Kiri

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

Siseministeerium

08.07.2024 nr 1-4/24/3362

Kliimaministri määruse "Majandus- ja

kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a

määruse nr 15 „Lootsimise kord, lootsi

laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad,

lootsimispiirkonnad ning lootsikviitungile kantavad

andmed" muutmine" eelnõu

Kliimaministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks kliimaministri määruse

„Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määruse nr 15 „Lootsimise kord,

lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad, lootsimispiirkonnad ning lootsikviitungile

kantavad andmed“ muutmine“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

kliimaminister

Lisad: 1. Eelnõu

2. Eelnõu seletuskiri

Arvamuse avaldamiseks: Eesti Laevaomanike Liit, Logistika ja Sadamate Liit, Pakrineeme sadam,

Dirhami sadam, Narva-Jõesuu sadam, Narva sadam, Sillamäe sadam, Hara sadam, Veere sadam,

Mõntu sadam, Lahesuu sadam, Nasva sadam

Teadmiseks: Riigilaevastik, Transpordiamet

Katarina Karpina, 715 5820

[email protected]

1

EELNÕU

13.06.2024

KLIIMAMINISTER

MÄÄRUS

Tallinn 2024. a

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a

määruse nr 15 „Lootsimise kord, lootsi laevalemineku ja

laevalt mahatuleku kohad, lootsimispiirkonnad ning

lootsikviitungile kantavad andmed“ muutmine

Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 55 lõike 2 ja § 67 lõike 2 alusel.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määruses nr 15 „Lootsimise

kord, lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad, lootsimispiirkonnad ning

lootsikviitungile kantavad andmed“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõike 4 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 1 täiendatakse lõigetega 41 – 43 järgmises sõnastuses:

„(41) Lootsitellimuse muutmine või tühistamine vähem kui kaks tundi enne lootsitellimuses

märgitud laeva saabumise või väljumise aega loetakse valeväljakutseks.

(42) Kui enne lootsimise alustamist või lootsimise alustamisel selgub, et laev on

meresõiduohutuse seaduse § 57 lõike 1 punkti 3 kohaselt kohustusliku lootsimise alas

lootsimisest vabastatud, loetakse lootsitellimus valeväljakutseks.

(43) Valeväljakutse järel tuleb lootsi saamiseks esitada uus lootsitellimus kooskõlas lõigetega

2, 21 ja 3.“;

3) paragrahvi 21 lõike 1 punktidest 12 ja 13 jäetakse välja sõnad „ja koht“;

4) paragrahvi 21 lõiget 1 täiendatakse punktiga 131 järgmises sõnastuses:

„131) lootsimise algpunkt ja lõpp-punkt;“;

5) paragrahvi 32 lõike 1 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) Pakri lahe ankruala A;“;

6) paragrahvi 4 lõike 2 punktid 1 ja 12 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 4 lõike 2 punktist 3 jäetakse välja tekstiosa „, Hara“;

8) paragrahvi 4 lõiget 2 täiendatakse punktiga 81 järgmises sõnastuses:

„81) Lahepere laht – φ = 59º 26,0' N; λ – = 24º 05,0' E Pakrineeme sadam;“;

9) paragrahvi 4 lõike 2 punktid 9 ja 11 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 4 lõiget 2 täiendatakse punktiga 121 järgmises sõnastuses:

„121) Liivi laht – φ = 57º 55,7' N; λ – = 22º 12,0' E Mõntu sadam;“;

2

11) paragrahvi 41 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „Hundipea sadam,“ tekstiosaga

„Lahesuu sadam,“;

12) paragrahvi 41 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Väinamere lootsimispiirkonda kuulub Lehtma sadam, Heltermaa sadam, Rohuküla sadam,

Sviby sadam, Virtsu sadam, Kuivastu sadam, Saaremaa sadam, Roomassaare sadam, Nasva

sadam, Mõntu sadam ja Triigi sadam.“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal (allkirjastatud digitaalselt)

Minister Keit Kasemets

Kantsler

1

13.06.2024

Kliimaministri määruse „Majandus- ja kommunikatsiooniministri

28. novembri 2002. a määruse nr 15 „Lootsimise kord, lootsi laevalemineku ja laevalt

mahatuleku kohad, lootsimispiirkonnad ning lootsikviitungile kantavad andmed“

muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse (MSOS) § 55 lõike 2 ja § 67 lõike 2 alusel.

Määruse muutmise eesmärk on korrastada määrust teiste õigusaktide ja praktikas üleskerkinud

vajaduste põhjal. Samuti lisatakse määrusesse lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku koht

Lahepere lahes Pakrineeme sadama teenindamiseks. Pakrineeme sadam on Paldiski

lootsimispiirkonda kuuluv uus sadam,1 mille kaudu on võimalik laevadel Eestisse tarnida

veeldatud maagaasi (LNG-d).

Eelnõuga ei tehta muudatusi, mis on seotud töös oleva meresõiduohutuse seaduse muudatustega

või mis vajavad esmalt laiemat arutelu merendussektoriga.

Eelnõu valmistasid ette ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi merendusosakonna

õigusnõunik Katarina Karpina ([email protected]), Riigilaevastiku

õigus- ja hankeüksuse juht Katrin Andre ([email protected]) ja sama asutuse

lootsinduse teenistuse direktor Margus Haljaste ([email protected]).

Eelnõu väljatöötamisse oli kaasatud Transpordiamet.

Eelnõu õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Kaili Kuusk

(tel 626 2905, e-post [email protected]). Eelnõu keeletoimetaja oli

Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre

([email protected])

2. Eelnõu eesmärk

Eelnõu eesmärk on lootsimise korra ajakohastamine.

3. Eelnõu sisu

Eelnõu koosneb 12 muutmispunktist.

Eelnõu punkt 1. Määruse § 1 lõike 4 teine lause tunnistatakse kehtetuks ja sama reegel, mille

kohaselt tuleb valeväljakutse korral lootsi saamiseks esitada uus lootsitellimus, esitatakse

eraldiseisva sättena sama paragrahvi uues lõikes 43. Kuna valeväljakutse järel tuleb uus

lootsitellimuse esitada mitte ainult määruse § 1 lõikes 4 nimetatud juhul, siis esitatakse kehtiva

määruse § 1 lõike 4 teine lause eraldi sättena uues lõikes 43, nii et kõnealune reegel kohalduks

ka muude valeväljakutsete puhul.

Eelnõu punkt 2. Määruse §i 1 täiendatakse lõigetega 41 ja 42, kus kirjeldatakse olukordi, mida

loetakse valeväljakutseks, ning lõikega 43, kus sätestatakse valeväljakutse korral uue

1 Pakrineeme sadam sadamaregistris: https://www.sadamaregister.ee/sadam/8457.

2

lootsitellimuse esitamise kord. Määruse § 1 lõike 4 esimeses lauses kirjeldatakse juba olukorda,

mida loetakse valeväljakutseks. Kui loots saabub tellitud ajaks laevale või lootsi laevalemineku

kohta, aga laev ei ole valmis lootsimise alustamiseks või kui laev ei ole saabunud lootsi

laevalemineku kohta, loetakse lootsitellimus pärast 30 minuti möödumist valeväljakutseks.

Lisaks kehtivale määrusele kirjeldab valeväljakutse olukordi ka kliimaministri 22. juuni 2023. a

määrus nr 38 „Lootsitasu määrad ja maksmise kord“ (edaspidi lootsitasu määrus).

Valeväljakutse olukorrad on sätestatud lootsitasu määruse § 11 lõikes 2 ja § 12 lõikes 2. Selleks,

et erinevad olukorrad, mida võib lugeda valeväljakutseks, oleksid kirjeldatud ühes õigusaktis,

tuuakse lootsimise määrusesse ka nendes sätetes esitatud juhud.

Määruse § 1 uues lõikes 41 sätestatakse, et kui lootsitellimust muudetakse või see tühistatakse

vähem kui kaks tundi enne lootsimise algust (ehk pärast lootsitellimuse viimase kinnitamise

tähtaega), loetakse, et tegemist on valeväljakutsega. Kui lootsitellimust muudetakse või see

tühistatakse vähemalt kaks tundi enne laeva saabumise või väljumise aega, siis lisatasu ei tule

maksta. Tegemist on lootsitasu määruse § 11 lõikest 2 üle toodud reegliga.

Määruse § 1 uues lõikes 42 sätestatakse, et kui enne lootsimise alustamist või lootsimise

alustamisel selgub, et laev on meresõiduohutuse seaduse § 57 lõike 1 punkti 3 kohaselt

kohustusliku lootsimise alas lootsimisest vabastatud, loetakse lootsitellimus valeväljakutseks.

Seega on valeväljakutse olukord, kus enne lootsimise alustamist või lootsimise alustamisel

selgub, et laev on kohustusliku lootsimise alas lootsimisest vabastatud, kuna laeva kapten või

reisilaeva kapten ja vanemtüürimees on sooritanud lootsitasõidu eksami ning neil on

lootsitasõidu luba. Näiteks on lootsitellimuses esitatud selle kapteni nimi, kes laeva tegelikult

ei juhi ja tegelikult juhib laeva kapten, kellel on lootsitasõidu luba. Täiendus on tingitud

praktikas esinenud juhtumitest, kus laevaagent on laeva kohta esitanud lootsitellimuse ja loots

saabub lootsimise alguspunkti, kus selgub, et laeva kaptenil on lootsitasõidu luba, mistõttu on

laev MSOSi § 57 lõike 1 punkti 3 kohaselt kohustusliku lootsimise alas lootsimisest vabastatud.

Tegemist on lootsitasu määruse § 12 lõikest 2 üle toodud sättega.

Lootsitasude määruse muutmisel jäetakse lootsimise korra määrusesse üle toodud säte

lootsitasude määrusest välja. Lootsitasude määruse muutmist kavandatakse koos

Kliimaministeeriumi algatatud meresõiduohutuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõuga2.

Valeväljakutse puhul tuleb tasuda lootsitasu määruses kehtestatud valeväljakutse lisatasu.

Määruse § 1 uues lõikes 43 nähakse ette, et valeväljakutse korral tuleb lootsi saamiseks esitada

uus tellimus kooskõlas sama paragrahvi (määruse § 1) lõigetega 2, 21 ja 3. See tähendab, et

tuleb esitada uus lootsitellimus koos kõigi nõutud andmetega määruse § 1 lõikes 3 nimetatud

tähtaegadel. Tegemist on nõudega, mis sisaldub kehtiva määruse § 1 lõike 4 teise lauses ja mis

eelnõuga kehtetuks tunnistatakse.

Eelnõu punktid 3 ja 4. Määruse § 21 lõike 1 punktide 12 ja 13 muutmine ja punktiga 131

täiendamine on omavahel seotud muudatused. Määruse § 21 lõike 1 punktidest 12 ja 13 jäetakse

lootsikviitungil esitatavate andmete seast välja lootsi laevale saabumise ja laevalt lahkumise

koht, kuna need andmed ei ole lootsimise seisukohalt olulised. MSOSi § 61 kohaselt algab

lootsimine hetkel, kui laev alustab manööverdamist lootsi nõuannete järgi, kuid hiljemalt siis,

2 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/087c10c8-1a08-417a-beac-9eedb2bc6f61.

3

kui laev siseneb kohustusliku lootsimise alasse (MSOSi § 61 lõige 1) ja lõpeb, kui laev on

ankrus või sildunud või kohustusliku lootsimise alast väljunud (MSOSi § 61 lõige 11).

Lootsikviitung on lootsitasu arvutamise aluseks olev dokument, mistõttu on oluline, et

lootsikviitungil oleks esitatud lootsimise algpunkt ja lõpp-punkt. Seetõttu täiendatakse § 21

lõiget 1 punktiga 131, kus nähakse ette, et lootsikviitungile kantakse lootsimise algpunkt ja

lõpp-punkt.

Eelnõu punkt 5. Määruse §-s 32 nähakse ette, millistel ankrualadel on lootsi kasutamine

kohustuslik. Paragrahvi lõike 1 punktist 1 jäetakse välja viide Pakri lahe ankrualale C, kuna

sellist ankruala enam ei ole. MSOSi § 2 punkti 271 kohaselt on ankruala navigatsiooniteabes

avaldatud piirkond, mis on määratud laeva ankrus seismiseks ehk tegemist on Transpordiameti

määratud piirkonnaga laevade ankrus seismiseks. Rahvusvahelise Hüdrograafiaorganisatsiooni

navigatsioonikaartide koostamise eeskirja järgi on ankruala määratletud kui piiridega

ankrukoht. Kuna Transpordiamet on väljaandes „Teadaanded meremeestele“ N° 11 – 2021

teavitanud (teadaanne nr 180)3, et kaartidelt tuleb kustutada Pakri lahe ankruala C, siis tuleb

korrigeerida ka kehtivat määrust.

Eelnõu punkt 6. Määruse § 4 lõikes 2 on esitatud kohustusliku lootsimise piirkonnas lootsi

laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohtade koordinaadid. Paragrahvi 4 lõike 2 punktis 1 on

sealjuures esitatud lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku koht Narva lahes Narva-Jõesuu

ja Narva sadamate teenindamiseks. Kuna Narva-Jõesuu ja Narva sadamad ei kuulu määruse §-

s 41 nimetatud lootsimispiirkondadesse, tunnistatakse punkt 1 kehtetuks.

Määruse § 4 lõikes 2 tunnistatakse kehtetuks punkt 12, kus on esitatud lootsi laevalemineku ja

laevalt mahatuleku koht Narva lahes Sillamäe sadama teenindamiseks. Määruses on Sillamäe

sadama teenindamiseks nimetatud kaks punkti, mille vahemaa on poolteist meremiili. Sillamäe

sadama jaoks kahe lootsipunkti olemasolu ei ole vajalik, mistõttu jääb määrusesse alles

läänepoolsem punkt, mida praktikas ka peamiselt kasutatakse.

Eelnõu punkt 7. Määruse § 4 lõike 2 punktist 3 jäetakse välja viide Hara sadamale, kuna Hara

sadam ei kuulu määruse §-s 41 nimetatud lootsimispiirkondadesse.

Eelnõu punkt 8. Määruse § 4 lõiget 2 täiendatakse punktiga 81, kus nähakse ette lootsi

laevalemineku ja laevalt mahatuleku koht Lahepere lahes Pakrineeme sadama teenindamiseks.

Määruse § 41 lõike 3 kohaselt kuulub Pakrineeme sadam Paldiski lootsimispiirkonda. Punkti

koordinaatide määramisel on lähtutud Paldiski lootsimispiirkonna lootside ettepanekutest.

MSOSi § 55 lõike 3 kohaselt võib lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku koht asuda

sisemeres, kui navigeerimine selles piirkonnas ei ole keeruline. Pakrineeme sadama

lootsimispunkt asub sisemeres, kuid selles punktis navigeerimine ei ole keerukas. Valitud punkt

on sadamast sellisel kaugusel, et seal on võimalik asuda tegema ettevalmistusi sadamasse

sisenemiseks ja vajaduse korral vedurlaeva kinnitamiseks.

MSOSi § 55 lõike 3 kohaselt tähistatakse lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad

navigatsioonikaartidel ning avaldatakse navigatsiooniteabes ja lootsiraamatus. Nimetatud

tegevused teeb Transpordiamet.

Eelnõu punkt 9. Määruse § 4 lõikes 2 tunnistatakse kehtetuks punkt 9, kus on esitatud lootsi

laevalemineku ja laevalt mahatuleku koht Dirhami reidil Dirhami sadama teenindamiseks.

3 https://www.transpordiamet.ee/sites/default/files/documents/2022-01/TM_No.11-2021.pdf.

4

Dirhami sadamat ei ole külastanud alates 2008. a ühtegi laeva, mille puhul oleks lootsi

kasutamine kohustuslik, seega puudub vajadus Dirhami lootsimispunkti nimetamiseks

määruses.

Määruse § 4 lõikes 2 tunnistatakse samuti kehtetuks punkt 11, kus on esitatud lootsi

laevalemineku ja laevalt mahatuleku koht Tagalahes Veere sadama teenindamiseks. Veere

sadamat ei ole külastanud vähemalt 20 aastat ükski laev, mille puhul oleks lootsi kasutamine

kohustuslik.

Eelnõu punkt 10. Määruse § 4 lõiget 2 täiendatakse punktiga 121, kus nähakse ette lootsi

laevalemineku ja laevalt mahatuleku koht Liivi lahes Mõntu sadama teenindamiseks. Punkti

koordinaatide määramisel on lähtutud Väinamere lootsimispiirkonna lootside ettepanekutest.

Valitud punkt on sadamast sellisel kaugusel, et seal on võimalik asuda tegema ettevalmistusi

sadamasse sisenemiseks ja vajaduse korral vedurlaeva kinnitamiseks.

MSOSi § 55 lõike 3 kohaselt tähistatakse lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad

navigatsioonikaartidel ning avaldatakse navigatsiooniteabes ja lootsiraamatus. Nimetatud

tegevused teeb Transpordiamet.

Eelnõu punkt 11. Määruse § 41 lõikesse 1 lisatakse Tallinna lootsimispiirkonna sadamana

Lahesuu sadam. Tegemist ei ole uue sadamaga, vaid olemasoleva sadamaga, mis on määrusest

ekslikult välja jäänud. Geograafiliselt asub Lahesuu sadam Tallinna lahes Paljassaare poolsaare

põhjakaldal koordinaatidel 59° 27' 25.59" N ; 24° 42' 10.63" E.

Eelnõu punkt 12. Määruse § 41 lõige 4 sõnastatakse uuesti, kuna lõike sõnastuses tehakse

mitmeid muudatusi. Määruse § 4 lõike 2 punkti 9 kehtetuks tunnistamise (eelnõu punkt 9) tõttu

jäetakse välja viide Dirhami sadamale ja edaspidi ei kuulu Dirhami sadam enam Väinamere

lootsimispiirkonda. Samuti jäetakse Väinamere lootsimispiirkonnast välja Veere sadam (eelnõu

punkt 9), kuna viimase 20 aasta jooksul ei seda külastanud ühtegi laeva, mis oleks vajanud

lootsi teenust.

Määruse § 41 lõikesse 4 lisatakse samas Nasva sadam ja Mõntu sadam, kuna viimase 20 aasta

jooksul on nimetatud sadamaid külastanud mitu laeva, mis on vajanud lootsi teenust. Nasva

sadam asub Saaremaal koordinaatidel 58° 12' 48.11" N; 22° 23' 45.65" E ja sadama pidaja on

Baltic Workboats AS. Nasva sadam teenindab veesõidukeid kogumahutavusega 500 kuni 7500

(välja arvatud). Mõntu sadam asub Saaremaal Sõrve poolsaarel koordinaatidel 57° 56' 56.15"

N; 22° 7' 37.76" E ja sadamapidaja on OÜ Mõntu Sadam. Mõntu sadam teenindab veesõidukeid

kogumahutavusega 500 kuni 7500 (välja arvatud).

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei tehta terminoloogilisi muudatusi.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.

5

6. Määruse mõjud

Määrusel puudub oluline sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju. Samuti puudub oluline

mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, majandusele, regionaalarengule ning elu- ja

looduskeskkonnale.

Määrus puudutab peamiselt lootsiteenuse osutajat Riigilaevastikku ja vähemal määral

lootsiteenuse kasutajaid, kuid olulisi sisulisi muudatusi määruse rakendamine neile kaasa ei too.

Määrus puudutab Transpordiametit muudatuste tõttu lootsimispunktides. MSOSi § 55 lõike 3

kohaselt tähistatakse lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad navigatsioonikaartidel

ning avaldatakse navigatsiooniteabes ja lootsiraamatus. Transpordiamet peab muudatuste

kohaselt eemaldama navigatsioonikaartidelt lootsimispunktid või lisama uued lootsimispunktid

navigatsioonikaartidele ning avaldama sellekohase teabe navigatsiooniteabes ja lootsiraamatus.

7. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid ega eeldata sellest lisatulusid. Määrust

rakendatakse olemasolevate ressursside arvelt.

Pakrineeme ja Mõntu sadamate teenindamiseks lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku

kohtade määramise tõttu tuleb Transpordiametil avaldada asjakohane teave navigatsiooniteabes

ja lootsiraamatus. Transpordiamet koostab ja uuendab lootsiraamatut võrguväljaandena.

Lootsiraamatu osasid korrigeeritakse navigatsiooniteabe muutumise järgi kord kuus.

8. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile ning Siseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks

Eesti Laevaomanike Liidule, Logistika ja Sadamate Liidule ning muudatusega seotud sadamate

pidajatele.