Kiri

Tuulerõuged
Olulised faktid tuulerõugete, selle sümptomite, tüsistuste, riskitegurite, levikumehhanismi, ennetamise ja ravi kohta.
Mis on tuulerõuged?
Tuulerõuged on äärmiselt sage viirusinfektsioon. See põhjustab üldiselt kergeid sümptomeid ja selle kõige iseloomulikum tunnus on sügelev villiline nahalööve. See tekib enamikul alla 10-aastastest lastest, kes ei ole vaktsineeritud. Pärast tuulerõugetest paranemist säilib viirus organismis (ilma sümptomiteta) ja võib sageli hiljem põhjustada vöötohatist. 
Mõned ELi/EMP riigid on lisanud tuulerõugete vaktsiini oma riiklikesse vaktsineerimiskavadesse. 
Mis on tuulerõugete sümptomid?
Tuulerõugeinfektsiooni sümptomid on selle põhjustatud lööbe tõttu väga äratuntavad. Kõik nahasümptomid võivad esineda korraga. Peopesas ja jalatallal üldjuhul sümptomeid ei esine.  Pärast nakatumist tekivad inimestel mitmesugused sümptomid: 
• palavik
• väsimus
• peavalu
• kõhuvalu
• nahalööve 
• nahaalused vedelikuga täidetud muhud
• villide purunemisel tekkinud kärnad
• laiguline nahk
• koorikuga täpid
• nahaarmid
Mis on tuulerõugete tüsistused? 
Tuulerõugeid esineb kõige sagedamini lastel ja need kaovad tavaliselt iseenesest. Täiskasvanutel, eelkõige rasedatel ja nõrgenenud immuunsüsteemiga inimestel, võivad need põhjustada siiski raskemaid sümptomeid ja tüsistusi. Tüsistused on väga haruldased ja võivad olla näiteks järgmised: 
• naha või vere bakterinfektsioon 
• pneumoonia (kopsude infektsioon ja põletik)
• verehüübeprobleemid
• maksaprobleemid
• entsefaliit (peaaju turse ja põletik) 
• tserebelliit (põletikuline sündroom, mis põhjustab peaaju talitlushäireid)
Kuidas tuulerõuged levivad?
Tuulerõugeid põhjustav viirus on väga nakkav: 96% inimestest, kes ei ole vaktsineerimise või varasema infektsiooni tõttu immuunsed, nakatub pärast kokkupuudet. Tuulerõuged levivad füüsilise kontakti või õhu sissehingamise kaudu nakatunud isiku läheduses või nakatunud isiku puudutatud pindade kaudu. 
Kes võib nakatuda tuulerõugetesse?
Igal inimesel mis tahes vanuses võib tekkida tuulerõugeinfektsioon, kuid see on kõige sagedam vaktsineerimata alla 10-aastastel lastel. 
Tuulerõuged tekitavad suuremat riski rasedatele, sest neil tekib infektsiooni tagajärjel suurema tõenäosusega raske haigus ja tüsistused. Samuti võivad need suurendada raseduse katkemise riski ja levida sündimata lapsele – seda seisundit nimetatakse kaasasündinud tuulerõugeteks. Kaasasündinud tuulerõuged esinevad harva, kuid võivad põhjustada raskeid eluaegseid füüsilisi ja intellektipuudeid.
Kuidas tuulerõugeid ennetada? 
Tõhusaim tuulerõugete ennetusviis on vaktsineerimine. Tuulerõugevaktsiin on osa laste vaktsineerimise kavast teatud ELi/EMP liikmesriikides. 
Kokkupuute vältimine inimestega, kellel on tuulerõuged või vöötohatis (mida põhjustab sama viirus) võib vähendada viirusega nakatumise riski. Tuulerõugetega inimesed võivad neid levitada juba päevi enne tüüpilise lööbe tekkimist, mis raskendab haigete vältimist. 
Kuidas tuulerõugeid ravitakse?
Et tuulerõuged paranevad tavaliselt iseenesest, ei ole eriravi vaja, sest inimesed taastuvad ise. Leevendusmeetmetena võib kasutada palavikku alandavaid käsimüügiravimeid või lööbe sügelemist vähendavaid salve. Soovitatav on vältida nahakahjustuste kraapimist, et ei tekiks arme.
Alla 18-aastastele lastele/teismelistele ei tohi kunagi anda aspiriini, kui neil on tuulerõuged, sest see võib põhjustada ohtlikku seisundit Reye sündroomi.

Tuulerõuged
Olulised faktid tuulerõugete, selle sümptomite, tüsistuste, riskitegurite, levikumehhanismi, ennetamise ja ravi kohta.
Mis on tuulerõuged?
Tuulerõuged on äärmiselt sage viirusinfektsioon. See põhjustab üldiselt kergeid sümptomeid ja selle kõige iseloomulikum tunnus on sügelev villiline nahalööve. See tekib enamikul alla 10-aastastest lastest, kes ei ole vaktsineeritud. Pärast tuulerõugetest paranemist säilib viirus organismis (ilma sümptomiteta) ja võib sageli hiljem põhjustada vöötohatist. 
Mõned ELi/EMP riigid on lisanud tuulerõugete vaktsiini oma riiklikesse vaktsineerimiskavadesse. 
Mis on tuulerõugete sümptomid?
Tuulerõugeinfektsiooni sümptomid on selle põhjustatud lööbe tõttu väga äratuntavad. Kõik nahasümptomid võivad esineda korraga. Peopesas ja jalatallal üldjuhul sümptomeid ei esine.  Pärast nakatumist tekivad inimestel mitmesugused sümptomid: 
• palavik
• väsimus
• peavalu
• kõhuvalu
• nahalööve 
• nahaalused vedelikuga täidetud muhud
• villide purunemisel tekkinud kärnad
• laiguline nahk
• koorikuga täpid
• nahaarmid
Mis on tuulerõugete tüsistused? 
Tuulerõugeid esineb kõige sagedamini lastel ja need kaovad tavaliselt iseenesest. Täiskasvanutel, eelkõige rasedatel ja nõrgenenud immuunsüsteemiga inimestel, võivad need põhjustada siiski raskemaid sümptomeid ja tüsistusi. Tüsistused on väga haruldased ja võivad olla näiteks järgmised: 
• naha või vere bakterinfektsioon 
• pneumoonia (kopsude infektsioon ja põletik)
• verehüübeprobleemid
• maksaprobleemid
• entsefaliit (peaaju turse ja põletik) 
• tserebelliit (põletikuline sündroom, mis põhjustab peaaju talitlushäireid)
Kuidas tuulerõuged levivad?
Tuulerõugeid põhjustav viirus on väga nakkav: 96% inimestest, kes ei ole vaktsineerimise või varasema infektsiooni tõttu immuunsed, nakatub pärast kokkupuudet. Tuulerõuged levivad füüsilise kontakti või õhu sissehingamise kaudu nakatunud isiku läheduses või nakatunud isiku puudutatud pindade kaudu. 
Kes võib nakatuda tuulerõugetesse?
Igal inimesel mis tahes vanuses võib tekkida tuulerõugeinfektsioon, kuid see on kõige sagedam vaktsineerimata alla 10-aastastel lastel. 
Tuulerõuged tekitavad suuremat riski rasedatele, sest neil tekib infektsiooni tagajärjel suurema tõenäosusega raske haigus ja tüsistused. Samuti võivad need suurendada raseduse katkemise riski ja levida sündimata lapsele – seda seisundit nimetatakse kaasasündinud tuulerõugeteks. Kaasasündinud tuulerõuged esinevad harva, kuid võivad põhjustada raskeid eluaegseid füüsilisi ja intellektipuudeid.
Kuidas tuulerõugeid ennetada? 
Tõhusaim tuulerõugete ennetusviis on vaktsineerimine. Tuulerõugevaktsiin on osa laste vaktsineerimise kavast teatud ELi/EMP liikmesriikides. 
Kokkupuute vältimine inimestega, kellel on tuulerõuged või vöötohatis (mida põhjustab sama viirus) võib vähendada viirusega nakatumise riski. Tuulerõugetega inimesed võivad neid levitada juba päevi enne tüüpilise lööbe tekkimist, mis raskendab haigete vältimist. 
Kuidas tuulerõugeid ravitakse?
Et tuulerõuged paranevad tavaliselt iseenesest, ei ole eriravi vaja, sest inimesed taastuvad ise. Leevendusmeetmetena võib kasutada palavikku alandavaid käsimüügiravimeid või lööbe sügelemist vähendavaid salve. Soovitatav on vältida nahakahjustuste kraapimist, et ei tekiks arme.
Alla 18-aastastele lastele/teismelistele ei tohi kunagi anda aspiriini, kui neil on tuulerõuged, sest see võib põhjustada ohtlikku seisundit Reye sündroomi.

Haemophilus influenzae tüüp b (Hib)
Olulised faktid Haemophilus influenzae tüübi b (Hib), selle sümptomite, tüsistuste, riskitegurite, levikumehhanismi, ennetamise ja ravi kohta.
Mis on Haemophilus influenzae tüüp b?
Haemophilus influenzae tüüp b (Hib) on bakter, mis võib põhjustada potentsiaalselt raskete ja isegi eluohtlike tüsistustega infektsiooni. Infektsioon võib põhjustada ka eluaegseid kahjustusi, näiteks kuulmiskadu ja õpiraskusi. See on eriti levinud alla 5-aastaste laste seas, kusjuures kaks kolmandikku juhtudest esineb alla 12-kuustel lastel. 
Mis on Hib-infektsiooni sümptomid?
Hib-infektsiooni sümptomid sõltuvad bakteritega nakatunud organismi osast. Selle tulemusena võivad Hib-infektsiooni põdevatel inimestel ilmneda mitmesugused sümptomid, sh järgmised: 
• palavik
• suur väsimus, raskus püsida ärkvel
• peavalu
• kurguvalu
• hingamisraskused
• kuklakangestus
• oksendamine
• valulikud või paisunud liigesed 
• lööve, mis vajutamisel ei kao 
• nahk, huuled või keel on kahvatu, sinine, hall või laiguline
• tume nahk sõrmede või silmade ümbruses
Mis on Hib-infektsiooni tüsistused? 
Hib-infektsioonid võivad olla rasked ja põhjustada eluohtlikke tüsistusi. Tüsistused varieeruvad sõltuvalt infektsiooni asukohast organismis, kuid on tavaliselt seotud turse ja koekahjustustega. Tüsistused võivad olla järgmised: 
• meningiit (aju ja seljaaju ümbritseva membraani põletik)
• sepsis (raske verenakkus/mürgistus) 
• epiglotiit (kõripealise ehk toidu hingetorusse sattumist takistava klapi põletik)
• pneumoonia (kopsuinfektsioon ja kopsupõletik)
• septiline artriit (infektsioon ja liigesepõletik) 
• mädane perikardiit (südamepauna eluohtlik infektsioon)
• endokardiit (südame sisekesta põletik)
Kuidas Hib levib?
Hib-bakterid võivad elada inimese ninas ja kurgus, kuid ei põhjusta tavaliselt haigestumist. Kui nad liiguvad organismis mujale, võib see siiski tekitada väga raske infektsiooni. Kui inimene on haigestunud Hib-infektsiooni, võib see levida teistele piiskade kaudu.
 
Kellel on Hib-infektsiooni risk?
Hib-infektsiooni võib tekkida igas vanuses inimestel. Infektsiooni ja raske haiguse risk on siiski kõige suurem alla 5-aastastel lastel, eakatel ja nõrgenenud immuunsüsteemiga inimestel. 
Kuidas Hib-infektsiooni ennetada? 
Hib-infektsiooni ennetamise tõhusaim vahend on vaktsineerimine. Hib-vaktsiin on osa lapsepõlve vaktsineerimiskavast kõigis ELi/EMP riikides. Laialdane vaktsineerimine alates 1980ndatest on toonud kaasa Hib-infektsiooni juhtude arvu järsu vähenemise. 
Hea hügieen ja haigetega kokkupuute vältimine võivad aidata kaitsta Hib-infektsiooni eest.
 
Kuidas Hib-infektsiooni ravitakse?
Hib-infektsiooni ravi hõlmab üldiselt antibiootikume. Muude ravimeetodite vajadus sõltub sellest, kus infektsioon organismis paikneb ja mis tüsistusi see on põhjustanud. 
Hib-infektsiooni nakatunute pereliikmed ja muud lähikontaktsed võivad samuti ettevaatusabinõuna saada antibiootikume. 

Mumps
Olulised faktid mumpsi, selle sümptomite, tüsistuste, riskitegurite, levikumehhanismi, ennetamise ja ravi kohta.
Mis on mumps? 
Mumps on viirusinfektsioon, mille iseloomulikem tunnus on näo külgedel kõrvade all asuvate süljenäärmete valulik turse.
Mumpsi vaktsiin on alates 1980. aastatest paljudes ELi/EMP riikides osa laste rutiinsetest vaktsineerimiskavadest ning on tänapäeval kasutusel kõikides ELi/EMP riikides, mis on juhtude arvu oluliselt vähendanud.
Mis on mumpsi sümptomid?
Mumpsi tuntuim sümptom on näo külgedel kõrvade all asuvate kõrvasüljenäärmete valulik turse. See võib esineda ühel või mõlemal näopoolel. Mumps võib põhjustada ka järgmisi sümptomeid: 
• palavik
• peavalu
• liigesevalu
• isutus
Need sümptomid tekivad sageli enne turset. Kuigi mumpsi sümptomid on üldiselt kerged, on sel haigusel mitu raskemate infektsioonidega ühist sümptomit.
Mis on mumpsi tüsistused? 
Mumps võib harva põhjustada potentsiaalselt eluohtlikke tüsistusi või püsivaid kahjustusi, näiteks järgmisi:  
• meningiit (pea- ja seljaaju ümbritseva membraani põletik)
• entsefaliit (peaajupõletik) 
• vähenenud fertiilsus (rasestumisraskused)
• kurtus ühes või mõlemas kõrvas
• äge pankreatiit (toidu seedimist soodustava ja vere glükoosisisaldust reguleeriva kõhunäärme põletik)
Mumpsi seostatakse ka raseduse katkemise suurenenud riskiga, kui rase nakatub viirusega esimese kolme raseduskuu jooksul. 
Kuidas mumps levib?
Mumpsi põhjustab viirus. See levib pisikeste vedelikupiiskadega, mida nakatunu levitab köhides, aevastades või rääkides. Need piisad võivad sattuda pindadele, näiteks uksekäepidemetele. 
Mumpsiviirusega nakatunud levitavad viirust kõige tõenäolisemalt enne sümptomite ilmnemist. See raskendab nakkusohtlike inimeste vältimist.
Kes võib nakatuda mumpsi?
Igaüks võib nakatuda mumpsi mis tahes vanuses.
Kuigi enamik eurooplasi on vaktsineeritud, esineb mumpsi puhanguid aeg-ajalt kohtades, kus inimesed puutuvad lähedalt kokku, nt koolides ja ülikoolides. Suur vaktsineeritus tähendab, et need haiguspuhangud on väiksemad, kui muidu oleksid. Samuti ei kesta need nii kaua ja ei levi nii laialdaselt kui väikese vaksineerituse korral.  Mumpsi esineb kõige sagedamini vaktsineerimata või ebatäielikult vaktsineeritud inimestel. 
Kuidas mumpsi ennetada? 
Vaktsineerimine on üks tõhusamaid vahendeid mumpsi ennetamiseks.
Mumpsi vaktsiin on osa laste vaktsineerimiskavast kõigis ELi/EMP riikides. Selle tulemusena on enamik eurooplasi mumpsi vastu kaitstud. 
Mumpsi nakatunud saavad vähendada haiguse levikut järgmisega:
• õige kätehügieen
• kontakti vältimine teistega vähemalt esimese haigussümptomitega nädala jooksul
Mumpsiviiruse leviku piiramiseks paluvad arstid mõnikord mumpsi nakatunutel isoleeruda, kuni sümptomid on möödunud.
Kuidas mumpsi ravitakse?
Mumps kaob tavaliselt ravita kahe nädala jooksul. 
Ravi on enamasti vaja ainult rasketel juhtudel, sümptomite leevendamiseks ja tüsistuste raviks.

Pneumokokkhaigus
Olulised faktid pneumokokkhaiguse, selle sümptomite, tüsistuste, riskitegurite, levikumehhanismi, ennetamise ja ravi kohta.
Mis on pneumokokkhaigus?
Pneumokokkhaigus on potentsiaalselt eluohtlik bakterinfektsioon, mis võib põhjustada raskeid tüsistusi. Seda põhjustavad bakterid Streptococcus pneumoniae (pneumokokid). Bakterid võivad nakatada organismi eri osi ja sümptomid olenevad infektsioonikohast. 
Pneumokokkhaiguse vastased vaktsiinid on üldiselt riiklikes vaktsineerimiskavades kogu ELis/EMPs. 
Mis on pneumokokkhaiguse sümptomid?
Pneumokokkhaiguse sümptomid sõltuvad organismi osast, kus on bakterinfektsioon.
Infektsioon võib olla suhteliselt kerge, kui see on ainult ninas või kõrvas. Kui bakterid satuvad organismis mujale, näiteks vereringesse, peaajju või südamesse, võivad sümptomid olla rasked ja eluohtlikud. 
Kerge haiguse sümptomid on näiteks
• kõrvavalu
• peavalu
• ninakinnisus
• köha
• palavik
• isutus
Raskema haiguse sümptomid võivad olla näiteks
• segasus
• rindkerevalu
• hingamisraskused
• valgustundlikkus
• tugev valu või ebamugavustunne
• lööve, mis vajutamisel ei kao 
• nahk, huuled või keel on kahvatu, sinine, hall või laiguline
• tume nahk sõrmeküünte või silmade ümber
Mis on pneumokokkhaiguse tüsistused? 
Pneumokokkhaiguse tüsistused olenevad organismi infektsioonikohast. Võimalikud tüsistused on näiteks järgmised: 
• meningiit (pea- ja seljaaju ümbritseva membraani põletik)
• sepsis (raske verenakkus/-mürgistus) 
• pneumoonia (kopsude infektsioon ja põletik)
• osteomüeliit (luupõletik)
• septiline artriit (liigeste infektsioon ja põletik)
Harvadel juhtudel võivad meningiit (mida esineb peamiselt lastel) ja sepsis põhjustada elukestvaid puudeid, näiteks kurtus või ajukahjustust. Rasketel juhtudel on vaja amputeerida jäsemeid. 
Ravimata jäänud rasked infektsioonid võivad olla eluohtlikud.
Pneumokokkpneumoonia on eakatel sage surmapõhjus.
Kuidas pneumokokkhaigus levib?
Pneumokokkhaigust põhjustavad bakterid elavad sageli inimese ninas ja kurgus ilma haigusi põhjustamata.  Kui bakterid liiguvad organismis mujale, võib see siiski tekitada väga raske infektsiooni. Isegi kui inimesel puuduvad sümptomid, võib ta levitada baktereid hingamisteedest lähtuvate piiskadega, mis toimub sageli tihedas kontaktis lastega, eriti lasteaedades või suurtes peredes.
Kes võib saada pneumokokkhaiguse?
Igaüks võib saada pneumokokkinfektsiooni mis tahes vanuses. Infektsiooni ja raske haiguse risk on kõige suurem siiski alla 5-aastastel lastel, eakatel (kes saavad infektsiooni sageli lapselastelt) ja nõrgenenud immuunsüsteemiga inimestel.
Kuidas pneumokokkhaigust ennetada? 
Vaktsineerimine on üks tõhusamaid vahendeid pneumokokkhaiguse ennetamiseks. Pneumokokivaktsiinid on enamikus ELi/EMP liikmesriikides osa laste vaktsineerimiskavast.
Ka korralik hügieen ja haigetega kokkupuute vältimine võivad kaitsta pneumokokkinfektsiooni eest. Inimesed, kelle ninas ja kurgus on pneumokokid, kuid kellel ei ole sümptomeid, võivad baktereid levitada ja seda on raske vältida. 
Kuidas pneumokokkhaigust ravitakse?
Pneumokokkhaiguse ravi hõlmab tavaliselt infektsiooni raviks kasutatavaid antibiootikume. Muud ravimeetodid olenevad infektsioonikohast organismis ja konkreetsetest tüsistustest, mida infektsioon võib olla põhjustanud. 

Teetanus
Olulised faktid teetanuse, selle sümptomite, tüsistuste, riskitegurite, levikumehhanismi, ennetamise ja ravi kohta.
Mis on teetanus? 
Teetanus on harvaesinev eluohtlik haigus, mida põhjustavad bakterist Clostridium tetani vabanevad toksiinid.
Inimesel tekib teetanus, kui looduskeskkonnas olevad bakterid satuvad haava. Teetanus ei levi inimeselt inimesele.
Laialdane vaktsineerimine tähendab, et tänapäeval esineb ELis/EMPs teetanust väga harva.
Mis on teetanuse sümptomid?
Teetanuse kõige iseloomulikum sümptom on lõuakramp, mis takistab suu avamist ja sulgemist.
Muud sümptomid on näiteks 
• lihasespasmid
• neelamishäired
• epilepsiahood
• kiire pulss
• hingamisraskused 
• palavik 
Mis on teetanuse tüsistused? 
Teetanus võib põhjustada raskeid tüsistusi, mis on seotud peamiselt lihasespasmidega, näiteks järgmisi: 
• hingamise lakkamine
• südamepuudulikkus
• ajukahjustus
• kopsupõletik
• hingamisteede ummistumine
• luumurrud 
• lihasekahjustus
Teetanus, mida ei ravita, on eluohtlik.
Kuidas teetanus levib?
Teetanust põhjustavad teetanusbakterite spoorid, mis satuvad organismi avatud haava kaudu. Bakterispoorid on nagu taimeseemned, mis püsivad muutumatuna mullas, majatolmus ja loomasõnnikus. Organismi sattununa arenevad neist elusbakterid.
Infektsioon võib tekkida pärast naha kriimustamist või marrastamist määrdunud pinnal või kui mustus satub haava hiljem. Mida sügavam ja määrdunum on haav, seda suurem on teetanuse tekkerisk. 
Teetanus ei levi inimeselt inimesele. 
Kes võib haigestuda teetanusse?
Igaüks võib saada teetanuseinfektsiooni ja haigestuda teetanusse mis tahes vanuses. Kõige sagedamini esineb see siiski inimestel, keda ei ole lapsena täielikult vaktsineeritud või kes ei ole saanud vajalikke kordusvaktsiine. Töötajad, kes puutuvad pidevalt kokku pinnase ja jäätmetega, peavad olema eriti ettevaatlikud.
Enamik juhtumeid esineb üle 60-aastastel, sest eakate vastupanuvõime võib olla aja jooksul nõrgenenud, eriti kui nad ei ole saanud lapsepõlvest saadik kordusvaktsiini. 
Kuidas teetanust ennetada? 
Vaktsineerimine on kõige tõhusam meetod, kuidas ennetada teetanust. Teetanusvaktsiin on osa laste vaktsineerimiskavast kõigis ELi/EMP liikmesriikides, mis tähendab, et enamik Euroopa elanikest on selle haiguse eest kaitstud.
Parim viis, kuidas ennetada teetanust, on saada kohalikus piirkonnas soovitatavad vaktsiinid ja kordusvaktsiinid selle haiguse vastu.
Teetanust aitab ennetada ka lõikehaavade ja kriimustuste puhastamine, nende hoidmine puhtana ja raskete haavadega kiiresti arsti poole pöördumine.
Kuidas teetanust ravitakse?
Teetanus on raske seisund, mis nõuab sümptomite tekkimisel intensiivravi. Ravi hõlmab üldiselt järgmist:
• ravimid, mis neutraliseerivad bakteritoksiine 
• vajaduse korral hingamisaparaat
• infektsiooni põhjustanud haava kirurgiline puhastamine
• antibiootikumid
• voodis lamamine pimedas ja vaikses ruumis
• lihaselõõgasti

Haemophilus influenzae tüüp b (Hib)
Olulised faktid Haemophilus influenzae tüübi b (Hib), selle sümptomite, tüsistuste, riskitegurite, levikumehhanismi, ennetamise ja ravi kohta.
Mis on Haemophilus influenzae tüüp b?
Haemophilus influenzae tüüp b (Hib) on bakter, mis võib põhjustada potentsiaalselt raskete ja isegi eluohtlike tüsistustega infektsiooni. Infektsioon võib põhjustada ka eluaegseid kahjustusi, näiteks kuulmiskadu ja õpiraskusi. See on eriti levinud alla 5-aastaste laste seas, kusjuures kaks kolmandikku juhtudest esineb alla 12-kuustel lastel. 
Mis on Hib-infektsiooni sümptomid?
Hib-infektsiooni sümptomid sõltuvad bakteritega nakatunud organismi osast. Selle tulemusena võivad Hib-infektsiooni põdevatel inimestel ilmneda mitmesugused sümptomid, sh järgmised: 
• palavik
• suur väsimus, raskus püsida ärkvel
• peavalu
• kurguvalu
• hingamisraskused
• kuklakangestus
• oksendamine
• valulikud või paisunud liigesed 
• lööve, mis vajutamisel ei kao 
• nahk, huuled või keel on kahvatu, sinine, hall või laiguline
• tume nahk sõrmede või silmade ümbruses
Mis on Hib-infektsiooni tüsistused? 
Hib-infektsioonid võivad olla rasked ja põhjustada eluohtlikke tüsistusi. Tüsistused varieeruvad sõltuvalt infektsiooni asukohast organismis, kuid on tavaliselt seotud turse ja koekahjustustega. Tüsistused võivad olla järgmised: 
• meningiit (aju ja seljaaju ümbritseva membraani põletik)
• sepsis (raske verenakkus/mürgistus) 
• epiglotiit (kõripealise ehk toidu hingetorusse sattumist takistava klapi põletik)
• pneumoonia (kopsuinfektsioon ja kopsupõletik)
• septiline artriit (infektsioon ja liigesepõletik) 
• mädane perikardiit (südamepauna eluohtlik infektsioon)
• endokardiit (südame sisekesta põletik)
Kuidas Hib levib?
Hib-bakterid võivad elada inimese ninas ja kurgus, kuid ei põhjusta tavaliselt haigestumist. Kui nad liiguvad organismis mujale, võib see siiski tekitada väga raske infektsiooni. Kui inimene on haigestunud Hib-infektsiooni, võib see levida teistele piiskade kaudu.
 
Kellel on Hib-infektsiooni risk?
Hib-infektsiooni võib tekkida igas vanuses inimestel. Infektsiooni ja raske haiguse risk on siiski kõige suurem alla 5-aastastel lastel, eakatel ja nõrgenenud immuunsüsteemiga inimestel. 
Kuidas Hib-infektsiooni ennetada? 
Hib-infektsiooni ennetamise tõhusaim vahend on vaktsineerimine. Hib-vaktsiin on osa lapsepõlve vaktsineerimiskavast kõigis ELi/EMP riikides. Laialdane vaktsineerimine alates 1980ndatest on toonud kaasa Hib-infektsiooni juhtude arvu järsu vähenemise. 
Hea hügieen ja haigetega kokkupuute vältimine võivad aidata kaitsta Hib-infektsiooni eest.
 
Kuidas Hib-infektsiooni ravitakse?
Hib-infektsiooni ravi hõlmab üldiselt antibiootikume. Muude ravimeetodite vajadus sõltub sellest, kus infektsioon organismis paikneb ja mis tüsistusi see on põhjustanud. 
Hib-infektsiooni nakatunute pereliikmed ja muud lähikontaktsed võivad samuti ettevaatusabinõuna saada antibiootikume. 

Mumps
Olulised faktid mumpsi, selle sümptomite, tüsistuste, riskitegurite, levikumehhanismi, ennetamise ja ravi kohta.
Mis on mumps? 
Mumps on viirusinfektsioon, mille iseloomulikem tunnus on näo külgedel kõrvade all asuvate süljenäärmete valulik turse.
Mumpsi vaktsiin on alates 1980. aastatest paljudes ELi/EMP riikides osa laste rutiinsetest vaktsineerimiskavadest ning on tänapäeval kasutusel kõikides ELi/EMP riikides, mis on juhtude arvu oluliselt vähendanud.
Mis on mumpsi sümptomid?
Mumpsi tuntuim sümptom on näo külgedel kõrvade all asuvate kõrvasüljenäärmete valulik turse. See võib esineda ühel või mõlemal näopoolel. Mumps võib põhjustada ka järgmisi sümptomeid: 
• palavik
• peavalu
• liigesevalu
• isutus
Need sümptomid tekivad sageli enne turset. Kuigi mumpsi sümptomid on üldiselt kerged, on sel haigusel mitu raskemate infektsioonidega ühist sümptomit.
Mis on mumpsi tüsistused? 
Mumps võib harva põhjustada potentsiaalselt eluohtlikke tüsistusi või püsivaid kahjustusi, näiteks järgmisi:  
• meningiit (pea- ja seljaaju ümbritseva membraani põletik)
• entsefaliit (peaajupõletik) 
• vähenenud fertiilsus (rasestumisraskused)
• kurtus ühes või mõlemas kõrvas
• äge pankreatiit (toidu seedimist soodustava ja vere glükoosisisaldust reguleeriva kõhunäärme põletik)
Mumpsi seostatakse ka raseduse katkemise suurenenud riskiga, kui rase nakatub viirusega esimese kolme raseduskuu jooksul. 
Kuidas mumps levib?
Mumpsi põhjustab viirus. See levib pisikeste vedelikupiiskadega, mida nakatunu levitab köhides, aevastades või rääkides. Need piisad võivad sattuda pindadele, näiteks uksekäepidemetele. 
Mumpsiviirusega nakatunud levitavad viirust kõige tõenäolisemalt enne sümptomite ilmnemist. See raskendab nakkusohtlike inimeste vältimist.
Kes võib nakatuda mumpsi?
Igaüks võib nakatuda mumpsi mis tahes vanuses.
Kuigi enamik eurooplasi on vaktsineeritud, esineb mumpsi puhanguid aeg-ajalt kohtades, kus inimesed puutuvad lähedalt kokku, nt koolides ja ülikoolides. Suur vaktsineeritus tähendab, et need haiguspuhangud on väiksemad, kui muidu oleksid. Samuti ei kesta need nii kaua ja ei levi nii laialdaselt kui väikese vaksineerituse korral.  Mumpsi esineb kõige sagedamini vaktsineerimata või ebatäielikult vaktsineeritud inimestel. 
Kuidas mumpsi ennetada? 
Vaktsineerimine on üks tõhusamaid vahendeid mumpsi ennetamiseks.
Mumpsi vaktsiin on osa laste vaktsineerimiskavast kõigis ELi/EMP riikides. Selle tulemusena on enamik eurooplasi mumpsi vastu kaitstud. 
Mumpsi nakatunud saavad vähendada haiguse levikut järgmisega:
• õige kätehügieen
• kontakti vältimine teistega vähemalt esimese haigussümptomitega nädala jooksul
Mumpsiviiruse leviku piiramiseks paluvad arstid mõnikord mumpsi nakatunutel isoleeruda, kuni sümptomid on möödunud.
Kuidas mumpsi ravitakse?
Mumps kaob tavaliselt ravita kahe nädala jooksul. 
Ravi on enamasti vaja ainult rasketel juhtudel, sümptomite leevendamiseks ja tüsistuste raviks.

Pneumokokkhaigus
Olulised faktid pneumokokkhaiguse, selle sümptomite, tüsistuste, riskitegurite, levikumehhanismi, ennetamise ja ravi kohta.
Mis on pneumokokkhaigus?
Pneumokokkhaigus on potentsiaalselt eluohtlik bakterinfektsioon, mis võib põhjustada raskeid tüsistusi. Seda põhjustavad bakterid Streptococcus pneumoniae (pneumokokid). Bakterid võivad nakatada organismi eri osi ja sümptomid olenevad infektsioonikohast. 
Pneumokokkhaiguse vastased vaktsiinid on üldiselt riiklikes vaktsineerimiskavades kogu ELis/EMPs. 
Mis on pneumokokkhaiguse sümptomid?
Pneumokokkhaiguse sümptomid sõltuvad organismi osast, kus on bakterinfektsioon.
Infektsioon võib olla suhteliselt kerge, kui see on ainult ninas või kõrvas. Kui bakterid satuvad organismis mujale, näiteks vereringesse, peaajju või südamesse, võivad sümptomid olla rasked ja eluohtlikud. 
Kerge haiguse sümptomid on näiteks
• kõrvavalu
• peavalu
• ninakinnisus
• köha
• palavik
• isutus
Raskema haiguse sümptomid võivad olla näiteks
• segasus
• rindkerevalu
• hingamisraskused
• valgustundlikkus
• tugev valu või ebamugavustunne
• lööve, mis vajutamisel ei kao 
• nahk, huuled või keel on kahvatu, sinine, hall või laiguline
• tume nahk sõrmeküünte või silmade ümber
Mis on pneumokokkhaiguse tüsistused? 
Pneumokokkhaiguse tüsistused olenevad organismi infektsioonikohast. Võimalikud tüsistused on näiteks järgmised: 
• meningiit (pea- ja seljaaju ümbritseva membraani põletik)
• sepsis (raske verenakkus/-mürgistus) 
• pneumoonia (kopsude infektsioon ja põletik)
• osteomüeliit (luupõletik)
• septiline artriit (liigeste infektsioon ja põletik)
Harvadel juhtudel võivad meningiit (mida esineb peamiselt lastel) ja sepsis põhjustada elukestvaid puudeid, näiteks kurtus või ajukahjustust. Rasketel juhtudel on vaja amputeerida jäsemeid. 
Ravimata jäänud rasked infektsioonid võivad olla eluohtlikud.
Pneumokokkpneumoonia on eakatel sage surmapõhjus.
Kuidas pneumokokkhaigus levib?
Pneumokokkhaigust põhjustavad bakterid elavad sageli inimese ninas ja kurgus ilma haigusi põhjustamata.  Kui bakterid liiguvad organismis mujale, võib see siiski tekitada väga raske infektsiooni. Isegi kui inimesel puuduvad sümptomid, võib ta levitada baktereid hingamisteedest lähtuvate piiskadega, mis toimub sageli tihedas kontaktis lastega, eriti lasteaedades või suurtes peredes.
Kes võib saada pneumokokkhaiguse?
Igaüks võib saada pneumokokkinfektsiooni mis tahes vanuses. Infektsiooni ja raske haiguse risk on kõige suurem siiski alla 5-aastastel lastel, eakatel (kes saavad infektsiooni sageli lapselastelt) ja nõrgenenud immuunsüsteemiga inimestel.
Kuidas pneumokokkhaigust ennetada? 
Vaktsineerimine on üks tõhusamaid vahendeid pneumokokkhaiguse ennetamiseks. Pneumokokivaktsiinid on enamikus ELi/EMP liikmesriikides osa laste vaktsineerimiskavast.
Ka korralik hügieen ja haigetega kokkupuute vältimine võivad kaitsta pneumokokkinfektsiooni eest. Inimesed, kelle ninas ja kurgus on pneumokokid, kuid kellel ei ole sümptomeid, võivad baktereid levitada ja seda on raske vältida. 
Kuidas pneumokokkhaigust ravitakse?
Pneumokokkhaiguse ravi hõlmab tavaliselt infektsiooni raviks kasutatavaid antibiootikume. Muud ravimeetodid olenevad infektsioonikohast organismis ja konkreetsetest tüsistustest, mida infektsioon võib olla põhjustanud. 

Teetanus
Olulised faktid teetanuse, selle sümptomite, tüsistuste, riskitegurite, levikumehhanismi, ennetamise ja ravi kohta.
Mis on teetanus? 
Teetanus on harvaesinev eluohtlik haigus, mida põhjustavad bakterist Clostridium tetani vabanevad toksiinid.
Inimesel tekib teetanus, kui looduskeskkonnas olevad bakterid satuvad haava. Teetanus ei levi inimeselt inimesele.
Laialdane vaktsineerimine tähendab, et tänapäeval esineb ELis/EMPs teetanust väga harva.
Mis on teetanuse sümptomid?
Teetanuse kõige iseloomulikum sümptom on lõuakramp, mis takistab suu avamist ja sulgemist.
Muud sümptomid on näiteks 
• lihasespasmid
• neelamishäired
• epilepsiahood
• kiire pulss
• hingamisraskused 
• palavik 
Mis on teetanuse tüsistused? 
Teetanus võib põhjustada raskeid tüsistusi, mis on seotud peamiselt lihasespasmidega, näiteks järgmisi: 
• hingamise lakkamine
• südamepuudulikkus
• ajukahjustus
• kopsupõletik
• hingamisteede ummistumine
• luumurrud 
• lihasekahjustus
Teetanus, mida ei ravita, on eluohtlik.
Kuidas teetanus levib?
Teetanust põhjustavad teetanusbakterite spoorid, mis satuvad organismi avatud haava kaudu. Bakterispoorid on nagu taimeseemned, mis püsivad muutumatuna mullas, majatolmus ja loomasõnnikus. Organismi sattununa arenevad neist elusbakterid.
Infektsioon võib tekkida pärast naha kriimustamist või marrastamist määrdunud pinnal või kui mustus satub haava hiljem. Mida sügavam ja määrdunum on haav, seda suurem on teetanuse tekkerisk. 
Teetanus ei levi inimeselt inimesele. 
Kes võib haigestuda teetanusse?
Igaüks võib saada teetanuseinfektsiooni ja haigestuda teetanusse mis tahes vanuses. Kõige sagedamini esineb see siiski inimestel, keda ei ole lapsena täielikult vaktsineeritud või kes ei ole saanud vajalikke kordusvaktsiine. Töötajad, kes puutuvad pidevalt kokku pinnase ja jäätmetega, peavad olema eriti ettevaatlikud.
Enamik juhtumeid esineb üle 60-aastastel, sest eakate vastupanuvõime võib olla aja jooksul nõrgenenud, eriti kui nad ei ole saanud lapsepõlvest saadik kordusvaktsiini. 
Kuidas teetanust ennetada? 
Vaktsineerimine on kõige tõhusam meetod, kuidas ennetada teetanust. Teetanusvaktsiin on osa laste vaktsineerimiskavast kõigis ELi/EMP liikmesriikides, mis tähendab, et enamik Euroopa elanikest on selle haiguse eest kaitstud.
Parim viis, kuidas ennetada teetanust, on saada kohalikus piirkonnas soovitatavad vaktsiinid ja kordusvaktsiinid selle haiguse vastu.
Teetanust aitab ennetada ka lõikehaavade ja kriimustuste puhastamine, nende hoidmine puhtana ja raskete haavadega kiiresti arsti poole pöördumine.
Kuidas teetanust ravitakse?
Teetanus on raske seisund, mis nõuab sümptomite tekkimisel intensiivravi. Ravi hõlmab üldiselt järgmist:
• ravimid, mis neutraliseerivad bakteritoksiine 
• vajaduse korral hingamisaparaat
• infektsiooni põhjustanud haava kirurgiline puhastamine
• antibiootikumid
• voodis lamamine pimedas ja vaikses ruumis
• lihaselõõgasti