Vastus nõudekirjale

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

Lp Miko Tammik

Rahandusministeerium

[email protected]

Teie 06.06.2024 Meie 09.07.2024 nr 2.3-8/24/1570-2

Vastus nõudekirjale

Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles soovite selgitust seoses eriliiki

isikuandmete kasutamisega poliitikakujundamise eesmärgil läbiviidavas uuringus. Pöördumisest

nähtuvalt plaanitakse uuringut, mille andmestikku kuuluvad järgmised andmed: juhuslik

järjekorranumber, sugu, vanus, aastane sissetulek ning ajutise töövõimehüvitise suurus aastas.

Sealjuures märgite, et ajutise töövõimetuse hüvitis võib sisaldada nii haiguslehte kui ka

hoolduslehte, mistõttu ei ole tabeli andmetest võimalik tuvastada, kas isik on olnud ise haige või

on ta hooldanud kedagi teist.

EL isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikkel 9 lõike 1 järgi kuuluvad eriliiki

isikuandmete hulka muu hulgas ka terviseandmed. IKÜM artikkel 4 punkti 15 järgi on

terviseandmed füüsilise isiku füüsilise ja vaimse tervisega seotud isikuandmed, sh temale

tervishoiuteenuste osutamist käsitlevad andmed, mis annavad teavet tema tervisliku seisundi

kohta. IKÜM põhjenduspunktis 35 selgitatakse, et tervisealaste isikuandmete hulka peaksid

kuuluma kõik andmesubjekti tervislikku seisundit käsitlevad andmed, mis annavad teavet

andmesubjekti endise, praeguse või tulevase füüsilise või vaimse tervise kohta. Kindlasti annab

inimese viibimine töövõimetuslehel teavet tema tervisliku seisundi kohta. Lisaks nähtub

ravikindlustuse seaduse § 53 lõikest 1, et ajutise töövõimetuse hüvitist makstakse

töövõimetuslehe alusel, mille andmekoosseisu kuulub ka diagnoos. Järelikult on inimesele

töövõimetuse hüvitise maksmiseks kogutavate andmete puhul tegemist eriliiki isikuandmetega.

Teie pöördumises näidisena esitatud tabeli andmestiku puhul võib tõesti öelda, et see ei sisalda

eriliiki isikuandmeid. Teadmine, et 24-aastane mees on 2022. aastal saanud 450 eurot ajutise

töövõimetuse hüvitist, ei ole seostatav konkreetse isikuga ega tema terviseseisundiga. Küll aga

ei tähenda see seda, et sellise andmestiku saamine ei ole nõudnud eriliiki isikuandmete töötlemist.

Selgitame, et isegi kui uuringu tellijale esitatakse uuringu läbiviimiseks vajalikud andmed

pseudonüümitud või anonüümitud kujul, siis andmete sellisele kujule viimiseks tuleb andmete

väljastajal igal juhul töödelda algandmeid ning nende töötlemiseks peab andmetöötlejal olema

õiguslik alus. Selline seaduslik alus andmetöötluseks, mida tehakse andmete n-ö

ettevalmistamisel teadusuuringu tegemiseks, saab tulla isikuandmete kaitse seadusest (IKS) ehk

IKS §-st 6.

Nimetatud paragrahvi lõike 5 järgi loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu poolt

poliitika kujundamise eesmärgil tehtavad analüüsid ja uuringud. Seega, kui soovitakse läbi viia

poliitika kujundamiseks uuringut, siis tuleb lähtuda IKS § 6 lõikest 5. Lisaks inspektsiooniga

kooskõlastamise kohustusele näeb IKS § 4 ette, et eriliiki isikuandmete töötlemise puhul annab

2 (2)

oma kooskõlastuse ka asjaomase valdkonna eetikakomitee, hinnates uuringu vastavust IKS §-s

6 sätestatud tingimustele, aga samal ajal hinnates ka uuringuga seotud eetilisi aspekte.

Seega leiame, et ka antud juhul tuleks enne andmete saamist kooskõlastada uuring nii

Andmekaitse Inspektsiooni kui ka valdkonna eetikakomiteega, kuna algandmete puhul on

tegemist eriliiki isikuandmetega.

Loodame, et saime selgitustega Teile abiks olla.

Lugupidamisega

Terje Enula

jurist

peadirektori volitusel