Majandus- ja taristuministri 30. detsembri 2022. a määruse nr 109 „Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris ja keemiatööstuse lähteaine tootmiseks“ muutmine

.06.2024

Kliimaministri määruse „Majandus- ja taristuministri 30. detsembri 2022. a

määruse nr 109 „Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks

transpordisektoris ja keemiatööstuse lähteaine tootmiseks“ muutmine“ eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Meetmele eraldatud eelarve maskimaalseks ära kasutamiseks tehakse eelnõukohase määrusega

lubatavaks toetuse taotlemine ja kasutamine peale rohevesiniku tervikahelale ka ahela

komponentidele tingimusel, et tervikahela olemasolu on tagatud projektiväliste tegevustega.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja valmistasid ette Kliimaministeerium (edaspidi KliM) ning Sihtasutus

Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK). Eelnõu ja seletuskirja koostasid KLiM-i

energeetikaosakonna taastuvenergia valdkonnajuht Karlis Goldstein

([email protected], telefon 5885 1117) ja KIK-i projektikoordinaator

Tiiu Noormaa ([email protected], telefon 627 4121). Eelnõu õigusekspertiisi tegi KliM-i

õigusosakonna jurist Rene Lauk ([email protected], telefon 626 2948). Eelnõu

ja seletuskirja toimetas keeleliselt õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre

([email protected], telefon 626 2953).

1.3. Märkused

Eelnõukohase määrusega muudetakse majandus- ja taristuministri 30. detsembri 2022. a

määruse nr 109 „Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks

transpordisektoris ja keemiatööstuse lähteainena“ redaktsiooni avaldamismärkega

RT I, 07.02.2024, 2.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu punktiga 1 muudetakse § 6 lõike 1 sõnastust ja võimaldatakse toetatava tegevusena

rahastada ka ainult ühte tegevust, mis panustab rohevesiniku kasutuselevõttu tervikahela

raames ja mille tulemusel kasutatakse rohevesinikku transpordisektoris kütusena või

lähteainena keemiatööstuse lähteainete tootmiseks. Kehtiva määruse kohaselt toetatakse üksnes

tervikahela rajamist. Eelnõukohase muudatusega tehakse võimalikuks toetada iga tervikahela

rajamiseks tarvilikku tegevust eraldi. Taotleda saab toetust vaid ühe või mõne toetatava

tegevuse elluviimiseks, näiteks ainult tankla rajamiseks. Sealjuures ei muudeta toetuse andmise

eesmärki ega tulemust. Kui toetust taotletakse vaid ühe tegevuse elluviimiseks, tuleb taotluses

ära näidata kogu tervikahela toimivus. Jätkuvalt on võimalik toetust taotleda kogu tervikahela

jaoks, kuid arvestades tegevuse elluviimise võimalikku ajaraami, on see problemaatiline.

Jätkuvalt on võimalik osade projekti tegevuste (tervikahela osade) jaoks toetust mitte taotleda

ja viia osa projektist ellu omavahendite arvelt. Tegemist on tervikahela ülesehitamiseks

vajalikesse tehnoloogiatesse või seadmetesse tehtavate investeeringutega.

Muudatus on vajalik, kuna taastekava lõppeesmärk maksta 2026 2.kvartalis taastuvenergial

põhinevatele rohelistele vesinikutehnoloogiatele eraldatud toetust summas 49,49 miljonit eurot

ei ole kahe läbiviidud taotlusvooru tulemusena saavutatav. Muudatus on vastavuses taastekava

tingimustega, kuna toetust antakse jätkuvalt tervikahela projektile, kuid tervikahela kõiki osi ei

pea rajama toetatava projekti raames. Näiteks võib rohevesiniku tootmise rajamine või

sõidukite soetamine toimuda eelmistes taotlusvoorudes rahastatud projektide raames ja

käesolevas taotlusvoorus rajada vaid vesiniktankla, aidates seeläbi ergutada rohelise vesiniku

kasutuselevõttu. See aitab panustada nii EL kui Eesti pikaajaliste kliima- ja energiapoliitika

eesmärkide saavutamisse kui ka „Eesti riiklik energia-ja kliimakava aastani 2030“ (REKK

2030) eesmärkidesse ning on kooskõlas Eesti 2035 strateegiliste sihtidega ja Eestile tehtud

riigipõhiste soovitustega. Meetme raames ellu viidud projektid panustavad kasvuhoonegaaside

heite vähenemisse toetatavate tervikahelate sektorites, taastuvenergia osakaalu kasvu

lõpptarbimises, vesiniku energiakandjana kasutuselevõtu ergutamisse ja edasiseks laiemaks

kasutuseks tõuke andmisse.

Eelnõu punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks määruse § 6 lõige 1 prim kui kasutu pärast eelmise

muudatuse tegemist. Kuna muudatusega sätestatakse võimalus toetada kõiki tervikahela

tegevusi ka eraldi, siis muutub otstarbetuks regulatsioon, mis lubab ühendada keemiatööstuse

ja transpordisektori tervikahela tegevused ühes taotluses. Eelmises punktis kirjeldatud

muudatuse järgselt on võimalik toetada kõiki tervikahela tegevusi nii koos kui eraldi.

Eelnõu punktiga 3 lisatakse määrusesse § 10 lõige (31), mille kohaselt on edaspidi võimalik

taotleda toetust rohevesiniku tootmisüksuse, mille toodetavat rohevesinikku kasutatakse

keemiatööstuse lähteainena, jaoks taotleda toetust kuni 100%. See on lubatav üldise grupierandi

määruse artikli 41 lõike 10 kohaselt. Ja see tähendab, et sellist projekti hinnatakse

konkureerivas pakkumismenetluses vähemalt 70 % pakkumuste järjestamiseks ja

lõpptulemusena abi andmiseks kasutatavate valikukriteeriumi: abi taastuvallikatest või tõhusa

koostootmisega toodetava energia tootmise võimsuse ühiku kohta. Põhjuseks on, et

keemiatööstuse rajamisele tervikahela osana toetust üldjuhul täiendavalt anda ei saa, lähtuvalt

riigiabi andmise piirangutest, sest tegemist on olemasoleva tehnoloogilise lahendusega

tootmisüksuse rajamisega, milles puudub innovaatiline osa, mille alusel toetust määrata. Samas

on tervikahela rajamise kapitalikulu rohevesiniku ehk taastuvvesiniku ning keemiatööstuse

lähteaine tootmisüksuse rajamiseks kokkuvõttes sama kulukas või kulukam kui transpordis

tervikahela loomine toodetava vesiniku koguse kohta. Lisaks on praegu määruse alusel

elluviimisel või hindamisel olevates transpordisektori projektides planeeritav tootmisvõimsus

pigem üledimensioneeritud.

Eelnõu punktidega 4 ja 5 muudetakse § 12 lõiget 1, lisatakse punkt 81 ning täiendatatkse

punkti 10. Kui taotluses pole ette nähtud vesiniku tootmisüksuse rajamist, lisatakse taotlusele

projektis kasutatava rohevesiniku müügilepingu eel-leping, millest on näha et antud projektis

kasutav rohevesiniku kogus on varasemate toetusvoorude suhtes lisanduv või pärineb

varasemate taotlusvooride välistest tootmisallikatest. See on vajalik vesiniku piisavuse

hindamiseks.

Punkti 9 täiendatakse kohustusega esitada määruse lisa 1 või 2 kohased projekti hinnatavaid

näitajaid vastavalt siis kavandatavale projektile. Näiteks kasvuhoonegaaside heite vähenemise

arvutus esitatakse alates rohevesiniku tootmisest kuni tarbimiseni kõigi taotlusega kaetud

etappide kohta abikõlblikkuse perioodile järgneva viie aasta keskmise pinnalt mitte kogu

tervikahela kohta.

Eelnõu punktiga 6 muudetakse § 17 lõiget 1 ja kehtestatakse kohustus hinnata taotluse kohast

projekti lisa 2 kohaselt kui toetust taotletakse rohevesiniku tootmisüksuse rajamiseks, mille

toodetavat rohevesinikku kasutatakse keemiatööstuse lähteainena. Kõik lisa 1 ja lisa 2 alusel

hinnatud taotlused reastatakse ühte pingeritta.

Eelnõu punktiga 7 muudetakse § 18 lõiget 3. Kui hindamise tulemusena saavad projektid

võrdse koondhinde, rahuldatakse esmalt taotlus, mis sai rohkem punkte määruse lisas sätestatud

hindamiskriteeriumis number 4. Võrdsete ostu-müügihindade korral heidetakse liisku.

Eelnõu punktiga 8 muudetakse § 21 lõiget 11. Lõppsaaja peab teostama rohevesiniku ostu-

müügitehingud taotluses näidatud või madalama hinnaga ja taotluses näidatud või suuremas

koguses abikõlblikkuse perioodile järgneva viie aasta jooksul. See on vajalik toetuse

proportsionaalsuse tagamiseks ning meetme turumõju optimeerimiseks.

Lõige 12 tunnistatakse kehtetuks, sest kaob vajadus teha erisust muude kasutajate ja projekti

osapoolte vahel, kuna tervikahelat täielikult projekti tegevusena ei pea enam looma, seega

polegi enam teatud juhtudel "muud kasutajat" või täpsemalt kõik, kellele pakutakse

rohevesinikku ongi sisuliselt "muud kasutajad" ja neile peaks pakkuma kõigile sama hinnaga.

Eelnõu punktiga 8 asendatakse olemasolev määruse lisa uute määruse lisadega 1 ja 2. Lisas 1

kehtestatakse hindamiskriteeriumid rohevesiniku tervikahela või tervikahela osade

hindamiseks ning lisas 2 rohevesiniku tootmisüksuse, mille toodetavat rohevesinikku

kasutatakse keemiatööstuse lähteainena, rajamise hindamiseks.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Komisjoni määrustega (EL) nr 651/20141 (üldise grupierandi

määrus) ja Euroopa Liidu Nõukogu 21. oktoobri 2021. a rakendusotsusega nr 2021/0319 Eesti

taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta.

4. Määruse mõjud

Määruse muutmine avardab võimalusi kogu investeeringuks ette nähtud raha kasutusele võtta.

Muudatustega ei kaasne lisakulusid.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid ega eeldata sellest tulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Määruse muutmise eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniminsteeriumile, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile ning Riigi Tugiteenuste Keskusele. Samuti edastatakse eelnõu

arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule.

1 Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise

kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (EMPs kohaldatav tekst).

EELNÕU

____.06.2024

KLIIMAMINISTER

MÄÄRUS

Majandus- ja taristuministri 30. detsembri 2022. a määruse nr 109 „Toetuse andmise

tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris ja keemiatööstuse

lähteaine tootmiseks“ muutmine

Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a

määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise

üldtingimused“ § 8 lõike 1 alusel.

Majandus- ja taristuministri 30. detsembri 2022. a määruses nr 109 „Toetuse andmise tingimused

ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris ja keemiatööstuse lähteaine

tootmiseks“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetust antakse rohevesiniku tervikahela projektile, mille tegevus panustab §-s 2 nimetatud

eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ja mille raames:

1) rajatakse rohevesiniku tootmisüksus; või

2) rajatakse tankimistaristu; või

3) soetatakse transpordivahend; või

4) rajatakse keemiatööstuse lähteaine tootmisüksus.“; 2) paragrahvi 6 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Rohevesiniku tootmisüksuse, mille toodetavat rohevesinikku kasutatakse keemiatööstuse

lähteainena, toetuse maksimaalne osakaal on üldise grupierandi määruse artikli 41 lõike 10

kohaselt maksimaalselt 100 protsenti toetatavatest kuludest.“;

4) paragrahvi 12 lõiget 1 täiendatakse punktiga 81 järgmises sõnastuses: „81) kui taotluses pole ette nähtud vesiniku tootmisüksuse rajamist esitatakse projektis kasutatava

rohevesiniku müügilepingu eel-leping, mille kohaselt projektis kasutav rohevesiniku kogus on

lisanduv;

5) paragrahvi 12 lõige 1 punkt 9 sõnastatakse järgmiselt:

„10) määruse lisa 1 või 2 kohaseid projekti hinnatavaid näitajaid;“;

6) paragrahvi 17 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluses sisalduvat projekti hinnatakse määruse lisas 1

toodud hindamiskriteeriumite alusel. Kui toetust taotletakse rohevesiniku tootmisüksuse

rajamiseks, mille toodetavat rohevesinikku kasutatakse keemiatööstuse lähteainena, hinnatakse

projekti määruse lisas 2 toodud hindamiskriteeriumite alusel.“;

2

7) paragrahvi 18 senine lõige 3 muudetakse kehtetuks ja asendatakse järgmise sõnastusega:

„(3) Kui hindamise tulemusena saavad projektid võrdse koondhinde, rahuldatakse esmalt taotlus,

mis sai rohkem punkte määruse lisades sätestatud hindamiskriteeriumis number neli: vesiniku hind

eurot kilogrammi kohta. Võrdsete tulemuste korral heidetakse liisku.“;

8) paragrahvi 21 lõige 11 sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Lõppsaaja peab ostma ja müüma rohevesinikku taotluses näidatud või madalama hinnaga ja

taotluses näidatud või suuremas koguses abikõlblikkuse perioodile järgneva viie aasta jooksul.“;

9) paragrahv 21 lõige 12 tunnistatakse kehtetuks;

10) määruse lisa asendatakse käesoleva määruse lisadega 1 ja 2.

Lisa 1 Hindamiskriteeriumid rohevesiniku tervikahela või tervikahela osade hindamiseks

Lisa 2 Hindamiskriteeriumid rohevesiniku tootmisüksuse, mille toodetavat rohevesinikku

kasutatakse keemiatööstuse lähteainena, rajamise hindamiseks

Kristen Michal

Minister Keit Kasemets

Kantsler

Majandus- ja taristuministri 30. detsembri 2022. a määruse nr 109

„Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks

transpordisektoris ja keemiatööstuse lähteaine tootmiseks“

Lisa (Kliimaministri 29.01.2024 määruse nr 4

sõnastuses)

Hindamiskriteeriumid rohevesiniku tervikahela või tervikahela osade hindamiseks

Nr OSA-

KAAL

%

Hindamiskriteerium Selgitus Arvutuskäik

1 10

Kasvuhoonegaaside

(KHG ehk CO2e)

keskmine vähenemine

aastas

Hindamiskriteeriumi eest on võimalik saada

10%.

Maksimumpunktid saab suurima väärtusega

tulemus. Ülejäänud taotluste punktid vähenevad

proportsionaalselt vastavalt nende taotluses

kirjeldatud heite vähenemise osakaalule

võrreldes suurima väärtusega.

Kui tegevuste raames on plaanitud kasutada

mitut lõppkasutust, tuleb nende tekitatav

keskkonnamõju summeerida.

Tulemused arvutatakse etteantud mudeli abil

abikõlblikkuse perioodile järgneva viie aasta

keskmise heite vähenemise alusel.

10% ∗ taotleja KHG heite vähenemine (CO2

t a

)

parima taotluse KHG heite vähenemine (CO2 t a

)

2 70

Toetuse suurus

välditud CO2e tonni

kohta (€/t CO2e)

Hindamiskriteerium hinnatakse lähtudes

taotluses toodud taotletud abi suurusest (€) ja

välditava KHG heite väärtusest (t CO2e).

Tulemus on nende kahe suuruse jagatis (€/t

CO2e).

Maksimumpunktid (70%) saab väikseima

väärtusega tulemus. Ülejäänud taotluste punktid

vähenevad proportsionaalselt vastavalt vähima

marginaalkulu väärtuse ja hinnatava taotluse

marginaalkulu väärtuse suhtele. Tulemused

arvutatakse abikõlblikkuse perioodile järgneva

viie aasta summeeritud heite vähenemise alusel.

70% ∗ parima taotluse heite vältimise kulu (€/t2)

taotleja heite vältimise kulu (€/t2)

3 10

Projekti tulemusena

keskmiselt aastas

kasutusele võetav

toodetud rohevesiniku

maht (t/a) ehk toodetav

rohevesiniku maht, mis

projekti tulemusena

võetakse

transpordisektoris või

keemiatööstuse

lähteainena keskmiselt

aastas kasutusse.

Maksimumpunktid (10%) antakse suurima

väärtusega taotlusele. Järgnevate taotluste

punktid vähenevad proportsionaalselt vastavalt

nende osakaalule võrreldes suurima väärtusega.

Tulemused arvutatakse abikõlblikkuse

perioodile järgneva viie aasta keskmise pinnalt.

Ainult tankla rajamisel võetakse hinnangu aluseks

planeeritav vesiniku läbimüük (t/a) arvutatuna

projektile järgneva viie aasta läbimüügi keskmisena.

Ainult taastuvvesinikku kasutavate

transpordivahendite soetamisel ja/või kasutusel

keemiatööstuse lähteaine tootmiseks võetakse

hinnangu aluseks planeeritav vesiniku kasutus (t/a)

arvutatuna projektile järgneva viie aasta kasutuse

keskmisena.

10% ∗

(taotleja poolt aasta jooksul toodetav ja projekti

tulemusena kasutusele võetav rohevesiniku maht ( t a

))

(parima taotluse puhul aasta jooksul toodetav ja projekti

tulemusena kasutusele võetav rohevesiniku maht ( t a

))

4 10

Vesiniku hind ostu-

müügi tehingus

(€/kg)

Maksimumpunktid (10%) antakse väikseima

ostu-müügihinnaga taotlusele. Järgnevate

taotluste punktid vähenevad proportsionaalselt

vastavalt vähima ostu-müügihinnaga taotluse ja

hinnatava taotluse suuruste suhtele.

Ostu-müügihind ei tohi suureneda abikõlblikkuse

perioodile järgneva viie aasta jooksul.

10% ∗ parima taotluse vesiniku hind (€/kg)

taotleja vesiniku hind (€/kg)

Majandus- ja taristuministri 30. detsembri 2022. a määruse nr 109

„Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks

transpordisektoris ja keemiatööstuse lähteaine tootmiseks“

Lisa (Kliimaministri 29.01.2024 määruse nr 4

sõnastuses)

Hindamiskriteeriumid rohevesiniku tootmisüksuse, mille toodetavat rohevesinikku kasutatakse keemiatööstuse lähteainena,

rajamise hindamiseks

Nr OSA-

KAAL

%

Hindamiskriteerium Selgitus Arvutuskäik

1 10

Kasvuhoonegaaside

(KHG ehk CO2e)

keskmine vähenemine

aastas

Hindamiskriteeriumi eest on võimalik saada

10%. Maksimumpunktid saab suurima väärtusega

tulemus. Ülejäänud taotluste punktid vähenevad

proportsionaalselt vastavalt nende taotluses

kirjeldatud heite vähenemise osakaalule

võrreldes suurima väärtusega.

10% ∗ taotleja KHG heite vähenemine (CO2

t a

)

parima taotluse KHG heite vähenemine (CO2 t a

)

2 70

Toetuse suurus

rohevesiniku

tootmisüksuse

võimsuse ühiku kohta

(€/MW)

Hindamiskriteerium hinnatakse lähtudes

taotluses toodud taotletud abi suurusest (€) ja

rohevesiniku tootmisüksuse võimsusest (MW).

Tulemus on nende kahe suuruse jagatis (€/MW).

Maksimumpunktid (70%) saab väikseima

väärtusega tulemus. Ülejäänud taotluste punktid

vähenevad proportsionaalselt vastavalt vähima

toetuse suuruse väärtuse ja hinnatava taotluse

toetuse suuruse väärtuse suhtele.

70% ∗ parima taotluse toetuse suurus (€/MW)

taotleja toetuse suurus (€/MW)

3 10

Projekti tulemusena

keskmiselt aastas

toodetud rohevesiniku

maht (t/a).

Maksimumpunktid (10%) antakse suurima

väärtusega taotlusele. Järgnevate taotluste

punktid vähenevad proportsionaalselt vastavalt

nende osakaalule võrreldes suurima väärtusega.

Tulemused arvutatakse abikõlblikkuse

perioodile järgneva viie aasta keskmise pinnalt.

10% ∗ (taotleja poolt aasta jooksul toodetav rohevesiniku maht (

t a

))

(parima taotluse puhul aasta jooksul toodetav rohevesiniku maht ( t a

))

4 10

Vesiniku hind ostu-

müügi tehingus

(€/kg)

Maksimumpunktid (10%) antakse väikseima

ostu-müügihinnaga taotlusele. Järgnevate

taotluste punktid vähenevad proportsionaalselt

vastavalt vähima ostu-müügihinnaga taotluse ja

hinnatava taotluse suuruste suhtele.

Ostu-müügihind ei tohi suureneda abikõlblikkuse

perioodile järgneva viie aasta jooksul.

10% ∗ parima taotluse vesiniku hind (€/kg)

taotleja vesiniku hind (€/kg)

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Rahandusministeerium

08.07.2024 nr 1-14/24/3364

Kliimaministri määruse „Toetuse andmise

tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks

transpordisektoris ja keemiatööstuse lähteaine

tootmiseks“ muutmine“ eelnõu kooskõlastamiseks

esitamine

Kliimaministeerium esitab kooskõlastamiseks kliimaministri määruse „Toetuse andmise

tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris ja keemiatööstuse lähteaine

tootmiseks“ muutmine“ eelnõu. Investeeringut rahastatakse taaste- ja vastupidavusrahastust Eesti

taaste- ja vastupidavuskava alusel. Palume teie tagasisidet kümne tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

kliimaminister

Lisad:

1. Määruse eelnõu

2. Määruse seletuskiri

3. Hindamiskriteeriumid rohevesiniku tervikahela või tervikahela osade hindamiseks

4. Hindamiskriteeriumid rohevesiniku tootmisüksuse, mille toodetavat rohevesinikku

kasutatakse keemiatööstuse lähteainena, rajamise hindamiseks

5. Kasvuhoonegaasihetimete arvutamise tabel

Sama: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,

Riigi Tugiteenuste Keskus, Eesti Linnade ja Valdade Liit

Karlis Goldstein, 5885 1117

[email protected]