Kiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Anija Vallavalitsus

[email protected]

Teie 12.06.2024 nr 8-5/871

Meie 09.07.2024 nr 9.3-1/24/6355-2

Anija valla Kaunissaare küla Pihlaka

maaüksuse detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise

vajalikkuse seisukoht

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 6 alusel seisukoha saamiseks

Anija valla Kaunissaare küla Pihlaka maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise (edaspidi KSH) eelnõu.

Detailplaneeringu koostamse eesmärk on üksiktuuliku kavandamine Pihlaka (14101:001:0874)

kinnisasjale, hübriidlahendusena kavandatava Pihlana päikeseelektrijaama osana. Maaüksuse

kõrvale kavandatakse ka päikeseparki, millele on väljastatud 23.11.2023 ehitusluba nr

2312771/09537. Planeeringu koostamise eesmärk on krundi moodustamine, hoonestusala ja

ehitusõiguse määramine, müra-, vibratsiooni- ja insolatsioonitingimusi ning muid

keskkonnatungimusi tagavate nõuete seadmine. Planeeringuga määratakse tuuliku võimalik

maksimaalne kõrgus. Lähimad hooned asuvad kinnistu piirist linnulennult ligikaudu 500 m

kaugusel (Lauda 14001:002:0695), lähim elamu 640 m (Vohuniidi 14001:002:0830),

tiheastustusega ala elamumaad ca 1 km kaugusel ning kortermajade piirkond 1,5 km kaugusel.

Anija Vallavolikogu 13.08.2023 otsusega nr 180 kehtestatud Anija valla üldplaneeringu

kohaselt jääb Kaunissaare küla Pihlaka maaüksus hajaastustusega ala, kus juhtotstarvet

üldplaneeringuga ei muudeta. Üldplaneeringu kohaselt on lubatud paigutada kinnistule

väiketuulikut oma majapidamise või ettevõtte tarbeks. Tuulikute kõrgust üldplaneeringuga ei

reguleerita.

Amet on tutvunud Anija valla Kaunissaare küla Pihlaka maaüksuse detailplaneeringu ja KSH

algatamise eelnõuga ning juhib tähelepanu järgmistele asjaoludele:

 KSH eelhinnangus (lk 6): „Tuulikute kasutusajal tekib vibratsioon tuulikute turbiinide

töötamisel, kuid üldiselt peaks vibratsioon sumbuma tuuleturbiinide vundamentides ning

üldjuhul ei kandu edasi väljapoole vundamenti.; Tuuliku ehitamise käigus kandub

lähipiirkonda mõningast vibratsiooni ja müra, kuid see ei ole püsiva iseloomuga ning

kaob peale ehitustegevust. Ehitamisel võib vibratsioon ja müra tekkida nt kaevetöödel,

puurimisel, geoloogilistel uuringutel ja kaablite paigaldamisel, tuuliku püstitamisel ja

materjalide transpordil. Ehitamine on üldiselt lühiajaline protsess ning võib eeldada, et

selle mõju on väheoluline. Lähim elamu asub ligikaudu 640 meetri kaugusel ning

eeldatavalt sinna häiriv ega ülenormatiivne müra ei kandu. Lähim hoonestatud kinnistu

asub 500 meetri kaugusel idas ning tegemist on loomapidamishoonega, kus ühed ja

samad loomad pikaaegselt ei viibi ning eeldatavalt ehitustegevus seda negatiivselt ei

mõjuta.; Tuulegeneraator tekitab terve enda eluea jooksul ka mehaanilist müra, mida

2(2)

põhjustavad eelkõige mootor ning tuuleturbiini käigukast. Selline müra peaks

kaasaegsete tuulikute puhul olema üldjuhul tajutav ainult turbiini läheduses. Tuuliku

töötamisel tekib ka aerodünaamiline müra, mis tekib tuulegeneraatorite labade

liikumisel läbi õhu. See on tuulikute peamine müraallikas, kuid kaasaegsed tuulikud on

ehitatud üldiselt selliselt, et sellise müra teket on hästi piiratud ning ka võimsaimate

elektrituulikute töötamisega kaasnev heli ei ulatu müranorme ületaval tasemel eelduste

järgi tuulikust kaugemale kui 500-600 meetrit. Tuulikute tekitatav müra sõltub tuule

kiirusest ning mida tugevam on tuul, seda kiiremini pöörlevad tuuliku labad ja seetõttu

suureneb ka tuulikust tulenev müra.“ Amet juhib tähelepanu, et ehitus- ja kasutusaegsed

vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni

piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise

meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.

 KSH eelhinnangus (lk 7): „Hindamaks tuulikute müra mõju tuleb teostada müra

modelleerimine. Müra modelleerimise tulemusena tuleb koostada müra levikut

iseloomustavad mürakaardid, mis peavad olema aluseks hinnangule kas ja millistel

tingimustel (leevendusmeetmed) on võimalik Pihlaka kinnistule tuulik püstitada.

Kuivõrd võib inimestele olla häiriv ka normide piiridesse jääv müra, siis tuleb hinnata,

kas antud kinnistu on sobiv tuuliku püstitamiseks.“ Amet juhib tähelepanu, et hindamaks

planeeritaval alal esinevate müratasemete vastavust keskkonnaministri 16.12.2016

määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 kehtestatud tasemetele, tuleb mürauuringu

valmimisel selle edastada ametile hinnangu andmiseks. Mürauuringu koostamisel

arvestada keskkonnaministri 03.10.2016 määrusega nr 32 „Välisõhus leviva müra

piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“ ning tuginedes §

3 lg 3 punkt 5 hinnata ka maksimaalseid müratasemeid.

 Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00

ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena

rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra

põhjustavat tööd teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Jaroševitš

vaneminspektor

Põhja regionaalosakond

55674859

kristina.jaroševitš@terviseamet.ee