Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruste muutmine

EELNÕU

01.07.2024

KLIIMAMINISTER

MÄÄRUS

Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruste muutmine

Määrus kehtestatakse liiklusseaduse § 73 lõigete 11 ja 12, § 74 lõike 10, § 83 lõike 5 ja § 192

lõike 4 alusel.

§ 1. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 08. juuni 2011. a määruse nr 39 „Traktori,

liikurmasina ja nende haagiste tehnonõuded, nõuded varustusele ning tehnonõuetele

vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ muutmine

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 8. juuni 2011. a määruses nr 39 „Traktori, liikurmasina

ja nende haagiste tehnonõuded, nõuded varustusele ning tehnonõuetele vastavuse kontrollimise

tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) T1b-, T2b-, T3b-, T4.1b-, T4.2b- ja T4.3b-kategooria masina ülevaatus tehakse

ülevaatuspunktis. Ainult riigisiseses liikluses kasutatava masina korral, mida kasutatakse

üksnes põllumajanduse, aianduse, metsanduse või kalanduse eesmärkidel ja asjaomase

tegevusega seotud paikades, võib ülevaatuse teha masina omaniku või kasutaja tellimisel

masina asukohas.“;

2) paragrahvi 5 lõike 6 esimene ja teine lause sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Masina võib korraliseks või erakorraliseks ülevaatuseks esitada mis tahes ülevaatuspunkti,

millel on õigus teha vastava kategooria masina ülevaatust. Korduvülevaatuseks tuleb masin

esitada ülevaatuspunkti, kus korduvülevaatus määrati.“;

3) paragrahvi 7 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Vanasõidukiks tunnustamise akti kehtivusaeg on 12 aastat, mis määratakse kuu ja aasta

täpsusega, hilisem vanasõidukina tunnustamise akt muudab varem väljastatud akti kehtetuks.“;

4) paragrahvi 8 lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 8 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Erakorralisel ülevaatusel peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nõutud dokumentidele

esitama liiklusjärelevalve käigus antud tehnonõuetele vastavuse kontrollkaardi.“;

6) paragrahvi 9 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „korduval ja erakorralisel“;

7) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Ainult riigisiseses liikluses kasutatava T1b-, T2b-, T3b-, T4.1b-, T4.2b- ja T4.3b-

kategooria masina korral, mida kasutatakse üksnes põllumajanduse, aianduse, metsanduse või

kalanduse eesmärkidel ja asjaomase tegevusega seotud paikades, lõikes 1 nimetatud sissekannet

registreerimistunnistusele ei tehta.“.

8) paragrahvi 12 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Masina registreerimistunnistuse vahetamisel peab Transpordiamet kandma uuele

registreerimistunnistusele eelmisel registreerimistunnistusel olevad viimased kehtivad

sissekanded sõiduki ülevaatuse kohta ja kinnitama selle allkirjaga.“;

9) paragrahvi 13 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Masina registreerimistunnistuse vahetamisel vanasõidukina tunnustamise akti väljastamise

korral peab Transpordiamet kandma uuele registreerimistunnistusele märkuse masina

ülevaatuse kohta ja kinnitama selle allkirjaga.“;

10) määruse lisa 1 koodi 402 punkt 8.1 sõnastatakse järgmiselt:

„8.1. T1b-, T2b-, T3b-, T4.1b-, T4.2b- ja T4.3b-kategooria masina rataste pidurdusjõudude

summa suhe sõiduki täismassist teepinnale põhjustatud koormusesse (njuutonites)

sõidupiduriga pidurdamisel peab olema vähemalt 50 protsenti või vähim keskmine aeglustus

sõidupiduriga pidurdamisel peab olema vähemalt 4,9 meetrit sekundi ruudukohta.“;

11) määruse lisa 1 koodi 402 täiendatakse punktidega 8.2, 8.3, 8.4 ja 8.5 järgmises sõnastuses:

„8.2. Üle 3500 kg täismassiga T1b-, T2b-, T3b-, T4.1b-, T4.2b- ja T4.3b-kategooria

õhkpiduritega masina pidurdusefektiivsus arvutatakse ISO standardis 21069-1:2004 nimetatud

ühe punkti või kahe punkti ekstrapoleerimise meetodil või samaväärse meetodiga.

8.3. Ühe punkti ekstrapoleerimise meetodi puhul peab mõõtma igal rattal või teljel suurima

saavutatava pidurdusjõu ja sellele vastava pidurisilindri rõhu enne, kui rattad blokeeruvad. Iga

ratta või telje katse ajal peab tavapärase teljekoormuse või masina sobiva koormamise või

koormuse simuleerimise abil saavutama vähemalt 30% pidurisilindrile ettenähtud rõhust või

170 kPa, kui piduriajami ettenähtud rõhku pole võimalik sõidukilt tuvastada. Ühe punkti

ekstrapoleerimise mõõtmise lähtepunkt on 40 kPa.

8.4. Kahe punkti ekstrapoleerimise meetodi puhul peab mõõtma igal rattal või teljel

pidurdusjõudu pidurisilindri reageerimisrõhu juures (30 kPa kuni 80 kPa, ketaspiduritel kuni

100 kPa) ja suurimal saavutataval pidurdusjõul ning sellele vastaval pidurisilindri rõhul enne,

kui rattad blokeeruvad. Iga ratta või telje katse ajal peab tavapärase teljekoormuse või masina

sobiva koormamise või koormuse simuleerimise abil saavutama vähemalt 30% pidurisilindrile

ettenähtud rõhust või 170 kPa, kui piduriajami ettenähtud rõhku pole võimalik masinalt

tuvastada. Reageerimisrõhu ja suurimal saavutatud pidurdusjõul mõõdetud pidurisilindri

töörõhu vahe peab olema vähemalt 120 kPa.

8.5. Punktide 8.1 kuni 8.4 nõuded võib jätta kohaldamata ainult riigisiseses liikluses kasutatava

masina korral, mida kasutatakse üksnes põllumajanduse, aianduse, metsanduse või kalanduse

eesmärkidel ja asjaomase tegevusega seotud paikades.“;

12) määruse lisa 1 koodi 403 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4. T1b-, T2b-, T3b-, T4.1b-, T4.2b- ja T4.3b-kategooria masinal seisupiduriga pidurdamisel

ei tohi rataste pidurdusjõudude suhe täismassist teepinnale põhjustatud koormusesse

(njuutonites) olla väiksem kui 16 protsenti.“.

§ 2. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011. a määruse nr 42

„Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ muutmine

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011. a määruses nr 42 „Mootorsõiduki ja

selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ tehakse järgmised muudatused:

1) määruse lisa 1 koodi 406 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1. Sõiduki rataste pidurdusjõudude summa suhe sõiduki täismassist teepinnale põhjustatud

koormusesse (njuutonites) sõidupiduriga pidurdamisel või sõiduki keskmine aeglustus (m/s2)

sõidupiduriga pidurdamisel peab vastama tabelis 2 märgitud nõuetele.“;

2) määruse lisa 1 koodi 406 täiendatakse punktidega 5–8 järgmises sõnastuses:

„5. Õhkpiduritega sõiduki, mille täismass on üle 3500 kg ja mis on esmaregistreeritud alates

1. jaanuarist 1994. a, pidurdusefektiivsus arvutatakse ISO standardis 21069-1:2004 nimetatud

ühe punkti või kahe punkti ekstrapoleerimise meetodil või samaväärse meetodiga.

6. Ühe punkti ekstrapoleerimise meetodi puhul peab mõõtma igal rattal või teljel suurima

saavutatava pidurdusjõu ja sellele vastava pidurisilindri rõhu enne, kui rattad blokeeruvad. Iga

ratta või telje katse ajal peab tavapärase teljekoormuse või sõiduki sobiva koormamise või

koormuse simuleerimise abil saavutama vähemalt 30% pidurisilindrile ettenähtud rõhust või

170 kPa, kui piduriajami ettenähtud rõhku pole võimalik sõidukilt tuvastada. Ühe punkti

ekstrapoleerimise mõõtmise lähtepunkt on 40 kPa.

7. Kahe punkti ekstrapoleerimise meetodi puhul peab mõõtma igal rattal või teljel

pidurdusjõudu pidurisilindri reageerimisrõhu juures (30 kPa kuni 80 kPa, ketaspiduritel kuni

100 kPa) ja suurimal saavutataval pidurdusjõul ning sellele vastaval pidurisilindri rõhul enne,

kui rattad blokeeruvad. Iga ratta või telje katse ajal peab tavapärase teljekoormuse või sõiduki

sobiva koormamise või koormuse simuleerimise abil saavutama vähemalt 30% pidurisilindrile

ettenähtud rõhust või 170 kPa, kui piduriajami ettenähtud rõhku pole võimalik sõidukilt

tuvastada. Reageerimisrõhu ja suurimal saavutatud pidurdusjõul mõõdetud pidurisilindri

töörõhu vahe peab olema vähemalt 120 kPa.

8. Punktide 5, 6 ja 7 nõuded jäetakse kohaldamata õhkpiduriga sõidukil, millel puudub E-reegli

nr 13 kohane pidurisüsteem, ja trollil.“

3) määruse lisa 1 koodi 409 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3. Seisupiduriga pidurdamisel ei tohi rataste pidurdusjõudude suhe sõiduki täismassist

teepinnale põhjustatud koormusesse (njuutonites) olla väiksem kui:

3.1. Kõigil sõidukitel – 16%.

3.2. Autorongil – 12%.“;

4) määruse lisa 2 koodi 403 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1. Sõiduki rataste pidurdusjõudude summa suhe sõiduki täismassist teepinnale põhjustatud

koormusesse (njuutonites) sõidupiduriga pidurdamisel või sõiduki keskmine aeglustus (m/s2)

sõidupiduriga pidurdamisel peab vastama lisa 1 tabelis 2 nimetatud nõuetele.“;

5) määruse lisa 2 koodi 403 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5. Õhkpiduritega sõiduki, mille täismass on üle 3500 kg ja on esmaregistreeritud alates

1. jaanuarist 1994. a, välja arvatud trolli, pidurdusefektiivsus arvutatakse lisa 1 koodi 406

punktides 5–5.3 sätestatud meetodil.“;

6) määruse lisa 2 koodi 405 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2. Seisupiduriga pidurdamisel ei tohi rataste pidurdusjõudude suhe sõiduki täismassist

teepinnale põhjustatud koormusesse (njuutonites) olla väiksem kui:

2.1. Kõigil sõidukitel – 16%.

2.2. Autorongil – 12%.“.

§ 3. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 03. juuli 2014. a määruse nr 49

„Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollija atesteerimise nõuded

ja kord“ muutmine

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 03. juuli 2014. a määruses nr 49 „Mootorsõiduki ja

selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollija atesteerimise nõuded ja kord“ § 9 lõige 3

sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Suure haagise või eriliigilise ADR-i või eriliigilise CEMT atesteerimiskategooria lisamise

eeldus on veoauto kehtiva atesteerimiskategooria olemasolu atesteerimistunnistusel, välja

arvatud suure haagise või eriliigilise ADR-i või eriliigilise CEMT atesteerimiskategooria ja

veoauto atesteerimiskategooria samaaegsel atesteerimisel.“.

§ 4. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 18. juuli 2011. a määruse nr 77

„Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja

kord“ muutmine

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 18. juuli 2011. a määruses nr 77 „Mootorsõiduki ja

selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ tehakse järgmised

muudatused:

1) paragrahvi 3 lõike 41 teine lause sõnastatakse järgmiselt:

„Ülevaatuse sissekande saamiseks registreerimistunnistusele tuleb pöörduda ülevaatuspunkti,

kus korduvülevaatus määrati, või Transpordiameti teenindusbüroosse.“;

2) paragrahvi 11 lõike 9 teist lauset täiendatakse pärast tekstiosa „aastat,“ tekstiosaga „mis

määratakse kuu ja aasta täpsusega,“;

3) määruse lisa 2 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud);

4) määruse lisa 4 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

§ 5. Määruse jõustumine

Määruse § 1 punktid 1, 7, 10, 11 ja 12 ning § 2 punktid 1, 2, 3, 5 ja 6 jõustuvad

1. jaanuaril 2025. a.

Kristen Michal

Kliimaminister Keit Kasemets

kantsler

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Siseministeerium

[email protected]

08.07.2024 nr 1-4/24/3361

Kliimaministri määruse eelnõu kooskõlastamine

Austatud minister

Esitame Teile kooskõlastamiseks kliimaministri määruse „Majandus- ja

kommunikatsiooniministri määruste muutmine“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

kliimaminister

Lisad: 1) määruse eelnõu

2) määruse eelnõu seletuskiri

3) määruse eelnõu lisa

4) määruse eenõu lisa

Teadmiseks: Eesti Tehnoülevaatajate Liit, Eesti Vanatehnika Klubide Liit, Aktsiaselts Tallinna

Linnatransport

Sven Nurk, 625 6498

[email protected]

1

Majandus- ja kommunikatsiooniministri

18.07.2011. a määrus nr 77

„Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele

vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“

Lisa 4

(muudetud sõnastuses)

Sõiduki ülevaatusel kontrollitavate osade, seadmete, sõlmede, varustuse ja nendel

avastatud vigade loetelu ning kontrollimise metoodika

1. Kontrollimise käigus saadud hinnangu tulemused peavad olema – niipalju kui ilma sõiduki

osi demonteerimata on visuaalsel vaatlusel või mõõtmisega võimalik kontrollida – vastavuses

sõidukile ja selle varustusele kehtestatud nõuetega. Vaatlusega kontrollimine hõlmab ka sõiduki

või selle osa käsitlemist (näiteks koputamine, raputamine, surumine, tõmbamine) või abinõu

kasutamist (näiteks seebivesi, traathari, heebel), kui sõiduki või selle osa korrasolekus ei saa

ainult vaatlusega veenduda.

Sõiduki kontrollimisel tuleb võtta arvesse tehnilisi nõudeid, mis kehtisid sõiduki Eestis

registreerimisel või esmaregistreerimisel.

2. Ülevaatuse mitteläbimise põhjuste määramisel lähtutakse rikke või puuduse kirjeldamisel

järgmistest mõistetest:

2.1. defektne – sõiduki osa või süsteem ei täida ettenähtud funktsiooni;

2.2. tõrge – sõiduki osa või süsteem ei ole mingil põhjusel võimeline täitma ettenähtud

funktsiooni;

2.3. halvenenud – sõiduki osa või süsteemi seisund on halvenenud, kuid osaliselt on säilinud

sellele ettenähtud funktsioon;

2.4. kahjustunud – sõiduki osa või süsteem on kahjustunud sellisel määral (näiteks murdunud,

purunenud, deformeerinud, väändunud, mõranenud, pragunenud), et ei ole säilinud sõiduki osa

või süsteemi ettenähtud funktsioon või kui see takistab sõiduki ohutut kasutamist liikluses;

2.5. kulumine – sõiduki osa, seade või süsteem ei täida oma funktsiooni või kui see on ületanud

valmistaja poolt ettenähtud kulumise piirväärtuse või kui see mõjutab teiste sõiduki ohutusega

seotud osade toimimist või seisundit või kui see mõjutab sõiduki ohutut kasutamist liikluses;

2.6. töökõlbmatu – sõiduki osa või süsteem ei ole võimeline täitma ettenähtud funktsiooni ja

selle funktsiooni puudumine ei võimalda sõidukit ohutult kasutada;

2.7. kinnitamata – sõiduki osade ja seadmete polt-, neet-, klamber-, keevis- või muu ühendus,

mis tagab nende liikumatuse üksteise suhtes, on halvenenud või ühendused stoperdamata;

2.8. korrodeerunud – sõiduki ja selle osa keemiline ja elektrokeemiline roostetamine, mille tõttu

on vähenenud sõiduki osa tugevus või jäikus;

2.9. lekkimine – igasuguse vedeliku väljumine süsteemist tilkade või joana. Agregaadi, selle

seadme või osa märgumist töövedelikuga ei loeta lekkimiseks;

2.10. pihkumine – suruõhu või -gaasi kuuldav väljumine süsteemist või õhu kuuldav tungimine

vaakumseadmesse;

2

2.11. ei vasta nõuetele – sõiduk või selle osa ei vasta tehnonõuetele, mis kehtisid

esmaregistreerimise ajal, või valmistaja esitatud nõuetele. Pärast esmaregistreerimise aega

väljatöötatud uued süsteemid, osad või seadmed peavad järelpaigaldades vastama asjakohastele

hilisematele õigusnormidele;

2.12. lõtk – kulumisest tingitud ülemäärane liikumine liites.

3. Ülevaatusel kohustuslikule kontrollimisele kuuluvate osade, seadmete ja varustuse loetelu

ning vigade määramise kriteeriumid on loetletud tabelis.

Tabel. Ülevaatusel kohustuslikule kontrollimisele kuuluvate osade, seadmete ja varustuse loetelu ning

vigade määramise kriteeriumid

Kontrollitav osa, seade, sõlm

või varustus

Kontrollimise

meetod

Ülevaatuse mitteläbimise põhjused Rikke/puuduse

kategooria

VO1 OV2 EOV3

0. SÕIDUKI IDENTIFITSEERIMINE JA PARANDUSMEETMED

0.1. Registreerimismärgid Kontrollitakse

vaatlusega.

1) Registreerimismärk puudub või

kinnitamata.

2) Kiri puudub või on loetamatu.

3) Ei vasta sõiduki dokumentidele või

registriandmetele.

4) Registreerimismärk või selle

paigutus ei vasta nõuetele.

5) Paigaldatud on registreerimismärgi

nähtavaid tunnuseid omavaid või

matkivaid märke.

6) Registreerimismärgi seisund on

halvenenud (kulunud, muljutud, aga

loetav).

X

X

X

X

X

X

0.2. Valmistajatehase tähis

(VIN-kood) / tehasetähis /

seerianumber

Kontrollitakse

vaatlusega.

1) Puudub või seda ei ole võimalik

leida.

2) Loetamatu või ebatäielik.

3) Ei vasta sõiduki dokumentidele või

registriandmetele.

4) Sõidukil on mitu erinevat

VIN-koodi ja selle kohta puudub

registriandmetes märge.

X

X

X

X

0.3. Vastavus liiklusregistri

andmetele

Kontrollitakse

vaatluse ja

dokumentide ning

liiklusregistri

andmete

võrdlemisega.

1) Sõiduk ei vasta liiklusregistri

andmetele.

X

0.4. Parandusmeede Puudus määratakse

liiklusregistri

andmete põhjal

automaatselt.

1) Sõidukil on rakendamata

parandusmeede.

X

1. PIDURISÜSTEEM

1.1. Mehaaniline seisund ja toimimine

3

1.1.1. Sõidupiduri pedaali /

käsipiduri hoova liikumine

Kontrollitakse

vaatlusega ja

pidurisüsteemi

käitamisega.

Võimendiga

pidurisüsteemidega

sõidukeid tuleks

kontrollida

väljalülitatud

mootoriga.

1) Pedaal/hoob liigub raskelt.

2) Liigend on kulunud või lõtkub.

X

X

1.1.2. Pedaali / käsipiduri

hoova seisund ja

pidurijuhtimisseadme

käigutagavara

Kontrollitakse

vaatlusega ja

pidurisüsteemi

käitamisega.

Võimendiga

pidurisüsteemidega

sõidukeid tuleks

kontrollida

väljalülitatud

mootoriga.

1) Liigne või ebapiisav käigutagavara.

2) Piduriseade ei vabane korralikult.

3) Piduriseade ei vabane korralikult ja

see mõjutab oluliselt pidurdamist.

4) Piduripedaali libisemisvastane osa

puudub, on lahti või siledaks kulunud.

X

X

X

X

1.1.3. Vaakumpump või

kompressor ja mahutid

Kontrollitakse

vaatlusega

tavapärase töörõhu

juures.

1) Ebapiisav õhurõhk (nt vaakum), et

võimaldada piduri rakendamist

vähemalt neli korda pärast

hoiatusseadise rakendumist või kui

mõõtur näitab ohtu;

2) Ebapiisav õhurõhk (nt vaakum), et

võimaldada piduri rakendamist

vähemalt kaks korda pärast

hoiatusseadise rakendumist või kui

mõõtur näitab ohtu;

3) Ohutuks tööks vajaliku

õhurõhu/vaakumi tekkeks kuluv aeg

ei vasta nõuetele.

4) Kaitseklapp või rõhualandusventiil

on töökõlbmatu.

5) Pihkumine, mis tekitab

märkimisväärset rõhulangust.

6) Pidurisüsteemi toimimist mõjutada

võiv väline kahjustus.

X

X

X

X

X

X

1.1.4. Alarõhu

hoiatusmärgulamp või mõõtur

Toimimise kontroll. 1) Mõõtur või märgulamp on defektne

või töökõlbmatu.

2) Alarõhku ei ole võimalik kindlaks

teha.

X

X

1.1.5. Seisupidurikraan Kontrollitakse

vaatlusega

pidurisüsteemi

käitamisel.

1) Käepide on kahjustunud või

kulunud.

2) Käepide või kraan on kinnitamata.

3) Ühendus on lahti või pihkub.

4) Mitterahuldav toimimine.

X

X

X

X

1.1.6. Seisupidur, pidurihoob,

piduri lukustus,

elektromehaaniline seisupidur

Kontrollitakse

vaatlusega

pidurisüsteemi

käitamisel.

1) Pidur ei lukustu.

2) Hoovaliigend või

lukustusmehhanism on kulunud.

3) Hoovaliigend või

lukustusmehhanism on ülemäära

kulunud.

X

X

X

4

4) Hoova liigne liikumine, mis viitab

ebaõigele reguleerimisele.

5) Tööseade on kahjustunud,

töökõlbmatu või puudub.

6) Mitterahuldav toimimine,

hoiatusmärgulamp näitab riket.

X

X

X

1.1.7. Piduriklapid/ventiilid

(sõidupidurikraanid,

rõhualandajad, regulaatorid)

Kontrollitakse

vaatlusega

pidurisüsteemi

käitamisel.

1) Kahjustunud või pihkub.

2) Puudub või töökõlbmatu.

3) Kinnitamata või valesti

paigaldatud.

4) Lekib.

5) Kompressorist tuleb liigselt õli.

X

X

X

X

X

1.1.8. Haagisepidurite

ühendused (elektrilised ja

pneumaatilised)

Pukseeriva veoki ja

haagise kõigi

pidurisüsteemide

ühenduste lahti

võtmine ja uuesti

ühendamine.

1) Eralduskraan või ühendusotsak on

defektne.

2) Eralduskraan või ühendusotsak on

kahjustunud.

3) Eralduskraan või ühendusotsak ei

vasta nõuetele, see on valesti

paigaldatud või kinnitamata.

4) Eralduskraan või ühendusotsak ei

vasta nõuetele, see on valesti

paigaldatud või kinnitamata ja see

mõjutab oluliselt pidurdamist.

5) Pihkub.

6) Ühendused on töökõlbmatud.

7) Ühendused on töökõlbmatud ja see

mõjutab oluliselt pidurdamist.

X

X

X

X

X

X

X

1.1.9. Energiavaru survepaak,

suruõhupaak

Kontrollitakse

vaatlusega.

1) Paak on halvenenud seisukorras või

pindmiselt korrodeerunud.

2) Paak on kahjustunud,

korrodeerunud või pihkub.

3) Paak on kinnitamata või valesti

paigaldatud.

4) Kondensaadi klapp on defektne.

5) Kondensaadi klapp on

töökõlbmatu.

X

X

X

X

X

1.1.10. Pidurivõimendi,

peasilinder

Kontrollitakse

vaatlusega

pidurisüsteemi

käitamisel.

1) Defektne või kinnitamata.

2) Töökõlbmatu või lekib.

3) Pidurivedeliku tase on alla

miinimumi.

4) Pidurivedeliku tase on oluliselt alla

miinimumi.

5) Pidurivedeliku tase ei ole enam

nähtav.

6) Puudub peasilindri paagi kork.

7) Pidurivedeliku taseme hoiatuslamp

põleb (vedeliku tase on normis) või on

defektne.

X

X

X

X

X

X

X

1.1.11. Jäigad piduritorud Kontrollitakse

vaatlusega

pidurisüsteemi

käitamisel.

1) Ilmne purunemise või murdumise

oht.

2) Torud või ühenduskohad pihkuvad.

3) Torud või ühenduskohad lekivad.

4) Torud on kahjustunud või

korrodeerunud.

X

X

X

X

5

5) Torud on oluliselt kahjustunud või

korrodeerunud.

6) Torud on valesti paigaldatud.

7) Torud on valesti paigaldatud ja

need võivad viga saada.

X

X

X

1.1.12. Elastsed

pidurivoolikud

Kontrollitakse

vaatlusega

pidurisüsteemi

käitamisel.

1) Ilmne purunemise või murdumise

oht.

2) Väändunud või liiga lühikesed.

3) Kahjustunud, hõõrdunud või

poorsed.

4) Voolikud või ühenduskohad

pihkuvad.

5) Voolikud või ühenduskohad

lekivad.

6) Paisuvad rõhu all.

X

X

X

X

X

X

1.1.13. Piduri hõõrdkatted ja

piduriklotsid

Kontrollitakse

vaatlusega.

1) Kulunud.

2) Määrdunud (õli vms).

3) Valesti paigaldatud või puudub.

X

X

X

1.1.14. Piduritrumlid,

pidurikettad

Kontrollitakse

vaatlusega.

1) Kulunud või halvenenud.

2) Kinnitamata või kahjustunud.

3) Määrdunud (õli vms).

4) Puuduvad.

X

X

X

X

1.1.15. Piduritrossid, -vardad,

-hoovastik

Kontrollitakse

vaatlusega

pidurisüsteemi

käitamisel.

1) Halvenenud seisukorras.

2) Kahjustunud või korrodeerunud.

3) Oluliselt kahjustunud või

korrodeerunud.

4) Kinnitamata.

5) Valesti paigaldatud või reguleeritud

või sõlmes.

X

X

X

X

X

1.1.16. Töösilindrid (sh

vedruakud või hüdraulilised

silindrid) ja pidurisadul

Kontrollitakse

vaatlusega

pidurisüsteemi

käitamisel.

1) Kahjustunud või korrodeerunud.

2) Oluliselt kahjustunud või

korrodeerunud.

3) Lekib.

4) Kinnitamata või valesti

paigaldatud.

5) Kinnitamata või valesti paigaldatud

ja see mõjutab oluliselt pidurdamist.

6) Survekolvi või -membraani

ebapiisav või ülemäärane vabakäik.

7) Tolmukaitse on halvenenud

seisukorras.

8) Tolmukaitse puudub või on

kahjustunud.

X

X

X

X

X

X

X

X

1.1.17. Pidurdusjõu regulaator

Kontrollitakse

vaatlusega

pidurisüsteemi

käitamisel.

1) Kinnitamata või kahjustunud.

2) Valesti paigaldatud või

reguleeritud.

3) Töökõlbmatu (ABS töökorras).

4) Töökõlbmatu või puudub.

5) Andmesilt puudub, andmed on

loetamatud või ei vasta nõuetele.

X

X

X

X

X

1.1.18. Pidurinarre Kontrollitakse

vaatlusega.

1) Kulunud või kahjustunud.

2) Kompensaator on töökõlbmatu.

3) Valesti paigaldatud, reguleeritud

või asendatud.

X

X

X

6

1.1.19. Aeglustisüsteem Kontrollitakse

vaatlusega.

1) Kinnitamata.

2) Kinnitamata ja see mõjutab

oluliselt pidurdamist.

3) Süsteem on ilmselt defektne või

puudub.

X

X

X

1.1.20. Haagisepidurite

automaatne rakendumine

Pukseeriva veoki ja

haagise piduri-

süsteemide

ühenduste lahti

võtmine.

1) Ühenduse lahtivõtmisel ei rakendu

haagisepidur automaatselt.

X

1.1.21. Kogu pidurisüsteem Kontrollitakse

vaatlusega.

1) Muud süsteemi seadmed (näiteks

külmumistõrjuk, õhukuivati jms) on

väliselt kahjustunud või

korrodeerunud.

2) Muud süsteemi seadmed (näiteks

külmumistõrjuk, õhukuivati jms) on

väliselt oluliselt kahjustunud või

korrodeerunud ja see mõjutab oluliselt

pidurdamist.

3) Pihkumine või külmumisvastase

aine leke.

4) Pihkumine või külmumisvastase

aine leke ja see mõjutab oluliselt

pidurdamist.

5) Mis tahes komponent on

kinnitamata või valesti paigaldatud.

6) Mis tahes komponenti on

sobimatult parandatud või muudetud.

7) Mis tahes komponenti on

sobimatult parandatud või muudetud

ja see mõjutab oluliselt pidurdamist.

X

X

X

X

X

X

X

1.1.22. Kontrollklapid Kontrollitakse

vaatlusega.

1) Ühendused puuduvad.

2) Ühendused on kahjustunud.

3) Ühendused on kasutuskõlbmatud

või pihkuvad.

X

X

X

1.1.23. Pealejooksupidur Kontrollitakse

vaatlusega

pidurisüsteemi

käitamisel.

1) Kahjustunud või töökõlbmatu. X

1.2. Sõidupiduri toimimine ja tõhusus

1.2.1. Toimimine Mõõdetakse pidurite

staatilise katsetamise

seadmel või kui see

ei ole võimalik, siis

teekatsetuse ajal.

1) Ühe või enama ratta pidurdusjõud

on ebapiisav.

2) Ühe või enama ratta pidur on

töökõlbmatu.

3) Ühe ratta pidurdusjõud erineb

rohkem kui 30% sama telje teise ratta

maksimaalsest mõõdetud

pidurdusjõust. Teekatse puhul kaldub

sõiduk liigselt sirgjoonelt kõrvale.

4) Esimese juhttelje ratta

pidurdusjõud erineb rohkem kui 50%

sama telje teise ratta maksimaalsest

mõõdetud pidurdusjõust.

X

X

X

X

7

5) Pidurdusjõud ei muutu järk-järgult

(blokeerumine).

6) Mõne ratta pidur rakendub liiga

vara või hilja.

7) Ratta täispöörete ajal pidurdusjõud

kõigub ülemääraselt.

X

X

X

1.2.2. Tõhusus Mõõdetakse pidurite

staatilise katsetamise

seadmel või kui seda

ei saa tehnilistel

põhjustel kasutada,

siis teekatsetusel,

kasutades

pidurdusaeglustuse

mõõturit.

Teekatsetused tuleks

võimaluse korral

teha kuivades

ilmastikutingimustes

siledal ja sirgel teel.

1) Pidurdustõhusus on nõutust

väiksem.

2) Pidurdustõhusus on nõutust poole

väiksem.

3) Sõidupiduri tõhustust ei ole

võimalik mõõta (pidur peale jäänud

vms).

X

X

X

1.3. Varu-/hädapiduri toimimine ja tõhusus (kui tegemist on eraldi süsteemiga)

1.3.1. Toimimine Kui pidurisüsteem

on sõidupiduri-

süsteemist eraldatud,

kasutatakse punktis

1.2.1 osutatud

meetodit.

1) Ühe või enama ratta pidurdusjõud

on ebapiisav.

2) Ühe või enama ratta pidur on

töökõlbmatu.

3) Pidurdusjõud ei muutu järk-järgult

(blokeerumine).

X

X

X

1.3.2. Tõhusus Kui pidurisüsteem

on sõidupiduri-

süsteemist eraldatud,

kasutatakse punktis

1.2.2 osutatud

meetodit.

1) Pidurdusjõud on väiksem kui 50%

punktis 1.2.2 osutatud sõidupiduri

pidurdustõhususest.

2) Vähem kui 50% punktis 1

nimetatud väärtustest.

X

X

1.4. Seisupiduri toimimine ja tõhusus

1.4.1. Toimimine Mõõdetakse pidurite

staatilise katsetamise

seadmel või kui seda

ei saa tehnilistel

põhjustel kasutada,

siis kontrollitakse

teekatsetusel.

1) Ühel küljel on pidur töökõlbmatu

või ühe ratta pidurdusjõud erineb

rohkem kui mehaanilise seisupiduri

korral 70% või elektromehaanilise

seisupiduri korral 95% sama telje

teise ratta maksimaalsest mõõdetud

pidurdusjõust. Teekatsetuse korral

kaldub sõiduk sirgjoonest liigselt

kõrvale.

2) Mitme ratta pidur on töökõlbmatu

või piduritõhusus on väiksem kui 50%

nõuetega kehtestatud minimaalsest

seisupiduri tõhususest.

X

X

1.4.2. Tõhusus Mõõdetakse pidurite

staatilise katsetamise

seadmel või kui seda

ei saa tehnilistel

põhjustel kasutada,

siis teekatsetusel,

kasutades

1) Pidurdustõhusus on ebapiisav.

2) Pidurdustõhusus on väiksem kui

50% nõuetega kehtestatud

minimaalsest seisupiduri tõhususest.

3) Seisupiduri tõhusust ei ole

võimalik mõõta (pidur peale jäänud

vms).

X

X

X

8

pidurdusaeglustuse

mõõturit. Kui

sõiduki tehniliste

omaduste tõttu ei saa

seisupiduri tõhusust

mõõta pidurite

staatilise katsetamise

seadmel või teekatsel

pidurdusaeglustus

mõõturiga, siis

kontrollitakse

seisupiduri

rakendumist.

1.5. Aeglustisüsteemi

toimimine

Kontrollitakse

vaatlusega ning

võimaluse korral

süsteemi toimimise

testimisega.

1) Pidurdusjõud ei muutu järk-järgult

(ei kohaldata mootorpiduri suhtes).

2) Töökõlbmatu.

X

X

1.6. Blokeerumatu

pidurisüsteem (ABS)

Kontrollitakse

vaatlusega ja

märgutule

kontrolliga.

1) Märgutuli on defektne.

2) Märgutuli näitab süsteemi riket.

3) Ratta pöörlemissagedusandurid

puuduvad või on kahjustunud.

4) Juhtmestik on kahjustunud.

5) Muud osad puuduvad või on

kahjustunud.

X

X

X

X

X

1.7. Elektromehaaniline

pidurisüsteem (EBS)

Kontrollitakse

vaatlusega ja

märgutule

kontrolliga.

1) Märgutuli on defektne.

2) Märgutuli näitab süsteemi riket.

3) Vedava sõiduki ja haagise vaheline

ühenduskaabel ei ühildu või puudub.

X

X

X

1.8. Pidurivedelik Kontrollitakse

vaatlusega.

1) Pidurivedelik on saastunud või

settinud.

2) Ilmne tõrke tekkimise oht.

X

X

2. JUHTIMISSEADE

2.1. Mehaaniline seisund

2.1.1. Roolimehhanismi

(roolikarp, roolireduktor,

roolilatt) seisund

Sõiduki kontroll

vaatlusega kanalil

või tõstukil. Sõiduki

rattad on õhus või

pöördplatvormidel,

tehakse roolirattaga

täispööre.

Roolimehhanismi

toimimise kontroll

vaatlusega.

1) Ülekanne ei tööta sujuvalt.

2) Kahjustunud või kulunud.

3) Oluliselt kahjustunud või kulunud

ja sõidukit ei ole võimalik ohutult

juhtida.

4) Lekib.

5) Puudub ohutu roolimehhanism.

6) Sobimatu parandamine või

muutmine.

7) Sobimatu parandamise või

muutmise tõttu ei ole võimalik

sõidukit ohutult juhtida.

X

X

X

X

X

X

X

2.1.2. Roolimehhanismi

(roolikarp, roolireduktor,

roolilatt) kinnitus

Sõiduki kontroll

vaatlusega kanalil

või tõstukil.

Ratastega

maapinnale toetuval

sõidukil keeratakse

1) Kinnitamata.

2) Kinnitamata ja üle 50% kinnitustest

lahti.

3) Kinnituskohad on kahjustunud.

4) Korpus on kahjustunud.

X

X

X

X

9

rooliratast/juhtrauda

päripäeva ja

vastupäeva.

2.1.3. Roolihoovastiku

seisund

Sõiduki kontroll

vaatlusega kanalil

või tõstukil.

Ratastega

maapinnale toetuval

sõidukil loksutatakse

rooliratast päripäeva

ja vastupäeva.

Roolihoovastiku

komponentide

võimaliku kulumise

ja mõranemise ning

nende turvalisuse

kontroll vaatlusega.

1) Liigend on kulunud.

2) Liigend on kulunud ja võib

muutuda töökõlbmatuks.

3) Kahjustunud või kinnitamata.

4) Oluliselt kahjustunud (mõranenud,

deformeerunud vms) ja sõidukit ei ole

võimalik ohutult juhtida.

5) Sobimatu parandamine või

muutmine.

6) Sobimatu parandamise või

muutmise tõttu ei ole võimalik

sõidukit ohutult juhtida.

7) Tolmukaitse on halvenenud

seisukorras.

8) Tolmukaitse on kahjustunud või

puudub.

X

X

X

X

X

X

X

X

2.1.4. Roolihoovastiku

toimimine

Sõiduki kontroll

vaatlusega kanalil

või tõstukil.

Ratastega

maapinnale toetuval

ja töötava mootoriga

(roolivõimendi)

sõidukil tehakse

roolirattaga

täispööre.

Hoovastiku

liikumise kontroll

vaatlusega.

1) Roolihoovastik käib vastu keret.

2) Pöördepiirikud reguleerimata või

puuduvad.

X

X

2.1.5. Roolivõimendi Roolimehhanismil

kontrollitakse lekete

esinemist ja

hüdraulikavedeliku

taset paagis (kui see

on nähtav).

Maapinnale

toetuvate rataste ja

töötava mootoriga

sõidukil

kontrollitakse

võimendiga

roolimehhanismi

töötamist.

1) Lekib.

2) Töövedelikku ei ole piisavalt.

3) Töövedelikku on

miinimumtasemest vähem kui 50%.

4) Töökõlbmatu.

5) Töökõlbmatu ja sõidukit ei ole

võimalik ohutult juhtida.

6) Voolikud või torud või nende

ühendused on kahjustunud.

7) Roolivõimendi rihm on lõtv,

kulunud või purunenud.

X

X

X

X

X

X

X

2.2. Rooliratas ja -sammas ning juhtraud

2.2.1. Rooliratta/juhtraua

seisund

Maapinnale

toetuvate ratastega

sõidukil loksutatakse

rooliratast

roolisamba suhtes

täisnurga all küljelt

küljele ning

1) Lõtk rooliratta ja roolisamba vahel.

2) Kinnitamata.

3) Lahtituleku oht.

4) Kahjustunud.

5) Reguleerimismehhanism on

töökõlbmatu.

X

X

X

X

X

X

10

rakendatakse kerget

survet.

6) Sobimatu parandamine või

muutmine või asendamine.

2.2.2. Roolisammas/roolikann

ja roolisamba külge

kinnitatavad hoovad/kangid

Sõiduki kontroll

vaatlusega kanalil

või tõstukil.

Ratastele toetuval

sõidukil lükatakse ja

tõmmatakse

rooliratast

roolisamba suhtes

üles-alla,

rooliratast/juhtrauda

lükatakse roolisamba

suhtes täisnurga all

eri suundades.

1) Laagrid või puksid kulunud.

2) Kinnitamata.

3) Sobimatu parandamine või

muutmine.

4) Rooliamort on kahjustunud.

X

X

X

X

2.3. Rooliratta vabakäik Sõiduki kontroll

vaatlusega kanalil

või tõstukil.

Ratastele toetuval

sõidukil keeratakse

rooliratast kergelt

päripäeva ja

vastupäeva, ilma et

rattad liiguks,

kusjuures rattad on

otseasendis ja

roolivõimendiga

sõidukitel mootor

töötab. Vabakäiku

kontrollitakse

vaatlusega.

1) Ülemäärane rooliratta vabakäik.

2) Ülemäärane rooliratta vabakäik ja

sõidukit ei ole võimalik ohutult

juhtida.

X

X

2.4. Haagise esitelje

pöördering

Kontrollitakse

vaatlusega.

1) Kahjustunud.

2) Oluliselt kahjustunud (nt

pragunenud).

3) Ülemäärane lõtk.

4) Ülemäärane lõtk, mille tõttu ei ole

võimalik sõidukit ohutult ja otse

juhtida.

5) Kinnitamata.

6) Üle 50% kinnitustest lahti.

X

X

X

X

X

X

2.5. Elektrooniline

roolivõimendi (EPS)

Kontrollitakse

vaatlusega märgutule

süttimist.

1) EPS-märgutuli näitab süsteemi

riket.

2) Märgutuli on defektne.

X

X

3. NÄHTAVUS

3.1. Vaateväli Juhikohalt avaneva

vaatevälja kontroll

vaatlusega.

1) Takistused juhi vaateväljas, mis

mõjutavad oluliselt nähtavust

ettepoole ja külgedele.

2) Otsene takistus juhi vaateväljas või

välimised tahavaatepeeglid ei ole

nähtavad.

3) Päikesesirm on halvenenud

seisukorras.

X

X

X

11

4) Päikesesirm on kahjustunud või

puudub.

X

3.2. Klaasi seisund Kontrollitakse

vaatlusega ja

vajaduse korral

klaaside

läbipaistvuse

mõõtjaga.

1) Mõranenud või tuhmunud või

halvenenud seisukorras.

2) Liikluse jälgimist raskendavad

kahjustused või tahavaatepeeglid ei

ole nähtavad.

3) Nähtavus läbi tuuleklaasi

klaasipuhastite ala on väga halb.

4) Juhiistme seljatoest ettepoole

jäävate klaaside läbipaistvus ei vasta

nõuetele.

5) Klaas ei vasta nõuetele.

X

X

X

X

X

3.3. Tahavaatepeeglid

või -seadmed

Kontrollitakse

vaatlusega.

1) Puudub.

2) Paigaldus ei vasta nõuetele.

3) Halvenenud seisukorras.

4) Kahjustunud või töökõlbmatu.

5) Kinnitamata.

6) Ei vasta nõuetele.

X

X

X

X

X

X

3.4. Tuuleklaasipuhastid Kontrollitakse

vaatlusega ja

käitamisega.

1) Halvenenud seisukorras.

2) Kulunud.

3) Töökõlbmatu või puudub.

X

X

X

3.5. Tuuleklaasipesurid Kontrollitakse

proovilülitamisega.

1) Pesuvedelik puudub.

2) Veejuga valesti reguleeritud.

3) Töökõlbmatu.

X

X

X

3.6. Tuuleklaasi soojendi Kontrollitakse

proovilülitamisega.

1) Ei puhu tuuleklaasile sooja. X

3.7. Aknaklaasi tõstukid Kontrollitakse

käitamise või

proovilülitamisega.

1) Tõstukiga ei ole võimalik akent

avada või sulgeda.

2) Tõstukiga ei ole võimalik juhiakent

avada või sulgeda.

X

X

4. TULED, HELKURID JA ELEKTRISEADMED

4.1. Lähi- ja kaugtulelaternad

4.1.1. Seisund ja toimimine Kontrollitakse

vaatlusega ja

proovilülitamisega.

1) LED-valgusallikaga lähitulelaternal

on kuni 1/3 valgusallikatest defektsed

või puudu.

2) Lähitulelaterna valgusallikas on

defektne või puudub (LED-

valgusallika puhul on üle 1/3

valgusallikatest defektsed või puudu).

3) Kaugtulelaterna valgusallikas on

defektne või puudub (LED-

valgusallika puhul on kuni 1/3

valgusallikatest defektsed), kuid

minimaalselt ette nähtud arv

kaugtulelaternaid on töökorras.

4) Kaugtulelaterna valgusallikas on

defektne või puudub (LED-

valgusallika puhul on üle 1/3

valgusallikatest defektsed).

5) Laterna seisukord on halvenenud.

6) Latern on kahjustunud.

X

X

X

X

X

X

12

7) Latern on kinnitamata. X

4.1.2. Lähitulelaternate

reguleeritus

Kontrollitakse

esilaternate

reguleerituse

kontrollimise

seadmega.

1) Reguleerimata – valgusvihu

langemisnurk üle tootja ettenähtud

langemisnurga.

2) Reguleerimata – valgusvihu

langemisnurk alla tootja ettenähtud

langemisnurga.

3) Valgusallikas on valesti laternasse

paigaldatud.

4) Valgusvihu projektsioon on vale

kujuga.

X

X

X

X

4.1.3. Lülitamine Kontrollitakse

vaatlusega,

proovilülitamisega.

1) Lülitamine ei vasta nõuetele.

2) Samaaegselt sisselülitatavate

laternate arv ületab lubatud arvu.

3) Samaaegselt sisselülitatavate

kaugtulede valgustugevuse

kontrollarvude summa ületab 100.

4) Laternad ei sütti või ei kustu

üheaegselt.

5) Lüliti tõrge.

X

X

X

X

X

4.1.4. Vastavus nõuetele Kontrollitakse

vaatlusega,

proovilülitamisega.

1) Latern ei vasta nõuetele.

2) Laternate arv ei vasta nõuetele.

3) Laterna paigutus ei vasta nõuetele.

4) Valgusvihu värvus on vale.

5) Mis tahes ese vähendab laterna

valgustugevust.

X

X

X

X

X

4.1.5. Lähitulelaternate

reguleerimisseadmed

Kontrollitakse

vaatlusega,

proovilülitamisega.

1) Töökõlbmatu või puudub.

2) Üle 2000 lm valgusvooga

gaaslahenduslambiga laterna

valgusvihu reguleerimine ei toimu

automaatselt.

X

X

4.1.6. Laterna hajutiklaasi

puhasti

Kontrollitakse

vaatlusega,

proovilülitamisega.

1) Töökõlbmatu või puudub.

2) Üle 2000 lm valgusvooga

gaaslahenduslambiga laterna

hajutiklaasi puhasti on töökõlbmatu

või puudub.

X

X

4.2. Ääretulelaternad ning päevatulelaternad

4.2.1. Seisund ja toimimine Kontrollitakse

vaatlusega,

proovilülitamisega.

1) Päevatulelaterna valgusallikas on

defektne või puudub (mitmest

päevatule valgusallikast koosneval

laternal on kuni 1/3 valgusallikatest

defektsed).

2) Päevatulelaterna valgusallikas on

defektne või puudub (latern koosneb

üksikust päevatule valgusallikast või

mitmest päevatule valgusallikast

koosneval laternal on üle 1/3

valgusallikatest defektsed).

3) Ääretule valgusallikas on defektne

või puudub (mitmest ääretule

valgusallikast koosneval laternal on

üle 1/3 valgusallikatest defektsed).

4) Kuni 2 ääretulelaternaga sõidukil

on kõik eesmised või tagumised

X

X

X

X

13

ääretule valgusallikad defektsed või

puudu.

5) Rohkem kui 2 ääretulelaternaga

sõidukil on ühel poolel eesmised või

tagumised ääretule valgusallikad

defektsed või puudu.

6) Kohustuslike

küljeääretulelaternatega sõidukil on

kõik ühe poole ääretule valgusallikad

defektsed või puudu.

7) Laterna seisukord on halvenenud.

8) Latern on kahjustunud.

9) Latern on kinnitamata.

10) Latern võib küljest ära kukkuda.

X

X

X

X

X

X

4.2.2. Lülitamine Kontrollitakse

vaatlusega,

proovilülitamisega.

1) Lülitamine ei vasta nõuetele.

2) Lüliti tõrge.

X

X

4.2.3. Vastavus nõuetele Kontrollitakse

vaatlusega,

proovilülitamisega.

1) Latern ei vasta nõuetele.

2) Laternate arv ei vasta nõuetele.

3) Laterna paigutus ei vasta nõuetele.

4) Valgusvihu värvus on vale.

5) Miski vähendab laterna

valgustugevust.

X

X

X

X

X

4.3. Piduritulelaternad

4.3.1. Seisund ja toimimine Kontrollitakse

vaatlusega,

proovilülitamisega.

1) Valgusallikas on defektne või

puudub (mitmest piduritule

valgusallikast koosneval laternal on

kuni 1/3 valgusallikatest defektsed).

2) Valgusallikas on defektne või

puudub (latern koosneb üksikust

piduritule valgusallikast või mitmest

piduritule valgusallikast koosneval

laternal on üle 1/3 valgusallikatest

defektsed).

3) Ükski piduritulelatern ei põle.

4) Laterna seisukord on halvenenud.

5) Latern on kahjustunud.

6) Latern on kinnitamata.

7) Latern võib küljest ära kukkuda.

X

X

X

X

X

X

X

4.3.2. Lülitamine Kontrollitakse

vaatlusega,

proovilülitamisega.

1) Lülitamine ei vasta nõuetele.

2) Lüliti tõrge.

X

X

4.3.3. Vastavus nõuetele Kontrollitakse

vaatlusega,

proovilülitamisega.

1) Latern ei vasta nõuetele.

2) Laternate arv ei vasta nõuetele.

3) Laterna paigutus ei vasta nõuetele.

4) Valgusvihu värvus on vale.

5) Laterna valgustugevus ei vasta

nõuetele.

6) Laterna valgustugevus on oluliselt

vähenenud.

X

X

X

X

X

X

4.4. Suuna- ja ohutulelaternad

14

4.4.1. Seisund ja toimimine Kontrollitakse

vaatlusega,

proovilülitamisega.

1) Valgusallikas on defektne või

puudub (mitmest suunatule

valgusallikast koosneval laternal on

kuni 1/3 valgusallikatest defektsed).

2) Valgusallikas on defektne või

puudub (latern koosneb üksikust

suunatule valgusallikast või mitmest

suunatule valgusallikast koosneval

laternal on üle 1/3 valgusallikatest

defektsed).

3) Laterna seisukord on halvenenud.

4) Latern on kahjustunud.

5) Latern on kinnitamata.

6) Latern võib küljest ära kukkuda.

X

X

X

X

X

X

4.4.2. Lülitamine Kontrollitakse

vaatlusega,

proovilülitamisega.

1) Lülitamine ei vasta nõuetele.

2) Lüliti tõrge.

X

X

4.4.3. Vastavus nõuetele Kontrollitakse

vaatlusega,

proovilülitamisega.

1) Latern ei vasta nõuetele.

2) Laternate arv ei vasta nõuetele.

3) Laterna paigutus ei vasta nõuetele.

4) Valguse värvus on vale.

5) Miski vähendab laterna

valgustugevust.

X

X

X

X

X

4.4.4. Vilkumissagedus Kontrollitakse

vaatlusega,

proovilülitamisega.

1) Vilkumissagedus ei vasta nõuetele.

X

4.5. Eesmised ja tagumised udutulelaternad

4.5.1. Seisund ja toimimine Kontrollitakse

vaatlusega,

proovilülitamisega.

1) Valgusallikas on defektne või

puudub (mitmest udutule

valgusallikast koosneval laternal on

kuni 1/3 valgusallikatest defektsed).

2) Valgusallikas on defektne või

puudub (latern koosneb üksikust

udutule valgusallikast või mitmest

udutule valgusallikast koosneval

laternal on üle 1/3 valgusallikatest

defektsed).

3) Laterna seisukord on halvenenud.

4) Latern on kahjustunud.

5) Latern on kinnitamata.

6) Latern võib küljest ära kukkuda.

X

X

X

X

X

X

4.5.2. Eesmiste

udutulelaternate reguleeritus

Kontrollitakse

esilaternate

reguleerituse

kontrollimise

seadmega.

1) Reguleerimata – valgusvihk näitab

liiga alla.

2) Reguleerimata – valgusvihk näitab

üles.

3) Valgusallikas on valesti laternasse

paigaldatud.

4) Valgusvihu projektsioon on vale

kujuga.

X

X

X

X

4.5.3. Lülitamine Kontrollitakse

vaatlusega,

proovilülitamisega.

1) Lülitamine ei vasta nõuetele.

2) Lüliti tõrge.

X

X

15

4.5.4. Vastavus nõuetele Kontrollitakse

vaatlusega,

proovilülitamisega.

1) Latern ei vasta nõuetele.

2) Laternate arv ei vasta nõuetele.

3) Laterna paigutus ei vasta nõuetele.

4) Valgusvihu värvus on vale.

5) Miski vähendab laterna

valgustugevust.

X

X

X

X

X

4.6. Tagurdustulelaternad

4.6.1. Seisund ja toimimine Kontrollitakse

vaatlusega,

proovilülitamisega.

1) Valgusallikas on defektne või

puudub (latern koosneb mitmest

tagurdustule valgusallikast; LED-

valgusallika puhul on kuni 1/3

valgusallikatest defektsed).

2) Valgusallikas on defektne või

puudub (latern koosneb üksikust

tagurdustule valgusallikast; LED-

valgusallika puhul on üle 1/3

valgusallikatest defektsed).

3) Laterna seisukord on halvenenud.

4) Latern on kahjustunud.

5) Latern on kinnitamata.

6) Latern võib küljest ära kukkuda.

X

X

X

X

X

X

4.6.2. Lülitid Kontrollitakse

vaatlusega,

proovilülitamisega.

1) Lülitamine ei vasta nõuetele.

2) Tagurdustule võib sisse lülitada

siis, kui tagasikäik ei ole sisse

lülitatud.

X

X

4.6.3. Vastavus nõuetele Kontrollitakse

vaatlusega,

proovilülitamisega.

1) Latern ei vasta nõuetele.

2) Laternate arv ei vasta nõuetele.

3) Laterna paigutus ei vasta nõuetele.

4) Valgusvihu värvus on vale.

5) Miski vähendab laterna

valgustugevust.

X

X

X

X

X

4.7. Tagumise registreerimismärgi tule latern

4.7.1. Seisund ja toimimine Kontrollitakse

vaatlusega,

proovilülitamisega.

1) Latern heidab otsevalgust taha.

2) Registreerimismärk on osaliselt

valgustamata.

3) Registreerimismärk on täielikult

valgustamata.

4) Laterna seisukord on halvenenud.

5) Latern on kahjustunud.

6) Latern on kinnitamata.

7) Latern võib küljest ära kukkuda.

X

X

X

X

X

X

X

4.7.2. Vastavus nõuetele Kontrollitakse

vaatlusega,

proovilülitamisega.

1) Latern ei vasta nõuetele.

2) Laternate arv ei vasta nõuetele.

3) Laterna paigutus ei vasta nõuetele.

4) Valgusvihu värvus on vale.

5) Miski vähendab laterna

valgustugevust.

X

X

X

X

X

4.8. Helkurid, nähtavamaks tegemise märgistus (valgustpeegeldav) ja tunnusmärgid

4.8.1. Seisund Kontrollitakse

vaatlusega.

1) Halvenenud seisukorras.

2) Kahjustunud või puudub.

3) Kinnitamata.

4) Küljest ära kukkumise oht.

X

X

X

X

4.8.2. Vastavus nõuetele Kontrollitakse

vaatlusega.

1) Paigutus ei vasta nõuetele.

2) Ei vasta nõuetele.

X

X

16

3) Peegeldab ette punast või taha

valget värvust.

X

4.9. Valgustusseadmete kohustuslikud märgutuled

4.9.1. Seisund ja toimimine Kontrollitakse

vaatlusega,

proovilülitamisega.

1) Märgulamp on töökõlbmatu või

puudub.

2) Kaugtulede või tagumise

udulaterna märgulamp on

töökõlbmatu või puudub.

X

X

4.9.2. Vastavus nõuetele Kontrollitakse

vaatlusega,

proovilülitamisega.

1) Ei vasta nõuetele. X

4.10. Veduki ja haagise

ühendusjuhtmed

Kontrollitakse

vaatlusega.

1) Pistikupesa kinnitus on

halvenenud.

2) Pistikupesa on kinnitamata.

3) Isolatsioon halvenenud seisukorras.

4) Lühise tekkimise oht.

5) Ühendused on töökõlbmatud.

6) Haagise ükski piduritulelatern ei

põle.

X

X

X

X

X

X

4.11. Elektrijuhtmestik Kontrollitakse

vaatlusega.

1) Juhtmestik või selle kinnitus on

halvenenud seisukorras või ei ole

õigesti kaitstud.

2) Juhtmestik on kahjustunud,

kinnitamata, võib lahti tulla või

puutub vastu teravaid servi või on

lühise oht.

3) Juhtmestik on oluliselt

kahjustunud, võib kokku puutuda

kuumade või pöörlevate osadega või

maapinnaga, ühendused lahti (piduri-

või roolisüsteemi vastavad osad) või

ilmne tule- või sädelusoht.

X

X

X

4.12. Muud laternad,

valgustusseadmed ja helkurid

Kontrollitakse

vaatlusega,

proovilülitamisega.

1) Ei vasta nõuetele.

2) Peegeldab ette punast või taha

valget valgust.

3) Töökõlbmatu.

4) Paigaldus ei vasta nõuetele.

5) Kinnitamata.

6) Küljest ära kukkumise oht.

7) Kasutatakse alarmsõiduki vilkurit

või märgutuld või tunnusmärke.

8) Märgulamp on töökõlbmatu või

puudub.

X

X

X

X

X

X

X

X

4.13. Aku Kontrollitakse

vaatlusega.

1) Kinnitus on halvenenud.

2) Kinnitamata.

3) Akust lekib ohtlikke aineid.

4) Aku lüliti on defektne.

5) Kaitsmed on defektsed.

6) Sobimatu ventilatsioon.

X

X

X

X

X

X

5. VEERMIK JA VEDRUSTUS

5.1. Teljed

17

5.1.1. Teljed Sõiduki kontroll

vaatlusega ja

lõtkutestriga kanalil

või tõstukil, vajaduse

korral kasutada

heeblit.

1) Telg on kahjustunud.

2) Telg on kinnitamata.

3) Liikumine raami või kere suhtes

ülemäära suur.

4) Sobimatu parandamine või

muutmine.

5) Sobimatu parandamise või

muutmise tõttu on sõiduki stabiilsus

halvenenud või on telg liiga lähedal

muudele sõidukiosadele või

maapinnale.

X

X

X

X

X

5.1.2. Käändmik Sõiduki kontroll

vaatlusega ja

lõtkutestriga kanalil

või tõstukil.

Kõigile ratastele

rakendatakse

vertikaal- või

külgjõudu ning

kontrollitakse

liikumise ulatust

teljetala ja

käändmiku vahel.

1) Käändmik on kahjustunud.

2) Käändteljepolt või kuulliigend või

puksid on kulunud.

3) Käändteljepolt või kuulliigend on

kulunud ning võib lahti tulla ja see

mõjutab sõiduki suunastabiilsust.

4) Kinnitamata.

5) Kinnitamata ja võib lahti tulla.

X

X

X

X

X

5.1.3. Rattalaagrid Sõiduki kontroll

vaatlusega kanalil

või tõstukil.

Kasutada lõtkutestrit

või tõsta ratas maast

lahti. Lõtkutestrile

paigutatud või maast

lahti tõstetud ratast

loksutatakse või

rakendatakse rattale

külgjõudu ja

kontrollitakse, kui

suures osas liigub

ratas käändmiku

suhtes.

1) Lõtk rattalaagrites.

2) Rattalaagri purunemise oht.

3) Rattalaagrid poovad.

4) Rattalaagrid on kinni kiilunud.

X

X

X

X

5.2. Veljed ja rehvid

5.2.1. Rattarumm Kontrollitakse

vaatlusega.

1) Rattamutrid või -poldid puuduvad

või on kinnitamata.

2) Rohkem kui 25% rattamutritest või

-poltidest puuduvad või on

kinnitamata.

3) Rumm on kulunud või

kahjustunud.

4) Rumm on kahjustunud sellisel

viisil, et ratast ei saa ohutult kinnitada.

X

X

X

X

5.2.2. Veljed Sõiduki kontroll

vaatlusega kanalil

või tõstukil. Kõikide

velgede kontroll

vaatlusega mõlemast

küljest.

1) Velg on kulunud (kinnituspoldiava

või rummuava).

2) Velg on kulunud ja see mõjutab

rehvi püsivust veljel või rummul.

3) Rehvi lukustusrõngas on

kinnitamata.

X

X

X

18

4) Rehvi lukustusrõngas võib küljest

ära kukkuda.

5) Velg on kahjustunud.

6) Velje suurus või tüüp ei vasta

nõuetele ning mõjutab liiklusohutust.

7) Velje kinnituspoldi- või

mutrikatted puuduvad.

8) Velje kinnituseks kasutatakse selle

tüübile mittevastavaid kinnituspolte

või -mutreid.

X

X

X

X

X

5.2.3. Rehvid Kogu rehvi kontroll

vaatlusega, kas siis

pöörates maapinnalt

üles tõstetud ratast

koos või sõites

sõidukiga edasi ja

tagasi, kontrollides

rehvi

kulumisindikaatorit

või vajaduse korral

kasutades

mõõtevahendit.

1) Rehvi mõõtmed, paigutus,

koormustaluvus, tüübikinnitusmärk

või kiiruskategooria ei vasta nõuetele

ning mõjutab liiklusohutust.

2) Rehv puutub kokku sõiduki

liikumatute osadega, mis halvendab

ohutut juhtimist.

3) Samal teljel asuvate rataste või

topeltrataste rehvid on erinevate

mõõtmetega.

4) Samal teljel asuvad rehvid on

erineva konstruktsiooniga (nt radiaal-

/diagonaalrehvid).

5) Mis tahes kahjustus rehvis.

6) Koort on nähtav või katki.

7) Rehvimustri jääksügavus ei vasta

nõuetele.

8) Vähem kui 80% nõutavast mustri

jääksügavusest.

9) Rehv puutub kokku sõiduki muude

liikumatute osadega, ei mõjuta ohutut

juhtimist.

10) Rehv ei vasta nõuetele.

11) Koordi kaitsekiht on kahjustunud.

12) Rehvirõhu kontrollsüsteemi

talitluses esineb tõrge.

13) Rehvirõhu kontrollsüsteem on

töökõlbmatu.

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

5.3. Vedrustus

5.3.1. Vedrud ja stabilisaator Sõiduki kontroll

vaatlusega kanalil

või tõstukil ja

lõtkutestriga.

1) Vedru kinnitus on halvenenud.

2) Vedru on kinnitamata.

3) Keerdvedru või lisavedruleht on

kahjustunud.

4) Vedru pealeht on kahjustunud.

5) Keerdvedru või lisavedruleht

puudub.

6) Vedru pealeht puudub.

7) Sobimatu parandamine või

muutmine.

8) Stabilisaatori puksil või

kuulliigendis esineb lõtkusid.

9) Stabilisaator kahjustunud,

kinnitamata või puudub.

X

X

X

X

X

X

X

X

X

19

5.3.2. Amortisaatorid Sõiduki kontroll

vaatlusega kanalil

või tõstukil.

1) Amortisaatori kinnitus on

halvenenud.

2) Amortisaator kinnitamata või

puudub.

3) Amortisaatorist on õli lekkinud või

töökõlbmatu.

4) Läbilööki amortiseerivad puhvrid

on kahjustunud, kinnitamata või

puuduvad.

X

X

X

X

5.3.3. Torsioonvedru,

reaktiivvardad, õõtshargid

ja -hoovad

Sõiduki kontroll

vaatlusega kanalil

või tõstukil ja

lõtkutestriga.

1) Kinnitus on halvenenud.

2) Kinnitamata või puudub.

3) Kahjustunud või korrodeerunud.

4) Töökõlbmatu.

5) Sobimatu parandamine või

muutmine.

6) Liigub vastu teisi sõiduki osi.

X

X

X

X

X

X

5.3.4. Vedrustuse liigendid Sõiduki kontroll

vaatlusega kanalil

või tõstukil ja

lõtkutestriga.

1) Puksi seisukord on halvenenud.

2) Puks puudub või on kulunud.

3) Kuulliigendis on lõtk.

4) Kuulliigend võib lahti tulla.

5) Tolmukaitse seisukord on

halvenenud.

6) Tolmukaitse on kahjustunud või

puudub.

X

X

X

X

X

X

5.3.5. Õhkvedrustus Kontrollitakse

vaatlusega,

kuulamisega ja

vajaduse korral

seebiveega.

1) Süsteem on töökõlbmatu.

2) Mis tahes komponent on

kahjustunud.

3) Sobimatu parandamine või

muutmine.

4) Pihkub.

X

X

X

X

6. RAAM, KERE JA SELLELE KINNITATAVAD OSAD

6.1. Raam, kere ja sellele kinnitatavad osad

6.1.1. Üldine seisund Sõiduki kontroll

vaatlusega kanalil

või tõstukil.

1) Konstruktsiooni kandevelement on

kahjustunud.

2) Konstruktsiooni kandevelement on

kahjustunud ja ilmne purunemise oht.

3) Kinnituskohad raamil või kerel on

kahjustunud.

4) Kinnituskohad raamil või kerel on

lahti tulnud või kinnitamata.

5) Konstruktsiooni kandevelement on

korrodeerunud.

6) Konstruktsiooni kandevelement on

korrodeerunud ja ilmne purunemise

oht.

7) Sobimatu parandamine või

muutmine.

X

X

X

X

X

X

X

6.1.2. Väljalasketorud ja

summutid

Sõiduki kontroll

vaatlusega kanalil

või tõstukil.

1) Heitgaasisüsteemi osade kinnitus

on halvenenud.

2) Heitgaasisüsteemi osad on

kinnitamata.

3) Heitgaasisüsteem pihkub.

X

X

X

X

20

4) Heitgaasid tungivad kabiini või

sõitjateruumi ja see kujutab ohtu

reisijate tervisele.

5) Sobimatu parandamine või

muutmine.

X

6.1.3. Kütusepaak ja -torud

(sh kütteaine paak ja torud)

Sõiduki kontroll

vaatlusega kanalil

või tõstukil.

LPG-, CNG- ja

LNG- süsteemi

kontrollimiseks

kasutatakse lisaks

vaatlusele ka

lekketuvastusseadet.

1) Paagi või torude kinnitus on

halvenenud.

2) Paagi või torude kinnitustest lahti

tuleku oht, mis võib tekitada

võimaliku tuleohu.

3) Kütuse leke, täiteava kork puudub

või laseb läbi.

4) Tuleoht: kütuseleke või valesti

varjestatud kütusepaak.

5) Kütusetorud või -voolikud on

halvenenud seisukorras.

6) Kütusetorud või -voolikud on

kahjustunud.

7) LPG-, CNG-, LNG- või

vesinikusüsteem ei vasta nõuetele.

8) Kütusepaak või selle paigutus ei

vasta nõuetele.

9) LPG, CNG või LNG leke rohkem,

kui 200 ppm-i

X

X

X

X

X

X

X

X

X

6.1.4. Kaitserauad,

allasõidutõkked,

esikaitsesüsteemid

Kontrollitakse

vaatlusega.

1) Kahjustunud.

2) Kinnitus on halvenenud.

3) Kinnitamata ja võib ära kukkuda.

4) Ei vasta nõuetele.

5) Paigutus ei vasta nõuetele.

X

X

X

X

X

6.1.5. Varuratta kandur Kontrollitakse

vaatlusega.

1) Seisukord on halvenenud.

2) Kahjustunud või kinnitamata.

3) Varuratas ei ole kandurile

turvaliselt kinnitatud.

4) Varuratta või kanduri küljest ära

kukkumise oht.

X

X

X

X

6.1.6. Haakeseadmed ja

pukseerimisseadised

Võimaliku kulumise

ja nõuetekohase

talitluse visuaalne

kontroll, pöörates

erilist tähelepanu

kõikidele

paigaldatud

ohutusseadistele,

ja/või mõõturi

kasutamine.

1) Haakeseade on kahjustunud.

2) Haakeseade on kahjustunud

(autorong).

3) Haakeseade on kulunud.

4) Haakeseade on kulunud ja lõtk

veduki ja haagise haakeseadmete

vahel ületab piirväärtust.

5) Kinnitus on halvenenud.

6) Kinnituskoht on kahjustunud.

7) Kinnitamata.

8) Mis tahes ohutusseadis puudub või

on töökõlbmatu.

9) Sobimatu parandamine või

muutmine.

X

X

X

X

X

X

X

X

X

6.1.7. Jõuülekanne Sõiduki kontroll

vaatlusega kanalil

või tõstukil ja

käitamisega.

1) Kinnitus on halvenenud.

2) Kinnitamata.

3) Püsikiirus- või kardaanliigend on

kulunud.

4) Püsikiirus- või kardaanliigendi

purunemise või lahtituleku oht.

X

X

X

X

21

5) Elastsed liigendid on kahjustunud.

6) Elastsed liigendid on oluliselt

kahjustunud ja võivad lahti tulla.

7) Veovõll on kahjustunud.

8) Laagripukk on kahjustunud või

töökõlbmatu.

9) Laagripuki purunemise või lahti

tuleku oht.

10) Tolmukaitse on halvenenud

seisukorras.

11) Tolmukaitse on kahjustunud või

puudub.

12) Sobimatu parandamine või

muutmine.

13) Sidur ei toimi või käigud ei lülitu.

14) Kett või rihm ei ole pingutatud.

15) Kett või rihm on kulunud.

16) Hammas- ja rihmaratas on

kulunud või kahjustunud.

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

6.1.8. Mootori kinnitused Kontrollitakse

vaatlusega.

1) Kinnitus on halvenenud seisundis.

2) Kinnitus on kahjustunud.

3) Sobimatu parandamine või

muutmine.

4) Kinnitused on lahti tulnud või

mõranenud.

X

X

X

X

6.1.9. Mootor Kontrollitakse

vaatlusega.

1) Sobimatu mootori, toitesüsteemi

või jõuallika muutmine.

2) Mootor kuumeneb üle.

3) Mootor ei tööta ühtlaselt.

X

X

X

6.1.10. Elektrisõiduki

laadimine

Kontrollitakse

vaatlusega.

1) Laadimispistik on halvenenud

seisukorras.

2) Laadimispistik on selliselt

kahjustunud, et see võib kujutada ohtu

tervisele.

X

X

6.2. Kabiin, kere ja pealisehitus

6.2.1. Seisund Kontrollitakse

vaatlusega.

1) Terav, väljaulatuv või haakuv osa,

millega kokkupuude võib põhjustada

vigastusi.

2) Kattepaneeli või -detaili küljest

ärakukkumise oht.

3) Kahjustuse tõttu on kogu

konstruktsiooni stabiilsus halvenenud.

4) Heitgaasid või mootorisuits

pääsevad kabiini või sõitjateruumi.

5) Kabiini või sõitjateruumi pääsevad

heitgaasid või mootorisuits kujutavad

ohtu reisijate tervisele.

6) Sobimatu parandamine või

muutmine.

7) Sobimatu parandamise või

muutmise tõttu on tekkinud oht

reisijate või liiklejate tervisele.

X

X

X

X

X

X

X

X

22

8) Kasutatakse alarmsõiduki

värviskeemi ja eritunnuseid, kuigi

selleks puudub luba.

9) Alarmsõidukil ei vasta värviskeem

või eritunnused nõuetele.

X

6.2.2. Paigaldus Sõiduki kontroll

vaatlusega kanalil

või tõstukil.

1) Kinnitus on halvenenud.

2) Kinnitamata.

3) Valesti paigaldatud.

4) Kinnituskohad on korrodeerunud

või kahjustunud.

5) Kinnituskohad on korrodeerunud

või kahjustunud nii, et kogu sõiduki

stabiilsus on halvenenud.

6) Sobimatu parandamine või

muutmine.

X

X

X

X

X

X

6.2.3. Uksed (sh luugid) Kontrollitakse

vaatlusega.

1) Uks ei avane või ei sulgu

korralikult.

2) Uks võib iseenesest avaneda või ei

püsi suletuna (liuguks).

3) Uks võib iseenesest avaneda või ei

püsi suletuna (pöörduks).

4) Uks, uksehing, tuulelukk või

uksepost on halvenenud seisundis.

5) Uks, uksehing, tuulelukk või

uksepost on kahjustunud, kinnitamata

või puudu.

6) Luuk ei sulgu korralikult.

X

X

X

X

X

X

6.2.4. Sõitjate- ja veoseruum Kontrollitakse

vaatlusega.

1) Oluliselt halvenenud seisukorras.

2) Reisijatel ei ole ohutu sõidukis

viibida või veost ohutult vedada.

3) Veoseruumis puuduvad

koormakinnituse kohad.

4) Koormakinnituse kohad või nende

paigutus ei vasta nõuetele.

5) Veose- ja sõitjateruumi vahel

puudub vahesein.

X

X

X

X

X

6.2.5. Juhiiste Kontrollitakse

vaatlusega.

1) Istme konstruktsioon on

kahjustunud.

2) Kinnitamata.

3) Istet ei saa reguleerida.

4) Iste või seljatugi ei ole fikseeritav.

5) Iste ei vasta nõuetele.

6) Kinnitus on kahjustunud või

korrodeerunud.

X

X

X

X

X

X

6.2.6. Muud istmed Kontrollitakse

vaatlusega.

1) Istme konstruktsioon on

kahjustunud.

2) Kinnitamata.

3) Istet ei saa reguleerida.

4) Iste või seljatugi ei ole fikseeritav.

5) Iste ei vasta nõuetele.

6) Kinnitus on kahjustunud või

korrodeerunud.

7) Sõidukisse on paigaldatud lubatust

rohkem istmeid.

X

X

X

X

X

X

X

23

6.2.7. Muud juhtimisseadmed

(nt gaasipedaal)

Kontrollitakse

vaatlusega ja

käitamisega.

1) Pedaal või rullik ei liigu vabalt või

jääb peale.

2) Pedaal või rullik ei liigu vabalt või

jääb peale ning sõidukit ei ole ohutu

juhtida.

3) Käigud lülituvad raskelt.

4) Käik lülitub sõidu ajal iseeneslikult

välja.

X

X

X

X

6.2.8. Kabiini astmed Kontrollitakse

vaatlusega.

1) Astme või platvormi kinnitus on

halvenenud.

2) Aste või platvorm kinnitamata ja

kasutamisel võib sõitja ennast

vigastada.

X

X

6.2.9. Muud sõiduki sise- ja

välisseadmed või varustus

(tõstuk, kraana vms)

Kontrollitakse

vaatlusega.

1) Kinnitamata.

2) Ei vasta nõuetele.

3) Paigaldus ei vasta nõuetele.

4) Lekib.

5) Seade on kohustuslikus korras

auditeerimata või kontrollimata.

X

X

X

X

X

6.2.10. Porikaitsmed

(poritiivad, -põlled,

porikaitsevarustus)

Kontrollitakse

vaatlusega.

1) Porikaitse on halvenenud

seisukorras.

2) Porikaitse on kahjustunud või

korrodeerunud.

3) Kinnitus on halvenenud.

4) Kinnitamata.

5) Porikaitsesüsteemi osa puudub.

6) Ei vasta nõuetele.

7) Paigutus ei vasta nõuetele.

X

X

X

X

X

X

X

6.2.11. Tugijalg ja -hark Kontrollitakse

vaatlusega.

1) Puudub või kinnitamata.

2) Kahjustunud või korrodeerunud.

3) Ei vasta nõuetele.

4) Sõiduki liikumise ajal lahtituleku

oht.

X

X

X

X

6.2.12. Käepidemed ja

jalatoed

Kontrollitakse

vaatlusega.

1) Puudub või kinnitamata.

2) Kahjustunud või korrodeerunud.

3) Ei vasta nõuetele.

X

X

X

7. MUU VARUSTUS

7.1. Turvavööd/turvavööpandlad ja turvasüsteemid

7.1.1. Turvavööde ja nende

pannalde kinnituste turvalisus

Kontrollitakse

vaatlusega.

1) Kinnituskoht on halvenenud

seisundis.

2) Kinnituskoht on muutunud

kasutuskõlbmatuks.

3) Kinnitamata.

X

X

X

7.1.2. Seisund Kontrollitakse

vaatlusega.

1) Turvavöö puudub.

2) Turvavöö on halvenenud seisundis.

3) Turvavöö on kahjustunud.

4) Turvavöö ei vasta nõuetele.

5) Turvavöö pannal või lukusti on

kahjustunud või töökõlbmatu.

6) Turvavöö tõmbur on kahjustunud

või töökõlbmatu.

X

X

X

X

X

X

24

7.1.3. Turvavöö leevendi Kontrollitakse

vaatlusega.

1) Turvavöö leevendi ilmselt puudub

või ei sobi kasutamiseks asjaomases

sõidukis.

X

7.1.4. Turvavöö eelpingutid Kontrollitakse

vaatlusega.

1) Eelpinguti ilmselt puudub või ei

sobi kasutamiseks asjaomases

sõidukis.

X

7.1.5. Turvapadi Kontrollitakse

vaatlusega.

1) Turvapadi ilmselt puudub.

2) Turvapadi on ilmselt töökõlbmatu.

X

X

7.1.6. SRS-süsteemid Kontrollitakse

vaatlusega.

1) SRS-süsteemis on tõrge.

2) SRS-rikkeindikaator ei sütti.

X

X

7.2. Tulekustuti Kontrollitakse

vaatlusega.

1) Puudub, ei vasta nõuetele või on

kohustuslikus korras kontrollimata.

2) Puudub, ei vasta nõuetele või on

kohustuslikus korras kontrollimata,

kui on nõutav ühissõidukis (nt takso,

liinibuss, reisibuss jne).

X

X

7.3. Ukselukud ja

kasutamistõkis

Kontrollitakse

vaatlusega.

1) Kasutustõkis ei takista sõiduki

käitamist.

2) Ukselukud on defektsed.

3) Kasutustõkise tahtmatu

lukustumine või blokeerumine.

X

X

X

7.4. Ohukolmnurk Kontrollitakse

vaatlusega.

1) Puudub või ei vasta nõuetele. X

7.5. Esmaabivahendid Kontrollitakse

vaatlusega.

1) Puuduvad. X

7.6. Ratta tõkiskingad Kontrollitakse

vaatlusega.

1) Puuduvad või on valede

mõõtmetega.

X

7.7. Helisignaalseade Kontrollimine

visuaalselt ja

käitamisel.

1) Tõrgub.

2) Töökõlbmatu.

3) Signaali lülitamine raskendatud.

4) Helitugevus ei vasta nõuetele.

5) Heli on vahelduva tonaalsusega.

X

X

X

X

X

7.8. Kiirusmõõdik Kontrollitakse

vaatlusega.

1) Ei ole nõuetekohaselt paigaldatud.

2) Puudub.

3) Toimimine on halvenenud.

4) Töökõlbmatu.

5) Mõõdikut ei saa piisavalt

valgustada.

6) Ei ole valgustatud.

X

X

X

X

X

X

7.9. Sõidumeerik Kontrollitakse

vaatlusega ja

käitamisega.

1) Ei ole nõuetekohaselt paigaldatud.

2) Töökõlbmatu.

3) Plommid on kahjustunud või

puuduvad.

4) Paigaldusplaat puudub, on

loetamatu või aegunud.

5) Ilmne rikkumine või

manipuleerimine.

6) Rehvide mõõdud või

registreerimisnumber ei vasta

sõidumeeriku kontrolli parameetritele.

7) Printer on töökõlbmatu või paber

on otsas.

X

X

X

X

X

X

X

25

7.10. Kiiruspiirik Kontrollitakse

vaatlusega ja

käitamisega.

1) Kiiruspiirik puudub või ei ole

töökorras.

2) Seadistatud kiirus on vale.

3) Plommid on kahjustunud või

puuduvad.

4) Paigaldusplaat puudub või on

loetamatu.

5) Rehvide mõõtmed ei vasta

seadistatud parameetritele.

X

X

X

X

X

7.11. Läbisõidumõõdik Kontrollitakse

vaatlusega.

1) Töökõlbmatu. X

7.12. Elektrooniline

stabiilsuskontroll (ESC)

Kontrollitakse

vaatlusega.

1) Ratta pöörlemissagedusandurid

puuduvad või on kahjustunud.

2) Juhtmestik on kahjustunud.

3) Muud osad puuduvad või on

kahjustunud.

4) Lüliti on kahjustunud või

töökõlbmatu.

5) Süsteemi rikkeindikaator näitab

mis tahes riket süsteemis.

X

X

X

X

X

7.13. eCall (kui see on paigaldatud, vastavalt ELi tüübikinnitust käsitlevatele õigusaktidele)

7.13.1. Paigaldus ja

konfiguratsioon

Visuaalne kontroll

koos

elektroonilise liidese

kasutamisega, kui

see on

võimalik sõiduki

tehniliste

omaduste tõttu ja kui

vajalikud andmed on

kättesaadavad.

1) Süsteem või mõni komponent

puudub.

2) Tarkvara versioon on vale.

3) Süsteemi kodeering on vale.

X

X

X

7.13.2. Seisund Visuaalne kontroll

koos

elektroonilise liidese

kasutamisega, kui

see on

võimalik sõiduki

tehniliste

omaduste tõttu ja kui

vajalikud andmed on

kättesaadavad.

1. Süsteem või komponendid on

kahjustunud.

2. eCall-süsteemi rikkeindikaator

näitab süsteemis tõrget.

3. eCall-süsteemi elektroonilise

juhtseadme rike.

4. Mobiilsideseadme rike.

5. GPS-signaali rike.

6. Audiokomponendid ei ole

ühendatud.

7. Toiteallikas ei ole ühendatud või

piisavalt laetud.

8. Süsteem näitab tõrget sõiduki

elektroonilise liidese kaudu.

X

X

X

X

X

X

X

X

7.13.3. Toimimine Visuaalne kontroll

koos

elektroonilise liidese

kasutamisega, kui

see on

võimalik sõiduki

tehniliste

omaduste tõttu ja kui

vajalikud andmed on

1. Miinimumteave (MSD) on vale.

2. Audiokomponendid ei tööta

nõuetekohaselt.

X

X

26

kättesaadavad.

8. SAASTED

8.1. Müra

8.1.1. Müravähendussüsteem Subjektiivne

hindamine (välja

arvatud juhul, kui

ülevaataja arvates

võib müratase

ületada piirnorme –

sel juhul tuleb teha

seisumüra katse,

kasutades

müramõõdikut).

1) Seisumüratase ületab valmistaja

lubatud taset.

2) Mis tahes osa kinnitamata.

3) Mis tahes osa kahjustunud.

4) Valesti paigaldatud.

5) Mis tahes osa puudub.

6) Sobimatu muutmine või

parandamine.

7) Mis tahes osa võib küljest ära

kukkuda.

X

X

X

X

X

X

X

8.2. Heitgaasid

8.2.1. Ottomootori heitmed

8.2.1.1. Heitgaaside

toksilisuse vähendamise

seadmed

Kontrollitakse

vaatlusega. Euro 6 ja

Euro VI

heitgaasiklassiga

sõidukitel loetakse

ka veakoode EOBD

pardadiagnostika

testri abil. Kui

sõiduk pole

pardadiagnostika

kontrolliks valmis

või kontrolli pole

võimalik teha, siis

tuleb kontrollida

rikkeindikaatori

olekut.

1) Tootja paigaldatud heitgaaside

toksilisuse vähendamise seadmed

ilmselt puuduvad või on defektsed.

2) Heitgaaside mõõtmist mõjutav

pihkumine ja mõõtmist ei saa

teostada.

3) Rikkeindikaator ei toimi

korrektselt.

4) Pardadiagnostika tester tuvastas

veakoodi vahemikust P0001-P0499

või veakoodi P0650.

X

X

X

X

8.2.1.2. Heitgaasid Heitgaaside

mõõtmine

heitgaasianalüsaatori

ga. Nähtava suitsu

kontroll vaatlusega.

Mõõtmist ei tehta

kahetaktilistele

mootoritele ja

L-kategooria

sõidukitele.

1) Heitgaasid ületavad nõuetega

kehtestatud piirväärtuseid.

2) Töötava mootori püsival

töörežiimil väljub nähtavat suitsu (v.a

veeaur).

3) Mootor ei tööta valmistaja

ettenähtud tühikäigupöörete

vahemikus.

4) Mõõtmist ei saa teha.

X

X

X

X

8.2.2. Diiselmootori heitmed

8.2.2.1. Heitgaaside

toksilisuse vähendamise

seadmed

Kontrollitakse

vaatlusega. Euro 6 ja

Euro VI

heitgaasiklassiga

sõidukitel loetakse

ka veakoodid EOBD

pardadiagnostika

testri abil. Kui

sõiduk pole

pardadiagnostika

1) Tootja paigaldatud heitgaaside

toksilisuse vähendamise seadmed

ilmselt puuduvad või on defektsed.

2) Heitgaaside mõõtmist mõjutav

pihkumine ja mõõtmist ei saa teha.

3) Rikkeindikaator ei toimi

korrektselt.

4) Ebapiisav kogus reagenti.

X

X

X

X

X

27

kontrolliks valmis

või kontrolli pole

võimalik teha, siis

tuleb kontrollida

rikkeindikaatori

olekut.

5) Pardadiagnostika tester tuvastas

veakoodi vahemikust P0001-P0499

või veakoodi P0650.

8.2.2.2. Suitsusus Heitgaaside

suitsususe mõõtmine

suitsususe

mõõturiga.

Nähtava suitsu ja

tahmaosakeste

kontroll vaatlusega.

Mõõtmist ei tehta L-

kategooria

sõidukitele.

1) Suitsusus ületab nõuetega

kehtestatud piirväärtuseid.

2) Töötava mootori püsival

töörežiimil väljub nähtavat suitsu (v.a

veeaur).

3) Mootori pööretepiirik on

töökõlbmatu.

4) Euro 6 või Euro VI sõiduki

heitmed sisaldavad nähtavaid

tahmaosakesi.

5) Mõõtmist ei saa teha.

X

X

X

X

X

8.3. Elektromagnetiliste häirete vähendamine

8.3.1. Raadiohäired Kontroll vaatlusega. 1) Raadiovastuvõtja töö on häiritud. X

8.4. Muud keskkonnaga seotud puudused

8.4.1. Vedelikulekked Kontroll vaatlusega. 1) Mis tahes vedelikuleke (v.a vesi),

mis võib kujutada ohtu teistele

liiklejatele või keskkonnale.

X

9. TÄIENDAVALT KONTROLLITAVAD SÕLMED REISIJATE VEOKS KASUTATAVATEL M2- ja

M3-KATEGOORIA SÕIDUKITEL

9.1. Väljapääsud

9.1.1. Sisse- ja väljapääsud Kontroll vaatlusega

ja käitamisel.

1) Tõrge toimimisel.

2) Halvenenud seisund.

3) Võib tekitada reisijale vigastusi.

4) Väljapääsude (nt uste) avamise ja

sulgemise seadmed on defektsed.

5) Väljapääs ei vasta nõuetele.

6) Väljapääs ei ole piisavalt lai.

X

X

X

X

X

X

9.1.2. Avariiväljapääsud Kontroll vaatlusega

ja käitamisel (kui see

on asjakohane).

1) Tõrge toimimisel.

2) Avariiväljapääsu tähistavad sildid

on loetamatud.

3) Avariiväljapääsu tähistavad sildid

puuduvad.

4) Avariiväljapääsu avamise seade

puudub või on defektne.

5) Väljapääs ei vasta nõuetele.

6) Ei ole piisavalt lai või on

blokeeritud.

X

X

X

X

X

X

9.2. Niiskuse ja jäite

eemaldamise süsteem

Kontroll vaatlusega

ja käitamisel.

1) Tõrgub.

2) Töökõlbmatu.

3) Mürgiste gaaside või heitgaaside

pääsemine juhikabiini või

sõitjateruumi.

4) Mürgiste gaaside või heitgaaside

pääsemine juhikabiini või

sõitjateruumi ja oht reisijate tervisele.

X

X

X

X

28

9.3. Ventileerimis- ja

küttesüsteem

Kontroll vaatlusega

ja käitamisel.

1) Tõrgub.

2) Töökõlbmatu.

3) Mürgiste gaaside või heitgaaside

pääsemine juhikabiini või

sõitjateruumi.

4) Mürgiste gaaside või heitgaaside

pääsemine juhikabiini või

sõitjateruumi ja oht reisijate tervisele.

X

X

X

X

9.4. Istmed

9.4.1. Reisijate istmed (sh

reisisaatjate istmed)

Kontroll vaatlusega. 1) Klappiste ei pöördu automaatselt

tagasi.

2) Klappiste ei pöördu automaatselt

tagasi ja blokeerib avariiväljapääsu.

X

X

9.4.2. Juhi istekoha

lisanõuded

Kontroll vaatlusega. 1) Juhikabiini vaheseina kinnitus on

halvenenud või ei vasta nõuetele.

2) Juhikabiini vahesein kinnitamata

või ei vasta nõuetele ja võib tekitada

vigastusi.

X

X

9.5. Sisevalgustusseadmed Kontroll vaatlusega

ja käitamisel.

1) Defektne või ei vasta nõuetele.

2) Töökõlbmatu.

X

X

9.6. Vahekäigud ja seisukohad Kontroll vaatlusega. 1) Põrand on ebakindel.

2) Käsipuud/käepidemed on

halvenenud seisukorras.

3) Käsipuud/käepidemed on

kahjustunud või puudu.

4) Käsipuude/käepidemete paigutus ei

vasta nõuetele.

5) Vahekäigud pole piisavalt laiad.

X

X

X

X

X

9.7. Trepid ja astmed Kontroll vaatlusega. 1) Halvenenud seisukorras.

2) Kahjustunud ja ohustab reisijate

turvalisust.

3) Sissetõmmatavad astmed ei toimi

õigesti.

4) Ei vasta nõuetele.

5) Valgustamata, liiga kitsad või

kõrged.

X

X

X

X

X

9.8. Reisijate sidesüsteem Kontroll vaatlusega

ja käitamisel.

1) Süsteemis on tõrge.

2) Töökõlbmatu.

X

X

9.9 Kirjalik teave (kirjed) Kontroll vaatlusega. 1) Vajalik teave puudub, on eksitav

või loetamatu.

2) Ei vasta nõuetele.

3) Vale teave.

X

X

X

1 VO – väheoluline rike või puudus 2 OV – oluline rike või puudus 3 EOV – ohtlik rike või puudus

01.07.2024

Kliimaministri määruse „Majandus- ja kommunikatsiooniministri

määruste muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määrus kehtestatakse liiklusseaduse § 73 lõigete 11 ja 12, § 74 lõike 10, § 83 lõike 5 ja § 192

lõike 4 alusel.

Määruse peamine eesmärk on uuendada tehnoülevaatusel sõidukite pidurite kontrollimise

metoodikat Euroopa Liidu õigusest lähtudes. Lisaks vabastatakse põllumajanduse, aianduse,

metsanduse või kalanduse eesmärkidel kasutatavad traktorid Euroopa Liidus kehtestatud

tehnoülevaatuse minimaalsetest nõuetest. Tehnoülevaatuse kohustus nendel traktoritel küll

säilib, kuid seda tehakse Eesti riigisiseste nõuete alusel, mis tähendab seda, et tehnoülevaatust

võib nendele traktoritele teha väljaspool tehnoülevaatuspunkti.

Teine määruse muudatuse eesmärk on kehtestada masin-vanasõiduki korralise ülevaatuse

töömaht ja võrdsustada vanasõiduki erinevate tunnistuste või aktide kehtivuse määramine.

Lisaks muudetakse masina ülevaatusel nõutavate dokumentide loetelu, täpsustatakse masina

registreerimistunnistuse vahetamist, luuakse võimalus teha ülevaatuse sissekanne

Transpordiameti teenindusbüroos, kui sõidukil rakendati parandusmeede pärast ülevaatust, ja

täpsustatakse heitmete kontrollimist ülevaatusel.

Määruses tehakse ka täiendus, et tuua selguse huvides välja, milliseid atesteerimiskategooriaid

saab lisada olemasolevale atesteerimistunnistusele.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja koostas Transpordiameti liikuvuse korraldamise teenistuse teenuste

juhtimise osakonna sõidukite ja registri teenusejuht Carl Joosep Piirfeldt (ametist lahkunud) ja

Kliimaministeeriumi teede- ja raudteeosakonna peaspetsialist Sven Nurk

([email protected], 625 6498). Eelnõu koostamisest võtsid osa

Transpordiameti liiklusteenistuse sõidukite tehnoosakonna ülevaatuse ekspert Helari Holm

([email protected], 5304 4572) ja teenusehaldur Henri Tamm

([email protected], 5557 5028). Eelnõu õigusekspertiisi tegi

Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Kaili Kuusk ([email protected],

626 2905). Eelnõu vaatas keeleliselt üle Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse

keeletoimetaja Aili Sandre ([email protected]).

1.3. Märkused

Määrusega muudetakse:

1) majandus- ja kommunikatsiooniministri 08. juuni 2011. a määrust nr 39 „Traktori,

liikurmasina ja nende haagiste tehnonõuded, nõuded varustusele ning tehnonõuetele vastavuse

kontrollimise tingimused ja kord“ (RT I, 13.09.2022, 5) (edaspidi määrus nr 39);

2) majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011. a määrust nr 42 „Mootorsõiduki ja

selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ (RT I, 05.07.2023, 278) (edaspidi määrus

nr 42);

3) majandus- ja kommunikatsiooniministri 03. juuli 2014. a määrust nr 49 „Mootorsõiduki ja

selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollija atesteerimise nõuded ja kord“ (RT I,

17.05.2022, 7) (edaspidi määrus nr 49);

4) majandus- ja kommunikatsiooniministri 18. juuli 2011. a määrust nr 77 „Mootorsõiduki ja

selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ ( RT I, 13.04.2023, 8)

(edaspidi määrus nr 77).

Muudetavad määrused on järjestatud nende numbrite järgi.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määruse nr 39 muutmine

Määruse nr 39 § 5 täiendamine lõikega 41. Direktiivi 2014/45/EL kohaselt tuleb üle 3,5-

tonnise täismassiga sõidukite pidureid kontrollida kooskõlas ISO standardis 21069-1:2004

ettenähtud meetodil või mõnel samaväärsel meetodil. Kuna ISO standardis 21069-1:2004

sätestatud meetodid eeldavad piduristendi olemasolu, siis ei saa T1b-, T2b-, T3b-, T4.1b-,

T4.2b- ja T4.3b-kategooria traktori ülevaatust teha traktori omaniku või kasutaja tellimusel

traktori asukohas, vaid ülevaatus tuleb teha ülevaatuspunktis, kus on kõik vajalikud seadmed ja

vahendid üle 3,5-tonnise täismassiga sõiduki ülevaatuse tegemiseks.

Direktiivi 2014/45/EL artikli 2 lõike 2 kohaselt võivad liikmesriigid jätta selle direktiivi

kohaldamisalast välja põllumajanduse, aianduse, metsanduse või kalanduse eesmärkidel

kasutatavad sõidukid, mis liiguvad üksnes asjaomase liikmesriigi territooriumil ja asjaomase

tegevusega seotud paikades, sh põllumajanduslikud teed, metsateed ja põllud.

Arvestades selle muudatuse suuri mõjusid põllumajandussektorile, rakendab Eesti direktiivi

2014/45/EL artikli 2 lõike 2 kohast erandit ning vabastab põllumajanduse, aianduse,

metsanduse või kalanduse eesmärkidel kasutatavad masinad direktiivi 2014/45/EL kohase

ülevaatuse tegemise nõuetest ning seda järgmiste põhjendustega.

Eesti ei ole ühtlaselt kaetud tehnoülevaatuspunktidega, kus on olemas võimalus kontrollida üle

3,5-tonnise täismassiga sõidukeid. Näiteks Muhu saarel ei ole ühtegi sellist

tehnoülevaatuspunkti, kus oleks selline võimalus. Lähimad tehnoülevaatuspunktid asuvad

Saaremaal Kuressaares ning Pärnumaal Lihulas. Samasuguseid näiteid leidub ka teistes Eesti

paikades, kus lähim tehnoülevaatuspunkt võib asuda umbes 50 km kaugusel, mis tähendab

traktoriga 100 km edasi-tagasi sõitu. Kui ülevaatust ei õnnestu esimesel korral läbida, siis

koguni 200 km sõitu. Arvestades, et traktorid ei sõida sama kiiresti kui autod, võtab see oluliselt

rohkem aega kui autoga. Lisaks kulutab selline maanteel edasi tagasi sõit kütust, mida oleks

saanud kasutada töö tegemiseks, lisaks ei ole see kooskõlas kliimaeesmärkidega. Samuti kulub

asjatult traktor ning selle rehvid, mis ei ole mõeldud asfaldil sõitmiseks. Seetõttu võib ka

edaspidi T1b-, T2b-, T3b-, T4.1b-, T4.2b- ja T4.3b-kategooria masina ülevaatust teha masina

asukohas, mitte ülevaatuspunktis, kusjuures masina asukoha all on mõeldud paika, kus masin

põhiliselt paikneb või tööd teeb, mitte näiteks ülevaatuspunkti territooriumiga piirnevat ala.

Määruse nr 39 § 5 lõike 6 esimese ja teise lause muutmine. Kehtiva määruse kohaselt võib

masina esitada korraliseks või erakorraliseks ülevaatuseks mis tahes ülevaatuspunkti, millel on

õigus teha masina korralist, korduvat ja erakorralist ülevaatust. Tegelikkuses ei ole

ülevaatuspunkte, mis võivad teha kas korralist või erakorralist või korduvat ülevaatust. Kui

tegemist on ülevaatuspunktiga, siis on tal õigus teha kõiki neid ülevaatusi. Ülevaatuspunkte

eristatakse selle järgi, mis kategooria sõidukitele seal ülevaatusi tehakse. Seetõttu sõnastatakse

õigusselguse huvides lõike esimene lause uuesti.

Kehtiva määruse kohaselt peab korduvülevaatuseks masina omanik esitama masina

ülevaatuspunkti, kus korduvülevaatus määrati. Tegelikult ei ole oluline, kes sõiduki

korduvülevaatusele esitab, kuna tehnoülevaatuse eesmärk on kontrollida üksnes sõidukit, mitte

selle omanikku. Seetõttu sõnastatakse ka teine lause uuesti.

Määruse nr 39 § 7 lõike 4 muutmine. Muudatus eemaldab ebaselguse erinevate vanasõidukit

puudutavate kuupäevade vahel. Muudatuse järel kehtib vanasõiduki väljastatav tunnustamise

akt 12 aastat, mis määratakse kuu ja aasta täpsusega. Varasem kuupäeva täpsusega määratud

vanasõiduki tunnustamise akt tekitas ebaselgust ülevaatuse kehtivuse kuupäeva määramisel,

mis määrati kuu ja aasta täpsusega. Seetõttu võis vanasõidukil olla kehtiv ülevaatus, kuid samal

ajal ei olnud sõidukil enam kehtivat vanasõiduki tunnustamise akti ega kehtivat

registreerimistunnistust. Muudatuse tulemusel ei pea vanasõidukite omanikud enam jälgima

mitut erinevat lõppemise kuupäeva, vaid vanasõiduki tunnustamise akti kehtivus lõppeb koos

ülevaatuse kehtivusega.

Määruse nr 39 § 8 lõike 1 punkti 2 kehtetuks tunnistamine. Tunnistatakse kehtetuks säte,

mille kohaselt pidi masina ülevaatusele esitaja esitama isikut tõendava dokumendi. Ülevaatusel

kontrollitakse masina tehnilist seisukorda ja sellel, kes masina parasjagu ülevaatusele esitab, ei

ole tähtsust. Selline nõue teiste sõidukite korral tühistati juba 2019. aastal ning selle

muudatusega ühtlustatakse kahe erineva ülevaatuse määruse tingimused.

Määruse nr 39 § 8 lõike 3 muutmine. Muudatus kõrvaldab erinevuse kahes määruses

kasutatavates mõistetes. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 15. detsembri 2011. a

määruse nr 114 „Politseiametniku poolt liiklusjärelevalve käigus sõiduki tehnonõuetele

vastavuse kontrollimise ulatus ja kord“ kohaselt väljastatakse kontrolliakt kommertssõidukile,

millel esmase kontrollimise käigus ei tuvastatud rikkeid või puudusi, ning seda ei kontrollitud

üksikasjalikumalt. Kuid erakorralisel ülevaatusel tuleb ülevaatajale esitada kontrollkaart, kus

on märgitud kontrollitavad osad ja sõlmed ning avastatud rikked või puudused. Muudatuse järel

peab masina ülevaatusele esitaja ülevaatajale esitama kontrollkaardi puuduste ja riketega, mille

on talle väljastanud politseiametnik liiklusjärelevalve käigus.

Määruse nr 39 § 9 lõike 2 muutmine. Muudatusega parandatakse viga, mille kohaselt

vanasõiduki korralisel ülevaatusel ei ole ette nähtud ülevaatuse töömahtu. Töömaht on ette

nähtud üksnes korduval ja erakorralisel ülevaatusel. Paranduse järel peab vanasõiduki ükskõik

millisel ülevaatusel kontrollima vanasõiduki vastavust määruse lisa 1 grupis nr 11 kehtestatud

nõuetele, kuigi § 9 lõike 4 kohaselt võib korduvülevaatus piirduda üksnes kontrollkaardil

esitatud puuduste kõrvaldamise kontrollimisega.

Määruse nr 39 § 12 täiendamine lõikega 11. Kuna eelnõu kohaselt vabastatakse üksnes

riigisiseses liikluses kasutatav T1b-, T2b-, T3b-, T4.1b-, T4.2b- ja T4.3b-kategooria masin,

mida kasutatakse üksnes põllumajanduse, aianduse, metsanduse või kalanduse eesmärkidel ja

asjaomase tegevusega seotud paikades, direktiivi 2014/45/EL nõuete kohasest ülevaatusest

(vaata selgitust § 5 täiendamine lõikega 41 juures), siis selleks, et oleks tagatud, et sõidukit

väljaspool Eestit ei saaks kasutada, ei tehta registreerimistunnistusele märget tehnoülevaatuse

läbimise kohta. Direktiivi 2014/45/EL artikli 10 lõike 1 kohaselt väljastatakse igale

tehnoülevaatuse läbinud sõidukile ka tõend, mis tõendab, et sõiduk on tehnoülevaatuse läbinud.

Kuna nendele masinatele ei tehta direktiivi 2014/45/EL kohast tehnoülevaatust, siis ei saa kanda

registreerimistunnistusele Eesti tehnoülevaatuse märget, mis tõendaks direktiivi 2014/45/EL

kohase tehnoülevaatuse läbimist. Samas liiklusregistrisse andmed kantakse ja Eestis

tehnoülevaatus kehtib, kuna liiklusseaduse § 73 lõike 2 kohaselt tõendatakse tehnoülevaatuse

läbimist liiklusregistri andmetega.

Määruse nr 39 § 12 lõike 6 ja § 13 lõike 2 muutmine. Majandus- ja

kommunikatsiooniniministri 3. märtsi 2011. a määruse nr 19 „Mootorsõiduki ja selle haagise

registreerimise tingimused ja kord“ muudatusega jäeti registreerimistunnistuselt välja lahter

„Tehnoülevaatused“ ja asendati lahtriga X.2, mis tähendab „märge ülevaatuse kohta“.

Eelnõukohase määrusega ei lisata uut konkreetset lahtrit, kuhu tuleb ülevaatuse kehtivus

märkida, vaid sätestatakse Transpordiametile kohustus kanda uuele registreerimistunnistusele

ülevaatuse kehtivus. Muudatusega ühtlustatakse sõnastus sõiduki registreerimistunnistuse

vahetamise tõttu määruse nr 77 § 11 lõike 8 sõnastusega.

Määruse nr 39 lisa 1 koodi 402 punkti 8.1 muutmine, lisa 1 koodi 402 täiendamine

punktidega 8.2, 8.3, 8.4 ja 8.5 ja lisa 1 koodi 403 punkti 4 muutmine. Muudetakse T1b-,

T2b-, T3b-, T4.1b-, T4.2b- ja T4.3b-kategooria masinate piduritõhususe arvutamise põhimõtet,

et piduritõhusus ei leita mitte sõiduki tegeliku massi, vaid täismassi järgi. See tuleneb direktiivi

2014/45/EL lisast 1. Direktiivi eestikeelses tõlkes on küll kasutatud mõistet „registrimass“, kuid

ingliskeelses versioonis ja ka teistes keeltes (näiteks soome, saksa, itaalia) kasutatakse mõistet

„suurim lubatud mass“, inglise keeles „maximum authorised mass“. Selle all tuleks ikkagi

mõista valmistaja poolt lubatud suurimat massi, mitte riigi lubatud suurimat massi.

Kirjeldatakse kaht ISO 21069-1:2004 kohast pidurite kontrollimise meetodi tingimust ja lisaks

jäetakse võimalus ülevaatuspunktile luua endale ise meetod, kuid see meetod peab tagama

vähemalt samaväärsed pidurite kontrollimise tingimused.

Kui sõiduki valmistaja ettenähtud piduriajami rõhku ei ole võimalik tuvastada, peab mõõtmise

käigus pidurisilindrite rõhk saavutama vähemalt väärtuse 170 kPa. Nõuet rakendatakse

olukorras, kus sõiduki piduri andmesilt on hävinenud, millelt muidu tootja pidurisilindrite

ettenähtud rõhk tuvastatakse. Vastasel korral jääks ülevaatus pooleli, kuna piduritõhusust ei ole

võimalik mõõta. Pidurisilindri rõhk jääb tootjatel enamasti vahemikku 560 kuni 600 kPa, seega

30% ettenähtud rõhust teeb 168–180 kPa. Vähendamaks sõiduki pidurisüsteemi kahjustamise

riski, kehtestatakse mõõtmisel minimaalseks ettenähtud rõhuks 170 kPa.

Ainult riigisiseses liikluses kasutatava masina korral, mida kasutatakse üksnes põllumajanduse,

aianduse, metsanduse või kalanduse eesmärkidel ja asjaomase tegevusega seotud paikades,

võib need nõuded jätta kohaldamata ning kontrollida pidureid pidurdusmaa mõõtmise järgi.

Pidurdusmaa mõõtmise meetodil ei saa kontrollida pidureid masinatel, mis tulevad ise

ülevaatuspunkti kohale. Kui masin on juba ülevaatuspunkti sõitnud, siis ei ole tegemist

masinaga, mida kasutatakse ainult põllumajanduse, aianduse, metsanduse või kalandusega

seotud paikades. Seega pidurdusmaa mõõtmise teel pidurite kontrollimine peab toimuma

masina asukohas, millena all mõeldakse kohta, kus masin põhiliselt tööd teeb, mitte näiteks

tehnoülevaatuspunkti tagust platsi vms.

Määruse nr 39 lisa 1 koodi 403 punkti 4 muutmine. Muudetakse piduritõhususe arvutamise

põhimõtet, et piduritõhusus leitakse täismassi, mitte sõiduki tegeliku massi järgi. See tuleneb

direktiivi 2014/45/EL lisast 1. Direktiivi eestikeelses tõlkes on küll kasutatud mõistet

„registrimass“, kuid ingliskeelses versioonis ja ka teistes keeltes (näiteks soome, saksa, itaalia)

kasutatakse mõistet „suurim lubatud mass“, inglise keeles „maximum authorised mass“. Kuna

registrimassid võivad olla erinevates riikides erinevad, siis lubatud massi all tuleks ikkagi

mõista sõiduki valmistaja poolt lubatud massi, mitte erinevates riikides lubatud massi.

Määruse nr 42 muutmine

Määruse nr 42 lisa 1 koodi 406 punkti 1 muutmine ja koodi 406 täiendamine punktidega

5–8, lisa 1 koodi 409 punkti 3, lisa 2 koodi 403 punkti 1 muutmine, lisa 2 koodi 403

täiendamine punktiga 5 ja lisa 2 koodi 405 punkti 2 muutmine. Muudetakse piduritõhususe

arvutamise põhimõtet, et piduritõhusus leitakse täismassi, mitte sõiduki tegeliku massijärgi. See

tuleneb direktiivi 2014/45/EL lisast 1. Direktiivi eestikeelses tõlkes on küll kasutatud mõistet

„registrimass“, kuid ingliskeelses versioonis ja ka teistes keeltes (näiteks soome, saksa, itaalia)

kasutatakse mõistet „suurim lubatud mass“, inglise keeles „maximum authorised mass“. Kuna

registrimassid võivad olla erinevates riikides erinevad, siis lubatud massi all tuleks ikkagi

mõista sõiduki valmistaja poolt lubatud massi, mitte erinevates riikides lubatud massi, lisaks on

registrimassi lubatud ületada, kui sõidukiga veetakse eriloa alusel jagamatut veost.

Lisaks täpsustakse, kuidas tuleb edaspidi kontrollida õhkpidurisüsteemiga sõidukite pidureid.

Muudatuse tingib Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/45/EL, mille kohaselt peab

edaspidi mõõtma M2-, N2-, M3-, N3-, T1b-, T2b-, T3b-, T4.1b-, T4.2b- ja T4.3b-kategooria

sõidukitel õhurõhku pidurisüsteemis. Eelnõus kirjeldatakse kaht ISO 21069-1:2004 kohast

pidurite kontrollimise meetodi tingimust ja lisaks jäeti võimalus ülevaatuspunktile luua endale

ise meetod, kuid see meetod peab tagama vähemalt samaväärsed pidurite kontrollimise

tingimused. Kui sõiduki valmistaja ettenähtud piduriajami rõhku ei ole võimalik tuvastada,

peab mõõtmise käigus pidurisilindrite rõhk saavutama vähemalt väärtuse 170 kPa. Nõuet

rakendatakse olukorras, kus sõiduki piduri andmesilt on hävinenud, millelt muidu tootja

pidurisilindrite ettenähtud rõhk tuvastatakse. Vastasel korral jääks ülevaatus pooleli, kuna

piduritõhusust ei ole võimalik mõõta. Pidurisilindri rõhk jääb tootjatel enamasti vahemikku 560

kuni 600 kPa, seega 30% ettenähtud rõhust teeb 168–180 kPa. Vähendamaks sõiduki

pidurisüsteemi kahjustamise riski, kehtestatakse mõõtmisel minimaalseks ettenähtud rõhuks

170 kPa.

Kui sõiduki pidurisüsteem ei ole E-reegli nr 13 kohane, mis tähendab, et pidurisüsteemi rõhku

ei ole võimalik mõõta, siis kontrollitakse pidureid ilma pidurisilindrite rõhke mõõtmata.

Samuti tehakse Tallinna Linnatranspordi AS-i soovil määrusesse erand trollile, et trolli pidureid

ei pea ISO 21069-1:2004 standardi kohaselt kontrollima, kuna see tingiks vajaduse välja

vahetada praegu trollipargis kasutuses olev piduristend. Tallinna Linnatranspordi AS-i

seisukohast on troll tõenäoliselt kaduv transpordiliik ja trollid ilmselt lähiaastatel asendatakse

teiste transpordivahenditega. Arvestades, et trollipark on suhteliselt väike ja Tallinna

Linnatranspordi AS-i peamine eesmärk ei ole tehnoülevaatuse teenuse pakkumine, vaid

trollipargis tehnoülevaatuse tegemine on vajadus, kuna trollid ei saa käia teistes

tehnoülevaatuspunktides, ning arvestades trollide tulevikuperspektiivi, ei ole piduristendi

väljavahetamine majanduslikult mõttekas. Arvestades, et trollid liiklevad ka ainult ühes linnas

ning väikestel kiirustel, tehakse trollide pidurite kontrollimisel erand ning trollide pidureid

kontrollitakse ka edaspidi ilma pidurirõhku mõõtmata.

Määruse nr 49 muutmine

Määruse nr 49 § 9 lõike 3 muutmine. Täpsustatakse õigusselguse huvides, et eriliigilise

ADR-i või eriliigilise CEMT atesteerimiskategooria taotlemiseks peab ülevaatajal olema

olemas kehtiv veoauto atesteerimiskategooria või tuleb eriliigilise ADR-i või eriliigilise CEMT

atesteerimiskategooriat taotleda koos veoauto atesteerimiskategooriaga (eriliigilist ADR-i või

CEMT-d saab taotleda ka koos). Nimetatud täpsustus on vajalik, kuna 01.06.2021 jõustunud

määruse muudatusega jäeti määrusest välja nõue, et ülevaatajal peab enne eriliigilise ADR-i

või eriliigilise CEMT atesteerimiskategooria taotlemist olema veoauto ja suurte haagiste

atesteerimiskategooriat vähemalt kuus kuud.

Määruse nr 77 muutmine

Määruse nr 77 § 3 lõike 41 teise lause muutmine. Muudatusega võimaldatakse pöörduda

Transpordiameti teenindusbüroosse, kui sõidukil rakendatakse ohtlik tähtaja ületanud

parandusmeede pärast ülevaatuse läbimist. Teenindusbüroosse pöördumine on võimalik ainult

siis, kui liiklusregister teeb ülevaatuse kehtivuse arvutuse peale parandusmeetme rakendamist.

Liiklusregister teeb ülevaatuse kehtivuse arvutuse pärast seda, kui parandusmeetme

rakendamise kohta on info jõudnud liiklusregistrisse ning sõidukil ei esinenud muid olulisi või

ohtlikke puudusi. Muudatus võimaldab sõiduki valdajal saada ülevaatuse sissekanne

registreerimistunnistusele ka Transpordiametist. Näiteks juhul, kui isikul on mugavam

pöörduda Transpordiameti teenindusbüroosse. Lisaks jäetakse lõikest välja viide sõiduki

omanikule või vastutavale kasutajale, kuna tegelikult ei ole vahet, kes seda sissekannet tuleb

Transpordiametist või tehnoülevaatuspunktist taotlema.

Määruse nr 77 § 11 lõike 9 teise lause muutmine. Muudatus kõrvaldab ebaselguse erinevate

vanasõidukit puudutavate kuupäevade vahel. Muudatuse järel kehtib väljastatav vanasõiduki

tunnustamise akt 12 aastat, mis määratakse kuu ja aasta täpsusega. Varasem kuupäeva

täpsusega määratud vanasõiduki tunnustamise akt tekitas ebaselgust ülevaatuse kehtivuse

kuupäeva määramisel, mis määrati kuu ja aasta täpsusega. Seetõttu võis vanasõidukil olla kehtiv

ülevaatus, kuid samal ajal ei olnud sõidukil enam kehtivat vanasõiduki tunnustamise akti ja

kehtivat registreerimistunnistust. Muudatuse tulemusel ei pea vanasõidukite omanikud enam

jälgima mitut erinevat lõppemise kuupäeva, vaid vanasõiduki tunnustamise akti kehtivus

lõppeb koos ülevaatuse kehtivusega.

Määruse nr 77 lisa 2 tabeli punktide 8.3, 8.3.8 ja 8.10 muutmine. Muudatusega vabastatakse

ülevaatuspunktid kohustusest omada õhkpidurisüsteemidega sõidukite kontrolliks ettenähtud

mõõteseadmeid ja vahendeid, kui ülevaatuspunkt ei tee ülevaatust õhkpidurisüsteemidega

sõidukitele. Kehtiva sõnastuse kohaselt peab ülevaatuspunktil olema õhkpidurisüsteemidega

sõidukite kontrollimiseks ettenähtud mõõteseadmed ja vahendid, kui ülevaatuspunkt teeb

ülevaatust sõidukitele, mille täismass ületab 3500 kg. Kuid Eestis on kasutusel sõidukid, mille

täismass ületab küll 3500 kg, kuid millel ei ole õhkpidurisüsteemi ning sellisel juhul pole

otstarbekas nõuda ülevaatuspunktilt, kes teeb ülevaatust üle 3500 kg täismassiga ilma

õhkpidurisüsteemita sõidukile, õhkpidurisüsteemi kontrollimiseks ettenähtud mõõteseadmeid

ja vahendeid.

Määruse nr 77 lisa 4 tabeli punkti 1.2.2 täiendamine. Muudatusega võimaldatakse

ülevaatajal määrata puudus sõidukile, millel ei saa kontrollida sõidupiduri tõhusust, kuna

sõidukil esineb tõrge, rike või takistus ning ülevaatuse katkestamine ei ole otstarbekas kliendile

ega ülevaatuspunktile. Sõiduk võib olla selleks hetkeks ülevaatuse käigus kontrollitud ja

sõiduki ülevaatuse katkestamine põhjustaks kliendile korralise ülevaatuse taaskordse läbimise

ja selle eest tasumise, aga lisatava puudusega on ülevaatajal võimalik sõiduk suunata korduvale

ülevaatusele. Korduvülevaatus võib piirduda ainult kontrollkaardile märgitud puuduste

kõrvaldamisega, mille tegemine on kliendile soodsam kui täiemahuliselt uuesti ülevaatuse

läbimine.

Määruse nr 77 lisa 4 tabeli punkti 1.4 muutmine. Muudatuse tingib asjaolu, et üha rohkem

sõiduki valmistajaid paigaldab sõidukitele elektromehaanilisi seisupidureid, mille rakendumine

rullstendis ei ole tavapärane sõiduki kasutuskeskkond. Elektromehaaniline seisupidur võib

olenevalt sõidukist rakenduda sama telje erinevatel ratastel erinevatel aegadel, mis tingib

olukorra, kus rullstend näitab üle 70% erinevust telje kohta, kuid tegelikkuses seisupidur töötab.

Muudatusega suurendatakse elektromehaaniliste seisupidurite korral pidurdusjõudude

erinevust 95%-ni, mis on kooskõlas tehnoülevaatuse direktiiviga 2014/45/EL, kuna direktiiv ei

käsitle, et seisupiduri erinevust peaks ülevaatusel hindama. Väärtus 95% tuleneb CITA

(International Motor Vehicle Inspection Committee) soovituskirjast nr 8, mille kohaselt võib

teatud juhtudel elektromehaaniliste seisupidurite puhul olla aktsepteeritav nimetatud

pidurdusjõudude erinevus. Varem kehtinud 70% erinevuse nõue kehtib ka edaspidi

seisupiduritele, mis on täismehaanilise toimega ehk seisupidurit käitatakse füüsiliselt, mitte läbi

elektrimootori.

Lisaks täiendatakse seisupiduri tõhusust puudusega, mille saab ülevaataja sõidukile määrata,

kui sõidukil esineb tõrge, rike või takistus ja seisupiduri tõhusust ei ole võimalik kontrollida

ning ülevaatuse katkestamine ei ole otstarbekas kliendile ega ülevaatuspunktile. Sõiduk võib

selleks hetkeks olla ülevaatuse käigus kontrollitud ja sõiduki ülevaatuse katkestamine

põhjustaks kliendile korralise ülevaatuse taaskordse läbimise ja selle eest tasumise, aga lisatava

puudusega on ülevaatajal võimalik suunata sõiduk korduvale ülevaatusele. Korduvülevaatus

võib piirduda ainult kontrollkaardile märgitud puuduste kõrvaldamisega, mille tegemine on

kliendile soodsam, kui on täiemahuliselt uuesti ülevaatuse läbimine.

Määruse nr 77 lisa 4 tabeli punkti 4.10 täiendamine. Muudatusega lisatakse tingimus, mille

kohaselt saab ülevaataja määrata puuduse, kui sõiduk ja haagis omavahel täielikult ei ühildu ja

sõiduki või haagise kõiki talitlusi pole võimalik kontrollida, nt kui haagisel on kasutusel 13

jalaga pistik ja sõidukil 12 N tüüpi pistik, siis puudub ülevaatusel võimalus kontrollida haagisel

kõikide tulede toimimist. Punkti 4.10 lisatakse ka direktiivi 2014/45 kohane näitaja „Haagise

ükski piduritulelatern ei põle“, mis kehtivas määruse puudub.

Määruse nr 77 lisa 4 tabeli punktide 8.2.1.2 ja 8.2.2.2 täiendamine ja muutmine.

Muudatusega võimaldatakse ülevaatajal määrata puudus, et sõidukil ei saanud mõõta heitgaase

või suitsusust, kuna sõidukil esines tõrge, rike või takistus ja ülevaatuse katkestamine ei ole

otstarbekas kliendile ega ülevaatuspunktile, mis ülevaatust teeb. Sõiduk võib selleks hetkeks

olla ülevaatuse käigus kontrollitud ja sõiduki ülevaatuse katkestamine põhjustaks kliendile

korralise ülevaatuse taaskordse läbimise ja selle eest tasumise, aga täienduse kohaselt on

ülevaatajal võimalik sõidukile määrata puudus ja suunata sõiduk korduvale ülevaatusele.

Korduvülevaatus võib piirduda ainult kontrollkaardile märgitud puuduste kõrvaldamisega, mis

on kliendile soodsam, kui on täiemahuliselt uuesti ülevaatuse läbimine.

Paragrahv 5 sätestab määruse osaliselt üldisest korrast erineva jõustumisaja, 1. jaanuari

2025. a. Üleminekuaeg on eelkõige vajalik ülevaatajate koolitamiseks, et muudatusi saaks

rakendada, kuna õhkpiduritega sõiduki pidurite kontrollimise metoodika muutub küllatki

oluliselt.

3. Eelnõu vastavuse Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/45/EL, milles

käsitletakse mootorsõidukite ja nende haagiste korralist tehnoülevaatust ja millega

tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/40/EÜ (ELT L 127 29.4.2014, lk 51).

4. Määruse mõjud

Määrusel ei ole sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, samuti ei ole mõju riigi

julgeolekule, välissuhetele, regionaalarengule ega riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse

korraldusele. Määrusel on positiivne mõju elu- ja looduskeskkonnale, kuna üle 3,5-tonnise

täismassiga traktorite ülevaatus toimub ka edaspidi masina asukohas. Vastasel korral tuleks

traktoritega läbida teinekord pikki vahemaid.

Määruse rakendumisega seotud tegevus puudutab ülevaatajaid, ülevaatust tegevaid ettevõtteid,

sõidukite omanikke, Eesti Vanatehnika Klubide Liitu, vanasõidukite omanikke ja

Transpordiametit. Eesti Vanatehnika Klubide Liidule ja vanasõiduki omanikele avaldub

määruse mõju siis, kui väljastatakse vanasõiduki tunnustamise akt pärast määruse jõustumist.

Sellisel juhul määratakse akti kehtivus kuu ja aasta täpsusega varasema kuupäeva täpsuse

asemel. Masin-vanasõiduki korralise ülevaatuse mahu muutus ei avalda mõju omanikele ega

Eesti Vanatehnika Klubide Liidule, kuna kehtiva määruse rakendamisel juba järgiti masin-

vanasõiduki puhul uue määrusega kooskõlas ülevaatuse mahtu.

Ülevaatust tegevatele ettevõtetele leevendatakse nõuet – ettevõtted ei pea soetama

õhkpidurisüsteemi kontrollimise seadmeid olukorras, kus ettevõte ei paku ülevaatuspunktis

ülevaatust õhkpidurisüsteemiga sõidukitele, aga pakub ülevaatust sõidukitele, mille täismass on

üle 3500 kg. Sellisteks sõidukiteks on nt RAM 2500, Mercedes-Benz Sprinter.

Ülevaatajatele muutub määruse muudatuse järel õhkpidurisüsteemiga sõidukite ülevaatusel

pidurite kontrollimine – kontrollitakse pidurite toimimist ISO standardi 21069-1:2004 või

samaväärse meetodi kohaselt. Õhurõhu mõõtmine suurendab autorongi ülevaatusele kuluvat

aega umbes 20 kuni 30 minutit.

Atesteerimise määruse muudatus ei muuda ülevaatajate jaoks täiendavate

atesteerimiskategooriate lisamist atesteerimistunnistusele keerulisemaks ega aeganõudvamaks,

kuna seda põhimõtet juba rakendatakse.

Positiivse mõjuna saavad määruse jõustumise järel sõiduki omanikud pöörduda

Transpordiametisse, kui sõiduk on ülevaatuselt suunatud parandusmeedet rakendama ning

parandusmeetme rakendamise järel soovib sõiduki valdaja ülevaatuse kannet

registreerimistunnistusele, kui sõidukil ei esinenud muid olulisi või ohtlike puudusi.

Kuna edaspidi leitakse piduritõhusus kõikidel sõidukitel sõltuvalt täismassist, mitte tegelikust

massist, siis muutuvad piduritõhususe nõuded rangemaks, kuna täismassini koormatud

sõidukitega enamasti tehnoülevaatusel ei käida. Sellega võib kaasneda tehnoülevaatusel

piduritega seotud rikete arvu suurenemise risk, aga samas suurendab see liiklusohutust.

5. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Transpordiamet peab määruse jõustumise järel lisama või muutma liiklusregistris ülevaatuse

rikkeid ja puuduseid uuele määrusele vastavaks. Arenduskulu sellega siiski ei kaasne.

Transpordiameti teenindusbüroole tekib kohustus kanda sisse ülevaatuse kehtivus

registreerimistunnistusele kliendi soovil, kui sõiduk on suunatud ülevaatuselt parandusmeedet

rakendama ning rakendamise järel on liiklusregister arvutanud uue ülevaatuse kehtivuse.

Transpordiameti hinnangul see büroode koormust siiski oluliselt ei suurenda.

6. Määruse jõustumine

Eesti Tehnoülevaatajate liidu soovil jõustub määrus osaliselt 1. jaanuaril 2025. a, et

tehnoülevaatuse sektoril oleks aega uue pidurite kontrollimise metoodikaga kohaneda.

7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu kooskõlastatakse Siseministeeriumiga eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Eelnõu

esitatakse arvamuse avaldamiseks Eesti Vanatehnika Klubide Liidule, Eesti Tehnoülevaatajate

Liidule ja Tallinna Linnatranspordi AS-ile.

1

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 18.07.2011. a määrus nr 77

„Mootorsõiduki ja selle haagise

tehnonõuetele vastavuse kontrollimise

tingimused ja kord“ Lisa 2

(muudetud sõnastuses)

NÕUDED ÜLEVAATUSPUNKTILE JA SELLE INVENTARILE

1. Ülevaatuspunktis peavad olema vähemalt järgmised ruumid: ülevaatuse ruum, kliendiruum

koos ülevaatuse tulemuste vormistamise kohaga, riietusruum ja pesuruum töötajatele ning WC.

2. Ülevaatuse ruum peab olema läbisõidetav ja selle mõõdud peavad olema vähemalt

järgmised:

2.1. pikkus:

2.1.1. M1-, M2- (sõltuvalt ülevaatuspunkti sisseseadest), N1-, N2- (sõltuvalt ülevaatuspunkti

sisseseadest), O1-, O2- ja L-kategooria sõidukite ülevaatuse ruumil – 14 m; 2.1.2. kõigi M-, N-,

O- ja L-kategooria sõidukite ülevaatuse ruumil – 22,0 m.

2.2. ukseavade laius:

2.2.1. M1-, M2- (sõltuvalt ülevaatuspunkti sisseseadest), N1-, N2- (sõltuvalt ülevaatuspunkti

sisseseadest), O1-, O2- ja L-kategooria sõidukite ülevaatuse ruumil – 2,5 m; 2.2.2. kõigi M-, N-,

O- ja L-kategooria sõidukite ülevaatuse ruumil – 3,0 m.

2.3. ukseavade kõrgus:

2.3.1. M1-, M2- (sõltuvalt ülevaatuspunkti sisseseadest), N1-, O1-, O2- ja L-kategooria sõidukite

ülevaatuse ruumil – 2,5 m;

2.3.2. kõigi M-, N-, O- ja L-kategooria sõidukite ülevaatuse ruumil – 4,2 m.

3. Ülevaatuse ruumis peab olema tähistatud ala sõiduki ülevaatusele esitanud isikutele, et

võimaldada neil ohutult jälgida ülevaatust. Ülevaatuspunkti ruumide määrduvad pinnad, nagu

põrand ja vaatluskanal, peavad olema kaetud kergesti puhastatavate materjalidega.

4. Ülevaatuspunkti ruumid peavad vastama töötervishoiu ja tööohutuse seaduse nõuetele ja

tulekustutid tuleohutuse seaduse § 32 lõike 4 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava

ministri määrusega kehtestatud nõuetele ning nende asukoha märgistamine töötervishoiu ja

tööohutuse seaduse § 4 lõike 4 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määruse

nõuetele.

5. Ülevaatuspunkti territoorium peab võimaldama ülevaatuse kõigi vajalike

kontrolloperatsioonide tegemist. Juurdepääs ülevaatuspunktile peab olema tagatud ning ei tohi

tekitada takistusi ülevaatusele saabujatele ja sealt lahkujatele.

6. Ülevaatuspunkti territoorium peab võimaldama parkimiskohad:

6.1. kolmele ülevaatusele saabuvale ja ühele ülevaatuse läbinud sõiduautole iga sõiduautode

ülevaatuse liini kohta;

6.2. kahele ülevaatusele saabuvale ja ühele ülevaatuse läbinud autorongile iga veoautode,

busside (v.a trollide) või autorongide ülevaatuse liini kohta.

7. Ülevaatuspunkti sisseseade peab võimaldama ülevaatusel nõutavate kontrolloperatsioonide

tegemist ettenähtud tehnoloogia kohaselt.

2

8.Kohustuslikud on järgmised mõõteseadmed ja vahendid:

8.1. tõstukiga, mis vabastab sõiduki telje koormusest, varustatud vaatluskanal või sama

tõstukiga varustatud küllaldase tõstevõimega tõstuk sõidukite tõstmiseks;

8.2. lõtkutester (sõiduki ratta või telje raputaja):

8.2.1. kuni 3,5-tonnise täismassiga sõiduki kontrollimiseks kasutatav lõtkutester peab olema

varustatud vähemalt kahe plaadiga, millel on jõuajam ja mida on võimalik liigutada vastupidi

nii piki- kui ka ristisuunas või mille plaadid järgivad muud liikumistrajektoori, kui see tõhustab

sõiduki kontrollimist;

8.2.2. üle 3,5-tonnise täismassiga sõidukite kontrollimiseks kasutataval lõtkutester peab olema

varustatud vähemalt kahe plaadiga, millel on jõujaam ja mille plaadid liiguvad piki- ja

ristisuunaliselt vähemalt 95 mm ja kiirusega 5 cm/s kuni 15 cm/s; 8.2.3. plaatide liikumist peab

saama kontrollida katsekohast;

8.3. Sõiduki rataste pidurdusjõudude kontrollimise rullstend koos telje kaalu anduritega,

protsessori ja printeriga ning vahendid nelikveolise sõiduki kontrollimiseks. Rullstend peab

olema suuteline esitama ja salvestama pidurdusjõudu. Üle 3,5-tonnise täismassiga sõidukite

(välja arvatud trollide) õhkpidurite kontrollimiseks kasutatav rullstend peab vastama ISO

standardi 21069-1 A lisa nõuetele või samaväärsele standardile ja olema suuteline esitama ja

salvestama pidurdusjõudu ning õhurõhku õhkpidurisüsteemis. Rullstendi väljatrükile peavad

olema kantud järgmised andmed:

8.3.1. mõõtmise kuupäev ja kellaaeg;

8.3.2. ühel teljel paiknevate rataste pidurdusjõud (njuutonites) ja nende erinevus protsentides

(sõidupiduriga pidurdamisel);

8.3.3. ühel teljel paiknevate rataste pidurdusjõud (njuutonites) ja nende erinevus protsentides

(seisupiduriga pidurdamisel);

8.3.4. rataste pidurdusjõudude summa suhe sõiduki massist teepinnale põhjustatud

koormusesse (protsentides) sõidupiduriga pidurdamisel;

8.3.5. rataste pidurdusjõudude summa suhe sõiduki massist teepinnale põhjustatud

koormusesse (protsentides) seisupiduriga pidurdamisel;

8.3.6. teljekoormus (kg);

8.3.7. sõiduki kogukaal (kg);

8.3.8. õhurõhk pidurisüsteemis (kPa), kui kontrollitakse üle 3,5-tonnise täismassiga sõiduki

õhkpidureid;

8.3.9. sõiduki registreerimisnumber;

8.3.10. mõõtmise teinud ülevaatuspunkti nimetus ja aadress;

8.4. mõõteseaduse nõuetele vastav 4-komponendiline gaasianalüsaator koos protsessori ja

printeriga. Seadme väljatrükile peavad olema kantud järgmised andmed:

8.4.1. mõõtmise teinud ülevaatuspunkti nimetus ja aadress;

8.4.2. mõõtmise kuupäev ja kellaaeg;

8.4.3. mootori temperatuur (°C);

8.4.4. väntvõlli pöörlemissagedus (min–1);

8.4.5. süsinikmonooksiidi (CO) mahuline sisaldus heitgaasis (%); 8.4.6. süsivesinike (CH)

mahuline sisaldus heitgaasis (ppm);

8.4.7. süsinikdioksiidi (CO2) mahuline sisaldus heitgaasis (%);

8.4.8. hapniku (O2) mahuline sisaldus heitgaasis (%);

8.4.9. liigõhuteguri (λ) väärtus;

8.4.10. sõiduki registreerimisnumber;

8.5. suitsususe mõõtur (kiirguse neeldumise põhimõttel) diiselmootorite heitgaasides

suitsususe neeldumisteguri määramiseks koos protsessori ja printeriga. Seadme väljatrükile

peavad olema kantud järgmised andmed:

3

8.5.1. mõõtmise teinud ülevaatuspunkti nimetus ja aadress;

8.5.2. mõõtmise kuupäev ja kellaaeg;

8.5.3. mootori temperatuur (°C);

8.5.4. väntvõlli pöörlemissagedus (min–1);

8.5.5. aeg, mis kulus väntvõlli pöörete tõstmiseks tühikäigult suurima pöörlemissageduseni (s);

8.5.6. kiirguse neeldumistegur „K“ (m–1);

8.5.7. sõiduki registreerimisnumber;

8.6. seade esilaternate reguleerituse ja valgustugevuse kontrollimiseks, mis võimaldab

kontrollida esilaterna seadistust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr

661/2009, mis käsitleb mootorsõidukite, nende haagiste ning nende jaoks ette nähtud

süsteemide, osade ja eraldi tehniliste seadmestike üldise ohutusega seotud tüübikinnituse

nõudeid (ELT L 200, 31.07.2009, lk 1–24);

8.7. klaasi läbipaistvuse mõõtur (mõõtepiirkond 100–50%);

8.8. müramõõtur (mõõtepiirkond vähemalt 40–120 dB);

8.9. kellindikaator, koos selle kinnitamise rakisega;

8.10. õhkpidurisüsteemi kontrollimise seadmed, nagu manomeetrid, ühendusseadmed ja

voolikud, kui ülevaatuspunktis tehakse ülevaatust üle 3500 kg täismassiga M2-; N2-; M3-(välja

arvatud trolli); N3-; T1b-, T2b-, T3b-, T4.1b-, T4.2b- ja T4.3b-kategooria õhkpidurisüsteemiga

sõidukitele;

8.11. mõõdulint, pikkusega vähemalt 10 m;

8.12. nihik;

8.13. vasar;

8.14. kang;

8.15. kandelamp;

8.16. arvuti, mida on võimalik kasutada Transpordiameti arvutiprogrammidega;

8.17. meger, kui ülevaatuspunktis teostatakse ülevaatust trollile;

8.18. väljatrükki või kirjalikku taasesitamist võimaldav pardadiagnostika tester;

8.19. gaasitoitel töötava sõiduki gaasilekke tuvastamise seade, mis vastab järgmistele

tingimustele:

8.19.1. mõõtepiirkond vähemalt 100–500 ppm;

8.19.2. peab olema numbrilise näiduga;

8.19.3. lahutusvõime vähemalt 1 ppm;

8.19.4. peab tuvastama mootorsõiduki kütusena kasutatava gaasi molekule;

8.20. väljatrükki või kirjalikku taasesitamist võimaldav pidurdusaeglustuse mõõtur, kusjuures

tsüklilise mõõtmisega seadmega peab olema võimalik registreerida või salvestada mõõtmisi

vähemalt kümme korda sekundis.

4

9. Punktides 8.4, 8.5 ja 8.8 nimetatud mõõteseade ei ole kohustuslik, kui tehnoülevaatust

tehakse ainult elektri jõul liikuvatele sõidukitele.

Tabel 1. Mõõtevahendite minimaalsed täpsusnõuded

Mõõtevahend Suurim lubatud mõõtehälve või täpsusklass

Pidurite kontrollimise

rullstend

pidurdusjõu mõõtmisel:

• ± 100 N, kui mõõdetud pidurdusjõud on ≤ 5000 N;

• ± 2% mõõtetulemusest, kui mõõdetud pidurdusjõud

on > 5000 N;

Parema ja vasaku poole pidurdusjõudude mõõtetulemuste

erinevus sama pidurdusjõu rakendamisel ei tohi ületada 100

N või 2,5% (valida suurem)

teljekoormuse mõõtmisel:

• ± 30 kg, kui mõõdetud mass on ≤ 1000 kg

• ± 3% mõõtetulemusest, kui mõõdetud mass on >

1000 kg

õhurõhu mõõtmisel pidurisüsteemis (kui nõutud):

• ± 10 kPa, kui mõõdetud rõhk on alla 500 kPa

• ± 2% mõõtetulemusest, kui mõõdetud rõhk on üle

500 kPa

Pidurdusaeglustuse mõõtur ± 3% mõõtetulemusest või ± 0,1 m/s2 (rakendub suurem

väärtus)

Heitgaaside analüsaator klass 0(1) või klass I(1)

Diiselmootori heitgaaside

suitsususe mõõtur

k± 20% mõõtetulemusest

Klaasi läbipaistvuse mõõtur • mõõtepiirkonnas (60–100)% ± 5% mõõtetulemusest

• mõõtepiirkonnas (10–60)% ± 10% mõõtetulemusest

Pikkusmõõtevahendid mõõdulint: klass III(1) nihik:

± 0,1 mm

kellindikaator: ± 0,015 mm

Müramõõtur klass II(2) (1) Mõõteseadus (2) Standardi EVS-EN 61672-1 või samaväärsetele nõuetele vastav