Dokumendiregister | Sotsiaalkindlustusamet |
Viit | 2-10/20776-1 |
Registreeritud | 10.07.2024 |
Sünkroonitud | 11.07.2024 |
Liik | Kiri VÄLJA |
Funktsioon | 2 Teabehaldus |
Sari | 2-10 ÜSS 2021-2027 projektid (endine ESF, Euroopa Komisjon) |
Toimik | 2-10.8 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Ojako Osaühing, Osaühing Klaara-Manni, Aktsiaselts Varbla Puhkeküla, Osaühing Piiri Kalasaar, osaühing Uueda, Osaühing Reiu Puhkekeskus, Raudsilla OÜ, Mittetulundusühing Voose Kõrts, Pakri Parun OÜ, Viinistu Kultuuri-ja konverentsikeskus OÜ, LaSpa Group OÜ, osaühing Pootsman PT, osaühing VEHENDI |
Saabumis/saatmisviis | Ojako Osaühing, Osaühing Klaara-Manni, Aktsiaselts Varbla Puhkeküla, Osaühing Piiri Kalasaar, osaühing Uueda, Osaühing Reiu Puhkekeskus, Raudsilla OÜ, Mittetulundusühing Voose Kõrts, Pakri Parun OÜ, Viinistu Kultuuri-ja konverentsikeskus OÜ, LaSpa Group OÜ, osaühing Pootsman PT, osaühing VEHENDI |
Vastutaja | Siret Sarv (SKA, Laste heaolu osakond, Asendushoolduse talitus, Asendushoolduse arendustiim) |
Originaal | Ava uues aknas |
Lisa 1 Tehniline kirjeldus „Toitlustus- ja majutusteenus ning seminariruumi rent noorteseminarideks Harju-, Tartu- ja Pärnumaal” Taustakirjeldus ning hanke eesmärk Noorteseminarid „Teadlikult iseseisvasse ellu” (edaspidi: seminarid) on mõeldud noortele, kes kasvavad asendushooldusel, aga on õigepea astumas iseseisvasse ellu. Tegu on kahepäevaste seminaridega, mille jooksul antakse noortele teadmisi suhtlemisoskustest, rahatarkusest, vaimsest tervisest, eluks vajalikest oskustest, õppimisvõimalustest, rahvusvahelistest võimalustest ja unistuste visualiseerimisest. Seda kõike läbi arutelude, töörühmade ja üksteise toetamise. Seminaride eesmärgiks on noorte omavaheline tutvumine, edaspidine vastastikune toetamine ja koostöö noorte heaolu spetsialistidega. Seminarid toimuvad erinevatel aegadel kolmes erinevas asukohas: 1) Harjumaal 29.-30.08.2024; 2) Tartumaal 21.-22.10.2024; 3) Pärnumaal 24.-25.10.2024. Hangitavaks teenuseks on seminaride korraldamiseks majutus ja toitlustus ning seminariruum ca 27-le inimesele. Eelduslik inimeste arv ei ole siduv, vaid on informatsiooniks pakkujale pakkumuse tegemiseks ning hankijale omavahel võrreldavate pakkumuste saamiseks. Täpsem inimeste arvu täpsustamine toimub hiljemalt pakkuja poolt pakkumuse vormil väljatoodud tähtajaks. 1. Üldtingimused 1.1. Seminarid on kahepäevased üritused ning leiavad aset:
1) Harjumaal 29.-30.08.2024; 2) Tartumaal 21.-22.10.2024; 3) Pärnumaal 24.-25.10.2024.
1.2. Seminariruum, majutus- ja toitlustus peavad toimuma ühes asutuses või ühendkompleksis (edaspidi majutuskompleks).
1.3. Ühes seminaris osaleb ca 27 (kakskümmend seitse) osalejat. 1.4. Majutuskompleksi asukoht peab asuma punktis 1.1. nimetatud maakonnas. 1.5. Majutuskompleksiga peab olema võimalus tutvuda kokkuleppeliselt enne ürituse
toimumist.
2. Nõuded seminariruumile 2.1. Vajalik üks seminariruum järgmistel tingimustel:
2.1.1. ruumi mahutavus vähemalt 27 (kakskümmend seitse) inimest, istumine laudkondades;
2.1.2. ruum peab olema sobilik ca 27-le osalejale, milliselt võimalik laua ääres istuda ja vabalt ruumis liikuda;
2.1.3. mugavad (pehme istumisalus) toolid seljatoega; 2.1.4. vähemalt viis (5) töölauda, mis mahutavad enda ümber istumiseks 5-7 inimest; 2.1.5. pabertahvel ja markerid; 2.1.6. esitlus- ja helitehnika (videoprojektor, esitlussein/ekraan esitluseks, kõlarid)
koos vajaminevate ühenduskaablitega (sh HDMI) - valmis koheseks kasutamiseks;
2.1.7. töötav ventilatsioon, mis on piisav ca 27-le osalejale (soovituslikult ka konditsioneer);
2.1.8. ruum on ilmastikukindel, sõltumata ilmast, soe ning vajadusel köetav (ruum ei tohi olla jahe ega külm);
2.1.9. joogivesi ruumis esinejale ja osavõtjatele mõlema päeva vältel; 2.1.10. ruumi lähedal soovitavalt vähemalt 2 tualettruumi olemasolu; 2.1.11. seminariruum peab olema valmis kasutamiseks esimesel päeval hiljemalt kell
9.00 kuni teisel päeval kella 15.00ni, s.t ruumi peab saama kasutada ka hilisõhtul;
2.1.12. seminariruumid peavad vastama töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud töötervishoiu ja -ohutuse nõuetele. Samuti peab arvestama keskkonnahoidlike sündmuskorralduse nõuetega („Keskkonnahoidlike sündmuste juhend”, Keskkonnateadlikkus / Kliimaministeerium).
3. Nõuded majutusele 3.1. Majutus punktis 1.1. nimetatud aegadel ja maakondades ca 27-le inimesele ühe- kuni
kolmekohalistes tubades. 3.2. Kõikides tubades peavad olema eraldi voodid (magamiskohad, ca 27-le inimesele,
eraldi). 3.3. Soovitavalt igas toas tualettruum ja dušš/vann. 3.4. Voodipesud peavad sisalduma hinnas. 3.5. Toad on ilmastikukindlad, sõltumata ilmast, soojad ning vajadusel köetavad (ruumid ei
tohi olla külmad). 3.6. Majutus sisaldab hommikusööki (sh valikut taimetoidu- ja vegantoidu osas).
4. Nõuded toitlustusele 4.1. Toitlustamise osutamisel on lubatud korduvkasutatavate nõude kasutamine ja/või
ühekordsed nõud, kui nende materjal on biolagunev. 4.2. Kogu toitlustuse menüü on koostatud põhimõttega, et vähemalt 90% menüüst on
taimetoit. 4.3. Sisaldab teenindust. 4.4. Esimese päeva toitlustus: tervituslaud saabujatele, buffeena serveeritud lõunasöök,
õhtusöök ca 7-le (teistele inimestele õhtusöök valmistatakse ühiskokkamisena vastavalt punktis 5 märgitule eraldiseisvalt toitlustuse menüüst) ning õhtune snäkilaud.
4.5. Esimese päeva õhtusöögiks ca 7-le võib olla supp koos magustoiduga. 4.6. Teise päeva toitlustus: lõunasöök serveerituna buffeena. 4.7. Juhul kui toitlustus on korraldatud seminariruumis, siis peab see olema teostatud nii, et
ei häiri seminarikuulajaid. 4.8. Toitlustuse ajal on tagatud kõikidele toitlustatavatele istumiskohad laudade taga, v.a
esimese päeva tervituslaud ja õhtune snäkilaud. 4.9. Toitlustuse menüü valikul peab arvestama, et ca 15% sööjatest võivad olla laktoosi-
ja/või gluteenitalumatud. 4.10. Toitlustuse erisoovidest (toidutalumatus, allergiad, taimetoit, veganlus jms) annab tellija
teada hiljemalt 7 päeva enne ürituse toimumist. 4.11. Esimese päeva saabumisel tervituslaud sisaldab:
4.11.1. kohvi (sh piima ja suhkru, meega) ca 10-le inimesele ja teevalikut; 4.11.2. kannuga (soovitavalt ka valik sidruni vms-ga maitsestatud) joogivett ca 27-le
inimesele; 4.11.3. smuuti miinimum 100ml ca 27-le inimesele; 4.11.4. tervislikke soolaseid kosutavaid suupisteid või tervislikku kosutavat soolast
ampsu ja ühte magusat suupistet/magustoitu. Soolaste suupistete puhul on vähemalt 2 erinevat valikut ca 27-le inimesele.
4.12. Esimese ja teise päeva menüüd peavad erinema. Lõunasöök sisaldab pearoa juurde ühte lisandvalikut, ühte toorsalativalikut, ühte magustoiduvalikut (dessert), kannuga joogivett (soovituslikult valik sidruni vms maitsestatud), kohvi ca 10-le ja teevalikut.
4.13. Esimese päeva õhtune snäkilaud ca 27-le inimesele: 4.13.1. külmlaud tervislike suupistetega (vähemalt 2 erinevat suupistet);
4.13.2. puuviljavaagen; 4.13.3. kohvi ja teevalik, sh piim ja taimne piimajook; 4.13.4. kannuga joogivesi (soovituslikul ka valik maitsestatud sidruni vms-ga); 4.13.5. magusad suupisted; 4.13.6. esimese päeva õhtuse snäkilaua serveerimine peab soovi korral olema võimalik
seminariruumis. 4.14. Toitlustus peab olema lihtsatest ja traditsioonilistest roogadest koosnev. 5. Nõuded ühiskokkamise võimalustele 5.1. Ühiskokkamist ca 20-le noorele viib läbi eraldi hangitud isik (teda ei pea pakkuja ise
otsima). 5.2. Ühiskokkamise tubased võimalused peavad olema garanteeritud Tartumaa ja Pärnumaa
majutuskompleksides. 5.3. Soovitatavalt ka Harjumaal, kuid kuna see toimub suvel, siis annab ühiskokkamist
korraldada õues ning läbiviija loob ise võimalused õues kokkamiseks. Majutajal peab olema õues plats, kus tegevus saaks toimuda. Plats peab olema sobilik ca 25-le inimesele vabalt liikumiseks ja platsil peab olema võimalik kasutada 2-4 lauda kokkamiseks.
5.4. Ühiskokkamiseks on vajaminev ruum (ei pea, aga võiks olla köök), kuhu mahub vabalt toimetama ca 20 noort ja ca 5 juhendavat täiskasvanut.
5.5. Ruumis peavad olemas olema: 5.5.1. elektri- või gaasipliit vähemalt nelja keedualaga; 5.5.2. elektriline ahi; 5.5.3. kraanikauss (soovitatavalt kaks); 5.5.4. soovitatavalt kuni neli lauda; 5.5.5. elementaarsed toiduvalmistamiseks vajaminevad vahendid (kausid, kaks potti,
kaks panni, pannilabidad, ca 5 lõikelauda, erinevad noad jms). 5.6. Peale ühiskokkamist söömiseks vajaminevad lauad ja toolid. Söömine võib toimuda
hiljem ka siseruumis. 5.7. Sööginõud ja -riistad ca 20-le inimesele. 6. Tasumise ja rahastamise tingimused 6.1. Tellija tasub teenuse eest pärast teenuse vastuvõtmist Teenuseosutaja esitatud arve
alusel. Arvel peab olema minimaalselt välja toodud – tellija nimi, osutatud teenus, tellija kontaktisik.
6.2. Teenuseosutaja esitab tellijale arve e-arvena. 6.3. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 14 tööpäeva arve esitamisest. 6.4. Juhul kui Teenuseosutaja ei ole hanke pakkumuse esitamise kuupäeva seisuga
käibemaksukohustuslane või teenuseosutajal puudus kohustus pakkumusel teenustele käibemaksu lisada, kui kohustus arvestada ja tasuta käibemaksu tekib pärast pakkumuse esitamist, ei ole teenuseosutajal õigust pakkumuse maksumusele ega mistahes teenustele käibemaksu lisada, s.t loetakse, et teenuste hinnas sisaldub ka käibemaks ja käibemaksu võrra teenuste maksumust hiljem ei suurendata.
6.5. Noorteseminarid „Teadlikult iseseisvasse ellu” rahastatakse 2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele” toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine” tegevuse 2.4. „Asendus- ja järelhooldusteenuse kvaliteedi parandamine ja mitmekesistamine ning perepõhise hoolduse arendamine”” vahenditest.
1
Lisa 2 Hankelepingu projekt LEPING nr ___ Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi tellija), registrikood 70001975, asukoht Paldiski mnt 80, Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Maret Maripuu ja ______ (edaspidi teenuseosutaja), registrikood _____, asukoht _______, mida esindab juhatuse liige/ volituse alusel ___, edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid käesoleva hankelepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping on sõlmitud väikehanke „Toitlustus- ja majutusteenus ning seminariruumi rent
noorteseminarideks Harju-, Tartu- ja Pärnumaal” tulemusena (edaspidi Teenus). 1.2. Teenus sisaldab noorteseminaride läbiviimiseks vajalike seminariruumi ning toitlustus- ja
majutusteenuse hankimist. 1.3. Lepingu lahutamatuteks osadeks on väikehanke alusdokumendid, teenuseosutaja
pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. 1.4. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad:
1.3.1 tehniline kirjeldus; 1.3.2 pakkumus.
1.5. Tellija sõlmib Lepingu Teenuseosutajaga, tuginedes riigihankes esitatud pakkumusele, Lepingus fikseeritud Teenuseosutaja avaldustele ja kinnitustele ning eeldades heas usus Täitja professionaalsust ning võimekust Lepingut nõuetekohaselt täita.
1.6. „Toitlustus- ja majutusteenus ning seminariruumid noorteseminarideks Harju-, Tartu- ja Pärnumaal” tellitakse ja rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest, ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirja meetme 21.4.7.9 „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele” toetuse andmise tingimuste „Laste ja perede toetamine” raames.
2. Lepingu hind ja tasumise tingimused 2.1. Sotsiaalkindlustusamet tasub Teenuseosutajale nõuetekohaste teenuste eest
pakkumuses fikseeritud hindadele alljärgnevalt: 2.1.1. Seminariruumide rent kokku ______ eurot. Hinnale lisandub käibemaks. 2.1.2. Toitlustusteenus inimese kohta _________ eurot. Hinnale lisandub käibemaks. 2.1.3. Majutusteenuse eest inimese kohta ___________ eurot. Hinnale lisandub
käibemaks. 2.1.4. Ühiskokkamise võimaluste loomine kokku ______ eurot. Hinnale lisandub
käibemaks. 2.2. Lõplik majutus- ja toitlustusteenuse hind selgub pärast asendus- ja perekodude töötajate
sügiskooli registreerumise lõppemist. 2.3. Tellija kohustub Teenuseosutajale ütlema lõpliku majutus- ja toitlustusteenust saavate
isikute arvu ning esitama ürituse ajakava hiljemalt kuupäevaks __________2024. 2.4. Lepingu hind on lõplik ning sisaldab kõiki Lepingu täitmise kulusid. 2.5. Teenuseosutaja esitab Tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida Lepingu number
____. 2.6. E-arve peab vastama kas raamatupidamise seaduse alusel kehtestatud määruse
nõuetele või e-arveldamise Euroopa standardile, mille kohta on avaldatud viide Euroopa Liidu Teatajas.
2.7. Arve tasumine toimub vähemalt 14 kalendripäeva jooksul arvates Tellija poolt nõuetekohase arve kättesaamisest. Maksete laekumise kohaks on arvel märgitud Teenuseosutaja arvelduskonto. Tellija ei vastuta arve mitteõigeaegse tasumise eest kui vastava asjaolu on põhjustanud Teenuseosutaja poolt ebaõigete andmete esitamine.
2
2.8. Käesolevas peatükis esitatud tingimustele mittevastavad arved ei kuulu tasumisele. Tellija ei aktsepteeri arvet, mis ei vasta Lepingutingimustele. Sellisel juhul kohustub Teenuseosutaja esitama Tellijale uue arve kolme tööpäeva jooksul. Teenuseosutaja süül esitamata või valesti esitatud arve tõttu Tellija viivist ei maksa.
3. Teenuse teostamine 3.1. Teenuse osutamise periood on ______. Teenuse täpsem kirjeldus on kajastatud Lepingu
Lisas 1 (Tehniline kirjeldus). 3.2. Teenuseosutaja kohustub täitma Lepingut tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas hanke
alusdokumentide ja esitatud pakkumusega. Teenuseosutaja peab Lepingu käigus tegema kõik toimingud, mis ei ole hanke alusdokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad teenuse osutamisega seotud toimingute hulka.
3.3. Teenuseosutaja peab tagama, et teenust osutatakse vastavalt pakkumuses toodud tingimustel.
3.4. Tellija edastab Teenuseosutajale teenuse osutamiseks vajalikud andmed vähemalt kirjalikus taasesitletavas vormis.
3.5. Tellijal on õigus kontrollida teenuse osutamise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel Teenuseosutajalt selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist.
3.6. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist.
3.7. Tellijal on õigus keelduda teenuse osutamisest, kui see ei vasta hanke alusdokumentides ja pakkumuses sätestatule.
4. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 4.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele
poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses.
4.2. Teenuseosutaja vastutab igasuguse Lepingurikkumise eest, eelkõige kui Teenuseosutaja ei ole Lepingut täitnud või kui teenus ei vasta Lepingus sätestatud nõuetele vms. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi Tellija. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist.
4.3. Tellija esitab pretensiooni mõistliku aja jooksul teenuse mittevastavusest teada saamisest arvates. 4.3.1. Pretensioonis fikseeritakse teenuses ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg
puuduste kõrvaldamiseks. Kui Teenuseosutaja rikub Lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui Tellijal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata.
4.3.2. Tellijal on õigus puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada Lepingu hinda. 4.4. Lisaks Lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on Tellijal õigus nõuda
leppetrahvi 3% Lepingu hinnast iga rikkumise eest, kui Teenuseosutaja ei ole teenust osutanud või teenus ei vasta Lepingutingimustele.
4.5. Lepingus sätestatud teenuse teostamise tähtajast või Lepingu alusel esitatud pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on Tellijal õigus nõuda Teenuseosutajalt leppetrahvi 0.5 % Lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest.
4.6. Kui Tellija viivitab Lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on Teenuseosutajal õigus nõuda Tellijalt viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% Lepingu hinnast.
4.7. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui neid saab lugeda oluliseks Lepingurikkumiseks, on Tellijal õigus Leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, teatades sellest Teenuseosutajale kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 ja § 647 kirjeldatud asjaoludel.
3
4.8. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 päeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal on õigus teenuse eest tasumisel tasaarveldada leppetrahvi summa Lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga.
4.9. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta Lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika tunnistab vääramatu jõuna.
4.10. Kui Lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, lükkuvad Lepingus sätestatud tähtajad edasi vääramatu jõu mõju kehtivuse aja võrra.
4.11. Vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga õigusaktidega kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad piirangud olid Lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeritakse arvestades pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtiva olukorraga. Kui kehtestatakse täiendavad piirangud, mis takistavad Lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule.
5. Teade edastamine ja volitatud esindajad 5.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul
kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte Lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt Lepingu rikkumisest jms.
5.2. Poolte volitatud esindajad on: 5.2.1. Tellija volitatud esindaja on ______. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada
Tellijat kõikides Lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a Lepingu muutmine, Lepingu ühepoolne erakorraline lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamine.
5.2.2. Teenuseosutaja volitatud esindaja on ______, telefon ______, e-post ______. 6. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 6.1. Teenuseosutaja kohustub Lepingu kehtivuse ajal ning pärast Lepingu lõppemist
määramata tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses Lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on Tellijal eeldatavalt õigustatud huvi.
6.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid Tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele Teenuseosutaja ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingutele, allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama.
6.3. Teenuseosutaja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides.
7. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 7.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib kuni Lepingust tulenevate
kohustuste täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast Lepingu lõppemist.
7.2. Kumbki pool ei tohi Lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta.
7.3. Pooled võivad Lepingut muuta RHS § 123 lg 1 sätestatud tingimustel. 7.4. Tellijal on õigus Leping mõjuva põhjuse olemasolul ennetähtaegselt üles öelda, eelkõige
kui tal puuduvad Lepingu täitmiseks rahalised vahendid või kaob vajadus töö järele. Tellija teatab Teenuseosutajat sellest kirjalikult ette vähemalt 30 kalendripäeva.
4
8. Lõppsätted 8.1. Pooled juhinduvad Lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige
kohaldatakse Lepingus reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduses vastava Lepinguliigi kohta sätestatut.
8.2. Juhul kui Lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust.
8.3. Teenuseosutaja on teadlik, et Leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik.
8.4. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju maakohtule.
8.5. Leping on allkirjastatud digitaalselt. Tellija Teenuseosutaja Nimi___ peadirektor
1
PAKKUMUSKUTSE Väikehange „Toitlustus- ja majutusteenus ning seminariruumi rent
noorteseminarideks Harju-, Tartu- ja Pärnumaal”
1. Üldandmed
1.1 Hankija Sotsiaalkindlustusamet Registrikood 70001975 Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn [email protected]
1.2 Hanke nimetus „Toitlustus- ja majutusteenus ning seminariruumi rent noorteseminarideks Harju-, Tartu- ja Pärnumaal”
1.3 E-posti aadress teabe saamiseks ja pakkumuste esitamiseks
[email protected] Projekt: Euroopa Sotsiaalfond 2021-2027 TAT „Laste ja perede toetamine”
1.4 Pakkumuste esitamise tähtaeg
Hiljemalt 22.07.2024 kell 15:00 Pärast nimetatud tähtaega esitatud pakkumusi arvesse ei võeta.
1.5 Pakkumuse jõusoleku tähtaeg (pakkumuste esitamise tähtajast arvates)
30 päeva. Pakkumuse esitamisega loetakse, et pakkumus on jõus vähemalt nimetatud ajavahemikul ning pakkuja ei pea pakkumuse jõusoleku tähtaega pakkumuses eraldi märkima (võib märkida, kui see on eelnimetatust pikem).
1.6 Hanke eeldatav ajakava ja hankelepingu täitmise tähtaeg
Alljärgnevas ajakavas esitatud tähtajad on indikatiivsed ja ei oma õiguslikku tähendust, st juhul, kui hankelepingut mistahes põhjusel ei ole võimalik sõlmida märgitud tähtajaks, lükkuvad järgnevalt loetletud tähtajad edasi vastava aja võrra. 1. Pakkumuste esitamine – punktis 1.4. sätestatud
tähtajaks. 2. Hankelepingu sõlmimine – hiljemalt 15.08.2024. 3. Hankelepingu täitmine:
1) Harjumaa 30.08.2024; 2) Tartumaa 22.10.2024; 3) Pärnumaa 25.10.2024.
1.7 Pakkumuskutse lisad Lisa 1 – tehniline kirjeldus; Lisa 2 – hankelepingu projekt; Lisa 3 – pakkumuse vorm.
1.8 Dokumentide ja andmete loetelu, mille pakkuja esitab pakkumuse koosseisus
1. Pakkumus etteantud vormil (Lisa 3). 2. Teave ärisaladuse kohta, kui pakkumus sisaldab
ärisaladust.
1.9 Kvalifitseerimistingimus Pakkujale ning pakkumusele kehtestatavad nõuded on toodud tehnilises kirjelduses (Lisa 1).
1.10 Vastavustingimused Vastavalt punktile 3.4.
1.11 Hindamiskriteeriumid Edukaks tunnistatakse soodsaima kogumaksumusega (ilma käibemaksuta) pakkumus.
2
2. Juhised pakkumuse koostamiseks ja esitamiseks 2.1. Töömahtude kontrollimine. Pakkuja kohustub kontrollima pakkumuskutses sätestatud
teenuste ja tööde kirjeldust, koguseid ja mahtusid ning koostama pakkumuse arvestusega, et pakkumuse maksumus sisaldaks kõiki töid ja teenuseid (sh vajadusel asju), mis on vajalikud hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks ning pakkumuskutses kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks.
2.2. Pakkumuse koostamise kulud. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamisega ja esitamisega seotud kulud.
2.3. Pakkumuskutse kohta täiendava teabe saamine. Pakkumuskutse kohta saab selgitusi ja täiendavat teavet, edastades küsimuse punktis 1.3 märgitud e-posti aadressil. Hankija esitab selgitused pakkumuskutse kohta e-posti teel kõikidele pakkumuskutse saanud isikutele 3 (kolme) tööpäeva jooksul selgitustaotluse saamisest arvates. Hankija ei ole kohustatud vastama selgitustaotlustele, kui selgitustaotluse laekumise ja pakkumuste esitamise tähtpäeva vahele ei jää vähemalt ühte tööpäeva.
2.4. Pakkumuse esitamine. Pakkumus tuleb esitada punktis 1.3 märgitud e-posti aadressile. Hankijal on õigus muude kanalite (sh hankija üldise e-posti aadressi) kaudu laekunud pakkumusi mitte arvestada.
2.5. Ärisaladus. Kui pakkumus sisaldab ärisaladust, esitab pakkuja teabe selle kohta, millist pakkumuses sisalduvat teavet loeb pakkuja enda ärisaladuseks ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist kooskõlas RHS § 461 lõikega 1. Kui pakkuja ei ole pakkumuses esitanud teavet selle kohta, kas ja milline osa tema pakkumisest on ärisaladus, ei käsitle hankijal pakkumuses sisalduvat teavet ärisaladusena.
3. Väikeostu menetlus 3.1. Pakkumuste avamine. Pakkumuste avamine ei ole avalik ning pakkumuste avamise
kohta protokolli ei koostata. 3.2. Läbirääkimised. Hankijal on õigus vajadusel pidada pakkujatega pakkumuste üle
läbirääkimisi. Läbirääkimiste pidamine ei ole hankija jaoks kohustuslik ning juhul, kui hankijal pakkumuse osas küsimusi ei teki, võib hankija teha hankealased otsused ilma läbirääkimisi pidamata. Kui hankija peab läbirääkimiste pidamist vajalikuks, tagab hankija läbirääkimiste pidamisel pakkujate võrdse kohtlemise ja lähtub järgnevast korrast: 3.2.1. Läbirääkimiste vorm. Hankijal on õigus läbirääkimisi pidada e-posti teel või
suuliselt. Suuliste läbirääkimiste korral koostatakse läbirääkimiste kohta protokoll, mille allkirjastavad vähemalt üks hankija esindaja ja vähemalt üks pakkuja esindaja.
3.2.2. Läbirääkimiste sisu. Läbirääkimiste esemeks olevad tingimused määrab hankija, seejuures on läbirääkimisi lubatud pidada nii pakkumuse sisu kui pakkumuse maksumuse üle. Hankijal on õigus loobuda ühest või mitmest pakkumuses kirjeldatud teenusest, tööst või asjast või vähendada nende mahtusid või koguseid, sõltumata põhjusest (näiteks, pakkumuse kogumaksumus ületab hankija eelarvelised võimalused vm põhjused), seejuures ka täielikult loobuda selliste teenuste, tööde või asjade tellimisest või ostmisest või vajadusel tellida sellised teenused, tööd või asjad kolmandatelt isikutelt.
3.2.3. Konfidentsiaalsus. Läbirääkimised on konfidentsiaalsed ning nende sisu ei avaldata teistele pakkujatele ega muudele isikutele, välja arvatud õigusaktides sätestatud juhtudel.
3.2.4. Korrigeeritud pakkumuse esitamine. Läbirääkimiste käigus on hankijal õigus teha pakkujatele ettepanek korrigeeritud pakkumuse esitamiseks. Juhul, kui pakkuja ei esita hankija määratud tähtajaks korrigeeritud pakkumust, loetakse, et kehtib pakkuja poolt esialgselt esitatud pakkumus.
3.3. Pakkuja kõrvaldamine. Hankijal on õigus kõrvaldada pakkuja hankemenetlusest ja tunnistada pakkumus mittevastavaks juhul kui pakkuja on esitanud hankijale valeandmeid.
3
3.4. Pakkumuste vastavuse kontroll. Hankija tunnistab pakkumuse vastavaks, kui see vastab pakkumuskutses sätestatud nõuetele või kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid pakkumuskutses sätestatud tingimustest. Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui pakkumus sisuliselt ei vasta pakkumuskutses sätestatud tingimustele: 3.4.1. Hankijal on õigus lükata tagasi pakkumus, mille maksumus ületab
pakkumuskutses avaldatud hanke maksumust, sh eeldatavat maksumust. 3.5. Kõigi pakkumiste tagasilükkamine (RHS § 116). Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku
otsuse riigihanke kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta igal ajal enne lepingu sõlmimist, kui: 3.5.1. kui see ei vasta hanke alusdokumentides esitatud tingimustele; 3.5.2. kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal
ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust hanke alusdokumentides esitatud tingimustele;
3.5.3. kõikide pakkumuste maksumused ületavad lepingu eeldatava maksumuse; 3.5.4. hankemenetluse läbiviimise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud,
mis välistavad või muudavad hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpuleviimise alusdokumentides ja selle lisades sätestatud tingimustel;
3.5.5. kui hankemenetluses ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega hankemenetlust seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia;
3.5.6. hankemenetluses on vaid üks esitatud või vastavaks tunnistatud pakkumus, mis ei taga konkurentsi efektiivset ärakasutamist.
3.6. Hankija ei kanna vastutust pakkuja ees, kui kõigi pakkumuste tagasilükkamine on toimunud käesolevas dokumendis sätestatud tingimustel.
3.7. Pakkumuste hindamine. Pakkumuse edukaks tunnistamine. Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi ja tunnistab edukaks majanduslikult soodsaima pakkumuse hankes. 3.7.1. Kui pakkumuse esitamise ajal pakkuja ei olnud käibemaksukohustuslane, kuid
selline kohustus tekib pakkujal pärast pakkumuse esitamist, siis sisaldab pakkumuse maksumus ka käibemaksu, st käibemaksu võrra teenuste maksumust hiljem ei suurendata.
3.8. Võrdsed pakkumused. Võrdsete hindamistulemuste selgitatakse edukas pakkumus välja liisu heitmise teel. Hankija teavitab võrdse punktide arvu saanud pakkujale liisuheitmise aja ning koha. Liisuheitmisel võib osaleda iga pakkuja kohta üks isik. Liisuheitmise korraldamine ja läbiviimine: 3.8.1. Liisuheitmine on eduka pakkuja väljaselgitamise protseduur, mis toimub pärast
pakkumuste vastavaks tunnistamist ja hindamist. Liisuheitmise tulemusena koostatakse liisuheitmise protokoll, mis on ühtlasi eduka pakkuja väljaselgitamise otsuse aluseks olev protokoll. Leping sõlmitakse liisuheitmise teel ühe edukaks tunnistatud pakkujaga. Liisuheitmise juures viibib vähemalt riigihanke eest vastutava isiku poolt määratud hankija esindaja ja pakkujate esindajad, kui pakkujad avaldavad soovi liisuheitmise juures viibida. Väikehanke eest vastutava isiku poolt määratud hankija esindaja määrab hankija esindajate hulgast liisutõmbaja, kes lahkub ümbrike ettevalmistamise ja segamise ajaks ruumist, seejuures ei või liisutõmbajaks olla väikehanke eest vastutav isik. Liisuheitmiseks kasutatakse sedeleid, millele on kantud pakkujate nimed. Sedelid asetatakse eraldi ümbrikutesse, millel ei tohi olla märkeid ning mida ei tohi olla võimalik väliselt eristada. Sedelitega ümbrikud segatakse. Liisutõmbaja võtab hankija ja pakkujate esindajate juuresolekul ümbrikute hulgast ühe ümbriku, mis kohe avatakse ja milles olevale sedelile kantud pakkuja nimi loetakse ette, ümbrikus olnud sedelit näidatakse kohal viibijatele.
3.9. Pakkujate teavitamine. Hankija teavitab pakkujaid hanke tulemustest 3 (kolme) tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates, RHS § 47 sätestatud korras.
3.10. Lepingu allkirjastamine. Kui edukas pakkuja ei allkirjasta hankija antud tähtaja jooksul töövõtulepingut või ei asu nõustumuse andmisega sõlmitud töövõtulepingut endast tulenevatel põhjustel hankija määratud aja jooksul täitma, siis hindab hankija kõiki
4
ülejäänud pakkumusi uuesti RHS § 117 lõike 1 kohaselt ja tunnistab edukaks pakkumuse, mis on vastavaks tunnistatud pakkumusest majanduslikult soodsaima maksumusega. Juhul kui edukas pakkuja ei täida nimetatud kohustust või võtab hankijast mitteolenevatel põhjustel oma pakkumuse tagasi või ei asu lepingut hankijast mittetulenevatel põhjustel määratud aja jooksul täitma, on hankijal õigus kohaldada RHS §-s 119 sätestatud õigusi.
3.11. Lepingu üleandmine. Pakkujal ei ole lubatud lepingut osaliselt ega tervikuna üle anda kolmandatele isikutele.