Taotlus

TAOTLUSVORM

1 projekt=1 tabel
ÜLDINFO
Asutus: Riigikogu Kantselei (riigi valimisteenistus)
Tegevuse/projekti nimi: E-hääletamise ja m-hääletamise ettevalmistamiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks täiendav tööjõud
Summa km-ta: 920 000 (sellest 100 000 2024 II PA)

Projekti/tegevuse tutvustus
Probleem: Riigikogu menetluses olev valimisseaduste muutmise eelnõu 344 SE, seadustab mobiilseadmega hääletamise võimaluse, samuti täpsustab e-hääletamise korraldust ja sellele esitatavaid nõudeid. Valimisteenistuse ülesanne on siin ette valmistada ja rakendada m-hääletamine, võimalik et 2025. a kohalikel valimistel, samuti parandada ning täiendada e-hääletamise ettevalmistust ning korraldust selliselt, et e-hääletamine oleks usaldatav ja jätkusuutlik.
E-hääletamine, selle usaldusväärsus on langenud ja saanud kriitikat (sh ka kontrollitavus) nii ajakirjanduses kui ekspertidelt. Samuti on usaldus e-hääletamise suhtes langenud. Ühtegi hääletamisviisi ei saa kasutada kui usaldus valijal selle vastu puudub. E-hääletamisel puudub praegu n.ö strateegiline tagala, olukorras kus eksimisruumi pole, puudub kindlus, et kõik tööd saavad õigeaegselt tehtud või mis saab kui osa personalist mingil põhjusel langeb rivist välja.
1.1. Projekti/tegevuse eesmärk: Vajalikud on täiendavad tööd e- ja m-hääletamise ettevalmistamiseks, testimiseks, arendustegevuste planeerimiseks, samuti dokumentatsiooni uuendamiseks (m-hääletamine nõuab kogu dokumentatsiooni ülevaatamist), riskide ülevaatamiseks ja maandamiseks; vajalik on e-hääletamise võtmeisiku(te) dubleerimine. Selleks kaasatakse lepingulisi eksperte.
Eesmärk on tagada valijale turvaline ning tõrgeteta hääletamine ning e-hääletamise süsteemi tõestatavalt korrektne toimimine kõigis etappides valijarakenduse ning süsteemi võtmete loomisest kuni hääletamistulemuste kindlakstegemiseni.
1.2. Mitterahastamise tagajärg: M-hääletamise rakendamine ilma lisapersonalita ei ole realistlik. E-hääletamise, sh mobiilseadmega hääletamise ebapiisav ettevalmistus suurendab vigade ja tõrgete riski, võib tuua kaasa katkestusi või probleeme hääletamisel ning äärmisel juhul e-hääletamise katkestamise või e-häälte tühistamise.
1.3. Panus ökosüsteemi: E-hääletamist kasutab üle poolte hääletavatest valijatest, e-hääletamine on osa Eesti e-riigi kuvandist.
2. Hetkeolukord
- 2023. aastal arendas RIA m-hääletamise valijarakenduse esimese töötava versiooni; ajapuudusel loobuti selle rakendamisest 2024. a Euroopa Parlamendi valimistel. Puuduvad veel lõplikud lahendused osas, mis puudutavad rakenduspoodide kasutamist valijarakenduse levitamiseks. Ajakava arvestades (esimene võimalik kasutuselevõtt kohalikel valimistel oktoobris 2025) tuleks m-hääletamisega seotud küsimused lahendada veel sel aastal.
- Korduvalt (2019. a MKM e-hääletamise töörühm, samuti MKM tellitud e-hääletamise protseduuride audit) on välja toodud vajadust tagada RVT piisav personal e-hääletamise jätkusuutlikkuse tagamiseks.
- 2023. a toimusid Riigikogu valimised, milleks e-hääletamise süsteemi uuendati, samuti telliti uued arendused 2024. a EP valimisteks.
- Teaduste Akadeemia küberturvalisuse komisjon on2024. a alustanud e-hääletamise riskide kaardistamisega, mis loodetavasti kujuneb valimisteenistusele sisendiks e-hääletamise süsteemi turvalisuse tõstmisel.
- Hetkel on riigi valimisteenistus üks poole kohaga e-hääletamise nõunik (e-hääletamise rakkerühma juht) ning keda abistab nõunik õigusküsimustes. Lepinguliselt oli 2023. a lisaeelarve vahenditest kaasatud kaks e-hääletamise süsteemi operaatorit (sh juhi dublant), kes abistavad süsteemi ettevalmistamisel, haldamisel ja e-hääletamise läbiviimisel.

3. Tulemus
E-hääletamise süsteem, sh m-hääletamise süsteem on kontrollitavalt turvaline, ette valmistatud e- ja m-hääletamiseks, dokumentatsioon on ajakohane, arendusvajadus määratletud, personaliga seonduvad riskid maandatud, samuti tehnilised riskid analüüsitud ja maandatud. Hääletamine 2024. ja 2025. a valimistel toimub tõrgeteta.
4. Mõju (saavutatav peale tegevuse lõppu või kuni 4 aasta jooksul)
Valimiste legitiimsus ja usaldusväärsus säilib. Valijatele tekib võimalus hääletada mobiilseadmega, mis muudab nad sõltumatuks arvuti olemasolust. E-hääletamine toimub endiselt, üle poole valijatest hääletab elektrooniliselt.
5. Peamised ressursid
Projekti koordineerib valimisteenistuse nõunik. Valimisteks moodustatakse e-hääletamise rakkerühm.
•
6. Tegevused, ajakava, eelarve
2024 jooksvalt: RIA arendab m-hääletamise komponenti; TA küberturvalisuse komisjon kaardistab riske
Kevad 2024 – valmistumine EP valimisteks
Juuni 2024 – EP valimised
Sügis-talv 2024 – e- ja m-hääletamise arendus
7. Kontekst
- Seotud valimisseaduste muutmise eelnõuga 344 SE, mis sätestab m-hääletamise võimaluse, samuti toob seadusesse e-hääletamise tehnilised nõuded
- Kaasatud on RIA kui hetkel m-hääletamise rakenduse arendaja
- lahendatakse rakendustepoes m-hääletamise rakenduse avaldamise küsimused
- m-hääletamine on praegu unikaalne rakendus, millele täpset analoogi mujal maailmas ei ole. Osas, mis ei puuduta otseselt Eesti e-hääletamise süsteemi, on võimalik seda taaskasutada.

8. Kolmandad osapooled
RIA arendab m-hääletamise süsteemi, rahastus on olemas.

9. Keskselt osutatav
RIA arendab m-hääletamist, pakub e-häälte kogumise teenust valimistel.
10. Jätkusuutlikus
Praegu teine rahastusallikas puudub. M-hääletamise (344 SE jõustumisel) ja e-hääletamise jätkusuutlikkuse tagamiseks vajalik rahastus riigieelarvest

TAOTLUSVORM

1 projekt=1 tabel
ÜLDINFO
Asutus: Riigikogu Kantselei (riigi valimisteenistus)
Tegevuse/projekti nimi: E-hääletamise ja m-hääletamise ettevalmistamiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks täiendav tööjõud
Summa km-ta: 920 000 (sellest 100 000 2024 II PA)

Projekti/tegevuse tutvustus
Probleem: Riigikogu menetluses olev valimisseaduste muutmise eelnõu 344 SE, seadustab mobiilseadmega hääletamise võimaluse, samuti täpsustab e-hääletamise korraldust ja sellele esitatavaid nõudeid. Valimisteenistuse ülesanne on siin ette valmistada ja rakendada m-hääletamine, võimalik et 2025. a kohalikel valimistel, samuti parandada ning täiendada e-hääletamise ettevalmistust ning korraldust selliselt, et e-hääletamine oleks usaldatav ja jätkusuutlik.
E-hääletamine, selle usaldusväärsus on langenud ja saanud kriitikat (sh ka kontrollitavus) nii ajakirjanduses kui ekspertidelt. Samuti on usaldus e-hääletamise suhtes langenud. Ühtegi hääletamisviisi ei saa kasutada kui usaldus valijal selle vastu puudub. E-hääletamisel puudub praegu n.ö strateegiline tagala, olukorras kus eksimisruumi pole, puudub kindlus, et kõik tööd saavad õigeaegselt tehtud või mis saab kui osa personalist mingil põhjusel langeb rivist välja.
1.1. Projekti/tegevuse eesmärk: Vajalikud on täiendavad tööd e- ja m-hääletamise ettevalmistamiseks, testimiseks, arendustegevuste planeerimiseks, samuti dokumentatsiooni uuendamiseks (m-hääletamine nõuab kogu dokumentatsiooni ülevaatamist), riskide ülevaatamiseks ja maandamiseks; vajalik on e-hääletamise võtmeisiku(te) dubleerimine. Selleks kaasatakse lepingulisi eksperte.
Eesmärk on tagada valijale turvaline ning tõrgeteta hääletamine ning e-hääletamise süsteemi tõestatavalt korrektne toimimine kõigis etappides valijarakenduse ning süsteemi võtmete loomisest kuni hääletamistulemuste kindlakstegemiseni.
1.2. Mitterahastamise tagajärg: M-hääletamise rakendamine ilma lisapersonalita ei ole realistlik. E-hääletamise, sh mobiilseadmega hääletamise ebapiisav ettevalmistus suurendab vigade ja tõrgete riski, võib tuua kaasa katkestusi või probleeme hääletamisel ning äärmisel juhul e-hääletamise katkestamise või e-häälte tühistamise.
1.3. Panus ökosüsteemi: E-hääletamist kasutab üle poolte hääletavatest valijatest, e-hääletamine on osa Eesti e-riigi kuvandist.
2. Hetkeolukord
- 2023. aastal arendas RIA m-hääletamise valijarakenduse esimese töötava versiooni; ajapuudusel loobuti selle rakendamisest 2024. a Euroopa Parlamendi valimistel. Puuduvad veel lõplikud lahendused osas, mis puudutavad rakenduspoodide kasutamist valijarakenduse levitamiseks. Ajakava arvestades (esimene võimalik kasutuselevõtt kohalikel valimistel oktoobris 2025) tuleks m-hääletamisega seotud küsimused lahendada veel sel aastal.
- Korduvalt (2019. a MKM e-hääletamise töörühm, samuti MKM tellitud e-hääletamise protseduuride audit) on välja toodud vajadust tagada RVT piisav personal e-hääletamise jätkusuutlikkuse tagamiseks.
- 2023. a toimusid Riigikogu valimised, milleks e-hääletamise süsteemi uuendati, samuti telliti uued arendused 2024. a EP valimisteks.
- Teaduste Akadeemia küberturvalisuse komisjon on2024. a alustanud e-hääletamise riskide kaardistamisega, mis loodetavasti kujuneb valimisteenistusele sisendiks e-hääletamise süsteemi turvalisuse tõstmisel.
- Hetkel on riigi valimisteenistus üks poole kohaga e-hääletamise nõunik (e-hääletamise rakkerühma juht) ning keda abistab nõunik õigusküsimustes. Lepinguliselt oli 2023. a lisaeelarve vahenditest kaasatud kaks e-hääletamise süsteemi operaatorit (sh juhi dublant), kes abistavad süsteemi ettevalmistamisel, haldamisel ja e-hääletamise läbiviimisel.

3. Tulemus
E-hääletamise süsteem, sh m-hääletamise süsteem on kontrollitavalt turvaline, ette valmistatud e- ja m-hääletamiseks, dokumentatsioon on ajakohane, arendusvajadus määratletud, personaliga seonduvad riskid maandatud, samuti tehnilised riskid analüüsitud ja maandatud. Hääletamine 2024. ja 2025. a valimistel toimub tõrgeteta.
4. Mõju (saavutatav peale tegevuse lõppu või kuni 4 aasta jooksul)
Valimiste legitiimsus ja usaldusväärsus säilib. Valijatele tekib võimalus hääletada mobiilseadmega, mis muudab nad sõltumatuks arvuti olemasolust. E-hääletamine toimub endiselt, üle poole valijatest hääletab elektrooniliselt.
5. Peamised ressursid
Projekti koordineerib valimisteenistuse nõunik. Valimisteks moodustatakse e-hääletamise rakkerühm.
•
6. Tegevused, ajakava, eelarve
2024 jooksvalt: RIA arendab m-hääletamise komponenti; TA küberturvalisuse komisjon kaardistab riske
Kevad 2024 – valmistumine EP valimisteks
Juuni 2024 – EP valimised
Sügis-talv 2024 – e- ja m-hääletamise arendus
7. Kontekst
- Seotud valimisseaduste muutmise eelnõuga 344 SE, mis sätestab m-hääletamise võimaluse, samuti toob seadusesse e-hääletamise tehnilised nõuded
- Kaasatud on RIA kui hetkel m-hääletamise rakenduse arendaja
- lahendatakse rakendustepoes m-hääletamise rakenduse avaldamise küsimused
- m-hääletamine on praegu unikaalne rakendus, millele täpset analoogi mujal maailmas ei ole. Osas, mis ei puuduta otseselt Eesti e-hääletamise süsteemi, on võimalik seda taaskasutada.

8. Kolmandad osapooled
RIA arendab m-hääletamise süsteemi, rahastus on olemas.

9. Keskselt osutatav
RIA arendab m-hääletamist, pakub e-häälte kogumise teenust valimistel.
10. Jätkusuutlikus
Praegu teine rahastusallikas puudub. M-hääletamise (344 SE jõustumisel) ja e-hääletamise jätkusuutlikkuse tagamiseks vajalik rahastus riigieelarvest

TAOTLUSVORM

1 projekt=1 tabel
ÜLDINFO
Asutus: Riigikogu Kantselei (riigi valimisteenistus)
Tegevuse/projekti nimi: E-hääletamise ja m-hääletamise ettevalmistamiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks täiendav tööjõud
Summa km-ta: 920 000 (sellest 100 000 2024 II PA)

Projekti/tegevuse tutvustus
Probleem: Riigikogu menetluses olev valimisseaduste muutmise eelnõu 344 SE, seadustab mobiilseadmega hääletamise võimaluse, samuti täpsustab e-hääletamise korraldust ja sellele esitatavaid nõudeid. Valimisteenistuse ülesanne on siin ette valmistada ja rakendada m-hääletamine, võimalik et 2025. a kohalikel valimistel, samuti parandada ning täiendada e-hääletamise ettevalmistust ning korraldust selliselt, et e-hääletamine oleks usaldatav ja jätkusuutlik.
E-hääletamine, selle usaldusväärsus on langenud ja saanud kriitikat (sh ka kontrollitavus) nii ajakirjanduses kui ekspertidelt. Samuti on usaldus e-hääletamise suhtes langenud. Ühtegi hääletamisviisi ei saa kasutada kui usaldus valijal selle vastu puudub. E-hääletamisel puudub praegu n.ö strateegiline tagala, olukorras kus eksimisruumi pole, puudub kindlus, et kõik tööd saavad õigeaegselt tehtud või mis saab kui osa personalist mingil põhjusel langeb rivist välja.
1.1. Projekti/tegevuse eesmärk: Vajalikud on täiendavad tööd e- ja m-hääletamise ettevalmistamiseks, testimiseks, arendustegevuste planeerimiseks, samuti dokumentatsiooni uuendamiseks (m-hääletamine nõuab kogu dokumentatsiooni ülevaatamist), riskide ülevaatamiseks ja maandamiseks; vajalik on e-hääletamise võtmeisiku(te) dubleerimine. Selleks kaasatakse lepingulisi eksperte.
Eesmärk on tagada valijale turvaline ning tõrgeteta hääletamine ning e-hääletamise süsteemi tõestatavalt korrektne toimimine kõigis etappides valijarakenduse ning süsteemi võtmete loomisest kuni hääletamistulemuste kindlakstegemiseni.
1.2. Mitterahastamise tagajärg: M-hääletamise rakendamine ilma lisapersonalita ei ole realistlik. E-hääletamise, sh mobiilseadmega hääletamise ebapiisav ettevalmistus suurendab vigade ja tõrgete riski, võib tuua kaasa katkestusi või probleeme hääletamisel ning äärmisel juhul e-hääletamise katkestamise või e-häälte tühistamise.
1.3. Panus ökosüsteemi: E-hääletamist kasutab üle poolte hääletavatest valijatest, e-hääletamine on osa Eesti e-riigi kuvandist.
2. Hetkeolukord
- 2023. aastal arendas RIA m-hääletamise valijarakenduse esimese töötava versiooni; ajapuudusel loobuti selle rakendamisest 2024. a Euroopa Parlamendi valimistel. Puuduvad veel lõplikud lahendused osas, mis puudutavad rakenduspoodide kasutamist valijarakenduse levitamiseks. Ajakava arvestades (esimene võimalik kasutuselevõtt kohalikel valimistel oktoobris 2025) tuleks m-hääletamisega seotud küsimused lahendada veel sel aastal.
- Korduvalt (2019. a MKM e-hääletamise töörühm, samuti MKM tellitud e-hääletamise protseduuride audit) on välja toodud vajadust tagada RVT piisav personal e-hääletamise jätkusuutlikkuse tagamiseks.
- 2023. a toimusid Riigikogu valimised, milleks e-hääletamise süsteemi uuendati, samuti telliti uued arendused 2024. a EP valimisteks.
- Teaduste Akadeemia küberturvalisuse komisjon on2024. a alustanud e-hääletamise riskide kaardistamisega, mis loodetavasti kujuneb valimisteenistusele sisendiks e-hääletamise süsteemi turvalisuse tõstmisel.
- Hetkel on riigi valimisteenistus üks poole kohaga e-hääletamise nõunik (e-hääletamise rakkerühma juht) ning keda abistab nõunik õigusküsimustes. Lepinguliselt oli 2023. a lisaeelarve vahenditest kaasatud kaks e-hääletamise süsteemi operaatorit (sh juhi dublant), kes abistavad süsteemi ettevalmistamisel, haldamisel ja e-hääletamise läbiviimisel.

3. Tulemus
E-hääletamise süsteem, sh m-hääletamise süsteem on kontrollitavalt turvaline, ette valmistatud e- ja m-hääletamiseks, dokumentatsioon on ajakohane, arendusvajadus määratletud, personaliga seonduvad riskid maandatud, samuti tehnilised riskid analüüsitud ja maandatud. Hääletamine 2024. ja 2025. a valimistel toimub tõrgeteta.
4. Mõju (saavutatav peale tegevuse lõppu või kuni 4 aasta jooksul)
Valimiste legitiimsus ja usaldusväärsus säilib. Valijatele tekib võimalus hääletada mobiilseadmega, mis muudab nad sõltumatuks arvuti olemasolust. E-hääletamine toimub endiselt, üle poole valijatest hääletab elektrooniliselt.
5. Peamised ressursid
Projekti koordineerib valimisteenistuse nõunik. Valimisteks moodustatakse e-hääletamise rakkerühm.
•
6. Tegevused, ajakava, eelarve
2024 jooksvalt: RIA arendab m-hääletamise komponenti; TA küberturvalisuse komisjon kaardistab riske
Kevad 2024 – valmistumine EP valimisteks
Juuni 2024 – EP valimised
Sügis-talv 2024 – e- ja m-hääletamise arendus
7. Kontekst
- Seotud valimisseaduste muutmise eelnõuga 344 SE, mis sätestab m-hääletamise võimaluse, samuti toob seadusesse e-hääletamise tehnilised nõuded
- Kaasatud on RIA kui hetkel m-hääletamise rakenduse arendaja
- lahendatakse rakendustepoes m-hääletamise rakenduse avaldamise küsimused
- m-hääletamine on praegu unikaalne rakendus, millele täpset analoogi mujal maailmas ei ole. Osas, mis ei puuduta otseselt Eesti e-hääletamise süsteemi, on võimalik seda taaskasutada.

8. Kolmandad osapooled
RIA arendab m-hääletamise süsteemi, rahastus on olemas.

9. Keskselt osutatav
RIA arendab m-hääletamist, pakub e-häälte kogumise teenust valimistel.
10. Jätkusuutlikus
Praegu teine rahastusallikas puudub. M-hääletamise (344 SE jõustumisel) ja e-hääletamise jätkusuutlikkuse tagamiseks vajalik rahastus riigieelarvest

TAOTLUSVORM

1 projekt=1 tabel
ÜLDINFO
Asutus: Riigikogu Kantselei (riigi valimisteenistus)
Tegevuse/projekti nimi: E-hääletamise ja m-hääletamise ettevalmistamiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks täiendav tööjõud
Summa km-ta: 920 000 (sellest 100 000 2024 II PA)

Projekti/tegevuse tutvustus
Probleem: Riigikogu menetluses olev valimisseaduste muutmise eelnõu 344 SE, seadustab mobiilseadmega hääletamise võimaluse, samuti täpsustab e-hääletamise korraldust ja sellele esitatavaid nõudeid. Valimisteenistuse ülesanne on siin ette valmistada ja rakendada m-hääletamine, võimalik et 2025. a kohalikel valimistel, samuti parandada ning täiendada e-hääletamise ettevalmistust ning korraldust selliselt, et e-hääletamine oleks usaldatav ja jätkusuutlik.
E-hääletamine, selle usaldusväärsus on langenud ja saanud kriitikat (sh ka kontrollitavus) nii ajakirjanduses kui ekspertidelt. Samuti on usaldus e-hääletamise suhtes langenud. Ühtegi hääletamisviisi ei saa kasutada kui usaldus valijal selle vastu puudub. E-hääletamisel puudub praegu n.ö strateegiline tagala, olukorras kus eksimisruumi pole, puudub kindlus, et kõik tööd saavad õigeaegselt tehtud või mis saab kui osa personalist mingil põhjusel langeb rivist välja.
1.1. Projekti/tegevuse eesmärk: Vajalikud on täiendavad tööd e- ja m-hääletamise ettevalmistamiseks, testimiseks, arendustegevuste planeerimiseks, samuti dokumentatsiooni uuendamiseks (m-hääletamine nõuab kogu dokumentatsiooni ülevaatamist), riskide ülevaatamiseks ja maandamiseks; vajalik on e-hääletamise võtmeisiku(te) dubleerimine. Selleks kaasatakse lepingulisi eksperte.
Eesmärk on tagada valijale turvaline ning tõrgeteta hääletamine ning e-hääletamise süsteemi tõestatavalt korrektne toimimine kõigis etappides valijarakenduse ning süsteemi võtmete loomisest kuni hääletamistulemuste kindlakstegemiseni.
1.2. Mitterahastamise tagajärg: M-hääletamise rakendamine ilma lisapersonalita ei ole realistlik. E-hääletamise, sh mobiilseadmega hääletamise ebapiisav ettevalmistus suurendab vigade ja tõrgete riski, võib tuua kaasa katkestusi või probleeme hääletamisel ning äärmisel juhul e-hääletamise katkestamise või e-häälte tühistamise.
1.3. Panus ökosüsteemi: E-hääletamist kasutab üle poolte hääletavatest valijatest, e-hääletamine on osa Eesti e-riigi kuvandist.
2. Hetkeolukord
- 2023. aastal arendas RIA m-hääletamise valijarakenduse esimese töötava versiooni; ajapuudusel loobuti selle rakendamisest 2024. a Euroopa Parlamendi valimistel. Puuduvad veel lõplikud lahendused osas, mis puudutavad rakenduspoodide kasutamist valijarakenduse levitamiseks. Ajakava arvestades (esimene võimalik kasutuselevõtt kohalikel valimistel oktoobris 2025) tuleks m-hääletamisega seotud küsimused lahendada veel sel aastal.
- Korduvalt (2019. a MKM e-hääletamise töörühm, samuti MKM tellitud e-hääletamise protseduuride audit) on välja toodud vajadust tagada RVT piisav personal e-hääletamise jätkusuutlikkuse tagamiseks.
- 2023. a toimusid Riigikogu valimised, milleks e-hääletamise süsteemi uuendati, samuti telliti uued arendused 2024. a EP valimisteks.
- Teaduste Akadeemia küberturvalisuse komisjon on2024. a alustanud e-hääletamise riskide kaardistamisega, mis loodetavasti kujuneb valimisteenistusele sisendiks e-hääletamise süsteemi turvalisuse tõstmisel.
- Hetkel on riigi valimisteenistus üks poole kohaga e-hääletamise nõunik (e-hääletamise rakkerühma juht) ning keda abistab nõunik õigusküsimustes. Lepinguliselt oli 2023. a lisaeelarve vahenditest kaasatud kaks e-hääletamise süsteemi operaatorit (sh juhi dublant), kes abistavad süsteemi ettevalmistamisel, haldamisel ja e-hääletamise läbiviimisel.

3. Tulemus
E-hääletamise süsteem, sh m-hääletamise süsteem on kontrollitavalt turvaline, ette valmistatud e- ja m-hääletamiseks, dokumentatsioon on ajakohane, arendusvajadus määratletud, personaliga seonduvad riskid maandatud, samuti tehnilised riskid analüüsitud ja maandatud. Hääletamine 2024. ja 2025. a valimistel toimub tõrgeteta.
4. Mõju (saavutatav peale tegevuse lõppu või kuni 4 aasta jooksul)
Valimiste legitiimsus ja usaldusväärsus säilib. Valijatele tekib võimalus hääletada mobiilseadmega, mis muudab nad sõltumatuks arvuti olemasolust. E-hääletamine toimub endiselt, üle poole valijatest hääletab elektrooniliselt.
5. Peamised ressursid
Projekti koordineerib valimisteenistuse nõunik. Valimisteks moodustatakse e-hääletamise rakkerühm.
•
6. Tegevused, ajakava, eelarve
2024 jooksvalt: RIA arendab m-hääletamise komponenti; TA küberturvalisuse komisjon kaardistab riske
Kevad 2024 – valmistumine EP valimisteks
Juuni 2024 – EP valimised
Sügis-talv 2024 – e- ja m-hääletamise arendus
7. Kontekst
- Seotud valimisseaduste muutmise eelnõuga 344 SE, mis sätestab m-hääletamise võimaluse, samuti toob seadusesse e-hääletamise tehnilised nõuded
- Kaasatud on RIA kui hetkel m-hääletamise rakenduse arendaja
- lahendatakse rakendustepoes m-hääletamise rakenduse avaldamise küsimused
- m-hääletamine on praegu unikaalne rakendus, millele täpset analoogi mujal maailmas ei ole. Osas, mis ei puuduta otseselt Eesti e-hääletamise süsteemi, on võimalik seda taaskasutada.

8. Kolmandad osapooled
RIA arendab m-hääletamise süsteemi, rahastus on olemas.

9. Keskselt osutatav
RIA arendab m-hääletamist, pakub e-häälte kogumise teenust valimistel.
10. Jätkusuutlikus
Praegu teine rahastusallikas puudub. M-hääletamise (344 SE jõustumisel) ja e-hääletamise jätkusuutlikkuse tagamiseks vajalik rahastus riigieelarvest