| Dokumendiregister | Sotsiaalkindlustusamet |
| Viit | 2-1/19188-2 |
| Registreeritud | 09.07.2024 |
| Sünkroonitud | 10.07.2024 |
| Liik | Kiri SISSE |
| Funktsioon | 2 Teabehaldus |
| Sari | 2-1 Kirjavahetus ja pöördumised üld-ja administratiivsetes küsimustes |
| Toimik | 2-1/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Andmekaitse Inspektsioon |
| Saabumis/saatmisviis | Andmekaitse Inspektsioon |
| Vastutaja | Mari-Ann Midt (SKA, Kliendisuhete ja teabehalduse osakond, Teabehalduse talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235
Lp Gunnar Gabriel Einlo
Teie 20.06.2024 nr 2-1/19188-1 Meie nr
Vastus pöördumisele
Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise, milles palute selgitusi kolmele
küsimusele:
1) Kas ja millistel alustel on võimalik puudega isiku kaarti ja pensionitunnistust väljastada
vaikimisi lihtkirjaga?
2) Kas samade dokumentide väljastamise viisi on võimalik muuta isiku avalduse alusel ning
millist avaldust võib aktsepteerida?
3) Kuidas võimaldada välisriigi kodanikele krüpteeritud/tähitud kirjade kättetoimetamine,
kuis isikul ei ole võimalust esitada digitaalselt allkirjastatud sooviavaldust
lihtkirja/krüpteerimata kujul tõendi saamiseks?
Vastuseks Teie küsimustele selgitame järgmist.
Lähtudes kirjeldatud asjaoludest tuleb möönda, et tegemist ei ole mitte niivõrd isikuandmete
kaitse kuivõrd turvalise kättetoimetamise viisi kohta käivate küsimustega. Tõsi, Teil kui
isikuandmete vastutaval töötlejal lasub ka kohustus tagada andmete konfidentsiaalsus ja Teie
küsimused puudutavad just nimelt seda nüanssi. Samas on tegemist küsimusega, millele ei saa
inspektsioon ammendavalt vastata ega öelda, kas toimida tuleks üht või teistpidi, sest
kättetoimetamise viisi valik on osa riskihindamisest, mille viib läbi andmetöötleja. Tõendite ja
kirjade kättetoimetamine ning selle viisi valik on samasugune andmete hoidmise turvalisuse
küsimus nagu seda on mistahes elektroonne andmetöötlus, kus tuleb samuti töötlemise viisi
valikul teha otsuseid selle kohta, kas risk andmete konfidentsiaalsuse kadumiseks on kõrge või
madal ning vastavalt sellele kujundada protsess. Seega kokkuvõtvalt tuleks hinnata kõikide Teie
poolt kirjeldatud olukordade puhul riske ning otsustada vastavalt sellele.
Omalt poolt olgu siiski kommentaariks Teie küsimustele öeldud, et esimese küsimuse puhul
tuleks hinnata, kui suur on tõenäosus, et lihtkirjaga saadetud dokument võib sattuda võõrastesse
kätesse. Võrdlusena, ka mitmeid isikuid tõendavaid dokumente edastatakse isikutele lihtkirjaga,
kuid Teie poolt kirjeldatud olukord erineb selles, et edastatav dokument sisaldab eriliiki
isikuandmeid, milliste töötlemiseks kehtivad kõrgendatud nõuded.
Teise küsimuse puhul näib, et ei ole takistust lihtkirjaga väljastamiseks, eriti kui isikule on nt
tahteavalduse tegemisel juhitud ka tähelepanu riskile, et kiri võib näiteks sattuda ka võõrasse
postkasti. Millist avaldust võib isiku poolt aktsepteerida on pigem küsimus sellest, kuidas Te
veendute, et Teile avalduse esitanud isik on see, kellena ta end esitleb ning kuidas tagate seejärel,
et isikuandmed (sh eriliigilised) jõuavad hiljem õigetesse kätesse. Tundub, et see võib olla
küsimus, mille osas saab otsuse teha igat juhtumit eraldi hinnates ja üldistavalt ning etteulatuvalt
2 (2)
ei saagi öelda, kas üks või teine viis on sobiv või mitte. Ent see on samuti küsimus, mille osas
saate läbi viia riskihindamise ja seeläbi otsustada, kas risk andmeid valele isikule väljastada on
pigem kõrge või madal.
Kolmanda küsimuse kommentaariks saab korrata juba eelpool öeldut, et tegemist on eelkõige
riskide hindamise küsimusega, kuid samas tuleb tagada ka isikutele teenuse kättesaadavus.
Paljude riikide sh Euroopa Liidu liikmesriikide riigiasutused suhtlevad oma kodanikega lihtkirja
teel sh edastatakse lihtkirjaga näiteks tervishoiuteenuse osutamise arveid. Seega on kindlasti
küsimus ühelt poolt andmete turvalises töötlemises, riskide hindamises kas ja kuivõrd tõenäoline
on nende sattumine kolmandate isikute kätte, kuid kindlasti ka ühiskonnas kokkulepitud
tavanormides, kuidas isikud on harjunud riigiga suhtlema.
Olgugi, et me ei vastanud selgelt Teie küsimustele, loodan, et neist selgitustest oli siiski kasu.
Täiendavate küsimuste korral, vastame hea meelega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Pille Lehis
peadirektor
From: <[email protected]>
Sent: Mon, 08 Jul 2024 08:03:08 +0000
To: Sotsiaalkindlustusamet <[email protected]>
Subject: 20240708_Vastus nõudekirjale_SKA
|
Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. |
|
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235
Lp Gunnar Gabriel Einlo
Teie 20.06.2024 nr 2-1/19188-1 Meie nr
Vastus pöördumisele
Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise, milles palute selgitusi kolmele
küsimusele:
1) Kas ja millistel alustel on võimalik puudega isiku kaarti ja pensionitunnistust väljastada
vaikimisi lihtkirjaga?
2) Kas samade dokumentide väljastamise viisi on võimalik muuta isiku avalduse alusel ning
millist avaldust võib aktsepteerida?
3) Kuidas võimaldada välisriigi kodanikele krüpteeritud/tähitud kirjade kättetoimetamine,
kuis isikul ei ole võimalust esitada digitaalselt allkirjastatud sooviavaldust
lihtkirja/krüpteerimata kujul tõendi saamiseks?
Vastuseks Teie küsimustele selgitame järgmist.
Lähtudes kirjeldatud asjaoludest tuleb möönda, et tegemist ei ole mitte niivõrd isikuandmete
kaitse kuivõrd turvalise kättetoimetamise viisi kohta käivate küsimustega. Tõsi, Teil kui
isikuandmete vastutaval töötlejal lasub ka kohustus tagada andmete konfidentsiaalsus ja Teie
küsimused puudutavad just nimelt seda nüanssi. Samas on tegemist küsimusega, millele ei saa
inspektsioon ammendavalt vastata ega öelda, kas toimida tuleks üht või teistpidi, sest
kättetoimetamise viisi valik on osa riskihindamisest, mille viib läbi andmetöötleja. Tõendite ja
kirjade kättetoimetamine ning selle viisi valik on samasugune andmete hoidmise turvalisuse
küsimus nagu seda on mistahes elektroonne andmetöötlus, kus tuleb samuti töötlemise viisi
valikul teha otsuseid selle kohta, kas risk andmete konfidentsiaalsuse kadumiseks on kõrge või
madal ning vastavalt sellele kujundada protsess. Seega kokkuvõtvalt tuleks hinnata kõikide Teie
poolt kirjeldatud olukordade puhul riske ning otsustada vastavalt sellele.
Omalt poolt olgu siiski kommentaariks Teie küsimustele öeldud, et esimese küsimuse puhul
tuleks hinnata, kui suur on tõenäosus, et lihtkirjaga saadetud dokument võib sattuda võõrastesse
kätesse. Võrdlusena, ka mitmeid isikuid tõendavaid dokumente edastatakse isikutele lihtkirjaga,
kuid Teie poolt kirjeldatud olukord erineb selles, et edastatav dokument sisaldab eriliiki
isikuandmeid, milliste töötlemiseks kehtivad kõrgendatud nõuded.
Teise küsimuse puhul näib, et ei ole takistust lihtkirjaga väljastamiseks, eriti kui isikule on nt
tahteavalduse tegemisel juhitud ka tähelepanu riskile, et kiri võib näiteks sattuda ka võõrasse
postkasti. Millist avaldust võib isiku poolt aktsepteerida on pigem küsimus sellest, kuidas Te
veendute, et Teile avalduse esitanud isik on see, kellena ta end esitleb ning kuidas tagate seejärel,
et isikuandmed (sh eriliigilised) jõuavad hiljem õigetesse kätesse. Tundub, et see võib olla
küsimus, mille osas saab otsuse teha igat juhtumit eraldi hinnates ja üldistavalt ning etteulatuvalt
2 (2)
ei saagi öelda, kas üks või teine viis on sobiv või mitte. Ent see on samuti küsimus, mille osas
saate läbi viia riskihindamise ja seeläbi otsustada, kas risk andmeid valele isikule väljastada on
pigem kõrge või madal.
Kolmanda küsimuse kommentaariks saab korrata juba eelpool öeldut, et tegemist on eelkõige
riskide hindamise küsimusega, kuid samas tuleb tagada ka isikutele teenuse kättesaadavus.
Paljude riikide sh Euroopa Liidu liikmesriikide riigiasutused suhtlevad oma kodanikega lihtkirja
teel sh edastatakse lihtkirjaga näiteks tervishoiuteenuse osutamise arveid. Seega on kindlasti
küsimus ühelt poolt andmete turvalises töötlemises, riskide hindamises kas ja kuivõrd tõenäoline
on nende sattumine kolmandate isikute kätte, kuid kindlasti ka ühiskonnas kokkulepitud
tavanormides, kuidas isikud on harjunud riigiga suhtlema.
Olgugi, et me ei vastanud selgelt Teie küsimustele, loodan, et neist selgitustest oli siiski kasu.
Täiendavate küsimuste korral, vastame hea meelega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Pille Lehis
peadirektor