Majandus- ja taristuministri 3. märtsi 2023. a määruse nr 13 „Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“ muutmine

1

EELNÕU

28.06.2024

KLIIMAMINISTER

MÄÄRUS

Majandus- ja taristuministri 3. märtsi 2023. a määruse nr 13 „Korterelamute

energiatõhususe toetuse tingimused“ muutmine

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

Majandus- ja taristuministri 3. märtsi 2023. a määruses nr 13 „Korterelamute energiatõhususe

toetuse tingimused“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 6 täiendatakse punktidega 181 ja 182 järgmises sõnastuses:

„181) mänguväljaku ehitamine või rekonstrueerimine;

182) välimööbli soetamine ja paigaldamine;“;

3) paragrahvi 7 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „ehitustööde“ sõnadega „ning ehitusprojekti

ekspertiisi“;

4) paragrahvi 7 lõikes 7 asendatakse arv „18“ arvudega „18–182“;

5) paragrahvi 8 lõike 1 punkti 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) toetuse saaja ostumenetluse korraldamine, kui ostumenetluse läbiviimine on taotluse

rahuldamise otsuse kohaselt või toetuse saaja tellimuse alusel tehnilise konsultandi

ülesandeks;“;

6) paragrahvi 8 lõike 2 punktid 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 8 lõiked 4 ja 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Tehniline konsultant peab olema toetuse saajale teenuse osutamisel sõltumatu ja osutama

teenust isiklikult. Tal ei tohi olla majanduslikke huvisid ettevõtjate suhtes, kellelt võetakse või

kes esitavad projekteerimiseks ja omanikujärelevalve teenuse osutamiseks pakkumusi ja kes

teostavad nimetatud töid. Lisaks eeltoodule peab tehniline konsultant olema sõltumatu

rekonstrueerimistööde teostajast ning tal ei tohi olla rekonstrueerimistööde teostajaga

esindatavaga seonduvaid muid lepingulisi suhteid.

(5) Tehnilise konsultandi teenust osutav isik ei tohi olla toetuse saajaga, kellele ta osutab

tehnilise konsultandi teenust, õigussuhtes, mis on tekkinud enne tehnilise konsultandi teenuse

osutamise algust, lisaks ei ole lubatav astuda toetuse saajaga muusse õigussuhtesse ajal, mil isik

osutab toetuse saajale tehnilise konsultandi teenust.“;

8) paragrahvi 9 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„Tehniline konsultant kaasatakse taotleja ja toetuse saaja poolt hoone rekonstrueerimise

2

ehitusprojekti koostamise ja toetatavate tegevuste tellimise ettevalmistamisse ning

rekonstrueerimistööde koordineerimisse.“;

9) paragrahvi 10 täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„4) omanikujärelevalve teenuse kulu, kui teenuse osutajast füüsiline isik on tehnilise

konsultandiga sama isik või kui tehniline konsultant omab ärihuve nii omanikujärelevalve kui

ka tehnilise konsultandi teenust osutavas juriidilises isikus;

5) toetatava tegevuse kulu, mis tuleneb vastava tegevuse tellimiseks sõlmitud lepingu

muudatusest, kui vastav lepingu muudatus ei ole sõlmitud samas või rangemas vormis mis algne

leping ja algsest vormist teistsuguse vormi kasutamiseks puudub toetuse saajal põhjendatud

alus.“;

10) paragrahv 11 lõikes 1 asendatakse arv „24“ arvuga „30“;

11) paragrahv 11 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „kord“ sõnaga „kuni“;

12) paragrahvi 11 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Rekonstrueerimistöödega ei ole lubatav alustada enne rakendusüksuselt § 25 lõikes 5

nimetatud kinnituse saamist.“;

13) paragrahvi 11 lõike 4 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 12 lõike 1 punktis 6 asendatakse arv „50“ arvuga „55“;

15) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Tehnilise konsultandi teenuse toetussumma arvutatakse standardiseeritud ühikuhinna

kogumaksumuse alusel, lähtudes § 13 lõikes 2 sätestatud toetuse osakaalust. Ühikuhinna

kogumaksumus on 7200 eurot.“;

16) paragrahvi 13 lõike 2 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa „, kui lõikest 3 ei tulene teisiti“;

17) paragrahvi 13 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

18) paragrahvi 14 lõiget 1 täiendatakse punktidega 18–22 järgmises sõnastuses:

„18) kui tõus hoone sissepääsuni ümbritsevalt katendilt on astmete abil ja juhul, kui kinnistu

piir ja maapinnareljeef võimaldavad, paigaldama panduse kaldega kuni 10 protsenti;

19) tagama astmete mittelibisevuse kattematerjali valiku või spetsiaalsete kontrastsete ja

mittelibisevate trepininade kasutamisega;

20) kui astmeid on neli või enam, paigaldama trepile käsipuu;

21) fonoluku paigaldamisel peab fonolukul olema visuaalne väljund, mis teavitab kutsungi

aktiveerumisest, kutsungi vastuvõtmisest ja ukse avanemisest ning klahvistik peab olema

reljeefne ja kombatav või Braille kirjas;

22) välisuste vahetamisel peab paigaldatav välisuks avanema ja sulguma rakendatava jõuga

kuni 25 N või automaatselt ning ukse lävepaku kõrgus on maksimaalselt 25 mm.“;

19) paragrahvi 18 lõigetest 2 ja 3, § 22 lõikest 3, § 26 tekstist ja § 27 lõikest 1 jäetakse välja

sõna „kalendriaasta“;

3

20) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Projektide rahastamise eelarve kinnitab rakendusasutuse juht.“;

21) paragrahvi 19 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Taotleja on korteriühistu.

(2) Taotluse esitamise õigus on korteriühistul, mille üldkoosolek on võtnud enne taotluse

esitamist vastu asjakohase üldkoosoleku otsuse rekonstrueerimistööde teostamiseks, toetuse

taotlemiseks ja vajadusel renoveerimislaenu võtmiseks. Taotlusega koos esitatakse § 21

punktides 9, 10, 12 ja 13 nimetatud nõuetele vastavad dokumendid. Juhul, kui käesolevas lõikes

nimetatud dokumente ei ole koos taotlusega esitatud, teeb rakendusüksus toetuse taotluse

rahuldamata jätmise otsuse taotluse osas sisulist seisukohta võtmata.

(3) Ühes korterelamus asuvatest korteriomanditest vähemalt 80 protsenti peab olema vähemalt

viie erineva füüsilise isiku omandis. Füüsilise isiku omandis oleva korteriomandiga

samastatakse ka olukord, kus korteriomand on Eesti Vabariigi või kohaliku omavalitsuse üksuse

omandis.

(4) Kui korterelamus on kuni viis korteriomandit, peab igal korteriomandil olema erinev

füüsilisest isikust omanik või juhul, kui sellises korterelamus on korteriomandi omanikuks

juriidiline isik, peab sellise korteriomandi omanik olema kohaliku omavalitsuse üksus või Eesti

Vabariik.

(5) Korterelamu peab olema kasutuses. Taotlejat ei tunnistata nõuetele vastavaks juhul, kui

energiatarbimise või muud samaväärsed andmed ei tõenda korterelamu kasutamist.“;

22) paragrahvi 21 punktid 9 ja 10 sõnastatakse järgmiselt:

„9) kehtiv hoone mõõdetud energiakasutuse andmetel põhinev energiamärgis;

10) korteriühistu juhatuse kinnitatud põhiprojekt, välja arvatud juhul, kui projekteerimine

tellitakse koos rekonstrueerimistöödega;“;

23) paragrahvi 21 täiendatakse punktiga 22 järgmises sõnastuses:

„22) energiaarvutusel põhinev energiamärgis, välja arvatud juhul, kui projekteerimine tellitakse

koos rekonstrueerimistöödega ning § 6 lõikes 2 sätestatud juhul.“;

24) paragrahvi 22 lõike 2 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:

„Rakendusüksusel on õigus tellida põhiprojekti ja energiaarvutuste ekspertiis.“;

25) paragrahvi 22 lõikes 4 asendatakse arv „60“ arvuga „120“;

26) paragrahvi 22 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Ühendmääruse § 6 lõikes 2 sätestatud juhul pikendab rakendusüksus taotluse menetlemise

tähtaega kuni 10 tööpäeva võrra. Rakendusüksusel on põhjendatud juhul õigus pikendada

puuduste kõrvaldamise tähtaega kuni 20 tööpäevani.“;

27) paragrahvi 25 lõike 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

4

28) paragrahvi 25 lõikest 4 jäetakse välja lauseosa „, mille detailsus vastab standardi EVS 885

või samaväärsete nõuete ülesehitusele“;

29) paragrahvi 28 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Rekonstrueerimistööde ostumenetluses kasutatakse määruse lisas sätestatud tingimusi ja

kriteeriume.

(2) Rekonstrueerimistööde või rekonstrueerimis- ja projekteerimistööde ostumenetluse viib

elektroonilises riigihangete registris läbi toetuse saaja või tema poolt volitatud tehniline

konsultant või Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Ostu avaldamine riigihangete registris

ei ole lubatav enne § 25 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemist.

(3) Kui rekonstrueerimistööde või rekonstrueerimis- ja projekteerimistööde ostumenetlus

hõlmab mitut sama toetuse saaja korterelamut või kahe või enama toetuse saaja korterelamut,

peab ostumenetluses esitatav hinnapakkumus kajastama iga korterelamu tööde ja teenuste kulu

eristavalt.

(4) Toetuse saaja lähtub projekteerimistööde ja omanikujärelevalve teenuse tellimisel

järgmistest nõuetest:

1) teenuse tellimiseks võetakse vähemalt kahe vastava teenuse osutaja võrreldav pakkumus;

2) kui teenuse eeldatav abikõlblik maksumus on samaväärne ühendmääruse § 11 lõikes 5

sätestatuga, viiakse ostumenetlus läbi elektroonilises riigihangete registris;

3) pakkumuskutse teenuse tellimiseks peab olema toetuse saaja esindaja poolt allkirjastatud

ning sisaldama tingimusi ja kriteeriume eduka pakkuja väljaselgitamiseks;

4) pakkumused peavad olema võetud ja esitatud ettevõtjate poolt, kes omavad vastava teenuse

osutamiseks pädevust ja need peavad olema eduka pakkumuse väljaselgitamise ajal kehtivad;

5) pakkumuses peavad kajastuma vähemalt pakkumuse tegijaks oleva ettevõtja andmed,

pakkumuse maksumus, teenuse osutamise ajaperiood või töö valmimise aeg, pakkumuse

kehtivusaeg ning teenuse osutamise eest vastutava isiku või isikute andmed;

6) projekteerimistööde tellimisel peab olema pakkumuses märgitud volitatud arhitekt tase 7

omava isiku nimi, kes vastutab ehitusprojekti vastavuse eest Euroopa uue Bauhausi nõuetele;

7) kui pakkumust ei ole esitatud kirjalikus vormis ja toetuse saajale ei kohaldu kohustus viia

ostumenetlus läbi elektroonilises riigihangete registris, peab taotleja tõendama kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis esitatud pakkumuse esitamise aega;

8) kui edukaks ei osutu odavaima pakkumuse tegija, peab pakkumuskutses olema kajastatud

hindamiskriteerium, mille alusel toetuse saaja eduka pakkuja välja selgitab;

9) teenuse osutamiseks võetakse pakkumused üksnes sellistelt teenuseosutajatelt, kellel

puuduvad toetuse saaja või tema mistahes esindajaga, kes toetuse saajat ostumenetluses

esindab, suhtes majanduslikud või muud huvid, mis võiksid tema sõltumatust kahjustada;

10) kui toetuse saajal ei ole olnud temast sõltumatutel põhjustel võimalik saada vähemalt kahte

võrreldavat pakkumust, esitatakse sellekohane põhjendus rakendusüksusele toetuse taotlemisel

või hiljemalt rakendusüksuse nõudmisel.

(5) Paragrahvi 6 lõikes 2 nimetatud tegevuste puhul ei ole kohustust võtta hinnapakkumusi ega

kasutada elektroonilist riigihangete registrit teenusepakkuja leidmiseks juhul, kui projekti

kogumaksumus on kuni 200 000 eurot.“;

30) paragrahvi 29 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Maksetaotluse menetlemine toimub ühendmääruse §-des 24–28 sätestatud korras.

5

(2) Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse §-s 27 sätestatud

tingimustele.

(3) Standardiseeritud ühikuhinna alusel toetatava tegevuse puhul tehakse makse vastavalt

ühendmääruse § 28 lõikele 1 ja kindlasummalise maksena toetatava tegevuse puhul vastavalt

ühendmääruse § 28 lõikele 2.

(4) Kui toetuse saaja korterelamu rekonstrueerimisel kasutatakse eeltoodetud elemente, võib

toetuse saaja toetuse maksmist taotleda lisaks lõikes 1 toodule ühendmääruse §-s 30 sätestatud

tingimustel. Ettemakse kasutamisperiood on 90 kalendripäeva ettemakse tegemisest arvates.“;

31) paragrahvi 30 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

32) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 11 järgnevas sõnastuses:

„(11) Maksetaotlusega koos esitab toetuse saaja rakendusüksusele ülevaate toetatava projekti

raames sõlmitud lepingute muudatustest, kui projekti elluviimise käigus on selliseid muudatusi

tehtud. Kõik muudatused peavad olema fikseeritud kirjalike kokkulepetena, mis loetakse

asjakohase lepingu lisaks.“;

33) paragrahvi 36 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja § täiendatakse lõigetega 2–4 järgmises

sõnastuses:

„(2) Käesoleva määruse § 28 lõike 4 punktis 3 sätestatud nõudeid pakkumuskutsele

kohaldatakse projekteerimistööde tellimisel, mida alustatakse pärast nimetatud redaktsiooni

jõustumist.

(3) Enne käesoleva määruse 2024. aasta augustis jõustunud redaktsiooni kehtinud § 29 lõige 4

loetakse kehtetuks tagasiulatuvalt alates käesoleva määruse jõustumisest.

(4) Ehitusprojekti, mis on koostatud enne käesoleva määruse jõustumist, on rakendusüksusel

olnud lubatav lugeda alates käesoleva määruse jõustumisest ja loetakse edaspidi Euroopa uue

Bauhausi nõuetele vastavaks juhul, kui vähemalt volitatud arhitekti 7 kutset omav isik on

lisanud ehitusprojektile kaaskirja või muu samaväärse lisa, milles on kinnitatud ehitusprojekti

vastavust Euroopa uue Bauhausi nõuetele.“;

34) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

Kristen Michal

kliimaminister Keit Kasemets

kantsler

Lisa Toetuse saaja ostumenetluse tingimused

Majandus- ja taristuministri

03.03.2023. a määrus nr 13

„Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“

Lisa

(muudetud sõnastuses)

TOETUSE SAAJA OSTUMENETLUSE TINGIMUSED

1. Üldnõuded toetuse saaja ostumenetluse läbiviimiseks elektroonilises riigihangete

registris

1.1. Toetuse saaja kasutab ostu korraldamisel üksnes rakendusüksuse kodulehel avaldatud

dokumentide vorme ja käesolevaid tingimusi.

1.2. Rekonstrueerimistööde tellimist ei ole lubatav jagada osadeks. Toetuse saaja tellib

rekonstrueerimistööd tervikuna ühe ostu raames läbi elektroonilise riigihangete registri kui ostu

eeldatav maksumus on vähemalt 60 000 eurot (käibemaksuta). Rekonstrueerimistööde

teostamiseks sõlmitakse leping peatöövõtjaga (edukas pakkuja või edukad ühispakkujad) kes

vastutab lepingu alusel kõigi toetatavate rekonstrueerimistegevuste elluviimise eest.

1.3. Pakkumuse esitamise tähtaeg on vähemalt 14 kalendripäeva ostu elektroonilises

riigihangete registris (edaspidi register) avalikustamisest arvates. Kui ostu käigus on vajalik

ostu alusdokumente muuta, määrab toetuse saaja uue pakkumuste esitamise tähtaja, mis on

vähemalt kümme kalendripäeva uuendatud dokumentide avaldamisest arvates. Pakkumuste

esitamise tähtaega ei pikendata, kui dokumentides on tehtud üksnes vormiline või selgitav

muudatus, mis ei saa mõjutada juba esitatud pakkumuste sisu.

1.4. Ostu käigus esitatud selgitustaotlusele peab toetuse saaja vastama kolme tööpäeva jooksul

selgitustaotluse saamisest arvates. Vastus peab olema kättesaadav kõigile huvitatud

ettevõtjatele. Toetuse saajal on võimalik vastata ainult selgitustaotluse esitajale, kui on selge,

et vastuses sisalduv informatsioon ei tekita ühtegi eelist vastuse saajale. Selgitustaotlusele

vastamisel lähtutakse asjaolust, et selgitused või neid sisaldavad dokumendid ei tohi sisaldada

uut teavet, mis muudaks juba avaldatud ostu alusdokumente või mille tulemusel muutuksid juba

esitatud pakkumused mittevastavaks või muutuks nende sisu. Toetuse saaja ostumenetluses ei

ole lubatav selgitustaotlustele vastamise raames ostu alusdokumente muuta, välja arvatud

punktis 1.3 nimetatud juhul, kui pikendatakse ka pakkumuste esitamise tähtaega.

1.5. Pakkujal on lubatud kvalifitseerimisnõuetele vastavust tõendada ka teise ettevõtja

vahenditele tuginedes. Sellisel juhul peab koos pakkumusega olema esitatud teise ettevõtja

nõusolek oma vahenditele tuginemiseks ning selgitus, millises osas vastav isik lepingu täitmises

osaleb. Isik, kelle vahenditele oma kvalifitseerimisnõuete tõendamiseks tuginetakse, peab alati

osalema lepingu täitmisel. Kui pakkuja ei ole esitanud pakkumusega koos isiku, kelle andmetele

pakkuja kvalifitseerimisnõuete täitmiseks tuginetakse, kirjalikku kinnitust, millises osas isik

lepingu täitmises osaleb, annab toetuse saaja pakkujale 10-kalendripäevase tähtaja vastava

kinnituse esitamiseks. Kui kinnitust ei esitata eelmises lauses määratud tähtaja jooksul, kuulub

selline pakkumus kõrvaldamisele.

1.6. Kui pakkuja soovib oma meeskonna pädevuse tõendamiseks kasutada isikuid, kes ei ole

pakkuja töötajad, esitatakse pakkumusega iga füüsilise isiku kirjalik kinnitus, millest nähtub

nõusolek enda kaasamiseks ning lepingu täitmisel pakkuja meeskonna liikmena osalemiseks.

1.7. Toetuse saajal on õigus kõrvaldada pakkumus ning tunnistada edukaks esialgsel hindamisel

leitud järjestuselt teine pakkumus uut ostumenetlust korraldamata, kui toetuse saaja soovib

võtta omafinantseeringuks renoveerimislaenu ning laenuandja ei nõustu projekti elluviimiseks

renoveerimislaenu väljastama pakkujaga seotud põhjustel. Nimetatud juhul teeb toetuse saaja

asjakohase otsuse muutmise otsuse või vastava otsuse, milles märgitakse, mis kuupäeval on

kõrvaldamise aluseks olev asjaolu teatavaks saanud. Toetuse saaja peab tagama, et laenu

andmisest keeldumine on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

1.8. Punktis 1.7. nimetatud otsusest teavitatakse ostus vastavaks tunnistatud pakkumuste

esitajaid kolme tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates.

1.9. Ostus on lubatud esitada ettevõtjate poolt ühine pakkumus. Ühise pakkumise korral

loetakse, et ettevõtjad vastutavad ostumenetluse tulemusel sõlmitud rekonstrueerimistööde

lepingu eest solidaarselt. Ühise pakkumise esitanud ettevõtjad ei pea olema moodustanud

juriidilist isikut ega olema ühinenud muus õiguslikus vormis. Toetuse saaja ostumenetluses

sätestatud kvalifitseerimistingimus loetakse täidetuks, kui vähemalt ühel ühispakkumuses

osalevatest ettevõtjatest on vastav kvalifitseerimistingimus täidetud või see on täidetud

summeeritult kui ühispakkujad tuginevad üksteise vahenditele.

1.10. Pärast pakkumuste esitamise tähtaega võib pidada läbirääkimisi üksnes ostu hinna osas,

kui algselt ettenähtud tööde maht või sisu muutub ja selleks esineb põhjendatud alus.

Läbirääkimisi peetakse pakkumuste kohandamise funktsiooni teel ning tagatakse, et pakkumust

saavad samaaegselt kohandada kõik pakkujad, kes on kvalifitseerunud ja kelle pakkumused on

vastavaks tunnistatud ning kelle puhul ei esine kõrvaldamise aluseid. Pakkumuse

kohandamiseks peab kõigil pakkujatel olema vähemalt viis tööpäeva. Kui pakkumuse

maksumuses esineb ilmne arvutusviga, on toetuse saajal õigus lubada pakkujal viga parandada

koheselt.

1.11. Toetuse saajal on õigus kontrollida kõrvaldamise aluste puudumist ja

kvalifitseerimistingimustele ning vastavustingimustele vastavust vaid sellise pakkuja puhul,

kelle pakkumus on hindamiskriteeriumite alusel hinnates edukas pakkumus.

1.12. Toetuse saaja ostus tuleb lepingu eeldatav maksumus märkida registrisse ilma

käibemaksuta summana.

1.13. Toetuse saaja märgib registris lepingu täitmise tähtaja kalendrikuudes lähtudes konkreetse

korterelamu eripärast. Ehitustööde oodatav kestus summeeritakse ettevalmistusajaga selliselt,

et ehitustööde oodatavale kestusele kalendrikuudes liidetakse igakordselt vastav

ettevalmistusaeg, milleks on igakordselt maksimaalselt kuus kalendrikuud. Edukas pakkuja ei

ole kohustatud kasutama ettevalmistusaega, kui tema hinnangul on võimalik

rekonstrueerimistöödega alustada varem.

1.14. Toetuse saajal on õigus lõpetada ostumenetlus lepingu sõlmimiseta, kui edukaks osutuva

pakkuja pakkumuse maksumus ületab ostumenetluses märgitud eeldatavat maksumust.

1.15. Eduka pakkujaga sõlmitakse leping samadel tingimustel, mis on avaldatud toetuse saaja

ostus. Toetuse saaja peab kontrollima ja tagama kogu lepingu täitmise perioodi, et

ostumenetluses edukale pakkujale ettenähtud kohustuste täitmine oleks tähtaegne ja vastaks

ostumenetluses ja lepingus avaldatud ning sätestatud tingimustele. Lepingu muutmine on

lubatav üksnes juhul, kui selleks esineb õigusaktides toodud alus.

2. Kohustuslikud kõrvaldamise alused

2.1. Ostumenetlusest kõrvaldatakse pakkuja:

2.1.1. kes on pankrotis või likvideerimisel, kelle suhtes on algatatud pankroti- või

likvideerimismenetlus või kelle äritegevus on peatatud või kes on muus sellesarnases olukorras

pakkuja asukohamaa õigusaktide kohaselt;

2.1.2. kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg või maksu- või

sotsiaalkindlustusmaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide kohaselt, välja arvatud juhul, kui

pakkuja on võla ajatanud või tasunud või kui ta tasub või ajatab võla kümne kalendripäeva

jooksul arvates toetuse saajalt vastava teate saamisest kõrvaldamise aluse esinemise kohta.

2.2. Punktis 2.1.2 nimetatud maksude või maksete võla puudumist kontrollitakse toetuse saaja

poolt läbi Maksu- ja Tolliameti veebilehe või registri päringu kaudu. Kui toetuse saajal ei ole

pakkuja kõrvaldamiste aluse kontrolli faasis võimalik kontrolli teostada eelmises lauses

nimetatud kanalite kaudu, on toetuse saajal õigus küsida pakkujalt vastavaid tõendeid, mis

tõendaks vastavate võlgnevuste puudumist ja mis on väljastatud kuni kaks nädalat enne

pakkumuste esitamise tähtpäeva. Eestis registreeritud pakkuja esitab tõendi võlgnevuste

puudumise kohta Maksu- ja Tolliameti digitempliga.

2.3. Ostumenetlusest kõrvaldatakse pakkuja, kelle puhul ei ole täidetud vähemalt üks

alljärgnevatest nõuetest, arvestades punktis 2.4 toodut:

2.3.1. pakkuja esitab kinnituse, et tema ja kõigi ühispakkujate suhtes puuduvad riigihangete

seaduse (edaspidi RHS) § 95 lõike 1 punktides 1–3 ja 5 sätestatud alused, arvestades RHS § 95

lõikes 2 sätestatut. Nimetatud kinnitus loetakse antuks, kui pakkumuse koosseisus esitatakse

registris koostatud dokument, millest nähtuvad pakkuja üldised kinnitused;

2.3.2. Maksu- ja Tolliameti tõenditelt pakkuja ja kõigi ühispakkujate ning pakkumuses näidatud

alltöövõtjate kohta, kui vastavad alltöövõtjad on eristavalt välja toodud, peab olema võimalik

tuvastada, et ühegi nimetatud isiku töötajate keskmine töötasu ei ole võrdlusperioodi (kuus

kalendrikuud) jooksul olnud väiksem kui 70 protsenti sama ajavahemiku keskmisest töötasust

lepingu esemele vastavas valdkonnas. Nimetatud nõuet ei kohaldata, kui isikul puuduvad

töötajad. Kui pakkuja tugineb kvalifitseerimistingimuse tõendamisel teise ettevõtja andmetele,

kuid see ettevõtja ei ole märgitud pakkuja alltöövõtjaks, ei ole kohustust sellise ettevõtja kohta

käesolevas punktis nimetatud tõendit esitada;

2.3.3. välismaine pakkuja esitab oma asukohariigi punktis 2.3.2. nimetatud pädeva asutusega

samaväärse asutuse tõendid;

2.3.4. pakkuja ja toetuse saaja korterelamu rekonstrueerimist nõustav tehniline konsultant ei ole

seotud isikud. Nimetatud kinnitus vastava seose puudumise kohta loetakse antuks, kui

pakkumuse koosseisus on esitatud registris koostatud dokument, millest nähtuvad pakkuja

üldised kinnitused.

2.4. Kui pakkuja ei ole esitanud pakkumusega koos tõendeid kõrvaldamise aluste puudumise

kohta ning vastavate kõrvaldamise aluste puudumist ei ole toetuse saajal võimalik kontrollida

avalikest registritest, annab toetuse saaja pakkujale 10-kalendripäevase tähtaja vastavate

dokumentide ja andmete, mis tõendavad kõrvaldamise aluste puudumist, esitamiseks. Kui

vastavaid andmeid ja dokumente ei esitata eelmises lauses määratud tähtaja jooksul, kuulub

selline pakkumus kõrvaldamisele.

3. Kohustuslikud kvalifitseerimise tingimused

3.1. Pakkuja pakkumuse esitamisele eelneva majandusaasta netokäive peab olema minimaalselt

võrdne sõlmitava lepingu kahekordse eeldatava maksumusega (arvestatuna, et lepingu eeldatav

maksumus esitatakse alati käibemaksuta summana). Kui pakkuja ei ole tegutsenud enne

pakkumuse esitamise tähtaega vähemalt ühte majandusaastat või ei oma vastavat käivet,

loetakse nõue täidetuks, kui pakkuja esitab pakkumuse koosseisus teise ettevõtja, kellel on

vastav käibenõue täidetud, kirjaliku kinnituse et selline ettevõtja lubab oma käibeandmetele

pakkujal tugineda ja osaleb lepingu täitmisel.

3.2. Pakkuja peab olema ostumenetluse algamisele eelneva 60 kuu jooksul teostanud vähemalt

ühe pakkumuses esitatuga samaväärse ehitustöö maksumusega määras, mis on võrdne vähemalt

poolega sõlmitava lepingu eeldatavast maksumusest.

3.3. Pakkuja meeskonnas peavad korterelamu terviklikul rekonstrueerimisel igakordselt olema

järgmised pädevad või välismaise pakkuja puhul samaväärse pädevusega isikud, kelle tehnilise

ja kutsealase pädevuse nõuetele vastavust tõendatakse järgnevate pädevustega:

3.3.1. projektijuht, kellel on vähemalt ehitusinseneri kutse, tase 6 spetsialiseerumisega hoonete

ehitusele, valitava kompetentsiga ehitustegevuse juhtimine või ehitusjuhi kutse, tase 6,

spetsialiseerumisega üldehituslikule ehitamisele;

3.3.2. objektijuht, kellel on vähemalt ehitusinseneri kutse, tase 6 spetsialiseerumisega hoonete

ehitusele valitava kompetentsiga ehitustegevuse juhtimine või ehitusjuhi kutse, tase 6,

spetsialiseerumisega üldehituslikule ehitamisele;

3.3.3. ventilatsiooni- ja küttesüsteemide spetsialist, kellel on vähemalt kütte-, ventilatsiooni- ja

jahutuseinseneri kutse, tase 6 kompetentsidega ehitustegevuse juhtimine küttesesüsteemide

ehitamisel ja ehitustegevuse juhtimine ventilatsioonisüsteemide ehitamisel või ehitusjuhi kutse,

tase 6, spetsialiseerumisega sisekliima tagamise süsteemide ehitamisele;

3.3.4. veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemide spetsialist, kellel on vähemalt veevarustuse-

ja kanalisatsiooniinseneri kutse, tase 6 kompetentsiga ehitustegevuse juhtimine või ehitusjuhi

kutse, tase 6, spetsialiseerumisega hoonesisese või selle juurde kuuluva veevarustuse ja

kanalisatsioonisüsteemi ehitamisele;

3.3.5. elektritööde teostamisel isik, kellel on vähemalt B-klassi pädevustunnistus või

elektriinseneri kutse tarbija elektripaigaldiste alal, tase 6.

3.4. Pakkuja peab olema esitanud majandustegevuse registris tegevusalal „Ehitamine“

majandustegevusteate tegevusala liikidega: üldehituslik ehitamine, sisekliima tagamise

süsteem, hoonesisene või selle juurde kuuluv veevarustuse või kanalisatsioonisüsteem.

3.5. Elektritööde teostamisel peab pakkuja olema esitanud majandustegevuse registris

majandustegevusteate tegevusalal „Elektritööd“ tegevusala liigiga elektripaigaldise ehitamine,

sealhulgas paigaldamine.

3.6. Punktides 3.4 ja 3.5 sätestatud majandustegevuse registri registreeringu nõuet ei kohaldata

välismaisele pakkujale. Asjakohasel juhul tõendab pakkuja oma pädevust samaväärse tõendiga.

3.7. Pakkujal peab olema ehitustööde tegevusvaldkonnas rakendatud

kvaliteedijuhtimissüsteem, mis vastab vähemalt EVS-EN ISO 9001 standardis, ja

keskkonnajuhtimissüsteem, mis vastab vähemalt EVS-EN ISO 14001 standardis, või

samaväärsetes dokumentides sätestatud tingimustele.

3.8. Pakkuja kinnitab pakkumuse esitamisega, et hiljemalt ehituslepingu sõlmimise kuupäevaks

annab ta toetuse saajale krediidi- või finantseerimisasutuse kinnitatud ehitusaegse tagatise viie

protsendi ulatuses ehituslepingu maksumusest. Kui pakkuja nimetatud kuupäevaks vastavat

tagatist ei anna, ei sõlmi toetuse saaja pakkujaga lepingut ning tunnistab vastavasisulise

otsusega edukaks paremusjärjestuses järgmise pakkuja. Toetuse saajal õigus anda enne uue

ostumenetluse läbiviimist pakkujale täiendav, kuni ühe kalendrikuu pikkune tähtaeg,

ehitusaegse tagatise esitamiseks, juhul kui pakkujal esineb objektiivne asjaolu, millest

tulenevalt ei ole võimalik esitada ehitusaegset tagatist enne lepingu sõlmimist. Vastavat asjaolu

tuleb toetuse saajale vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis põhjendada enne

lepingu sõlmimist. Ehitusaegne tagatis peab kehtima kogu ehitusperioodi vältel. Ehitusaegse

tagatisena loetakse aktsepteeritavaks ka vastava rahasumma deponeerimine toetuse saaja

arvelduskontole või deponeerimine notari kontole, tingimusel et õigustatud isikuks on kogu

ehitusperioodi vältel toetuse saaja.

3.9. Kui pakkuja ei ole esitanud pakkumusega koos tõendeid kvalifitseerimistingimuse täitmise

kohta ning vastava tingimuse täitmist ei ole toetuse saajal võimalik kontrollida avalikest

registritest, annab toetuse saaja pakkujale 10-kalendripäevase tähtaja vastavate dokumentide ja

andmete, mis tõendavad kvalifitseerimistingimuse täitmist, esitamiseks. Kui vastavaid andmeid

ja dokumente ei esitata eelmises lauses määratud tähtaja jooksul, kuulub selline pakkuja

kvalifitseerimata jätmisele.

4. Täiendavalt lubatud kvalifitseerimise tingimused

4.1. Pakkuja peab esitama pakkumuse tagatise ühe protsendi ulatuses ostumenetluses avaldatud

lepingu eeldatavast maksumusest. .

4.2. Punktis 5.4. nimetatud tootja peab olema ostumenetluse algamisele eelneva 60 kuu jooksul

tootnud vähemalt kolmele ostu objektiks oleva korterelamuga samaväärsele olemasolevale või

uuele hoonele fassaadi või katuse rekonstrueerimise elemendid ning peab omama viimasel

kolmel järjestikusel kalendriaastal enne ostumenetluse teate avaldamist netokäivet summas,

mis on vähemalt ühekordne ostu objektiks oleva korterelamu eeldatav rekonstrueerimise

maksumus.

5. Vastavustingimused

Pakkumus tunnistatakse vastavaks kõigi järgmiste vastavustingimuste täitmisel:

5.1. esitatud on pakkumuse kogumaksumus vastavalt ostu alusdokumentides sätestatule;

5.2. kui pakkumuses sisaldub ärisaladus, märgib pakkuja, milline teave on pakkuja ärisaladus

ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist;

5.3. pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi ostu alusdokumentides sätestatud

tingimuste täitmist;

5.4. kui toetuse saaja korterelamu rekonstrueerimisel on ehitusprojektis või projekteerimise

lähteülesandes nähtud ette eeltoodetud elementide kasutamine, esitatakse elementide tootjaga

sõlmitud leping või tootja hinnapakkumus;

5.5. ühise pakkumuse esitamise korral ühispakkujate volikiri.

6. Hindamiskriteeriumid

Pakkumuse maksumus – 100 protsenti. Maksumuse eest antavad hindepunktid arvutatakse

registris automaatselt pakutava valemiga.

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Rahandusministeerium

Riigi Tugiteenuste Keskus

Eesti Linnade ja Valdade Liit

09.07.2024 nr 1-4/24/3381

Majandus- ja taristuministri 3. märtsi 2023. a

määruse nr 13 „Korterelamute energiatõhususe

toetuse tingimused“ muutmine

Esitame kooskõlastamiseks kliimaministri määruse eelnõu. Eelnõu ja seletuskiri on kättesaadavad

eelnõude infosüsteemis.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

kliimaminister

Lisad: 1. Määruse eelnõu

2. Määruse seletuskiri

3. Määruse lisa

4. Seletuskirja lisa

Teadmiseks: Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate

rakendamise seirekomisjon, Euroopa Komisjon, Eesti Korteriühistute Liit, Eesti Omanike

Keskliit, Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit, Eesti Kinnisvarafirmade Liit, Eesti Ehitusettevõtjate

Liit, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Kütte- ja

Ventilatsiooniinseneride Ühendus, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing, Eesti Ehitusmaterjalide

Tootjate Liit, Eesti Puitmajaliit

Kaie Kunst, 625 6366

[email protected]

1

28.06.2024

Kliimaministri määruse „Majandus- ja taristuministri 3. märtsi 2023. a määruse nr 13

„Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

Määruse alusel antav toetus on suunatud korterelamute energiatõhususe suurendamisele.

Toetuse andmisega panustatakse ühtlasi korterelamute ohutuse tagamisse, parema sisekliima

saavutamisse, energiakulude vähendamisse ja soodustatakse taastuvenergia kasutuselevõttu.

Muudatused puudutavad meetme rakendamist, taotluste menetlemist ja nõudeid taotlejale.

Muudatused toetavad õigusselguse ja toetuse eesmärkide saavutamise tagamist.

Määrus on koostatud kliimaministri määrusena kuna peaministri 19.04.2023. a korralduse nr

25 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ punkti 4

kohaselt kuulub elamumajandus kliimaministri vastutusvaldkonda.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna

peaspetsialist Kaie Kunst (tel: 625 6366, e-post: [email protected]),

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse eluaseme- ja energiatõhususe osakonna juht Triin

Reinsalu (tel: 667 4100, e-post [email protected]), õigusosakonna peajurist Ingrid

Ajangu, välisvahendite juht Annelii Ausmees ja hoonete energiatõhususe projektijuht Kalle

Kuusk. Eelnõu õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk (tel:

6262948, e-post: [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 34 punktist.

Punktidega 1, 3 ja 24 muudetakse ekspertiisi korraldust. Toetuse andja põhiprojekti ja

energiaarvutuste ekspertiisi ei korralda, taotleja asjakohase ekspertiis tellimise õigus ja seotud

kulude abikõlblikkus sätestatakse üheselt.

Punktidega 2, 4 ja 18 muudatused on seotud Euroopa uue Bauhausi algatusega.

Kooskõlas Euroopa uue Bauhausi põhimõtetega käsitletakse korterelamute rekonstrueerimisel

energiasäästlikkuse aspekte üheskoos muude majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste

aspektidega. Korterelamute rekonstrueerimine ühtib otseselt Euroopa uue Bauhausi ühe

peamise põhimõttega, et olemasolevate hoonete korduskasutamist, nende kasutusea

pikendamist ja ümberehitamist tuleks eelistada uute hoonete ehitamisele. Korterelamute

rekonstrueerimise toetamine panustab algatuse põhimõttesse ning kõik korterelamute

2

rekonstrueerimistoetuse tingimustele vastavad projektid on Euroopa uue Bauhausi

põhimõtetega kooskõlas vähemalt alakategooriate ambitsiooni 1. tasandil.

Euroopa uue Bauhausi kohased ruumilahendused peaksid olema samaaegselt kaunid

(esteetika), kaasavad (ligipääsetavus, taskukohasus) ja kestlikud (kliimaeesmärgid). Euroopa

uue Bauhausi kompassi1 alusel on ambitsioonide võimalused ja vajadused kohandatud

vastavalt Eesti korterelamute rekonstrueerimise otsustusprotsesside ja tegevustega2.

Korterelamute rekonstrueerimistoetuse meetmes on rekonstrueerimistegevuste võimalused ja

vajadused ning tegevuste otstarbekus lahendatud järgmiselt:

KAUNIS rekonstrueerimislahendus… ...aktiveerib Rekonstrueerimisega seotud tegevused

… on loodud koostöös elanike ja kvalifitseeritud arhitektiga.

Rekonstrueerimisprojekti seletuskirja arhitektuurne osa

kirjeldab asjakohaselt Euroopa uue Bauhausi põhimõtete

rakendamist.

Projekteerimisse on kaasatud või varasemalt koostatud

ehitusprojekti on üle vaadanud volitatud arhitekt, tase 7, kes

projekti seletuskirjas kirjeldab Euroopa uue Bauhausi

põhimõtetele rakendamist.

… sobitub piirkondliku miljööga, kaalutud on läbi

materjalide sobivus ja värvilahendus

Piirkondliku miljööga sobivust hindab kohalik omavalitsus

rekonstrueerimiseks vajaliku ehitusteatise või -loa

väljastamisel.

Arhitekt selgitab rekonstrueerimisprojektis vastavaid

valikuid.

… tõstab võimalusel ja vajadusel (krundi suurus,

ümbritsevate hoonete tihedus) hoonet ümbritseva hooviala

kvaliteeti (nt välimööbel, mänguväljak, rattahoidjad jms)

Toetuse tingimustesse on lisatud abikõlblikke töid, mis

toetavad ka õueala uuendamist (mänguväljakud, välimööbel

jms).

Arhitekt selgitab rekonstrueerimisprojektis vastavaid

valikuid.

…ühendab

… tõstab võimalusel ja vajadusel (krundi suurus,

ümbritsevate hoonete tihedus) hoonet ümbritseva hooviala

kvaliteeti (nt välimööbel, mänguväljak, rattahoidjad jms)

Toetuse tingimustesse on lisatud abikõlblikke töid, mis

toetavad ka õueala uuendamist (mänguväljakud, välimööbel

jms).

Arhitekt selgitab rekonstrueerimisprojektis vastavaid

valikuid.

…seostab

… lähtub ühistu soovidest ja on töötatud välja

koosloomeprotsessis, mille väljendus on üldkoosoleku otsus.

Rekonstrueerimisprojekt on kinnitatud korteriühistu

juhatuse poolt või üldkoosolekul.

… toetab paiga pikaajalist kestlikku arengut ja seoseid

linnaosa piirkondlike arengutega.

Seoseid piirkondliku arenguga hindab kohalik omavalitsus

rekonstrueerimiseks vajaliku ehitusteatise või -loa

väljastamisel.

KAASAV rekonstrueerimislahendus… …võimaldab Rekonstrueerimisega seotud tegevused

… parandab ligipääsetavust (hoonesse ja hoone lähedale

ligipääs) ja sotsiaalsete teenuste kättesaadavust (nt

ühisalad/ruumid)

Toetuse tingimustesse on lisatud kohustuslikke

ligipääsetavust parandavaid töid (käsipuud, kaldteed jms)

Arhitekt selgitab rekonstrueerimisprojektis vastavaid

1 https://new-european-bauhaus.europa.eu/get-involved/use-compass_en 2 Truu, Murel; Lihtmaa, Lauri; Niinemägi, Mariliis (2024). Revitalizing Modernist Districts: Neighbourhood

Level Mass-Renovation with SOFTacademy Project. Journal of Sustainable Architecture and Civil Engineering,

34 (1), 8−21. DOI: 10.5755/j01.sace.34.1.35646.

3

valikuid.

…säilitab naabruskonnas elamise taskukohasuse, väldib

elamiskulude hüppelist suurenemist (lahenduste maksumus

ei tõsta märkimisväärselt igakuiseid kulusid)

Üldkoosoleku otsuses on laenu võtmise otsus (kui ei

kasutata üksnes omavahendeid) ja pank on teinud

laenuotsuse lähtudes korteriühistu maksevõimest.

…seob

… arvestab haavatavate rühmade vajadustega (noored pered,

vanemaealised inimesed, erivajadustega inimesed)

Toetuse tingimustesse on lisatud kohustuslikke

ligipääsetavust parandavaid töid (käsipuud, kaldteed jms)

Arhitekt selgitab rekonstrueerimisprojektis vastavaid

valikuid.

… tõstab hoone ja ümbritseva ala turvalisust (nt valgustus,

vandalismi ja muu kuritegevuse vältimine)

Arhitekt selgitab rekonstrueerimisprojektis vastavaid

valikuid.

…toob muutusi

… parandab elanike elutingimusi (parem sisekliima,

paranenud energiatõhusus, paranenud hoone

funktsionaalsus)

Toetuse määruse tingimused sätestavad nõuded hoone

energiatõhususele ja sisekliima parameetritele. Toetatavate

tegevuste hulgas on ka hoone funktsionaalsust parandavad

meetmed (nt uute rõdud rajamine, liftide paigaldamine,

rattamajade ehitamine).

KESTLIK rekonstrueerimislahendus… …säilitav Rekonstrueerimisega seotud tegevused

… tagab olemasoleva hoone kestmise, tõstab

energiatõhusust ja on kooskõlas riiklike kliimaeesmärkidega

Rekonstrueerimise toetus on suunatud peamiselt terviklikule

rekonstrueerimisele, mille tulemusena paraneb hoonete

energiatõhusus ja pikeneb olemasolevate hoonete

kasutusiga.

… integreerib taastuvenergia lahendused Rekonstrueerimisprojektis on selgitatud vastavaid valikuid.

… ringkasutav

…rakendab rekonstrueerimise tehnoloogiaid ja protsesse,

mis soodustavad ressursitõhusust.

Suurema materjalide taaskasutuse potentsiaaliga tehaseline

rekonstrueerimine on toetatud kõrgema toetusmääraga.

… loodussõbralik

… toetab linnalist elurikkust (nt renoveerimise tulemusena

ei eemaldata elujõulist kõrghaljastust)

Arhitekt selgitab rekonstrueerimisprojektis vastavaid

valikuid.

… lävepakuruumi korrastamisel lahendatakse hoone

ümbruse haljasalad (võimalustest tulenevalt nt krundi

suurusest jms)

Arhitekt selgitab rekonstrueerimisprojektis vastavaid

valikuid.

Punktidega 5 ja 6 täpsustatakse nõudeid tehnilisele konsultandile.

Tehnilise konsultandi pädevusnõetele sätestatakse kavandatava muudatusega erisus, st

tehnilise konsultandi pädevust toetuse saaja ostumenetluse läbiviimisel nõutakse ja

tõendatakse vaid juhul, kui ostumenetluse läbiviimine on taotluse rahuldamise otsuse kohaselt

või toetuse saaja tellimuse alusel tehnilise konsultandi ülesandeks.

Tehnilise konsultandi teenuse osutamiseks on edaspidi õigustatud isikud, kes omavad

konkreetset ehitusalast kutset või korteriühistu juhi/kinnisvarahalduri/kinnisvara haldusjuhi

kutset. Muudatuse eesmärk on parandada nii projektide ettevalmistamise taset kui ka

lõppresultaati.

4

Punktiga 7 täpsustatakse tehnilise konsultandi sõltumatuse põhimõtet. Praktikas on ilmnenud,

et tehnilised konsultandid, kes tegutsevad korteriühistute juures haldusfirmade esindajatena,

kuid need haldusfirmad ei ole juriidiliselt valitsejad, harrastavad praktikat võtta pakkumusi

endaga seotud ettevõtetelt. Selguse ja tehnilise konsultandi teenuse ostumenetluse

läbipaistvuse ja konkurentsi tagamise eesmärgil sätestatakse sõnaselgelt, et endaga seotud

ettevõttelt ei tohi pakkumusi küsida, isegi kui konsultandi teenuse osutamise õigust omav isik

tegutseb korteriühistu juures mingil viisil juhatuse volitatud isikuna ja saab valida kellelt

pakkumusi võtta.

Punktiga 8 täpsustatakse tehnilise konsultandi ülesandeid. Tehnilise konsultandi ülesandeks

on koostöös taotleja ja toetuse saajaga hoone rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamise ja

asjakohaste tööde ja teenuste hankimise korraldamise ettevalmistavate tegevuste tegemine

ning rekonstrueerimistööde tegemise koordineerimine.

Punktiga 9 täiendatakse abikõlbmatute kulude loetelu. Muudatuse kohaselt ei ole abikõlblik

tehnilise konsultandi osutatav omanikujärelevalve kulu. Arvestades projektide mahtu ja

keerukust, on põhjendatud tehnilise konsultandi ülesannete piiritlemine projekti elluviimise

korraldamise ja juhtimisega. Ühtlasi tuleb sõlmitud lepingute muutmise kokkulepped sõlmida

lepinguga samas vormis. Vorminõude mittejärgimisel on vastavast kokkuleppest tulenev kulu

abikõlbmatu.

Punktiga 10 pikendatakse projekti abikõlblikkuse perioodi kuue kuu võrra. Kavandatav

muudatus on otstarbekas ja põhjendatud arvestades toetatavate tegevuste mahtu, eeldatavat

taotlejate hulka, projektide rahastamise eelarvet ja rekonstrueerimisturu võimekust.

Punktiga 11 täpsustatakse projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise tähtaega. Määruse

§ 11 lõike 2 kohaselt võib toetuse saaja taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist

üks kord 12 kuu võrra, milline tähtaeg ei pruugi sageli olla vajalik. Muudatuse annab

võimaluse taotleda vajadusele vastavat pikendust 12 kuu piires.

Punktiga 12 sätestatakse sõnaselgelt põhimõte, mille kohaselt on toetuse saajal õigus

rekonstrueerimistöödega alustada pärast kõrvaltingimuse täitmist, misjärel tekib toetuse saajal

õigus toetuse saamiseks.

Punktiga 13 kavandatav muudatus tuleneb otseselt punkti 9 muudatusest, mille kohaselt ei ole

tehnilise konsultandi osutatav omanikujärelevalve kulu abikõlblik.

Punktiga 14 tõstetakse toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde abikõlblikest

kuludest korterelamu rekonstrueerimisel eeltoodetud elementide kasutamisega 55 protsendini.

Arvestades senist taotlemisaktiivsust ja projektide rahastamise eelarvet on kavandatav

muudatus põhjendatud ja otstarbekas innovatiivsete tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtu

soodustamiseks. 2023. aastal esitati vaid 2 taotlust korterelamu rekonstrueerimiseks

eeltoodetud elementide kasutamisega.

Punktidega 15–17 kavandatav muudatus seondub standardiseeritud ühikuhinna määramisega

tehnilise konsultandi teenusele. Standardiseeritud ühikuhinna analüüs ning rakendamise

metoodika korterelamute rekonstrueerimisel tehnilise konsultandi teenuse toetamiseks on

esitatud seletuskirja lisas.

5

Punkti 19 muudatusega kaotatakse asjakohatu kalendriaasta piirang. Toetuse taotluste

vastuvõtt ei ole tegelikkuses kalendriaastaga seotud.

Punkti 20 kohaselt kinnitab rakendusasutuse juht käskkirjaga projektide rahastamise eelarve

regionaalse ja toetatavate tegevuste põhise jagunemise.

Punktiga 21 täpsustatakse nõudeid taotlejale.

Toetuse taotlejaks saab olla üksnes korteriühistu. Tagamaks taotlejate võrdne kohtlemine ja

võimalikult tõhus haldusmenetlus, on toetuse taotluse esitamiseks õigustatud üksnes sellised

korteriühistud, mis on vastu võtnud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse nõuetele vastava

üldkoosoleku otsuse ning saavad vastava otsuse koos toetuse taotlusega toetuse taotlemise

tahte tõendamiseks esitada. Korteriühistu üldkoosoleku otsusest peab olema selgelt tuletatav

otsustus teostada rekonstrueerimistööd, taotleda toetust rakendusüksuselt ning võtta

otsustamise hetkel teadaolevalt vajalikus mahus renoveerimislaenu. Arvestades, et ehitustööde

tegelik maksumus ja seega ka vajaliku omafinantseeringu täpne suurus selgub peale toetuse

taotluse rahuldamist, on võimalik, et esineb vajadus täiendava korteriühistu üldkoosoleku

läbiviimiseks, otsustamaks täpne renoveerimislaenu suurus. Eeltoodut arvestades on võimalik,

et korteriühistul on vaja viia läbi korduvaid üldkoosolekuid, kuid taotlemise õigus tekib

üksnes juhul, kui koos taotlusega on võimalik tõendada, et rekonstrueerimistööde teostamine,

toetuse taotlemine ning laenu võtmine on otsustatud.

Sätte eesmärk on tagada vaid selliste taotlejate konkurentsis osalemine, kes on teinud

vajalikud ettevalmistused enne taotluse esitamist ja omavad taotluse esitamiseks vajalikke

lisadokumente. Ehkki haldusmenetluses on ette nähtud puuduste kõrvaldamise tähtaeg, ei ole

selle eesmärk tagada taotluse esitanud taotlejale alles eeltegevustega alustamine ja vajalike

tahteavalduste organiseerimine toetuse saamiseks. Eeltoodust tulenevalt on sätte eesmärk

võimaldada toetuse taotluse osas koheselt teha taotluse rahuldamata jätmise otsus kui taotleja

ei ole esitanud sättes loetletud dokumente, mille organiseerimine võtab praktikale tuginedes

üldjuhul rohkem aega kui puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaeg.

Juhul, kui korteriühistu ei ole taotluse esitamise hetkeks viinud läbi üldkoosolekut

eelnimetatud nõuete täitmiseks ega oma nõutud dokumente, kuulub selline toetuse taotlus

rahuldamata jätmisele ning rakendusüksus ei anna korteriühistule puuduste kõrvaldamise

aega, mille jooksul alles hakatakse rekonstrueerimistööde teostamist käsitlevat üldkoosolekut

läbi viima.

Toetuse saajaks saab olla üksnes korteriühistu, mille korterelamu on elamuna kasutuses nii

ehitisregistri andmete kui ka faktiliselt tuvastatavate asjaolude põhjal. Tagamaks toetuse

taotlemise võimalus ka sellistele korteriühistutele, milles on kortereid, mis kuuluvad kas Eesti

Vabariigile või kohaliku omavalitsuse üksusele, on vastavat sätet täpsustatud.

80% nõue täidab varasemate meetmete kogemuste põhjal muuhulgas tingimuse, et toetuse

abil rekonstrueeritud korterelamu ei muutu tulu teenivaks projektiks, millele võivad hakata

kohalduma riigiabiga seotud reeglid. Korterelamute rekonstrueerimise toetamise raames

korteriühistutele antav toetus ei täida kõiki riigiabi kriteeriume ning ka seetõttu ei saa väita, et

tegemist on riigiabiga. Kõnealune abimeede ei moonuta ega oma ka potentsiaali moonutada

konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Avaliku sektori toetus on ELi

toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 alusel riigiabi üksnes siis, kui see „kahjustab või

ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist“,

6

ja ainult niivõrd, kuivõrd see „kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust“. Kaubanduse

mõjutamise kriteerium ei ole täidetud kuna meetmel on puhtalt lokaalne mõju - toetus antakse

otse lõppkasusaajale ja lõplik kasusaaja kasutab hoonet teenuste osutamiseks piiratud alal

liikmesriigis ja tõenäoliselt ei meelita see ligi kliente teistest liikmesriikidest ega pole

võimalik ette näha, et meetmel on rohkem kui marginaalne mõju piiriülestele investeerimis-

või asutamistingimustele (st on ebatõenäoline, et meede omaks olulist mõju investorite

otsusele tulla vastavasse piirkonda/liikmesriigi turule). Senistes sarnastes meetmetes riigiabi

või vähese tähtsusega abi ei ole antud, ka käesolevas meetmes abi andmist ei kavandata.

Korteriühistu taotlejana/toetuse saajana ei ole üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutaja.

Punktide 22 ja 23 kohaselt täpsustatakse nõudeid taotlusele. Toetuse taotlemisel esitatakse

rakendusüksuse kinnitatud vormil või simulatsioonarvutusena esitatava energiatõhususe

tõendamise energiaarvutuse asemel energiaarvutusel põhinev energiamärgis vastavalt

ehitusseadustiku § 66 lõike 6 alusel kehtestatud nõuetele.

Punktiga 25 pikendatakse taotluste menetlemise tähtaega. 2023. aastal oli projektide

rahastamise eelarve 80 mln eurot, esitati ca 210 taotlust, millest rahastusotsus oli võimalik

vormistada ca 160-le taotlusele. Taotlused oli võimalik menetleda menetlemiseks ettenähtud

tähtaja piires, kuid ajalist varu ei jäänud. Arvestades, et 2024. aastal on vastav eelarve kaks

korda suurem, võib eeldada, et taotluseid esitatakse kaks korda rohkem, mistõttu ei ole

realistlik üle 400 taotluse menetlemine 60 tööpäeva jooksul.

Punktiga 26 täpsustatakse puuduste kõrvaldamise tähtaega. Ehkki haldusmenetluses on ette

nähtud puuduste kõrvaldamise tähtaeg, ei ole selle eesmärk tagada taotluse esitanud taotlejale

alles eeltegevustega alustamine, vajalike tahteavalduste organiseerimine ja vajalike

dokumentide koostamine toetuse saamiseks. Dokumentides olevate puuduste kõrvaldamiseks

on 20 tööpäeva toetuse andmise tingimuste koostajate hinnangul piisav. Sätte eesmärk on

tagada selliste taotlejate konkurentsis osalemine, kes on teinud vajalikud ettevalmistused enne

taotluse esitamist ja omavad taotluse esitamiseks vajalikke dokumente.

Punktiga 27 kavandatava muudatuste kohaselt ei ole juhul, kui projekteerimine tellitakse koos

rekonstrueerimistöödega, hoone rekonstrueerimise põhiprojekti esitamine enam taotluse

rahuldamise kõrvaltingimus, vaid see esitatakse enne ehitustöödega alustamist vastavalt

määruse § 34 punktile 1. Muudatuse ajendiks on asjaolu, et üldjuhul ei ole võimalik

projekteerimistöid teostada enne ehitus- ja projekteerimistööde lepingu sõlmimist. Seda ka

kõrvaltingimuse täitmiseks ettenähtud tähtaja pikendamise korral.

Punktiga 28 parandatakse viga määruse tekstis. Viidatud standard ei ole asjakohane.

Punktiga 29 täpsustatakse rekonstrueerimistööde ja teenuste hankimise korda. Õigusselguse ja

arusaadavuse huvides esitatakse paragrahvi tekst tervikuna.

Toetuse saaja ostude juhised järgivad riigihangete seaduse (edaspidi RHS) §-s 3 sätestatud

riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. Korteriühistud ei ole hankijad RHS tähenduses –

neile ei kohaldu RHS-s toodud erisätted ehitustööde riigihangete läbiviimiseks ning toetuse

saajatest korteriühistud ei korralda riigihankeid RHS tähenduses, sealjuures ei kohaldu neile

RHS muul viisil kui toetuse määruses, selle lisas ning nende aluseks olevates õigusaktides

sätestatud. Korteriühistul tuleb rekonstrueerimistööde läbiviimisel järgida ostu korraldamise

põhimõtteid nagu läbipaistvus ja kontrollitavus, võrdne kohtlemine ning vältida konkurentsi

kahjustavat huvide konflikti. Korteriühistul tuleb asjakohased tegevused läbi viia

7

elektroonilise riigihangete registri (edaspidi register) vastavas keskkonnas. Määruse lisa

sisustab ostumenetlusele kohalduvad nõuded RHS § 3 vaates.

Lõigete 1 ja 2 kohaselt on ostumenetluse läbiviijal kohustus lähtuda registris ostumenetluse

läbiviimisel määruse lisas „Toetuse saaja ostumenetluse tingimused” kehtestatud tingimustest.

Toetuse saajal on võimalus viia rekonstrueerimistööde ostumenetlus läbi registris ise või

volitada selleks teisi pädevaid isikuid. Üldjuhul viib ostumenetluse toetuse saaja nimel läbi

tehniline konsultant, kuid alates 2024. aasta taotlusvoorust saab toetuse saaja volitada

ostumenetlust läbi viima ka Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi EIS). EIS viib

toetuse saaja soovil läbi tehnilise menetluse ehk sisestab ostu registrisse ning viib läbi

hindamise. Toetuse saaja sõlmib ehituslepingu edukaks osutunud pakkujaga. Ostumenetluse

läbiviimisel kasutatakse määruse lisas toodud tingimusi. EIS tagab ostumenetluse läbiviimisel

asutusesiseste funktsioonide lahususe.

Toetuse saaja ostu nõuetekohane läbiviimine omab väga suurt mõju toetatava projekti

abikõlblikkusele. Praktikas on ilmnenud, et toetuse saaja oste avaldatakse registris juba enne

toetuse taotluse kõrvaltingimustega rahuldamist ning see tähendab, et rakendusüksusel ei ole

olnud vajadusel mõistlikult võimalik vastava ostu tingimusi üle vaadata. Lisaks puudub

kindlus, et toetus eraldatakse ning seega ei ole selliste ostumenetluste läbiviimine enne toetuse

taotluse rahuldamise otsuse tegemist otstarbekas ka potentsiaalsete pakkujate vaates.

Eeltoodust tulenevalt peavad toetuse taotlejad ja neid nõustavad tehnilised konsultandid

arvates muudatuse jõustumisest arvestama, et nõuetekohase ostumenetluse läbiviimine on

toetuse taotluse rahuldamise otsusega seatud kõrvaltingimus ning ostu viiakse läbi, sh

teavitatakse rakendusüksust enne ostu avaldamist registris, pärast taotluse rahuldamise otsuse

saamist, kõrvaltingimuste täitmiseks ettenähtud tähtaja jooksul.

Lõike 3 kohaselt on meetme raames lubatud ühise ostumenetluse läbiviimine. Sel juhul

korraldatakse ühine ost (nt volitades ühe enda hulgast registris vastavat protseduuri toetuse

saaja ostuna läbi viima), lähtudes üksnes eelnimetatud, toetuse määruse lisas toodud

kõrvaldamise alustest, kvalifitseerimise- ja vastavustingimustest ja hindamiskriteeriumitest.

Pakkumusest peab olema üheselt tuletatav iga korterelamu tööde ja teenuste maksumus.

Ühisostu ja ehitus- ja projekteerimisostu lubamine meetme raames võimaldab eeldatavalt

toetuse saajatel asjakohaseid kulusid optimeerida ja suurematel ehitusettevõtjatel

rekonstrueerimisturule siseneda.

Lõikes 4 sätestatakse nõuded projekteerimistööde ja omanikujärelevalve teenuse tellimisel.

Regulatsioon on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi

2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade

vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) asjakohaste

sätetega.

Kui ostu eeldatav abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on 60 000 eurost väiksem, ei ole

toetuse saajal registri kasutamise kohustust. Sellisel juhul tuleb toetuse saajal tagada, et

hinnapäringud ja saadud pakkumused on tehtud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis ning kogu ostumenetlust puudutav teabevahetus on säilitatud dokumentide

säilitamistähtaja lõpuni. Pakkumuse esitamise ettepanek tuleb esitada võimalikult paljudele,

arvestades võimalike pakkujate rohkust, kuid vähemalt kahele, välja arvatud juhul, kui

kavandatava ostu turul ei ole samas valdkonnas ettevõtjate paljusust. Võimalikult paljude

8

pakkumuskutsete saatmine aitab tagada võimalikult paljude pakkumuste saamist. Mitme

nõuetekohase võrreldava pakkumuse saamise puhul kohaldatakse teatud ostumenetluse

rikkumiste korral soodsamat finantskorrektsiooni määra.

Lõikes 5 sätestatakse hinnapakkumuste võtmise ja registri kasutamise erisus gaasi-, elektri-

või ahiküttel korterelamu küttesüsteemis kütteseadme asendamisel lokaalset taastuvenergiat

kasutava kütteseadmega ning korterelamu ühendamisel kaugküttevõrguga. Sätte eesmärk on

tagada üksikute toetatavate tegevuste puhul, millele eraldatakse toetust lihtsustatud

kuluhüvitamisviisi alusel, võimalus registrit ja toetuse määruse lisas ettenähtud toetuse saaja

ostumenetluse tingimusi järgimata leida lihtsustatud korras asjakohane teenuseosutaja.

Näiteks kaugküttega liitumist pakub piirkondlikult vaid üks ettevõtja, millest tulenevalt peab

toetuse saajal olema võimalik talle sobival kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil saada

ettevõtjalt vastav pakkumus.

Punktidega 30–32 täpsustatakse toetuse maksmise tingimusi. Õigusselguse ja arusaadavuse

huvides esitatakse määruse § 29 tekst tervikuna.

Punktiga 30 muudetava § 29 lõigete 1–3 kohaselt ühtlustatakse maksetaotluse menetlus

ühendmääruse üldise maksete regulatsiooniga. Olemasolev regulatsioon, mille kohaselt võib

toetuse saaja toetuse maksmist taotleda näiteks kuni neljas osas, ei ole end siiski praktikas

õigustanud ning investeeringu suurust ja ettevõtja rahavoogude sujuvust arvestades

põhjendatud.

Lõikega 4 reguleeritakse ettemakse saamise võimalust. Tegemist kehtiva regulatsiooniga.

Ettemakse on võimalik rekonstrueerimisel eeltoodetud elementide kasutamisega, kus krediidi-

või finantseerimisasutus ei pruugi ehitustöid finantseerida olukorras, kus fassaadielemendid

on toodetud, kuid neid ei ole veel hoonele paigaldatud. Tehnoloogilise lahenduse kiireks

turule toomiseks on vajalik toetuse väljamaksmise paindlikkus selliselt, et kuni 40% toetuse

summast väljastatakse ehitusprotsessi alguses ning ülejäänud osa pärast omafinantseeringu

kasutamist. Ettemakse tegemise otsuse võib teha jooksvalt projekti elluviimise käigus.

Toetuse saajal tuleb tõendada 90 kalendripäeva sees arvates ettemakse tegemisest, ettemakse

edasikandmist teenuseosutajale, esitades selleks asjakohase maksekorralduse.

Punkti 31 muudatus tuleneb otseselt punkti 30 muudatusest ja on seotud § 29 muutmisega.

Punkti 32 kohaselt lisatakse maksetaotlusele ühtlasi teave toetatava projekti raames sõlmitud

lepingute muudatustest. Rakendusüksusel peab olema võimalik hinnata toetuse saaja projekti

nõuetekohast elluviimist.

Punktiga 33 täiendatakse määrust rakendussätetega.

Kavandatava § 36 lõike 2 kohaselt kohaldatakse § 28 lõike 4 punktis 3 sätestatud nõudeid

projekteerimistööde tellimise pakkumuskutsele projekteerimistööde tellimisel, mida

alustatakse pärast nimetatud redaktsiooni jõustumist. Määruse § 11 kohaselt on ehitusprojekti

koostamise kulu abikõlblik 1. jaanuarist 2021. a.

Lõike 3 kohaselt loetakse tagasiulatuvalt kehtetuks määruse § 29 lõige 4 - toetuse makse ei

või olla väiksem kui 10% projekti abikõlblikest kuludest vastavalt mitteametliku

9

kooskõlastamise käigus kokku lepitule. Praktikas on olnud vajadus teha makseid väiksemas

summas.

Lõikega 4 täpsustatakse enne määruse jõustumist koostatud ehitusprojekti Euroopa uue

Bauhausi nõuetele vastavust. Vastavuspõhimõte on kajastatud määruse seletuskirjas, kuid

määruse andja tahe on ekslikult välja jäänud toetuse andmise tingimustest endist.

Muudatusega viga parandatakse ja tagatakse õigusselgus volitatud arhitekti tase 7 kutset

omava isiku rollis ehitusprojekti Euroopa uue Bauhausi nõuetele vastavuse tagamisel.

Punktiga 34 kavandatakse muudatused määruse lisas.

Lisa punkti 1.11 kohaselt on toetuse saajal õigus juhul, kui ta seda vajalikuks peab, teostada

kõigepealt pakkujate hindamine, selgitamaks välja potentsiaalne edukas pakkuja (või

ühispakkujad). Peale vastava eduka pakkuja või edukate ühispakkujate väljaselgitamist, on

toetuse saajal õigus kontrollida kõrvaldamise aluste puudumist ning teostada

kvalifitseerimistingimuste ja vastavustingimuste kontrolli üksnes eduka pakkumuse esitanud

pakkuja või ühispakkujate osas.

Punkti 1 täiendatakse punktiga 1.13, mille kohaselt lepingu täitmise tähtaeg peab hõlmama

lisaks ehitustööde eeldatavale kestusele ka ettevalmistusaega. Nt kui toetuse saaja eeldab, et

reaalne ehitusaeg on 8 kalendrikuud, märgitakse registris lepingu täitmise ajaks

14 kalendrikuud (8 kuud + 6 kuud).

Punkti 2 täiendatakse punktiga 2.3.4. Sätestatakse sõnaselgelt, et rekonstrueerimistööde

teostaja ei tohi olla tehnilise konsultandiga seotud isik. Pakkumust esitades kinnitatakse

vastava seoses puudumist.

Punkti 2 täiendatakse punktiga 2.4. Auditite praktikas on ilmnenud, et finantsmõju ei oma

selline rikkumine, kus kõrvaldamise alust ei ole kontrollitud tähtaegselt, kuid seda on siiski

tagantjärele tehtud. Kõrvaldamise aluste puudumist tõendavad andmed ja dokumendid, mida

pakkuja ei ole esitanud pakkumuse koosseisus ja mida toetuse saaja ei saa ise avalikest

registritest kontrollida, tuleb esitada selliselt, et neis kajastuks asjakohane info vähemalt

pakkumuse esitamise tähtajani.

Punktis 3.1 kavandatava muudatuse kohaselt asendatakse pakkuja pakkumuse esitamisele

eelneva kuni kolme aasta netokäibe nõue aastase käibenõudega. Ühispakkumuse esitamise

võimalust muudatus ei puuduta ning sellisel juhul piisab kui üks ühispakkujatest on nõude

täitnud.

Punktis 3.7 sätestatavaks samaväärseks dokumendiks loetakse sõltumatu audiitorbüroo või

akrediteeritud sertifitseerija kinnitust selle kohta, et pakkuja ettevõttes on ehitustööde

tegevusvaldkonnas rakendatud kvaliteedijuhtimissüsteem, mis vastab vähemalt EVS-EN ISO

9001 standardis ja keskkonnajuhtimissüsteem, mis vastab vähemalt EVS-EN ISO 14001

standardis, või samaväärsetes dokumentides sätestatud tingimustele. Nimetatud nõude

sätestamisel tuleb arvestada, et akrediteeritud juhtimissertifikaate uuendatakse ajas, sh

lisandub turule ettevõtjaid, kes neid omavad.

ISO sertifikaatide olemasolu annab täiendava kindluse ehitustööde teostaja võimekusest

tagada kvaliteetne teenus. Nõudele vastavust kinnitab pakkuja asjakohasel juhul pakkumuse

koosseisus.

10

Punkti 6 kohaselt on ainus hindamiskriteerium pakkumuse maksumus andes 100%

punktisummast. Kvalifitseerimistingimused on piisavalt pädevad, et tagada asjakohane

ehitaja.

Lisaks on arusaadavuse huvides muudetud numeratsiooni.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrusega (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise

raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) ja

määrusega (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja

Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.06.2021, lk 60–93).

4. Määruse mõjud

Otsene mõju elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ning laiemalt majandusele

tuleneb toetuse kaudu, mitte eelnõust, mille mõju on pigem kaudne aidates kaasa toetuse

andmise eesmärkide saavutamisele.

Määruse rakendamisega ei kaasne olulist mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele,

sotsiaalvaldkonnale, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele või muud otsest või

kaudset olulist mõju.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid ega -tulusid ega täiendavaid tegevusi kohaliku

omavalitsuse üksustele ega riigile.

Meetme rahastamiseks on ette nähtud ühtekuuluvuspoliitika fondide vahenditest perioodiks

2021–2027 EL toetust 330,9 mln eurot. Euroopa Liidu toetuse osakaal on 40% ja toetusele

lisandub toetuse saaja omafinantseering. 2024. aastaks kavandatav Euroopa Liidu toetuse

eelarve on kuni 160 mln eurot, millele lisandub riiklik kaasfinantseering 0 eurot ning toetuse

saaja omafinantseering.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine ning avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi vahendusel Rahandusministeeriumile, Riigi

Tugiteenuste Keskusele ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule kooskõlastamiseks ning Eesti

11

Korteriühistute Liidule, Eesti Omanike Keskliidule, Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liidule,

Eesti Kinnisvarafirmade Liidule, Eesti Ehitusettevõtjate Liidule, Eesti

Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidule, Eesti Arhitektide Liidule, Eesti Kütte- ja

Ventilatsiooniinseneride Ühendusele, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingule, Eesti

Ehitusmaterjalide Tootjate Liidule ja Eesti Puitmajaliidule arvamuse avaldamiseks.

Lisa Standardiseeritud ühikuhinna analüüs ning rakendamise metoodika korterelamute

rekonstrueerimisel tehnilise konsultandi teenuse toetamiseks

Mai 2024

Standardiseeritud ühikuhinna analüüs ning rakendamise metoodika korterelamute

rekonstrueerimisel tehnilise konsultandi teenuse toetamiseks.

Kliimaministeerium koostöös Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega (edaspidi EIS) on

koostanud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 19 lõike 2 alusel analüüsi

arvestamaks välja standardiseeritud ühikuhinna toetuse andmiseks majandus-ja taristuministri

08.03.2023 määruse nr 13 „Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“ (edaspidi TAT)

kohaselt tehnilise konsultandi teenusele.

Meetme number: 2021-2027.2.1 Energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside

vähendamine

21.2.1.11. Korterelamute rekonstrueerimise toetamine

TAT: https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023332?leiaKehtiv

1.1 TOETATAV TEGEVUS

Ühikuhinna alusel toetatakse korterelamute rekonstrueerimisel tehnilise konsultandi teenuse

kasutamist. Tegemist ei ole riigiabiga.

Tehnilise konsultandi teenuse osutamine on oluline osa rekonstrueerimistööde

ettevalmistavatest tegevustest ja teenust tellitakse juba enne toetuse taotluse esitamist, jätkudes

seejärel kogu projekti elutsükli jooksul. Metoodika koostamise ajaks on meetme raames võetud

kohustusi ca 80 mln euro ulatuses, kus ei ole ühikuhinna metoodikat kasutatud. Küll aga on

antud meetmes veel rahastust jagada ca 250 mln euro ulatuses. Standardiseeritud ühikuhinna

põhistamine on vajalik selleks, et muuta teenuse tellimine korteriühistute jaoks

läbipaistvamaks, selgemaks ja lihtsamaks. Lisaks aitab standardiseeritud ühikuhind vähendada

võimalikke vaidlusi teenuse hindade üle ning soodustab ausat konkurentsi teenusepakkujate

vahel. Ühendmääruse § 19 lõike 1 kohaselt võib TAT-s näha ette kulude hüvitamist

standardiseeritud ühikuhinna alusel, TAT-s reguleerib § 12 lõige 3 (eelnõu).

1.2 STANDARDISEERITUD ÜHIKUHIND JA TOETUSE SUURUS

Ühikuhinna alusmetoodika koostamisel on arvestatud EIS poolt rakendatava meetme nr 21.2.1

alusel teostatud 2023. a taotlusvooru (maksumusega ca 80 mln eurot) „Korterelamute

rekonstrueerimise toetus I “ 159 rahastatud toetuse taotluse andmeid. Eelnev korterelamute

rekonstrueerimise toetuse taotlusvoor oli aastal 2020 ja arvestades 2022. aastal toimunud

üleüldist hinnatõusu on ühikuhinna alusmetoodika koostamisel arvestatud ainult 2023. aasta

taotlusvoorus esitatud hinnapakkumistega, kuna viimase aasta baasväärtuse algandmete aluseks

võtmine on realistlik ja peegeldab kõige täpsemalt tegelikke turutingimusi ja teenuse

maksumust, ilma COVID aegsete hinnakõikumistega. Ajakohased andmed tagavad, et

ühikuhinna kalkulatsioonid põhinevad tegelikel ja usaldusväärsetel andmetel, mis aitab vältida

vaidlusi ja ebakindlust kulude osas. Sellest lähtuvalt ei ole varasemate aastate taotlusvoorude

hinnapakkumisi tööde maksumuste analüüsis kasutatud.

Standardiseeritud ühikuhind tehnilise konsultandi teenuse osutamiseks on määratud toetuse

andmise tingimustes (toetuse osakaal 50%). Kõnesolev kulu on hüvitatav ainult lihtsustatud

kulumudeli alusel, mis tähendab, et ükski kuluartikkel ei ole hüvitatav topelt ning samuti ei

toimu sama kuluartikli alusel kulude hüvitamist kuludokumendi alusel.

Analüüsi aluseks on võetud tehnilise konsultandi teenuse maksumus koos käibemaksuga, mis

on toetuse saajale abikõlblik kulu, kuna korteriühistu ei ole käibemaksukohuslane, siis puudub

korteriühistul võimalus käibemaksu tagasi taotleda. Juhul, kui korteriühistu on

käibemaksukohuslane ja neil on õigus käibemaksu tagasi küsida riigilt, tuleb ühikuhinna

määramisel arvestada käibemaksu tagasiküsimise võimalusega.

Tehnilise konsultandi teenuse maksumuse arvutamise aluseks on võetud 159 rahastatud projekti

andmed, millest keskmise maksumuse analüüsist on välja jäetud neli keskmisest ca kolm korda

kõrgema teenuse maksumusega projekti.

Tabel 1. Tehnilise konsultandi teenuse maksumused 2023.a taotlusvooru andmetel

Teenuse

maksumus, €

Keskmine 7 177

Mediaan 6 900

Maksimum 16 800

Miinimum 1450

Lisaks keskmisele teenuse maksumusele analüüsiti ka võimalikku korterelamu suuruse ja

asukoha mõju teenuse maksumusele.

Korterelamu suuruse (korterite arvu) ja teenuse maksumuse vahel statistiliselt olulist seost ei

tuvastatud. Tehnilise konsultandi teenuse sisu on määratletud toetuse andmise tingimuste

määruses (TAT § 9) ja ei sõltu otseselt hoone suurusest.

Joonis 1. Tehnilise konsultandi teenuse maksumuse sõltuvus Korterelamu korterite arvust.

Maakondade lõikes on teistest kõrgema teenuse maksumusega Harju maakond. Ida-Viru ja

Saare maakonnast toetuse taotlusi ei esitatud.

Tabel 2. Tehnilise konsultandi teenuse maksumus maakondade lõikes 2023.a taotlusvooru

andmetel

Maakond

TK teenuse

maksumus,

€

Erinevus

keskmisest,

%

Valimi

suurus

Harju maakond 11 193 56% 8

Hiiu maakond 5 134 -28% 3

Ida-Viru maakond

0

Jõgeva maakond 9 257 29% 3

Järva maakond 6 857 -4% 7

Lääne maakond 6 048 -16% 5

Lääne-Viru

maakond

7 810 9% 23

Põlva maakond 6 303 -12% 12

Pärnu maakond 6 825 -5% 17

Rapla maakond 8 455 18% 12

Saare maakond

0

Tartu maakond 6 548 -9% 27

Valga maakond 6 300 -12% 5

Viljandi maakond 6 095 -15% 20

Võru maakond 7 364 3% 13

Mitmed tehnilised konsultandid pakuvad teenust üle Eesti ja vältimaks olukorda, kus teenuse

osutamisel eelistatakse ühte maakonda teisele, võetakse ühikuhinna aluseks kõikide

maakondade keskmine teenuse maksumus. Selline lähenemine aitab ära hoida turumoonutusi,

kuna see tagab, et teenuse hind ei sõltu konkreetsest piirkonnast, vältides seeläbi olukorda, kus

väiksema ühikuhinna maksumusega maakondades ei pruugi olla aktiivset teenuse osutamist.

Tehnilise konsultandi teenuse ühikuhinna määramise aluseks on 155 rahastatud taotluse

tehnilise konsultandi teenuse keskmine maksumus, mis on 7177 eurot, koos KM-ga ehk

ümardatult 7200 eurot (koos KM-ga).

Tabel 3. Tehnilise konsultandi teenuse ühikuhind 2023.a taotlusvooru andmetel

Ühikuhind (unit cost)

Valimi suurus Ühiku

kogumaksumus,

€

Toetuse

määr, %

Tehnilise konsultandi

teenus

155 7200 50%

1.3 KULUDE HÜVITAMINE JA MAKSETAOTLUSTE VALIDEERIMINE

Maksete tegemine on seotud saavutatud eesmärkide valideerimisega. Toetuse väljamaksmiseks

esitab toetuse saaja e-toetuse keskkonna kaudu maksetaotluse koos TAT-s kehtestatud

tõendusdokumentidega, kui toetuse maksmise eelduseks olev tulemus on täielikult saavutatud

ja selle saavutamine projekti abikõlblikkuse perioodil on tõendatav. Rakendusüksus kontrollib

tulemuste saavutamist ja hinna määramise aluseks olevate andmete õigsust.

Rakendusüksusele esitatakse tõendus eesmärkide saavutamise osas. Tõendusdokumendid on

TAT-s määratletud dokumendid, sh sisaldab järgimisi dokumente standardiseeritud ühikuhinna

tõendamiseks:

1) töö teostamiseks sõlmitud leping;

2) töö sooritamist tõendavad dokumendid - nt kulude tekkimist tõendavate dokumentide

koopiad (nt akt);

3) rakendusüksuse nõudmisel muu asjakohane info, millega dokumenteeritakse makse

aluseks olevate kulude tegemist.

1.4 STANDARDISEERITUD ÜHIKUHINNA KORRIGEERIMINE

Jooksvalt hindade korrigeerimise võimalust tulenevalt inflatsioonist või keskmisest teenuste

hindade tõusust või langusest ei ole ette nähtud. Kui toetusmeetme kestvuse ajal selgub, et

standardiseeritud ühikuhind ei vasta enam turu olukorrale või teenuse osutamise ulatus muutub

oluliselt pärast standardiseeritud ühikuhinna kehtestamist (nt, kui projekt nõuab ootamatult

rohkem/vähem ressursse või teenuse maht suureneb/väheneb, võib olla vajalik ühikuhinna

korrigeerimine, et arvestada nende muudatustega), siis tehakse olemasolevate hindade ja

situatsiooni baasil hindade korrigeerimine. Kulumudeli hinnad on põhistatud 2023. a

algandmete keskmiste hindade alusel. Igal järgneval aastal on võimalik mudelis toodud

hindadele lisada vastavalt Statistikaameti poolt määratletud (Tarbijahinnaindeks |

Statistikaamet) tarbijahinnaindeksi keskmist muutust aasta baasil.