Avaliku teabe seaduse § 32 1 muutmise seadus

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Riigikantselei

Ministeeriumid

05.07.2024 nr 2-2/1846-1

Avaliku teabe seaduse § 321 muutmise seaduse

eelnõu

Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks avaliku teabe seaduse § 321 muutmise

seaduse eelnõu.

Palume Teie kooskõlastusi ja arvamusi 15 tööpäeva jooksul

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

Lisad: 1) eelnõu;

2) eelnõu seletuskiri;

3) rakendusakti kavand.

Lisaadressaadid: Politsei- ja Piirivalveamet

Riigi Infosüsteemi Amet

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

Andmekaitse Inspektsioon

Sotsiaalkindlustusamet

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus

Tervisekassa

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

Kaitseressursside Amet

Transpordiamet

EELNÕU

21.06.2024

Avaliku teabe seaduse § 321 muutmise seadus

§ 1. Avaliku teabe seaduse §-s 321 tehakse järgmised muudatused:

1) lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Eesti teabevärav on riiklik keskne kontaktpunkt, mille kaudu on kättesaadav teabevaldaja

tegevusvaldkonda ja üldkasutatavaid teenuseid puudutav avalikkusele suunatud teave ning

lõppkasutajale suunatud isikustatud teave. Lisaks võimaldatakse Eesti teabeväravaga

juurdepääs elektroonilistele otsestele avalikele teenustele, taaskasutatavale teabele ja neid

toetavatele tugiteenustele.

(2) Eesti teabevärava vastutav töötleja on Riigi Infosüsteemiamet, kes haldab ja arendab

teabeväravat.

(3) Eesti teabevärava haldaja tagab koostöös teabevaldajaga käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud teabe kuvamise ja teenusele juurdepääsu teabeväravas.“;

2) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Vabariigi Valitsus võib määrusega kehtestada Eesti teabevärava ja selles nii isikustatud kui

isikustamata teabe ja teenuste kättesaadavaks tegemise, arendamise, haldamise, kasutamise,

isikuandmete töötlemise ning andmekogu teabeväravaga liidestamise nõuded ja korra.“.

§ 2. Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 10. veebruaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, „…“ ............................. 2024. a

Algatab Vabariigi Valitsus

„…“ ………………….. 2024. a

(allkirjastatud digitaalselt)

Avaliku teabe seaduse § 321 muutmise

seaduse eelnõu seletuskirja lisa

Rakendusakti kavand

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 3. oktoobri 2013. a määruse nr 145 „Eesti teabevärava eesti.ee

haldamise, teabe kättesaadavaks tegemise, arendamise ning kasutamise nõuded ja kord“

muutmine

Määrus kehtestatakse avaliku teabe seaduse § 321 lõike 5 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 3. oktoobri 2013. a määruses nr 145 „Eesti teabevärava eesti.ee

haldamise, teabe kättesaadavaks tegemise, arendamise ning kasutamise nõuded ja kord“

tehakse järgmised muudatused:

1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„Eesti teabevärava ja selles nii isikustatud kui isikustamata teabe ja teenuste kättesaadavaks

tegemise, arendamise, haldamise, kasutamise, isikuandmete töötlemise ning andmekogu

teabeväravaga liidestamise nõuded ja kord“;

2) paragrahvi 1 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Määrusega kehtestatakse Eesti teabevärav (edaspidi teabevärav), mille kaudu on

kättesaadav teabevaldaja tegevusvaldkonda ja üldkasutatavaid teenuseid puudutav avalikkusele

suunatud teave ja läbi isikustatud teabe kuvamise süsteemi lõppkasutaja isikustatud teave.

Teabevärava kaudu võimaldatakse lisaks juurdepääs elektroonilisele üldkasutatavale otsestele

avalikele teenusele, taaskasutatavale teabele ja neid toetavatele tugiteenustele.“;

3) paragrahvi 2 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) teabeväravas avalikustatav teave – lõppkasutajale suunatud aja- ja asjakohane isikustamata

või isikustatud teave lõppkasutaja kohta ning isikustatud teabe puhul teave tema kohta käivast

haldusmenetlusest;“;

4) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 8-10 järgmises sõnastuses:

„8) isikustatud teabe kuvamise süsteem – organisatsiooniliste, tehniliste ja õiguslike vahendite

raamistik, mis koosneb isikustatud teabe kuvamise võrgu- ja infosüsteemist ning selle

haldamise ja kasutamise tingimustest;

9) esitluskihid – erinevad kanalid Eesti teabevärava teabe ja teenuste kättesaamiseks ning

kuvamiseks;

10) isikustatud teave - igasugust teavet, mis käib konkreetse isiku kohta ja temaga seotud

haldusmenetluste kohta.“;

5) paragrahvi 3 lõikes 1 asendatakse sõnad „teabevärava haldaja“ sõnadega „teabevärava

vastutav töötleja“;

6) paragrahvi 5 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „esitluskihist“ sõnaga

„esitluskihtidest“;

7) paragrahvi 5 täiendatakse punktiga 14 järgmises sõnastuses:

„14) isikustatud teabe kuvamise süsteem“;

8) määrust täiendatakse 5. peatükiga järgmises sõnastuses:

„5. peatükk

Isikustatud teabe kuvamise süsteem ning selle haldamise ja kasutamise kord

§ 23. Isikustatud teabe kuvamise süsteem

(1) Isikustatud teabe kuvamise süsteem võimaldab näidata füüsilisele isikule:

1) tema tahteavalduse alusel tema kohta käivaid andmeid;

2) tema nõusolekul Eesti teabeväravas andmeid tema suhtes toimuva haldusmenetluse kohta.

(2) Isikustatud teabe kuvamisega seotud andmeid säilitatakse:

1) tahteavalduse alusel kuvamise korral kuni 30 minutit;

2) nõusolekupõhise kuvamise korral kuni 30 päeva pärast omavahel seotud haldusmenetlustest

viimase lõppemisest;

3) nõusoleku tagasivõtmise korral kuni 30 päeva nõusoleku tagasivõtmisest.

§ 24. Andmeandja tähendus ja liidestamine isikustatud teabe kuvamise süsteemiga

(1) Andmeandja määruse tähenduses on riigi infosüsteemi kuuluv isikustatud teabe kuvamise

süsteemiga liidestatud andmekogu, millest väljastatakse andmesaajale andmeid.

(2) Andmeandja teavitab isikustatud teabe kuvamise süsteemiga liidestumise soovist haldajat,

kes korraldab andmeandja liidestamise.

§ 25. Andmeandja õigused ja kohustused

(1) Andmeandja vastutav töötleja sõlmib haldajaga liitumiskokkuleppe. Liitumiskokkuleppes

määratakse teenustaseme tehnilised tingimused ja poolte kohustused.

(2) Andmeandja vastutav töötleja kohandab oma infosüsteemi tööks isikustatud teabe kuvamise

süsteemi keskkonnas.

§ 26. Süsteemi kasutamise lõppemine

Isikustatud teabe kuvamise süsteemi kasutamise lõpetamiseks võib andmesaaja või andmeandja

vastutav töötleja esitada igal ajal haldajale avalduse.

§ 27. Isikustatud teabe kuvamise andmete koosseis

(1) Isikustatud teabe kuvamise käigus töödeldakse järgmisi andmeid nende olemasolul:

1) nõusoleku andnud või tahteavalduse teinud isiku isikunime ja isikukoodi;

2) isikuga seotud haldusmenetluse teave;

3) volitatud töötleja olemasolul volitatud töötleja nimi, registrikood, e-post ja telefon ;

4)sündmuse tüüp (elusündmus või ärisündmus) ja selle sündmusega seotud teistest

õigusaktidest tulenevad andmed;

5) andmetöötlustoimingute logid.

(2) Isikustatud teabe kuvamise võrgu- ja infosüsteemi vastutav töötleja on Riigi Infosüsteemi

Amet.

§ 28. Haldaja ülesanded

Haldaja:

1) vastutab isikustatud teabe kuvamise võrgu- ja infosüsteemi haldamise ja arendamise eest;

2) korraldab isikustatud teabe kuvamise võrgu- ja infosüsteemi majutamise;

3) tagab isikustatud teabe kuvamise võrgu- ja infosüsteemi turvalisuse;

4) täidab muid õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.

§ 29. Võrgu- ja infosüsteemi andmetele juurdepääs ja logimine

(1) Isikustatud teabe võrgu- ja infosüsteemi andmed on isikule kättesaadavad Eesti teabevärava

kaudu.

(2) Isikustatud teabe kuvamise võrgu- ja infosüsteemis toimuvat andmetöötlust logitakse.“.

§ 2. Määrus jõustub 10. veebruaril 2025. aastal.

Kaja Kallas

peaminister

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

Taimar Peterkop

riigisekretär

21.06.2024

Avaliku teabe seaduse § 321 muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus ja eelnõu eesmärk

1.1. Sisukokkuvõte

Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 321 muutmise seaduse eelnõuga täpsustatakse Eesti

teabevärava definitsiooni ja sisu selle ajakohastamise eesmärgil. Lisaks sõnastatakse selgemalt

õiguslik alus isikustatud teabe kuvamiseks Eesti teabeväravas. Selleks laiendatakse AvTS-i

Eesti teabevärava volitusnormi üheselt mõistetavalt, andmaks õiguslik alus isikustatud teabe

kuvamise süsteemi reguleerimiseks Eesti teabeväravas.

Täiendus täidab kahte eesmärki:

1) Rõhutada õiguslikult selgemalt Eesti teabevärava rolli ühtse kontaktpunktina, mis

sätestati esimest korda ettevõtjakeskselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2006/123/EÜ ehk Euroopa Liidu teenuste direktiivi ülevõtmisega Eesti õigusesse. Ühtse

kontaktpunkti eesmärk selle laiemas tähenduses on võimaldada suhelda riigiga n-ö ühe

akna kaudu. Praegu valitsevas olukorras on Eesti teabevärav ühtne kontaktpunkt lisaks

ettevõtjatele ka kodanike jaoks ehk kõigile on loodud võimalus n-ö ühe akna kaudu

riigiga suhelda. See kätkeb muu hulgas nii päringute tegemist enda kohta riigi eri

andmekogudest kui ka infoteenuste kasutamist. Lähtudes värskemast IKÜM-i

tõlgendusest, soovitakse täiendusega luua selgem õiguslik alus isikustatud teabe

töötlemiseks Eesti teabevärava haldaja Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) poolt.

2) Selgema õigusliku aluse loomine on aluseks ka sündmusteenuste pakkumisele, mille

sisuks on haldusorgani poolt inimese taotluse alusel läbiviidava haldusmenetluse seisu

andmete edastamine RIA hallatavasse Eesti teabeväravasse inimesele kuvamiseks. Nii

tekib inimesel võimalus mugavalt ühe keskse infokanali kaudu saada süstematiseeritud

ülevaade oma taotlus(t)e menetlemise hetkeseisust. Jätkuvalt on inimesel võimalik

saada menetluse seisu kohta teavet ka haldusorganilt endalt, ent taotluste paljususe

korral on ühtsest kontaktpunktist teabe kättesaamine inimese jaoks lihtsam, mugavam

ja aega säästvam.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi

MKM) digiriigi arengu osakonna sündmusteenuste programmijuht Ingrid Kuusik (5550 2373,

[email protected]) ning sama osakonna IT-õiguse nõunikud Kätlin Aren (teenistussuhe

peatunud), Kristella Kukk (teenistusest lahkunud) ja sama osakonna IT õiguse valdkonna juht

Stina Avvo (639 7659, [email protected]) ning Riigi Infosüsteemi Ameti õigusosakonna

õigusnõunik Ingrid Lauringson (teenistusest lahkunud) ja Riigi Infosüsteemi Ameti

õigusosakonna juhataja Silver Lusti (663 0200, [email protected]).

Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis MKM-i õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass

([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna

õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]).

1.3. Märkused

MKM-i valitsemisalas on MKM-i põhimääruse1 § 11 alusel digiarengu üleriigiline

korraldamine, riigi infosüsteemi arendamise koordineerimine ja õigusaktide eelnõude

väljatöötamine oma valitsemisalas.

Eelnõu väljatöötamisel arvestati asjakohases ulatuses MKM-i tellitud õigusanalüüsi „Avalike

teenuste osutamisega seotud valdkonnaülese õigusliku kontseptsiooni kujundamine“2

tulemusel valminud töös sisaldunud ettepanekutega.

Eelnõuga muudetakse AvTS-i 2023. aasta 1. mail jõustunud redaktsiooni (RT I, 07.03.2023,

11).

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, kuid on kaudselt seotud Euroopa Liidu

õiguse rakendamisega, täpsemalt andmesubjekti IKÜM-ist tulenevate õiguste efektiivsema

täitmisega.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse 18. mai 2023. a korraldusega nr 131 „Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammi 2023–2027“ kinnitamine“ kinnitatud „Vabariigi Valitsuse

tegevusprogramm 2023–2027“3 punktidega 3.2.11 ja 11.13, mille kohaselt koondatakse eesti.ee

digiväravasse olulisemad avaliku sektori teenused ja teenustega seotud infot, luues

proaktiivseid või sündmusteenuste põhiseid lahendusi.

Kuna eelnõuga ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju, siis puudus

vajadus koostada väljatöötamiskavatsus vastavalt HÕNTE § 1 lg 2 punktile 5. Eelnõu ei too

kaasa olulisi muudatusi ega mõjusid (vt käesoleva seletuskirja punkti 6), sest tegemist on isikute

jaoks vabatahtliku võimalusega, mis toetab mugavalt nende õiguste realiseerimist.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust.

2. Seaduse eesmärk

2.1. AvTS-i muutmise eesmärk on muuta selgemaks Eesti teabeväravas isikustatud

andmete töötlemise, et muuta teenuste kasutamine inimestele mugavamaks ehk lihtsamaks,

kiiremaks ja kättesaadavamaks.

Eelnõu eesmärgi saavutamiseks luuakse AvTS-i ülalmärgitud lahenduse kasutuselevõtmiseks

asjakohased õiguslikud alused.

1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus - RT I, 23.10.2021, 5.

https://www.riigiteataja.ee/akt/123102021005 2 Õigusanalüüs „Avalike teenuste osutamisega seotud valdkonnaülese õigusliku kontseptsiooni kujundamine“.

Kättesaadav: https://mkm.ee/sites/default/files/documents/2023-

03/S%C3%BCndmusteenuste%20anal%C3%BC%C3%BCsi%20l%C3%B5ppraport.pdf. 3 Vabariigi Valitsuse koduleht: www.valitsus.ee

2.1.1. Eesti teabeväravas isikustatud andmete kuvamine

Valitsevas olukorras on Eesti teabevärav ühtne kontaktpunkt lisaks ettevõtjatele ka kodanike

jaoks ehk kõigile on loodud võimalus n-ö ühe akna kaudu riigiga suhelda. See kätkeb nii

päringute tegemist enda kohta riigi eri andmekogudesse kui ka infoteenuste kasutamist. Hetkel

saavad kasutada teenust kodanikud aga tulevikus avaneb võimalus ka ettevõtjatele

majandustegevuse seadustiku üldosa seadus § 9 mõistes.

Ühtse kontaktpunktina kuvab RIA Eesti teabeväravas teiste asutuste avalike ülesannete

kohaseid teenuseid, mida vastav asutus Eesti teabeväravas on soovinud ettevõtjatele või

laiemalt kodanikele kättesaadavaks teha, inimesele tema enda tahteavalduse alusel, mis

väljendub päringu algatamises Eesti teabeväravas. RIA on täna volitatud töötleja rollis ja kuvab

andmeid inimese enda päringu alusel asutuse soovitud kujul ja viisil. Selle aluseks on muu

hulgas eelnevad X-tee teenuste kokkulepped.

2.1.2. Sündmusteenuse olemus kodanike näitel ja isikustatud teabe kuvamise süsteemi

loomise vajadus

Olukorras, kus inimesel on mõne oma elusündmuse (abiellumine, lapse sünd, lähedase surm,

pensionile minek) jaoks tarvis kasutada mitmete riigiasutuste e-teenuseid, on probleemiks

nende killustumine.4 E-teenuseid osutavad riigiasutused oma veebilehtedel asuvate

iseteeninduskeskkondade (edaspidi iseteenindus) kaudu, jagades nende kohta infot enda valitud

infokanalites. Iseteenindusi, mille kaudu e-teenuseid tarbida, ning infokanaleid, kust e-teenuste

kohta infot otsida, on inimeste jaoks palju, mis teeb nende vahel orienteerumise aeganõudvaks

ja keeruliseks5. Lisaks puudub inimesel iseteenindustes ülevaade, millised tegevused

elusündmusega seotud teenus(t)e teekonnal on tehtud ning millised tulemas6 – seda nii

personaliseeritud kui ka personaliseerimata vaates. Inimene peab ise elusündmusega seotud

vajalike tegevuste nimekirja koostama. Kui inimene ei tea mõne vajaliku teenuse olemasolust

ega leia teenuse kohta õigel hetkel infot, võib oluline suhtlus riigiga katkeda või hilineda. See

omakorda võib mõjutada inimese õiguste ja kohustuste õigeaegset täitmist. Seda probleemi

leevendab Eesti digiühiskonna arengukavast 20307 tulenev eesmärk minna üle

sündmuspõhistele8 teenustele ja muuta seeläbi e-teenuste kasutamine inimestele mugavamaks

ehk lihtsamaks, kiiremaks ja kättesaadavamaks. Eesmärgi täitmiseks võetakse kasutusele

innovaatiline tehnoloogiline lahendus – sündmusteenuste platvorm.

Sündmusteenus on vahetult seotud inimese kohustuse täitmise või õiguse kasutamisega (nt

toetuste määramise või teenuste osutamisega isikule) ning haldusorgani jaoks ei ole otseselt

tegemist avaliku ülesande täitmisega. Pigem toetab see inimese ja haldusorgani omavahelist

suhtlust. Sündmusteenuse sisuks on ühest elusündmusest tingitud haldusmenetlus(t)e seisu

kohta isikustatud teabe kuvamine inimesele ühtses kontaktpunktis. Seetõttu on põhjendatud

4 Näiteks tuleb abielludes nime vahetamise korral taotleda uued dokumendid 30 päeva jooksul Politsei- ja

Piirivalveametist ning uus juhiluba Transpordiametist. 5 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellitud 21.10.2020 analüüs „Sündmusteenuse analüüs.

Abiellumine“, lk 13. 6 Vt viidet 5. 7 Eesti digiühiskonna arengukava 2030, kättesaadav: https://www.mkm.ee/digiriik-ja-uhenduvus/digiuhiskonna-

arengukava-2030. 8 Vabariigi Valitsuse 22. mai 2017. a määruse nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ (edaspidi

TKTA määrus) § 2 lõike 4 järgi on sündmusteenus otsene avalik teenus, mida mitu asutust osutab ühiselt, et isik

saaks täita kõik kohustused ja kasutada kõiki õigusi, mis talle tekivad ühe sündmuse või olukorra tõttu.

Sündmusteenus koondab mitu sama sündmusega seotud teenust (edaspidi osateenus) kasutajale üheks teenuseks.

pidada sündmusteenust nn mugavusteenuseks. Üldjuhul ei saa avalikus sektoris isikuandmete

töötlemine tugineda inimese nõusolekule IKÜM-i tähenduses. Mugavusteenuse osutamine on

siiski üheks erandiks, kus inimese nõusolekule tuginemine on põhjendatud. Mugavusteenus on

vabatahtlik, st inimesel on võimalik saada kõiki avalikke teenuseid ka tavapärasel viisil ja

avaliku teenuse saamisest sündmusteenusena saab inimene igal hetkel loobuda.

Keskseks infokanaliks on Eesti teabevärav, mida haldab RIA. Ehkki andmed edastatakse Eesti

teabeväravasse inimese nõusolekul, on õigusselguse huvides vaja sätestada RIA pädevus ja

volitus kõnesoleva isikustatud teabe kuvamiseks teabeväravas.

Sündmusteenusega kaasneva isikuandmete töötlemise puhul tuleb hinnata, millega on tegemist

koondatava andmekogumi näol: kas infosüsteemi või andmekoguga.

AvTS § 431 lõike 1 kohaselt on andmekogu riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-

õigusliku isiku või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku isiku infosüsteemis töödeldavate

korrastatud andmete kogum, mis asutatakse ja mida kasutatakse seaduses, selle alusel antud

õigusaktis või rahvusvahelises lepingus sätestatud ülesannete täitmiseks. Sama paragrahvi lõige

2 sätestab, et andmekogus töödeldavate korrastatud andmete kogum võib koosneda ka üksnes

teistes andmekogudes sisalduvatest unikaalsetest andmetest.

Viidatud sätted ei määratle sisulisi kvalitatiivseid tunnuseid, mille esinemise järgi saaks

otsustada, kas andmekogu asutamine on kohustuslik või mitte.

Ka AKI on oma 2013. a andmekogude juhendis9 selgitanud, et „andmekogu eristamiseks on

formaalne tunnus – asutamine seaduse või selle alusel antud akti alusel. Muul juhul on tegu

üldise avaliku sektori andmetöötlusega ehk täpsemalt avaliku teabe töötlemisega“10. Lisaks on

AKI märkinud, et „avalik teave ei moodusta automaatselt andmekogu, isegi kui ta on

korrastatud andmete kogum.“11

Andmekogu ja infosüsteem ei ole sünonüümid. Andmekogu on alati ka infosüsteem, kuid

infosüsteem ei pruugi olla andmekogu12. AvTS-ist tulenevalt on seega andmekogu mõiste

sisustamisel võimalik lähtuda formaaljuriidilisest definitsioonist. See tähendab, et kui avalikku

teavet töödeldakse küll korrastatud andmete kogumina, kuid õigusaktiga pole andmete

haldamiseks andmekogu asutatud, võib andmete säilitamise ja töötlemise keskkonna näol olla

tegemist infosüsteemiga, kuid mitte andmekoguga.

Riikliku andmevahetuskihi X-tee kaudu andmete vahetamine ei eelda samuti andmekogu

olemasolu – X-tee kaudu võib teistest andmekogudest andmeid saada ka infosüsteem, millel

puudub andmekogu määratlus. Eesti teabevärav ei ole samuti õigusakti alusel asutatud

andmekogu. Eelnõu kirjutamise ajal kehtiv AvTS § 321 lõige 1 määratleb teabeväravat kui

veebilehte. Sisuliselt on tegemist infosüsteemiga, millel puudub andmekogu juriidiline staatus,

ehkki teabevärav sisaldab ka korrastatud isikuandmete kogumeid (nt meilivahetuse teenuse

osutamisel kogutav teave). Teabevärav on X-teega liidestatud.

9 Andmekaitse Inspektsioon, Andmekogude juhend, kättesaadav:

https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/andmekogude_juhend.pdf 10 Samas lk 3. 11 Samas. 12 samas, punkt 1.2.

Seega ei pea sündmusteenuse osutamiseks ehk isikule ühtses kontaktpunktis erinevate

haldusmenetluste kohta isikustatud teabe kuvamiseks vajalik teistest andmekogudest saadav

isikuandmete kogum olema andmekogu AvTS § 431 lõike 1 mõttes. Sündmusteenuse

osutamiseks on võimalik asutada andmekogu, kuid see pole kohustuslik. Ka andmekogu

staatuseta infosüsteeme saab liita riikliku andmevahetuskihiga teistest andmekogudest andmete

saamiseks ja sinna andmete edastamiseks. Näiteks eesti.ee teabevärav on infosüsteem, aga mitte

andmekogu, ning on X-teega liidestatud.

Arvestades sündmusteenuse osutamisega kaasneva andmetöötluse minimaalsust ja asjaolu, et

teave kuvatakse Eesti teabevärava infosüsteemis, ei ole eraldi andmekogu asutamine vajalik.

See tähendab, et sellele ei kohaldu AvTS-is sätestatud andmekogude regulatsioon, küll aga

kohalduvad muud AvTS-is sätestatud nõuded ning IKÜM.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Paragrahv 1 koosneb kahest punktist, mis sisaldavad

AvTS-is tehtavaid muudatusi ning §-ga 2 sätestatakse eelnõu jõustumine 2025. aasta 10.

veebruaril.

Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse AvTS § 321 lõikeid 1–3.

Paragrahvi 321 lõiget 1 täiendatakse ja kaasajastatakse selliselt, et Eesti teabevärav on edaspidi

riiklik keskne kontaktpunkt ning see ei piirdu tehnoloogilises mõttes üksnes veebilehe

pakkumisega. Lisaks viiakse selline definitsioon kooskõlla ka AvTS § 32, mis võimaldab teavet

kuvada ka mobiilirakenduse kaudu.

Eesti teabevärav on olemuslikult kodanikele ja ettevõtjatele riigi pakutav kanal, kust saab

avaliku sektori avalike ülesannete täitmise raames pakutavaid teenuseid tarbida. Seega pakub

Eesti teabevärav võimalust ühes kohas riigiga suhelda ja saada vajalikku teavet, ilma et

lõppkasutaja peaks ilmtingimata teadma, milline asutus konkreetset teenust pakub või milline

on mingi asutuse infosüsteemi iseteeninduse nimetus ja asukoht.

Lisaks on edaspidi sõnastusest selgemalt aru saada, et Eesti teabeväravast saab kätte ka

isikustatud teavet. Isikustatud teabe all tuleb mõista igasugust teavet, mis käib konkreetse isiku

kohta ja võib sisaldab ka isikuandmeid. Selline teave hõlmab endas ka isiku kohta käivat

haldusmenetlusega seotud teavet: teenuse saamiseks vajalike eelduste täitmise teave,

haldusmenetluse algatamise või algatamata jätmise teave, haldusmenetluse käigus puuduste

kõrvaldamise teave ning haldusmenetluse lõpetamise teave. Isikustatud teabe kuvamise

eesmärgiks on isikule kuvada temaga seotud teavet arusaadavalt lahti seletatult, kasutamata

erialast keelt., Muudatuse puhul on tegemist sammuga isikustatud teenuste suunas, kuid ei loo

veel õiguslikku alust proaktiivseks teenuseks. Seoses sündmusteenusega on selle üheselt

mõistetavus aina olulisem.

Lõike 1 praegune sõnastus võimaldab tõlgendada, et seal on kättesaadav vaid isikustamata

teave: teabevaldajate tegevusvaldkonda ja üldkasutatavaid teenuseid puudutav avalikkusele

suunatud teave. Muudatusega täiendatakse Eesti teabeväravas kättesaadava teabe loetelu

isikustatud teabega. Isikustatud teavet saab teabeväravas kättesaadavaks teha juhul, kui sellise

võimaluse sätestab eriseadus või füüsilise isiku nõusolekul, kui pakutakse mugavusteenust.

Lõikes 2 muudetakse rolli, mis seisneb selles, et seoses isikustatud teabe kuvamisega on RIA-

st saanud Eesti teabevärava osa vastutav töötleja, kes ka praktikas haldab ja arendab

teabeväravat. Sündmusteenuste osas säilib vastutus ka konkreetsel sündmusteenuse pakkujal,

kelle pädevuses on konkreetse avaliku teenuse pakkumine vastava valdkonna eriregulatsiooni

alusel. Tekib kaks eraldiseisvat vastutavat töötlejat. Vaata lähemalt ka täpsustavat selgitust

lõike 3 muudatuste osas, mis selgitab ka isikuandmete töötlusega seonduvat.

Lõike 3 muutmise eesmärk on anda RIA-le kui Eesti teabevärava haldajale selge õigus tagada

sündmusteenuse osutamiseks vajaliku isikustatud teabe kuvamine teabeväravas.

Isikustatud teabe kuvamise süsteem on riigi kesksel teabekanalil inimesele tema soovil tema

enda isikustatud teabe kuvamist võimaldav organisatsiooniliste, tehniliste ja õiguslike

vahendite raamistik. Tegemist on muu hulgas sündmusteenuse osutamist toetava süsteemiga,

mis võimaldab inimesele tema nõusolekul näidata ühtses kontaktpunktis andmeid tema

taotlusel toimuva haldusmenetluse seisu kohta. Sündmusteenuste kujul süstematiseerib RIA

elusündmusest lähtuvalt töödeldavat teavet ehk tekib täiendav andmete töötlemine, mida pelgalt

ühtse kontaktpunkti tähenduses ei toimu. Seega muutub sündmusteenuste tähenduses RIA

vastutavaks töötlejaks ja see nõuab selget õiguslikku alust. See tähendab, et ühe elusündmusega

seotud haldusmenetlus(t)e seisu info on isikustatud sündmusteenusena inimesele nähtav Eesti

teabeväravas. Konkreetse haldusmenetluse algatamiseks suunatakse inimene üldjuhul vastava

asutuse e-keskkonda. Lahenduse abil saab inimene kogu vajaliku info ja menetluste algatamise

viited kätte just teabeväravast (vt joonis 1).

Joonis 1. Sündmusteenuse pakkumine abiellumise näitel.

Isikustatud vaate kuvamiseks sobilikuks ühtseks kontaktpunktiks on Eesti teabevärav.

Teabeväravas on juba praegu inimesele kättesaadavad üldkasutatavad elektroonilised teenused.

Elektrooniline üldkasutatav teenus on vastavalt teabevärava määruse § 2 punktile 3 teabevärava

vahendatav teenusepakkuja teenus, millele pole määratud juurdepääsupiiranguid ja mida saab

kasutada ühtsetel alustel. Eelnõuga kavandatakse isikustatud teabe kuvamist lähtuvalt inimese

elusündmusest, eeldusel, et inimene on sellise info kuvamiseks andnud oma nõusoleku.

Sündmusteenuse platvormi minimaalne töötav lahendus isikustamata andmete kuvamiseks

avalikustati 30.12.2022. See pakub inimesele elusündmusega seotud infoteenust, kus kuvatakse

elusündmusega seotud üldine info. Inimene ei saa aga infot selle kohta, mis on konkreetselt

tema andmetest tulenevad võimalused ja millises staadiumis on tema taotlusel algatatud

haldusmenetlus, kuna asutuste ja RIA kui sündmusteenuste platvormi haldaja vahel ei toimu

andmevahetust. Käesoleval hetkel on inimesele kättesaadavad abiellumise ja sünni infoteenus

(vt jooniseid 2 ja 3).

Joonis 2. Abiellumine.

Joonis 3. Sünd.

Sündmusteenuse osutamine on võimalik üksnes juhul, kui asutusel on soov ja valmidus teatud

elusündmusega seotud e-teenuseid sündmusteenusena pakkuda. Samuti on eelduseks, et

inimene on sündmusteenuse osutamiseks andnud oma nõusoleku.

Isikustatud teabe kuvamise süsteem võimaldab füüsilisele isikule näidata tema nõusolekul Eesti

teabeväravas andmeid tema taotlusel toimuva haldusmenetluse seisu kohta seaduses sätestatud

juhul. Abielu sündmusteenuse näitel võiks personaliseeritud kujul olla süsteem selline nagu

joonisel 4 kujutatud.

Joonis 4. Abielu teenuse isikustatud vaade.

Sündmusteenuse sisuks on haldusmenetlust läbi viiva haldusorgani poolt haldusmenetluse seisu

kohta isikustatud teabe edastamine RIA-le kui Eesti teabevärava haldajale, et teavet inimesele

keskses teabekanalis kuvada. Ehkki isikuandmeid edastatakse inimese nõusolekul, on

õigusselguse ja isikuandmete töötlemise läbipaistvuse tagamiseks vaja nimetatud andmete

edastamine ja edasine RIA poolt töötlemine reguleerida – eeskätt sätestada edastavate

isikuandmete koosseis ning RIA õigused ja volitused.

Ühele haldusorganile pandud avalik ülesanne (nt perekonnaseisuasutusele

perekonnatoimingute seadusega pandud ülesanne) ei anna õiguslikku alust isikuandmete

töötlemiseks teisele haldusorganile, st õigusakt, millega ühele või mitmele haldusorganile

antakse avalikes huvides ülesanne, ei loo andmetöötluseks vajalikku õiguslikku alust

kolmandale haldusorganile. Seetõttu tuleb eraldiseisev õiguslik alus RIA-le luua. Oluline on ka

määrata, kas RIA on isikuandmete vastutav või volitatud töötleja.

Sündmusteenuse puhul võib isikuandmete töötlemise eesmärki ja avalikku ülesannet kindlaks

määrata kaheti. Ühelt poolt on sündmusteenusega hõlmatud haldusmenetlusi läbiviivatele

haldusorganitele pandud õigusaktidega kohustus haldusmenetlust läbi viia. Selles mõttes on iga

haldusorgan vastutav töötleja tema läbiviidava haldusmenetluse käigus isikuandmete

töötlemise suhtes. Olukorras, kus haldusorgan edastab teabe ühtse kontaktpunkti haldajale RIA-

le sündmusteenuse osutamiseks, võib RIA tegutseda kui volitatud töötleja. Teiselt poolt ei ole

sündmusteenuse osutamine ühegi hõlmatud haldusmenetluse läbiviimiseks vahetult ja

tingimata vajalik ega mõjuta haldusmenetluse läbiviimist. Sündmusteenuse kui

kompleksteenuse osutamiseks võib andmetöötlus vajalik olla, kuid see ei ole ilmtingimata

vajalik sündmusteenuse osaks oleva haldusmenetluse läbiviimiseks. Seega on isikule ühtse

kontaktpunkti kaudu isikustatud teabe kuvamine pigem omaette eesmärk. Olukorras, kus

sündmusteenuse osutamine pole kaetud sündmusteenusega hõlmatud haldusmenetlusi

läbiviivatele haldusorganitele õigusaktidega pandud ülesannetega, ei saa ühtset kontaktpunkti

haldav asutus tegutseda viidatud haldusorganite suhtes volitatud töötlejana. See tähendab, et

ühtse kontaktpunkti haldaja on pigem käsitatav eraldiseisva vastutava töötlejana, kuna

sündmusteenuse osutamiseks vajalik isikuandmete töötlemine pole sündmusteenusega

hõlmatud haldusmenetluste läbiviimise eesmärkidega kaetud. Seega on RIA ühtse

kontaktpunkti haldajana käsitatav eraldiseisva isikuandmete vastutava töötlejana.

Sündmusteenuse kontekstis tähendab see seda, et ühtses kontaktpunktis isikuandmete

töötlemise õiguslik alus peab olema õigusaktis sätestatud eraldi.

Sündmusteenuse osutamiseks vajaliku isikuandmete töötlemise õigusaktist tuleneva aluse

puhul on tegemist üldnormiga, mis võimaldab sündmusteenuse osutamisel ühel haldusorganil

(RIA-l) töödelda teiste haldusorganite kogutud isikuandmeid sündmusteenuse osutamise

eesmärgil. Sellist lähenemist toetab ka IKÜM-i põhjenduspunkt 4513. Samas tuleb iga

sündmusteenuse puhul vastavalt IKÜM art 6 lõikes 3 sätestatule hinnata, kas planeeritavas

mahus ja viisil isikuandmete töötlemine vastab avaliku huvi eesmärgile ning kas see on

proportsioonis taotletava õiguspärase eesmärgiga.

13 Kui töödeldakse vastavalt vastutava töötleja juriidilisele kohustusele või kui töötlemine on vajalik avalikes

huvides oleva ülesande täitmiseks või avaliku võimu teostamiseks, peaks töötlemise alus olema sätestatud liidu

või liikmesriigi õigusaktis. Käesolevas määruses ei nõuta iga üksiku isikuandmete töötlemise toimingu

reguleerimiseks eraldi õigusakti. Piisata võib õigusaktist, mille alusel tehakse mitu isikuandmete töötlemise

toimingut vastavalt vastutava töötleja juriidilisele kohustusele või kui töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva

ülesande täitmiseks või avaliku võimu teostamiseks. Samuti peaks töötlemise eesmärk olema kindlaks määratud

liidu või liikmesriigi õigusaktis. Lisaks võiks nimetatud õigusaktis olla sätestatud käesoleva määruse

üldtingimused, millega reguleeritakse isikuandmete töötlemise seaduslikkust, kehtestatakse tingimused vastutava

töötleja kindlaksmääramiseks, töötlemisele kuuluvate isikuandmete liik, asjaomased andmesubjektid, üksused,

kellele võib andmeid avaldada, eesmärgi piirangud, säilitamise aeg ja muud meetmed seadusliku ja õiglase

töötlemise tagamiseks. See, kas avaliku huvi või avaliku võimu teostamisega seotud ülesannet täitev vastutav

töötleja peaks olema avaliku sektori asutus või muu avalik-õiguslik või eraõiguslik füüsiline või juriidiline isik,

näiteks kutseliit, tuleks samuti kindlaks määrata liidu õiguses või kui see on avalikust huvist lähtuvalt põhjendatud,

sealhulgas tervishoiuga seotud eesmärkidel, nagu rahvatervis ja sotsiaalkaitse ning tervishoiuteenuste juhtimine,

siis liikmesriigi õiguses.

Üldisemalt on võimalik reguleerida töötlemise muid aspekte, nt vastutavad ja volitatud

töötlejad ning nende rollid ja ülesanded, üksused, kellele võib andmeid avaldada, eesmärgi

piirangud, säilitamise aeg ja muud meetmed seadusliku ja õiglase töötlemise tagamiseks

(IKÜM-i põhjenduspunkt 45 ja art 6 lg 3). Puudutatud andmesubjektide arv, töödeldavate

andmete koosseis ja täpsem eesmärk on iga elusündmusega kaasneva sündmusteenuse puhul

erinev.

Eelnõu § 1 punktiga 2 täpsustakse volitusnormi, võimaldamaks käesoleva seaduse muudatuste

kajastamist Eesti teabevärava määruses.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei kasutata uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõus on arvestatud IKÜM-ist tulenevate nõuetega, andes inimesele kontrolli tema andmete

üle ning võimaldades senisest efektiivsemalt teostada neile IKÜM-ist tulenevaid õigusi.

6. Seaduse mõjud

AvTS-i muutmise eelnõuga luuakse selge õiguslik alus sündmusteenuste kasutuselevõtuks.

Sündmusteenusega seonduva mõju sihtrühm:

a) RIS-i andmekogude vastutavaid töötlejaid, kes soovivad sündmusteenuseid luua,

on maksimaalselt 1300 andmekogu (terve teenuse elutsükli jooksul), kuid RIS-i andmekogude

vastutavaid töötlejaid on vähem. Eelkõige on mõjutatud avaliku sektori asutused, näiteks on

mõjutatud järgnevad sündmusteenused: kaitseväekohustuse täitmine (kaasatud on

Kaitseressursside Amet, RIA, MKM); lähedase kaotus (kaasatud on Eesti Linnade ja Valdade

Liit, RIA, MKM), pensionile jäämine (kaasatud on Sotsiaalministeerium, RIA, MKM); Eestis

kohanemine (kaasatud on Kultuuriministeerium, RIA, MKM), lahutamine (kaasatud on

Siseministeerium, RIA, MKM). Andmevahetuspõhise sündmusteenuse soovib esimesena

realiseerida Siseministeerium abiellumise jaoks. Sündmusteenuste partnereid tuleb ajas juurde,

seega mõjutatud sihtrühm avaliku sektori asutuste osas kasvab.

b) Füüsilised isikud – potentsiaalselt kõik täisealised, isikukoodiga ja täieliku teovõimega

füüsilised isikud, kelle andmeid töödeldakse RIS-i kuuluvates andmekogudes ja kellele on

väljastatud sobiv e-identimisvahend, millega kasutada avalikke e-teenuseid, sh eesti.ee-d.

Sihtrühma piiritleb see, mis sündmusteenuseid asutused osutama hakkavad.

6.1. Mõju valdkond: sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

6.1.1. Sündmusteenuse kasutuselevõtmisega kaasneb mõningane positiivne sotsiaalne mõju.

Sündmusteenus võimaldab muuta avalikud e-teenused inimeste jaoks mugavamaks ehk

lihtsamaks, kiiremaks, kättesaadavamaks.

Andmevahetuspõhise sündmusteenuse kasutamine on inimesele vabatahtlik. Ei ole teada, kui

paljud inimesed andmevahetusepõhiseid sündmusteenuseid kasutama hakkavad. See sõltub ka

sellest, kui kiiresti ja milliseid sündmusteenuseid haldusalad inimestele loovad. Inimese

olemasolevaid õigusi e-teenuste kasutamisel ei muudeta, isikul on õigus tarbida kõiki teenuseid

nii nagu seni. Eelmärgitu tõttu on hinnatud, et sotsiaalne mõju ei ole esialgu oluline.

6.1.2. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Sündmusteenuse kasutuselevõtmisel puudub oluline mõju.

Sündmusteenuste loomine ning sündmusteenuste platvormi kasutamine on asutustele

vabatahtlik. Sündmusteenuste platvormi kasutuselevõtmise korral tuleb arvestada vajadusega

teha järgmisi toiminguid:

1) sündmusteenuse ja sellega seotud osateenuste määratlemine ning kirjeldamine;

2) teenuse juhtimise struktuuri loomine;

3) analüüsi- ja arendustegevused teenuse loomiseks ning juurutamiseks;

4) võimalikud muudatused õigusnormides;

5) teenuse juhtimine, arendamine, monitoorimine ning jätkusuutlikkuse tagamine.

RIA-le tekib uus ülesanne sündmusteenuste platvormi haldamise näol. RIA-l on juba olemas

sündmusteenuste talitus. RIA sündmusteenuste talitus nõustab koostöös MKM-iga

sündmusteenuseid loovaid asutusi.

Lähtudes eespool kirjeldatust, ei ole mõju ulatus, sagedus ja ebasoovitava mõju risk oluline.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

7.1. Sündmusteenuste platvormi arendamiseks ja personalikuludeks on MKM-ile ette nähtud

rahastus Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF), mille eesmärk on toetada

investeeringuid ja reforme, mis on hädavajalikud digiülemineku toetamiseks14.

Sündmusteenuste platvormi tehnilise lahenduse ja esimese 10 elusündmusteenuse loomiseks on

RRF-ist ette nähtud 12,27 miljonit eurot.

RIA-le on RRF-ist ette nähtud sündmusteenuste platvormi arenduseks ligikaudu 6 (võib

muutuda) miljonit eurot kuni 2025. aasta lõpuni.

Sündmusteenuste platvormi hoolduse ja jätkuarenduste kulud (ligikaudu 1,4 miljonit aastas)

planeeritakse katta riigieelarvest. RIA ja MKM planeerivad riigieelarvesse lisaks ka tööjõu-ja

majandamiskulud (ligikaudu 500 000 eurot aastas).

Alates 2026. a kaetakse elusündmusteenuste jätkuarendustega kaasnevad kulud koostöös -

teenuseid osutavate asutuste eelarvest ning sündmusteenuste platvormi haldamise ja

edasiarenduste kuludest.

8. Rakendusaktid

8.1. Seaduses sisalduvad volitusnormid

Eelnõu laiendab Eesti teabevärava volitusnormi Vabariigi Valitsusele isikustatud teabe

kuvamise süsteemi kehtestamiseks. Rakendusakti kavand on lisatud seletuskirjale.

14 Riigi Tugiteenuste Keskuse veebileht: https://rtk.ee/toetusfondid-ja-programmid/taaste-ja-

vastupidavusrahastu-rrf (20.01.23)

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 10.02.2025 kuivõrd RRF vaates on Komisjonile lubatud selleks ajaks saavutada

sellekohane eesmärk.

Muudatustega kohanemiseks ei ole tarvis anda üleminekuaega, kuna tehtavad muudatused ei

too sihtrühmadele kaasa kohustust oma tegevust ümber korraldada. Arvestades aga, et esimesed

sündmusteenused on asutuste vahel kokku lepitud ja vajalikud tegevused on lõpusirgel, mistõttu

on vajalik ka esimesel võimalusel õigusmuudatusi.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu ja rakendusaktide koostamisse on olnud kaasatud Haridus- ja Teadusministeeriumi,

Justiitsministeeriumi, Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, RIA, AKI ja Statistikaameti

esindajad.

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumitele ja

Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks RIA-le, AKI-le, Politsei- ja Piirivalveametile,

Sotsiaalkindlustusametile, Kaitseressursside ametile, Tervisekassale, Transpordiametile, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja

arenduskeskusele, Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liidule.

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus

(allkirjastatud digitaalselt)