Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 16. juuli 2024. a istungil

1

Seletuskiri Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Eesti seisukohad 15. juuli 2024. a eurorühma

kohtumisel ja 16. juuli 2024. a Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil“

eelnõu juurde

SISSEJUHATUS

Eurorühma päevakorras on euroala eelarvepoliitiline hoiak, aruanne vahetuskursimehhanismi ERM II

toimimisest ning eurorühma tööplaan järgmiseks kaheksaks kuuks (s.t. märtsini 2025). Eurorühma

laiendatud koosseisus toimub mõttevahetus euroala konkurentsivõimest fookusega majanduskasvu

finantseerimisvajakul. Vestluses osaleb hiljutise raporti „Konkurentsivõime kasvu nimel“ autor Enrico

Letta.

Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogus tutvustatakse esmalt Ungari eesistumise prioriteete. Antakse

ülevaade taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) rakendamise käigust ja kinnitatakse viie riigi taaste- ja

vastupidavuskava muudatused. ECOFINi põhifookus on Euroopa poolaasta raames 19.06 Euroopa

Komisjoni (edaspidi komisjon) poolt liikmesriikidele antud soovitustel (need on kavas heaks kiita) ning

samaaegselt esitatud ülemäärase eelarvepuudujäägi (EDP) menetluse rakendusotsustel - siin on kavas

arvamuste vahetus (otsuste kinnitamine järgneb kirjaliku menetlusega). Kavas on kinnitada nõukogu

järeldused, milles nõustutakse komisjoni hinnangutega makromajandusliku tasakaalustamatuste kohta

liikmesriikides.

Tavapäraselt on päevakorras Venemaa Ukraina vastase täiemahulise agressiooni finants- ja

majandusmõjud. 21. juuni ECOFINis kõlas tugev toetus G7 riikide rühma algatusele Venemaa

külmutatud finantsvarade erakorralise tulu kiirendatud kasutamiseks Ukraina toetamiseks ja

ülesehitamiseks. 16.07 nõukogus see arutelu jätkub (oleme komisjoni täpsema ettepaneku ootel).

Veel tutvustavad komisjon ja Euroopa Keskpank äsjaseid konvergentsiaruandeid, milles hinnatakse

euroala väliste liikmesriikide valmidusastet euroalaga liitumiseks. Kohtumisel lepitakse EL ühised

kõnepunktid G20 rahandusministrite ja keskpankade juhtide 25.-26. juuli kohtumiseks.

Ülevaate on koostanud rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö nõunik Priit

Potisepp ([email protected]) ja osakonna juhataja Martin Põder ([email protected]) ning

kooskõlastanud välissuhete nõunik Märten Ross ([email protected]).

Eestit esindab eurorühmas ning majandus- ja rahandusküsimuste nõukogus rahandusminister Mart

Võrklaev, kohtumised toimuvad Brüsselis.

2

EURORÜHMA KOHTUMINE

1.1 Euroala eelarvepoliitiline hoiak

Euroala eelarvepoliitika oli aastatel 2020–2023 väga toetav, ennekõike COVID-19 ja energiakriisile

reageerimiseks (summaarselt ca 4% SKPst). Kriisimeetmetest on aga väljutud ning 2024. aastal kujuneb

eelarvepositsioon kahandavaks ning praeguste poliitikate jätkumise korral muutub see 2025. aastal

neutraalseks (hinnangud põhinevad komisjoni kevadprognoosil). Selle hinnangu põhjuseks on jooksvate

kulutuste mõningase kahanemise prognoos, samas kui investeeringute tase säilib. Tõsi küll, mitmes

liikmesriigis oleks eelarvepoliitika tänastel eeldustel ikkagi veel ekspansiivne. Sügisel esitatavates

eelarve ja struktuurikavades peavad paljud riigid aga täiendavat kulutuste kahandamist planeerima ning

seetõttu võib ka 2025. eelarvehoiak kahanevaks kujuneda. Kahanevat eelarvepoliitikat peab Komisjon

üldiselt asjakohaseks nii võla jätkusuutlikkuse seisukohast kui ka selleks, et toetada rahapoliitikat

inflatsiooni ohjamisel.

Nõustume komisjoni analüüsiga.

1.2 Eurorühma tööprogramm märtsini 2025

Ministrid saavad ülevaate eurorühma selle aasta teise poole ja indikatiivselt ka tuleva aasta esimese

kvartali töökavast. Selles on kesksel kohal kolm prioriteetset valdkonda: 1) eelarve- ja

majanduspoliitikate koordinatsioon, 2) Euroopa majandus- ja rahandusliidu (EMU) süvendamine ja ta

konkurentsivõime kasvatamine ning 3) euro roll rahvusvaheliselt ning digivääringuna.

Toetame tööprogrammi.

1.3 Aruanne vahetuskursimehhanismi ERM II toimimisest

Euroopa vahetuskursi mehhanismil (ERMII) on hetkel kaks liiget – Taani ja Bulgaaria. Ministrid saavad

regulaarse ülevaate mehhanismi toimimisest. Süsteemi toimimise seisukohast pole kummagi riigi puhul

eelmisest aastast olulisi uudiseid. Samas erinevalt Taanist, kes ühisraha kasutuselevõtust erandina

kõrvale on jäänud, on Bulgaarial ERMII tõrgeteta osalusel tähendus euro kasutuselevõtu valguses,

kuivõrd ERMII sujuv osalus on ühtlasi ka üheks kriteeriumiks ühisraha kasutuselevõtuks.

Võtame aruande teadmiseks.

1.4 Euroala konkurentsivõime. Eurorühma laiendatud koosseisu arutelu fookuses on majanduskasvu ja strateegiliste investeeringute

rahastamine. Vestluses osaleb hiljutise raporti „Konkurentsivõime kasvu nimel“ autor Enrico Letta. EL

riikide kõrged võlatasemed seavad oma piirangud sellele, mis ulatuses on EL riikidel võimalik avaliku

sektori investeeringuid kasvatada. Erasektori investeeringuid on aga kammitsenud (nt võrdluses

USA´ga) vähem arenenud kapitaliturud. Nn Letta raportis on kokku ligikaudu 160 erinevat soovitust,

ent eurorühmas on eeldatavalt fookus selle peatükis „Ühisturg ühiste eesmärkide rahastamiseks“

esitatud ettepanekutele. Letta rõhutab raportis ühtse kapitalituru kasusid (tuntud ka kui

CMU/kapitaliturgude liidu töövoog), strateegiliste innovatsiooni- ja rohemajanduse investeeringute

tähtsust EL konkurentsivõime arendamisel ning vajadust vähendada regulatsioonide fragmenteeritust.

Konkreetseid otsuseid või järeldusi kohtumisel ei tehta, kuid Komisjon kindlasti leiab raportist ainest

oma järgmiste ettepanekute esitamisel.

Vabariigi Valitsuse seisukohad Euroopa Liidu ühtse turu tuleviku kohta, mille lähtekohaks on Letta

raporti ettepanekud, on ette valmistanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSTE NÕUKOGU KOHTUMINE

2.1 Eesistujariigi Ungari tööprogramm:

- Esitlus, mõttevahetus

Ungari tööprogramm rahandus- ja majandusvaldkonnas hõlmab regulaarseid arutelusid majandus- ja

finantsolukorra, sh sõjamõjude üle. Olulisel kohal on rohe- ja digiülemineku toetamine ja RRFi

rakendamine. Samuti hõlmab programm euroopa poolaasta ja uue majandusjuhtimise raamistiku

rakendamist, sh kiidetakse heaks riigipõhised soovitused, järeldused makromajanduslike

3

tasakaalustamatuste kohta, sügisel esitatakse ja hinnatakse 2025. a eelarvekavasid. Aasta lõpul algab ka

2025. a Euroopa poolaasta ettevalmistus komisjoni poolse majanduskasvu analüüsi avaldamisega, mille

kohta ECOFIN võtab vastu järeldused. Mitteametlikul rahandusministrite kohtumisel septembris on

kavas arutada EL konkurentsivõime parandamist, demograafiliste muutuste mõju riigirahandusele ja

kestliku rahastamise väljakutseid. Ungari peab oluliseks, et EL 2025. a eelarves lepitakse kokku

õigeaegselt. Finantsteenuste valdkonnas jätkatakse eelmise eesistuja poolelijäänud töödega, millest

olulisemad teemad on seotud VKEdele turule ligipääsu parandamise ja halduskoormuse vähendamisega;

kriisijuhtimise ja hoiusekindlustuse raamistiku ülevaatusega; makseteenuste ülevaatuse,

finantsandmetele ligipääsu ja digieuro kasutuselevõtuga. Maksuvaldkonnas on oluline maksudest

kõrvalehoidumise vältimise ja maksumaksjale õiguskindluse tagamise teemad ning ELi huvide

kaitsmine rahvusvahelistel aruteludel.

Saame tööprogrammi toetada.

2.3 Ülevaade taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) rakendamise käigust ja seonduvad

rakendusotsused

Ministrid saavad ülevaate taaste- ja vastupidavuskava rakendamisest, sh mitmetest makseotsustest.

Rakendusotsuse all kinnitatakse viie riigi - Küpros, Poola, Rumeenia, Saksamaa ja Soome taastekavade

muudatused (peamine täiendus REPowerEU peatüki lisamine). Allpool ülevaade nii maksete kui

kavamuudatuste kohta.

Saksamaa muudetud taaste- ja vastupidavuskava, mis sisaldab REPowerEU peatükki, sai Euroopa

Komisjonilt positiivse hinnangu. Taastekava suuruseks on nüüd 30,3 miljardit toetusi ja see sisaldab 17

reformi ja 28 investeeringut. REPowerEU peatükk sisaldab kahte uut reformi, kahte uut investeeringut

ja ühte suurendatud investeeringut, mille eesmärk on muuta Euroopa sõltumatuks Venemaa

fossiilkütustest enne 2030. aastat. Meetmed on suunatud taastuvenergia osakaalu suurendamisele

Saksamaa energiakorvis, milleks kiirendatakse planeerimise protseduure, vähendatakse

maanteetranspordi CO2 heitkogust ja toetakse elamute energiatõhusaks renoveerimist. Samuti

muudetakse kaheksat olemasolevat meedet tulenevalt objektiivsetest asjaoludest, mis takistavad algselt

kavandatud investeeringute tegemist. Sellisteks takistusteks on oskustööjõu puudus, eriti

infotehnoloogiasektoris, infotehnoloogiasektori jaoks oluliste tarneahelate häired, Venemaa

agressioonisõjast Ukraina vastu tingitud suurenenud julgeolekumured ning teatud reformide ja

investeeringute esialgsete eesmärkide saavutamiseks paremate võimaluste ilmnemine.

Kreeka taaste- ja vastupidavuskava muutmise taotlus sai komisjonilt positiivse hinnangu. Taastekava

muudatused on tehnilised, mis on tingitud taastekava põhjalikust muutmisest eelmise aasta lõpus.

Kreeka taastekava suurus on 35,95 miljardit eurot, millest 17,7 miljardit eurot on laenud ja 18,2 miljardit

on tagastamatud toetused. Kava sisaldab 281 vahe-eesmärki ja eesmärki ning hõlmab 75 reformi ja 103

investeeringut.

Küprose taaste- ja vastupidavuskava muudatused on kitsa ulatusega ja tehnilised, mis puudutavad teise

ja kolmanda maksetaotluse kahte vahe-eesmärki. Taastekava maht on 1,2 miljardit eurot, millest 1,02

miljardit eurot antakse toetustena ja 200 miljonit euot laenudena. See sisaldab 282 vahe-eesmärki ja

eesmärki, mis on seotud 61 reformi ja 75 investeeringuga.

Poola taaste- ja vastupidavuskava muudatused on tehnilised ja tulenevad eelmise aasta lõpus põhjalikult

muudetud taastekavast, mille nõukogu eelmise aasta lõpus heaks kiitis. Poola taastekava suurus on 59,8

miljardit eurot, millest 34,5 miljardit eurot on laenud ja 25,3 miljardit eurot on toetused. See sisaldab

322 vahe-eesmärki ja eesmärki, mis on seotud 55 reformi ja 56 investeeringuga.

Soome taaste- ja vastupidavuskava muudatused on tehnilised ja need tulenevad taastekava põhjalikult

muudetud taastekavast, mille nõukogu eelmise aasta lõpus heaks kiitis. Soome taastekava sisaldab on

1,95 miljardit eurot toetusi, mis hõlmab 143 vahe-eesmärki ja eesmärki, mis on seotud 19 reformi ja 40

investeeringuga. Taastekavast on väljamakstud 26% ehk 498 miljonit eurot.

Toetame nõukogu rakendusotsute kinnitamist viie riigi - Küprose, Poola, Rumeenia, Saksamaa ja Soome

- taastekavade muutmise kohta

4

Majandus- ja rahanduskomitee on nõustunud Euroopa Komisjoni positiivsete hinnangutega

järgmiste liikmesriikide maksetaotluste kohta.

Hispaania taaste- ja vastupidavuskava neljanda 10 miljardi suuruse maksetaotluse aluseks olevast 61

vahe-eesmärgist ja eesmärgist said 60 positiivse hinnangu. Maksetaotlus hõlmab 34 reformi ja 26

investeeringut rohe- ja digiülemineku, pensionisüsteemi, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni,

hariduse ja kutseõppe, tööhõive, avalike teenuste digitaliseerimise, metsanduse ja veemajanduse ning

regioonide vahelise koostöö valdkondades. Komisjoni leiab, et ettevõtete digitaliseerimise

investeeringutega seotud eesmärk ei ole täidetud, mistõttu avatakse makse peatamise menetlus, millega

antakse Hispaaniale täiendavalt aega vahe-eesmärgi täitmiseks ja samas tehakse osaline makse suuruses,

mis vastab rahuldavalt täidetud vahe-eesmärkidele. Hispaania taastekava sisaldab 111 reformi ja 142

investeeringut, milleks on seatud 595 vahe-eesmärki ja eesmärki. Taastekava ulatub 163 miljardi euroni,

millest 79,8 miljardit on toetused ja 83,2 miljardit on laenud.

Horvaatia viies maksetaotlus summas 821,7 miljonit eurot sai komisjonilt positiivse hinnangu, kuna

riik on rahuldavalt täitnud 25 vahe-eesmärki ja 12 eesmärki. 15 reformi ja 16 investeeringut tehakse

digitaliseerimise, avaliku halduse, puhta liikuvuse, veemajanduse ja jäätmekäitluse, turismi,

õigussüsteemi, hariduse ja tervishoiusektori valdkondades. Horvaatia taastekava sisaldab 5,8 miljardit

toetusi ja 4,2 miljardit laene. Viienda maksega on kokku 3,1 miljardit eurot välja makstud, mis vastab

31%-le kogumahust ja 36% kõikidest vahe-eesmärkidest ja eesmärkidest.

Kreeka taaste- ja vastupidavuskava neljas maksetaotlus summas 2,3 miljardit eurot laenuna sai

komisjonilt positiivse hinnangu, kuna oli rahuldavalt täitnud makse eelduseks oleva ühe eesmärgi.

Makse hõlmab olulisi investeeringuid roheülemineku, digitaliseerimise, ekspordivõimekuse

suurendamise, mastaabisäästu saavutamise ja innovatsiooni valdkondades. Maksetaoluse eesmärk on,

et finantseerimisasutused sõlmiksid 4,5 miljardi euro ulatuses taasterahastu laenulepinguid ettevõtetega,

et toetada erainvesteeringuid. See on osa laenurahastust, mis on suurim meede Kreeka taaste- ja

vastupidavusplaanis.

Horvaatia viies maksetaotlus summas 821,7 miljonit eurot sai komisjonilt positiivse hinnangu, kuna

riik on rahuldavalt täitnud 25 vahe-eesmärki ja 12 eesmärki. 15 reformi ja 16 investeeringut tehakse

digitaliseerimise, avaliku halduse, puhta liikuvuse, veemajanduse ja jäätmekäitluse, turismi,

õigussüsteemi, hariduse ja tervishoiusektori valdkondades. Horvaatia taastekava sisaldab 5,8 miljardit

toetusi ja 4,2 miljardit laene. Viienda maksega on kokku 3,1 miljardit eurot välja makstud, mis vastab

31%-le kogumahust ja 36% kõikidest vahe-eesmärkidest ja eesmärkidest.

Euroopa Komisjon vabastab peatatud maksed Portugalile 714 miljonit eurot ja Rumeeniale 37,2

miljonit eurot. Portugal täitis komisjoni hinnangul rahuldavalt tervishoiusektori ja reguleeritud ametite

reformidega seotud kaks vahe-eesmärki ja ühe eesmärgi. Portugali taastekava sisaldab 22,22 miljardit

toetusi ja laene, millega tugevdatakse riigi majandust. Portugalile on välja makstud 35% kogu taastekava

mahust ja täidetud on 22% vahe-eesmärkidest ja eesmärkidest. Rumeenia rakendas roheülemineku

edendamise meetmed, millega täideti makse peatamise põhjuseks olnud kaks vahe-eesmärki. Rumeenia

taastekava mahuks on 28,5 miljardit toetusi ja laene, millest on välja makstud üle 9,41 miljardit, mis

vastab 33%-le taastekavast ja 14%-le kõikidest vahe-eesmärkidest ja eesmärkidest.

Itaalia 11 miljardi euro suuruse viienda maksetaotluse aluseks on 53 vahe-eesmärki ja eesmärki, mis

komisjoni hinnangul on täidetud. Viies maksetaotlus hõlmab 14 reformi ja 22 investeeringut

konkurentsiseaduse, riigihangete, jäätmekäitluse ja veemajanduse, õigussüsteemi, tõhustamiskavade

raamistiku ning kesk- ja kõrghariduse valdkondades. Itaalia taaste- ja vastupidavusplaan sisaldab 66

reformi ja 150 investeeringut, millega on seotud 618 vahe-eesmärki ja eesmärki. Kava kogumaht on 194

miljardit eurot, millest 71,8 miljardit eurot on toetused ja 122,6 miljardit eurot on laenud.

Slovakkia neljas 799 miljoni euro suurune maksetaotlus sai komisjonilt positiivse hinnangu. Selle

aluseks oli 15 vahe-eesmärgi rahuldav täitmine, mis on seotud kestliku transpordi, kaasava ja ajakohase

hariduse, tervishoiuteenuste ja pensionisüsteemiga. Koos neljanda maksega on Slovakkiale 6,4

miljardist eurost toetustest välja makstud 3,5 miljardit eurot.

Belgia esimene maksetaotlus sai komisjonilt positiivse hinnangu, mis esitatakse nüüd nõukogule

kinnitamiseks. Belgia on täitnud 19 vahe-eesmärki ja eesmärki 20-st, mis on seotud esimese 658 miljoni

5

euro suuruse maksetaotlusega. Pensionireformiga seotud vahe-eesmärki ei ole Belgia siiski täitnud,

mistõttu komisjon rakendab makse peatamise menetlust, mille tulemusena võib Belgia saada osalise

makse, kui ei suudeta komisjonile tõendada pensionireformi vahe-eesmärgi täitmist. Makse peatamise

menetluse ja osalise makse korral on Belgial aega kuus kuud täitmata jäänud vahe-eesmärgi täitmiseks

ja peatatud osamakse kättesaamiseks. Maksetaotlus on seotud 9 reformi ja 7 investeeringuga

digitaliseerimise, puhta liikuvuse, hariduse, täiskasvanuhariduse, tööhõive ja avaliku sektori eelarve

halduse valdkondadesse. Belgia taaste- ja vastupidavuskavast sisaldab 5 miljardit eurot toetusi ja 264

miljonit eurot laene arvukate reformide ja investeeringute rahastamiseks. Belgiale on välja makstud 17%

kogu taastekava mahust.

2.4 Euroopa poolaasta – riigipõhised soovitused ja eelarveseire

- Heakskiitmine ja arvamuste vahetus

19. juunil 2024 avaldatud Euroopa poolaasta kevadpakett sisaldas järgmist:

1. kokkuvõttev teatis;

2. aruanded 27 liikmesriigi kohta;

3. riigipõhised soovitused 27 liikmesriigile;

4. eelarvestatistilised tabelid, mille alusel hinnatakse riikide eelarveseisundit;

5. aruanne riikide vastavusest eelarvepuudujäägi ja võla kriteeriumidele;

6. Iirimaa, Hispaania, Küprose, Portugali ja Kreeka programmijärgsed seireraportid;

7. nõukogu otsuse eelnõu tööhõivesuunisteks liikmesriikidele

Komisjoni esitatud analüüsid ja ettepanekud on läbinud arutelud terves reas EL töörühmades ja

komiteedes ning ECOFIN keskendub riigipõhiste soovituste ja ülemäärase eelarvepuudujäägi

menetluste arutamisele. ECOFINis on kavas riigipõhised soovitused heaks kiita. Riigipõhiste

soovituste edasine kinnitusprotsess näeb ette, et seisukohad kiidab heaks ka Ülemkogu, misjärel

nõukogu need lõplikult vastu võtab. Kuivõrd järgmine korraline Euroopa Ülemkogu toimub 16.-17.

oktoobril, avaneb esimene võimalus riigipõhiste soovituste kinnitamiseks 21. oktoobri põllumajandus-

ja kalandusnõukogu kohtumisel.

Nõukogu otsused riikide ülemäärase eelarvepuudujäägi eksisteerimise kohta kinnitatakse ECOFINi

arutelu järel kirjaliku menetlusega. Protsessi pikenemine on seotud EDP otsuste eelnõude lõpptekstide

hilise esitamisega, mis omakorda oli põhjustatud kogu paketi tänavusest hilisest esitamisest ja

kokkusurutud menetelusajast töögruppide tasandil.

Riigipõhised soovitused

EL eesmärk on ehitada üles tugev ja tulevikukindel majandus, mis tagab konkurentsivõime ja pikaajalise

heaolu kõigile eurooplastele. Selleks on vaja tootlikkuse, kriisikindluse, õigluse ja jätkusuutliku kasvu

eesmärkide integreerimist. Siin tulebki appi Euroopa poolaasta koordineerimisraamistik, mis hõlmab ka

NextGenerationEU rakendamist, mille keskmes on taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) ning

ühtekuuluvuspoliitika programmid. Komisjon innustab liikmesriike oma vastavaid kavu täielikult ja

tähtaegselt (RRF puhul juba 2026) rakendama.

Praeguse Euroopa poolaasta põhifookuses on konkurentsivõime ning komisjon kutsub liikmesriike

üles võtma ambitsioonikaid meetmeid riigis tuvastatud probleemide lahendamiseks riiklikul ja

piirkondlikul tasandil. Soovitused hõlmavad konkurentsivõime ja vastupidavuse tugevdamist,

haridustulemuste parandamist ja oskuste arendamist, teadusuuringute ja innovatsiooni edendamist,

juurdepääsu hõlbustamist rahastusele ning rohelise ja digitaalse ülemineku kiirendamist.

Liikmesriikide eelarveseisundi jälgimine

Uuendatud eelarveseire protsess jõustus tänavu aprillis osana majandusjuhtimise paketist/EGR ning see

on integreeritud Euroopa poolaasta majandus- ja tööhõivepoliitika koordineerimise raamistikku.

Kevadpaketi riigipõhistes soovitustes kutsutakse kõik liikmesriike üles õigeaegselt esitama oma

keskmise tähtaja eelarve- ja struktuursed plaanid (esitatakse sügisel koos eelarvekavadega). Neis

plaanides peavad kõik liikmesriigid kirjeldama kavandatavaid reforme ja investeeringuid ning

selgitama, kuidas need meetmed lahendavad riigiraportites tuvastatud sotsiaal-majanduslikke

väljakutseid ja liikmesriigi reaktsioone riigipõhistele soovitustele. Kevadeti hakkavad liikmesriigid

6

esitama eduaruandeid nii eelarvepoliitika kui reformide rakendamise kohta. Sügisest hakkab Komisjon

hindama ka liikmesriikide eelarvekavasid enne nende kinnitamist.

Kokku andis komisjon 84 riigipõhist soovitust, millest suur osa horisontaalse loomuga ehk suhteliselt

ühetaolised kõigile liikmesriikidele. Sõltuvalt riigi majanduslikust ja eelarveolukorrast saavad riigid

mõistagi ka konkreetsemaid soovitusi. Näiteks said kõik riigid soovituse esitada eelarve ja

struktuurikava õigeks ajaks, ent vastava soovituse kvalitatiivne osa on riigiti erinev sõltuvalt sellest, kas

ollakse defitsiidiga üle või alla 3% eelarvepuudujäägi.

Eestile soovitab komisjon eelarve kogukulude kasvu piirata selliselt, et valitsussektori

eelarvepuudujääk tuuakse alla 3% SKPst. Valitsussektori võlg tuleks hoida konservatiivsel tasemel,

samuti tuleks laiendada maksubaasi. Eesti peab soovituse kohaselt jätkama oma riikliku taastekava

tempokat rakendamist, mh selle toel vähendama põlevkivi osakaalu energeetikas, parandades samal ajal

ressursitootlikust innovatsiooniga. Soovituses kutsutakse Eestit üles paremini tegelema pikaajalise

hoolduse vajadustega ja tugevdama sotsiaalkaitset, sh eakate vaesuse probleemi lahendamise ja

töötushüvitiste haarde laiendamise abil. Tähelepanu soovitatakse pöörata ka kvaliteetsele tööjõule, sh.

ümber- ja täiendõppele, et tõsta tööjõu tootlikkust.

Eesti seisukohad

1. Nõustume liikmesriikidele esitatud riigipõhiste soovitustega.

2. Nõustume Euroopa Komisjoni riigieelarvete seireanalüüsidega ning liikmesriikide ülemäärase

eelarvepuudujäägi analüüsi tulemustega.

2.5 Nõukogu järeldused makromajanduslike tasakaalustamatuste kohta liikmesriikides

- Heakskiitmine

Ühes ELi riigis esinev makromajanduslik tasakaalustamatus, nagu suur jooksevkonto puudujääk või

kinnisvaramull võib avaldada kahjulikku mõju teistele ELi riikidele. Seetõttu võeti 2011. aastal

kasutusele makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlus. Menetluse eesmärk on tuvastada

potentsiaalselt kahjulike tasakaalustamatuste tekkimine, mis võib kahjustada majanduse stabiilsust

konkreetses liikmesriigis, euroalal või ELis tervikuna, et nende tekkimist ennetada ning juba tekkinud

tasakaalustamatustega otsustavamalt tegeleda.

Komisjon on hinnanud makromajandusliku tasakaalustamatuse olemasolu 12 liikmesriigis, mis valiti

2024. aasta häiremehhanismi aruandes välja põhjalikuks analüüsiks. Ühteistkümnes neist

liikmesriikidest tuvastati makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse raames toimunud viimase

järelevalvetsükli käigus tasakaalustamatus või ülemäärane tasakaalustamatus ning Slovakkia puhul

täheldati uue tasakaalustamatuse tekke ohtu.

Tasakaalustamatuse liigitus põhineb kolmel kriteeriumil: i) tasakaalustamatuse raskusaste, ii)

tasakaalustamatuse areng ja väljavaated ning iii) võetud poliitikameetmed. Majanduse juhtimise

läbivaatamisel otsustati, et makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse peaks olema rohkem

tulevikku suunatud. See tähendab seda, et need kolm kriteeriumi jäävad endiselt kehtima, kuid suuremat

rõhku pannakse makromajandusliku tasakaalustamatuse aluseks olevatele protsessidele ning sellele,

milliseid poliitikameetmeid on liikmesriigid tasakaalustamatuse ja selle ohu ületamiseks võtnud ja

rakendanud.

Makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluses rakendatav liigitus vastab uuele jõustunud

majanduse juhtimise raamistikule ning selles on sihitatuma ja tõhusama järelevalve protseduuri

loomiseks täpselt välja toodud, mil määral lähtub liikmesriikide rahanduse jätkusuutlikkuse riskide

üldine makromajanduslik järelevalve makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlusest ja mil määral

stabiilsuse ja kasvu paktist. Juhul, kui riskid tulenevad peamiselt riigi rahanduse jätkusuutlikkusega

seotud probleemidest ja kui poliitikameetmed on suures osas seotud eelarvepoliitikaga, tuleks

asjakohaseks järelevalve ja poliitikasoovituste raamistikuks pidada stabiilsuse ja kasvu pakti. Kui

makromajanduslikud riskid ei puuduta kitsalt riigi rahanduse jätkusuutlikkust, vaid laiemat probleemide

ringi ning nõuavad terviklikumaid poliitikameetmeid, tuleb stabiilsuse ja kasvu pakti kohase järelevalve

kõrval rakendada ka makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlust ja ülemäärase eelarvepuudujäägi

7

menetlust. Kui liikmesriigi haavatavus ei ole tingitud valitsemissektori suurest võlast või liiga lõdvast

eelarvepoliitikast, on makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlus tõenäoliselt ainus vahend

piisavalt tugeva järelevalvemehhanismi tagamiseks.

Üldiselt iseloomustab majanduskeskkonda, milles riikide makromajanduslikku haavatavust hinnatakse,

energiahindadest tingitud kõrge, kuid nüüdseks langev inflatsioon. Kõrged energiahinnad on mõjutanud

negatiivselt välistasakaalu ja sellest tulenev inflatsioon on toonud viimase kahe aasta jooksul kaasa

karmimad rahastamistingimused, hõlbustades samal ajal võlakoorma vähendamist. Riikides, kus

eluasemed on olnud kõige rohkem üle hinnatud, on nende hinnad viimase aasta jooksul langenud.

Enamikus liikmesriikides, kus on tehtud põhjalik analüüs, on haavatavus hakanud vähenema ning

mitmel juhul on seetõttu parandatud makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse raames

tuvastatud tasakaalustamatuse astet. Seevastu mõnes liikmesriigis on haavatavus suurenenud sedavõrd,

et tuvastatud on uut tasakaalustamatust või ülemäärast tasakaalustamatust. Teistes analüüsitud

liikmesriikides on suundumused üldiselt soodsad, kuid väljakutsed püsivad.

• Prantsusmaal, Hispaanias ja Portugalis ei esine enam tasakaalustamatust ja üldine haavatavus

on vähenenud. Riikide rahanduse jätkusuutlikkusega seotud riskide suhtes tehakse järelevalvet

reformitud stabiilsuse ja kasvu pakti raames, sealhulgas Prantsusmaa puhul keskpika perioodi

struktuurse eelarvekava ja ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames.

• Kreekas ja Itaalias esineb hindamise põhjal kuni eelmise aastani püsinud ülemäärase

tasakaalustamatuse asemel nüüd tasakaalustamatus, kuna haavatavus on vähenenud, ent vajab endiselt

tähelepanu. Riikide rahanduse jätkusuutlikkusega seotud riskide suhtes tehakse järelevalvet reformitud

stabiilsuse ja kasvu pakti raames, sealhulgas Itaalia puhul keskpika perioodi struktuurse eelarvekava ja

ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames.

• Slovakkias esineb nüüd tasakaalustamatus. Kulupõhise konkurentsivõime, välistasakaalu,

eluasemeturu ja kodumajapidamiste võlakoormusega seotud haavatavus püsib ning poliitikameetmeid

ei paista.

• Rumeenias, kus kuni viimase aastani esines tasakaalustamatus, on hindamise kohaselt tekkinud

nüüd ülemäärane tasakaalustamatus, kuna maksebilansiga seotud haavatavus, mis tuleneb ennekõike

suurest ja üha kasvavast valitsemissektori eelarvepuudujäägist, on jäänud püsima, samas kui niigi

märkimisväärne hinna- ja kulusurve on veelgi kasvanud, aga poliitikameetmed on olnud nõrgad.

• Saksamaal, Küprosel, Ungaris, Madalmaadel ja Rootsis esineb endiselt tasakaalustamatus. Et

Saksamaa olukorda uuesti hinnata, peab Saksamaa võtma keskpika perioodi struktuurse eelarvekava

raames asjakohaseid poliitikameetmeid.

Seisukoht

1. Toetame nõukogu järelduste vastuvõtmist, milles nõustutakse Euroopa Komisjoni hinnangutega

makromajandusliku tasakaalustamatuse kohta liikmesriikides, ning peame oluliseks, et

põhjalike analüüside tulemusi kasutataks ära tasakaalustamatuste vähendamiseks ja kuhjumise

ennetamiseks.

Muud teemad

Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga konvergentsiaruanded avaldati 26. juunil. Reeglina

kaheaastase vahega üllitatavad raportid koostati euroala väliste EL liikmesriikide Bulgaaria, Tšehhi,

Ungari, Poola, Rumeenia ja Rootsi kohta. Aruannetes hinnatakse riikide küpsust euroalaga liitumiseks,

analüüsides nelja majandusliku konvergentsikriteeriumi – hinnastabiilsust, riigirahandust (ülemäärase

eelarvepuudujäägi puudumist), vahetuskursi stabiilsust ja pikaajalist intressimäära ning lisaks ka riikide

rahapoliitilise valdkonna õigustiku kooskõla EL aluslepingu ja EKP põhimäärusega. Analüüsitud riikide

rühmast on kriteeriumite täitmisele kõige lähemalt Bulgaaria, kes on kimpus inflatsiooniga, ent täidab

muud kriteeriumid. Ettevaates võib teatud tõenäosusega oletada, et Bulgaaria suudab täita ka

hinnastabiilsuse kriteeriumi ning küsida 2025´l aastal uut, erakorralist hindamist kriteeriumite täitmise

kohta. Juhul kui see hinnang on positiivne võiks Bulgaaria euroalaga liituda 2026. aasta algusest.

8

Võtame aruanded teadmiseks

Venemaa Ukraina vastase täiemahulise agressiooni finants- ja majandusmõjud. 21. juuni

ECOFINis kõlas tugev toetus G7 riikide rühma algatusele Venemaa külmutatud finantsvarade

erakorralise tulu kiirendatud kasutamiseks Ukraina toetamiseks ja ülesehitamiseks. 16.07 nõukogus see

arutelu jätkub. Oleme Komisjoni ettepaneku ootel, mis täpsemalt kirjeldaks, kuidas võimalikku EL

laenuosa saaks lahendada makrofinantsabi (MFA) instrumendi baasil. EL on Ukrainale varem andnud

terve rea nn makrofinantsabi e MFA laene, siiani EL peamiselt EL eelarve tagatisel. Muuhulgas

vabastavad sellised abilaenud Ukraina oma riigitulusid muuks otstarbeks, sh ka sõjaliseks.

Eesti lähtub 12.04.2024 ECOFIN eel Vabariigi Valitsuse poolt 4. aprillil 2024 kinnitatud ja Riigikogu

Euroopa Liidu asjade komisjonis 8. aprillil heaks kiidetud alljärgnevatest seisukohtadest:

- Eestile on oluline, et Ukraina rahastu kiiresti käivituks ning tagaks Ukrainale kindla ja

ennustatava rahastuse nii lühiajaliste kui ka pikema vaatega taastamise ja ülesehitustöö

tarbeks. Selle käigus peab silmas pidama ka EL liikmelisuseks ettevalmistumise vajadusi ning

tuleb tagada rahvusvaheline doonorkoordinatsioon. Ukraina kava on selle jaoks heaks aluseks.

- Eesti toetab Vene Föderatsiooni keskpanga varade ja nendelt teenitud tulude kasutusele

võtmist. Soovime kiiret kokkulepet, mis suunaks võimalikult suure osa neist tuludest Ukraina

toetuseks. Võimalikud eraldised varavaldaja kulude katmiseks ning võimalike

kapitalikohustuste reservide tarbeks peavad jääma hädavajaliku piiresse.

EL lähtekohad G20 rahandusministrite ja keskpankade juhtide 25.-26. juuli kohtumiseks.

Kinnitatakse EL ühissõnumid G20 rahandusministrite ja keskpankade presidentide kohtumiseks 25-26.

juulil Rio de Janeiro’s. Ühissõnumites leiavad äramärkimist maailma sõja- ja kriisikolded, sh

mõistetakse tugevalt hukka Vene agressioonisõda Ukrainas ning EL lubab Ukraina igakülgset toetamist

jätkata nii kaua kui vaja. Sõnumites rõhutatakse veel roheüleminekuga seotud reformide jm

struktuurireformide elluviimist, mis aitaks kaasa õiglasele, kestlikule ja kaasavale majanduskasvule;

avaldatakse tugevat toetust rahvusvahelisele maksukoostööle OECD raamistikus ja tuuakse välja

vajadus tehnilise abi järele arenguriikides maksulepete rakendamiseks. Finantssektori teemadel tuuakse

välja, et vaja on jälgida finantsstabiilsuse riske tulenevalt krüptovarade kasutamisest,

digiinnovatsioonist ja AIst. Et aidata arenguriike liikuda jätkusuutlikuma võlataseme poole, on vaja

jätkata ühtse võlakäsitlemise raamistiku elluviimist. Samas laenuvajadus neis riikides püsib kõrgel. Seda

peaks mõnevõrra aitama leevendada rahvusvaheliste arengupankade kapitaliraamistiku reform, mis

võimaldades pankadel olemasolevat kapitali tõhusamalt kasutusele võtta aitab laenumahte suurendada.

Vahendeid otsitakse ka Rahvusvahelise Valuutafondi vaesuse vähendamise ja kasvu fondi.

Nõustume pakutud seisukohtadega

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

[email protected]

Eesti seisukohad Euroopa Liidu

majandus- ja rahandusküsimuste

nõukogu 16. juuli 2024. a istungil

Austatud härra Peterkop

Esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja

rahandusküsimuste nõukogu 16. juuli 2024. a istungil.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Võrklaev

rahandusminister

Lisad:

1. Ülevaade ja Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu

16. juuli 2024. aasta kohtumisel – 6 lehel

2. Protokollilise otsuse eelnõu – 2 lehel

Priit Potisepp 5301 8156

[email protected]

Meie 10.07.2024 nr 11-3.1/3236-1

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja 11 juuli 2024 nr

Päevakorrapunkt nr

Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 16. juuli 2024.

a istungil

Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja

rahandusküsimuste nõukogu 16. juuli 2024. a istungil:

1. Euroopa poolaasta – riigipõhised soovitused ja eelarveseire

- Nõustume liikmesriikidele esitatud riigipõhiste soovitustega.

- Nõustume Euroopa Komisjoni riigieelarvete seireanalüüsidega ning liikmesriikide

ülemäärase eelarvepuudujäägi analüüsi tulemustega.

2. Nõukogu järeldused makromajanduslike tasakaalustamatuste kohta liikmesriikides

- Toetame nõukogu järelduste vastuvõtmist, milles nõustutakse Euroopa Komisjoni

hinnangutega makromajandusliku tasakaalustamatuse kohta liikmesriikides, ning

peame oluliseks, et põhjalike analüüside tulemusi kasutataks ära tasakaalustamatuste

vähendamiseks ja kuhjumise ennetamiseks.

Kaja Kallas

Peaminister Taimar Peterkop

Riigisekretär