Siseministrile allkirjastamiseks:Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu kooskõlastamine märkustega

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Taimar Peterkop

Riigikantselei

Teie:14.06.2024 nr 7-2/23-00367-48

Meie: 10.07.2024 nr 1.4-2/2926-1

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu kooskõlastamine märkustega

Austatud härra Peterkop

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium tunnustab Riigikantseleid tsiviilkriisi ja riigikaitse

seaduse eelnõuga (edaspidi eelnõu) tehtud suure töö eest. Toetame ühemõtteliselt seisukohta,

et Eesti riik ja ühiskond peavad olema igakülgselt valmis astuma vastu suure mõjuga kriisidele

ning selles osas teeb eelnõu kahtlemata sammu positiivses suunas.

Tegemist on mahuka eelnõuga, mis kontseptuaalselt muudab Eesti julgeoleku ja riigikaitse

toimemudelit ning kus on olulisi ja põhimõttelisi muudatusi, võrreldes enam kui aasta tagasi

kooskõlastamisel olnud eelnõuga. Muu hulgas kavandatakse lahendusi, mis meie hinnangul

vajavad toidu varustuskindluse tagamise seisukohast põhjalikumalt läbi mõtlemist, eelkõige

peame siinkohal silmas eelnõu § 254 punkte 4 ja 5.

1. Eelnõu § 254 (toiduseaduse muutmine) on täiendatud punktidega 4 ja 5 (millega täiendatakse

toiduseaduse § 463 lõiget 3 punktiga 4 ja § 464 lõikega 6), lisades uue toiduga varustamise

valdkonnana toidu jaekaubanduse valdkonna. Praeguses menetlusetapis uue valdkonna

lisamine kriisiülesannete alla eeldab, et selle mõjusid on eelnevalt hinnatud ja muid alternatiive

on kaalutud. Toidu jaekaubanduse valdkonna lisamist ei näe ette ka Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja

millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EU.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil on täna toimiv koostöö jaekaubanduses tegelevate

ettevõtjatega kriisipoodide arendamises ja toiduga tagamise toimepidevuse loomises, mis

adresseerib toiduga varustamise eesmärki vähem koormavalt. Praeguses õigusruumis kehtivad

küberturvalisuse nõuded on elutähtsa teenuse osutajatele ebaproportsionaalselt koormavad,

mistõttu ei aita praeguse regulatsiooni tingimustes uute ettevõtjate lisamine kaasa toidu

varustuskindluse tõstmisele. Vabariigi Valituse poolt on otsustatud, et septembris vaadatakse

elutähtsa teenuse osutajatele kohalduvad küberturvalisuse nõuded üle. Sellest tulenevalt teeme

ettepaneku, et uute valdkondade kriisiülesannete alla lisamise juurde saab tagasi tulla pärast

seda, kui vastavad nõuded on üle vaadatud ning ettevõtjate jaoks on olemas selgus, millised

kohustused regulatsioon kaasa toob.

2. Eelnõu §-s 33 (ühekordne kriisiülesanne) on võrreldes varasema eelnõuga täpsustatud

ühekordse kriisiülesande piire ja olemust ja sama paragrahvi lõikes 2 nenditakse, et kohaliku

omavalitsuse üksusele (edaspidi KOV) saab ühekordse ülesande anda vaid tema põhitegevusega

2 (3)

seonduvalt. Silmas tuleb pidada, et selline seaduse volitusega ettenähtud ülesanne on olemuselt

ilmselt siiski KOVile antav riiklik ülesanne isegi juhul, kui palutakse KOVil täita oma

tavapärast ülesannet, kuid seda kindlal riigi poolt antud suunaval viisil või mahus (nii, et KOVil

ei jää üldse võimalust määrata ülesande täpsemat sisu ja täitmise korda). Hea õigusloome ja

normitehnika eeskirja § 6 lõike 2 järgi tuleb KOVile kohustuse kavandamisel eelnõus nimetada,

kas kohustus on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse tähenduses kohaliku omavalitsuse

üksusele seadusega pandav riiklik kohustus, millega seotud kulud kaetakse eraldistega

riigieelarvest. Seetõttu soovitame kindlasti kaaluda täpsustust, et KOVile antav ühekordne

kriisiülesanne on riiklik ülesanne eelnõu §-s 33 või selgitada seda seletuskirjas sätte juures, kus

käsitletakse KOV-i kulude hüvitamist seoses tema põhiülesannetega. Sama palume kaaluda ka

eelnõu § 40 lõike 1 puhul (kriisiolukorra juhi KOVile korralduse andmise alused).

3. Palume täpsustada seletuskirjas eelnõu § 38 (vaidluste lahendamine kriisiolukorras) selgitust

ja jätta välja ekslik viide, mille kohaselt kriisiolukorra juhilt või kriisiolukorda lahendavalt

asutuselt korraldust saades muutub KOV osaks riigi haldusorganisatsioonist. See jätab mulje

nagu KOV kaotaks osa oma autonoomiast ja tekkivat vaidlust saaks lahendada Vabariigi

Valitsus. Nagu eelnõu § 38 lõikes 3 on sätestatud jääb KOVile siiski õigus pöörduda kohtusse.

4. Eelnõu § 40 lõige 5 sätestab, et Eesti Pangale ja KOVile võib anda korralduse üksnes nende

püsiva või ühekordse kriisiülesande täitmise raames. On selge, et korraldus, mis näeb ette Eesti

Panga või KOVi haldusakti või halduslepingu muutmist, on intensiivne sekkumine mõlema

enesekorraldusse ja peab olema seetõttu pigem erandlik ka kriisiolukorras. Sellega seonduvalt

on ettepanek täiendada eelnõu § 40 lõiget 5 tekstiga „kui see on vältimatult vajalik“.

5. Eelnõu § 99 (töökohustuse tekkimine) muudab põhimõtteliselt tänast riigikaitselise

töökohustusega ameti- ja töökohtade regulatsiooni. Senine regulatsioon annab asutustele tema

riigikaitseliste ülesannete täitmiseks teatud paindliku personali ressursi varu (nt ReMi puhul

kuni 25% ametikohtadest). Nimetatud paragrahvi lõigete 2 ja 3 alusel on plaanis muuta süsteemi

selliselt, et Kaitseressursside Amet hakkab andma isikupõhiselt nõusolekuid asutuse

riigikaitseliste ülesannete täitmiseks vajalike isikute kriisiametikohtadele määramiseks ning

võib sellest keelduda, kui isik on vältimatult vajalik sõjaaja ülesannete täitmiseks. Selge ei ole,

kuidas saab olema kindlustatud riigikaitseliste ülesannete täitmine ja sellise info liikumine. Mis

hetkel ja mis tingimustel saab Kaitseressursside Amet öelda, et elutähtsa teenuse osutaja või

KOVi kriisiaja ametikohale määratud isik on siiski vajalik sõjaaja ülesannete täitmiseks

kaitseväele? Kas Kaitseressursside Ameti mainitud õigus hõlmab ka eelnõu § 98 lõikes 2

sätestatud valitavaid ametikohti? Milline lävend peab olema ületatud, et isiku vajadus osaleda

sõjalises riigikaitses on nii vältimatu, et kaalub üle asutuse kriisiülesande täitmise (nt kantsleri,

IT turbejuhi, kriisijuhi puhul)? Asutused peavad seda varakult teadma ning saama sellega juba

kriisiülesandega ameti- või töökohti ette nähes arvestada. Arvestades eeltoodut palume

täpsustada eelnõu § 99 ja tagada kindlus asutuste riigikaitseliste ülesannete täitmiseks.

6. Eelnõu §-s 162 kavandatud haldusjärelevalve osa on võrreldes varasemaga selgem ja

õiguspärasem. Siiski tekitab pisut arusaamatust, kas sama paragrahvi lõikes 4 sätestatud

sunniraha saab rakendada ka KOVi enda ülesande puhul või mitte. Hetkel saab sättest järeldada,

et sunniraha saab rakendada vaid KOVi täidetava riikliku ülesande puhul (mille puhul saab

kontrollida ka otstarbekust) ettekirjutuse täitmata jätmisel, mis on aktsepteeritav. Kuid lahtiseks

jääb küsimus KOVi enda ülesande osas, mille puhul otstarbekust ei kontrollita. Euroopa

kohaliku omavalitsuse harta artikli 8 lõike 2 järgi nimelt on üldjuhul mis tahes KOVide suhtes

teostatava haldusjärelevalve eesmärk tagada vaid nende tegevuse vastavus seadustele ja

põhiseadusest tulenevatele põhimõtetele. Seega haldusjärelevalves KOVide üle

omavalitsusliku ülesande täitmisel ei saa kontrollida ülesande täitmise otstarbekust ehk

tulemuslikkust vaid ainult õiguspärasust. Erinev on olukord aga KOVi täidetava riikliku

3 (3)

ülesande puhul, kus riik saab ka KOVi täidetava ülesande üle otstarbekuse kontrolli teha. Seda

on selgitatud ka eelnõu seletuskirjas. Palume seletuskirjas aga veelkord kaaluda ja täpsemini

selgitada, kas sunniraha ettenägemine on KOVi ülesande puhul põhjendatud.

Lisaks on seletuskirjas eelnõu § 162 lõike 4 selgitustes jätkuvalt mainitud sunniraha füüsilisele

isikule summas 9600 eurot, kuigi mainitud säte seda enam ei reguleeri. Palume seletuskirja

vastavalt parandada.

7. Eelnõu §-ga 274 täiendatakse ühistranspordiseaduse § 6 (Vedaja) püsiva kriisiülesande

regulatsiooniga, andes paragrahvile uue pealkirja „Vedaja ja vedaja püsiv kriisiülesanne“.

Oleme seisukohal, et vedaja mõiste ja püsiva kriisiülesande regulatsioon peavad olema eraldi

paragrahvides, kuna vedaja mõistesse kriisiülesande sissetoomine on arusaamatu ja segadust

tekitav. Seetõttu teeme ettepaneku luua eraldi § 6¹ vedaja püsiva kriisiülesande reguleerimiseks.

8. Palume seletuskirja punktis 7 (Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse

tegevused, eeldatavad kulud) kokkuvõtvalt esitada seaduse rakendamisega seotud KOVi

tegevused, eeldatavad kulud ja nende katteallikad. Praegune punkt 7 ei kajasta seda. Mainitud

teave on osaliselt esitatud seletuskirja muudes osades, näiteks seletuskirja lk 448 on KOVi

kuluna välja toodud 1,26 miljon eurot (kusjuures katteallikat ei ole mainitud), seletuskirja lk

450 on KOVi kulu aga vahemikus 960 tuhat ja 4,5 miljon eurot.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets

Siseminister regionaalministri ülesannetes

Alo Aasma

625 6106 [email protected]

Toomas Unt

625 6171 [email protected]

Martin Kulp

5885 1442 [email protected]

Kaur Kaasik-Aaslav

611 3078 [email protected]

Kristella Kukk

5676 7894 [email protected]

Diana Rammul

[email protected]