Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

AS Kuusakoski

[email protected]

Teie 02.07.2024 nr 24033/1 Meie 10.07.2024 nr 2.2-9/24/1742-2

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise, milles küsisite arvamust isikuandmete

töötlemise õiguslike aluste kohta, mis puudutavad romusõidukite üleandmist.

Selgitame, et isikuandmete töötlemiseks peab esinema õiguslik alus ning IKÜM art 6 lg 1 p-i c

ja ka p-i e alusele tuginemine eeldab lisaks, et isikuandmete töötlemise alus on kehtestatud

täiendavalt ka liidu või liikmesriigi õigusega. Ehk teisisõnu, olete õigesti mõistnud, et IKÜM art

6 lg 1 p-d c ja e ei ole ilma täiendava EL-i või siseriikliku sätteta iseseisvad õiguslikud alused

isikuandmete töötlemiseks.

Kui IKÜM-is osutatakse õiguslikule alusele või seadusandlikule meetmele, ei pea selleks

tingimata olema parlamendi poolt vastu võetud seadusandlik akt, kuid selline õiguslik alus või

seadusandlik meede peaks siiski olema selge ja täpne ning selle kohaldamine peaks olema

eeldatav isikute jaoks, kelle suhtes seda kohaldatakse (IKÜM põhjenduspunkt 41). Samas

austatakse määruses kõiki põhiõigusi ning peetakse kinni aluslepingutes sätestatud ja EL

põhiõiguste hartas (harta) tunnustatud põhimõtetest, mille hulka kuulub ka mh isikuandmete

kaitse (IKÜM põhjenduspunkt 4). Vastavalt harta art 52 lg 1 esimesele lausele tohib aga hartaga

tunnustatud õiguste ja vabaduste, sh art-ga 7 tagatud õiguse eraelu puutumatusele ja harta art-ga

8 tagatud õiguse isikuandmete kaitsele teostamist piirata ainult seadusega, mis konkreetsemalt

tähendab, et õiguslik alus, mis võimaldab neid õigusi riivata, peab tulenema seadusest.

Esmalt AKI märgib, et ei ole keskkonnaõiguses pädev asjatundja ja andmetöötluse täpse aluse

osas tuleks pöörduda esmalt Keskkonnaameti poole, kellel on pädevus ja kohustus seda Teile

selgitada.

Teie poolt viidatud koodiga 160106 ja 160104 jäätmete näol on tegemist metallijäätmetega (JäätS

§ 104), mille ostu kohta peavad koguja ja üleandja koostama allkirjastatud dokumendi, mis

muuhulgas sisaldab üleandja isikuandmeid (JäätS § 106 lg 1 p 1). Seega on AS Kuusakoski

isikuandmete töötlemise aluseks konkreetsel juhul IKÜM art 6 lg 1 p c ja JäätS § 106 lg 1 p 1.

Jäätmeseadusest tulenevate nõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet mh Keskkonnaamet

(JäätS § 119 lg 1), kellel on õigus AS-lt Kuusakoski nõuda teavet ja dokumente (JäätS § 1191,

KorS § 30). KeÜS § 53 lg 1 p 10 kohaselt märgitakse keskkonnaloas nõuded teabe esitamiseks

keskkonnaloa andjale. Seega on Keskkonnaametil ka seadusest tulenev õigus nõuda AS

Kuusakoski poolt kogutud andmeid.

2 (2)

Kokkuvõtteks on AKI hinnangul AS-l Kuusakoski olemas seadusest tulenev alus isikuandmete

töötlemiseks ja Keskkonnaametil seadusest tulenev alus kogutud isikuandmete saamiseks.

Väärteomenetluse puhul peab õiguslik alus teabe saamiseks nähtuma järelepärimisest (vastavad

VTMS ja KrMS sätted). Selles osas tuleb Teil selgituste saamiseks pöörduda esmalt

Keskkonnaameti kui pädeva kohtuvälise menetleja poole.

Loodan, et minu selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Andres Kudrjavtsev

jurist

peadirektori volitusel