õigusaktide muutmiseks ettepanekute tegemine, samuti osalemine ameti

tegevusvaldkondade eestikeelse terminoloogia korrastamises;

13) osalemine oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitikate, strateegiate ja arengukavade

väljatöötamisel.

Kuna RIA pakub riigiüleseid ja keskseid teenuseid, siis on tal ka võimekus ning suutlikkus

ülesanne täitmiseks, mis omakorda on seotud antud TAT tegevuste suutlikkusega neid allu viia.

5. Valikukriteerium – projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja

sihtidega

Valikumetoodika – tegevus lisatakse elluviija ja partneri poolt tegevuste nimekirja, kui on välja

toodud, millisesse Eesti 2035 strateegia näitajasse panustab. Mõnel juhul on seos kaudne, samas

võetakse ka see arvesse.

Näiteks näitaja „Rahulolu KOV teenusega“, kuna on teada, et KOV-i kompetents teenuste

juhtimisel ja korraldamisel on sageli puudulik, siis antud TAT tegevuste planeerimisel

riigiüleselt, sh ka KOVides, tõstetakse teenuse juhtimise kompetentse kõigile avatud Digiriigi

Akadeemia (https://digiriigiakadeemia.ee/ ) online koolituste näol. Digiriigi Akadeemia on

suunatud kõigile avalike teenuste arendajatele ja teenuste juhtidele, misläbi on kaudselt

võimalik ka KOV teenuste rahulolu tõsta. Antud TAT raames planeeritakse kursuste

jätkamisega, mis on vajalikud, sh KOV-idele (nt rohedigi kursus). Kuna KOV-i töötajad

arendavad avalikke teenuseid oma elanikele, siis Digiriigi Akadeemia aitab ühtlustada

11

teadmiste taset ka KOV-ides. Uute lisanduvate kursuste info viiakse ka koostöös ELVLiga

kõikide KOVideni. Näiteks otsese seose puhul on ligipääsetavus seotud otseselt arendustega,

sest digiteenused arendatakse jälgides ning sisse planeerides seda, et avalike teenuste pakkumist

võimaldavad infosüsteemid on digiligipääsetavad, st oluline on arendamisel rakendada WCAG-

ga seotud nõudeid. Nõuded on välja toodud siin: https://ttja.ee/eraklient/tarbija-

oigused/kaubandus-teenused/digiligipaasetavuse-tagamine.

Tegevus nimetatakse tegevuste nimekirja eeldusel, et kõik valikukriteeriumid on täidetud. IT

asekantsler kinnitab elluviija ja partnerite poolt kõikidele valikukriteeriumitele vastava

tegevuste nimekirja.

Punktis 8.3 sätestatakse, et TAT eesmärkide, tulemuste ja mõõdikute jälgimiseks võib

moodustada eraldi mitte ametliku juhtrühma vms vormi, mis on kõige efektiivsem ja

tulemuslikum TAT eesmärkide, tulemuste ja mõõdikute saavutamiseks. Elluviija peab tagama

koos partneritega DA 2030 tulemuste ja eesmärkide saavutamise.

9. Punkt “Elluviija õigused ja kohustused” Punktis 9.1.1. sätestatakse, et elluviija koostab koostöös partneritega vastavalt DA 2030 alusel

ja toetavate tegevuste eesmärke arvesse võttes kuni kaheaastase tegevuste kirjeldused.

Tavapäraselt planeeritakse järgneva aasta eelarved eelneva aasta lõpus ning arvestatakse

loogilist planeerimise ajakava (nt 2023-2024 tegevuste planeerimine algab 2022 aasta lõpus).

Koostatud tegevuste nimekiri esitatakse elluviija poolt vastava valdkonna asekantslerile

kinnitamiseks. Selleks, et tagada toetatavate tegevuste otsene ja selge panustamine arengukava

strateegiliste suundade ja mõõdikute täitmisesse ning lihtsustada tulemuste saavutamist, peab

tegevust nimekiri sisaldama vähemalt tegevuste loetelu aastate lõikes ning eelarvet. Samuti

tuleb tegevuste seadmisel määrata, milline tegevus panustab TAT mõõdikutesse ning määrab

metoodika.

Punktis 9.1.2. sätestatakse, et kui elluviija on koostöös partneritega koostanud maksimaalselt

kaheaastase tegevuste nimekirja ja vastava valdkonna asekantsler on selle kinnitanud, siis tuleb

elluviijal kinnitatud tegevuste nimekiri esitada rakendusüksusele teadmiseks. Kinnitatud

dokumendi edastamine rakendusüksusele võib toimuda kõige paindlikumal ja mõistlikumal

moel, nt digiallkirjaga saadetud elektronpostiga.

Punktis 9.1.3. sätestatakse, et kui tekib vajadus teha tegevuste nimekirja muudatusi kas elluviija

või partneri poolt ning mis võivad olla muuhulgas tegevuste elluviimise edasilükkamine või ära

jätmine, siis tuleb antud muudatused vastava valdkonna asekantsleriga kooskõlastada.

Tegevuste nimekirja kinnitamine toimub kuni üks kord aastas, kuid muudatusi võib

kooskõlastada vastavalt vajadusele. Nii partner kui elluviija peavad muudatuste tegemise

käigus tagama, et TAT-s sätestatud eesmärgid saavutatakse.

Punktis 9.1.4. sätestatakse, et kui tegevuse raames tekib avalik vaade kliendile, siis võimalusel

tuleb lisada tööde teostaja logo mõistlikus kujunduses ja suuruses või muul moel näidata (nt

lisada ettevõtte nimi) antud töö teostaja, sh arenduspartner. Eesmärk on, et tekib läbipaistvus ja

selgus konkreetse tegevuse teostaja üle. Samamoodi on kohustuslik näidata tegevuste lõikes

rahastajat vastavalt “Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

vahendite andmisest avalikkuse teavitamine” (edaspidi avalikkuse teavitamise määrus)

määruselening antud TAT alusel peab juures olema ka tööde teostaja. Avalikkuse teavitamise

määrusele sarnaselt tuleb tööde teostaja info logo vms moel lisada, kui tulem on mõeldud

avalikkusele, osalejatele, lõppsaajatele või tegevuse sihtrühmale, ja veebileht või selle

mobiilivaade, mille kaudu edastatakse tegevusega seotud teavet. Kui teenust hangitakse, siis

tuleb vastav nõue lisada ka hankelepingusse. Põhjendatud juhul ei pea antud sätet kohaldama.

Punktis 9.1.5 sätestab, et digiriigi ehitamisel ning digiteenuste arendamisel tuleb lähtuda kogu

riigis ühtsetest alustest.

12

Peamised alused on toodud välja siin:

1) arendustegevus on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2008. a nr 58 määruse „Riigi

infosüsteemi haldussüsteem“ §-s 5 sätestatud riigi infosüsteemi haldamise põhimõtetega;

2) arendustegevus on kooskõlas valdkonna eest vastutava ministri poolt TAT-ga kehtestatud

riigi infosüsteemi koostoimeraamistiku nõuetega ulatuses, milles see on arendustegevuse sisu

ja olemust arvestades võimalik ja asjakohane;

3) arendustegevus on kooskõlas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala

asjaomase valdkonna arengukava suundadega ja panustab selle mõõdikutesse;

4) arendustegevus on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a nr 88 määruse „Teenuste

korraldamise ja teabehalduse alused“ §-des 6, 7, 9 ja 13–15 sätestatud nõuete ja põhimõtetega;

5) arendustegevus on kooskõlas ministeeriumi ja/või valitsemisala IKT strateegiaga ning

vastava valdkonna arengukavaga;

7) asutusel on võimekus arendustegevuse eesmärke saavutada ja arendustegevuse tulemi

jätkusuutlikkus tagada.

9.1.6. sätestab, et elluviija koordineerib aruandlust vastavalt rakendusasutuse või

rakendusüksuse esitatud tähtaegadest ja vormidest lähtuvalt.

9.1.7 sätestab aruande esitamise tähtaja.

9.1.8 sätestab, et kuna projekt sisaldab tulemusarvu näitajat, mida raporteeritakse aasta pärast

teenuse kasutusel võtmist, siis see annab võimaluse küsida andmeid veel ka pärast tegevuste

lõppemist järelaruande vormis, kui selleks peaks vajadus tekkima.

9.1.9. sätestab, et tuleb korraldada teavitusüritus laiemale avalikkusele;

9.1.10. on välja toodud, et elluviija peab esitama eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10

jaanuariks rakendusüksuse nõudmisel.

Punktis 9.2 tuuakse välja elluviija õigused.

Punktis 9.2.1 sätestatakse, et tegevuste nimekirja võib muuta, kui selleks tekib põhjendatud

vajadus, kuid TAT-s sätestatud eesmärgid ja tulemused saavutatakse. Kooskõlastus käib läbi

vastava valdkonna asekantsleri ning kõige lihtsamalt ning mõistlikumal viisil, mis osapooled

on omavahel kokku leppinud.

Punktis 9.2.2 sätestatakse, et elluviija vastutab tegevuste eest ning koostab aastate lõikes koos

partneritega tegevuste nimekirja, siis on tal õigus partneri tegevuste kohta saada lisainfot.

Lisainfot võib esitada elluviijale tegevuste nimekirja koostamise protsessi käigus ning elluviija

etteantud vormidel või viisil.

Punktis 9.2.3 sätestatakse, et elluviijal on õigus keelduda esitamast rakendusüksusele

maksetaotlust väljamaksmiseks, kui tegevuste sisu ei vasta kokkulepitule, tegevused ei ole

abikõlblikud või kahjustavad muul viisil kogu TAT elluviimist. Samuti kui partner ei ole

arvestanud TAT-s seatud tingimusi ja teiste õigusraamistike nõudeid.

10. Punkt “Partneri õigused ja kohustused” Punktis 10.1.1 sätestatakse, et partner on kohustatud elluviija vormil või viisil andma tähtaegset

ja korrektset infot.

Punktis 10.1.2 sätestatakse, et partner peab vastutama oma tegevuste abikõlblikkuse eest, mis

tuleneb TAT-st ja muudest õigusraamidest, mis reguleerivad antud TAT sisu.

Punktis 10.1.3 sätestatakse, et partner on kohustatud kogu TATis olema kaasvastutaja temaga

seotud tegevuste osas, et elluviijal oleks võimalik tagada kogu TAT eesmärkide elluviimine,

sealhulgas peab partner vastutama, et temaga seotud tegevused oleksid teostatud tähtaegselt ja

korrektselt ning oleks kooskõlas TAT eesmärkide ja tulemustega.

Punktis 10.1.4 sätestatakse, et partner on kohustatud maksetaotlusi esitama vormis ja viisil,

mida elluviija on ette andnud.

13

Punktis 10.1. 5 sätestatakse, et kui tegevuse raames tekib avalik vaade kliendile, siis võimalusel

tuleb lisada tööde teostaja logo mõistlikus kujunduses ja suuruses või muul moel näidata (nt

lisada ettevõtte nimi) antud töö teostaja, sh arenduspartner. Eesmärk on, et tekib läbipaistvus ja

selgus konkreetse tegevuse teostaja üle. Samamoodi on kohustuslik näidata tegevuste lõikes

rahastajat vastavalt “Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

vahendite andmisest avalikkuse teavitamine” (edaspidi avalikkuse teavitamise määrus)

määruselening antud TAT alusel peab juures olema ka tööde teostaja. Avalikkuse teavitamise

määrusele sarnaselt tuleb tööde teostaja info logo vms moel lisada, kui tulem on mõeldud

avalikkusele, osalejatele, lõppsaajatele või tegevuse sihtrühmale, ja veebileht või selle

mobiilivaade, mille kaudu edastatakse tegevusega seotud teavet. Kui teenust hangitakse, siis

tuleb vastav nõue lisada ka hankelepingusse. Põhjendatud juhul ei pea antud sätet kohaldama

ja seetõttu on lisatud punkti 10.1.5 antud kohustus võimalusena.

Punktis 10.1.6 sätestatakse, et partner peab teavitama esimesel võimalusel, sh ennetavalt

võimaliku probleemi realiseerimisest, elluviijat, et oleks võimalik võtta kasutusele vastavad

meetmed TAT eesmärgi ja tulemuse õnnestumiseks. Teavitada võib lihtsalt ja mõistlikul vormi

või viisil, kuid peab arvestama, et oleks kirjalikult fikseeritud.

Punktis 10.1.7 sätestatakse, et digiriigi ehitamisel ning digiteenuste arendamisel tuleb lähtuda

kogu riigis ühtsetest alustest.

Peamised alused on:

1) arendustegevus on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2008. a nr 58 määruse „Riigi

infosüsteemi haldussüsteem“ §-s 5 sätestatud riigi infosüsteemi haldamise põhimõtetega;

2) arendustegevus on kooskõlas valdkonna eest vastutava ministri poolt TAT-ga kehtestatud

riigi infosüsteemi koostoimeraamistiku nõuetega ulatuses, milles see on arendustegevuse sisu

ja olemust arvestades võimalik ja asjakohane;

3) arendustegevus on kooskõlas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala

asjaomase valdkonna arengukava suundadega ja panustab selle mõõdikutesse;

4) arendustegevus on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a nr 88 määruse „Teenuste

korraldamise ja teabehalduse alused“ §-des 6, 7, 9 ja 13-15 sätestatud nõuete ja põhimõtetega;

5) arendustegevus on kooskõlas ministeeriumi valitsemisala IKT strateegiaga ning vastava

valdkonna arengukavaga;

7) asutusel on võimekus arendustegevuse eesmärke saavutada ja arendustegevusetulemi

jätkusuutlikkus tagada.

Punktis 10.2 on välja toodud partneri õigused, st et partneril on õigus teha ettepanekuid sobival

vormil või viisil, kuid arvestades, et kogu TAT eesmärk ja tulemus saavutatakse.

11. Punkt “Kulude abikõlblikkus” Punktis 11.1. on välja toodud, et abikõlblike kulude osas ei ole muud piirangut, kui

ühendmääruses abikõlbmatud kulud. Põhikategooriatena on kolm suuremat kululiiki arvestades

riigieelarve loogikat – majandamiskulu (nt litsentsid, arendustega otseselt seotud hoolduskulud,

koolituste, seminaride, õppereiside jms kulud jne), investeeringud (nt arenduskulud, arenduste

vms otseselt seotud vajalikud seadmed jne) ja personalikulu (inimeste värbamine ja palgafond,

konsultandi vms teenuse sisse ostmine jne). Tegevuste planeerimisel võib vaadata, et ei oleks

personali värbamist sellises mahus, millele jätkusuutlikkuse kulusid edaspidi ei suudeta

baaseelarvest tagada jne. Oluline on tagada, et kulud on heaperemehelikult arvestatud ja

kasutatud ning panustavad otseselt TAT eesmärkidesse ning tulemustesse, sh mõõdikutesse.

Eesmärk on tulemus parimal ning efektiivsemalt moel saavutada.

12. Punkt “Toetuse maksmise tingimused ja kord” Punktis 12.1. viidatakse dokumentide esitamise ning makse menetlemise korrale ühendmääruse

vastavate paragrahvide alusel.

14

Punktis 12.2. tuuakse välja, et väljamakse aluseks on tegelikud kulud (tekkinud ja tasutud).

Näiteks kui on tegemist palgakuludega, siis palgakulud makstakse, nii nagu ka muud kulud,

esitatud kuludokumentide alusel, (nt palgaleht, palgalipik). Antud nõue kehtib nii elluviijale kui

ka partnerile. Partner esitab korrektse ja abikõlbliku maksetaotluse elluviijale, kes omakorda

esitab maksetaotluse RÜ-le makse menetlemiseks ja välja maksmiseks.

Punktis 12.3. sätestatakse, et toetust makstakse arvestusega, et hiljemalt 31.08.2029.a. on

abikõlblik kulu tehtud.

Punkt 12.4. sätestab maksetaotluste menetlemise protseduurid.

Punktis 12.5. viidatakse RÜ ja korraldusasutuse õigustele ja kohustustele makse menetlemise

peatamisel ja maksetest keeldumisel vastavate ühendmääruste paragrahvide alusel.

13. Punkt “Finantskorrektsioonid” Kui ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks, teeb rakendusasutus

otsuse nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi.

Toetuse tagasinõudmisega tegeleb rakendusasutus vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 28–30.

14. Vaidemenetlus

Punktis 14.1 on sätestatud RA ja RÜ rollid vaidemenetluses. ÜSS2021_2027 § 32 lõikest 3

lähtuvalt on toetuse taotlemisega seotud vaide menetleja rakendusasutus.

Punktis 14.2 on sätestatud vaide lahendamise korraldus.

2. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, sealhulgas: Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrusega (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa

Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi

ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände-

ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes

kohaldatavad finantsreeglid.

3. TATi mõjud

Vananeva ja kahaneva rahvastiku tõttu peab suurenema riigivalitsemise tõhusus, sest järjest

väiksema ametkonnaga on vaja pakkuda üha kvaliteetsemaid avalikke teenuseid, et need

oleksid kättesaadavad sõltumata elukohast. Küberohtude kasvu ja geopoliitiliste muutuste tõttu

tuleb üha enam arendada ka eri valdkondades küberturvalisust ning parandada elutähtsate

teenuste toimepidevust. Antud toetuse toel edendatakse Eestit digiriigina ning

andmemajandust. Digiriigi küberturvalise tulevikukindla alusbaasi kindlustamise ning uute

arenguhüpete hoogustamise mõjul paraneb avalike digiteenuste kasutajate kogemus ning

tagatakse turvaline ning usaldusväärne küberruum.

TAT toetab otseselt Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärk

1 „Nutikam Eesti“ meetme „Digiriik” eesmärgi saavutamist.

TAT tegevused arvestavad põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga.

Vastav analüüs on seletuskirjale lisatud.

TAT on suunatud avalike teenuste osutamisele riigi ja kohalikul tasandi ning ei ole seotud

konkreetse regiooniga, sest avalike teenuste osutamine toimub seal, kus on kodanik. TAT

tegevused panustavad regionaalarengusse, sest eeldatavalt suurendab ligipääsu avalikele

teenustele asukohast sõltumata. Kuna antud TAT on kaudselt suunatud KOV-i avalike teenuste

parendamiseks, sh turvaliselt, siis TATi tegevuste planeerimisel arvestatakse KOVide olulisust,

et aidata tõsta kaudselt KOVide kasutajate rahulolu avalike teenustega. Näiteks on välja toodud

15

KOV-ide poolt elanikele teenuste osutamiseks kasutatavate peamiste infosüsteemide analüüsis

(https://www.elvl.ee/documents/21189341/35334914/Lopparuanne_final_kodulehele.pdf/5cd

040d1-e631-4950-9d8c-e6e66e59d4ca, et teadlikkuse tõstmise vallas võiks hakata edastama

infoturbealast teavet KOV-i juhtkonnale, et tõsta juhtkonna teadlikkust, hoides juhtkonda

jooksvalt küberruumis toimuvaga kursis, ning anda ennetavat infot võimalike intsidentide

kohta. Antud TATi ühe tegevusena rahastatakse eelkõige läbi RIA tegevuste küberruumi

hoidmist, arendamist ja juurutamist, sest RIA roll on küberturbe meetmete rakendamise

kontrollimine kogu riigis ning ka kohaliku omavalitsuse asutuste infosüsteemides.

Analüüsis on samuti välja toodud, et KOV-i kompetents teenuste juhtimisel ja korraldamisel

on sageli puudulik. Antud TAT tegevuste planeerimisel riigiüleselt, sh ka KOVides, tõstetakse

teenuse juhtimise kompetentse kõigile avatud Digiriigi Akadeemia

(https://digiriigiakadeemia.ee/) online koolituste näol. Digiriigi Akadeemia on suunatud

kõigile avalike teenuste arendajatele ja teenuste juhtidele. Antud TAT raames planeeritakse

kursuste jätkamisega, mis on vajalikud, sh KOV-idele (nt rohedigi kursus). Kuna KOV-i

töötajad arendavad avalikke teenuseid oma elanikele, siis Digiriigi Akadeemia aitab ühtlustada

teadmiste taset ka KOV-ides. Uute lisanduvate kursuste info viiakse ka koostöös ELVLiga

kõikide KOVideni.

TAT tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest ja olulist positiivset muutust ega ka negatiivset

mõju keskkonnahoiu ja kliima eesmärgile. TAT ei sisalda tegevusi, mis panustavad otseselt

soolise võrdõiguslikkuse edendamisse. Loodavaid uusi ja täiendatud lahendusi on kavas testida

eri soost, vanuses, rahvusest ja erivajadusega kasutajarühmadega. TAT elluviimisel

rakendatakse asjakohaseid meetmeid isikute põhiõiguste kaitse tagamiseks. Tehisintellekti

süsteemide loomisel ja kasutamisel jälgitakse, et algoritmil põhinevad hinnangud ei oleks

kallutatud ega süvendaks eelarvamusi ja soostereotüüpe. Digiteenuste arendamisel ja

osutamisel võetakse võimalusel arvesse, et eri soost, vanuses, emakeelega, erivajadusega

kasutajatel võivad olla erinevad oskused, vajadused ja võimalused digiteenuste kasutamiseks ja

seatakse eesmärgiks inimestele võrdsete võimaluste loomine digiteenustele juurdepääsuks.

4. TAT kooskõla valikukriteeriumitega

Kõigi käskkirja alusel rahastatavate tegevuste puhul lähtutakse seirekomisjoni poolt kinnitatud

valikukriteeriumidest, mis on lahti kirjutatud seletuskirja punktis 8.2.

5. Käskkirja jõustumine Käskkiri jõustub üldises korras.

6. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile,

Keskkonnaministeeriumile, Riigikantseleile, Riigi Tugiteenuste Keskusele eelnõude

infosüsteemi EIS kaudu ning arvamuse avaldamiseks Riigi Info- ja

Kommunikatsioonitehnoloogia Keskusele ja Riigi Infosüsteemi Ametile. Kommentaarid

esitasid Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Eesti Linnade ja Valdade Liit ning

kõikide kommentaaridega on arvestatud.

Seletuskirja Lisad:

Lisa 1. Märkustega arvestamise ülevaade.

Lisa 2. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-

leht.

Projekti/tegevuse

nimi

Digipöörde

elluviimisega seotud

personal tööperede

lõikes

Digipöörde

elluviimisega seotud

personal tööperede

lõikes

Digipöörde

elluviimisega seotud

personal tööperede

lõikes

Kas töötaja on

olemas või tuleb

värvata?

Andmeturve 1 Analüütik (teabe)

Arvutigraafika 2 Andmeanalüüs

Juhtimine 3 Andmeanalüüs ja -seire 

Konsultatsioon 4 Andmebaasiadministratsioon

Projektijuhtimine Andmehaldur

Süsteemiadministratsioon Andmeteadur (teabe)

Süsteemianalüüs DEVOPS

Süsteemiarhitektuur Haldus

Tarkvara programmeerimine Helpdesk

Teenuste tugi Infoturbe logianalüütik

Testimine Infoturbespetsialist

IS haldur

IS ärianalüütik

IT analüütik

Klienditeenindus

("Eelarve" lehe L

veerg)

(Tööpere nimetus,

iga töötaja eraldi

real,

nimekiri tabeli

lõpus)

(Tööpere taseme

number,

nimekiri tabeli

lõpus)

(Tööpere nimetuse

täpsustav selgitus,

nimekiri tabeli

lõpus)

(On olemas /

Tuleb värvata)

Küber pääsuhalduste spetsialist

Küberinsener

Küberintsidentide haldur

Küberkaitse spetsialist

Masinõpe

Rakenduse administraator

Registripidaja

Tarneinsener

Teenuseomanik

Tootejuhtimine

Kui pikaks ajaks

inimene

värvatakse?

Aastane

palgakulu

kokku

Milline on

töötaja

koormus

digipöördes?

2023 2024 2025 2026 2027

(Kuuks ajaks,

aastaks, kogu

digipöörde

ajaks, muu

tähtaeg)

(Tööandja

kulu,

eurodes,

allikas 50 -

tööjõukulu)

(% tööajast)

Mis aastal on plaanis värvata?

(märkida x-ga)

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri käskirja "Toetuse andmise tingimused digiriigi alusbaasi kindlustamise, digiriigi arenguhüpete hoogustumise ning küberruumi turvalisuse tagamise toetamiseks" lisa

Digiühiskonna arengukava 2030 suunad

I: Digiriik

1. Krativäeline riik

1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine

2. Roheline digiriik

4. Rohedigi ja programmi juhtimisega seotud kulud

3. Andmepõhine riigivalitsemine ja andmete taaskasutus

1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine

3. Teadlikkuse tõstmine

4. Tulevikukindlad digiriigi platvormid

1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine

5. Keskselt osutatud IT-alusteenused

1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine

2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena;

3. Teadlikkuse tõstmine

6. Avatud innovatsioon ja digiriigi kogukonna arendamine

1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 

3. Teadlikkuse tõstmine

7. Avaliku sektori digimuutuste võimendamine

3. Teadlikkuse tõstmine

4. Rohedigi ja programmi juhtimisega seotud kulud

8. Avalike teenuste juhtimise kasutajakesksuse juurutamine

1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 

3. Teadlikkuse tõstmine

III: Küberturvalisus

1. Ajakohane küberturvalisuse riiklik korraldus

2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena;

2. Suurem küberturvalisuse tagamise võimekus

2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena;

EELARVE KOKKU

Tegevus

1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine

2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena;

3. Teadlikkuse tõstmine

4. Muu digipöördega seotud otsene kulu

KOKKU

Eelarve 2023-2024 KOKKU

Jaotamata eelarve 2024-2027

Eelarve KOKKU

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri käskirja "Toetuse andmise tingimused digiriigi alusbaasi kindlustamise, digiriigi arenguhüpete hoogustumise ning küberruumi turvalisuse tagamise toetamiseks" lisa

2023 2024

Panus Eesti 2035

näitajatesse: Sooline 

võrdõiguslikkus, hoolivus ja 

koostöömeelsus, 

ligipääsevatus, KOV rahulolu 

teenusega

Seos arengukavaga -peab

olema välja toodud, 

millisesse arengukava

suunda panustab

2 350 622 1 440 482 x x

174 470 307 846 x x

1 123 945 1 938 866 x x

95 000 104 500 x x

4 846 033 7 146 391 x x

1 445 000 2 473 550 x x

190 000 925 000 x x

63 000 78 700 x x

435 000 318 500 x x

115 000 110 000 x x

815 875 1 483 938 x x

307 090 407 678 x x

200 000 191 000 x x

175 000 - x x

75 000 155 000 x x

984 000 924 000 x x

13 395 035 18 005 451

2023 2024

10 400 600 13 508 789

1 249 000 2 004 000

1 263 875 1 777 138

481 560 715 524

13 395 035 18 005 451

31 400 486

48 599 514

80 000 000

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri käskirja "Toetuse andmise tingimused digiriigi alusbaasi kindlustamise, digiriigi arenguhüpete hoogustumise ning küberruumi turvalisuse tagamise toetamiseks" lisa

Tegevuse seos rakenduskava

poliitikaeesmärk 1 „Nutikam Eesti“ 

erieesmärgi „digitaliseerimisest kasu 

toomine kodanike, ettevõtjate, 

teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste

jaoks" kasusaajaga

Tegevuse põhjendatus - 

tegevus on seotud TAT

eesmärkide ja tulemuste 

saavutamisega ning

"Digiühiskonna arengukava 

2030" aastaks lubatud

lubadusega aastaks 2030

Tegevuse kuluefektiivsus -

tegevuse hinnastamisel on

arvestatud parimaid

praktikaid ja üldist tava (nt 

hangete raamlepingu

hindasid, personalil

Fontese uuringuid jms)

x x x

x x x

x x x

x x x

x x x

x x x

x x x

x x x

x x x

x x x

x x x

x x x

x x x

x x x

x x x

x x x

LISA. Tegevuste nimekiri

Tegevuse elluviija

suutlikkus tegevust ellu viia

- arvestatud on elluviija või 

partneri varasemat

kogemusi ja võimekust

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x

x