sõidukite soetamine toimuda eelmistes taotlusvoorudes rahastatud projektide raames ja
käesolevas taotlusvoorus rajada vaid vesiniktankla, aidates seeläbi ergutada rohelise vesiniku
kasutuselevõttu. See aitab panustada nii EL kui Eesti pikaajaliste kliima- ja energiapoliitika
eesmärkide saavutamisse kui ka „Eesti riiklik energia-ja kliimakava aastani 2030“ (REKK
2030) eesmärkidesse ning on kooskõlas Eesti 2035 strateegiliste sihtidega ja Eestile tehtud
riigipõhiste soovitustega. Meetme raames ellu viidud projektid panustavad kasvuhoonegaaside
heite vähenemisse toetatavate tervikahelate sektorites, taastuvenergia osakaalu kasvu
lõpptarbimises, vesiniku energiakandjana kasutuselevõtu ergutamisse ja edasiseks laiemaks
kasutuseks tõuke andmisse.
Eelnõu punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks määruse § 6 lõige 1 prim kui kasutu pärast eelmise
muudatuse tegemist. Kuna muudatusega sätestatakse võimalus toetada kõiki tervikahela
tegevusi ka eraldi, siis muutub otstarbetuks regulatsioon, mis lubab ühendada keemiatööstuse
ja transpordisektori tervikahela tegevused ühes taotluses. Eelmises punktis kirjeldatud
muudatuse järgselt on võimalik toetada kõiki tervikahela tegevusi nii koos kui eraldi.
Eelnõu punktiga 3 lisatakse määrusesse § 10 lõige (31), mille kohaselt on edaspidi võimalik
taotleda toetust rohevesiniku tootmisüksuse, mille toodetavat rohevesinikku kasutatakse
keemiatööstuse lähteainena, jaoks taotleda toetust kuni 100%. See on lubatav üldise grupierandi
määruse artikli 41 lõike 10 kohaselt. Ja see tähendab, et sellist projekti hinnatakse
konkureerivas pakkumismenetluses vähemalt 70 % pakkumuste järjestamiseks ja
lõpptulemusena abi andmiseks kasutatavate valikukriteeriumi: abi taastuvallikatest või tõhusa
koostootmisega toodetava energia tootmise võimsuse ühiku kohta. Põhjuseks on, et
keemiatööstuse rajamisele tervikahela osana toetust üldjuhul täiendavalt anda ei saa, lähtuvalt
riigiabi andmise piirangutest, sest tegemist on olemasoleva tehnoloogilise lahendusega
tootmisüksuse rajamisega, milles puudub innovaatiline osa, mille alusel toetust määrata. Samas
on tervikahela rajamise kapitalikulu rohevesiniku ehk taastuvvesiniku ning keemiatööstuse
lähteaine tootmisüksuse rajamiseks kokkuvõttes sama kulukas või kulukam kui transpordis
tervikahela loomine toodetava vesiniku koguse kohta. Lisaks on praegu määruse alusel
elluviimisel või hindamisel olevates transpordisektori projektides planeeritav tootmisvõimsus
pigem üledimensioneeritud.
Eelnõu punktidega 4 ja 5 muudetakse § 12 lõiget 1, lisatakse punkt 81 ning täiendatatkse
punkti 10. Kui taotluses pole ette nähtud vesiniku tootmisüksuse rajamist, lisatakse taotlusele
projektis kasutatava rohevesiniku müügilepingu eel-leping, millest on näha et antud projektis
kasutav rohevesiniku kogus on varasemate toetusvoorude suhtes lisanduv või pärineb
varasemate taotlusvooride välistest tootmisallikatest. See on vajalik vesiniku piisavuse
hindamiseks.
Punkti 9 täiendatakse kohustusega esitada määruse lisa 1 või 2 kohased projekti hinnatavaid
näitajaid vastavalt siis kavandatavale projektile. Näiteks kasvuhoonegaaside heite vähenemise
arvutus esitatakse alates rohevesiniku tootmisest kuni tarbimiseni kõigi taotlusega kaetud
etappide kohta abikõlblikkuse perioodile järgneva viie aasta keskmise pinnalt mitte kogu
tervikahela kohta.
Eelnõu punktiga 6 muudetakse § 17 lõiget 1 ja kehtestatakse kohustus hinnata taotluse kohast
projekti lisa 2 kohaselt kui toetust taotletakse rohevesiniku tootmisüksuse rajamiseks, mille
toodetavat rohevesinikku kasutatakse keemiatööstuse lähteainena. Kõik lisa 1 ja lisa 2 alusel
hinnatud taotlused reastatakse ühte pingeritta.
Eelnõu punktiga 7 muudetakse § 18 lõiget 3. Kui hindamise tulemusena saavad projektid
võrdse koondhinde, rahuldatakse esmalt taotlus, mis sai rohkem punkte määruse lisas sätestatud
hindamiskriteeriumis number 4. Võrdsete ostu-müügihindade korral heidetakse liisku.