Eelnõu kooskõlastamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Justiitsministeerium

Meie 08.07.2024 nr 1.2-2/70-1

Eelnõu kooskõlastamine

Esitame kooskõlastamiseks sotsiaalhoolekande seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada hiljemalt 22.07.2024. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Lisad: Eelnõu Seletuskiri Lisa 1. SHS-i muutmise eelnõu kooskõlastustabel Lisa 2. Rakendusaktide kavand Kaidy Aljama [email protected]

1

Sotsiaalhoolekande seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse

eelnõu (vaimse tervise teenus) seletuskiri

LISA 1

Kooskõlastustabel

Märkuse

esitaja

Märkuse sisu Kommentaar märkusele

Eesti Linnade

ja valdade Liit

Eelnõus sätestatakse, et riigieelarvest määratakse kohaliku

omavalitsuse üksustele riigieelarve võimalustest lähtuvalt

toetus:

• vaimse tervise teenuse kättesaadavuse tagamise

korraldamiseks

• selleks asjakohase ettevalmistusega isiku kaudu.

Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, kes on „asjakohase

ettevalmistusega“ isik, mis seab kohalikele omavalitsustele

suure vastutuse, sest seletuskirjas märgitakse, et vaimse

tervise teenuse korraldajana jääb KOV-ile koos

teenusepakkujatega vastutus tagada teenuste kvaliteet

teenusepakkujate asjakohase ettevalmistuse kaudu. Kordame

VTK-le antud tagasisidet, et ei ole puudutatud teemat, kas

KOV spetsialistid on piisavalt pädevad, et tuvastada vaimse

tervise teenuse vajadust ja teenuse liiki. Täpsustamist vajab,

kuidas peaks KOV tagama, et abi on kvaliteetne? VTK-s

märgiti, et inimese vaimset tervist ja heaolu toetaksid

kvaliteetsed ja (kulu) tõhusad sekkumised ning

tugisüsteemide koostöö.

Seletuskirja kohaselt kirjeldatakse teenusepakkuja

soovituslikke nõudeid täpsemalt toetuse andmise juhendis,

mis aitab muudatust tulemuslikumalt rakendada. Juhend on

mõeldud KOV-ide toetamiseks teenuste planeerimise

Selgitame.

Eelnõu seletuskirjas on esitatud asjakohase ettevalmistusega

isiku kohta järgmised selgitused:

Psühholoogiline abi on vastava väljaõppega (psühholoogia

bakalaureuse- või magistrikraadiga, kutsetunnistusega

spetsialist) psühholoogi rakendatav inimesele või

inimrühmale suunatud professionaalne tegevus.

Psühhosotsiaalne abi on inimeste psühhosotsiaalset heaolu

parandavad tegevused, mida pakuvad oma pädevuse piires

selleks asjakohase ettevalmistuse saanud isikud.

Asjakohaseks ettevalmistuseks loetakse piisavat

hariduslikku ja kutsealast ettevalmistust, kui see loob

eeldused professionaalseks ja kvaliteetseks

teenuseosutamiseks. Teenust vahetult osutav isik on saanud

ettevalmistuse (sh tasemeharidus, täiendkoolitus, praktika

ehk töökogemus), mida saab eeldada vastava teenuse

osutamise korral. Selle näiteks võib olla ka teenusepakkuja

kehtiv kutsetunnistus seotud kutsealal. Töökogemuse

hindamisel loetakse piisavaks töökogemus, mis loob

eeldused vaimse tervise teenuse pakkumiseks iseseisvalt ja

tulemuslikult, arvestades sihtrühma vajadusi ning tunda

seejuures ära kutsealased piirid abi osutamisel.

Teenusepakkujad ei pea olema tingimata kutsega või

magistrikraadiga psühholoogid, vaid tegemist võib olla ka

2

Märkuse

esitaja

Märkuse sisu Kommentaar märkusele

protsessis. Jääb ebaselgeks, millal vastav juhend KOV-ile

kättesaadav on.

teiste toetavate teenuste (nt hingehoid, teraapiad,

tugigrupid, kogemusnõustamine jm) pakkujatega, kellel on

vastav ettevalmistus nende teenuste pakkumiseks. Täpsemalt

kirjeldatakse soovituslikke nõudeid toetuse andmise

juhendis, mis aitab muudatust tulemuslikumalt rakendada.

Juhend on mõeldud KOV-ide toetamiseks teenuste

planeerimise protsessis. See saab tuginema senisele

taotlusvoorudes kogunenud kogemusele. Juhend saab

kättesaadavaks enne muudatuse jõustumist

Hindame ka, et KOV-ides on olemas spetsialistid, kel on

pädevus hinnata inimese psühhosotsiaalse abi vajadust – see

kuulub sotsiaaltöö eriala pädevuste hulka.

Seletuskirjas viidatakse korduvalt, et vaimse tervise teenust

peaks korraldama kogukonna tasandil. Palume täpsustada,

mida peetakse silmas kogukonna tasandi all.

Selgitame.

Kogukonna tasandist räägitakse vaimse tervise teenuste

püramiidi kontekstis, kus see viitab inimestele tema

kodulähedal pakutavatele teenustele. Oleme selgitanud, et

sinna hulka kuuluvad nii esmatasandi vaimse tervise

teenused kui kogukonna formaalsed teenused – viimaste

hulka kuuluvad ka KOV-ide poolt pakutavad vaimse tervise

teenused ehk psühhosotsiaalne ja psühholoogiline abi.

Seletuskirja kohaselt on eelnõu eesmärgiks luua eeldused, et

kõikides KOV-ides oleks kodulähedane psühhosotsiaalne ja

psühholoogiline abi seal elavatele inimestele kättesaadav.

Jääb ebaselgeks, kuidas piirkondades, kus kohapeal

puuduvad vastavate teenuste osutajad, seda tagada. Kordame

VTK tagasisides väljendatud muret, et teenusepakkujaid ei

pruugi piisata (eriti maapiirkondades) ning võib tekkida

täiendav surve juba praegu mittepiisavalt esindatud

Selgitame.

Teenusepakkujad ei pea olema seotud ühe konkreetse

KOViga. Ka senine praktika näitab, et osateenusepakkujaid

pakuvad oma teenuseid mitmes (sageli lähestikku asuvas)

KOV-is. Võimalus kaasata vaimse tervise abi pakkumisse

laiemat spektrit teenuseid ja teenuseosutajaid peaks survet

kutsega psühholoogidele ikkagi vähendama.

3

Märkuse

esitaja

Märkuse sisu Kommentaar märkusele

spetsialistidele (nt psühholoog-nõustajad, kliinilised

psühholoogid).

Ebaselgeks jääb ka seletuskirja selgitus, mille kohaselt on

muu hulgas teenuse saajatena hõlmatud näiteks

üldhooldusteenust saavad inimesed, kelle elukohana on

vastav KOV kantud rahvastikuregistrisse. Kas siin on

mõeldud võimalust, et KOV korraldab oma elanikele teenust

üle Eesti asuvates hooldekodudes?

Selgitame.

Toetust jaotatakse proportsionaalselt KOV-i elanike arvule.

Kui KOV-i rahvastikuregistris olev inimene elab

hooldekodus, siis on võimalik ka talle vaimse tervise

teenuseid pakkuda (nt hingehoidlik nõustamine vm).

Seletuskirja kohaselt KOV-i võimalus pakkuda

mittekliinilisi vaimse tervise teenuseid on ühtlasi võimalus

kaasata spetsialiste, keda senine süsteem piisavalt ei

rakenda. Nii on võimalik haarata kaasa vaimse tervise

spetsialiste, kes ei kuulu erineva spetsialiseerumisega

kutsega psühholoogide hulka, kuid kellel on asjakohane

ettevalmistus pakkuda mingit konkreetset psühhosotsiaalse

või psühholoogilise abi teenust. Puudub analüüs, kui palju

seni rakenduseta vastavaid spetsialiste on.

Selgitame.

Teenuste ja teenusepakkujate spekter on lai ning lisaks

psühholoogidele saab teenusepakkujatena kaasata nt

terapeute (nt mängu,- pere,- loovterapeudi),

kogemusnõustajaid jne. Näiteks kuulub Eesti Pereteraapia

Ühingusse üle 200 pereterapeudi, Eesti Loovteraapia

Ühingusse üle 100 loovterapeudi (sh kunstiteraapia,

muusikateraapia, tantsu- ja liikumisteraapia), Eesti

Mänguterapeutide Assotsiatsiooni ligi 40 mänguterapeudi,

Kogemusnõustajate Koja registrisse üle 600

kogemusnõustaja jne.

Seletuskirjas märgitakse, et eelnõuga ei nähta ette KOV-i

kohustust hinnata inimese individuaalset abivajadust ega

teenust saama suunamist. Palume selgitada, kas siin ei

ole vastuolu SHS § 15 lõikega 1, mis sätestab KOV-i

kohustuse selgitada välja abi saamiseks pöördunud isiku

abivajadus ja sellele vastava abi ulatus.

Selgitame.

KOV mõtestab ja määratleb oma elanike peamised

abivajavad sihtrühmad ning neile sobivad teenused ning

kavandab nende teenuste pakkumise sõlmides selleks

sobivate teenusepakkujatega lepingud.

SHS § 15 lg 1 ei reguleeri KOV-i enda korraldatavate

teenuste eeldusi, vaid see on kohaldatav SHS alusel KOV-i

poolt korraldatavale abile. Vaimse tervise teenus on

rahastatav SHS alusel, kuid tegemist on KOV-i enda

4

Märkuse

esitaja

Märkuse sisu Kommentaar märkusele

teenusega, mille tingimused ja kord sätestatakse KOV-i

enda poolt.

Vastuoluline on, et ühelt poolt rõhutatakse vaimse tervise abi

andmise vabatahtlikkust KOV-ide poolt, teisalt kohustatakse

KOV-e välja arendama vaimse tervise teenuste

osutamise regulatsiooni, kehtestama vastavat korda ja

kandma statistika saamiseks andmed STAR-i. KOV

kehtestatud korra alusel tekib inimestel põhjendatud ootus

KOV-lt vaimse tervise teenuseid saada. Toetusfondi kaudu

KOV-le tulev rahastus abivajadust kindlasti ei kata ja seega

kasvab surve KOV-i eelarvele. Leiame, et sellisel kujul on

tegemist KOV-ile varjatud kohustuse panemisega.

Selgitame.

Riigipoolne sihtotstarbeline toetus toetusfondi kaudu ei ole

mõeldud katma kogu vaimse tervise teenuste vajadust.

Kohustus vaimse tervise teenuse regulatsioon välja töötada

on KOV-l, kes soovib toetusfondi rahastust kasutada. Juhul,

kui KOV kasutab toetusfondi rahastust, siis saab seda teha

vaid sihtotstarbeliselt ning see eeldabki teenuse osutamise

regulatsiooni välja arendamist ja vastavasisulise korra

kehtestamist. Samuti tuleb ka KOV teenuste mahtude

planeerimisel lähtuda eelarvelistest vahenditest ning juhul

kui vajadus teenuse järgi on suurem kui KOV-i võimalused

teenust osutada, saab kaaluda võimalusi järjekorramenetluse

loomiseks või muuks lahenduseks, mis toetab teenuse

paremat jõudmist sihtrühmani.

Nõustuda ei saa sellega, et seletuskirjas ei ole hinnatud

muudatusega kaasnevat mõju KOV-i töö- ja

finantskoormusele ning ei ole kirjeldatud selle katteallikad.

Eksitav on väide, et kuna tegemist on varasema taotlusvooru

põhiselt toimunud tegevusega, ei kaasne KOV-idele

täiendavat koormust. Näiteks on KOV-il kohustus

kontrollida, kas teenuse saaja elukoht on registreeritud nende

omavalitsuses. Eelnõuga kaasneva mõju puhul on oluline

arvestada ka sellega, et varasemas taotlusvoorus osales vaid

60% KOVe, mis tähendab et ligi pooltel omavalitsustel

vastava teenuse korraldamisega seotud kogemus puudub.

Selgitame.

Varasemalt pidid KOV-id läbi mõtlema oma peamiste

sihtrühmade vajadused, esitama taotlused, sõlmima

teenusepakkujatega lepingud, esitama aruande.

Muudatusega jääb ära senine taotluse esitamine, kõik

ülejäänud etapid jäävad samaks, seetõttu hindame, et selle

(rahastusskeemi) muudatusega halduskoormus ei suurene.

Kui KOV-il puudub senine kogemus, siis kaasneks koormus

ülal-loetletud tegevuste teostamiseks nii varasema

rahastusskeemi (toetusmeetmed) kui uue, eelnõuga välja

pakutud lahenduse puhul.

Justiitsministee

rium

Eelnõu § 1 p 1 – kõnealuse sätte kohaselt nähakse ette

kohustus edastada sotsiaalteenuste ja -toetuste

Osaliselt arvestatud.

5

Märkuse

esitaja

Märkuse sisu Kommentaar märkusele

andmeregistrisse (STAR) SHS § 156 lõikes 39 nimetatud

vaimse tervise teenuse osutamise andmed. Samas aga SHS §

156 lõikes 39 esitatavaid andmeid toodud ei ole ning viidatud

säte reguleerib toetuse maksmist. Seega ei ole arusaadav,

milliseid andmeid STAR-i edastama hakatakse, ning seetõttu

ei ole võimalik ka hinnata andmetöötluse eesmärgipärasust

ja proportsionaalust. Palume selles osas seletuskirja ja

eelnõu täiendada. Seletuskirjas on selgitatud, et andmeid on

STAR-i vaja selleks, et saaks teha statistikat ja

andmeanalüüsi ülevaateid ning kavandada teenuseid. Küll

aga ei ole selgitatud, kas tegemist on isikustatud andmetega,

sealhulgas eriliiki isikuandmetega. Kui eesmärgiks on

statistika ja analüüs,siis võiks eeldada, et andmete esitajad ei

peaks STAR-i esitama isikuandmeid. Palume ka selles osas

seletuskirja ja eelnõu täpsustada.

STARi kasutusele võtust on SKA ettepanekul loobutud.

Eelnõu § 1 selgitust on (statistiliste) andmete osas

täiendatud. Andmevahetust on mh käsitletud seletuskirja

punktis 6 alapealkirja „Andmekaitsealane mõjuhinnang“ all.

Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu

ja seletuskirja failis jäljega tehtud

normitehniliste märkustega ning märkustega eelnõu mõju

kohta.

Arvestatud osaliselt.

Arvestatud ei ole järgmise kolme seletuskirjas tehtud

märkusega:

1) ettepanek seletuskirja p-s 5: „Puutumus on IKÜM-

iga ja sellest tulenevalt on andmekaitsealane

mõjuhinnang esitatud.“ – ei arvestata. Eelnõuga ei

teha erisust, millest tuleks teavitada. Eelnõu on

IKÜMiga vastavuses, mis on otsekohalduv. Ei pea

vajalikuks igakord seda korrata. Viide on p 1.3 all

olemas.

2) ettepanek seletuskirja p-s 8: „Palun lisage siia ka

uute aktide kehtestamise ja kehtivate kehtetuks

tunnistamise vajadus, siis on selge, et ka need

aspektid on läbi mõeldud.“ – ei arvestata. Selliseid

õigusakte ei ole. Senine toetus on olnud

6

Märkuse

esitaja

Märkuse sisu Kommentaar märkusele

konkreetseks aastaks sätestatud määrustega. Midagi

enamat juurde ei tule kui see, mis seletuskirjas juba

muudatusena toodud.

3) ettepanek seletuskirjas p-s 6: „Antud lõik sobib

iseloomustama mõju KOVidele: Püsirahastus annab

KOV-ile võimaluse sõlmida teenuseosutajatega

pikemaajalised lepingud, mis tagab neile püsivama

teenusevajaduse ning suurendab nende

kindlustunnet.“ – ei arvesta. Lause väljendab mõju

(nt kindlusetunde kasvu) teenuseosutajatele.

Rahandusminis

teerium

Märkisime ka oma kooskõlastuskirjas VTK-le, et teenuse

pakkumise vabatahtlikkuse korral kaasneb risk, et kas

teenust ei pakuta üldse või kui isegi seda soovitakse teha, ei

leidu teenuse pakkumiseks kvalifitseeritud inimesi. Kuivõrd

riigieelarve seaduse § 48 lõike 2 kohaselt antakse

toetusfondist kohaliku omavalitsuse üksustele toetust

seaduses määratud sihtotstarbel ja tingimustel kasutamiseks,

tekib eespool kirjeldatud juhul olukord, kus mõnel kohaliku

omavalitsuse üksusel võib sihtotstarbeliseks kasutamiseks

eraldatud raha jääda kasutamata.

Arvestatud.

Seletuskirja täiendatud.

Eelnõus puuduvad tingimused, mis tagaks riigi poolt

sihtotstarbeliselt eraldatud raha tulemusliku kasutamise või

eraldatud raha kasutamata jätmise korral selle tagastamise.

Kuivõrd riigieelarve seaduse § 48 lg 2 võimaldab seaduses

määrata toetusfondi kaudu eraldatud toetuse kasutamiseks

tingimusi, palume eelnõu täiendada.

Mitte arvestatud.

Eelnõus on ette nähtud toetusfondi kasutamise tingimused:

 vaimse tervise teenuse kättesaadavuse tagamise

korraldamiseks

 selleks asjakohase ettevalmistusega isiku poolt.

Täiendavalt tuleb märkida, et KOV peab teenuse osutamise

alustamisel teavitama oma elanikke teenusest ja selle

osutamise korraldusest kooskõlas SHS § 14 lõikega 2,

7

Märkuse

esitaja

Märkuse sisu Kommentaar märkusele

kehtestades teenuse pakkumise tingimused ja korra.

Vastavalt SHS § 157 lg-le 3 teeb Sotsiaalkindlustusamet

haldusjärelevalvet SHS alusel antud KOV haldusaktide

õiguspärasuse ning sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteedi,

samuti riigi poolt sotsiaalhoolekandeks eraldatud

sihtotstarbeliste vahendite kasutamise üle.

Regionaal-ja

Põllumajandus

ministeerium

Seletuskirja 6. osa „Seaduse mõjud“, alaosa „Mõju

majandusele ja regionaalarengule“ leheküljel 8 on märgitud,

et eelnõu mõju väljendumises on kesksel kohal otsus, kas

kohalik omavalitsus (edaspidi KOV) hakkab teenust

pakkuma või mitte. Palume seletuskirjas selgitada, miks on

KOV-ide valmisolek teenust osutada erinev ning mida

kavatsetakse ette võtta, et suurendada KOV-ide võimekust ja

valmisolekut vaimse tervise teenuse osutamiseks.

Arvestatud.

Seletuskirja täiendatud.

Teeme ettepaneku täiendada seletuskirja 6. osa „Seaduse

mõjud“, alaosa „Mõju majandusele ja regionaalarengule“.

Palume eristada mõju majandusele ja mõju

regionaalarengule Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse

nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja“ § 46 lõike

1 kohaselt, et tagada tasakaalustatud mõjuanalüüs.

Arvestatud.

Seletuskirja täiendatud.

Teeme ettepaneku täiendada seletuskirja hinnanguga, kui

kõrge võib olla tegelik minimaalne vajadus kogukonna

vaimse tervise teenuste järele võrreldes antud toetusega

loodavate võimalustega.

Arvestatud.

Seletuskirja täiendatud.

Sotsiaalkindlus

tusamet

Eelnõuga muudetakse sotsiaalhoolekande seadust (SHS)

selliselt, et kohalikel omavalitsustel (KOV) on võimalik

saada toetust vaimse tervise teenuste korraldamiseks. Sellega

seonduvalt meenutame, et SKA palus oma tagasides VTK-le

Mitte arvestatud.

Vaimse tervise teenus on koondnimetus, mille all

mõistetakse psühhosotsiaalset ja psühholoogilist abi. Ei saa

nõustuda, et selliste abiteenustega seonduvalt SKA-l

8

Märkuse

esitaja

Märkuse sisu Kommentaar märkusele

läbi mõelda ka uue toetusmeetme järelevalvega seonduv ja

näha ette asjakohased erisused (vt SKA 27.03.2024

tagasiside VTK-le nr 5.2-2/10192-1). Ühtlasi tõime välja, et

kuivõrd vaimse tervisega seonduvates küsimustes on

pädevus ennekõike tervisevaldkonna asutustel, siis ei peaks

muudatusega kaasnev järelevalve langema SKA ülesandeks.

Antud eelnõus vaimse tervise toetusmeetme järelevalvega

seonduvaid erisusi ette nähtud ei ole ja see on siiski allutatud

SKA üldisele järelevalvele (SHS § 157 lõige 3). SKA jääb

oma varasemalt väljendatud seisukoha juurde ja palume

jätkuvalt vaimse tervise toetusmeetmete kasutamisega

seonduva järelevalve osas näha SHS-i ette erisused. Näiteks

täiendades SHS § 157 järgmiselt:„(x). Riikliku- ja

haldusjärelevalvet käesoleva seaduse § 156 lõigetes 39 ja

31o nimetatud toetuse kasutamise ning vaimse tervise

teenuse üle teostab [...] .“. Nõustuda ei saa aga lahendusega,

kus uue toetusmeetmega seonduv järelevalve pannakse SKA

ülesandeks, ilma ressurssi vajadusi kaardistamata ja

vahendeid eraldamata.

pädevus puudub. Tegemist ei ole psühholoogilise või

psühhiaatrilise raviga, millise pakkumisega seonduv

pädevus on tervishoiusüsteemis.

SHS § 157 lg 3 näeb ette SKA kohustuse teha

haldusjärelevalvet SHS alusel antud kohaliku omavalitsuse

üksuse haldusaktide õiguspärasuse ning sotsiaalteenuste ja

muu abi kvaliteedi, samuti riigi poolt sotsiaalhoolekandeks

eraldatud sihtotstarbeliste vahendite kasutamise üle.

Riikliku ja haldusjärelevalve ülesanne pandi SKA-le 2017.

aastal. Seletuskirja on järelevalve osas täiendatud.

Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse SHS § 144 lõiget 1

punktiga 17, millega luuakse õiguslik alus, et KOV saaks

kanda sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse (edaspidi

STAR) andmed isikule vaimse tervise teenuse osutamise

kohta. Eelnõu seletuskirja (lk 4) kohaselt võimaldab andmete

STAR-i kandmine teha statistikat ja andmeanalüüsi, mis on

aluseks nii ülevaate saamiseks kui ka teenuste edasiseks

kavandamiseks ja arendamiseks. Seejuures on märgitud, et

muudatusega ei kaasne STAR-i arendusvajadust. KOV-id

Arvestatud.

Oleme täpsustanud praeguse sotsiaalteenuste ja -toetuste

andmeregistri (edaspidi STAR) võimalusi ning selgitanud

välja, et kuigi STAR võimaldab KOV-idel sinna andmeid

kanda, siis statistikat ülevaate saamiseks teenuste

pakkumisest ja edasiste kavandamiseks ei ole võimalik sealt

välja võtta. Sellest tulenevalt nähakse eelnõuga ette

kohustus KOV-idele kord aastas esitada kokku lepitud

sisuga aruandlus (täpsemalt kirjeldatud seletuskirjas).

Sellega seoses näeme vajadust analüüsida kas ja kui, siis

9

Märkuse

esitaja

Märkuse sisu Kommentaar märkusele

saavad STAR-i ka praegu luua asjakohase abinõu, mis

käesoleval juhul oleks nimetusega „vaimse tervise teenus“.

Eeltooduga seonduvalt peame vajalikuks täpsustada, et täna

ei ole STAR-is sellist üldist abinõud nagu „vaimse tervise

teenus“. Seetõttu ei võimalda üldist ja ajaloolist statistikat

saada see kui iga KOV märgib STAR-i oma abinõu, vaid see

abinõu tuleks STAR-i lisada andmekogu üleselt. Siinkohal

on oluline täpsustada, et kuigi vanasse STAR-i saaks sellise

üldise abinõu lisada, siis pikemas vaates liigutakse

teenustega uude STAR-i ja sinna vaimse tervise abi teenuse

lisamine tähendab arenduskulu.

milline täiendav arendusvajadus kaasneb uue STAR-i puhul

vaimse tervise teenuse lisamisega sinna kantavate teenuste

hulka.

Sotsiaalhoolekande seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse

eelnõu (vaimse tervise teenus) seletuskirja

lisa 2

Rakendusaktide kavand

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määruse nr 16

„Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele

määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise

tingimused ja kord” muutmine

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 48 lõike 4 alusel.

§ 1. Määruse muutmine

Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määrust nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku

omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja

kord” täiendatakse §-ga 33 järgmises sõnastuses:

㤠33. Vaimse tervise teenuse korraldamise toetus

(1) Vaimse tervise teenuse kättesaadavuse tagamise korraldamiseks mõeldud toetuse jaotamisel

kohaliku omavalitsuse üksuste vahel lähtutakse sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõikest 39.

Toetuse jaotamisel võetakse arvesse kohaliku omavalitsuse üksuste elanike arv vastava aasta

1. jaanuari seisuga rahvastikuregistri andmetel.

(2) Kohaliku omavalitsuse üksus peab toetuse kasutamisel lähtuma sotsiaalhoolekande seaduse

§ 155 lõikes 39 sätestatud tingimustest. Psühholoogilist ja psühhosotsiaalset abi osutab oma

pädevuse piires selleks asjakohase ettevalmistusega isik.“.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. a.

Kaja Kallas

Peaminister

Piret Hartman

Regionaalminister

Taimar Peterkop

Riigisekretär

2

KAVAND

SOTSIAALKATISEMINISTRI MÄÄRUS

Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määruse nr 7

„Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete

koostamise nõuded, andmete koosseis

ja esitamise kord“ muutmine

§ 1. Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määruse nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste

statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmine

Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määruses nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste

aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ tehakse järgmised

muudatused:

1) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses:

„12) „Vaimise tervise teenus“ (lisa 18).“;

2) paragrahvi 3 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „8–11“ tekstiosaga „8–12“;

3) määrust täiendatakse lisaga 18.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Signe Riisalo

sotsiaalkaitseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Maarjo Mändmaa

kantsler

EELNÕU

06.05.2024

Sotsiaalhoolekande seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise

seadus (vaimse tervise teenus)

§ 1. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine

Sotsiaalhoolekande seaduse § 156 täiendatakse lõigetega 39 ja 310 järgmises sõnastuses:

„(39) Riigieelarvest määratakse kohaliku omavalitsuse üksustele riigieelarve võimalustest

lähtuvalt toetus psühhosotsiaalse ja psühholoogilise abi (edaspidi koos vaimse tervise teenus)

korraldamiseks kohaliku omavalitsuse kehtestatud korras selleks asjakohase ettevalmistusega

isiku poolt. Toetus jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel proportsionaalselt elanike

arvule. Seejuures arvestatakse, et minimaalne toetus kohaliku omavalitsuse üksuse kohta oleks

vähemalt 1/250 ja maksimaalne toetus kuni 1/16 riigieelarve seaduse § 48 lõike 4 alusel

määratud toetusfondi vaimse tervise teenuse korraldamise toetuse kogumahust.

(310) Käesoleva paragrahvi lõikes 39 nimetatud toetuse kasutamisel peab kohaliku omavalitsuse

üksus lähtuma põhimõttest, et vaimse tervise teenuse toetusega ei asendata oma eelarvest

kaetavaid kulusid.“.

§ 2. Käibemaksuseaduse muutmine

Käibemaksuseaduse § 16 lõike 1 punktis 4 asendatakse tekstiosa „ja 1301“ tekstiosaga „, 1301

ja § 156 lõikes 39“.

§ 3. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2024. a

Algatab Vabariigi Valitsus 2024. a

1

Sotsiaalhoolekande seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse

eelnõu (vaimse tervise teenus) seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Käesoleva eelnõuga sätestatakse toetusfondist kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi KOV)

finantseerimine psühhosotsiaalse ja psühholoogilise abi (koos ka vaimse tervise teenus)1

korraldamiseks kogukonna tasandil.

Seoses COVID-19 pandeemiaga eraldas Riigikogu 2021. aasta riigieelarve seadusega

Sotsiaalministeeriumile rahalised vahendid elanikkonna vaimse tervise toetamiseks eesmärgiga

parandada vaimset tervist toetavate teenuste kättesaadavust. Ministeerium kogus KOV-idelt

tagasisidet elanikele psühhosotsiaalse ja psühholoogilise abi pakkumise praktika ja vajaduste,

sealhulgas abi vajavate sihtrühmade kohta.2 Sama aasta sügisel testis Sotsiaalministeerium

psühhosotsiaalse ja psühholoogilise abi osutamist, võimaldades KOV-idel taotleda määruse alusel

vaimse tervise teenuse toetust ning psühholoogi palga- ja juhendamistoetust.

Eelnõu järgi viiakse rahastus riigieelarvest KOV-ile määratava toetusfondi vahenditesse, mis loob

KOV-ile võimaluse rakendada iseseisvalt vaimse tervise teenuse pakkumist. Muudatusega luuakse

eeldused, et kõikidel KOV-idel oleks võimalus pakkuda oma elanikele kodulähedast vaimse tervise

teenust ja seeläbi paraneks selle teenuse kättesaadavus.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja selle seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna

kogukonna teenuste koordinaator Kaidy Aljama ([email protected], tel 5913 7973) ja vaimse

tervise osakonna juhataja Anne Randväli ([email protected], tel 5911 8463) koostöös

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kohalike omavalitsuste osakonna nõuniku Andrus

Jõgiga ([email protected], tel 5885 1311).

Eelnõu mõjude analüüsi on teinud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna nõunik

Tiina Linno ([email protected], tel 5919 2738).

Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome- ja

isikuandmete kaitse nõunik Lily Mals ([email protected]; tel 626 9199).

Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna

dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse järgmisi seaduste redaktsioone:

1) sotsiaalhoolekande seadus (SHS) avaldamismärkega RT I, 14.12.2023, 4;

1 Vaimse tervise teenus – KOV-i elanikele pakutav psühhosotsiaalne ja psühholoogiline abi:

 psühhosotsiaalne abi – inimeste psühhosotsiaalset heaolu parandavad tegevused, mida pakuvad oma pädevuse piires selleks asjakohase

ettevalmistusega isikud;

 psühholoogiline abi – psühholoogi rakendatav inimesele või inimrühmale suunatud professionaalne tegevus eesmärgiga leevendada düstressi ning parandada vaimset tervist ja heaolu.

2 Vaimse tervise toetamine KOV tasandil. Sotsiaalministeerium: 2021.

2

2) käibemaksuseadus (KMS) avaldamismärkega RT I, 21.11.2023, 11.

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi aastateks 2023–2027 punktiga 9.2.4.

Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ja selle

kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs seletuskirja 6. punktis.

2. Eelnõu eesmärk

Eelnõuga luuakse eeldused, et kõikides KOV-ides oleks kodulähedane psühhosotsiaalne ja

psühholoogiline abi seal elavatele inimestele kättesaadav. Selleks on vaja muuta olemasolevat

praktikat ehk anda KOV-idele võimalus iseseisvalt vaimse tervise teenuseid korraldada, kasutades

selleks KOV-i toetusfondi vahendeid Sotsiaalministeeriumi korraldatud iga-aastaste taotlusvoorude

asemel.

Muudatus on seotud Sotsiaalministeeriumi laiema sihiga luua regulatiivsed eeldused, et sisustada

terviklik vaimse tervise teenuste süsteem, sealhulgas selle puuduolevad komponendid – madala

lävega kliinilist kompetentsi mittenõudvad psühhosotsiaalsed ja psühholoogilised teenused nii

abivajajale kui tema lähedastele kogukonna tasandil.

2.1. Terviklik vaimse tervise teenuste süsteem, kogukonna tasandi teenused ja kohaliku

omavalitsuse roll selles

Vaimse tervise teenuste süsteemi kirjeldamisel lähtutakse kõige sagedamini Maailma

Terviseorganisatsiooni (WHO) optimaalset teenuste kombinatsiooni kirjeldavast püramiidist3, mille

Eestile kohandatud versiooni tutvustab ka vaimse tervise roheline raamat4.

Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise tegevuskava 2023–20265 koostamisel lähtuti võrreldes

2019. aastal vaimse tervise rohelise raamatu jaoks kohandatud visiooniga mõnevõrra täpsustatud

ülesehitusest. Täpsustamisel juhinduti WHO vaimse tervise parandamise kogukonna juhendist6

ning eelkõige puudutabki erinevus kogukonnateenuste sisu ja paiknemist püramiidil: kui vaimse

tervise rohelises raamatus on kogukonnateenused näidatud esmatasandi teenuste ja mitteformaalse

kogukonnatoe vahel, ei arvesta selline asukoht püramiidis sellega, et formaalseid vaimse tervise

teenuseid pakutakse kogukonna tasandil praeguse visiooni järgi nii esmatasandi tervishoius, töö- ja

koolitervishoius ning haridustugiteenuste näol kui ka KOV-ide poolt. Sellest tulenevalt on need

praeguses püramiidis asetatud ühele tasandile kõrvuti. Nii lähtus Sotsiaalministeerium vaimse

tervise tegevuskava koostamisel püramiidist (joonis 1), mis on kombinatsioon kaasaegsetest

suundumustest ja Eesti praegusest olukorrast.

Siiski ei ole kõik püramiidi tasandid ja komponendid Eestis praegu ammendavalt sisustatud ning

selle arendamisega tuleb tegeleda. Eelkõige on puudulikud või ebaühtlaselt kaetud püramiidi

keskmised kihid (mitteametlik kogukonna tugi ning kogukonna- ja esmatasandi teenused), mistõttu

kasutavad spetsialistid eelviidatud vaimse tervise püramiidi kirjeldamiseks liivakella-metafoori ja

rõhutavad vajadust muuta see püramiidikujuliseks.

3 The optimal mix of services. WHO (2007). Improving health systems and services for mental health. WHO (2009). 4 Vaimse tervise roheline raamat, Sotsiaalministeerium (2020), lk 24. 5 Vaimse tervise tegevuskava 2023–2026. Sotsiaalministeerium (2022). 6 Vaimse tervise parandamise kogukonna juhend: WHO vaimse tervise parandamise tegevuskava (mhGAP) (2022), lk 5.

3

Joonis 1. Vaimset tervist toetavate tegevuste ja teenuste korralduse optimaalne jaotus

Allikas: Vaimse tervise tegevuskava 2023–2026, Sotsiaalministeerium, 2022

Ka WHO näeb inimeste vaimse tervise vajaduste ja kättesaadavate teenuste vahel lõhet üle kogu

maailma ning selle ühe peamise lahendusena just ennetavate ja kogukonnateenuste (community-

based mental health care) mahu suurendamise. Seejuures defineerib WHO kogukonnateenustena

kõiki teenuseid, mida pakutakse väljaspool eriarstiabi.7 Seega kuuluvad sinna nii esmatasandi

tervishoius (nt perearsti, pereõe, vaimse tervise õe, kliinilise psühholoogi) ja regionaalsete

üldhaiglate (nt vaimse tervise õe, kliinilise psühholoogi, sotsiaaltöötaja) pakutavad teenused kui ka

asjassepuutuvad sotsiaalsüsteemi teenused. Need hõlmavad ka laia spektrit kogukonna tasandi

vaimse tervise teenuseid, mida pakutakse kohalikes tervise-, pere- ja päevakeskustes.

Ka käesoleva eelnõu 20.03.2024 kooskõlastamisele esitatud väljatöötamiskavatsuse tagasiside

sisaldas küsimusi ja kommentaare, mis puudutasid KOV-i pakutavate vaimse tervise teenuste seost

ja haakuvust esmatasandil pakutavate teenustega ning vastutuse selgust riigi ja KOV-i pakutavate

teenuste suhtes, aga ka teenusepakkujate piisavuse küsimusi. Nii esmatasandi kui kogukonna

tasandi, sealhulgas KOV-i pakutavad teenused kuuluvad vaimse tervise püramiidi mõttes samale

tasandile. See aga ei tähenda vastutuse hajumist. Riigil on ikka vastutus tagada inimesele vajalikud

tervise-, sealhulgas vaimse tervise teenused esmatasandil (kus perearstidele on loodud võimalused

vaimse tervise spetsialistide kaasamiseks alates vaimse tervise õest kuni psühhiaatrilisele ravile

suunamiseni). KOV-ile tekitatakse eelnõuga võimalus pakkuda oma elanikele madala lävega ehk

prekliinilisi vaimse tervise teenuseid – psühhosotsiaalset ja psühholoogilist abi. See lähenemisviis

ei paiguta süsteemis teenuseid või vastutust ringi, vaid loob täiendava võimaluse seni puuduolevaid

teenuseid sisustada ja pakkuda.

Eelnõuga loodav täiendav võimalus ei asendaks juba KOV-i rahastatavaid ja pakutavaid teenuseid.

Väljatöötamiskavatsuse tagasisides väljendati muret, et teenusepakkujaid ei pruugi piisata ning võib

tekkida täiendav surve ühtedele ja samadele juba praegu mittepiisavalt esindatud spetsialistidele (nt

psühholoog-nõustajad, kliinilised psühholoogid). KOV-i võimalus pakkuda mittekliinilisi vaimse

tervise teenuseid on ühtlasi võimalus kaasata spetsialiste, keda senine süsteem piisavalt ei rakenda.

Nii on võimalik haarata kaasa vaimse tervise spetsialiste, kes ei kuulu erineva spetsialiseerumisega

7 World mental health report: transforming mental health for all. Geneva: World Health Organization; 2022.LK 189.

4

kutsega psühholoogide hulka, kuid kellel on asjakohane ettevalmistus pakkuda mingit konkreetset

psühhosotsiaalse või psühholoogilise abi teenust. Vastavad definitsioonid on esitatud seletuskirja

4. osas (eelnõu terminoloogia) ning näitlik teenuste nimekiri ja asjakohased spetsialistid on esitatud

seletuskirja 3. osas (eelnõu sisu ja võrdlev analüüs).

2.2. Senine praktika ja selle muutmise vajadus

Riigikogu eraldas 2021. aastal Sotsiaalministeeriumile rahalised vahendid elanikkonna vaimse

tervise toetamiseks seoses COVID-19 pandeemiast tuleneva survega. Loodi valdkondadeülene

vaimse tervise staap, mis kaardistas vajadusi ja probleeme, aga ka pakutavaid lahendusi.8 KOV-

ides korraldatud uuring9 keskendus elanikkonna abivajaduse muutustele seoses pandeemiaga,

KOV-ide vaimset tervist toetavate teenuste korraldusele ning KOV-ide ootustele ja vajadustele

elanike vaimse tervise toetamiseks (sh millised sihtrühmi nähti peamiste abivajajatena).

Küsitlusuuringu tulemustele tuginedes valmistati 2021. aasta sügisel riigieelarve seaduse § 531

lõike 1 alusel KOV-idele ette taotlusvoorud ning nendega on jätkatud 2024. aastani.

Kuna seni on taotlusvooru kaudu vaimse tervise teenuste rahastuse taotlemine KOV-ide poolt

pidevalt kasvanud, võib öelda, et KOV-id on meetme omaks võtnud. Esmatasandi tervisekeskustel

on võimalik kasutada psühholoogi palga- ja juhendamistoetust, et palgata kogukonnapsühholooge,

kuid seda võimalust on kasutanud vaid 2–3 tervisekeskust. Seega tuleb tõdeda, et see meede pole

esmatasandi tervisekeskuste jaoks muutunud hästi toimivaks.

Riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel taotlusvooru korraldamine on siiski ajutine lahendus

seaduses seni reguleerimata valdkonna rahastamiseks, mistõttu on vajaduse säilimise korral oluline

reguleerida tegevuse rahastamist püsivamalt. Taotlusvooruga kaasnevad nii rahastamise

järjepidevuse kui ka jätkuvuse probleem, millele on viidanud ka Riigikontroll COVID-19 kriisiga

seotud meetmeid analüüsides järgmiselt: „kiired jalad ega nobedad näpud ei saa olla toetuse

andmise mõõdupuu“10.

Sarnaselt senisega jääb ka toetusfondi vahendite jaotamisel teenuse pakkumine KOV-i otsuseks.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist.

Eelnõu §-ga 1 täiendatakse SHS § 156 lõigetega 39 ja 310.

SHS § 156 lõige 39 annab aluse kasutada toetusfondi vahendeid. Vahendid on mõeldud KOV-ile

vaimse tervise teenuse korraldamise rahastamiseks, et aidata parandada teenuste kättesaadavust.

KOV võib toetust kasutada vaimse tervise teenuse, s.o psühhosotsiaalse ja psühholoogilise abi

kättesaadavuse edendamiseks KOV-i elanikele kooskõlas SHS § 5 lõikega 1. Sellega on muu hulgas

hõlmatud ka näiteks üldhooldusteenust saavad inimesed, kelle elukohana on vastav KOV kantud

rahvastikuregistrisse. Kuivõrd toetusfondist rahastamisel on tegemist KOV-i korraldatava abiga,

hindab KOV ise teenuste üldist vajadust ja KOV-i võimalusi (eelarve, teenusepakkujad piirkonnas)

ning sõlmib koostööleppe teenusepakkujaga, kes osutab elanikele vaimse tervise teenuseid KOV-i

poolt etteantud mahus.

Teenuse korraldamisel on KOV seotud nõudega, et teenust saab pakkuda üksnes asjakohase

ettevalmistusega isik. Psühholoogiline abi on vastava väljaõppega (psühholoogia bakalaureuse-

8 Kroonviiruse epideemia psühhosotsiaalsete tagajärgedega toimetulek. 2. eksperdiarvamus. Lk 4. Lisa: Vaimse tervise staabi tegevused elanike

vaimse tervise toetamiseks ja kriisi õppetunnid. 9 Vaimse tervise toetamine KOV tasandil. (Sotsiaalministeerium, 2021). 10 Koroonakriisi viis õppetundi. Riigikontrolli ülevaade Riigikogule (2021).

5

või magistrikraadiga, kutsetunnistusega spetsialist) psühholoogi rakendatav inimesele või

inimrühmale suunatud professionaalne tegevus. Psühhosotsiaalne abi on inimeste

psühhosotsiaalset heaolu parandavad tegevused, mida pakuvad oma pädevuse piires selleks

asjakohase ettevalmistuse saanud isikud. Asjakohaseks ettevalmistuseks loetakse piisavat

hariduslikku ja kutsealast ettevalmistust, kui see loob eeldused professionaalseks ja kvaliteetseks

teenuseosutamiseks. Teenust vahetult osutav isik on saanud ettevalmistuse (sh tasemeharidus,

täiendkoolitus, praktika ehk töökogemus), mida saab eeldada vastava teenuse osutamise korral.

Selle näiteks võib olla ka teenusepakkuja kehtiv kutsetunnistus seotud kutsealal. Töökogemuse

hindamisel loetakse piisavaks töökogemus, mis loob eeldused vaimse tervise teenuse pakkumiseks

iseseisvalt ja tulemuslikult, arvestades sihtrühma vajadusi ning tunda seejuures ära kutsealased

piirid abi osutamisel.

Teenusepakkujad ei pea siiski olema tingimata kutsega või magistrikraadiga psühholoogid, vaid

tegemist võib olla ka teiste toetavate teenuste (nt hingehoid, teraapiad, tugigrupid,

kogemusnõustamine jm) pakkujatega, kellel on vastav ettevalmistus nende teenuste pakkumiseks.

Täpsemalt kirjeldatakse soovituslikke nõudeid toetuse andmise juhendis, mis aitab muudatust

tulemuslikumalt rakendada. Juhend on mõeldud KOV-ide toetamiseks teenuste planeerimise

protsessis.

Seniste taotlusvoorude raames on KOV-id kõige enam pakkunud psühholoogilist nõustamist, lisaks

on pakutud ka näiteks pereteraapiat, perenõustamist, esmast vaimse tervise kriisinõustamist ja

psühhosotsiaalset kriisiabi, hingehoidlikku nõustamist, grupiteraapiat lapsevanematele,

kogemusnõustamist, leinanõustamist, loovteraapiat (muusika-, kunsti-, liikumisteraapia) ja

mänguteraapiat.

KOV peab teenuse osutamise alustamisel teavitama oma elanikke teenusest ja selle osutamise

korraldusest kooskõlas SHS § 14 lõikega 2, kehtestades teenuse pakkumise tingimused ja korra.

Eelnõuga ei nähta ette KOV-i kohustust hinnata inimese individuaalset abivajadust ega teenust

saama suunamist. KOV määrab peamised abivajavad sihtrühmad ja neile sobivad teenused ning

planeerib need vastavalt, arvestades olemasolevaid ressursse (sihtrühmade suurus ja proportsioon,

rahalised vahendid, teenusepakkujad piirkonnas jm). Kuivõrd muudatusega luuakse alused ja

eeldused toetusfondi rahaliste vahendite kasutamiseks, on KOV-il võimalik ise otsustada, millistel

tingimustel hakkab inimene teenust saama (nt pöördub teenuse saamiseks otse teenusepakkuja

poole või suunab teenust saama KOV). Kui KOV ei ole isikut ise teenust saama suunanud, edastab

teenuseosutaja vastavalt teenuse pakkumise lepingule KOV-ile info selle kohta, kellele on teenust

pakutud.

Toetusfondi vahendite jaotamise täpsemad tingimused ja kord sätestatakse Vabariigi Valitsuse

6. veebruari 2015. a määruses nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele

määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“ (edaspidi toetusfondi

määrus). Seaduses nähakse ette põhireeglid ja määrad. Toetus jaotatakse KOV-ide vahel

proportsionaalselt elanike arvule. Seejuures arvestatakse, et minimaalne toetus KOV-i kohta on

vähemalt 1/250 ja maksimaalne toetus kuni 1/16 kogu toetuse mahust. Selliselt on võimalik ka kõige

väiksemates KOV-ides luua eeldused teenuste pakkumiseks. Näiteks 2025. aasta eelarve on

planeeritud selliselt, et toetuse summa jääb KOV-i kohta vahemikku 7000–111 000 eurot.

Muudatusega liiguvad vahendid eesmärgipäraseks kasutamiseks KOV-i eelarvesse ning KOV-il on

endal võimalus otsustada teenuse pakkumine. Kuna tegemist on KOV-i korraldatava abiga, vajab

muudatus KOV-i poolt korra kehtestamist ehk läbimõtlemist, kas ja kuidas seda ressurssi eesmärgist

lähtuvalt kasutada. Toetuse summa osas, mida KOV ei ole eelarveaasta jooksul ära kasutanud, tuleb

üle kanda järgmisesse eelarveaastasse samal otstarbel kasutamiseks (riigieelarve seaduse § 52) ning

see lahutatakse KOV-ile jooksva aasta samaks otstarbeks antud vahendite summast.

6

KOV esitab vastavalt SHS § 11 lõikele 2 Sotsiaalkindlustusametile (edaspidi SKA) statistilised

aruanded vastavalt sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrusele nr 7

„Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise

kord“, mille kaudu jõuavad Sotsiaalministeeriumini ka andmeid toetuse kasutamise jäägi kohta.

Aruandega kogutakse andmed isikule vaimse tervise teenuse osutamise kohta. Andmete kogumine

võimaldab SKA-l ja Sotsiaalministeeriumil teha statistikat ja andmeanalüüsi, mis on aluseks nii

osutatavatest teenustest ülevaate saamiseks kui ka teenuste edasiseks kavandamiseks (sh riiklike

rahastusotsuste tegemiseks) ja arendamiseks. Andmeid kogutakse sarnaselt praeguse

taotlusvooruga üks kord aastas, aasta lõpu seisuga eelneva 12 kuu kohta, täpne vajalik

andmekoosseis ja andmete esitamise kord sätestatakse KOV-idele mõeldud toetuse andmise

juhendis (teenuse osutamise maht, nõustatud inimeste arv, teenuse kulu jne), andmekooseisu

täpsustatakse arvestusega, et see ei suurendaks KOV-ide halduskoormust seoses vaimse tervise

teenuse korraldamisega.

Haldusjärelevalvet riigi poolt sotsiaalhoolekandeks eraldatud sihtotstarbeliste vahendite kasutamise

üle teeb Sotsiaalkindlustusamet (SHS § 157 lg 3).

SHS § 156 lõige 310 piirab KOV-ide õigust kasutada toetusfondist vaimse tervise teenuse

osutamiseks ette nähtud vahendeid sellisteks kuludeks, mida KOV juba katab oma eelarvest. SHS

§ 156 lõikes 39 sätestatud toetusfondi rahastus ei ole näiteks mõeldud vaimse tervise teenuse või

psühholoogilise abi osutamiseks üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses või koolieelses lasteasutuses

tugispetsialisti tegevusena. Nimetatud tugispetsialistide tegevust peaks KOV koolipidajana

rahastama riigieelarvest saadavast selleks ettenähtud tulust.

Eelnõu §-ga 2 täiendatakse KMS § 16 lõike 1 punkti 4 viitega SHS § 156 lõikele 39. Nimetatu

annab aluse lisada vaimse tervise teenus käibemaksuga mittemaksustavate sotsiaalteenuste loetellu.

KMS § 16 lõikes 1 on välja toodud kaupade ja teenuste käive, mida ei maksustata. Viidatud lõike

punktis 4 on sätestatud SHS-is nimetatud sotsiaalteenused, mida käibemaksuga ei maksustata,

sealhulgas ka need teenused, mida osutavad KOV-id. Tulenevalt sellest, et eelnõuga lisatakse SHS-

i uue teenusena vaimse tervise teenus, täiendatakse eelnõuga ka KMS § 16 lõike 1 punkti 4 viitega

SHS § 156 lõikele 39 (vaimse tervise teenus).

Vaimse tervise teenuse käsitamine maksuvaba käibena tähendab seda, et teenuse hinnale ei lisata

käibemaksu ning teenuseosutajal (maksukohustuslasel) puudub maksuvaba käibe tarbeks soetatud

kaupade ja teenuste sisendkäibemaksu mahaarvamiseks õigus.

Eelnõu §-s 3 nähakse ette, et eelnõu jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril. Tegemist on piisavalt pika

ajaga, et KOV-id jõuaksid kavandada võimaliku korra kehtestamise ning läbi mõelda vajaduse

teenuse pakkumiseks nii teenuse tüübi kui ka mahu osas. Kuna tegemist on KOV-i võimalusega

rakendada iseseisvalt vaimse tervise teenuse pakkumist, on KOV-il sõltumata sätete jõustumisest

võimalik teenuse pakkumisega alustada ka hiljem. Kui KOV-il läheb aega, et hinnata kogukonna

võimalusi ja vajadusi ning teenuseosutajate valmidust pakkuda vaimse tervise teenust ning alles

seejärel kavandatakse ja kehtestatakse teenuste osutamise kord, saab teenuse osutamisega alustada

peale korra kehtestamist. Toetusfondist on aga KOV-ile asjakohased vahendid juba eraldatud ning

need saab vastava korra valmimisel igal ajal kasutusele võtta. Samuti on KOV-il võimalik

planeerida omapoolseid täiendavaid vahendeid, et toetada vaimse tervise teenuse terviklikumat või

suuremahulisemat osutamist. Kuni muudatuste jõustumiseni pakutakse vaimse tervise teenuseid

riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel kehtestatud määruste11 alusel.

4. Eelnõu terminoloogia

11 Sotsiaalkaitseministri 7. veebruari 2024. a määrus nr 5 „Vaimse tervise teenuse toetus kohalikule omavalitsusele 2024. aastal“ ja

sotsiaalkaitseministri 12. veebruari 2024. a määrus nr 6 „Psühholoogi palga- ja juhendamistoetus kohalikule omavalitsusele ja esmatasandi

tervisekeskusele 2024. aastal“.

7

Eelnõuga võetakse seaduse tasandil kasutusele uus termin „vaimse tervise teenus“. Vaimse tervise

teenus on selle seaduse tähenduses KOV-i elanikele pakutav abi, mille komponendid on

psühhosotsiaalne ja psühholoogiline abi järgmises tähenduses:

• psühhosotsiaalne abi on inimeste psühhosotsiaalset heaolu parandavad tegevused, mida pakuvad

oma pädevuse piires selleks asjakohase ettevalmistusega isikud;

• psühholoogiline abi on psühholoogi rakendatav inimesele või inimrühmale suunatud

professionaalne tegevus eesmärgiga leevendada düstressi ning parandada vaimset tervist ja heaolu.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei reguleeri Euroopa Liidu õigusega seonduvat, kuna sotsiaalteenuste korraldus on iga

liikmesriigi poolt riigisiseselt otsustatud ja reguleeritud.

6. Seaduse mõjud

Seadusemuudatuse keskne siht on riigipoolse toetuse andmine toetusfondi, et kõikidel KOV-idel

oleks võimalus pakkuda oma elanikele vaimse tervise teenuseid ehk psühhosotsiaalset ja

psühholoogilist abi. Muudatuse toel luuakse vaimse tervise kogukonnateenuste tasandil kas

peamine või täiendav võimalus inimestele abi saamiseks.

Seadusemuudatuse rakendamisega mõjutatav(ad) sihtrühm(ad)

Seadusemuudatuse rakendamisel on potentsiaal mõjutada kõiki Eesti KOV-e (79) ja elanikke, kuna

õigus teenust saada on võrdselt kõigil inimestel üle Eesti. Seda eeldusel, et KOV otsustab vaimse

tervise teenust pakkuda. Kaudsemalt mõjutatakse vaimse tervise teenuse pakkujaid ja nende

personali.

Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Muudatuse otseseks sihtrühmaks on inimesed, kes suurenenud stressi tõttu otsivad tõenäoliselt

esmalt kohalikul tasandil (kogukonnas) tuge paremaks emotsionaalseks toimetulekuks (tõsisemate

probleemide korral aga võivad vajada ka kõrgema tasandi tuge). Sotsiaalministeeriumi vaimse

tervise seire (märts 2024) andmetel on Eestis viimase 30 päeva jooksul enda hinnangul suurt või

väga suurt stressi kogenud 15-aastaste ja vanemate inimeste osakaal 35% (seejuures meestest 31%

ja naistest 38%), mis on suurim viimase 12 kuu jooksul (võrdluseks, 27% märtsis 2023) – ehk

hinnanguliselt 368 000–429 000 inimest. Seejuures väga suurel määral koges stressi 12% ehk

116 500–157 400 inimest. Sama seire andmetel (detsember 2023) oli ca 11% (ehk 97 400–153 500)

15-aastastest ja vanematest inimestest enda sõnul viimase 12 kuu jooksul pöördunud kas

psühholoogi või psühhoterapeudi poole ja 5% (ehk 33 600-67 900) vaimuliku või hingehoidja

poole.

Psühholoogi või psühhoterapeudi teenusest tundis samas puudust 20% 15-aastastest ja vanematest

inimestest (207 600–258 500 inimest) ja hingehoidja või vaimuliku vastuvõtust 3% (24 200–

46 000 inimest). Selle sihtrühma puhul torkab silma eelkõige psühholoogi või psühhoterapeudi

teenuse vajajate veidi suurem osakaal naiste (25%), samuti alla 50-aastaste inimeste hulgas (25%–

38%), alla 18-aastaste lastega leibkondades elavate inimeste hulgas (28%), aga ka töötute (32%),

tööeluga rahulolematute (29%) ja suurel või väga suurel määral stressi kogenute hulgas (vastavalt

29% ja 42%), samuti nende inimeste hulgas, kelle hinnangul on nende vaimne tervis võrreldes

koroonakriisi eelse ajaga halvenenud (37%). Maakondlike erinevuste hindamiseks on seire valimi

suurus ebapiisav.

8

Vaadates eeltoodud andmeid, võib seega öelda, et hinnanguliselt võiks kitsamalt neid, kes enim

psühhosotsiaalset ja psühholoogilist abi vajavad ja seda ka otsivad, olla vähemalt 12% (137 000)

15-aastastest ja vanematest Eesti elanikest eelkõige eelnimetatud sotsiaal-demograafilistest

alagruppidest. Kui aga vaimse tervise abi vajadusega sihtrühmale luuakse eeldused saada

kodulähedasi vaimse tervise teenuseid kogukonna tasandil, mis aitavad ära hoida probleemide

kuhjumise ja edasise süvenemise, võib seadusemuudatuse positiivne mõju kõige enam abi

vajavatele ja seda otsivatele inimestele üle Eesti olla vähemalt keskmine kuni suur.

Arvestades, et vaimse tervise teenuse korraldajana jääb KOV-ile koos teenusepakkujatega vastutus

tagada teenuste kvaliteet asjakohase ettevalmistusega teenusepakkujate poolt, ei kaasne muudatuse

rakendamisega elanikkonnale ebasoovitava mõju riski.

Mõju majandusele

Seaduse rakendamine lisab vaimse tervise teenuste valdkonda ligi 1,7 miljonit eurot aastas ning

elavdab nii kohalikul tasandil teenusepakkujate turgu kui ka pakub erialast rakendust ja sissetulekut

meetme raames teenusepakkujaks kvalifitseeruvatele vaimse tervise teenust pakkuvatele

spetsialistidele.

Kuna varasem rahastusskeem (taotlusvooru kaudu) ei võimaldanud kõikidel KOV-idel raha

taotleda, tekib nüüd tekib võimalus kõikidel KOV-idel. See võimaldab senise projektipõhise toetuse

asemel toetusfondi püsirahastuse toel pakkuda abi elanikele, kelle vaimse tervise olukord ei vaja

veel kliinilist sekkumist, kuid kellel võib ilma õigeaegset abi saamata kujuneda välja vaimse tervise

häire.

Lisaks on vaimse tervise seire (märts 2024) andmetel oluliseks riskirühmaks majanduslikult halvasti

toime tulevad inimesed. Sageli on selle põhjuseks töö kaotus, sealhulgas pikaajaline töötus ja

vaimse tervise murede teke või kuhjumine võivad konkurentsivõimet tööturul veelgi halvendada.

Seire andmetel koges 50% neist, kellel on enda hinnangul majanduslikult raske või väga raske

hakkama saada, samuti 56% töötutest viimase 30 päeva jooksul ka suurt või väga suurt stressi.

Toetades võimalikult vara nende inimeste vaimset tervist, suureneb oluliselt ka võimalus, et töötud

või majandusraskustes inimesed suudavad tööturule tagasi pöörduda või seal rohkem panustada,

mis avaldab positiivset mõju nii majandusele kui ka inimressurssi ühiskondliku panuse

suurenemisele.

Mõju regionaalarengule

Sissetulekute tase, tööpuudus ja suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus on püsinud

piirkonniti ebaühtlane ja on teravam probleem eelkõige Ida-Virumaal, Kagu-Eestis ja suurematest

linnapiirkondadest kaugemal paiknevates piiriregioonides ja maapiirkondades. Seeläbi võib

eeldada, et eelnõu loob kaudse mõjuna mõnevõrra soodsamad eeldused just nende piirkondade

elanikkonna vaimse tervise paranemisele, tööjõus osalemisele ja majandusarengule.

Mõju väljendumises on kesksel kohal otsus, kas KOV hakkab teenust pakkuma või ei. Selleks, et

suurendada KOV-ide valmisolekut vaimse tervise teenust pakkuda, on plaanis enne muudatuse

jõustumist koostada juhendmaterjal (nt soovituslik protsess, teenuste kirjeldus ja teenusepakkujate

kvalifikatsioon), jagada teiste KOV-ide kogemusi ühisseminaridel ja teha selgitustööd. Varasemate

taotlusvoorude põhjal on teenust osutanud 60% KOV-idest, kelle hulka kuuluvad nii linnalised (nt

Tartu, Pärnu, Haapsalu, Rakvere) kui ka väiksemad KOV-id (nt Muhu, Saarde, Luunja). Kui

taotlusvooruga 2021. aastal alustades polnud muu hulgas Ida-Virumaa, Hiiumaa ja Jõgevamaa

KOV-id veel meetme raames vaimse tervise teenuseid pakkunud, siis nüüdseks on taotluse esitanud

KOV-e igast maakonnast. Alates taotlusvooru algusest (2021. aastal) on taotluse esitanud KOV-ide

arv kasvanud: 2021. aastal (september–detsember) 21 KOV-i, 2022. aastal 41 KOV-i ja 2023. aastal

9

48 KOV-i. Eeldame rahastusskeemi muutmise toel sarnast kasvu ka edaspidi. Arvestades

toetusfondi eelarve jaotuse põhimõtteid, on tagatud teenuse potentsiaalne rahastus kõigile 79 KOV-

ile selliselt, millega on võimalik pakkuda vähemalt minimaalsel tasemel teenust. Toetuse eelarve

jaotatakse KOV-ide vahel proportsionaalselt elanike arvule. Seejuures arvestatakse, et minimaalne

toetus KOV-i kohta on vähemalt 1/250 ja maksimaalne toetus kuni 1/16 kogu toetuse mahust.

Selliselt on võimalik ka kõige väiksemates KOV-ides luua eeldused teenuste pakkumiseks. Seega

on loodud eeldused teenuste osutamiseks kõigis KOV-ides, et tagada piirkonniti senisest ühtlasem

abi elanikele.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Võrreldes senise taotlusvooruga paraneb vaimse tervise teenuse, s.o psühhosotsiaalse ja

psühholoogilise abi kättesaadavus, mis aitab leevendada vajadust Tervisekassa rahastatavate

psühholoogilise ravi ja psühhiaatrilise eriarstiabi teenuste järele. Haldusjärelevalve tegemine ei ole

SKA-le uus ülesanne, vastav ülesanne anti talle üle 2017. aastal. SKA halduskoormus võib vähesel

määral suureneda, kuid kuna tegemist ei ole KOV-idele kohustusliku ülesande andmisega saab SKA

haldusjärelevalve tegemiseks valida sobiva ulatuse ning planeerida järelevalve mahu ja sageduse.

Lisaks võiks psühhosotsiaalse ja psühholoogilise abi kättesaadavuse laienemine kohalikul tasandil

aidata pikas perspektiivis leevendada survet SKA enda korraldatavate psühhosotsiaalsete teenuste

vajadusele – psühhosotsiaalne kriisiabi, traumast taastumist toetav vaimse tervise abi, vaimse

tervise nõustamine jne.

Eelnõu eesmärk on parandada kohalikul tasandil vaimse tervise teenuse, s.o psühhosotsiaalse ja

psühholoogilise abi kättesaadavust. Vaimse tervise teenuse pakkumine elanikele, kelle

individuaalset abivajadust ei ole hinnatud, on olnud KOV-ide vabatahtlik ülesanne, mida enne

2024. aastat pakkus 60% KOV-idest. Muudatus suurendab tõenäoliselt seni taotlusvoorude kaudu

rahastust saanud KOV-ide valmidust jätkata vaimse tervise teenuste pakkumisega. Olulise mõjuna

annab see seni taotlusvoorude kaudu rahastust mittesaanud KOV-idele võimaluse hakata

korraldama vaimse tervise teenuste pakkumist, kuivõrd toetusfondi vahendid kantakse

eesmärgipäraseks kasutamiseks üle kõikidele KOV-idele, kes saavad ise otsustada, kas soovivad

teenuse osutamise korraldada.

Kuna tegemist on varasema taotlusvooru põhiselt toimunud tegevusega, ei kaasne seni taotlusvooru

kaudu rahastust saanud KOV-idele täiendavat koormust: varem pidid KOV-id läbi mõtlema oma

peamiste sihtrühmade vajadused, esitama taotlused, sõlmima teenusepakkujatega lepingud, esitama

aruande. Muudatusega jääb ära senine taotluse esitamine, kõik ülejäänud etapid jäävad samaks,

seetõttu hindame, et selle muudatusega nende halduskoormus ei suurene. KOV-ide jaoks, kes varem

vaimse tervise teenust taotlusvooru rahastuse abil ei pakkunud, lisandub teenuse korraldamise (sh

eelnevalt kogukonna vajaduste ja teenuseosutajate valmiduse hindamine, teenuse osutamise

tingimuste ja korra väljatöötamise ning elanikkonna teavitamise) ja statistiliste aruannete esitamise

kohustus. Samas, kuna taotlusvooru kestel on selles osalevate KOV-ide arv pidevalt kasvanud, võib

hinnanguliselt öelda, et vaimse tervise teenuse olulisus elanikkonna jaoks kaalub taotlusvooruga

liitunud KOV-ide jaoks üles selle korraldamisega kaasneva halduskoormuse, mis KOV-iti võib olla

erinev.

Olukorras, kus KOV ei soovi mingil põhjusel ette nähtud vahendeid kasutada, jäävad vaimse tervise

teenuse pakkumiseks mõeldud ressursid kasutamata ja inimesed vastava teenuseta. Nende KOV-

ide jaoks, kes otsustavad vaimse tervise teenust mitte osutada, täiendavat halduskoormust mõistagi

ei kaasne.

Mõju teenuseosutajatele

10

Mõju teenuseosutajatele võib hinnata keskmiseks kuni suureks. Kui KOV-ides kujunevad

jätkusuutliku toetusfondi kaudu ja rahastamise toel välja vaimse tervise teenuste pakkumise

võrgustik ja järjepidev korraldus (traditsioon), on see oluliseks positiivseks signaaliks. See

motiveerib teisi, nõutava kvalifikatsiooniga teenusepakkujaid, kes on seni olnud rahastatud mujalt

või rakenduseta olnud, täiendavalt turule tulema ning seniseid teenusepakkujaid oma teenuste

pakkumist laiendama ja selle mahtu suurendama. Püsirahastus annab KOV-ile võimaluse sõlmida

teenuseosutajatega pikemaajalised lepingud, mis tagab neile püsivama teenusevajaduse ning

suurendab nende kindlustunnet.

Andmekaitsealane mõjuhinnang

Andmekogumise õiguslik alus on toodud seletuskirja punktis 3. Eelnõu seadusena jõustumisel

töötlevad KOV ja teenuseosutaja vaimse tervise teenuse saajate andmeid samadel alustel, nagu

tehakse praeguses taotlusvoorus. Teabe selle kohta, et inimene on teenust saanud, saab KOV

eelkõige teenusepakkujalt, sest inimene on otse teenusepakkuja poole pöördunud (inimesel on õigus

ja võimalus ise otsustada selle üle, kas ta teenuse saamiseks KOV-i võimaldatud pakkuja poole

pöördub ja selleks ei ole tal vaja KOV-i suunamist), või ka omapoolsest suunamisotsusest, kui KOV

on ise teenusevajaduse tuvastanud. Kui isik on pöördunud otse teenusepakkuja poole, edastab

asjakohase teabe teenusepakkuja vastavalt KOV-iga sõlmitud lepingule. Tegemist ei ole

andmetöötluse mõttes uue praktikaga. KOV-i ametnikele kohaldub avaliku teenistuse seadus (ATS

§ 55) ja ametnik ei tohi ei teenistussuhte ajal ega ka pärast teenistussuhtest vabastamist avaldada

talle teenistuse tõttu teatavaks saanud teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ega

muud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Universaalsena laieneb kõigile

andmetöötlejatele, sh teenusepakkujatele, isikuandmete kaitse seadus. Kuna KOV-id osutavad

igapäevaselt elanikkonnale mitmeid erinevat laadi andmetöötlust eeldavaid teenuseid, on vaimse

tervise teenus üks nendest, millele seega kehtivad kokkuvõttes kõik samad andmekaitse nõuded,

mida iga KOV oma ülesandeid täites juba järgib.

Tulenevalt asjaolust, et statistika eesmärgil ei edastata SKA-le isikustatud andmeid ja

andmetöötlusele rakenduvad kõik senised taotlusvooru tingimused, saab kokkuvõttes eelnõuga

tehtavate muudatuste andmekaitselist mõju pidada väheseks.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud

ja tulud

Sotsiaalministeeriumi valitsemisala tervist toetavate valikute programmi tegevuse „Vaimse tervise

edendamine“ elluviimiseks on perioodiks 2025–2027 eraldatud eelarvelised vahendid KOV-i

vaimse tervise teenuse toetuseks, psühholoogi palga- ja juhendamistoetuseks ja

hoolekandeasutustes pakutava hingehoiuteenuse osutamise toetamiseks: 2025. aastal

1 748 424 eurot, 2026. aastal 1 729 106 eurot ja alates 2027. aastast 1 712 999 eurot.

Seaduse rakendamisel suunatakse eespool nimetatud vahendid KOV-i toetusfondi ning

rakendamisega täiendavaid kulusid ei kaasne. Toetuse summa osas, mida KOV ei ole eelarveaasta

jooksul ära kasutanud, tuleb üle kanda järgmisesse eelarveaastasse samal otstarbel kasutamiseks

ning see lahutatakse KOV-ile jooksval aastal samaks otstarbeks antud vahendite summast.

8. Rakendusaktid

Eelnõu seadusena vastuvõtmisel tuleb muuta:

1) Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määrust nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku

omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja

kord“;

11

2) sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrust nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste

aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“.

Rakendusaktide kavand on esitatud seletuskirja lisas 2. Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a

määruse nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete

koosseis ja esitamise kord“ lisa, millega määrust täiendatakse, koostatakse määruse muutmise

raames. Lisas esitatavate andmete koosseisu on käsitletud eelnõu § 1 selgituste juures.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril. Tegemist on piisavalt pika ajaga, et KOV-id jõuaksid

kavandada võimaliku korra kehtestamise ning läbi mõelda vajaduse teenuse pakkumiseks nii

teenuse tüübi kui ka mahu osas.

Kuni muudatuste jõustumiseni pakutakse vaimse tervise teenuseid riigieelarve seaduse § 531 lõike 1

alusel kehtestatud määruste alusel.

10. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile,

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Eesti Linnade ja Valdade

Liidule ning arvamise avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile.

Kooskõlastamisel saabunud märkused koos märkega nende arvestamise kohta on esitatud

kooskõlastustabelis, mis on seletuskirja lisa 1.

Teisel korral esitatakse eelnõu normitehniliseks kontrolliks ja kooskõlastamiseks

Justiitsministeeriumile.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Justiitsministeerium

Meie 08.07.2024 nr 1.2-2/70-1

Eelnõu kooskõlastamine

Esitame kooskõlastamiseks sotsiaalhoolekande seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada hiljemalt 22.07.2024. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Lisad: Eelnõu Seletuskiri Lisa 1. SHS-i muutmise eelnõu kooskõlastustabel Lisa 2. Rakendusaktide kavand Kaidy Aljama [email protected]

1

Sotsiaalhoolekande seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse

eelnõu (vaimse tervise teenus) seletuskiri

LISA 1

Kooskõlastustabel

Märkuse

esitaja

Märkuse sisu Kommentaar märkusele

Eesti Linnade

ja valdade Liit

Eelnõus sätestatakse, et riigieelarvest määratakse kohaliku

omavalitsuse üksustele riigieelarve võimalustest lähtuvalt

toetus:

• vaimse tervise teenuse kättesaadavuse tagamise

korraldamiseks

• selleks asjakohase ettevalmistusega isiku kaudu.

Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, kes on „asjakohase

ettevalmistusega“ isik, mis seab kohalikele omavalitsustele

suure vastutuse, sest seletuskirjas märgitakse, et vaimse

tervise teenuse korraldajana jääb KOV-ile koos

teenusepakkujatega vastutus tagada teenuste kvaliteet

teenusepakkujate asjakohase ettevalmistuse kaudu. Kordame

VTK-le antud tagasisidet, et ei ole puudutatud teemat, kas

KOV spetsialistid on piisavalt pädevad, et tuvastada vaimse

tervise teenuse vajadust ja teenuse liiki. Täpsustamist vajab,

kuidas peaks KOV tagama, et abi on kvaliteetne? VTK-s

märgiti, et inimese vaimset tervist ja heaolu toetaksid

kvaliteetsed ja (kulu) tõhusad sekkumised ning

tugisüsteemide koostöö.

Seletuskirja kohaselt kirjeldatakse teenusepakkuja

soovituslikke nõudeid täpsemalt toetuse andmise juhendis,

mis aitab muudatust tulemuslikumalt rakendada. Juhend on

mõeldud KOV-ide toetamiseks teenuste planeerimise

Selgitame.

Eelnõu seletuskirjas on esitatud asjakohase ettevalmistusega

isiku kohta järgmised selgitused:

Psühholoogiline abi on vastava väljaõppega (psühholoogia

bakalaureuse- või magistrikraadiga, kutsetunnistusega

spetsialist) psühholoogi rakendatav inimesele või

inimrühmale suunatud professionaalne tegevus.

Psühhosotsiaalne abi on inimeste psühhosotsiaalset heaolu

parandavad tegevused, mida pakuvad oma pädevuse piires

selleks asjakohase ettevalmistuse saanud isikud.

Asjakohaseks ettevalmistuseks loetakse piisavat

hariduslikku ja kutsealast ettevalmistust, kui see loob

eeldused professionaalseks ja kvaliteetseks

teenuseosutamiseks. Teenust vahetult osutav isik on saanud

ettevalmistuse (sh tasemeharidus, täiendkoolitus, praktika

ehk töökogemus), mida saab eeldada vastava teenuse

osutamise korral. Selle näiteks võib olla ka teenusepakkuja

kehtiv kutsetunnistus seotud kutsealal. Töökogemuse

hindamisel loetakse piisavaks töökogemus, mis loob

eeldused vaimse tervise teenuse pakkumiseks iseseisvalt ja

tulemuslikult, arvestades sihtrühma vajadusi ning tunda

seejuures ära kutsealased piirid abi osutamisel.

Teenusepakkujad ei pea olema tingimata kutsega või

magistrikraadiga psühholoogid, vaid tegemist võib olla ka

2

Märkuse

esitaja

Märkuse sisu Kommentaar märkusele

protsessis. Jääb ebaselgeks, millal vastav juhend KOV-ile

kättesaadav on.

teiste toetavate teenuste (nt hingehoid, teraapiad,

tugigrupid, kogemusnõustamine jm) pakkujatega, kellel on

vastav ettevalmistus nende teenuste pakkumiseks. Täpsemalt

kirjeldatakse soovituslikke nõudeid toetuse andmise

juhendis, mis aitab muudatust tulemuslikumalt rakendada.

Juhend on mõeldud KOV-ide toetamiseks teenuste

planeerimise protsessis. See saab tuginema senisele

taotlusvoorudes kogunenud kogemusele. Juhend saab

kättesaadavaks enne muudatuse jõustumist

Hindame ka, et KOV-ides on olemas spetsialistid, kel on

pädevus hinnata inimese psühhosotsiaalse abi vajadust – see

kuulub sotsiaaltöö eriala pädevuste hulka.

Seletuskirjas viidatakse korduvalt, et vaimse tervise teenust

peaks korraldama kogukonna tasandil. Palume täpsustada,

mida peetakse silmas kogukonna tasandi all.

Selgitame.

Kogukonna tasandist räägitakse vaimse tervise teenuste

püramiidi kontekstis, kus see viitab inimestele tema

kodulähedal pakutavatele teenustele. Oleme selgitanud, et

sinna hulka kuuluvad nii esmatasandi vaimse tervise

teenused kui kogukonna formaalsed teenused – viimaste

hulka kuuluvad ka KOV-ide poolt pakutavad vaimse tervise

teenused ehk psühhosotsiaalne ja psühholoogiline abi.

Seletuskirja kohaselt on eelnõu eesmärgiks luua eeldused, et

kõikides KOV-ides oleks kodulähedane psühhosotsiaalne ja

psühholoogiline abi seal elavatele inimestele kättesaadav.

Jääb ebaselgeks, kuidas piirkondades, kus kohapeal

puuduvad vastavate teenuste osutajad, seda tagada. Kordame

VTK tagasisides väljendatud muret, et teenusepakkujaid ei

pruugi piisata (eriti maapiirkondades) ning võib tekkida

täiendav surve juba praegu mittepiisavalt esindatud

Selgitame.

Teenusepakkujad ei pea olema seotud ühe konkreetse

KOViga. Ka senine praktika näitab, et osateenusepakkujaid

pakuvad oma teenuseid mitmes (sageli lähestikku asuvas)

KOV-is. Võimalus kaasata vaimse tervise abi pakkumisse

laiemat spektrit teenuseid ja teenuseosutajaid peaks survet

kutsega psühholoogidele ikkagi vähendama.

3

Märkuse

esitaja

Märkuse sisu Kommentaar märkusele

spetsialistidele (nt psühholoog-nõustajad, kliinilised

psühholoogid).

Ebaselgeks jääb ka seletuskirja selgitus, mille kohaselt on

muu hulgas teenuse saajatena hõlmatud näiteks

üldhooldusteenust saavad inimesed, kelle elukohana on

vastav KOV kantud rahvastikuregistrisse. Kas siin on

mõeldud võimalust, et KOV korraldab oma elanikele teenust

üle Eesti asuvates hooldekodudes?

Selgitame.

Toetust jaotatakse proportsionaalselt KOV-i elanike arvule.

Kui KOV-i rahvastikuregistris olev inimene elab

hooldekodus, siis on võimalik ka talle vaimse tervise

teenuseid pakkuda (nt hingehoidlik nõustamine vm).

Seletuskirja kohaselt KOV-i võimalus pakkuda

mittekliinilisi vaimse tervise teenuseid on ühtlasi võimalus

kaasata spetsialiste, keda senine süsteem piisavalt ei

rakenda. Nii on võimalik haarata kaasa vaimse tervise

spetsialiste, kes ei kuulu erineva spetsialiseerumisega

kutsega psühholoogide hulka, kuid kellel on asjakohane

ettevalmistus pakkuda mingit konkreetset psühhosotsiaalse

või psühholoogilise abi teenust. Puudub analüüs, kui palju

seni rakenduseta vastavaid spetsialiste on.

Selgitame.

Teenuste ja teenusepakkujate spekter on lai ning lisaks

psühholoogidele saab teenusepakkujatena kaasata nt

terapeute (nt mängu,- pere,- loovterapeudi),

kogemusnõustajaid jne. Näiteks kuulub Eesti Pereteraapia

Ühingusse üle 200 pereterapeudi, Eesti Loovteraapia

Ühingusse üle 100 loovterapeudi (sh kunstiteraapia,

muusikateraapia, tantsu- ja liikumisteraapia), Eesti

Mänguterapeutide Assotsiatsiooni ligi 40 mänguterapeudi,

Kogemusnõustajate Koja registrisse üle 600

kogemusnõustaja jne.

Seletuskirjas märgitakse, et eelnõuga ei nähta ette KOV-i

kohustust hinnata inimese individuaalset abivajadust ega

teenust saama suunamist. Palume selgitada, kas siin ei

ole vastuolu SHS § 15 lõikega 1, mis sätestab KOV-i

kohustuse selgitada välja abi saamiseks pöördunud isiku

abivajadus ja sellele vastava abi ulatus.

Selgitame.

KOV mõtestab ja määratleb oma elanike peamised

abivajavad sihtrühmad ning neile sobivad teenused ning

kavandab nende teenuste pakkumise sõlmides selleks

sobivate teenusepakkujatega lepingud.

SHS § 15 lg 1 ei reguleeri KOV-i enda korraldatavate

teenuste eeldusi, vaid see on kohaldatav SHS alusel KOV-i

poolt korraldatavale abile. Vaimse tervise teenus on

rahastatav SHS alusel, kuid tegemist on KOV-i enda

4

Märkuse

esitaja

Märkuse sisu Kommentaar märkusele

teenusega, mille tingimused ja kord sätestatakse KOV-i

enda poolt.

Vastuoluline on, et ühelt poolt rõhutatakse vaimse tervise abi

andmise vabatahtlikkust KOV-ide poolt, teisalt kohustatakse

KOV-e välja arendama vaimse tervise teenuste

osutamise regulatsiooni, kehtestama vastavat korda ja

kandma statistika saamiseks andmed STAR-i. KOV

kehtestatud korra alusel tekib inimestel põhjendatud ootus

KOV-lt vaimse tervise teenuseid saada. Toetusfondi kaudu

KOV-le tulev rahastus abivajadust kindlasti ei kata ja seega

kasvab surve KOV-i eelarvele. Leiame, et sellisel kujul on

tegemist KOV-ile varjatud kohustuse panemisega.

Selgitame.

Riigipoolne sihtotstarbeline toetus toetusfondi kaudu ei ole

mõeldud katma kogu vaimse tervise teenuste vajadust.

Kohustus vaimse tervise teenuse regulatsioon välja töötada

on KOV-l, kes soovib toetusfondi rahastust kasutada. Juhul,

kui KOV kasutab toetusfondi rahastust, siis saab seda teha

vaid sihtotstarbeliselt ning see eeldabki teenuse osutamise

regulatsiooni välja arendamist ja vastavasisulise korra

kehtestamist. Samuti tuleb ka KOV teenuste mahtude

planeerimisel lähtuda eelarvelistest vahenditest ning juhul

kui vajadus teenuse järgi on suurem kui KOV-i võimalused

teenust osutada, saab kaaluda võimalusi järjekorramenetluse

loomiseks või muuks lahenduseks, mis toetab teenuse

paremat jõudmist sihtrühmani.

Nõustuda ei saa sellega, et seletuskirjas ei ole hinnatud

muudatusega kaasnevat mõju KOV-i töö- ja

finantskoormusele ning ei ole kirjeldatud selle katteallikad.

Eksitav on väide, et kuna tegemist on varasema taotlusvooru

põhiselt toimunud tegevusega, ei kaasne KOV-idele

täiendavat koormust. Näiteks on KOV-il kohustus

kontrollida, kas teenuse saaja elukoht on registreeritud nende

omavalitsuses. Eelnõuga kaasneva mõju puhul on oluline

arvestada ka sellega, et varasemas taotlusvoorus osales vaid

60% KOVe, mis tähendab et ligi pooltel omavalitsustel

vastava teenuse korraldamisega seotud kogemus puudub.

Selgitame.

Varasemalt pidid KOV-id läbi mõtlema oma peamiste

sihtrühmade vajadused, esitama taotlused, sõlmima

teenusepakkujatega lepingud, esitama aruande.

Muudatusega jääb ära senine taotluse esitamine, kõik

ülejäänud etapid jäävad samaks, seetõttu hindame, et selle

(rahastusskeemi) muudatusega halduskoormus ei suurene.

Kui KOV-il puudub senine kogemus, siis kaasneks koormus

ülal-loetletud tegevuste teostamiseks nii varasema

rahastusskeemi (toetusmeetmed) kui uue, eelnõuga välja

pakutud lahenduse puhul.

Justiitsministee

rium

Eelnõu § 1 p 1 – kõnealuse sätte kohaselt nähakse ette

kohustus edastada sotsiaalteenuste ja -toetuste

Osaliselt arvestatud.

5

Märkuse

esitaja

Märkuse sisu Kommentaar märkusele

andmeregistrisse (STAR) SHS § 156 lõikes 39 nimetatud

vaimse tervise teenuse osutamise andmed. Samas aga SHS §

156 lõikes 39 esitatavaid andmeid toodud ei ole ning viidatud

säte reguleerib toetuse maksmist. Seega ei ole arusaadav,

milliseid andmeid STAR-i edastama hakatakse, ning seetõttu

ei ole võimalik ka hinnata andmetöötluse eesmärgipärasust

ja proportsionaalust. Palume selles osas seletuskirja ja

eelnõu täiendada. Seletuskirjas on selgitatud, et andmeid on

STAR-i vaja selleks, et saaks teha statistikat ja

andmeanalüüsi ülevaateid ning kavandada teenuseid. Küll

aga ei ole selgitatud, kas tegemist on isikustatud andmetega,

sealhulgas eriliiki isikuandmetega. Kui eesmärgiks on

statistika ja analüüs,siis võiks eeldada, et andmete esitajad ei

peaks STAR-i esitama isikuandmeid. Palume ka selles osas

seletuskirja ja eelnõu täpsustada.

STARi kasutusele võtust on SKA ettepanekul loobutud.

Eelnõu § 1 selgitust on (statistiliste) andmete osas

täiendatud. Andmevahetust on mh käsitletud seletuskirja

punktis 6 alapealkirja „Andmekaitsealane mõjuhinnang“ all.

Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu

ja seletuskirja failis jäljega tehtud

normitehniliste märkustega ning märkustega eelnõu mõju

kohta.

Arvestatud osaliselt.

Arvestatud ei ole järgmise kolme seletuskirjas tehtud

märkusega:

1) ettepanek seletuskirja p-s 5: „Puutumus on IKÜM-

iga ja sellest tulenevalt on andmekaitsealane

mõjuhinnang esitatud.“ – ei arvestata. Eelnõuga ei

teha erisust, millest tuleks teavitada. Eelnõu on

IKÜMiga vastavuses, mis on otsekohalduv. Ei pea

vajalikuks igakord seda korrata. Viide on p 1.3 all

olemas.

2) ettepanek seletuskirja p-s 8: „Palun lisage siia ka

uute aktide kehtestamise ja kehtivate kehtetuks

tunnistamise vajadus, siis on selge, et ka need

aspektid on läbi mõeldud.“ – ei arvestata. Selliseid

õigusakte ei ole. Senine toetus on olnud

6

Märkuse

esitaja

Märkuse sisu Kommentaar märkusele

konkreetseks aastaks sätestatud määrustega. Midagi

enamat juurde ei tule kui see, mis seletuskirjas juba

muudatusena toodud.

3) ettepanek seletuskirjas p-s 6: „Antud lõik sobib

iseloomustama mõju KOVidele: Püsirahastus annab

KOV-ile võimaluse sõlmida teenuseosutajatega

pikemaajalised lepingud, mis tagab neile püsivama

teenusevajaduse ning suurendab nende

kindlustunnet.“ – ei arvesta. Lause väljendab mõju

(nt kindlusetunde kasvu) teenuseosutajatele.

Rahandusminis

teerium

Märkisime ka oma kooskõlastuskirjas VTK-le, et teenuse

pakkumise vabatahtlikkuse korral kaasneb risk, et kas

teenust ei pakuta üldse või kui isegi seda soovitakse teha, ei

leidu teenuse pakkumiseks kvalifitseeritud inimesi. Kuivõrd

riigieelarve seaduse § 48 lõike 2 kohaselt antakse

toetusfondist kohaliku omavalitsuse üksustele toetust

seaduses määratud sihtotstarbel ja tingimustel kasutamiseks,

tekib eespool kirjeldatud juhul olukord, kus mõnel kohaliku

omavalitsuse üksusel võib sihtotstarbeliseks kasutamiseks

eraldatud raha jääda kasutamata.

Arvestatud.

Seletuskirja täiendatud.

Eelnõus puuduvad tingimused, mis tagaks riigi poolt

sihtotstarbeliselt eraldatud raha tulemusliku kasutamise või

eraldatud raha kasutamata jätmise korral selle tagastamise.

Kuivõrd riigieelarve seaduse § 48 lg 2 võimaldab seaduses

määrata toetusfondi kaudu eraldatud toetuse kasutamiseks

tingimusi, palume eelnõu täiendada.

Mitte arvestatud.

Eelnõus on ette nähtud toetusfondi kasutamise tingimused:

 vaimse tervise teenuse kättesaadavuse tagamise

korraldamiseks

 selleks asjakohase ettevalmistusega isiku poolt.

Täiendavalt tuleb märkida, et KOV peab teenuse osutamise

alustamisel teavitama oma elanikke teenusest ja selle

osutamise korraldusest kooskõlas SHS § 14 lõikega 2,

7

Märkuse

esitaja

Märkuse sisu Kommentaar märkusele

kehtestades teenuse pakkumise tingimused ja korra.

Vastavalt SHS § 157 lg-le 3 teeb Sotsiaalkindlustusamet

haldusjärelevalvet SHS alusel antud KOV haldusaktide

õiguspärasuse ning sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteedi,

samuti riigi poolt sotsiaalhoolekandeks eraldatud

sihtotstarbeliste vahendite kasutamise üle.

Regionaal-ja

Põllumajandus

ministeerium

Seletuskirja 6. osa „Seaduse mõjud“, alaosa „Mõju

majandusele ja regionaalarengule“ leheküljel 8 on märgitud,

et eelnõu mõju väljendumises on kesksel kohal otsus, kas

kohalik omavalitsus (edaspidi KOV) hakkab teenust

pakkuma või mitte. Palume seletuskirjas selgitada, miks on

KOV-ide valmisolek teenust osutada erinev ning mida

kavatsetakse ette võtta, et suurendada KOV-ide võimekust ja

valmisolekut vaimse tervise teenuse osutamiseks.

Arvestatud.

Seletuskirja täiendatud.

Teeme ettepaneku täiendada seletuskirja 6. osa „Seaduse

mõjud“, alaosa „Mõju majandusele ja regionaalarengule“.

Palume eristada mõju majandusele ja mõju

regionaalarengule Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse

nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja“ § 46 lõike

1 kohaselt, et tagada tasakaalustatud mõjuanalüüs.

Arvestatud.

Seletuskirja täiendatud.

Teeme ettepaneku täiendada seletuskirja hinnanguga, kui

kõrge võib olla tegelik minimaalne vajadus kogukonna

vaimse tervise teenuste järele võrreldes antud toetusega

loodavate võimalustega.

Arvestatud.

Seletuskirja täiendatud.

Sotsiaalkindlus

tusamet

Eelnõuga muudetakse sotsiaalhoolekande seadust (SHS)

selliselt, et kohalikel omavalitsustel (KOV) on võimalik

saada toetust vaimse tervise teenuste korraldamiseks. Sellega

seonduvalt meenutame, et SKA palus oma tagasides VTK-le

Mitte arvestatud.

Vaimse tervise teenus on koondnimetus, mille all

mõistetakse psühhosotsiaalset ja psühholoogilist abi. Ei saa

nõustuda, et selliste abiteenustega seonduvalt SKA-l

8

Märkuse

esitaja

Märkuse sisu Kommentaar märkusele

läbi mõelda ka uue toetusmeetme järelevalvega seonduv ja

näha ette asjakohased erisused (vt SKA 27.03.2024

tagasiside VTK-le nr 5.2-2/10192-1). Ühtlasi tõime välja, et

kuivõrd vaimse tervisega seonduvates küsimustes on

pädevus ennekõike tervisevaldkonna asutustel, siis ei peaks

muudatusega kaasnev järelevalve langema SKA ülesandeks.

Antud eelnõus vaimse tervise toetusmeetme järelevalvega

seonduvaid erisusi ette nähtud ei ole ja see on siiski allutatud

SKA üldisele järelevalvele (SHS § 157 lõige 3). SKA jääb

oma varasemalt väljendatud seisukoha juurde ja palume

jätkuvalt vaimse tervise toetusmeetmete kasutamisega

seonduva järelevalve osas näha SHS-i ette erisused. Näiteks

täiendades SHS § 157 järgmiselt:„(x). Riikliku- ja

haldusjärelevalvet käesoleva seaduse § 156 lõigetes 39 ja

31o nimetatud toetuse kasutamise ning vaimse tervise

teenuse üle teostab [...] .“. Nõustuda ei saa aga lahendusega,

kus uue toetusmeetmega seonduv järelevalve pannakse SKA

ülesandeks, ilma ressurssi vajadusi kaardistamata ja

vahendeid eraldamata.

pädevus puudub. Tegemist ei ole psühholoogilise või

psühhiaatrilise raviga, millise pakkumisega seonduv

pädevus on tervishoiusüsteemis.

SHS § 157 lg 3 näeb ette SKA kohustuse teha

haldusjärelevalvet SHS alusel antud kohaliku omavalitsuse

üksuse haldusaktide õiguspärasuse ning sotsiaalteenuste ja

muu abi kvaliteedi, samuti riigi poolt sotsiaalhoolekandeks

eraldatud sihtotstarbeliste vahendite kasutamise üle.

Riikliku ja haldusjärelevalve ülesanne pandi SKA-le 2017.

aastal. Seletuskirja on järelevalve osas täiendatud.

Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse SHS § 144 lõiget 1

punktiga 17, millega luuakse õiguslik alus, et KOV saaks

kanda sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse (edaspidi

STAR) andmed isikule vaimse tervise teenuse osutamise

kohta. Eelnõu seletuskirja (lk 4) kohaselt võimaldab andmete

STAR-i kandmine teha statistikat ja andmeanalüüsi, mis on

aluseks nii ülevaate saamiseks kui ka teenuste edasiseks

kavandamiseks ja arendamiseks. Seejuures on märgitud, et

muudatusega ei kaasne STAR-i arendusvajadust. KOV-id

Arvestatud.

Oleme täpsustanud praeguse sotsiaalteenuste ja -toetuste

andmeregistri (edaspidi STAR) võimalusi ning selgitanud

välja, et kuigi STAR võimaldab KOV-idel sinna andmeid

kanda, siis statistikat ülevaate saamiseks teenuste

pakkumisest ja edasiste kavandamiseks ei ole võimalik sealt

välja võtta. Sellest tulenevalt nähakse eelnõuga ette

kohustus KOV-idele kord aastas esitada kokku lepitud

sisuga aruandlus (täpsemalt kirjeldatud seletuskirjas).

Sellega seoses näeme vajadust analüüsida kas ja kui, siis

9

Märkuse

esitaja

Märkuse sisu Kommentaar märkusele

saavad STAR-i ka praegu luua asjakohase abinõu, mis

käesoleval juhul oleks nimetusega „vaimse tervise teenus“.

Eeltooduga seonduvalt peame vajalikuks täpsustada, et täna

ei ole STAR-is sellist üldist abinõud nagu „vaimse tervise

teenus“. Seetõttu ei võimalda üldist ja ajaloolist statistikat

saada see kui iga KOV märgib STAR-i oma abinõu, vaid see

abinõu tuleks STAR-i lisada andmekogu üleselt. Siinkohal

on oluline täpsustada, et kuigi vanasse STAR-i saaks sellise

üldise abinõu lisada, siis pikemas vaates liigutakse

teenustega uude STAR-i ja sinna vaimse tervise abi teenuse

lisamine tähendab arenduskulu.

milline täiendav arendusvajadus kaasneb uue STAR-i puhul

vaimse tervise teenuse lisamisega sinna kantavate teenuste

hulka.

Sotsiaalhoolekande seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse

eelnõu (vaimse tervise teenus) seletuskirja

lisa 2

Rakendusaktide kavand

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määruse nr 16

„Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele

määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise

tingimused ja kord” muutmine

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 48 lõike 4 alusel.

§ 1. Määruse muutmine

Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määrust nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku

omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja

kord” täiendatakse §-ga 33 järgmises sõnastuses:

㤠33. Vaimse tervise teenuse korraldamise toetus

(1) Vaimse tervise teenuse kättesaadavuse tagamise korraldamiseks mõeldud toetuse jaotamisel

kohaliku omavalitsuse üksuste vahel lähtutakse sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõikest 39.

Toetuse jaotamisel võetakse arvesse kohaliku omavalitsuse üksuste elanike arv vastava aasta

1. jaanuari seisuga rahvastikuregistri andmetel.

(2) Kohaliku omavalitsuse üksus peab toetuse kasutamisel lähtuma sotsiaalhoolekande seaduse

§ 155 lõikes 39 sätestatud tingimustest. Psühholoogilist ja psühhosotsiaalset abi osutab oma

pädevuse piires selleks asjakohase ettevalmistusega isik.“.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. a.

Kaja Kallas

Peaminister

Piret Hartman

Regionaalminister

Taimar Peterkop

Riigisekretär

2

KAVAND

SOTSIAALKATISEMINISTRI MÄÄRUS

Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määruse nr 7

„Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete

koostamise nõuded, andmete koosseis

ja esitamise kord“ muutmine

§ 1. Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määruse nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste

statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmine

Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määruses nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste

aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ tehakse järgmised

muudatused:

1) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses:

„12) „Vaimise tervise teenus“ (lisa 18).“;

2) paragrahvi 3 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „8–11“ tekstiosaga „8–12“;

3) määrust täiendatakse lisaga 18.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Signe Riisalo

sotsiaalkaitseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Maarjo Mändmaa

kantsler

EELNÕU

06.05.2024

Sotsiaalhoolekande seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise

seadus (vaimse tervise teenus)

§ 1. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine

Sotsiaalhoolekande seaduse § 156 täiendatakse lõigetega 39 ja 310 järgmises sõnastuses:

„(39) Riigieelarvest määratakse kohaliku omavalitsuse üksustele riigieelarve võimalustest

lähtuvalt toetus psühhosotsiaalse ja psühholoogilise abi (edaspidi koos vaimse tervise teenus)

korraldamiseks kohaliku omavalitsuse kehtestatud korras selleks asjakohase ettevalmistusega

isiku poolt. Toetus jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel proportsionaalselt elanike

arvule. Seejuures arvestatakse, et minimaalne toetus kohaliku omavalitsuse üksuse kohta oleks

vähemalt 1/250 ja maksimaalne toetus kuni 1/16 riigieelarve seaduse § 48 lõike 4 alusel

määratud toetusfondi vaimse tervise teenuse korraldamise toetuse kogumahust.

(310) Käesoleva paragrahvi lõikes 39 nimetatud toetuse kasutamisel peab kohaliku omavalitsuse

üksus lähtuma põhimõttest, et vaimse tervise teenuse toetusega ei asendata oma eelarvest

kaetavaid kulusid.“.

§ 2. Käibemaksuseaduse muutmine

Käibemaksuseaduse § 16 lõike 1 punktis 4 asendatakse tekstiosa „ja 1301“ tekstiosaga „, 1301

ja § 156 lõikes 39“.

§ 3. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2024. a

Algatab Vabariigi Valitsus 2024. a

1

Sotsiaalhoolekande seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse

eelnõu (vaimse tervise teenus) seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Käesoleva eelnõuga sätestatakse toetusfondist kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi KOV)

finantseerimine psühhosotsiaalse ja psühholoogilise abi (koos ka vaimse tervise teenus)1

korraldamiseks kogukonna tasandil.

Seoses COVID-19 pandeemiaga eraldas Riigikogu 2021. aasta riigieelarve seadusega

Sotsiaalministeeriumile rahalised vahendid elanikkonna vaimse tervise toetamiseks eesmärgiga

parandada vaimset tervist toetavate teenuste kättesaadavust. Ministeerium kogus KOV-idelt

tagasisidet elanikele psühhosotsiaalse ja psühholoogilise abi pakkumise praktika ja vajaduste,

sealhulgas abi vajavate sihtrühmade kohta.2 Sama aasta sügisel testis Sotsiaalministeerium

psühhosotsiaalse ja psühholoogilise abi osutamist, võimaldades KOV-idel taotleda määruse alusel

vaimse tervise teenuse toetust ning psühholoogi palga- ja juhendamistoetust.

Eelnõu järgi viiakse rahastus riigieelarvest KOV-ile määratava toetusfondi vahenditesse, mis loob

KOV-ile võimaluse rakendada iseseisvalt vaimse tervise teenuse pakkumist. Muudatusega luuakse

eeldused, et kõikidel KOV-idel oleks võimalus pakkuda oma elanikele kodulähedast vaimse tervise

teenust ja seeläbi paraneks selle teenuse kättesaadavus.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja selle seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna

kogukonna teenuste koordinaator Kaidy Aljama ([email protected], tel 5913 7973) ja vaimse

tervise osakonna juhataja Anne Randväli ([email protected], tel 5911 8463) koostöös

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kohalike omavalitsuste osakonna nõuniku Andrus

Jõgiga ([email protected], tel 5885 1311).

Eelnõu mõjude analüüsi on teinud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna nõunik

Tiina Linno ([email protected], tel 5919 2738).

Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome- ja

isikuandmete kaitse nõunik Lily Mals ([email protected]; tel 626 9199).

Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna

dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse järgmisi seaduste redaktsioone:

1) sotsiaalhoolekande seadus (SHS) avaldamismärkega RT I, 14.12.2023, 4;

1 Vaimse tervise teenus – KOV-i elanikele pakutav psühhosotsiaalne ja psühholoogiline abi:

 psühhosotsiaalne abi – inimeste psühhosotsiaalset heaolu parandavad tegevused, mida pakuvad oma pädevuse piires selleks asjakohase

ettevalmistusega isikud;

 psühholoogiline abi – psühholoogi rakendatav inimesele või inimrühmale suunatud professionaalne tegevus eesmärgiga leevendada düstressi ning parandada vaimset tervist ja heaolu.

2 Vaimse tervise toetamine KOV tasandil. Sotsiaalministeerium: 2021.

2

2) käibemaksuseadus (KMS) avaldamismärkega RT I, 21.11.2023, 11.

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi aastateks 2023–2027 punktiga 9.2.4.

Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ja selle

kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs seletuskirja 6. punktis.

2. Eelnõu eesmärk

Eelnõuga luuakse eeldused, et kõikides KOV-ides oleks kodulähedane psühhosotsiaalne ja

psühholoogiline abi seal elavatele inimestele kättesaadav. Selleks on vaja muuta olemasolevat

praktikat ehk anda KOV-idele võimalus iseseisvalt vaimse tervise teenuseid korraldada, kasutades

selleks KOV-i toetusfondi vahendeid Sotsiaalministeeriumi korraldatud iga-aastaste taotlusvoorude

asemel.

Muudatus on seotud Sotsiaalministeeriumi laiema sihiga luua regulatiivsed eeldused, et sisustada

terviklik vaimse tervise teenuste süsteem, sealhulgas selle puuduolevad komponendid – madala

lävega kliinilist kompetentsi mittenõudvad psühhosotsiaalsed ja psühholoogilised teenused nii

abivajajale kui tema lähedastele kogukonna tasandil.

2.1. Terviklik vaimse tervise teenuste süsteem, kogukonna tasandi teenused ja kohaliku

omavalitsuse roll selles

Vaimse tervise teenuste süsteemi kirjeldamisel lähtutakse kõige sagedamini Maailma

Terviseorganisatsiooni (WHO) optimaalset teenuste kombinatsiooni kirjeldavast püramiidist3, mille

Eestile kohandatud versiooni tutvustab ka vaimse tervise roheline raamat4.

Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise tegevuskava 2023–20265 koostamisel lähtuti võrreldes

2019. aastal vaimse tervise rohelise raamatu jaoks kohandatud visiooniga mõnevõrra täpsustatud

ülesehitusest. Täpsustamisel juhinduti WHO vaimse tervise parandamise kogukonna juhendist6

ning eelkõige puudutabki erinevus kogukonnateenuste sisu ja paiknemist püramiidil: kui vaimse

tervise rohelises raamatus on kogukonnateenused näidatud esmatasandi teenuste ja mitteformaalse

kogukonnatoe vahel, ei arvesta selline asukoht püramiidis sellega, et formaalseid vaimse tervise

teenuseid pakutakse kogukonna tasandil praeguse visiooni järgi nii esmatasandi tervishoius, töö- ja

koolitervishoius ning haridustugiteenuste näol kui ka KOV-ide poolt. Sellest tulenevalt on need

praeguses püramiidis asetatud ühele tasandile kõrvuti. Nii lähtus Sotsiaalministeerium vaimse

tervise tegevuskava koostamisel püramiidist (joonis 1), mis on kombinatsioon kaasaegsetest

suundumustest ja Eesti praegusest olukorrast.

Siiski ei ole kõik püramiidi tasandid ja komponendid Eestis praegu ammendavalt sisustatud ning

selle arendamisega tuleb tegeleda. Eelkõige on puudulikud või ebaühtlaselt kaetud püramiidi

keskmised kihid (mitteametlik kogukonna tugi ning kogukonna- ja esmatasandi teenused), mistõttu

kasutavad spetsialistid eelviidatud vaimse tervise püramiidi kirjeldamiseks liivakella-metafoori ja

rõhutavad vajadust muuta see püramiidikujuliseks.

3 The optimal mix of services. WHO (2007). Improving health systems and services for mental health. WHO (2009). 4 Vaimse tervise roheline raamat, Sotsiaalministeerium (2020), lk 24. 5 Vaimse tervise tegevuskava 2023–2026. Sotsiaalministeerium (2022). 6 Vaimse tervise parandamise kogukonna juhend: WHO vaimse tervise parandamise tegevuskava (mhGAP) (2022), lk 5.

3

Joonis 1. Vaimset tervist toetavate tegevuste ja teenuste korralduse optimaalne jaotus

Allikas: Vaimse tervise tegevuskava 2023–2026, Sotsiaalministeerium, 2022

Ka WHO näeb inimeste vaimse tervise vajaduste ja kättesaadavate teenuste vahel lõhet üle kogu

maailma ning selle ühe peamise lahendusena just ennetavate ja kogukonnateenuste (community-

based mental health care) mahu suurendamise. Seejuures defineerib WHO kogukonnateenustena

kõiki teenuseid, mida pakutakse väljaspool eriarstiabi.7 Seega kuuluvad sinna nii esmatasandi

tervishoius (nt perearsti, pereõe, vaimse tervise õe, kliinilise psühholoogi) ja regionaalsete

üldhaiglate (nt vaimse tervise õe, kliinilise psühholoogi, sotsiaaltöötaja) pakutavad teenused kui ka

asjassepuutuvad sotsiaalsüsteemi teenused. Need hõlmavad ka laia spektrit kogukonna tasandi

vaimse tervise teenuseid, mida pakutakse kohalikes tervise-, pere- ja päevakeskustes.

Ka käesoleva eelnõu 20.03.2024 kooskõlastamisele esitatud väljatöötamiskavatsuse tagasiside

sisaldas küsimusi ja kommentaare, mis puudutasid KOV-i pakutavate vaimse tervise teenuste seost

ja haakuvust esmatasandil pakutavate teenustega ning vastutuse selgust riigi ja KOV-i pakutavate

teenuste suhtes, aga ka teenusepakkujate piisavuse küsimusi. Nii esmatasandi kui kogukonna

tasandi, sealhulgas KOV-i pakutavad teenused kuuluvad vaimse tervise püramiidi mõttes samale

tasandile. See aga ei tähenda vastutuse hajumist. Riigil on ikka vastutus tagada inimesele vajalikud

tervise-, sealhulgas vaimse tervise teenused esmatasandil (kus perearstidele on loodud võimalused

vaimse tervise spetsialistide kaasamiseks alates vaimse tervise õest kuni psühhiaatrilisele ravile

suunamiseni). KOV-ile tekitatakse eelnõuga võimalus pakkuda oma elanikele madala lävega ehk

prekliinilisi vaimse tervise teenuseid – psühhosotsiaalset ja psühholoogilist abi. See lähenemisviis

ei paiguta süsteemis teenuseid või vastutust ringi, vaid loob täiendava võimaluse seni puuduolevaid

teenuseid sisustada ja pakkuda.

Eelnõuga loodav täiendav võimalus ei asendaks juba KOV-i rahastatavaid ja pakutavaid teenuseid.

Väljatöötamiskavatsuse tagasisides väljendati muret, et teenusepakkujaid ei pruugi piisata ning võib

tekkida täiendav surve ühtedele ja samadele juba praegu mittepiisavalt esindatud spetsialistidele (nt

psühholoog-nõustajad, kliinilised psühholoogid). KOV-i võimalus pakkuda mittekliinilisi vaimse

tervise teenuseid on ühtlasi võimalus kaasata spetsialiste, keda senine süsteem piisavalt ei rakenda.

Nii on võimalik haarata kaasa vaimse tervise spetsialiste, kes ei kuulu erineva spetsialiseerumisega

7 World mental health report: transforming mental health for all. Geneva: World Health Organization; 2022.LK 189.

4

kutsega psühholoogide hulka, kuid kellel on asjakohane ettevalmistus pakkuda mingit konkreetset

psühhosotsiaalse või psühholoogilise abi teenust. Vastavad definitsioonid on esitatud seletuskirja

4. osas (eelnõu terminoloogia) ning näitlik teenuste nimekiri ja asjakohased spetsialistid on esitatud

seletuskirja 3. osas (eelnõu sisu ja võrdlev analüüs).

2.2. Senine praktika ja selle muutmise vajadus

Riigikogu eraldas 2021. aastal Sotsiaalministeeriumile rahalised vahendid elanikkonna vaimse

tervise toetamiseks seoses COVID-19 pandeemiast tuleneva survega. Loodi valdkondadeülene

vaimse tervise staap, mis kaardistas vajadusi ja probleeme, aga ka pakutavaid lahendusi.8 KOV-

ides korraldatud uuring9 keskendus elanikkonna abivajaduse muutustele seoses pandeemiaga,

KOV-ide vaimset tervist toetavate teenuste korraldusele ning KOV-ide ootustele ja vajadustele

elanike vaimse tervise toetamiseks (sh millised sihtrühmi nähti peamiste abivajajatena).

Küsitlusuuringu tulemustele tuginedes valmistati 2021. aasta sügisel riigieelarve seaduse § 531

lõike 1 alusel KOV-idele ette taotlusvoorud ning nendega on jätkatud 2024. aastani.

Kuna seni on taotlusvooru kaudu vaimse tervise teenuste rahastuse taotlemine KOV-ide poolt

pidevalt kasvanud, võib öelda, et KOV-id on meetme omaks võtnud. Esmatasandi tervisekeskustel

on võimalik kasutada psühholoogi palga- ja juhendamistoetust, et palgata kogukonnapsühholooge,

kuid seda võimalust on kasutanud vaid 2–3 tervisekeskust. Seega tuleb tõdeda, et see meede pole

esmatasandi tervisekeskuste jaoks muutunud hästi toimivaks.

Riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel taotlusvooru korraldamine on siiski ajutine lahendus

seaduses seni reguleerimata valdkonna rahastamiseks, mistõttu on vajaduse säilimise korral oluline

reguleerida tegevuse rahastamist püsivamalt. Taotlusvooruga kaasnevad nii rahastamise

järjepidevuse kui ka jätkuvuse probleem, millele on viidanud ka Riigikontroll COVID-19 kriisiga

seotud meetmeid analüüsides järgmiselt: „kiired jalad ega nobedad näpud ei saa olla toetuse

andmise mõõdupuu“10.

Sarnaselt senisega jääb ka toetusfondi vahendite jaotamisel teenuse pakkumine KOV-i otsuseks.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist.

Eelnõu §-ga 1 täiendatakse SHS § 156 lõigetega 39 ja 310.

SHS § 156 lõige 39 annab aluse kasutada toetusfondi vahendeid. Vahendid on mõeldud KOV-ile

vaimse tervise teenuse korraldamise rahastamiseks, et aidata parandada teenuste kättesaadavust.

KOV võib toetust kasutada vaimse tervise teenuse, s.o psühhosotsiaalse ja psühholoogilise abi

kättesaadavuse edendamiseks KOV-i elanikele kooskõlas SHS § 5 lõikega 1. Sellega on muu hulgas

hõlmatud ka näiteks üldhooldusteenust saavad inimesed, kelle elukohana on vastav KOV kantud

rahvastikuregistrisse. Kuivõrd toetusfondist rahastamisel on tegemist KOV-i korraldatava abiga,

hindab KOV ise teenuste üldist vajadust ja KOV-i võimalusi (eelarve, teenusepakkujad piirkonnas)

ning sõlmib koostööleppe teenusepakkujaga, kes osutab elanikele vaimse tervise teenuseid KOV-i

poolt etteantud mahus.

Teenuse korraldamisel on KOV seotud nõudega, et teenust saab pakkuda üksnes asjakohase

ettevalmistusega isik. Psühholoogiline abi on vastava väljaõppega (psühholoogia bakalaureuse-

8 Kroonviiruse epideemia psühhosotsiaalsete tagajärgedega toimetulek. 2. eksperdiarvamus. Lk 4. Lisa: Vaimse tervise staabi tegevused elanike

vaimse tervise toetamiseks ja kriisi õppetunnid. 9 Vaimse tervise toetamine KOV tasandil. (Sotsiaalministeerium, 2021). 10 Koroonakriisi viis õppetundi. Riigikontrolli ülevaade Riigikogule (2021).

5

või magistrikraadiga, kutsetunnistusega spetsialist) psühholoogi rakendatav inimesele või

inimrühmale suunatud professionaalne tegevus. Psühhosotsiaalne abi on inimeste

psühhosotsiaalset heaolu parandavad tegevused, mida pakuvad oma pädevuse piires selleks

asjakohase ettevalmistuse saanud isikud. Asjakohaseks ettevalmistuseks loetakse piisavat

hariduslikku ja kutsealast ettevalmistust, kui see loob eeldused professionaalseks ja kvaliteetseks

teenuseosutamiseks. Teenust vahetult osutav isik on saanud ettevalmistuse (sh tasemeharidus,

täiendkoolitus, praktika ehk töökogemus), mida saab eeldada vastava teenuse osutamise korral.

Selle näiteks võib olla ka teenusepakkuja kehtiv kutsetunnistus seotud kutsealal. Töökogemuse

hindamisel loetakse piisavaks töökogemus, mis loob eeldused vaimse tervise teenuse pakkumiseks

iseseisvalt ja tulemuslikult, arvestades sihtrühma vajadusi ning tunda seejuures ära kutsealased

piirid abi osutamisel.

Teenusepakkujad ei pea siiski olema tingimata kutsega või magistrikraadiga psühholoogid, vaid

tegemist võib olla ka teiste toetavate teenuste (nt hingehoid, teraapiad, tugigrupid,

kogemusnõustamine jm) pakkujatega, kellel on vastav ettevalmistus nende teenuste pakkumiseks.

Täpsemalt kirjeldatakse soovituslikke nõudeid toetuse andmise juhendis, mis aitab muudatust

tulemuslikumalt rakendada. Juhend on mõeldud KOV-ide toetamiseks teenuste planeerimise

protsessis.

Seniste taotlusvoorude raames on KOV-id kõige enam pakkunud psühholoogilist nõustamist, lisaks

on pakutud ka näiteks pereteraapiat, perenõustamist, esmast vaimse tervise kriisinõustamist ja

psühhosotsiaalset kriisiabi, hingehoidlikku nõustamist, grupiteraapiat lapsevanematele,

kogemusnõustamist, leinanõustamist, loovteraapiat (muusika-, kunsti-, liikumisteraapia) ja

mänguteraapiat.

KOV peab teenuse osutamise alustamisel teavitama oma elanikke teenusest ja selle osutamise

korraldusest kooskõlas SHS § 14 lõikega 2, kehtestades teenuse pakkumise tingimused ja korra.

Eelnõuga ei nähta ette KOV-i kohustust hinnata inimese individuaalset abivajadust ega teenust

saama suunamist. KOV määrab peamised abivajavad sihtrühmad ja neile sobivad teenused ning

planeerib need vastavalt, arvestades olemasolevaid ressursse (sihtrühmade suurus ja proportsioon,

rahalised vahendid, teenusepakkujad piirkonnas jm). Kuivõrd muudatusega luuakse alused ja

eeldused toetusfondi rahaliste vahendite kasutamiseks, on KOV-il võimalik ise otsustada, millistel

tingimustel hakkab inimene teenust saama (nt pöördub teenuse saamiseks otse teenusepakkuja

poole või suunab teenust saama KOV). Kui KOV ei ole isikut ise teenust saama suunanud, edastab

teenuseosutaja vastavalt teenuse pakkumise lepingule KOV-ile info selle kohta, kellele on teenust

pakutud.

Toetusfondi vahendite jaotamise täpsemad tingimused ja kord sätestatakse Vabariigi Valitsuse

6. veebruari 2015. a määruses nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele

määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“ (edaspidi toetusfondi

määrus). Seaduses nähakse ette põhireeglid ja määrad. Toetus jaotatakse KOV-ide vahel

proportsionaalselt elanike arvule. Seejuures arvestatakse, et minimaalne toetus KOV-i kohta on

vähemalt 1/250 ja maksimaalne toetus kuni 1/16 kogu toetuse mahust. Selliselt on võimalik ka kõige

väiksemates KOV-ides luua eeldused teenuste pakkumiseks. Näiteks 2025. aasta eelarve on

planeeritud selliselt, et toetuse summa jääb KOV-i kohta vahemikku 7000–111 000 eurot.

Muudatusega liiguvad vahendid eesmärgipäraseks kasutamiseks KOV-i eelarvesse ning KOV-il on

endal võimalus otsustada teenuse pakkumine. Kuna tegemist on KOV-i korraldatava abiga, vajab

muudatus KOV-i poolt korra kehtestamist ehk läbimõtlemist, kas ja kuidas seda ressurssi eesmärgist

lähtuvalt kasutada. Toetuse summa osas, mida KOV ei ole eelarveaasta jooksul ära kasutanud, tuleb

üle kanda järgmisesse eelarveaastasse samal otstarbel kasutamiseks (riigieelarve seaduse § 52) ning

see lahutatakse KOV-ile jooksva aasta samaks otstarbeks antud vahendite summast.

6

KOV esitab vastavalt SHS § 11 lõikele 2 Sotsiaalkindlustusametile (edaspidi SKA) statistilised

aruanded vastavalt sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrusele nr 7

„Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise

kord“, mille kaudu jõuavad Sotsiaalministeeriumini ka andmeid toetuse kasutamise jäägi kohta.

Aruandega kogutakse andmed isikule vaimse tervise teenuse osutamise kohta. Andmete kogumine

võimaldab SKA-l ja Sotsiaalministeeriumil teha statistikat ja andmeanalüüsi, mis on aluseks nii

osutatavatest teenustest ülevaate saamiseks kui ka teenuste edasiseks kavandamiseks (sh riiklike

rahastusotsuste tegemiseks) ja arendamiseks. Andmeid kogutakse sarnaselt praeguse

taotlusvooruga üks kord aastas, aasta lõpu seisuga eelneva 12 kuu kohta, täpne vajalik

andmekoosseis ja andmete esitamise kord sätestatakse KOV-idele mõeldud toetuse andmise

juhendis (teenuse osutamise maht, nõustatud inimeste arv, teenuse kulu jne), andmekooseisu

täpsustatakse arvestusega, et see ei suurendaks KOV-ide halduskoormust seoses vaimse tervise

teenuse korraldamisega.

Haldusjärelevalvet riigi poolt sotsiaalhoolekandeks eraldatud sihtotstarbeliste vahendite kasutamise

üle teeb Sotsiaalkindlustusamet (SHS § 157 lg 3).

SHS § 156 lõige 310 piirab KOV-ide õigust kasutada toetusfondist vaimse tervise teenuse

osutamiseks ette nähtud vahendeid sellisteks kuludeks, mida KOV juba katab oma eelarvest. SHS

§ 156 lõikes 39 sätestatud toetusfondi rahastus ei ole näiteks mõeldud vaimse tervise teenuse või

psühholoogilise abi osutamiseks üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses või koolieelses lasteasutuses

tugispetsialisti tegevusena. Nimetatud tugispetsialistide tegevust peaks KOV koolipidajana

rahastama riigieelarvest saadavast selleks ettenähtud tulust.

Eelnõu §-ga 2 täiendatakse KMS § 16 lõike 1 punkti 4 viitega SHS § 156 lõikele 39. Nimetatu

annab aluse lisada vaimse tervise teenus käibemaksuga mittemaksustavate sotsiaalteenuste loetellu.

KMS § 16 lõikes 1 on välja toodud kaupade ja teenuste käive, mida ei maksustata. Viidatud lõike

punktis 4 on sätestatud SHS-is nimetatud sotsiaalteenused, mida käibemaksuga ei maksustata,

sealhulgas ka need teenused, mida osutavad KOV-id. Tulenevalt sellest, et eelnõuga lisatakse SHS-

i uue teenusena vaimse tervise teenus, täiendatakse eelnõuga ka KMS § 16 lõike 1 punkti 4 viitega

SHS § 156 lõikele 39 (vaimse tervise teenus).

Vaimse tervise teenuse käsitamine maksuvaba käibena tähendab seda, et teenuse hinnale ei lisata

käibemaksu ning teenuseosutajal (maksukohustuslasel) puudub maksuvaba käibe tarbeks soetatud

kaupade ja teenuste sisendkäibemaksu mahaarvamiseks õigus.

Eelnõu §-s 3 nähakse ette, et eelnõu jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril. Tegemist on piisavalt pika

ajaga, et KOV-id jõuaksid kavandada võimaliku korra kehtestamise ning läbi mõelda vajaduse

teenuse pakkumiseks nii teenuse tüübi kui ka mahu osas. Kuna tegemist on KOV-i võimalusega

rakendada iseseisvalt vaimse tervise teenuse pakkumist, on KOV-il sõltumata sätete jõustumisest

võimalik teenuse pakkumisega alustada ka hiljem. Kui KOV-il läheb aega, et hinnata kogukonna

võimalusi ja vajadusi ning teenuseosutajate valmidust pakkuda vaimse tervise teenust ning alles

seejärel kavandatakse ja kehtestatakse teenuste osutamise kord, saab teenuse osutamisega alustada

peale korra kehtestamist. Toetusfondist on aga KOV-ile asjakohased vahendid juba eraldatud ning

need saab vastava korra valmimisel igal ajal kasutusele võtta. Samuti on KOV-il võimalik

planeerida omapoolseid täiendavaid vahendeid, et toetada vaimse tervise teenuse terviklikumat või

suuremahulisemat osutamist. Kuni muudatuste jõustumiseni pakutakse vaimse tervise teenuseid

riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel kehtestatud määruste11 alusel.

4. Eelnõu terminoloogia

11 Sotsiaalkaitseministri 7. veebruari 2024. a määrus nr 5 „Vaimse tervise teenuse toetus kohalikule omavalitsusele 2024. aastal“ ja

sotsiaalkaitseministri 12. veebruari 2024. a määrus nr 6 „Psühholoogi palga- ja juhendamistoetus kohalikule omavalitsusele ja esmatasandi

tervisekeskusele 2024. aastal“.

7

Eelnõuga võetakse seaduse tasandil kasutusele uus termin „vaimse tervise teenus“. Vaimse tervise

teenus on selle seaduse tähenduses KOV-i elanikele pakutav abi, mille komponendid on

psühhosotsiaalne ja psühholoogiline abi järgmises tähenduses:

• psühhosotsiaalne abi on inimeste psühhosotsiaalset heaolu parandavad tegevused, mida pakuvad

oma pädevuse piires selleks asjakohase ettevalmistusega isikud;

• psühholoogiline abi on psühholoogi rakendatav inimesele või inimrühmale suunatud

professionaalne tegevus eesmärgiga leevendada düstressi ning parandada vaimset tervist ja heaolu.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei reguleeri Euroopa Liidu õigusega seonduvat, kuna sotsiaalteenuste korraldus on iga

liikmesriigi poolt riigisiseselt otsustatud ja reguleeritud.

6. Seaduse mõjud

Seadusemuudatuse keskne siht on riigipoolse toetuse andmine toetusfondi, et kõikidel KOV-idel

oleks võimalus pakkuda oma elanikele vaimse tervise teenuseid ehk psühhosotsiaalset ja

psühholoogilist abi. Muudatuse toel luuakse vaimse tervise kogukonnateenuste tasandil kas

peamine või täiendav võimalus inimestele abi saamiseks.

Seadusemuudatuse rakendamisega mõjutatav(ad) sihtrühm(ad)

Seadusemuudatuse rakendamisel on potentsiaal mõjutada kõiki Eesti KOV-e (79) ja elanikke, kuna

õigus teenust saada on võrdselt kõigil inimestel üle Eesti. Seda eeldusel, et KOV otsustab vaimse

tervise teenust pakkuda. Kaudsemalt mõjutatakse vaimse tervise teenuse pakkujaid ja nende

personali.

Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Muudatuse otseseks sihtrühmaks on inimesed, kes suurenenud stressi tõttu otsivad tõenäoliselt

esmalt kohalikul tasandil (kogukonnas) tuge paremaks emotsionaalseks toimetulekuks (tõsisemate

probleemide korral aga võivad vajada ka kõrgema tasandi tuge). Sotsiaalministeeriumi vaimse

tervise seire (märts 2024) andmetel on Eestis viimase 30 päeva jooksul enda hinnangul suurt või

väga suurt stressi kogenud 15-aastaste ja vanemate inimeste osakaal 35% (seejuures meestest 31%

ja naistest 38%), mis on suurim viimase 12 kuu jooksul (võrdluseks, 27% märtsis 2023) – ehk

hinnanguliselt 368 000–429 000 inimest. Seejuures väga suurel määral koges stressi 12% ehk

116 500–157 400 inimest. Sama seire andmetel (detsember 2023) oli ca 11% (ehk 97 400–153 500)

15-aastastest ja vanematest inimestest enda sõnul viimase 12 kuu jooksul pöördunud kas

psühholoogi või psühhoterapeudi poole ja 5% (ehk 33 600-67 900) vaimuliku või hingehoidja

poole.

Psühholoogi või psühhoterapeudi teenusest tundis samas puudust 20% 15-aastastest ja vanematest

inimestest (207 600–258 500 inimest) ja hingehoidja või vaimuliku vastuvõtust 3% (24 200–

46 000 inimest). Selle sihtrühma puhul torkab silma eelkõige psühholoogi või psühhoterapeudi

teenuse vajajate veidi suurem osakaal naiste (25%), samuti alla 50-aastaste inimeste hulgas (25%–

38%), alla 18-aastaste lastega leibkondades elavate inimeste hulgas (28%), aga ka töötute (32%),

tööeluga rahulolematute (29%) ja suurel või väga suurel määral stressi kogenute hulgas (vastavalt

29% ja 42%), samuti nende inimeste hulgas, kelle hinnangul on nende vaimne tervis võrreldes

koroonakriisi eelse ajaga halvenenud (37%). Maakondlike erinevuste hindamiseks on seire valimi

suurus ebapiisav.

8

Vaadates eeltoodud andmeid, võib seega öelda, et hinnanguliselt võiks kitsamalt neid, kes enim

psühhosotsiaalset ja psühholoogilist abi vajavad ja seda ka otsivad, olla vähemalt 12% (137 000)

15-aastastest ja vanematest Eesti elanikest eelkõige eelnimetatud sotsiaal-demograafilistest

alagruppidest. Kui aga vaimse tervise abi vajadusega sihtrühmale luuakse eeldused saada

kodulähedasi vaimse tervise teenuseid kogukonna tasandil, mis aitavad ära hoida probleemide

kuhjumise ja edasise süvenemise, võib seadusemuudatuse positiivne mõju kõige enam abi

vajavatele ja seda otsivatele inimestele üle Eesti olla vähemalt keskmine kuni suur.

Arvestades, et vaimse tervise teenuse korraldajana jääb KOV-ile koos teenusepakkujatega vastutus

tagada teenuste kvaliteet asjakohase ettevalmistusega teenusepakkujate poolt, ei kaasne muudatuse

rakendamisega elanikkonnale ebasoovitava mõju riski.

Mõju majandusele

Seaduse rakendamine lisab vaimse tervise teenuste valdkonda ligi 1,7 miljonit eurot aastas ning

elavdab nii kohalikul tasandil teenusepakkujate turgu kui ka pakub erialast rakendust ja sissetulekut

meetme raames teenusepakkujaks kvalifitseeruvatele vaimse tervise teenust pakkuvatele

spetsialistidele.

Kuna varasem rahastusskeem (taotlusvooru kaudu) ei võimaldanud kõikidel KOV-idel raha

taotleda, tekib nüüd tekib võimalus kõikidel KOV-idel. See võimaldab senise projektipõhise toetuse

asemel toetusfondi püsirahastuse toel pakkuda abi elanikele, kelle vaimse tervise olukord ei vaja

veel kliinilist sekkumist, kuid kellel võib ilma õigeaegset abi saamata kujuneda välja vaimse tervise

häire.

Lisaks on vaimse tervise seire (märts 2024) andmetel oluliseks riskirühmaks majanduslikult halvasti

toime tulevad inimesed. Sageli on selle põhjuseks töö kaotus, sealhulgas pikaajaline töötus ja

vaimse tervise murede teke või kuhjumine võivad konkurentsivõimet tööturul veelgi halvendada.

Seire andmetel koges 50% neist, kellel on enda hinnangul majanduslikult raske või väga raske

hakkama saada, samuti 56% töötutest viimase 30 päeva jooksul ka suurt või väga suurt stressi.

Toetades võimalikult vara nende inimeste vaimset tervist, suureneb oluliselt ka võimalus, et töötud

või majandusraskustes inimesed suudavad tööturule tagasi pöörduda või seal rohkem panustada,

mis avaldab positiivset mõju nii majandusele kui ka inimressurssi ühiskondliku panuse

suurenemisele.

Mõju regionaalarengule

Sissetulekute tase, tööpuudus ja suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus on püsinud

piirkonniti ebaühtlane ja on teravam probleem eelkõige Ida-Virumaal, Kagu-Eestis ja suurematest

linnapiirkondadest kaugemal paiknevates piiriregioonides ja maapiirkondades. Seeläbi võib

eeldada, et eelnõu loob kaudse mõjuna mõnevõrra soodsamad eeldused just nende piirkondade

elanikkonna vaimse tervise paranemisele, tööjõus osalemisele ja majandusarengule.

Mõju väljendumises on kesksel kohal otsus, kas KOV hakkab teenust pakkuma või ei. Selleks, et

suurendada KOV-ide valmisolekut vaimse tervise teenust pakkuda, on plaanis enne muudatuse

jõustumist koostada juhendmaterjal (nt soovituslik protsess, teenuste kirjeldus ja teenusepakkujate

kvalifikatsioon), jagada teiste KOV-ide kogemusi ühisseminaridel ja teha selgitustööd. Varasemate

taotlusvoorude põhjal on teenust osutanud 60% KOV-idest, kelle hulka kuuluvad nii linnalised (nt

Tartu, Pärnu, Haapsalu, Rakvere) kui ka väiksemad KOV-id (nt Muhu, Saarde, Luunja). Kui

taotlusvooruga 2021. aastal alustades polnud muu hulgas Ida-Virumaa, Hiiumaa ja Jõgevamaa

KOV-id veel meetme raames vaimse tervise teenuseid pakkunud, siis nüüdseks on taotluse esitanud

KOV-e igast maakonnast. Alates taotlusvooru algusest (2021. aastal) on taotluse esitanud KOV-ide

arv kasvanud: 2021. aastal (september–detsember) 21 KOV-i, 2022. aastal 41 KOV-i ja 2023. aastal

9

48 KOV-i. Eeldame rahastusskeemi muutmise toel sarnast kasvu ka edaspidi. Arvestades

toetusfondi eelarve jaotuse põhimõtteid, on tagatud teenuse potentsiaalne rahastus kõigile 79 KOV-

ile selliselt, millega on võimalik pakkuda vähemalt minimaalsel tasemel teenust. Toetuse eelarve

jaotatakse KOV-ide vahel proportsionaalselt elanike arvule. Seejuures arvestatakse, et minimaalne

toetus KOV-i kohta on vähemalt 1/250 ja maksimaalne toetus kuni 1/16 kogu toetuse mahust.

Selliselt on võimalik ka kõige väiksemates KOV-ides luua eeldused teenuste pakkumiseks. Seega

on loodud eeldused teenuste osutamiseks kõigis KOV-ides, et tagada piirkonniti senisest ühtlasem

abi elanikele.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Võrreldes senise taotlusvooruga paraneb vaimse tervise teenuse, s.o psühhosotsiaalse ja

psühholoogilise abi kättesaadavus, mis aitab leevendada vajadust Tervisekassa rahastatavate

psühholoogilise ravi ja psühhiaatrilise eriarstiabi teenuste järele. Haldusjärelevalve tegemine ei ole

SKA-le uus ülesanne, vastav ülesanne anti talle üle 2017. aastal. SKA halduskoormus võib vähesel

määral suureneda, kuid kuna tegemist ei ole KOV-idele kohustusliku ülesande andmisega saab SKA

haldusjärelevalve tegemiseks valida sobiva ulatuse ning planeerida järelevalve mahu ja sageduse.

Lisaks võiks psühhosotsiaalse ja psühholoogilise abi kättesaadavuse laienemine kohalikul tasandil

aidata pikas perspektiivis leevendada survet SKA enda korraldatavate psühhosotsiaalsete teenuste

vajadusele – psühhosotsiaalne kriisiabi, traumast taastumist toetav vaimse tervise abi, vaimse

tervise nõustamine jne.

Eelnõu eesmärk on parandada kohalikul tasandil vaimse tervise teenuse, s.o psühhosotsiaalse ja

psühholoogilise abi kättesaadavust. Vaimse tervise teenuse pakkumine elanikele, kelle

individuaalset abivajadust ei ole hinnatud, on olnud KOV-ide vabatahtlik ülesanne, mida enne

2024. aastat pakkus 60% KOV-idest. Muudatus suurendab tõenäoliselt seni taotlusvoorude kaudu

rahastust saanud KOV-ide valmidust jätkata vaimse tervise teenuste pakkumisega. Olulise mõjuna

annab see seni taotlusvoorude kaudu rahastust mittesaanud KOV-idele võimaluse hakata

korraldama vaimse tervise teenuste pakkumist, kuivõrd toetusfondi vahendid kantakse

eesmärgipäraseks kasutamiseks üle kõikidele KOV-idele, kes saavad ise otsustada, kas soovivad

teenuse osutamise korraldada.

Kuna tegemist on varasema taotlusvooru põhiselt toimunud tegevusega, ei kaasne seni taotlusvooru

kaudu rahastust saanud KOV-idele täiendavat koormust: varem pidid KOV-id läbi mõtlema oma

peamiste sihtrühmade vajadused, esitama taotlused, sõlmima teenusepakkujatega lepingud, esitama

aruande. Muudatusega jääb ära senine taotluse esitamine, kõik ülejäänud etapid jäävad samaks,

seetõttu hindame, et selle muudatusega nende halduskoormus ei suurene. KOV-ide jaoks, kes varem

vaimse tervise teenust taotlusvooru rahastuse abil ei pakkunud, lisandub teenuse korraldamise (sh

eelnevalt kogukonna vajaduste ja teenuseosutajate valmiduse hindamine, teenuse osutamise

tingimuste ja korra väljatöötamise ning elanikkonna teavitamise) ja statistiliste aruannete esitamise

kohustus. Samas, kuna taotlusvooru kestel on selles osalevate KOV-ide arv pidevalt kasvanud, võib

hinnanguliselt öelda, et vaimse tervise teenuse olulisus elanikkonna jaoks kaalub taotlusvooruga

liitunud KOV-ide jaoks üles selle korraldamisega kaasneva halduskoormuse, mis KOV-iti võib olla

erinev.

Olukorras, kus KOV ei soovi mingil põhjusel ette nähtud vahendeid kasutada, jäävad vaimse tervise

teenuse pakkumiseks mõeldud ressursid kasutamata ja inimesed vastava teenuseta. Nende KOV-

ide jaoks, kes otsustavad vaimse tervise teenust mitte osutada, täiendavat halduskoormust mõistagi

ei kaasne.

Mõju teenuseosutajatele

10

Mõju teenuseosutajatele võib hinnata keskmiseks kuni suureks. Kui KOV-ides kujunevad

jätkusuutliku toetusfondi kaudu ja rahastamise toel välja vaimse tervise teenuste pakkumise

võrgustik ja järjepidev korraldus (traditsioon), on see oluliseks positiivseks signaaliks. See

motiveerib teisi, nõutava kvalifikatsiooniga teenusepakkujaid, kes on seni olnud rahastatud mujalt

või rakenduseta olnud, täiendavalt turule tulema ning seniseid teenusepakkujaid oma teenuste

pakkumist laiendama ja selle mahtu suurendama. Püsirahastus annab KOV-ile võimaluse sõlmida

teenuseosutajatega pikemaajalised lepingud, mis tagab neile püsivama teenusevajaduse ning

suurendab nende kindlustunnet.

Andmekaitsealane mõjuhinnang

Andmekogumise õiguslik alus on toodud seletuskirja punktis 3. Eelnõu seadusena jõustumisel

töötlevad KOV ja teenuseosutaja vaimse tervise teenuse saajate andmeid samadel alustel, nagu

tehakse praeguses taotlusvoorus. Teabe selle kohta, et inimene on teenust saanud, saab KOV

eelkõige teenusepakkujalt, sest inimene on otse teenusepakkuja poole pöördunud (inimesel on õigus

ja võimalus ise otsustada selle üle, kas ta teenuse saamiseks KOV-i võimaldatud pakkuja poole

pöördub ja selleks ei ole tal vaja KOV-i suunamist), või ka omapoolsest suunamisotsusest, kui KOV

on ise teenusevajaduse tuvastanud. Kui isik on pöördunud otse teenusepakkuja poole, edastab

asjakohase teabe teenusepakkuja vastavalt KOV-iga sõlmitud lepingule. Tegemist ei ole

andmetöötluse mõttes uue praktikaga. KOV-i ametnikele kohaldub avaliku teenistuse seadus (ATS

§ 55) ja ametnik ei tohi ei teenistussuhte ajal ega ka pärast teenistussuhtest vabastamist avaldada

talle teenistuse tõttu teatavaks saanud teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ega

muud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Universaalsena laieneb kõigile

andmetöötlejatele, sh teenusepakkujatele, isikuandmete kaitse seadus. Kuna KOV-id osutavad

igapäevaselt elanikkonnale mitmeid erinevat laadi andmetöötlust eeldavaid teenuseid, on vaimse

tervise teenus üks nendest, millele seega kehtivad kokkuvõttes kõik samad andmekaitse nõuded,

mida iga KOV oma ülesandeid täites juba järgib.

Tulenevalt asjaolust, et statistika eesmärgil ei edastata SKA-le isikustatud andmeid ja

andmetöötlusele rakenduvad kõik senised taotlusvooru tingimused, saab kokkuvõttes eelnõuga

tehtavate muudatuste andmekaitselist mõju pidada väheseks.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud

ja tulud

Sotsiaalministeeriumi valitsemisala tervist toetavate valikute programmi tegevuse „Vaimse tervise

edendamine“ elluviimiseks on perioodiks 2025–2027 eraldatud eelarvelised vahendid KOV-i

vaimse tervise teenuse toetuseks, psühholoogi palga- ja juhendamistoetuseks ja

hoolekandeasutustes pakutava hingehoiuteenuse osutamise toetamiseks: 2025. aastal

1 748 424 eurot, 2026. aastal 1 729 106 eurot ja alates 2027. aastast 1 712 999 eurot.

Seaduse rakendamisel suunatakse eespool nimetatud vahendid KOV-i toetusfondi ning

rakendamisega täiendavaid kulusid ei kaasne. Toetuse summa osas, mida KOV ei ole eelarveaasta

jooksul ära kasutanud, tuleb üle kanda järgmisesse eelarveaastasse samal otstarbel kasutamiseks

ning see lahutatakse KOV-ile jooksval aastal samaks otstarbeks antud vahendite summast.

8. Rakendusaktid

Eelnõu seadusena vastuvõtmisel tuleb muuta:

1) Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määrust nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku

omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja

kord“;

11

2) sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrust nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste

aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“.

Rakendusaktide kavand on esitatud seletuskirja lisas 2. Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a

määruse nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete

koosseis ja esitamise kord“ lisa, millega määrust täiendatakse, koostatakse määruse muutmise

raames. Lisas esitatavate andmete koosseisu on käsitletud eelnõu § 1 selgituste juures.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril. Tegemist on piisavalt pika ajaga, et KOV-id jõuaksid

kavandada võimaliku korra kehtestamise ning läbi mõelda vajaduse teenuse pakkumiseks nii

teenuse tüübi kui ka mahu osas.

Kuni muudatuste jõustumiseni pakutakse vaimse tervise teenuseid riigieelarve seaduse § 531 lõike 1

alusel kehtestatud määruste alusel.

10. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile,

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Eesti Linnade ja Valdade

Liidule ning arvamise avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile.

Kooskõlastamisel saabunud märkused koos märkega nende arvestamise kohta on esitatud

kooskõlastustabelis, mis on seletuskirja lisa 1.

Teisel korral esitatakse eelnõu normitehniliseks kontrolliks ja kooskõlastamiseks

Justiitsministeeriumile.