Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 3.3 „Vabatahtliku tagasipöördumise teenus“ toetuse andmise tingimuste eelnõu edastamine

1

EELNÕU

Siseministri käskkirjaga Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi tegevusmeetme 3.3

„Vabatahtliku tagasipöördumise teenus“ kinnitatavate toetuse andmise tingimuste

seletuskiri

I Sissejuhatus

Käskkirja alusel antava toetusega suurendatakse lõimumise ja siseturvalisuse valdkonna

suutlikkust. Toetuse andmise tingimuste käskkirja (edaspidi TAT) alusel toetatavad tegevused panustavad Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (edaspidi AMIF) poliitikaeesmärgi „aidata kaasa rändevoogude tõhusale haldamisele ning ühise varjupaigapoliitika ja ühise

rändepoliitika rakendamisele, tugevdamisele ja arendamisele vastavalt asjaomasele liidu acquis’le ning järgides täielikult liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad

rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on“ ning erieesmärgi nr 3 „aidata võidelda ebaseadusliku rände vastu, edendada tõhusat, turvalist ja väärikat tagasisaatmist ja tagasivõtmist ning edendada ja toetada tulemuslikku esialgset taasintegreerumist kolmandates

riikides“ täitmisesse.

TATi tegevuste elluviijaks on Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (edaspidi IOM). Tegevusi toetatakse perioodil 01.01.2024–31.12.2026. TATi eelarve on 796 905 eurot, sh AMIF toetus 75% (597 678,75 eurot), millele lisandub riiklik kaasfinantseering 25% (199

226,25 eurot). TATi eelnõu väljatöötamiseks loodi siseministri käskkirjaga töörühm, kuhu kuulus id

Siseministeeriumi (edaspidi SiM) ja Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) esindajad. Eelnõu on koostanud SiM välisvahendite osakonna nõunik Martin Eber (tel 612 5180,

martin.eber@siseministeerium.ee) koostöös asjaomaste partneritega. Käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud SiM õigusosakonna õigusnõunik Heli Simson (tel 612 5042, heli.simson@siseministeerium.ee).

TAT on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning

selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja IV osas.

II Käskkirja sisu

AMIFi 2021–2027 vahendite kasutamise aluseks on 10. oktoobri 2022. a otsusega nr C(2022)7201 Euroopa Komisjoni kinnitatud „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond i rakenduskava perioodiks 2021–2027” (edaspidi rakenduskava), mis on koostatud arvestades

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses, millega loodi Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond (EL) 2021/1147 (edaspidi AMIFi määrus) toodud nõudeid.

Rakenduskava viiakse ellu „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse“ (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1

punkti 3 alusel. ÜSS2021_2027 § 48 kohaselt on SiM AMIFi korraldusasutuseks (edaspidi KA), rakendusasutuseks (edaspidi RA) ja rakendusüksuseks (edaspidi RÜ). Vastavalt

ÜSS2021_2027 § 10 lõikele 2 ja kooskõlas lõikega 4 võib SiM rakenduskavas ja ÜSS2021_2027 § 47 lõike 1 alusel koostatud rahastamiskava eesmärkide ja tulemuste

2

saavutamiseks koostada meetme rakendamiseks TATi ning määrata selle elluviija. TAT sisaldab eesmärkide ja tegevuste kirjeldust, eelarvet, tulemusi, toetatavate tegevuste sihtrühma, seost „Eesti 2035“ sihtide ja arengukavade eesmärkidega ning rakendamise tingimusi.

TAT sisaldab 15 punkti:

1. punkt „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“; 2. punkt „Toetatavad tegevused ja eesmärgid“; 3. punkt „Riigiabi“

4. punkt „Tulemused ja näitajad“; 5. punkt „Projekti eelarve“;

6. punkt „Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus“; 7. punkt „Kulude abikõlblikkus“; 8. punkt „Toetuse maksmise tingimused ja kord“;

9. punkt „Elluviija õigused ja kohustused“; 10. punkt „Aruandlus“;

11. punkt „TATi muutmine“; 12. punkt „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“; 13. punkt „Vaidluste lahendamine“;

14. punkt „IOMi staatus“; 15. punkt „Rakendussätted“.

Punkt 1 „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“

Punktis 1 sätestatakse meetme nimetus, TATi seosed riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti

2035“ sihtidega ja teiste vastavate strateegiliste dokumentidega. TAT on seotud AMIFi erieesmärgiga nr 3.

TATi vajalikkuse põhjendus

Peamine valdkondlik arengukava, mis hõlmab siseturvalisuse eesmärke, on Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 (edaspidi STAK). STAK on töötatud välja tihedas koostöös kõigi asjaomaste valdkondlike partnerite ja sidusrühmadega ning STAKi koostamisel on võetud

arvesse seotud Eesti Euroopa Liidu (edaspidi EL) poliitikavaldkondi ja eesmärke. STAKi kohaselt on Eesti rändepoliitika peamine eesmärk hõlbustada Eestisse sisenemist

välismaalastele, kes pakuvad ühiskonnale suurt lisaväärtust ning kelle riigis viibimine on kooskõlas avalike huvide, EL õiguse ja põhivabadustega.

Eesti täidab AMIFi eesmärki, mille kohaselt on oluline aidata võidelda ebaseadusliku rände vastu, edendada tõhusat, turvalist ja väärikat tagasisaatmist ja tagasivõtmist ning edendada ja

toetada tulemuslikku esialgset taasintegreerumist kolmandates riikides. TATi toetatavate tegevuste puhul on arvestatud ELi vabatahtliku tagasipöördumise ja

taasintegreerimise strateegias1 seatud eesmärkidega. Lisaks Euroopa ja riiklikele prioriteetide le vastavuse saavutamisele aitavad tegevused kaasa sellistele rahvusvahelistele raamistikele nagu

kestliku arengu eesmärkides (Sustainable Development Goals) seatud eesmärgid (eelkõige 10.7: soodustada korrapärast, ohutut, regulaarset ja vastutustundlikku rännet ja inimes te liikuvust, sealhulgas kavandatud ja hästi juhitud rändepoliitika rakendamise kaudu2) ja

1 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja Nõukogule ELi vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise

strateegia kohta. COM (2021) 120 final. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/EN/ALL/?uri=CELEX%3A52021DC0120 2 https://www.un.org/sustainabledevelopment/inequality/

3

ülemaailmse ohutu, kavakindla ja korrapärase rände kokkuleppe (GCM (Global Compact on Safe, Orderly and Regular Migration3) esimene ja peamine eesmärk 21: teha koostööd turvalise ja väärika tagasipöördumise ning jätkusuutliku taasintegreerimise hõlbustamisel). Need on

kooskõlas ka Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (edaspidi IOM) missiooni ja strateegilise fookusega, eelkõige IOMi tagasisaatmise, tagasivõtmise ja taasintegreerimise

poliitikaga. Tõhus tagasisaatmispoliitika on kõikehõlmava rändehalduse oluline osa. Euroopa Parlamend i

ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/115/EÜ, millega on kehtestatud ühised nõuded ja kord liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike

tagasisaatmisel (edaspidi tagasisaatmisdirektiiv), kohustab liikmesriike eelistama illegaalse lt riigis viibivate välismaalaste vabatahtlikku lahkumist sunniviisilisele väljasaatmisele. Selleks peaksid liikmesriigid pakkuma tõhustatud tagasipöördumisalast abi ja nõustamist ning

kasutama parimal viisil ära Euroopa Liidu pakutavaid asjakohaseid rahastamisvõimalusi4.

Kui kehtiv EL õigus ei näe ette raamistikku vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise programmide loomiseks ning haldamiseks, siis uuesti sõnastatud tagasisaatmisdirektiivis 5, mille üle toimuvad triloogid Euroopa Parlamendiga, luuakse õiguslik alus vabatahtliku

tagasipöördumise ja taasintegreerumise riiklike programmide loomiseks. Eelnõu art 14 lõike 3 kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama programmid logistilise, finants- ja muu materiaa lse

või mitterahalise abi andmiseks oma riigisiseste õigusaktide kohaselt, et toetada nõukogu määruse (EÜ) nr 2018/18066 I lisas loetletud kolmandate riikide ebaseaduslikult riigis viibiva te kodanike tagasisaatmist. Sellise abi hulka võib kuuluda toetus taasintegreerumiseks kolmandas

riigis, kuhu tagasi pöördutakse. 2022. aastal täitis 56% EL-s ebaseaduslikult viibinud kolmanda riigi kodanikest oma

lahkumiskohustuse vabatahtlikult. Sellele vaatamata on tagasisaatmisotsuste täitmise üldine määr jäänud EL-s äärmiselt madalaks, 2022. aastal oli see alla 20%. See tähendab, et kui 2022.

aastal kohustati Euroopa Liidust lahkuma ca 420 000 kolmanda riigi kodanikku, siis tagasisaatmine õnnestus vaid 78 000 juhul ehk ca 340 000 illegaalselt Euroopa Liidu viibijat jäi jätkuvalt erinevate põhjuste tõttu (pooleliolev kohtuvaidlus või isikutuvastuse menetlus,

puuduvad reisidokumendid vms), liikmesriikide territooriumidele.

Euroopa Liidu tagasisaatmispoliitika tõhustamiseks avaldas Euroopa Komisjon 2021. aastal ELi vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise strateegia7. Strateegia eesmärgiks on suurendada vabatahtlike tagasipöördujate arvu ja osakaalu Euroopast ja transiidiriikidest.

Selleks tuleb parandada tagasipöördujate toetamise kvaliteeti ja osalemist ning tugevdada ELi

3 https://refugeesmigrants.un.org/sites/default/files/180713_agreed_outcome_global_compact_for_migration.pdf 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta

liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (ELT L 348, 24.12.2008, lk

98), põhjenduspunkt 10. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32008L0115 5 Euroopa Komisjoni ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiivi 2008/115/EÜ

ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel

muutmiseks. COM (2018) 634 final. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:829fbece -

b661-11e8-99ee-01aa75ed71a1.0018.02/DOC_1&format=PDF 6 Nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EÜ) nr 2018/1806, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle

kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest

vabastatud. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/en/TXT/?uri=CELEX%3A32018R1806 7 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja Nõukogule ELi vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise

strateegia kohta. COM (2021) 120 final. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/EN/ALL/?uri=CELEX%3A52021DC0120

4

meetmete sidusust ja juhtimist. Strateegia toob välja, et vabatahtlike tagasipöördumiste puhul on võimalik paremini arvestada tagasisaadetava vajadusi ja ootusi, taasintegreerimise meetmed omakorda võivad tagasisaadetaval aidata ületada sotsiaalmajanduslikke ja psühhosotsiaalse id

raskusi, millega nad oma kogukonda tagasi pöördudes kokku puutuvad ja muuta nende tagasipöördumise kestlikumaks8. Seega võimaldavad vabatahtliku tagasipöördumise ja

taasintegreerimise programmid tagada ebaseaduslikult ELs viibivate välismaalas te humaansema, tulemuslikuma ja kestlikuma tagasipöördumise.

ELi ühtse tagasisaatmissüsteemi tõhustamisel on suur roll Euroopa Piiri- ja Rannikuva lve Ametil (edaspidi Frontex). Alates 2020. aastast on Frontexil mandaat toetada liikmesr iike

vabatahtliku tagasipöördumise valdkonnas9. Tänaseks võib Frontex liikmesriigi taotluse l pakkuda tagasisaadetavale tagasisaatmiseelset, tagasisaatmisega seotud ning saabumisjärgset ja tagasisaatmisele järgnevat abi. Kuigi hetkel suudetakse taasintegreerimise teenuseid pakkuda

vaid 37 kolmandas riigis, soovib Frontex juba 2023. aasta lõpuks teenuste geograafilist ulatust kahekordistada. Tõhustatud tagasisaatmiste operatiivstrateegia teekaardis10 nähakse ette, et

2023. aasta lõpuks peavad kõik liikmesriigid olema valmis kasutama Frontexi pakutavat vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise abi.

Paljudes EL liikmesriikides rakendab toetatud vabatahtliku tagaspöördumise ja taasintegreerumise (edaspidi VARRE, ka VARRE programm) programme IOM. Lisaks panustab

IOM ELi projektidesse, millega antakse kolmandatele riikidele abi tagasipöördunute taasintegreerimisel kogukonda, võttes arvesse üksikisiku, kogukonna ja struktuurset tasandit. Näiteks 2016. aastal käivitati ELi hädaolukorra usaldusfondi Aafrika jaoks rahastamisel ELi ja

IOM ühisalgatus, millega abistatakse vabatahtlikku tagasipöördumist ja kestlikku taasintegreerimist Saheli ja Tšaadi järve piirkonnas, Aafrika Sarve piirkonnas ning Põhja- Aafrikas.

IOM tegutseb rohkem kui sajas riigis enam kui 590 esindusega. Sellise tervikliku võrgust iku

olemasolu on ülioluline, et luua parem sidusus päritoluriikide riiklike programmide ja algatuste vahel ning julgustada seeläbi partnerriike võtma suuremat vastutust oma kodanike taasintegreerimise, tagasisaatmise ja tagasivõtmise protsessi eest.

1951. aastal loodud valitsustevaheline organisatsioon IOM on juhtiv migratsiooni valdkonnas

tegutsev organisatsioon, mis töötab partnerluses nii riiklike, riikidevaheliste kui ka vabaühendustega. IOM on olnud osa Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (edaspidi ÜRO) süsteemist rändeagentuurina alates 2016. aastast, omades rände kõikehõlmavat mandaati selle

kõigis mõõtmetes. IOMil on 175 liikmesriiki ja 8 riiki, millel on vaatleja staatus.

IOMi lähtub oma tegevustes enda põhikirjast, liikmesriikide poolt heaks kiidetud IOMi siseprotseduuridest ja reeglitest ning 21.11.1947 ÜRO eriorganisatsioonide eesõiguste ja puutumatuse konventsioonist.

8 Sealsamas, lk 2. 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1896, 13. november 2019, mis käsitleb Euroopa piiri- ja

rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1052/2013 ning (EL) 2016/1624.

Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32019R1896 10 Euroopa Komisjoni 24. jaanuari 2023. a poliitikadokument Tulemuslikuma tagasisaatmise tegevusstrateegia

suunas- – COM(2023) 45 final. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/EN/TXT/?uri=COM%3A2023%3A45%3AFIN

5

IOMi laialdased teadmised kajastuvad sellistes raamistikes nagu „Assisted Volunatry Return and Reintegration Framework for Assited Voluntary Return and Reintegration“ (2018), IOMi ametlik tagasisaatmis-, tagasivõtu- ja taasintegreerimispoliitika (2021), samuti IOMi

koordineerivas rollis ÜRO rändevõrgustikus, mis on määratletud nii 2019. aastal ilmunud dokumendis „Reintegration Handbook. Practical guidance on the design, implemenattion and

monitoring of the Reintegration assistance“ (Taasintegreerimise käsiraamat. Praktilised juhised taasintegreerimisabi kavandamiseks, rakendamiseks ning jälgimiseks) kui ka IOMi käsiraamatus „IOM Handbook on Proetction and Assistance to Migrants Vulerable to Violence,

Explotation and Abuse“ (Käsiraamat vägivalla, ärakasutamise ja väärkohtlemise kohta haavatavate migrantide kaitsel ja abistamisel). Nõustamistööriistade komplekt „A Return“

(Tagasipöördumine) ilmus 2022. aastal ning koolituspaketid sidusrühmadele on taasintegreerimise ning monitooringu teemadel veebis vabavarana saadaval.

Olles alaliselt rände päritoluriikides kohapeal, on IOM loonud tiheda koostöövõrgust iku erinevate sidususrühmadega: riiklike ja kohalike ametiasutustega, rahvusvahelis te

organisatsioonidega, vabaühendustega, kogukondadega, EL agentuuridega. Seeläbi on IOM-l võimalik paremini pakkuda teenuseid, mis arvestavad tagasipöörduja aga ka vastuvõtva riigi enda vajadustega. Lisaks saab koostöövõrgustik aidata kaasa programmi (kulu)tõhusamale

haldamisele, kuivõrd kohapealsed teenuseosutajad on kõige paremini kursis kohalike olude, väljakutsete ja tavadega ning ka levinud suunamisradadega.

Eestis viib IOM VARRE programmi ellu juba alates 2010. aastast, alates 2021. aastast AMIFi otsetoetusega. Selle kaudu on ebaseaduslikult Eestis viibival kolmanda riigi kodanikul, samuti

Eestis rahvusvahelise kaitse taotlejal, rahvusvahelise või ajutise kaitse saajal, kes soovib koduriiki naasta ja kellel puuduvad selleks vajalikud rahalised vahendid, õigus taotleda tagasipöördumisel ja taasintegreerumisel erinevaid teenuseid nõustamisest kuni vajaduspõhise

abi osutamiseni.

Võrreldes Frontexi pakutavate tagasisaatmise ja taasintegreerimise teenustega, on riikliku VARRE programmi geograafiline haare oluliselt laiem. Frontexi tagasisaatmis- ja taasintegreerumisteenust saavad kasutada ainult liikmesriigis ebaseaduslikult viib ivad

kolmandate riikide kodanikud, aga VARRE programm võib potentsiaalselt pakkuda tuge ka Eestis rahvusvahelise kaitse või ajutise kaitse saanud välismaalastele, kes soovivad koduriik i

tagasi pöörduda. Koostöö IOMiga VARRE raames võimaldab seega paindlikumat lähenemist, mis suudab arvestada migrantide ja Eesti valitsuse vajadustega, leida kiiremini tagasipöörduja le sobivaid lahendusi või kohandada programmi vastavalt rändeolukorrale.

Koostöö edukust näitab see, et VARRE programmi kaudu tagasipöördunud kolmandate riikide

kodanike arv on suurenenud. Viimaste aastate (2021–2022) madalam toetuste saajate arv tuleneb eeskätt COVID-19 pandeemiast tingitud reisipiirangutest.

6

Eestist lahkuma kohustatud välismaalaste arvu silmas pidades on VARRE programmis abistatute hulk jäänud siiski väheseks.

Sundtäidetava

lahkumisettekirjutuse alusel riigist lahkunud

Vabatahtliku lahkumisettekirjutuse tähtaja jooksul riigist lahkunud

Toetatud vabatahtliku lahkumise raames riigist lahkunud isikud

2018 155 666 45

2019 208 1000 132

2020 108 989 129

2021 104 1089 40

2022 111 971 43

VARRE programmi arendamisel on seega oluline võtta arvesse nii programmi varasemal

rakendamisel saadud kogemusi kui ka ELi vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise strateegias seatud eesmärke, sh Frontexi laienenud rolli ELi ühtses tagasisaatmissüsteemis. VARRE programmi rakendamisel tuleb tõhustada kõigi tagasisaatmise ja taasintegreerimise

protsessis osalejate (eeskätt IOM, PPA, Frontex) vahelist koostööd ja koordinatsiooni tagasisaatmisega seotud abi osutamisel, et vältida tegevuste dubleerimist ja toetuste ostlemist

samade teenuste osutamiseks. See eeldab, et erinevate partnerite pakutava abi kvaliteet ja sisu olulisel määral ei erine.

VARRE programmi raames pakutavad teenused peavad arvestama tagasisaadetava individuaalseid vajadusi, pöörates erilist tähelepanu haavatavatele isikutele ja täitma

tagasisaatmispoliitika eesmärke. See tähendab, et tagasisaatmiseelset, tagasisaatmisega seotud ning saabumisjärgset abi võib tagasipöördujale anda vaid juhul, kui isik vajab abi ja tal puuduvad endal rahalised vahendid tagasipöördumise korraldamiseks. VARRE programmiga

peavad igal juhul saama liituda ka need ebaseaduslikult Eestis viibivad välismaalased, kes soovivad tagasi pöörduda, kuid kelle lahkumiskohustus on muutunud sundtäidetavaks või kes

kuuluvad kohe riigist väljasaatmisele. Taasintegreerumisabi peab jääma vajaduspõhiseks, võimalusega jätta välja riigid või isikute rühmad, kellele toetus ei pruugi olla valitsuse otsuse

7 8

29 17

23 28 40

82

45

132 129

40

43

0

20

40

60

80

100

120

140

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022

Tagasipöördumised 2010 - 2022

7

kohaselt põhjendatud (näiteks viisavabad kolmandad riigid) või kui see on SiMi ettepanekul vajalik toetuse väärkasutamise vältimiseks.

Lisaks tuleb programmi elluviimisel arvesse võtta ka IOMi juhiseid teatud riikidesse toetatud vabatahtliku tagasipöördumise piiramise ja peatamise kohta. Abi saab anda vastavalt

tagasipöörduja vajadusele kas osaliselt või erinevate osade kombinatsioonina. Punkt 2 „Toetatavad tegevused ja eesmärgid“

TATi punktis 2 nimetatud tegevused on kooskõlas järgmiste AMIFi määruse II lisas toodud

meetmete tegevustega: tagada liidu acquis’ ja poliitiliste prioriteetide ühetaoline kohaldamine seoses taristu, menetluste ja teenustega, toetada integreeritud ja kooskõlastatud käsitust tagasisaatmise haldamisele liidu ja liikmesriikide tasandil ning tõhusa, väärika ja kestliku

tagasisaatmise suutlikkuse arendamisele ning vähendada ebaseadusliku rände stiimule id, kolmandate riikidega tehtava koostöö ning nende suutlikkuse tugevdamine seoses

tagasivõtmise ja kestliku tagasipöördumisega. Punkt 2 viitab ka ÜSS2021_2027 § 2 punkt 7 mõistes Riigikogu poolt riigi pikaajalises

arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete täitmisele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/106011 (edaspidi ÜSM) artiklis 9 on sätestatud

horisontaalsed põhimõtted, millega tuleb tegevuste elluviimisel arvestada. Tegevuste elluviimisel austatakse põhiõiguseid, sealhulgas andmekaitse, sooline võrdõiguslikkus, mittediskrimineerimine, rahvusvaheline kaitse ning haavatavate isikute, sealhulgas laste ja

puuetega isikute erivajadused. TATi koostamisel on arvestatud EL põhiõiguste hartas ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatuga.

Nimetatud põhimõtete hoidmist ja strateegia „Eesti 2035“ sihtide saavutamist soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust toetaval moel mõõdetakse järgmiste EE

2035 näitajatega: "Soolise võrdõiguslikkuse indeks", millesse panustatakse soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse tõstmise tegevustega; „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, millesse panustatakse võrdse kohtlemise alase teadlikkuse tõstmisega ja

„Ligipääsetavuse näitaja“, millesse panustatakse erivajadusega inimestele ligipääsetavuse tagamisega füüsilisele ja virtuaalsele keskkonnale ning ja kommunikatsioonile.

Projekti ettevalmistamisel, rakendamisel, seires, aruandluses ja hindamisel lähtutakse ja edendatakse meeste ja naiste võrdõiguslikkust ning arvestatakse soolise aspekti ja sooküsimuste

lõimimisega. Projektis toimuvate koolituste raames kogutakse vajalikku infot osalejate soo ja vanuse kohta. Kui see toetab koolitustel antavat põhiinfot, jagatakse muuhulgas teadmisi

soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise, sh ligipääsetavuse, teemadel. Võimaluse l seatakse eesmärgiks tagada ligipääsetavus koolituste toimumise kohale, koolitusega seotud informatsioonile nii enne kui pärast sündmust ning koolitusel edastatavale informatsioonile ja

õppematerjalidele nelja peamise erivajadusega (liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuue) inimestele.

ÜSM-i artiklis 9 p 4 on sätestatud, et fondide eesmärkide saavutamiseks tegutsetakse mh kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ (edaspidi DNSH) põhimõttega.

11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid.

8

DNSH hindamiskriteeriumid tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/85212 artiklist 17. Sellele lisaks tuleb arvesse võtta ka ELi jätkusuutliku arenduse ja Pariisi

kliimapakti eesmärke. Projekti rakendamisel järgitakse asjakohaseid keskkonnanõude id ja keskkonnahoidlike hangete põhimõtteid. Elluviija korraldab sündmusi keskkonnahoidlikult.13

TATi tegevused viiakse ellu elluviija tavapärase tegevuse raames, mistõttu neil ei ole täiendavat olulist mõju järgmistele EL keskkonnaeesmärkidele:

- kliimamuutuste leevendamine; - kliimamuutustega kohanemine;

- vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja kaitse; - ringmajandus; - reostuse vältimine ja kontroll;

- bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamine.

Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 41 lõike 1 punktist 7 kehtestatakse

asjakohasel juhul nõuded, mille kohaselt ei tekitata määruse (EL) 2020/852 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. Siseministri 6. mai

2022. a käskkirja nr 1-3/35 „Sisejulgeolekufondi ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021–2027 rakenduskavade keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ alusel otsustati AMIFi rakenduskava keskkonnamõju strateegiline

hindamine algatamata jätta, kuna jõuti järeldusele, et AMIFi rakenduskava ei sisalda keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 sätestatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi. AMIFi rakenduskava tegevused ei tekita potentsiaalselt olulist

kahju keskkonnaeesmärkide täitmisele ning seega täiendavate nõuete kehtestamiseks puudub vajadus.

Erinevalt EL ühtekuuluvuspoliitikast, mis on osa EL majanduse juhtimise raamistikust ning kuulub seega vahetult EL-i majandus-, eelarve-, töö- ja sotsiaalpoliitika koordineerimise tsükli

ehk Euroopa poolaasta protsessi, ei ole AMIF loodud EL ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide täitmiseks vaid adresseerib Euroopa ühise varjupaigasüsteemi ja rändepoliitika tugevdamise ja

arendamise poliitikaeesmärke. Sellest ning AMIFi määruses sätestatud toetuse kohaldamisa last tulenevalt, ei lahendata toetusega regionaalse arengu juurprobleeme, vaid üksnes aidatakse kaasa riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõte te

saavutamisele.

TATi raames viiakse ellu projekt, mille mõju ja ulatus on üleriigiline. Punktis 2.1 kirjeldatakse tegevusi TATi eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Projekti juures

näidatakse projekti sisu ja eesmärk, tulemus, abikõlblikkuse periood, sihtrühm ning elluviija. Abikõlblikkuse periood näitab, millal võib tegevustega alustada ning mis ajaks peavad olema

tegevused lõpetatud. Abikõlblikud on kulud, mis on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul.

Projektil puudub omafinantseerimise kohustus.

12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL), millega kehtestatakse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088. 13 https://kliimaministeerium.ee/keskkonnateadlikkus

9

Punktis 2.1 on kirjeldatud projekti „Vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise programmi rakendamine“ tegevused ja eesmärk.

Projekti raames viiakse ellu seitse peamist tegevust:

1. Individuaalne nõustamine ja teavitustegevus VARRE programmist

Tagasipöördumisnõustamise kvaliteedi tõstmiseks on Euroopa Komisjon välja töötanud ELi

tagasipöördumisnõustamise raamistiku, millega antakse liikmesriikide organisatsioonide le suunised nõustamisstruktuuride loomiseks, haldamiseks ja arendamiseks liikmesriikides. Raamistikus tehtavaid soovitusi tuleks järgida ka VARRE programmi raames pakutava

nõustamistegevuse arendamisel, tagades, et nõustamist pakutakse erinevates rändeprotsessi etappides, sealhulgas rahvusvahelise kaitse taotlemise menetluses, ja kohtades, nt

kinnipidamiskohtades, ning erinevatel viisidel (vahetud kohtumised, veebikohtumised, e-posti teel vms). Seejuures on oluline tihe koostöö PPA menetlejate ning nõustajatega, et tagasipöördumise ja taasintegreerimise abi pakkumisel leida kõige sobilikumad lahendused.

Uuringud on näidanud, et mida paremini informeeritud on tagasipöörduja enne

tagasipöördumist, seda paremad on tema võimalused taasintegreeruda.

Tagasipöördumisnõustamist antakse abisaajatele silmast silma IOMi büroo ruumides ja/või

telefoni ja e-posti teel. See hõlmab vabatahtliku tagasipöördumise üksikasjade ja tingimuste arutelu.

Vabatahtlike tagasipöördumiste arvu suurendamiseks on lisaks individuaalsele nõustamise le vaja tõsta üldist teadlikkust programmi võimalustest. Lisaks tagasisaatmissüsteemi peamiste

sidusrühmade toetamisele näeb IOM vajadust pakkuda ka ajakohast ja objektiivset teavet VARRE programmi, Eesti vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise süsteemi ja

sellega seotud toetusskeemide ning päritolumaa teabe kohta ka neile osalejatele, kes ei ole tagasisaatmisprotsessiga otseselt seotud, kuid kes on Eestis rändajate jaoks olulise tähtsusega. Nende hulka kuuluvad diasporaa kogukonnad, vabatahtlikud, vabaühendused ja

teadusasutused, ka meditsiinitöötajad, lastekaitse- ja noorsootöötajad, kes töötavad peamiselt kohalikul tasandil, välisesindused Eestis jt. IOM püüab jõuda teavitustegevusega erinevate

kasusaajate rühmadeni, sealhulgas otse rändajateni ja sidusrühmadeni, kes on VARRE programmist võimalikku kasu saavate rändajatega kontaktis. Selleks pakub IOM erineva id teavitusteenuseid, sealhulgas külastusi Vao ja Vägeva varjupaigataotlejate majutuskeskustesse,

võrgustike loomist ja teabe pakkumist VARRE kohta saatkondadele ja diasporaaorganisatsioonidele ning teabe jagamist teistele rände- ja varjupaigavaldkonnas

töötavatele isikutele, kes on oma töö kaudu rändajatega otseses kontaktis. Teavitusmaterja l erinevatele sidusrühmadele ja rändajatele endile tehakse kättesaadavaks sobivas vormis ja sobivaid kanaleid ja tööriistu kasutades, näiteks sotsiaalmeedia kaudu.

Kõik projekti raames pakutavad võrgustike loomise ja teabevahetuse vormid aitavad luua

jätkusuutlikke suhteid ja parandada koostööd paljude vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise protsessidega otseselt või kaudselt seotud osaliste vahel. Projekti jooksul loodud kontakte ja võrgustikke saab kasutada ka tulevaste algatuste jaoks. IOMi kodulehte

uuendatakse regulaarselt ning see pakub erinevatele sihtrühmadele aja- ja asjakohast teavet Eestist vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerumise kohta.

10

2. Tagasisaatmiseelse abi andmine

Tagasisaatmiseelse toetusena käsitletakse igasugust abi, mida tagasipöörduja Eestis viib ides

vajab, et oma tagasipöördumist korraldada. Abi võib seisneda tagasipöördumiseks vajalike reisidokumentide, reisikindlustuse, viisade või muude tõendite (nt COVID-19 testi tõend)

hankimist või muude tagasipöördumiseks vajalike nõuete täitmist. Samuti võib tagasisaatmiseelse abina võimaldada tagasipöördujale lühiajalist majutamist ja toitlustamist Eestis või tõlkeabi tagasipöördumise korraldamisel.

3. Tagasisaatmisega seotud abi andmine

Tagasisaatmisega seotud abi puhul peetakse silmas tagasipöörduja abistamist reisimisel oma päritoluriiki. Tagasipöördujale võidakse abina hankida sõidupiletid, enamasti lennupilete id,

kuid mõningail juhtudel ka muid reisipileteid. Juhul kui tagasipöördumine toimub transiidir iigi kaudu, võib abi hõlmata majutust ja/või toitlustust läbisõidul. Lisaks tagasipöörduja vajaduste

hindamisele ja asjakohaste meetmete kasutamisele kogu tagasisaatmise jooksul võib liikumise ajal osutatav abi (näiteks meditsiinilise tugiteenuse ja/või saatjate näol) olla haavatavas olukorras olevate rändajate jaoks eriti oluline.

4. Saabumisjärgse abi andmine

Lennujaamas pakutav abi sisaldab üldjuhul kuni 50 euro suurust rahalist toetust, et katta esmased vajadused, näiteks reisimine lõppsihtkohta päritoluriigis. Täiendavaid toetusi saab

eraldada lühiajaliseks majutuseks või arstiabiks, lasteaia- või koolikoha leidmisel vms. Arvestades, et saabumisjärgne abi sõltub suuresti isiklikest vajadustest, võib toetust maksta ka sularahas tingimusel, et makstav summa ei ületa üldjuhul 350 eurot tagasipöörduja kohta.

5. Taasintegreerimise abi andmine

Mitterahalist vajaduspõhist ja isiku kestlikku tagasipöördumist võimaldavat taasintegreerimisabi saab anda selleks, et toetada tagasipöördujat tööturule sisenemise l,

sealhulgas oma väikeettevõtte asutamisel, kvalifikatsiooni tõstmisel või uue eriala omandamisel (koolitused, kutseõpe) vms. Taasintegreerimise abi määr ei või üldjuhul ületada

1400 eurot abisaaja kohta. Erandjuhtudel võib pärast SiMiga konsulteerimist ja positiivse tagasiside saamist taasintegreerimise määra tõsta üle 1400 euro abisaaja kohta. Taasintegreerimistoetuste puhul tuleb võimaluse korral arvestada vastuvõtva riigi enda

tööturuvajadustega, mistõttu taasintegreerimisteenuste loomisel ja pakkumisel on oluline teha tihedat koostööd päritoluriikide riigiasutuste ja kohalike kogukondadega.

Taasintegreerimise kulud katab esialgu sihtriigi IOMi esindus, mille hüvitab hiljem elluviija (nn toetustasu sihtriigi IOMi esindusele);

Ülalkirjeldatud tegevuste kavandamisel ja elluviimisel arvestatakse VARRE programmis

osalejate soost, rahvusest, vanusest, usulisest veendumusest, puudest jms tulenevate võimalike erivajadustega ja seatakse eesmärgiks tagada kõigile võrdsed võimalused tegevustes

osalemiseks.

11

6. Rände ja rahvusvahelise statistika aruandlus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/851, millega

muudetakse määrust (EÜ) nr 862/2007, mis käsitleb ühenduse rände ja rahvusvahelise kaitse statistikat14, paneb liikmesriikidele kohustuse edastada Eurostatile andmeid tagasisaatmise liigi

ja saadud abi liigi ning sihtriikide kaupa. Lisaks on alustatud trilooge Eurodac määruse muutmise eelnõu15 osas, mille kohaselt tuleb Eurodac-süsteemi kanda tulevikus teave selle kohta, kas tagasisaadetavale on antud vabatahtlikul tagasipöördumisel ja taasintegreerimise l

abi. Nimetatud EL õigusest tulenevate kohustuste täitmiseks viiakse programmi raames ellu tegevusi, millega parandatakse teabevahetust IOMi ja PPA vahel ning tõstetakse

aruandluskvaliteeti. Selle üksikasjad lepitakse IOMi ja PPA vahel ühiselt kokku programmi elluviimise perioodi alguses ja enne infovahetuse algust.

7. Koolitused

IOM pakub koolitusi PPA ametnikele ning näeb koolitustest võimalikku kasu ka erinevate le rändajatega töötavatele sidusrühmadele. Osa koolitusi on suunatud vaid PPA ametnike le, näiteks koolitused parendamaks tööd haavatavates olukordades olevate rändajatega. IOMil on

laialdased teadmised vabatahtliku tagasipöördumise kõigi asjakohaste aspektide koolituste läbiviimisel; IOMil on erinevad koolitusmaterjalid kohe saadaval, mis on kohandatud ja testitud

erinevates riikidest lähtuvalt riigi vajadustele ja kontekstile. Materjale saab kohandada ka vastavalt Eesti vajadustele ja kontekstile. Koolitusi saab pakkuda teistele tagasisaatmise protsessi kaasatud asutuste või organisatsioonide töötajatele, samuti saab koolitada ühise lt

rändevaldkonnas tegutsevaid ametnikke, erinevate vabaühenduste liikmeid, kohalike omavalitsuste ja saatkondade töötajaid. Sellised ühiskoolitused võivad olla kasulikuks platvormiks erinevate osalejateni jõudmisel ja erinevate spetsialistide vaheliste võrgust ike

loomisel, millel on vabatahtliku tagasipöördumise toetamisel oma roll, näiteks võimalike kasusaajate suunamisel PPA ja IOMi nõustamisele ja abile. Selline võrgustike loomine ja

suutlikkuse suurendamine aitavad tugevdada ka üldist koostööd riiklikus VARRE süsteemis.

Koolitustegevuste tulemusena arvestavad oma põhitegevuses tagasisaatmisvaldkonnas

tegutsevad ametnikud, kohalike omavalitsuste töötajad, diasporaade ning teiste rändeprotsessis osalevate isikute esindajad, kes puutuvad või võivad sihtrühmaga kokku puutuda, VARRE

eripäradega, teadvustavad vabatahtliku lahkumise eeliseid, sh paranevad oskused sihtrühma liikmete soost, erivajadusest, vanusest, rahvuslikust või usulisest taustast ja veendumustest vms tuleneva erineva olukorra ja vajadustega arvestamiseks ja sihtrühma suhtes stereotüüpsete ja

eelarvamuslike hoiakute vältimiseks.

Elluviija peab tagama tegevustele nii füüsilise (nt kaldtee, ratastooli kasutamise võimalus) kui digitaalse (nt veebikoolitustel osalemise võimalus) ligipääsetavuse.

14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/851, millega muudetakse määrust

(EÜ) nr 862/2007, mis käsitleb ühenduse rände ja rahvusvahelise kaitse statistikat. ELT L 198, 22.6.2020, lk 1.

Kättesaadav: https://estlex.ee/?id=76&aktid=213006 15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse biomeetriliste andmete võrdlemise Eurodac-

süsteem määruse (EL) nr XXX/XXX [varjupaiga- ja rändehalduse määrus] ja määruse (EL) nr XXX/XXX

[ümberasustamise määrus] tõhusaks kohaldamiseks, et tuvastada ebaseaduslikult riigis viibivad kolmandate

riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud , ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli

taotlusi sõrmejälgede andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil ning millega

muudetakse määrust (EL) 2018/1240 ja määrust (EL) 2019/818. COM(2020)614 final. Kättesaadav: https://eur-

lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:267d38e8-ff62-11ea-b31a-01aa75ed71a1.0013.02/DOC_1&format=PDF

12

Punkt 3 „Riigiabi“

Punkt 3 sätestab, et eelnõu raames antav toetus ei ole riigiabi.

TATi eesmärk on läbi projekti tegevuste aidata kaasa kolmandate riikide kodanike vabatahtlikule ja kestlikule lahkumisele Eestist kolmandasse riiki. Riigiabi reguleerivad ELi

õigusaktid ning riigisiseselt konkurentsiseaduse riigiabi peatükk 6. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades

teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Seega on esimeseks oluliseks komponendiks enne

nelja riigiabi kriteeriumi hindamist teha selgeks, kas abi saaja on ettevõtja. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt tuleb riigiabi kontekstis lugeda ettevõtjaks kõiki üksusi, mis tegelevad järjekindlalt majandustegevusega; seda siiski vaid eeldusel, et isik pakub vastutasu eest mingit

kaupa või teenust, mida vähemalt potentsiaalselt võiks turumajanduse tingimustes pakkuda ka konkurendid.

Toetatavate tegevuste puhul ei ole tegemist riigiabi ega vähese tähtsusega abi andmisega. Toetust antakse riigi poolt ja toetus on valikuline, kuid toetus ei moonuta konkurentsi ja

kaubandust liikmesriikide vahel. Samuti ei anta toetust majandustegevuse toetamiseks. Tegevused, mis on meetme raames abikõlblikud, on seotud toetatud vabatahtliku

tagasipöördumisega. Toetus võimaldab aidata elluviijal nõustada otsest sihtrühma, aidata neil lahkuda Eestist kolmandasse riiki ning tõsta läbi koolituste valdkonnaga seotud isikute teadlikkust peamisest sihtrühmast ja toetatud vabatahtlikust tagasipöördumisest.

Kuigi kaudseteks abi saajateks võivad olla ka ettevõtjad, kellelt elluviija teenuseid tellib, on siinkohal oluline, et sellistel puhkudel on teenuseosutajad leitud ostumenetlusega, mille

tulemusena pakub abi saaja vastu teenust turuhinnaga ning ta ei saavuta sellega konkurentsieelist. Seega ei ole tegemist riigiabiga.

Punkt 4 „Tulemused ja näitajad“

Punktis 4.1 ja 4.2 toodud tabelites on tegevuste kaupa esitatud väljund- ja tulemusnäitajad ning

tulemusnäitajate sihttasemed aastateks 2024 ja 2026. Väljundnäitajate puhul näidatakse aastaks 2026 saavutatav sihttase. Samuti on esitatud näitajate sisu. TATi tegevustes on kaks AMIFi

määrusest tulenev tulemusnäitajat. Kõikide näitajate algtase on 0. Näitajad on seatud toetatava tegevuse elluviimise varasema kogemuse alusel, et oleks tagatud järjepidev toetatud vabatahtliku tagasipöördumise teenus ja kajastatud ka AMIF rahastamiskavas. Vaatamata

sellele, et majanduslik keskkond on seoses COVID-19 puhangu ning sõjaga Ukrainas olulise lt muutunud, ei ole Euroopa Komisjoni kinnitatud näitajaid võimalik rakenduskavas vähendada.

Juhul, kui sihttaset ei saavutata, peab elluviija seda põhjendama hilisemas aruandluses. TAT aitab kaasa AMIFi määruses toodud ühistesse näitajate saavutamissesse:

Väljundnäitajad:

 taasintegreerimise abi saanud tagasipöördujate arv;

 koolitustegevuses osalejate arv.

Kui sama isik saab eri liiki toetust, tuleb teda projektis arvestada ainult üks kord. Aruandluse puhul tuleb andmed jagada soo ja vanusevahemike järgi (<18, 18–60, >60).

13

Tulemusnäitajad:

 vabatahtlikult tagasipöördunute arv;

 välja saadetud tagasipöördujate arv.

Tulemusnäitaja „välja saadetud tagasipöördujate arv“ kajastamine TATis tuleneb Euroopa

Komisjoni antud AMIFi väljund- ja tulemusindikaatorite juhistes loodud seosest väljundnäitajaga „taasintegreerimise abi saanud tagasipöördujate arv“. Tulemusnäitaja „välja

saadetud tagasipöördujate arv“ andmeid kogub ja raporteerib SiM-le PPA, IOM vastavaid andmeid ei kogu ning raporteerimise kohustus puudub.

Punkt 5 „Projekti eelarve“

Punktis 5 on toodud TATi punktis 2.1. nimetatud projekti eelarve ning AMIFi ja riikliku kaasfinantseeringu määr.

TATi eelarve erinevus siseministri 12. detsembri 2022. a käskkirjaga nr 1-3/96 kinnitatud

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021–2027 rahastamiskava meetme nr 3.3 „Vabatahtliku tagasipöördumise teenus“ eelarvest on seotud tegevuse jaotamisega kaheks perioodiks, 2024–2026 ja 2027–2029, millest esimesele perioodile on kavandatud 60% ja

teisele 40%.

Maksimaalselt 180 000 eurot kogueelarvest on eraldatud taasintegreerimise abiks, see moodustab 60% rakenduskavas eraldatud taasintegreerimise abist. Summat pole võimalik suurendada rakenduskava muutmata.

Punkt 6 „Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus“

Punktis 6 on vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 48 toodud, et TATi KA, RA ja RÜ ülesandeid täidab SiM.

Punkt 7 „Kulude abikõlblikkus“

Abikõlblike kulude, sh mitteabikõlblike kulude kindlaks määramisel tuleb lähtuda ühendmäärusest. Ühendmääruse § 1 lõige 2 lubab ühendmääruses sätestatud tingimusi jätta

kohaldamata, kui see tuleneb ELi õigusaktidest ja määruses ei ole sätestatud teisiti.

TATis sätestatakse projekti abikõlblikud kulud. Kulu taha sulgudesse märgitud loetelu on näitlik. Elluviijal on kohustus tõendada TATis nimetamata kulu vajalikkust ning seotust tegevusega, kui projekti kontrollijad seda nõuavad.

Tegevuste elluviimisega kaasnevad personalikulud, mis on abikõlblikud ja millele kohalduvad

vastavalt ühendmääruse § 16 lõikele 5 erisused. IOMi ja TATI projekti kontekstis on erisusteks panus ÜRO pensionifondi kompensatsiooniplaan, lapsetoetus, IOMi ravikindlustus (MSP premium floor) MSPga ühinemise kulu, puhkusetasu, terminal emolument (loetelu pole lõplik).

Projekti juhtimise ning tegevuste läbiviimisesse kaasatud ekspertide ja koolitajatega seotud

personalikulu on otsene kulu. Projekti peamisi tegevusi (nõustamine, reintegratsioon, koolitamine) toetavad ametikohad nagu assistent, finantsjuht loetakse kaudseks kuluks. Kui projekti heaks töötavad isikud täidavad asutuses ka teisi ülesandeid, peab projekti töö kohta

14

täitma tööajatabelit või sätestama projekti heaks töötatud proportsiooni ametisse määramise käskkirjas või muus sellekohases dokumendis. Näiteks, kui projektijuhil on projektis lisaks ka koolituseksperdi või nõustaja ülesanded ja selle eest soovitakse töötasu, peab eraldi ülesanded

ja osakaal palgast olema sätestatud ametisse nimetamise käskkirjas või muus dokumendis.

TAT-is on lubatud välislähetused ja -koolitused olenemata asukohast, kui nende vajalikkus tegevuste elluviimiseks on põhjendatud. Kolmandates riikides toimuvatel koolituste l, seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse õppevisiitide korraldamine tuleb eelneva lt

kooskõlastada SiMiga, kes AMIFi määruse artikli 16 punkti 11 kohaselt peab selliste st tegevustest eelnevalt teavitama Euroopa Komisjoni.

Vastavalt ühendmääruse § 17 punktile 8 on kaudsed kulud abikõlblikud ainult ühtse määra alusel. Ühtse määra rakendamisel ei tule tõendada kaudsete kulude tasumist ega kulu aluseks

olevaid arvestusmetoodikaid. Samuti ei tule osalise tööajaga administreeriva personali üle pidada arvestust ega raamatupidamisarvestuses eristada ühtse määra alusel hüvitatud kaudseid

kulusid. Kaudsed kulud moodustavad kuni 7% tegevuse otsestest kuludest. Täpne kaudne kulu on sätestatud TATi punkti 5.1. tabelis. Kaudsete kulude protsent jääb samaks kogu tegevuse ajal. Kui kontrolli või auditi tulemusel kuulutatakse otsene kulu osaliselt või täielikul t

abikõlbmatuks, väheneb proportsionaalselt ka kaudne kulu. Kaudset kulu saab kasutada alles siis, kui otsene kulu on tehtud vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 3. E-toetuse keskkond lisab

maksetaotluse esitamisel või ettemakse tõendamisel kaudse kulu kindlaksmääratud protsendi alusel automaatselt.

Punkt 8 „Toetuse maksmise tingimused ja kord“

Makse saamiseks esitatavate dokumentide kord on sätestatud ühendmääruse § 24 ning makse

menetlemine kirjeldatud ühendmääruse § 25. Toetuse väljamaksmine toimub ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel, v.a kaudsete kulude hüvitamine. See tähendab, et toetust makstakse

tegelike kulude alusel, mis tähendab, et kulude maksmine toimub siis, kui töö tulemus on kätte saadud ja kulu on täies ulatuses makstud.

Elluviijal on ühendmääruse § 30 kohaselt õigus taotleda mitte riigiabi ettemakset. Arvestades kavandatud tegevuste iseloomu, projekti pikkust, asjaolu, et elluviija saab esitada aastas vaid

ühe ettemaksetaotluse, on ettemakse maksimaalseks suuruseks 40% määratud toetuse summast. Elluviija põhjendab SiMi-le ettemakse vajalikkust. Järgmise ettemakse tegemiseks peab eelmise samal alusel tehtud ettemakse kasutamine olema tõendatud vähemalt 80 protsendi

ulatuses. Elluviija esitab SiM-le ettemakse tegemise tingimuste täitmist tõendavad dokumendid hiljemalt TATis ette nähtud ettemakse kasutamisperioodile järgneva 15 kalendripäeva jooksul.

Kui elluviija ei ole ettemakse kasutamist TATis sätestatud tähtajaks tõendanud, on elluviija kohustatud tõendamata ettemakse tagastama 15 kalendripäeva jooksul. Tagasimakse tähtaja ületamisel kohaldatakse finantskorrektsiooni ja nõutakse ettemakse tagasi või tasaarveldatakse

väljamaksmisele kuuluva toetusega. Ettemaksena saab anda kuni 95% toetusest, viimased kuni 5% toetusest makstakse välja pärast tegevuste lõppemist.

Kaudsed kulud hüvitatakse ühtse määra alusel. Kaudseid kulusid ei pea tõendama.

Maksetaotlusi esitatakse vähemalt kord kuue kuu jooksul, kuid maksimaalselt üks kord kvartalis. Kui kuue kuu jooksul makseid ei tehta, siis null-reaga maksetaotlust esitama ei pea.

Maksetaotluste esitamise kohustus puudub, kui elluviija kasutab ettemakset. Ettemakse kasutamise perioodi määramisel on lähtutud maksetaotluse esitamise sageduse analoogiast.

15

Punkt 9 „Elluviija õigused ja kohustused“

Lisaks TATis sätestatule kohalduvad elluviijale kõik ühendmääruse §-des 10–11 toetuse saajale

sätestatud kohustused. Erilist tähelepanu tuleb pöörata ühendmääruse § 11 lõigetes 4–7 toodud ostumenetluse põhimõtete järgimisele. Avalikustamisel tuleb lähtuda ÜSS2021_2027 alusel

kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 54 „Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ ning kasutada määruse lisas 2 toodud logo jooniseid.

SiM sisestab projekti struktuuritoetuse registrisse. Selleks peab elluviija lisaks TATis

sisalduvale informatsioonile esitama e-kirjaga 15 tööpäeva jooksul pärast TATi kinnitamist projekti eelarve jagunemise aastate kaupa eelarveridade (alategevuste) vahel. Kui tegevuste eluviimise käigus tekib vajadus jaotist muuta, esitab elluviija SiMile taotluse. Halduskoormuse

optimeerimiseks on projekti eelarvejaotust lubatud muuta maksimaalselt kaks korda aastas – 15. jaanuariks ja/või 15. juuniks. Punktis 9.4.2 on toodud olukorrad, mil ametlikku muudatust

taotlema ei pea. Kuna AMIFi toetus on osa riigieelarvest, peab SiM selle kasutamise planeerimiseks esitama

riigieelarve strateegia protsessis kassapõhise maksete prognoosi. Maksete prognoosi koostamiseks peab projekti elluviija andma sisendi iga projekti aasta 15. jaanuariks ja 15.

juuniks. Punkt 10 „Elluviijale kohalduvad juhtimiskontrollid ja auditid“

Punktis sätestatakse rahvusvahelisele organisatsioonile, keda on Euroopa Komisjon kohaselt hinnanud (pillar assessed)16, kohalduvad juhtimiskontrollide ja auditite läbiviimise erisused

mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL, Euratom) 2018/104617, ÜSMist ja AMIFi määrusest.

Sama EK hindamise käigus said kaks sammast negatiivse hinnangu – 7. Toetuse saamise välistus (exclusion from access to funding) ja 8. Toetuste kohta teabe avaldamine (publication

on information on recipients).

Kui liikmesriik kavatseb teha koostööd rahvusvahelise organisatsiooniga, mille hinnang on ainult osaliselt positiivne, näiteks IOMi puhul, mille 7. ja 8. sambaga seotud eeskirju, süsteeme ja menetlusi on hinnatatud negatiivselt, peaks liikmesriik hindama, kas rahvusvahe lise

organisatsiooniga sõlmitud lepingutesse on vaja lisada järelevalvemeetmed.

Käesoleva TATi raames täiendavaid järelevalvemeetmeid ei kohaldata.

16 Euroopa Komisjoni kiri liikmesriikidele Ref. Ares(2024)2145250 – 21/03/2024 „Information note on the pillar

assessment status of the International Organization for Migration (IOM)“ 17 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 18. juuli 2018. a määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu

üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL)

nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL)

nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom)

nr 966/2012

16

Tulenevalt Euroopa Komisjoni juhistest18 (edaspidi EK juhis), mis täpsustavad eelnevalt loetletud õigusaktides sätestatut, esitab Rahvusvaheline organisatsioon iga aasta 15. oktoobriks KA-le kõigi asjaomase liikmesriigi programmist kaasrahastatud projektidega seotud

raamatupidamise aastaaruanded. See tähendab, et punktis 10.4. kajastatud SiM-le esitatav aruanne ja sõltumatu auditeerimisasutuse arvamus peab kajastama TATist rahastatud projekti

infot. Punktis sätestatakse juhud, mil elluviijale rakenduvaid lihtsustusi ei kohaldata. Samuti juhud,

mil kontakteerutakse elluviija audiitoriga.

Punkt 11 „Aruandlus“

Punktis sätestatakse vahearuannete, lõpparuande ja teatud tingimustel järelaruande esitamise

kohustus ja tähtajad ning aruannetes puuduste esinemise korral nende menetlemise kord. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida TAT projekti edenemist ja tulemuste täitmist

ning võimaldavad vajaduse korral tähelepanu juhtida vajakajäämistele, samuti teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi. Projekti lõpparuandes tuleb lisaks vahearuandes nõutavale infole esitada ka teave elluvi idud

tegevuste panusest „Eesti 2035“ näitajatesse, millega mõõdetakse punktis 2 kirjeldatud horisontaalsete põhimõtete edenemist.

Punkt 12 „TATi muutmine“

Punktis sätestatakse TATi muutmise kord. Muudatusvajadused peavad olema motiveeritud ja aitama kaasa TATi edukale elluviimisele. Sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul ei ole TATi muutmine mõistlik, arvestades muutmisprotsessi ajamahukust ning sellega kaasnevat

halduskoormust. TATid peavad põhinema põhjalikel analüüsidel ja planeerimisel, välistad es sagedaste paranduste vajaduse. Samuti peavad vajalikud muudatused olema põhjendatud ja läbi

kaalutud. SiMil on õigus TATi muuta, kui selgub, et see on vajalik TATi edukaks elluviimiseks või TATi elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimuste l võimalik jätkata. Kui TATi rakendamisel tekib eelarveliste vahendite jääk, võib SiM vähendada TATi eelarvet tingimuse l,

et see ei takista TATi eesmärkide täitmist. Vastav säte on vajalik olukorras, kui on näha, et TATi projekti elluviimiseks kulub oluliselt vähem vahendeid, kui oli esialgu planeeritud.

Punkt 13 „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“

Punktis viidatakse finantskorrektsiooni otsuste ja tagasimaksete tegemise reeglistikule.

Punkt 14 „Vaidluste lahendamine“

Punktis nimetatakse toetuse andmise ja kasutamisega seotud vaidluste lahendamise koht.

Punkt 15 „IOMi staatus“

TAT võtab arvesse, et IOMiga ühinemise ning tema põhikirja ja põhikirja muutmise

18 Information note on the provisions in the HOME funds concerning management verifications and audits of

projects implemented by international organisations ; Ref. Ares(2024)3218986 – 02/05/2024; edastatud

elluviijale 13.05.2024.

17

heakskiitmise seaduse19 kohaselt on Eesti Vabariik ühinenud IOMiga alates 30.11.2004, sealhulgas kehtib Eesti suhtes IOMi põhikiri20, mille punktid 27 ja 28 määratlevad IOMi õigusliku staatuse, eesõigused ja puutumatuse. Lisaks on Eesti Vabariik ja IOM on sõlminud

23.10.2001 koostöölepingu, mille 3. artikli kohaselt rakendatakse organisatsioonile eesõigus i ja puutumatust 21.11.1947 ÜRO eriorganisatsioonide eesõiguste ja puutumatuse

konventsiooni21 kohaselt.

Punkt 16 „Rakendussätted“

TAT jõustub tagasiulatuvalt alates 01.01.2024.

III Käskkirja vastavus EL õigusaktidele

Käskkiri on vastavuses EL õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste EL õigusaktidega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) 2018/1046, 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1147.

IV TATi mõju

TAT avaldab positiivset mõju Eesti elanikkonna turvatundele. TATi raames elluviidav projekt on suunatud vabatahtliku tagasipöördumise süsteemi tõhustamisele. Vabatahtliku

tagasipöördumise süsteemi tõhustamine aitab kaasa nii tagasipöördujate õiguste tagamisele kui ressursside optimaalsemale kasutamisele.

2022. aastal väljastati Euroopa Liidus ca 420 000 tagasisaatmisotsust, millest vaid 78 000 suudeti täitmisele pöörata. Peamine põhjus, miks EL tagasisaatmiste määr on väga madal,

seisneb kolmandate riikide tahtmatuses teha koostööd oma kodanike tagasivõtmisel. Mitmed kolmandad riigid on tagasivõtmise tingimuseks seadnud, et isik peab soovima vabatahtlikult oma kodakondusjärgsesse riiki tagasi pöörduda. Seetõttu vabatahtliku tagasipöördumise

soodustamine mitte üksnes ei suurenda EL-st tagasisaatmiste arvu, vaid see on tihti ainukeseks võimaluseks tagasisaatmisotsuseid täitmisele pöörata.

Taasintegreerumise meetmed tagavad, et välismaalase tagasipöördumine on jätkusuutl ik.

Lisaks aitavad need suurendada vastuvõtvate kogukondade, erasektori ja kohalike sidususrühmade suutlikkust ebaseadusliku rände algpõhjustega tegelemisel.

Andmekaitsealane mõjuhinnang

Haldusmenetluse käigus töötleb haldusorgan isikuandmeid oma ülesannete täitmiseks. Avalik ülesanne tekib ÜSS2021_2027 § 10 lõike 2 kohaselt RA juhi kinnitatud toetuse andmise

tingimuste käskkirja alusel. Seetõttu kohalduvad kõik asjakohased muud avalikku õigust puudutavad sätted nimetatud asutustele. Nii vastutab iga protsessis osaleja andmetöötlemise nõuete eest, IOM oma protseduurireeglitele ning SiM vastavalt isikuandmete kaitset

reguleerivatele õigusaktidele (isikuandmete kaitse üldmäärus, isikuandmete kaitse seadus ja 19 Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooniga ühinemise ning tema põhikirja ja põhikirja muutmise

heakskiitmise seadus, RT II 2004, 34, 126. 20 Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni põhikiri, RT II 2004, 34, 126. 21 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni eriorganisatsioonide eesõiguste ja puutumatuse konventsiooni Eesti

Vabariigi suhtes kohaldatavate lisade määramise ja parandatud lisade heakskiitmise seadus, RT II 2008, 9, 24.

18

valdkondlikud eriseadused). Samuti peab olema tagatud andmete kaitse ja turvalisus. Tegevuste puhul, mis toetavad näitaja „Koolitustegevuses osalejate arv“ saavutamist, kogub elluviija tegevuse raames osalejatelt järgmisi andmeid: eesnimi, perekonnanimi, isikukood, e-posti

aadress. Andmeid kogub isik, kes konkreetset tegevust läbi viib. Andmeid kasutab elluviija selleks, et küsida osalejatelt tagasisidet ning esitada näitajate täitmise kohta info SiMile.

Elluviija infosüsteemis säilitatakse osalemise tõestamiseks vaid allkirjalehte, kus on isikukood, eesnimi, perekonnanimi ja inimese allkiri.

Väärib märkimist, et IOM on Euroopa Komisjoni läbi viidud hindamise tulemusel saanud isikuandmete kaitse samba (pillar for protection of personal data) puhul positiivse tulemuse.

Selle kohaselt kohustub IOM kohaldama asutusesiseseid isikuandmete kaitse eeskirju ja menetlusi.

V TATi kooskõla AMIFi üldiste valikukriteeriumitega

1. TATi mõju erieesmärgi saavutamisele TATi seotud erieesmärgiga on kirjeldatud käskkirja punktis 2. TATi panust erieesmärgi väljud- ja tulemusnäitajatesse on kirjeldatud käskkirja punktis

4.

2. TATi põhjendatus TATi tegevused aitavad kaasa AMIFi 3. erieesmärgi saavutamisele. TATi eesmärgi ja vajalikkuse ning eesmärgi saavutamiseks tehtavate tegevuste kirjeldus on esitatud

käskkirja eelnõu punktis 2 ning seletuskirja I ja II peatükis.

3. Kuluefektiivsus

Planeeritud eelarve kujunemist on kirjeldatud seletuskirja punktides 4. ja 7.

4. Elluviija ja partneri suutlikkus projekti ellu viia TATi elluviija IOM, kelle TATi eesmärkidega seotud põhiülesanded on toodud seletuskirja punktides 1. ja 2.

5. TATi mõju Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega

on selgitatud käskkirja eelnõu punktides 1.1.2. ja 2.

VI TAT rakendamine

TATi rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2024.

VII TAT kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning

Kliimaministeerumile. Lisa: Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-

leht

EELNÕU

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi

meetme nr 3.3 „Vabatahtliku tagasipöördumise teenus“ toetuse andmise tingimused

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood

01.01.2024–31.12.2026

Elluviija Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (edaspidi IOM)

Korraldusasutus, rakendusüksus, rakendusasutus

Siseministeerium (edaspidi SiM)

1. Reguleerimisala ja seos Eesti riigi eesmärkidega

Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 12. detsembri 2022. a käskkirjaga nr 1-3/96 kinnitatud

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021-2027 rahastamiskava meetme nr 3.3. „Vabatahtliku tagasipöördumise teenus“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda.

1.1. Seosed Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ja Eesti riigi eesmärkidega. 1.1.1. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/1147, millega loodi Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond (edaspidi AMIF), eesmärgiga „aidata kaasa rändevoogude tõhusale haldamisele ning ühise varjupaigapoliitika ja ühise rändepoliitika rakendamisele, tugevdamisele ja

arendamisele vastavalt asjaomasele liidu acquis’le ning järgides täielikult liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest,

mille osalised nad on“ ning erieesmärgiga nr 3 „aidata võidelda ebaseadusliku rände vastu, edendada tõhusat, turvalist ja väärikat tagasisaatmist ja tagasivõtmist ning edendada ja toetada tulemuslikku esialgset taasintegreerumist kolmandates riikides“. ;

TATis sätestatud toetatavad tegevused kuuluvad järgmiste sekkumise liikide alla:

- vabatahtlik tagasipöördumine; - taasintegreerimise abi.

1.1.2. Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi EE 2035) eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast

parim paik elamiseks ja töötamiseks. Strateegia üheks sihiks on seatud kõigi inimeste vajadustega arvestav, turvaline ning kvaliteetne elukeskkond. TATi tegevused on seotud EE 2035 julgeoleku ja turvalisuse arenguvajadusega. Tegevused on seotud Eesti

pikaajalise EE 2035 sihiga (Riigivalitsemise siht D) „Parandame riigi rahvusvahe list positsiooni ja tagame julgeoleku ning turvalisuse rahvusvahelise kaitse saajate

vastuvõtusüsteemi arendamise ning tõhusa migratsioonijärelevalve ja põhiõigusi järgiva tagasisaatmispoliitika“ elluviimisega. Elluviija vastutab, et projekti tegevused aitavad lahendada strateegias „Eesti 2035“

toodud arenguvajadusi.

1.1.3. Toetatavad tegevused aitavad kaasa Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 alaeesmärgi 4.4 „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliit ika“ saavutamisele, mis tasakaalustatud rändepoliitika tegevussuunana seab eesmärgiks muuta

ebaseaduslikult Eestis viibivate välismaalaste tagasisaatmine kiiremaks ja tõhusamaks.

1.1.4. Toetatavate tegevuste puhul on arvestatud ELi vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise strateegias1 seatud eesmärkidega. Lisaks Euroopa ja riiklike le prioriteetidele vastavuse saavutamisele aitavad tegevused kaasa sellis te le

rahvusvahelistele raamistikele nagu kestliku arengu eesmärkides (Sustainab le Development Goals) seatud eesmärgid (eelkõige 10.7: soodustada korrapärast, ohutut,

regulaarset ja vastutustundlikku rännet ja inimeste liikuvust, sealhulgas kavandatud ja hästi juhitud rändepoliitika rakendamise kaudu2) ja ülemaailmse ohutu, korra- ja

1 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja Nõukogule ELi vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise

strateegia kohta. COM (2021) 120 final. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/EN/ALL/?uri=CELEX%3A52021DC0120 2 https://www.un.org/sustainabledevelopment/inequality/

tavapärase rände kokkuleppe (GCM (Global Compact on Safe, Orderly and Regular

Migration3) esimene ja peamine eesmärk 21: teha koostööd turvalise ja väärika tagasipöördumise ning jätkusuutliku taasintegreerimise hõlbustamisel). Need on

kooskõlas ka IOMi missiooni ja strateegilise fookusega, eelkõige IOMi tagasisaatmise, tagasivõtmise ja taasintegreerimise poliitikaga.

1.1.5. TATi ettevalmistamisel on arvesse võetud ka Euroopa Komisjon soovitusi AMIFi vahendite kasutamiseks.

2. Toetatavad tegevused ja eesmärgid

TATi eesmärgid saavutatakse alljärgnevate toetatavate tegevuste elluviimise tulemusel, mille mõju ja ulatus on üleriigiline. Meetmest toetatakse projekte, mis:

- aitavad kaasa AMIFi poliitikaeesmärgi ning erieesmärgi nr 3 täitmisesse;

- on kooskõlas siseturvalisuspoliitika fondide seirekomitee kinnitatud üldiste

valikukriteeriumidega, on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/10604 (edaspidi ÜSM) artiklis 9 sätestatud

horisontaalseid põhimõtteid ning lähtuvad põhiõiguste hartast ja arvestavad võrdsete

võimaluste põhimõttega, sh välditakse diskrimineerimine ja tagatakse ligipääsetavus . Nimetatud põhimõtete hoidmist ja EE 2035 sihtide saavutamist soolist

võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust toetaval moel mõõdetakse järgmiste EE 2035 näitajatega: "Soolise võrdõiguslikkuse indeks", millesse panustatakse soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse tõstmise tegevustega;

„Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, millesse panustatakse võrdse kohtlemise alase teadlikkuse tõstmisega ja „Ligipääsetavuse näitaja“, millesse panustatakse

erivajadusega inimestele ligipääsetavuse tagamisega füüsilisele ja virtuaalse le keskkonnale ning ja kommunikatsioonile;

- on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata määruse

nr 2020/8525 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile;

- on vastavuses AMIFi rakenduskava horisontaalsete tingimustega.

2.1. Vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise programmi rakendamine

2.1.1. Projekti eesmärk ja sisu Projekti peamine eesmärk on vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise

programmi (edaspidi VARRE programm, ka VARRE) abil aidata kaasa kolmandate riikide kodanike vabatahtlikule ja kestlikule lahkumisele Eestist kolmandasse riiki.

Projekti peamise eesmärgi saavutamiseks viiakse ellu seitse alategevust, mida võib osutada kombineeritult või eraldi:

3 https://refugeesmigrants.un.org/sites/default/files/180713_agreed_outcome_global_compact_for_migration.pdf 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid. 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute

hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artikli 17

tähenduses .

2.1.1.1. Individuaalne nõustamine ja teavitustegevus VARRE programmist

Selleks, et jõuda teadliku otsuseni tagasipöördumise kohta, osutatakse välismaalas te le

kvaliteetset tagasipöördumisnõustamist, mis annab neile piisavat, objektiivset ning ajakohast teavet. IOM pakub tagasipöördumisnõustamist kõigile vabatahtlikust tagasipöördumisest huvitatud välismaalastele juhindudes Politsei- ja Piirivalveameti

(edaspidi PPA) ja IOMi vahelisest koordineerimisest. Korraldatakse ka infopäevi, et parandada erinevate sidusrühmade arusaamist vabatahtliku tagasipöördumise

võimalustest.

2.1.1.2. Tagasisaatmiseelse abi andmine

Tagasisaatmiseelse toetusena käsitletakse igasugust abi, mida tagasipöörduja Eestis viibides vajab, et oma tagasipöördumist korraldada. Abi võib seisneda

tagasipöördumiseks vajalike reisidokumentide, reisikindlustuse, viisade või muude tõendite hankimist või muude tagasipöördumiseks vajalike nõuete täitmist. Samuti võib tagasisaatmiseelse abina võimaldada tagasipöördujale lühiajalist majutamist ja

toitlustamist Eestis või tõlkeabi tagasipöördumise korraldamisel.

2.1.1.3. Tagasisaatmisega seotud abi andmine

Tagasisaatmisega seotud abi puhul peetakse silmas tagasipöörduja abistamist reisimisel oma päritoluriiki. Tagasipöördujale võidakse abina hankida sõidupile t id,

enamasti lennupileteid, kuid mõningail juhtudel ka muid reisipileteid. Juhul kui tagasipöördumine toimub transiidiriigi kaudu, võib abi hõlmata majutust ja/või

toitlustust läbisõidul.

2.1.1.4. Saabumisjärgse abi andmine

Saabumisjärgse abi puhul peetakse silmas sellist osutatavat abi, mida tagasipöörduja vajab vahetult pärast vastuvõtvasse ja/või päritoluriiki saabumist kas lennujaamas või

riiki muul viisil saabudes.

2.1.1.5. Taasintegreerimise abi andmine

Toetuse jätkusuutlikkuse suurendamiseks peab taasintegreerimise abi olema tagasipöördujale mitterahaline, vajaduspõhine ja tagama isiku kestliku

tagasipöördumise. Taasintegreerimise abi andmisega seotud kulud ei või üldjuhul ületada 1400 eurot abisaaja kohta. Erandjuhtudel ja SiM-ga konsulteerides võib taasintegreerimise abi määra tõsta.

Projektil on kaks täiendavat tegevust, mis toetavad peamise eesmärgi saavutamist:

2.1.1.6. Koolitused

Koolitused tagasisaatmisvaldkonnas tegutsevatele ametnikele, kohalike

omavalitsuste töötajatele, diasporaadele ning teistele rändeprotsessis osalevate isikutele, et tõsta nende teadlikkust VARRE programmist, selgitada vabatahtliku

tagasipöördumise eeliseid ja jagada teadmisi PPA ja SiM-ga koostöös määratletud teemadel.

2.1.1.7. Rände ja rahvusvahelise statistika aruandluse alase koostöö arendamine

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/851, millega

muudetakse määrust (EÜ) nr 862/2007, mis käsitleb ühenduse rände ja rahvusvahe lise

kaitse statistikat6, paneb liikmesriikidele kohustuse edastada Eurostatile andmeid

tagasisaatmise liigi ja saadud abi liigi ning sihtriikide kaupa. Nimetatud EL õigusest tulenevate kohustuste täitmiseks viiakse programmi raames ellu tegevusi, millega

parandatakse teabevahetust IOMi ja PPA vahel ning tõstetakse aruandluskvaliteeti. 2.1.2. Projekti tulemus

Toetatavate tegevuste tulemusena aidatakse kaasa ELi ühtse tagasisaatmissüsteemi arendamisesse ja tõhustamisesse. VARRE programmi kaudu pakutavate teenuste

osutamisel arvestatakse nii tagasipöörduja, tagasisaatmist korraldava asutuse kui ka tagasipöörduja päritoluriigi vajadusi. Luues tiheda koostöövõrgustiku erinevate sidususrühmade vahel, tagatakse, et isiku tagasipöördumine on humaanne, tulemuslik

ja kestlik.

Pikemas perspektiivis peaks programm suurendama Euroopa Liidust vabatahtlikult tagasipöördujate arvu, kes saavad pärast tagasipöördumist edendada oma päritoluriik ide arengut ja heaolu. Seega saavad programmist kasu nii tagasipöördujad, EL kui ka

kolmandad riigid.

2.1.3. Projekti sihtrühm Projekti peamine sihtrühm on kolmandate riikide kodanikud, kes ei ole veel saanud lõplikku eitavat vastust oma taotlusele liikmesriigis viibida, seaduslikku elukohta omada ja/või saada

liikmesriigis rahvusvaheline kaitse ning kes võivad otsustada kasutada tagasipöördumist; kolmandate riikide kodanikud, kellel on õigus liikmesriigis viibida, seaduslikku elukohta

omada ja/või saada rahvusvaheline kaitse direktiivi 2011/95/EL tähenduses või ajutine kaitse direktiivi 2001/55/EÜ tähenduses ning kes on otsustanud kasutada tagasipöördumist; kolmandate riikide kodanikud, kes viibivad liikmesriigis ebaseaduslikult, sealhulgas

kolmandate riikide kodanikud, kelle väljasaatmine on edasi lükatud vastavalt direktiivi 2008/115/EÜ artiklile 9 ja artikli 14 lõikele 1;

Projektis läbi viidavate koolituste sihtrühmaks on PPA töötajad, mittetulundusühingute töötajad, vabatahtlike grupid, diasporaa organisatsioonid, teenusepakkujate ja kolmandate riikide saatkondade töötajad, kelle teadlikkust tõstetakse projektis kavandatud koolituste kaudu.

2.1.4. Projekti abikõlblikkuse periood ja abikõlblikud kulud

Projekti tegevused viiakse ellu perioodil 01.01.2024–31.12.2026.

Abikõlblikud kulud:

2.1.4.1. Personalikulud(nt projektijuhtimine, nõustaja); 2.1.4.2. meeskonnaliikmete rahvusvaheliste ja Eesti-siseste lähetuste kulud (sh

päevaraha ja kindlustus); 2.1.4.3. reisieelne toetus VARRE programmis osalejale (sh reisidokumentide taotlemine, toiduabi, ööbimine, riided, arstiabi, retseptiravimid);

2.1.4.4. VARRE programmis osaleja transpordikulud (sh lennupiletid ja vajadusel maismaatransport, kulud sihtriigis lõppkohta jõudmiseks);

2.1.4.5. VARRE programmis osaleja eskortija lähetuse ja töökohustuste täitmisega seotud kulud; 2.1.4.6. taasintegreerimise kulud;

2.1.4.7. sularahatoetus VARRE programmis osalejale (vajadusel enne lahkumis t

6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/851, millega muudetakse määrust

(EÜ) nr 862/2007, mis käsitleb ühenduse rände ja rahvusvahelise kaitse statistikat. ELT L 198, 22.6.2020, lk 1.

Kättesaadav: https://estlex.ee/?id=76&aktid=213006

lennujaamas üldjuhul kuni 50 eurot ja/või pärast päritoluriiki saabumist, üldjuhul mitte

rohkem kui 350 eurot); 2.1.4.8. reisijärgse toetuse kulud (spetsiifiline mitterahaline toetus VARRE programmis

osalevale kolmanda riigi kodanikule erilise ja kiireloomulise lisaabi osutamiseks); 2.1.4.9. koolitus- ja infopäevade kulud (ruumide rent, materjalide koostamine jms); 2.1.4.10. tõlkekulud vastavalt sihtrühma vajadustele (sh kirjalik ja suuline tõlge);

2.1.4.11. kommunikatsioonitegevuste kulud (sh infomaterjalide koostamine ja trükk); 2.1.4.12. meeskonnaliikmete projekti rakendamisega seotud erikulud (nt lennujaama

sissepääsukaart, eririietus ja -märgistus); 2.1.4.13. projekti tegevustes osalevate erivajadusega (liikumis-, nägemis-, kuulmis- või intellektipuudega) inimeste ligipääsetavuse tagamise kulud.

2.1.5. Projekti elluviija

IOM 3. Riigiabi

Toetatavate tegevuse elluviimisega seotud kulude hüvitamine ei ole riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 mõistes.

4. Tulemused ja näitajad7

4.1. Punktis 2 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad väljundnäitajad.

Kõikide näitajate algtase on 0.

Projekt Näitaja kood (kui

kohaldub) ja

nimetus

Näitaja

mõõtühik Sihttase

2024

Sihttase

2026 Selgitav teave

Vabatahtliku

tagasipöördumise

ja

taasintegreerimise

programmi

rakendamine

AMIF O.3.3

Taasintegreerimise

abi saanud

tagasipöördujate arv

Arv 50 105 Osaleja - füüsiline isik, kes

saab projektist otsest kasu.

Käesoleva näitaja

tähenduses on osaleja

projekti sihtrühma kuuluv

kolmanda riigi kodanikust

vabatahtlik tagasipöörduja.

Osaleja andmed tuleb

eristada soo ja

vanusevahemike järgi

(<18, 18–60, >60). AMIF O.3.1.

Koolitustegevuses

osalejate arv

arv 20 48 Osaleja - füüsiline isik, kes

saab projektist otsest kasu. Käesoleva näitaja

tähenduses on osaleja PPA

töötaja,

mittetulundusühingu

töötajad, vabatahtlike

grupid, diasporaa

organisatsioonide

esindajad, kolmandate

riikide saatkondade

töötajad.

Iga osalejat loetakse üks

kord projekti jooksul ka

siis, kui sama osaleja

7 Näitajad kõik kokku moodustavadki tulemused.

osaleb mitmes projekti

tegevuses.

Osaleja andmed tuleb

eristada soo ja

vanusevahemike järgi

(<18, 18–60, >60).

4.2. Punktis 2 nimetatud projekti seireks ja hindamiseks kasutatavad tulemusnäitajad.

Näitajate algtasemed on 0.

Projekt Näitaja kood ja

nimetus

Näitaja

mõõtühik

Sihttase

2026

Selgitav teave

Vabatahtliku

tagasipöördumise ja

taasintegreerimise

programmi

rakendamine

AMIF R.3.6

Vabatahtlikult

tagasipöördunute arv

arv 336 (so

60% 2029

sihttasemest

560)

Vabatahtlik tagasipöörduja –

kolmanda riigi kodanik, kes lahkub

VARRE programmi toel ELi

territooriumilt.

AMIF R.3.7. Välja

saadetud

tagasipöördujate arv

Arv 1190 (so

2029

sihttase)

Tagasisaadetav – Euroopa Liidust

sunniviisiliselt välja saadetud

kolmanda riigi kodanik.

5. Projekti eelarve

5.1. TATi eelarve on 796 905 eurot. Eelarve koosneb AMIF toetusest (75%) ja riiklikust kaasfinantseeringust (25%)

Projekt AMIF toetus

(EUR)

Riiklik

kaasfinantseering

(EUR)

Kokku (EUR) Kaudsete

kulude määr

(% otsestest

kuludest)

Vabatahtliku

tagasipöördumise ja

taasintegreerimise

programmi rakendamine

597 768,75 199 226,25 796 905 7%

6. Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus Korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid täidab SiM. Ülesandeid ei delegeerita.

SiM sisestab elluviija edastatud teabe alusel käesolevas TATis sätestatud projektide info

struktuuritoetuste registrisse ja avab projekti. 7. Kulude abikõlblikkus

7.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dest 15–17 ja 21.

7.2. Ühendmääruse § 16 lõikest 5 lähtudes on elluviija projekti personalikulud abikõlblik ud

vastavalt elluviija siseregulatsioonidele; 7.3. Kaudsed kulud on ühendmääruse § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja § 21 lõikes 6

nimetatud tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud, arvestades § 16 lõikes 5 toodud erisusi. Kaudseid kulusid hüvitatakse ühtse määra alusel vastavalt punktis

5 toodud protsendile abikõlblikest otsestest kuludest.

7.4. Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud ning on

kirjeldatud punktis 2.1.4. 7.5. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse §-s 17 sätestatud kulud.

8. Toetuse maksmise tingimused ja kord

8.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-des 24 ja 26 sätestatud tingimustele.

8.2. Elluviijal on õigus taotleda ja SiM-l on õigus teha ettemakseid perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 14 ja ühendmääruse § 30 kohaselt.

8.2.1. Elluviija saab taotleda ÜM § 30 lõige 1 punktis 1 nimetatud ettemakset. 8.2.2. Ettemakset saab elluviija taotleda põhjendatud vajaduse korral ja kuni 40%

ulatuses määratud toetuse summast. 8.2.3. Ettemakse kasutamise periood on kuni 365 kalendripäeva ettemakse laekumisest. 8.2.4. Ettemakse eraldamine otsustatakse kuni 15 kalendripäeva jooksul ettemakse

taotluse saamisest arvates. 8.3. Toetust makstakse ja ettemakse kasutamist tõendatakse tegelike kulude alusel, kui

abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud, elluviija on esitanud SiM-le punktides 10.2 ja 10.4 toodud aruanded ning SiM on need kinnitanud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 7.3 kohaselt.

8.4. Enne esimese makse saamist või ettemakse taotlemist peab elluviija esitama SiMle edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia.

8.5. Kui elluviija kasutab ettemakseid, esitab SiM-le ettemakse tõendamise tingimuste täitmist tõendavad dokumendid hiljemalt p 8.2.3. määratud ettemakse kasutamisperiood ile järgneva 15 kalendripäeva jooksul.

8.6. Kui elluviija ei kasuta ettemakseid, tuleb maksetaotlus esitada e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt kord poolaastas, kuid mitte sagedamini kui kord kvartalis projekti elluviimise

algusajast arvates. 8.7. Makse ja/või ettemakse kasutamise aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80

kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. Kui makse ja/või ettemakse tõendamise

aluseks olevates dokumentides on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib SiM pikendada nimetatud tähtaega puuduste kõrvaldamise või

dokumentide või teabe esitamise aja võrra, teavitades sellest elluviijat. 8.8. SiMi õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on

sätestatud ühendmääruse §-s 33. SiM võib toetuse maksmise aluseks olevate

dokumentide tõendamise menetluse osaliselt või täielikult peatada või peatada edasiste maksete menetlemise, kui maksetaotluse esitamisele eelnenud kohustused on täitmata.

8.9. Ettemakse kasutamisel on lõppmakse 5% määratud toetuse summast. 8.10. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos projekti lõpparuandega.

Lõppmakse tehakse pärast kõigi tingimuste ja kohustuste täitmist ning SiMi kontrollitud

lõpparuande kinnitamist.

9. Elluviija õigused ja kohustused

9.1. Elluviijale kohalduvad kõik ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused.

9.2. Elluviija peab täitma lisaks TATis sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestatud kohustusi, sealhulgas Vabariigi Valitsuse 12.05.2022

määrusest nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ tulenevaid teavituskohustusi.

9.3. Ühtlasi on elluviija kohustatud:

9.3.1. esitama SiMile projekti kirjelduse struktuuritoetuse registrisse sisestamiseks ministeeriumi väljatöötatud vormil 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest;

9.3.2. esitama TATi projekti eelarve jagunemise tegevuste ja aastate kaupa kinnitamiseks SiMile 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest SiMi väljatöötatud vormil. Tegevuskava ja eelarveridade vahelist jaotust tohib muuta kuni kaks korda

aastas (taotlus esitada SiMile 15. jaanuariks ja/või 15. juuniks). Tegevuskava ja eelarve muutmist ei ole vaja taotleda järgmistel juhtudel:

- eelarverida suureneb vähem kui 20% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast. Paindlikkus ei kehti taasintegreerimise abiga seotud kuludele ; - eelarvereale planeeritud summa jaotus muutub aastate lõikes;

- täpsustub tegevuste kulude detailne kirjeldus. 9.3.3. rakendama TAT-i projekti vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja

eelarvele; 9.3.4. esitama projekti maksete prognoosi SiMi väljatöötatud vormil iga aasta 15.

jaanuariks ja 15. juuniks;

9.3.5. teavitama SiMi, kui toetatava tegevusega samalaadsele tegevusele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest;

9.3.6. Teavitama SiMi ürituse (sh koolituse, seminari, konverentsi, infopäeva, õppevisiidi) toimumisest e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt 14 päeva enne ürituse toimumist;

9.3.7. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid koolitustel osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega või

elluviija siseste andmekaitsereeglitega ning tagama korrektsete osalejate andmete olemasolu e-toetuse keskkonnas hiljemalt maksetaotluse esitamise või ettemaksetaotluse tõendamise ajaks;

9.3.8. viivitamatult teavitama SiMi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis: 9.3.8.1. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid;

9.3.8.2. TATi muutmise vajalikkusest; 9.3.8.3. projekti elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada

tulemuse saavutamist.

9.3.9. tagama tegevustele nii füüsilise kui digitaalse ligipääsetavuse. 9.4. Elluviija kohustub andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli, auditisse või

hindamisse. 9.5. Elluviija peab säilitama dokumente vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 18 ja ÜSMi artikli 82

lõikele 1 viis aastat toetuse saajale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist

arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi reeglitest tuleneb teisiti.

10. Elluviijale kohalduvad juhtimiskontrollid ja auditid 10.1. Elluviijale kohalduvad AMIFi määruse artikli 22 kohaselt erisused, kuna Euroopa

Komisjon on elluviijat kohaselt hinnanud ja pidanud teda liidu eelarvest rahastatavate

toetuste kaudse rakendamise eesmärgil piisavaks. 10.2. Erisuste rakendumiseks peab elluviija esitama SiMile järgmised tõendid või kinnitused:

10.2.1. raamatupidamise aastaaruande, mis on koostatud projektis kantud kulude kohta, igal aastal 15. oktoobriks. Aruandele on lisatud sõltumatu auditeerimisasutuse arvamus, mis on koostatud rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandard ite

kohaselt. Arvamuses märgitakse, kas kehtestatud kontrollisüsteemid toimivad nõuetekohaselt ja on kulutõhusad ning kas raamatupidamisarvestuse aluseks

olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed. Arvamuses märgitakse samuti, kas audit seab elluviija esitatud kinnitustes esitatud väited kahtluse alla, sealhulgas

teave kelmuse- või pettusekahtluse kohta. Arvamuses antakse kinnitus, et SiM- ile

esitatud ja maksetaotlustes märgitud elluviija tehtud kulutused on seaduslikud ja korrektsed;

10.2.2. elluviija kinnituse, et projekt vastab kohaldatavale õigusele ja projekti toetamise tingimustele, teave projektis tehtud kulude kohta on nõuetekohaselt esitatud, täielik ja täpne, vahendeid on kasutatud TATis ettenähtud otstarbel, elluviija

kehtestatud kontrollisüsteemid annavad piisava kindluse raamatupidamisarvestuse aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse

kohta 10.2.3. kinnituse, et kaudsete kulude hüvitamise tingimused on täidetud; 10.2.4. kinnituse, et kuludokumente ja nende tasumist elluviija poolt on kontrollitud ning

SIM-ile deklareeritud kulude raamatupidamisdokumente või raamatupidamiskoode on kontrollitud.

10.3. Elluviija esitab punktides 10.2.2.–10.2.4. nimetatud dokumendid SiM-ile iga maksetaotlusega või ettemakse kasutamise aluseks olevate dokumentide esitamisega.

10.4. Punktide 10.2–10.3. nõuete täitmisel kinnitab SiM esitatud aruande, maksetaotluse või

loeb ettemaksetaotluse tõendatuks. Antav kinnitus ei välista, et elluviija esitatud sõltumatu auditeerimisasutuse esitatud arvamus ja seotud auditi dokumentatsioon tehakse

vajadusel kättesaadavaks Euroopa Parlamendile, Euroopa Komisjonile, kontrollikojale ja SiM-i auditeerimisasutustele.

10.5. Punktis 10 kajastatud erisusi elluviija kulude tõendamisel ei kohaldata ja elluviija on

kohustatud esitama makse saamise aluseks olevad SiMi nõutud dokumendid, kui 10.5.1. SiM tuvastab seoses elluviija projektiga konkreetse õigusnormide rikkumise ohu

või märgi kelmusest või pettusest; 10.5.2. elluviija ei esita punktis 10.2. ja loetletud dokumente; 10.5.3. punktides 10.2. osutatud elluviija esitatud dokumendid on puudulikud.

10.6. Kui elluviija projekt satub tegevusauditi valimisse, võib auditeerimisasutus teha oma tööd projektiga seotud tehingute allvalimi alusel. Kui allvalimis leitakse vigu, võib

auditeerimisasutus, kui see on asjakohane, paluda elluviija audiitoril hinnata vigade kogu ulatust ja kogusummat projektis.

11. Aruandlus

11.1. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise

vahearuande SiMi väljatöötatud vormil e-toetuse keskkonna kaudu iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks vastavalt 30. novembri ja 30. aprilli seisuga tegevuste elluviimise algusajast arvates. Kui projekti tegevuste alguse ja esimese vahearuande

esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks.

11.2. Elluviija esitab SiMi-le projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 90 päeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse

perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 90 päeva jooksul tegevuste lõppemises t arvates.

11.3. Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande (edaspidi projekti aruanne) esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult lõpparuanne.

11.4. Projekti aruandes kajastatakse info vastavalt e-toetuse keskkonna aruande

andmeväljades nõutule. Lõpparuandes kirjeldab projekti elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud

tegevusi ja tegevuste tulemusi. 11.5. Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset

esitamist, loetakse projekti aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea

kõrvaldamist. 11.6. SiM kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti aruanne

on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud ning kas see annab ülevaate elluviija tehtud tegevustest.

11.7. Kui projekti aruandes puudusi ei esine, kinnitab SiM projekti aruande.

11.8. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale vähemalt 15 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul

pärast puuduste kõrvaldamist. 11.9. Projektide puhul, mis sisaldavad koolitusi, mis toimuvad vähem kui kolm kuud enne

projekti lõpparuande esitamise kuupäeva, esitab elluviija e-toetuse keskkonnas

järelaruande. 11.10. SiMil on õigus igal ajal küsida projekti elluviijalt lisainfot projekti tegevuse käigu ja

tulemuste kohta.

12. TATi muutmine

12.1. SiMil on õigus muuta TAT käskkirja enda või elluviija algatusel. 12.2. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse

perioodi muuta, esitab elluviija SiMile põhjendatud taotluse (edaspidi TATi muutmise taotlus) allkirjaõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna SiMi ametlikule e-posti aadressile.

12.3. SiM vaatab TATi muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamises t ja annab hinnangu TATi muutmise taotluse kohta.

12.4. Puuduste esinemisel annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TATi muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.

12.5. Elluviijal on võimalik TATi muutmist taotleda üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui on olemas SiMi eelnev nõusolek.

12.6. SiM võib TATi muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TATi edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. SiM teavitab sellest elluviijat mõistliku aja jooksul.

12.7. SiMil on õigus toetust suurendada ja vähendada. 12.8. TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48.

13. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

13.1. Finantskorrektsioone teeb SiM vastavalt ÜSS2021_2027 sätestatule ja ühendmääruse §-

dele 34–37. 13.2. Kui tehakse finantskorrektsioon, siis vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4 väheneb

tegevuse eelarve finantskorrektsiooni võrra.

14. Vaidluste lahendamine

14.1. Toetuse andmise ja kasutamisega seotud vaidlused lahendatakse arbitraažikohtus.

15. IOMi staatus

15.1. Ühtki käesoleva käskkirja sätet ega sellega seonduvat ei loeta otseseks ega kaudseks loobumiseks Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni privileegidest ja

immuniteetidest.

16. Rakendussätted

Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 01.01.2024.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / info@siseministeerium.ee / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon

09.07.2024 nr 14-13.3/42-1

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi

meetme nr 3.3 „Vabatahtliku tagasipöördumise

teenus“ toetuse andmise tingimuste eelnõu

edastamine

Lp hr Käsper

Käesolevaga edastame Teile tutvumiseks ja tagasiside andmiseks Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi meetme nr 3.3 „Vabatahtliku tagasipöördumise teenus“ toetuse andmise

tingimuste (edaspidi TAT) eelnõu koos seletuskirjaga. Oleme TATi koostades muu hulgas lähtunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL, Euratom) 2018/1046 artiklites 62, 74, 154 ja 155, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklites 53, 73, 74, 79 ja 83 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2021/1147 artiklis 22 rahvusvahelistele organisatsioonidele kohaldatud erisustest. Samuti oleme eeltoodud aktide sätetest lähtuvalt võtnud võimaluse piires arvesse Rahvusvahe lise Migratsiooniorganisatsiooni poolt eelnõule 16.02.2024 kirjalikult ja 07.05.2024 kohtumise l

suuliselt antud tagasisidet.

Lisaks on oluline rõhutada, et Siseministeerium ei saa teha erisusi „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse“ alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa

Liidu ühtekuuluvus-poliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ §-s 21 sätestatust.

Ootame Teie tagasisidet eelnõu ja seletuskirja kohta hiljemalt 31. juuliks 2024. a. Menetluse hõlbustamiseks esitame TATi ja seletuskirja eelnõu ka redigeeritavas vormingus.

Pärast TATi valmimist kooskõlastatakse see eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ning võib seega vastavalt kooskõlastamisel laekuvatele märkustele muutuda.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Krista Aas varade asekantsler

2 (2)

Lisad:

1. TAT-i eelnõu 2. Seletuskirja eelnõu

3. TATi eelnõu MS Word vormingus 4. Seletuskirja eelnõu MS Word vormingus

Martin Eber 6125180 martin.eber@siseministeerium.ee