Kiri

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Rahandusministeerium

Kliimaministeerium

Riigi Tugiteenuste Keskus

05.07.2024 nr 2-2/1849-1

E-veoselehe andmevahetusteenusega

liidestamise toetus

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks määruse „E-veoselehe

andmevahetusteenusega liidestamise toetus“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

Lisad: 1) eelnõu;

2) seletuskiri.

Lisaadressaadid: Transpordiamet

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

Tiina Kruusimägi

54720611 [email protected]

01.07.2024

Majandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „E-veoselehe andmevahetusteenusega

liidestamise toetus“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri

2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavusrahastu elluviimise korraldus ja toetuse

kasutamise üldtingimused“ § 8 lõike 1 alusel.

Määruse abil viiakse ellu taaste- ja vastupidavusrahastu eesmärke. Sellega reguleeritakse taaste-

ja vastupidavuskava kohase komponendi „Ettevõtete digipööre“ reformi „Majanduse

digipöörde toetamine ettevõtetes“ investeeringu „E-veoselehe teenuse arendamine“ tegevusele

„Transpordi- ja logistikaettevõtjate liidestamine eCMRi andmevahetusteenusega“ toetuse

andmist ning selle kasutamise tingimusi ja korda.

Määrusega panustatakse taaste- ja vastupidavusrahastu väljundnäitajatesse, milleks on abi

saavate ettevõtjate arv ning toetatud mikro-, väikeste, keskmiste ja suurettevõtjate arv.

Tabel 1. Taaste- ja vastupidavusrahastu väljundnäitajad

Näitaja Mõõtühik Andmeallikas Mõõtmissagedus

Abi saavate ettevõtjate arv (kokku) tk SFOS Üks kord aastas

Toetatud mikro-, väikeste, keskmiste ja

suurtettevõtjate arv

tk SFOS Üks kord aastas

Ühine näitaja, millesse toetuse andmisega panustatakse, on RCO01, milleks on rahalist toetust

saanud unikaalsete ettevõtjate arv.

E-veoselehe toetusmeetme rakendamine on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi

punkti 3.24 elluviimisega.

Määrusega panustatakse Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud Eesti teadus- ja arendustegevuse,

innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021–2035 (edaspidi ka TAIE) eesmärkide

elluviimisse. Kavandatav e-veoselehe andmevahetusteenusega liidestamise toetamine on TAIE

ettevõtluskeskkonna tegevussuuna, täpsemalt konkurentsivõimelise ja targa ettevõtlus- ja

tarbimiskeskkonna loomise tähtsaim tegevus, millega vähendatakse ettevõtja halduskoormust,

soodustades reaalajamajanduse arengut ja rakendamist.

Samuti aitab meede ellu viia Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323

„Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ § 23 punkti 1 alusel kehtestatud

ning väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri käskkirjaga nr 200 30.09.2020 kinnitatud

strateegiadokumendi „Reaalajamajanduse visioon 2020–2027“ sätestatud eesmärke.

E-veoselehe andmevahetusteenusega liidestamise meetmega toetatakse digipööret transpordi-

ja logistikasektoris, et luua terviklik lähenemine transpordi- ja logistikasektori ettevõtjate

äriprotsesside digitaliseerimise kaudu. Käesolev meede on jätk meetmele „E-veoselehe teenuse

arenduse toetus”, mille eesmärk oli luua e-CMRi andmevahetusteenuse (ehk e-veoselehe

andmevahetusteenuse) vastavalt eFTI määrusele: e-veoselehe andmevahetusteenuse loomise

tulemusel vahetab e-veoselehe teenuse pakkuja / kasutusel olev tarkvarasüsteem andmeid

maanteetranspordisektori eri osalistega.

Määruse raames liidestatakse transpordi- ja logistikaettevõtjad e-veoselehe

andmevahetusteenusega: e-veoselehe andmevahetusteenuse arenduste tulemusel on ettevõtjal

võimekus vahetada e-veoselehe andmeid masinloetaval kujul.

Kahe meetme arenduste tulemusel ja koosmõjul väheneb ettevõtjate (transpordi- ja

logistikaettevõtjad) halduskoormus, saavutatakse kulude kokkuhoid, paraneb andmekvaliteet ja

suureneb statistika usaldusväärsus, sh on kontrolliasutustel (nt Politsei- ja Piirivalveamet,

Transpordiamet, Maksu- ja Tolliamet jne) võimalik indekseerida e-CMRi (ehk e-veoselehe)

andmeid (ning tekib võimalus turvaliselt ja usaldusväärselt kontrollida territooriumi läbivate

veokite vajalikke andmeid masinloetaval kujul. Lisaks saavutatakse kontrolli- ja

järelevalvetoiminguid tehes oluline aja kokkuhoid.

Toetust on plaanis anda üle kogu Eesti. Toetust saab taotleda vahendusasutuse teavitatud

taotluste vastuvõtmise kavandatud perioodil või rahaliste vahendite jätkumiseni. Meetme

eelarve on 4,7 miljonit eurot. Meedet rahastatakse taaste- ja vastupidavusrahastust.

Eelnõuga nähakse ette toetuse andmise tingimused ja määrusespetsiifilised toetuse andmise

menetlusnormid ning toetuse taotleja ja toetuse lõppsaaja kohustused ning ministeeriumi ja

vahendusasutuse õigused ja kohustused.

1. Eelnõu ettevalmistaja

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

digimajanduse osakonna reaalajamajanduse valdkonna koostöö projektijuht Tiina Kruusimägi

(e-post [email protected], tel 625 6318) ning Ettevõtlus- ja Innovatsiooni Sihtasutuse

teenusejuht Kristiina Niilits. Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollisid Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeeriumi strateegiaosakonna välisvahendite õiguse nõunik Cyrsten

Rohumaa (e-post [email protected], tel 631 3609) ja õigusosakonna õigusnõunik

Gerly Lootus (e-post [email protected], tel 639 7652) ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutuse õigusosakonna juristid Terje Kleemann (e-post [email protected], tel 627

9340) ja Reelika Urmet (e-post [email protected], tel 5674 8580). Eelnõu ja seletuskirja on

keeletoimetanud Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Merike Koppel

(e-post [email protected], tel 5856 9469).

1.2. Märkused

Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse

taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.02.2021, lk 17–75), rakendamisega ning Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2020/1056 elektroonilise kaubaveoteabe kohta (ELT L

249, 31.07.2020, lk 33–48).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kuuest peatükist ja 23 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt:

1. Üldsätted;

2. Toetatavad tegevused, kulud ja toetuse osakaal;

3. Nõuded taotlejale ja taotlusele;

4. Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine;

5. Aruannete esitamine, toetuse maksmise tingimused ning toetuse tagasinõudmine ja

tagasimaksmine;

6. Lõppsaaja ja vahendusasutuse kohustused.

1. peatükk. Üldsätted

Eelnõu 1. peatükis kirjeldatakse määruse kohaldamisala, sätestatakse toetuse andmise eesmärk,

oodatav tulemus ja väljund, kirjeldatakse määruses kasutatavaid termineid, selgitatakse meetme

rakendamist, sätestatakse vahendusasutus ning reguleeritakse vaide esitamist.

Eelnõu §-s 1 sätestatakse määruse kohaldamisala, mille kohaselt reguleeritakse määrusega

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja

vastupidavusrahastu, artikli 18 lõikes 1 nimetatud taaste- ja vastupidavuskava kohase

investeeringu „E-veoselehe andmevahetusteenuse loomine“ tegevuse „Transpordi- ja

logistikaettevõtjate liidestamine eCMR andmevahetusteenusega“ elluviimist.

E-veoselehtede andmevahetusteenusega liidestamine kuulub reaalajamajanduse valdkonda,

mille üks tähtsaim tegevus on e-veoselehtede kasutuselevõtt.

Reaalajamajanduse all mõistetakse digitaalset ökosüsteemi, kus tehingud mitmesuguste

majandussubjektide vahel toimuvad reaalajas või peaaegu reaalajas struktureeritud

masinloetavate ja standardsetes vormingutes digitaalandmete võimalikult automaatse

vahetamise teel ning tulemuseks on kiirem teabevahetus ja parem juurdepääs teabele, mis peaks

vähendama protsesside viiteaegu, säästma ressursse ja vähendama tehingukulusid, suurendama

organisatsioonide kulutõhusust ja ettevõtjate konkurentsivõimet, kiirendama ja täpsustama

otsustusprotsesse, parandama läbipaistvust ning stimuleerima majanduslikke ja sotsiaalseid

uuendusi (Robert Krimmer, Tarmo Kadak, Art Alishani, Maarja Toots, Ralf-Martin Soe,

Carsten Schmidt (2019) „Reaalajamajanduse aluste ja rakendusvõimaluste uuring“. Tallinn:

Tallinna Tehnikaülikool). Jõesaare (Anne-Ly Jõesaar (2020) „E-arvete kasutamist mõjutavad

tegurid Eesti põllumajandusettevõtete näitel“) järgi sisaldab reaalajamajandus muu hulgas

masinloetavusel põhinevaid digitaalseid lahendusi, nagu näiteks e-arved, e-kviitungid, e-

saatelehed ja e-aruanded. Pikemas perspektiivis on eesmärk jõuda bürokraatiavaba

ettevõtluskeskkonnani, mis avaldab positiivset mõju nii ettevõtjatele kui ka tarbijatele.

E-veoseleht (Hurt, U., Mering, H., Ševtšenko, E., Lusti, L., Kirs, C., Nurk, L. 2021 „Analüüs

e-veoselehe riigisiseseks kasutuselevõtuks arendusmudeli väljatöötamiseks“) on

digitaliseeritud veoseleht, riigisisene ja rahvusvaheline digitaalne, e-veoselehe teenuse ja

platvormi abil koostatav andmekogum, mis vastab veokirjale ja veoselehele seatud nõuetele.

E-veoselehe platvormiga liidestamine puudutab otseselt transpordi- ja logistikasektori arengut.

Vaatamata tehnoloogia kiirele arengule on Eesti transpordisektor võrreldes teiste

majandusharudega mõningal määral maha jäänud ja see pidurdab majanduse arengut.

Ligikaudu 99% Euroopa Liidu territooriumil toimuvate piiriüleste vedude puhul kasutatakse

endiselt paberdokumente, vaatamata sellele, et teabevahetuse digitaliseerimisega on võimalik

märkimisväärselt suurendada vedude tõhusust ning seeläbi aidata kaasa ühtse turu sujuvale

toimimisele. Andmete paljusus ja nende ristkasutuse puudumine koos ühtsete nõuete

puudumise ja vähese kasutusega on loonud olukorra, mis pidurdab teiste valdkondade arengut.

Logistikaahela vähesel digitaliseerimisel on mitu põhjust: näiteks killustatud IT-keskkond,

mida iseloomustavad arvukad koostalitlusvõimeta süsteemid/lahendused, mis on ette nähtud

veoteabe ja -dokumentide elektrooniliseks vahetamiseks nii ettevõtjate vahel kui ka ettevõtjate

ja pädevate ametiasutuste vahel. Puudub otsene digitaliseerimise sund ja kuna digilahenduste

juurutamine on ressursimahukas, siis pole ka paljud ettevõtjad digilahendustele üle läinud. E-

veoselehe andmevahetusteenuse arendustega loodi platvormid, mille abil on võimalik nii

ettevõttesisesed kui ka ettevõttevahelised protsessid ja nende toimimise aluseks olevad andmed

korrastada ning luua uuendatud digitaalselt toimiv äriprotsess. Ettevõtjate infosüsteemide ja

andmete edastamiseks ning eri infosüsteemide omavahelise liidestamisega kaob vajadus

andmete taassisestamiseks infosüsteemidesse, mis omakorda vähendab käsitsi tehtava töö

mahtu, minimeerib taassisestamisel tehtavaid vigu, laiendab infosüsteemide funktsionaalsust,

tõstab nende efektiivsust ja kasvatab andmetöötluse kiirust.

Uudsete digitaalsete protsessideni jõudmiseks ning transpordi- ja logistikasektori

digitaliseerimise edendamiseks on enne käesoleva määruse raames planeeritud tegevuste

elluviimist tehtud mitu olulist edusammu. Näiteks arendati riigi innovatsiooniprogrammis

Accelerate Estonia välja kaubavedude digitaalse platvormi LogiXDigi kontseptsioon ja

esimene prototüüp, mis ühendab tulevikus Eesti e-CMRi teenuse pakkujaid.

Innovatsiooniprogrammi jätkutegevusena loodi eraettevõte Digilogistika Keskus OÜ, mis

keskendub Eesti teenusepakkujate ühendamisele ja on seadnud eesmärgiks hallata

multimodaalseid vedusid keskse andmevahetuskihi kaudu. 2020. aastal viidi ellu

rahvusvaheline projekt DIGINNO-Proto, mida rahastas Põhjamaade Ministrite Nõukogu.

Projekti käigus loodi e-veoselehe indeksiregistri prototüüp, mis võimaldab piiriülest

andmevahetust eCMRi andmete indekseerimise teel Eesti, Läti, Leedu ja Poola riigiasutuste ja

eCMRi teenuse pakkujate vahel. Prototüüp võimaldab e-CMRi ja muude veoselehtede

kaugkontrollimist (k.a piiri- ja maanteekaamerate abil), füüsiline kontroll on vajalik vaid juhul,

kui esinevad nähtavad puudused, dokumendid ei ole kontrolliks digitaalselt kättesaadavad või

kätkevad riske. eCMRi prototüübi funktsionaalsust arendati edasi ja katsetati maanteevedudel

ka aastal 2021 DINNOCAP projekti raames, mida rahastas INTERREG Baltic Sea Region.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/1056 elektroonilise kaubaveo teabe kohta

(edaspidi eFTI määrus) loob raamistiku ohutuks, turvaliseks ja täielikult

koostalitlusvõimeliseks teabevahetuseks ettevõtjate ja ametiasutuste vahel kaupade liikumise

kohta ELis. eFTI määrus kohustab pädevaid asutusi, kelleks Eestis on Politsei- ja

Piirivalveamet, Maksu- ja Tolliamet ning Transpordiamet, aktsepteerima elektroonilisi

kaubaveo saatedokumente. Digitaalsete kaubaveo saatelehtede kasutuselevõtmine, mille puhul

asendatakse paberil veodokumendid digitaalsete andmevahetusteenustega, on olulise

tähtsusega kogu valdkonna arengut silmas pidades.

E-veoselehtede arendusest võidab nii erasektor kui ka avalik sektor. E-veoseleht aitab olulisel

määral nii aega säästa kui ka suuremat läbipaistvust saavutada. Teenusearenduse tulemusena

on võimalik andmeid reaalajas kontrollida ning see vähendab ressursside liigset kasutamist ja

ajakulu – probleeme on võimalik ennetada.

Eelnõu § 1 lõikes 2 nimetatakse vähese tähtsusega abi andmist reguleeriva Euroopa Komisjoni

määrus (EL) 2023/2831, millest vähese tähtsusega abi andmisel lähtutakse ning lõikes 3

sätestatakse juhud, mille puhul määrust ei kohaldata.

Määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL)

nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023), tähenduses.

Eelnõu §-s 2 sätestatakse toetuse andmise eesmärk ja oodatav tulemus.

Dokumendi „Eesti Maanteetranspordi digitaliseerimise visioon ja teekaart 2021–2024“

kohaselt on logistikasektor oluline teenuste eksportija ning ühtlasi oluline lüli Eesti tööstusele

ja eksportivatele ettevõtjatele kaupade viimisel maailmaturule. Logistikasektori osakaal SKTst

on eri hinnangutel kuni 18 protsenti (sõltuvalt sellest, millised seonduvad tegevused sektorisse

hõlmatakse). Eestis on üle 3000 transpordiettevõtja ning kokku ligi 6000 logistikaettevõtjat,

mis kokku annavad tööd umbes 10%-le riigi töötavast elanikkonnast. Transpordiinfo

digitaliseerimisest saadav kasu jaotub ühtlaselt sisemajanduse koguprodukt majandusharude

vahel ja kuigi selle suurim otsene mõju avaldub loomulikult transpordisektorile, sõltuvad

logistika efektiivsusest otseselt tööstus- ja kaubandusettevõtjad. Riigi ja avalike teenuste

seisukohast saab mõju hinnata efektiivsema töökorralduse, bürokraatia ja varimajanduse

osakaalu vähenemise kaudu, mis tuleneb peamiselt veoprotsessi läbipaistvusest ja andmepõhise

kontrolli võimalustest. Euroopa Komisjoni tellitud uuringu kohaselt suureneb kaubavedu ELis

praeguste suundumuste ja vastuvõetud ELi poliitika kohaselt aastaks 2050 praegusega

võrreldes 51%. Eesti on selle suundumuse osa. Lisaks majanduslikule mõjule kaasneb

transpordi digitaliseerimisega keskkonnamõju vähenemine, mis aitab saavutada Pariisi

kliimakokkuleppes ja Euroopa rohelises kokkuleppes sätestatud eesmärke, tagades seejuures

ootuspärase (kaupade) liikuvuse.

Euroopa Komisjoni uuringu kohaselt aitab veodokumentide digitaliseerimine säästa aastas kuni

60% väike- ja keskmiste ettevõtjate halduskuludest. Riigi suurim kasu on loomulikult

koordineeritud tegevus ühtse andmestiku alusel, mis võimaldab pädevatel asutustel teha

järelevalvet efektiivsemalt, omada sündmuspõhist statistilist andmestikku kaupade liikuvuse

kohta, suurendada liiklusohutust ja paindlikkust teekasutustasude ja muude maksude kogumisel

ning erilubade ja sertifikaatide väljastamisel. Riikidevaheline koostöö aitab ühtlustada

kohalikku seadusandlust ja soodustab digitaalse ühisturu loomist. Arvestatavalt suur on ka

keskkonnamõju vähenemine („Eesti Maanteetranspordi digitaliseerimise visioon ja teekaart

2021–2024“). Ühtlasi annab veodokumentide digitaliseerimine veoprotsessi osalistele ja

kontrollijatele nähtavaks tegemine pandeemia korral võimaluse muuta maanteetransport

kontaktivabaks, kus kontrollimine ja teabe vahetamine veose dokumentatsiooni kohta ei vaja

auto peatamist ega autojuhi ning ametniku otsekontakti („Eesti Maanteetranspordi

digitaliseerimise visioon ja teekaart 2021–2024“).

Dokumentide ja andmevahetuse digitaliseerimise valdkonda on palju muutnud Euroopa

Komisjoni elektroonilise kaubaveoteabe (eFTI) määrus, mis kohustab ELi liikmesriike

aktsepteerima kaubaveo dokumente digitaalsel kujul. E-veoselehe andmete vahetamise

teenusega liidestamine, mis on käesoleva eelnõu fookuses, on kogu transpordi- ja

logistikasektori digitaliseerimise protsessi seisukohast tähtis.

Eelnõu § 2 lõike 1 kohaselt on toetuse andmise eesmärk toetada digipööret transpordi- ja

logistikasektoris ettevõtjate äriprotsesside digitaliseerimise kaudu. Fookusesse on võetud

transpordisektor ja selle digitaliseerimine.

Eelnõu § 2 lõige 2 sätestab väljundnäitaja.

Tabel 3. Väljundnäitaja

Väljundnäitaja Mõõtühik Andmeallikas Mõõtmise aeg

Transpordi- ja

logistikaettevõtjate liidestamine

eCMR andmevahetusteenusega

tk Projekti lõpparuanne Projekti abikõlblikkuse

perioodi lõppkuupäev

Määruse kohaselt on väljundnäitajaks transpordi- ja logistikaettevõtjate liidestamine eCMRi

andmevahetusteenusega, mis toimib eFTI määruses) sätestatud nõuetekohase e-veoselehe

andmevahetusteenusena.

Eelnõu § 2 lõige 3 sätestab tulemusnäitaja, millesse toetuse andmisega panustatakse, milleks

on uute ja uuendatud avalike digiteenuste, -toodete ja -protsesside kasutajad.

Tabel 4. Tulemusnäitaja

Tulemusnäitaja

Mõõtühik Andmeallikas Mõõtmise aeg

Uute ja uuendatud

avalike digiteenuste, -

toodete ja -protsesside

kasutajate arv

tk Projekti lõpparuanne Projekti abikõlblikkuse

perioodi lõppkuupäev

Iga projekti elluviimise tulemusel arendatakse välja liidestus e-veoselehe

andmevahetusteenusega.

Eelnõu §-s 3 esitatakse eelnõus kasutatavad terminid.

Oluline termin käesoleva määruse kontekstis on „e-veoselehe platvorm“, mille all mõistetakse

eFTI määruse artikli 3 punkti 10 tähenduses (ingl eFTI platform) info- ja

kommunikatsioonitehnoloogial (edaspidi IKT) põhinevat lahendust, mis on ette nähtud eFTI

töötlemiseks. Oluline termin on ka „liidestamine“, mille all mõeldakse tarkvarakomponendi või

tarkvarakomponentide loomist, mille kaudu luuakse andmevahetus komponentide vahel, et

võtta kasutusele uus e-veoselehe platvormi kaudu toimiv digitaliseeritud äriprotsess.

Eelnõu § 4 kohaselt täidab toetuse vahendusasutuse ülesandeid Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus (edaspidi vahendusasutus). Vahendusasutuse ülesanne on korraldada taotlusvooru

avamine, taotluste vastuvõtt, nende menetlemine, väljamaksete tegemine, järelevalve tegemine

toetuse kasutamise üle jms.

Eelnõu § 5 sätestab vaide esitamise korra. Vahendusasutuse otsuse või toimingu peale võib

esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras ning vaide lahendab vahendusasutus.

2. peatükk.

Toetatavad tegevused, kulud ja toetuse osakaal

Eelnõu 2. peatükis kirjeldatakse toetatavaid tegevusi, käsitletakse toetatavaid kulusid,

sätestatakse projekti abikõlblikkuse perioodi puudutavad põhimõtted ning esitatakse toetuse

maksimaalne summa, osakaal ja tingimused.

Eelnõu § 6 nimetab toetatava tegevuse, tuues lõikes 1 välja, et toetust antakse projektile, mille

elluviimisega panustatakse §-s 2 nimetatud eesmärgi ning tulemus- ja väljundnäitaja

saavutamisse transpordi- ja logistikasektori ettevõtjate liidestamise kaudu eCMRi andmete

vahetamise teenusega. Sobilik projekt peab panustama nii eesmärgi kui ka tulemus- ja

väljundnäitaja saavutamisse.

Eelnõu § 6 lõige 2 esitab toetatava tegevuse, milleks on e-veoselehe platvormi ja

andmevahetusteenusega liidestamiseks vajalik arendustöö.

Eelnõu § 7 sätestab projekti toetatavad ja mittetoetatavad kulud. Paragrahvi 7 lõike 1 kohaselt

on toetatav kulu taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuse elluviimiseks taotleja tehtav

põhjendatu kulu. Samal ajal peavad kulud vastama kõnesoleva määruse tingimustele.

Eelnõu § 7 lõige 2 sätestab eCMR andmevahetusteenusega liidestumise kulud. Toetatavad on:

1) töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed;

2) võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu ning tasult makstavad riiklikud maksud ja maksed.

Eelnõu § 7 lõige 3 sätestab mittetoetatavad kulud, näiteks ei ole toetatav kulu käibemaks. Lisaks

tuleb silmas pidada, et toetatavad ei ole muud kulud, mis ei ole seotud projekti toetatavate

tegevustega. Käesoleva määruse § 11 lõike 6 kohaselt tuleb taotlust esitades esitada muu hulgas

projekti eelarve kalkulatsioon ja selle põhjendused, mis on aluseks taotluse vastavaks

tunnistamisel.

Eelnõu § 8 käsitleb projekti abikõlblikkuse perioodi ning lõike 1 kohaselt on abikõlblikkuse

periood toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused

algavad ja lõpevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.

Eelnõu § 8 lõike 2 kohaselt algab projekti abikõlblikkuse periood taotluse esitamise hetkest või

taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäevast ning lõpeb taotluse

rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid kõige hiljem 31. detsembril 2025. a. Nimetatud

nõue on sätestatud selleks, et meetme eesmärk saavutataks õigeks ajaks.

Eelnõu § 8 lõike 3 kohaselt on projekti abikõlblikkuse periood kuni kuus kuud. Kui tekib

põhjendatud vajadus, siis saab eelnõu § 8 lõike 5 kohaselt projekti abikõlblikkuse perioodi

pikendada mõistliku aja võrra, kuid oluline on silmas pidada, et saavutatav tulemus peab olema

endiselt kooskõlas toetuse eesmärkidega ning tegevused peavad olema ellu viidud hiljemalt 31.

detsembriks 2025. aastal, et tagada taaste- ja vastupidavusrahastu kavas kavandatud tegevuste

tähtaegne elluviimine.

Eelnõu § 8 lõike 4 kohaselt loetakse projekt lõppenuks pärast projekti lõpparuande kinnitamist

vahendusasutuse poolt ja lõppsaajale makse tegemist.

Eelnõu § 9 sätestab toetuse maksimaalse summa, maksimaalse osakaalu ja tingimused.

Eelnõu § 9 lõike 1 kohaselt on toetuse maksimaalne summa 15 000 eurot ühe taotleja kohta.

Eelnõu § 9 lõige 2 määrab kindlaks toetuse maksimaalse osa abikõlblikest kuludest: 70 protsenti

ning eelnõu § 9 lõike 3 kohaselt peab omafinantseering katma abikõlblikest kuludest osa, mida

toetusest ei hüvitata. Seda tuleb arvesse võtta ka projekti tegevuste kavandamisel.

3. peatükk. Nõuded toetuse taotlejale ja taotlusele

Eelnõu 3. peatükis sätestatakse nõuded taotlejale ja taotlusele.

Eelnõu § 10 lõike 1 järgi võib toetust taotleda Eesti äriregistris olev äriühing, kelle projekt on

suunatud maanteetranspordi eCMRi andmevahetusteenuse kasutamisele.

Pakkujate kvalifitseerimisel kasutatakse Eesti äriregistrile esitatud majandusaasta aruannetes

sisalduvat teavet.

Eelnõu § 10 lõige 2 sätestab taotlejale esitatavad nõuded. Taotleja peab vastama taaste- ja

vastupidavuskava määruse § 5 lõikes 1 sätestatud nõuetele ning lisaks määruses sätestatud

nõuetele. Paragrahvi 10 lõike 2 punkti 1 kohaselt peab taotleja olema taotluse esitamise hetkeks

nõuetekohaselt täitnud maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise

kohustuse ja majandusaasta aruannete esitamise kohustuse. Paragrahvi 10 lõike 2 punkt 2

selgitab, et taotlejale mis tahes kolme aasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos määruse

alusel taotletava vähese tähtsusega abiga ei tohi ületada 300 000 eurot.

Eelnõu § 11 sätestab nõuded taotlusele ja taotlusega esitatavatele dokumentidele.

Vahendusasutusel on õigus küsida taotlejalt ka asjakohaseid lisaandmeid, kui need on vajalikud

otsuse tegemiseks.

Kui taotleja kuulub kontserni, siis tuleb esitada taotleja ja kontserni liikmete skeem

vahendusasutuse vormil, kui andmed ei ole Eesti äriregistrist kättesaadavad. See on oluline

teave toetuse andmisel riigiabi analüüsi tegemiseks.

4. peatükk. Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine

Eelnõu 4. peatükis sätestatakse toetuse taotlemise, taotluste menetlemise, projektide

hindamise, toetusetaotluse rahuldamise, mitterahuldamise ning taotluste rahuldamise otsuse

kehtetuks tunnistamise ja muutmise kord.

Eelnõu § 12 sisaldab taotlusvooru avamist ja toetuse taotlemist puudutavaid sätteid.

Eelnõu § 12 lõike 1 kohaselt saab toetust taotleda jooksvalt,.

Eelnõu § 12 lõike 3 kohaselt peab vahendusasutus andma taotluste vastuvõtmise alustamisest,

peatamisest ja lõpetamisest ning rahastamise eelarvest teada oma veebilehel.

Eelnõu § 13 sätestab taotluse menetlemise korra.

Eelnõu § 13 lõike 1 kohaselt on vahendusasutusel aega taotlust menetleda kuni 20 tööpäeva.

Paragrahvi 13 lõige 2 sätestab, et kui taotluses avastatakse puudusi, teavitab vahendusasutus

sellest viivitamata taotlejat ja annab puuduste kõrvaldamiseks kuni kümme tööpäeva, mille

võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. Lõike 3 kohaselt võib vahendusasutus nõuda

taotlust menetledes oma määratud tähtpäevaks taotlejalt selgitusi või lisateavet taotluses

esitatud andmete kohta, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, milline

asjaolu vajab selgitamist. Lõike 4 kohaselt teeb vahendusasutus juhul, kui taotleja ei ole

määratud tähtaja jooksul vahendusasutuse küsitud selgitusi või lisateavet esitanud või puudusi

kõrvaldanud, taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

Eelnõu § 14 sätestab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused.

Eelnõu § 14 lõike 1 kohaselt hindab vahendusasutus menetlusse võetud taotluse ja taotleja

nõuetele vastavust ning lõike 2 kohaselt tunnistatakse taotlus nõuetele vastavaks, kui see vastab

määruses sätestatud nõuetele.

Eelnõu § 14 lõike 3 kohaselt ei tunnistata taotlust nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks

järgmistest asjaoludest:

1) toetust ei taotleta §-s 2 nimetatud eesmärgil või tulemus- või väljundnäitaja saavutamiseks;

2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid.

Eelnõu § 14 lõige 4 sätestab, millal tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

Eelnõu § 15 sätestab taotluse rahuldamise korra.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja

vastupidavusrahastu elluviimise korraldus ja toetuse kasutamise üldtingimused“ § 3 punktile 5

on lõppsaaja isik, kelle toetuse saamise taotlus on rahuldatud.

Eelnõu § 15 lõige 1 selgitab, millal taotlus rahuldatakse ja lõige 2 sätestab, mida otsuses

märkima peab.

Eelnõu § 16 sätestab taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja korra.

Eelnõu § 16 lõige 1 sätestab taotluse rahuldamata jätmise alused ja lõige 2 taotluse rahuldamata

jätmise otsusele esitatavad nõuded.

Eelnõu § 17 sätestab taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise korra.

Lõike 1 kohaselt muudetakse taotluse rahuldamise otsust vahendusasutuse algatusel või

lõppsaaja esindusõigusliku isiku digitaalselt allkirjastatud taotluse alusel, kui taotluse

rahuldamise otsuses nimetatud projekti eesmärk ning projekti väljund- ja tulemusnäitajad ei

muutu. Lõige 2 sätestab juhud, mil vahendusasutus vormistab taotluse rahuldamise otsuse

muutmise otsusena.

Eelnõu § 17 lõike 4 kohaselt võib taotluse rahuldamise otsust muuta tagasiulatuvalt, kui see

aitab projekti tulemust saavutada ja muudatus on põhjendatud.

Eelnõu § 17 lõike 5 kohaselt otsustab vahendusasutus taotluse rahuldamise otsuse muutmise 20

tööpäeva jooksul vastavasisulise taotluse saamisest alates.

Eelnõu § 18 kohaselt toimetatakse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus, samuti

kehtetuks tunnistamise või muutmise otsus taotlejale või lõppsaajale kätte haldusmenetluse

seaduse §-des 25–28 sätestatud viisil.

5. peatükk. Aruannete esitamine, toetuse maksmise tingimused ning toetuse

tagasinõudmine ja tagasimaksmine

Peatükk 5 käsitleb aruannete esitamist ning toetuse maksmise, tagasinõudmise ja

tagasimaksmise täpsemaid tingimusi.

Eelnõu § 19 sätestab toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise.

Eelnõu § 19 lõike 1 kohaselt on lõppsaajal kohustus esitada vahendusasutusele lõpparuanne.

Eelnõu § 19 lõige 2 sätestab teabe, mis tuleb lõpparuandes esitada:

1) taotluse rahuldamise otsuses märgitud projekti nimi, projekti number ja lõppsaaja nimi;

2) projekti tulemuse saavutamiseks tehtud tegevused, saavutatud väljund- ja tulemusnäitajad,

teave toetuse aluseks olevate tulemuste saavutamise kohta.

Lisaks tuleb seal esitada taaste- ja vastupidavuskava määruse § 14 lõike 3 kohaselt:

 aruandeperiood;

 tehtud tööd ja tegevused, andmed projekti arengu kohta, asjakohasel juhul

teave riigihangete või tehtud ostude kohta ning asjakohane teave tulemuste

saavutamise kohta;

 lõppsaaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;

 lõppsaaja kinnitus andmete õigsuse kohta ja aruande esitamise kuupäev;

 taotluse rahuldamise otsuses märgitud projekti nimi, projekti number ja

lõppsaaja nimi.

Eelnõu § 19 lõike 3 kohaselt tuleb projekti lõpparuanne esitada vahendusasutusele,

vahendusasutuse koostatud vormil.

Eelnõu § 20 käsitleb toetuse maksmise tingimusi. Toetust makstakse 10 kalendripäeva jooksul

arvates lõpparuande kinnitamisest.

Toetust makstakse vastavalt taaste- ja vastupidavuskava määruse § 9 lõike 3 punktile 2. Seega,

peavad toetuse maksmise aluseks olema täidetud määruses sätestatud tingimused, milleks on

projekti eesmärgi ja toetatava tegevuse elluviimine ning lõpparuandes märgitud näitajate

saavutamine.

Eelnõu § 21 käsitleb toetuse tagasinõudmist ja tagasimaksmise põhimõtteid.

Eelnõu § 21 lõike 2 kohaselt lähtutakse toetuse tagasinõudmisel taaste- ja vastupidavuskava

määruse § 11 lõigetes 3-10 sätestatust. Näiteks sätestab eelpooltoodu muuhulgas tingimuse, et

taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise ja toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha

viie aasta jooksul või, kui toetuse suurus on 60 000 eurot või sellest väiksem, kolme aasta

jooksul projektile viimase makse tegemisest, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liidu õigusest

tuleneb teisiti. Samamoodi sätestatakse, et lõppsaaja peab tagasinõutud toetuse maksma tagasi

60 kalendripäeva jooksul, ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi nõude puhul nelja kuu

jooksul, tagasinõude otsuse kehtima hakkamise päevast alates; tagasimaksmisele kuuluva

toetuse võib tasaarveldada sama projekti raames maksmisele kuuluva toetusega. Lisaks sätestab

taaste- ja vastupidavuskava määrus muuhulgas selle, et kohustuse või tingimuse täitmata

jätmise laadist tulenevalt vähendatakse toetust 2, 5, 10, 25, 50, 75 või 100 protsenti projektile

või selle tegevusele eraldatud toetusest. Toetuse tagasinõudjal on õigus rakendada

kaalutlusõigust. Tähele tuleb panna, et tagasinõutud toetuse tähtajaks tagasi maksmata jätmise

korral kohaldatakse viivist vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 49.

6. peatükk. Lõppsaaja ja vahendusasutuse kohustused

Eelnõu 6. peatükis kehtestatakse lõppsaaja ja vahendusasutuse kohustused.

Eelnõu § 22 punkti 1 kohaselt kohustub lõppsaaja tagama toetuse rahuldamise otsuses ette

nähtud omafinantseeringu.

Eelnõu § 22 punkti 10 kohaselt kohustub lõppsaaja teavitama avalikkust toetuse päritolust alates

toetuse rahuldamise otsuse saamisest, lähtudes taaste- ja vastupidavuskava määruse §-s 12

sätestatud nõuetest. Näiteks on lõppsaaja kohustatud teavitama avalikkust toetuse päritolust

alates toetuse rahuldamise otsuse saamisest, viidates kõnes või tekstis, et projekti on rahastanud

Euroopa Liit taasterahastu NextGenerationEU vahenditest, ning kasutades objektide ning

avalikkusele mõeldud esemete ja dokumentide märgistamisel Euroopa Liidu embleemi koos

märkega „Rahastanud Euroopa Liit – NextGenerationEU” kooskõlas taaste- ja

vastupidavuskava määruse § 12 punktides 2–11 kehtestatud tingimustega. Ka ese, dokument

või muu teabekandja, mis on mõeldud avalikkusele, osalistele, lõppsaajatele või projekti

sihtrühmale, ning veebileht või selle mobiilivaade, mille kaudu edastatakse projektiga seotud

teavet, tähistatakse embleemiga.

Eelnõu § 23 reguleerib vahendusasutuse kohustusi. Vahendusasutus on kohustatud:

1) kandma vähese tähtsusega abi ja riigiabi andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse;

2) kontrollima projekti elluviimist;

3) kontrollima toetuse ja omafinantseeringu kasutamist;

4) seirama toetuse rahastamise eelarve rahalisi jääke ja esitama vajaduse korral nendest ülevaate

ministeeriumile;

5) koostama toetuse kasutamise seirearuande ja lõpparuande ning edastama need

ministeeriumile;

6) koostama ja avalikustama toetuse andmise ülevaated;

7) teavitama ministeeriumi toetuse kasutamise takistusest;

8) säilitama toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat viimase taotluse rahuldamise

otsusest arvates.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on vastavuses järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:

1. Euroopa Komisjoni määrus (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2831,

15.12.2023);

2. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L

187, 26.06.2014, lk 1–78);

3. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja

vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.02.2021, lk 17–75);

4. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/1056 elektroonilise kaubaveoteabe kohta

(ELT L 249, 31.07.2020, lk 33–48).

4. Määruse mõjud

Toetusmeetme abil viiakse ellu Vabariigi Valitsuse 15. juulil 2021. a kinnitatud TAIE

eesmärke. E-veoselehe arendused on TAIE ettevõtluskeskkonna tegevussuuna

„Konkurentsivõimelise ja targa ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna loomine“ üks tegevusi,

millega vähendatakse ettevõtja halduskoormust, soodustades reaalajamajanduse arengut ja

rakendamist.

Samuti viiakse meetmega ellu majandus- ja taristuministri ning väliskaubandus- ja

infotehnoloogiaministri 30. septembri 2020. a käskkirjaga nr 200 „Reaalajamajanduse visioon

2020–2027“ sätestatud e-veoselehtede laialdase kasutuselevõtu eesmärki.

Määruse rakendamine eeldab selleks vajalike tegevuste elluviimist ja sellega kaasneb

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse töökoormuse vähene kasv.

Meede mõjutab positiivselt ettevõtluse arengut, aidates kaasa digipöördele transpordisektoris.

Transpordisektori areng on üldise majandusarengu oluline komponent. Tegevuseks vajaliku

eelkaardistamise loomine aitab kaudselt kaasa kogu ettevõtja äriprotsesside digitaliseerimisele

ning parandab ettevõtja juhtimise ja planeerimise kvaliteeti. Riikliku e-veoselehe

kasutuselevõtt suurendab veondussektori läbipaistvust. Võimalikuks muutub realistliku

statistika tegemine. Kui e-veoselehe lahendus on integreeritud Politsei- ja Piirivalveameti ning

Transpordiameti infosüsteemidega, saavad nad veostest parema ülevaate. Veokijuhtide

halduskoormus väheneb väiksema arvu peatamiste ja kontrollide kaudu ning samuti

aruandluskohustuse täitmisel. Kauba saaja, kes kasutab e-veoselehe süsteemi, saab aegsamini

teada, milline kaup ja millal temani jõuab. Sellel võib olla kaudne mõju tulude kasvule, kuna

tootmist saab täpsemalt planeerida.

Reaalajamajanduse lahendustele üleminek mõjutab oluliselt ka kasvuhoonegaaside heidet tänu

protsesside automatiseerimisele. Kuna automatiseerimine vähendab ajakulu ja sellega

kaasnevat elektri- ja soojusenergia ning kütuste kasutust, siis kasvuhoonegaaside heide

väheneb. E-veoselehe kasutuselevõtul on positiivne mõju keskkonnasäästlikkusele.

Eelnõul on positiivne mõju regionaalarengule. Arvesse on võetud, et võimalikud toetusesaajad

paiknevad üle Eesti ning seepärast antakse toetust üle Eesti. Seega mõjutab määruse jõustamine

regionaalarengut positiivselt.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Eelnõu määrusena jõustumine ja selle alusel taotlusvoorude korraldamine aitab kaasa Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu,

artikli 18 lõikes 1 nimetatud taaste- ja vastupidavuskava eesmärkide ja tegevuste elluviimisele

ning TAIE eesmärkide saavutamisele.

Meedet rahastatakse taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditest ning käesoleva toetusmeetme

eelarveks on kavandatud 4,7 miljonit eurot. Kohustusliku omafinantseeringu tagavad

lõppsaajad.

Käesoleva määruse rakendamine ei too kaasa eraldi riigieelarvelisi kulusid, samuti ei kaasne

määruse rakendamisega tulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS (http://eelnoud.valitsus.ee) vahendusel

kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste

Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Transpordiametile ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutusele.

EELNÕU

01.07.2024

MAJANDUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER

MÄÄRUS

E-veoselehe andmevahetusteenusega liidestamise toetus

Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri

2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise

üldtingimused“ (edaspidi taaste- ja vastupidavuskava määrus) § 8 lõike 1 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Üldsätted

(1) Määrusega reguleeritakse toetuse andmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.02.2021, lk 17–75),

artikli 18 lõikes 1 nimetatud Eesti taaste- ja vastupidavuskava kohase investeeringu „E-

veoselehe teenuse arendamine“ tegevuse „Transpordi- ja logistikaettevõtjate liidestamine

eCMRi andmevahetusteenusega“ elluviimiseks.

(2) Määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL)

 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023).

(3) Toetust taotletakse ning toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasinõudmisega

seotud teavet, kuludokumente, aruandeid ja andmeid esitatakse perioodi 2021–2027 Euroopa

Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 21 lõikes 3

sätestatud e-toetuse keskkonna kaudu. Kui nimetatud keskkonnas ei ole vastavat liiki

dokumendi esitamist ette nähtud, esitatakse dokument elektrooniliselt esindusõigusliku isiku

poolt digitaalselt allkirjastatuna.

§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

(1) Toetuse andmise eesmärk on toetada digipööret transpordi- ja logistikasektori ettevõtjate

äriprotsesside digitaliseerimise kaudu.

(2) Toetuse andmisega panustatakse väljundnäitaja saavutamisse, milleks on transpordi- ja

logistikaettevõtjate liidestamine eCMR andmevahetusteenusega.

(3) Tulemusnäitaja, millesse toetuse andmisega panustatakse, on uute ja uuendatud avalike

digiteenuste, -toodete ja -protsesside kasutajad.

(4) Ühine näitaja, millesse toetuse andmisega panustatakse, on RCO01, milleks on rahalist

toetust saanud unikaalsete ettevõtjate arv.

§ 3. Terminid

Määruses kasutatakse järgmisi termineid järgmises tähenduses:

1) e-veoseleht on digitaliseeritud veoseleht, mis vastab veokirjale ja veoselehele seatud

nõuetele;

2) e-veoselehe platvorm on eFTI platvorm Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2020/1056 elektroonilise kaubaveoteabe kohta (ELT L 249, 31.07.2020, lk 33–48) artikli 3

punkti 10 tähenduses;

3) liidestamine on tarkvarakomponendi või tarkvarakomponentide loomine, mille kaudu

luuakse nendevaheline andmevahetus.

§ 4. Vahendusasutus

Vahendusasutus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

§ 5. Vaide esitamine

(1) Vahendusasutuse toimingu või otsuse peale võib enne halduskohtule kaebuse esitamist

esitada vaide vahendusasutusele haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

(2) Vaide lahendab vahendusasutus.

(3) Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte

elektrooniliselt.

2. peatükk

Toetatav tegevus, kulud ja toetuse osakaal

§ 6. Toetatav tegevus

(1) Toetust antakse projektile, mille elluviimisega panustatakse §-s 2 nimetatud eesmärgi ning

tulemus- ja väljundnäitaja saavutamisse.

(2) Toetatav tegevus on andmevahetusteenuse kasutamiseks e-veoselehe platvormiga

liidestamiseks vajalik arendustöö.

§ 7. Toetatavad kulud

(1) Toetatavaks kuluks loetakse taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuse

elluviimiseks taotleja tehtavad põhjendatud kulud.

(2) Toetatavad on:

1) töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed;  

2) võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu ja tasult makstavad riiklikud maksud ja maksed.  

(3) Ei toetata järgmiseid kulusid:

1) käibemaks, välja arvatud taaste- ja vastupidavuskava määruse § 2 lõikes 5 sätestatud juhul;

2) muu kulu, mis ei ole seotud toetatavate tegevustega.

§ 8. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood on toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud

ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti elluviimiseks vajalikud

kulud tekivad.

(2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise hetkest või taotluses

ja taotluse rahuldamise otsuses märgitud hilisemast kuupäevast ning lõpeb taotluse rahuldamise

otsuses sätestatud kuupäeval, kuid kõige hiljem 31. detsembril 2025. a.

(3) Projekti abikõlblikkuse periood kestab kuni kuus kuud.

(4) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist vahendusasutuse poolt ja

lõppsaajale lõppmakse tegemist.

(5) Lõppsaaja võib projekti rakendamise käigus ilmnenud ettenägematute asjaolude korral

taotleda vahendusasutuselt lõikes 3 sätestatud projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist

mõistliku aja võrra, tingimusel et saavutatav tulemusega viiakse ellu §-s 2 sätestatud toetuse

andmise eesmärki ning projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 31. detsembril 2025. a.

§ 9. Toetuse maksimaalne summa, osakaal ja tingimused

(1) Toetuse maksimaalne summa ühe taotleja kohta on 15 000 eurot.

(2) Toetuse osakaal abikõlblikest kuludest on 70 protsenti.

(3) Omafinantseering peab katma toetatavatest kuludest osa, mida toetusest ei hüvitata.

Omafinantseeringuna ei käsitata teisi riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või Euroopa Liidu

institutsiooni või fondi või muu välisabi vahenditest antud tagastamatuid toetusi.

3. peatükk

Nõuded taotlejale ja taotlusele

§ 10. Nõuded taotlejale

(1) Toetust võib taotleda Eesti äriregistris registreeritud äriühing, kes tegutseb transpordi ja

logistika valdkonnas ning kelle eesmärk on liidestuda andmevahetusteenuse kasutamiseks e-

veoselehe platvormiga.

(2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:

1) on nõuetekohaselt täitnud maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide

esitamise kohustuse ja äriregistrile majandusaasta aruannete esitamise kohustuse;

2) taotlejale mis tahes kolme aasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse

alusel taotletava vähese tähtsusega abiga ei tohi ületada 300 000 eurot.

§ 11. Nõuded taotlusele

(1) Taotlus peab sisaldama järgmiseid andmeid, dokumente ja kinnitusi:

1) taotleja nimi ja registrikood;

2) teave, kas taotleja on väike-, keskmise suurusega ettevõtja või suurettevõtja;

3) projekti nimi, planeeritavad tegevused, nende algus- ja lõppkuupäev, projekti eesmärk ja

lühikirjeldus;

4) projektis kavandatud tulemus- ja väljundnäitajad;

5) projekti elluviimise koht;

6) taotletava toetuse ja omafinantseeringu summa;

7) projekti eelarve ning selle kujunemise kalkulatsioon;

8) sisseostetud teenuse kohta hinnapakkumine, kui teenuse maksumus käibemaksuta on

väiksem kui 20 000 eurot ning kaks hinnapakkumist, kui teenuse maksumus käibemaksuta on

20 000 eurot või suurem;

9) projekti tegevus- ja ajakava;

10) kinnitus omafinantseeringu olemasolu kohta;

11) kinnitus, et taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsus võidakse osaliselt või täielikult

vastava aluse esinemisel kehtetuks tunnistada;

12) kinnitus, et taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsuses toodud toetuse summa

avalikustatakse;

13) kinnitus projekti vastavuse kohta põhimõttele „ei kahjusta oluliselt”;

14) sellekohane teave, kui taotleja on projektile või projekti tegevusele taotlenud toetust samal

ajal muudest riigieelarvelistest, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu institutsiooni või

fondi või muu välisabi vahenditest;

15) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;

16) taotleja taotluse esitamise majandusaastale eelnenud majandusaasta bilanss ja

kasumiaruanne, kui majandusaasta aruande esitamise kohustuse täitmise tähtpäev ei ole veel

saabunud, ning taotluse esitamise majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele

eelnenud kvartali seisuga;

17) kui taotleja kuulub kontserni, siis taotleja ja kontserni liikmete skeem vahendusasutuse

avaldatud vormil, kui andmed ei ole Eesti äriregistrist kättesaadavad.

(2) Põhimõte „ei kahjusta oluliselt” on põhimõte, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute

hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–

43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile.

(3) Väike- või keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja, kes vastab Euroopa Komisjoni

määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega

teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) I

lisa artiklis 2 sätestatud kriteeriumitele. Suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta nimetatud

määruse lisa I artiklis 2 sätestatud kriteeriumitele.

4. peatükk

Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine

§ 12. Toetuse taotlemine

(1) Toetust taotletakse jooksvalt.

(2) Samale taotlejale antakse toetust üks kord.

(3) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, peatamisest ja lõpetamisest ning rahastamise eelarvest

annab vahendusasutus teada oma veebilehel.

§ 13. Taotluse menetlemine

(1) Taotluseid menetletakse nende esitamise järjekorras. Vahendusasutus teeb taotluse

rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 20 tööpäeva jooksul taotluse esitamise päevast

arvates.

(2) Kui taotluses avastatakse puudusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja antakse

puuduste kõrvaldamiseks kuni kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise

tähtaeg.

(3) Vahendusasutus võib nõuda määratud tähtpäevaks taotlejalt selgitusi või lisateavet taotluse

kohta, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, milline asjaolu vajab

selgitamist.

(4) Vahendusasutus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotleja ei ole määratud

tähtaja jooksul vahendusasutuse küsitud selgitusi või lisateavet esitanud või puudusi

kõrvaldanud.

§ 14. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine

(1) Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui taotleja vastab määruses sätestatud nõuetele.

(2) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui taotlus vastab määruses sätestatud nõuetele.

(3) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) toetust ei taotleta §-s 2 nimetatud eesmärgil või tulemus- või väljundnäitaja saavutamiseks;

2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid.

(4) Kui taotleja või taotlus ei vasta nõuetele, teeb vahendusasutus taotluse rahuldamata jätmise

otsuse.

§ 15. Taotluse rahuldamine

(1) Taotlus rahuldatakse, kui on täidetud järgmised tingimused:

1) taotleja ja taotlus vastavad nõuetele;

2) projekti elluviimisega panustatakse §-s 2 nimetatud eesmärgi ning tulemus- ja

väljundnäitaja saavutamisse.

(2) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse:

1) otsuse kuupäev ja tegija;

2) lõppsaaja nimi, aadress ja registrikood;

3) projekti nimetus ja number;

4) projekti kogumaksumus;

5) toetuse summa ja toetuse osakaal toetatavatest kuludest;

6) teave vähese tähtsusega abi andmise kohta;

7) projekti eesmärk ja toetatav tegevus;

8) projekti tulemus- ja väljundnäitajad;

9) projekti abikõlblikkuse periood;

10) toetuse maksmise aluseks olevate tulemuste saavutamise tõendamise kord;

11) toetuse tagasinõudmise ning taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused;

12) lõppsaaja kohustused;

13) otsuse vaidlustamise koht, tähtaeg ja kord.

§ 16. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord

(1) Taotlus jäetakse rahuldamata, kui:

1) taotleja või taotlus ei vasta kasvõi ühele määruses sätestatud nõudele;

2) taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada;

3) taotleja mõjutab õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;

4) taotluses on esitatud valeandmeid.

(2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse:

1) otsuse kuupäev ja tegija;

2) taotleja nimi, aadress ja registrikood;

3) projekti nimetus;

4) otsuse põhjendus;

5) otsuse vaidlustamise koht, tähtaeg ja kord.

§ 17. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta vahendusasutuse algatusel või lõppsaaja taotluse

alusel, kui taotluse rahuldamise otsuses nimetatud projekti eesmärk ning projekti väljund- ja

tulemusnäitajad ei muutu.

(2) Vahendusasutus vormistab taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsusena, kui muudetakse

projekti abikõlblikkuse perioodi.

(3) Vahendusasutusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui muudatus

seab kahtluse alla projekti eesmärgi saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise projekti

abikõlblikkuse perioodil.

(4) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab projekti eesmärki

saavutada ja muudatus on põhjendatud.

(5) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab vahendusasutus 20 tööpäeva jooksul

vastavasisulise taotluse saamisest arvates.

(6) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel

juhtudel:

1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt;

2) toetust taotledes või projekti ellu viies on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet

või teave on jäetud teadlikult esitamata;

3) lõppsaaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja lõppsaajal ei ole

toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;

4) lõppsaaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.

§ 18. Otsuse kättetoimetamine

Paragrahvides 15–17 nimetatud otsus saadetakse taotlejale haldusmenetluse seaduse §-des 25–

28 sätestatud viisil.

5. peatükk

Aruannete esitamine, toetuse maksmise tingimused ning toetuse tagasinõudmine ja

tagasimaksmine

§ 19. Lõpparuande esitamine

(1) Lõppsaaja esitab vahendusasutusele projekti lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses

märgitud tähtajal.

(2) Lõpparuandes esitatakse lisaks taaste- ja vastupidavuskava määruse § 14 lõikes 3 sätestatule

vähemalt järgmine teave:

1) projekti nimi, projekti number ja lõppsaaja nimi;

2) projekti tulemuse saavutamiseks tehtud tegevused, saavutatud väljund- ja tulemusnäitajad

ning informatsioon toetuse maksmise aluseks olevate tulemuste saavutamise kohta.

(3) Lõpparuanne esitatakse vahendusasutuse vormil.

§ 20. Toetuse maksmise tingimused

(1) Toetust makstakse, kui taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti eesmärk ja toetatava

tegevus on ellu viidud ning lõpparuandes märgitud näitajad saavutatud.

(2) Toetust makstakse kümne kalendripäeva jooksul lõpparuande kinnitamisest.

§ 21. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine

Vahendusasutus nõuab toetuse tagasi proportsionaalselt rikkumise ulatusega ning tunnistab

taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuse taaste- ja

vastupidavuskava määruse § 11 lõikes 1 toodud alustel.

6. peatükk

Lõppsaaja ja vahendusasutuse kohustused

§ 22. Lõppsaaja kohustused

Lõppsaaja kohustub:

1) tagama taotluse rahuldamise otsuses ette nähtud omafinantseeringu;

2) kasutama toetust vastavalt määrusele ja taotluse rahuldamise otsusele;

3) saavutama projekti eesmärgi ning tulemus- ja väljundnäitajad taotluse rahuldamise otsuses

sätestatud tähtpäevaks;

4) tagastama toetuse tagasinõudmise otsuse alusel;

5) esitama nõutud teabe vahendusasutuse ette nähtud vormil, viisil ja tähtaja jooksul;

6) kandma kõik kulud, mis tulenevad projekti kallinemisest võrreldes taotluse rahuldamise

otsuses kajastatud summaga;

7) teavitama viivitamata kirjalikult vahendusasutust asjaoludest, mis vältimatult või suure

tõenäosusega takistavad projekti eesmärgi saavutamist;

8) võimaldama vahendusasutusel, koordineerival asutusel ja auditeerival asutusel tehtud töid

kohapeal kontrollida, selleks võimaldama juurdepääsu kõikidesse projektidega seotud

ruumidesse ja territooriumidele, mida ta omab, rendib või mistahes muul moel kasutab;

9) andma punktis 8 nimetatud asutuse käsutusse kõik soovitud andmed ja dokumendid viie

tööpäeva jooksul vastava teate saamisest arvates ning osutama kontrolli, auditi ja järelevalve

kiireks tegemiseks igakülgset abi;

10) teavitama avalikkust toetuse päritolust alates taotluse rahuldamise otsuse saamisest, viidates

sellele, et projekti on rahastanud Euroopa Liit taasterahastu NextGenerationEU vahenditest,

ning kasutades objektide ning avalikkusele mõeldud esemete ja dokumentide märgistamisel

Euroopa Liidu embleemi koos märkega „Rahastanud Euroopa Liit – NextGenerationEU“,

järgides taaste- ja vastupidavuskava määruse §-s 12 teavitamisele sätestatud nõudeid;

11) säilitama taotluse, toetuse ja projekti elluviimisega seotud dokumentatsiooni ja materjale

kümme aastat alates taotluse rahuldamise otsuse saamisest;

12) teavitama viivitamata kirjalikult vahendusasutust kõigist toetust taotledes esitatud andmete

muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada lõppsaaja kohustuste

täitmist, sealhulgas aadressi või volitatud esindajate muutumisest, ettevõtja

ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest ja tegevuse

lõpetamisest, seda ka juhul, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris

või avalikustatud massiteabevahendite kaudu.

§ 23. Vahendusasutuse kohustused

Vahendusasutus on kohustatud:

1) kandma vähese tähtsusega abi andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse;

2) kontrollima projekti elluviimist;

3) kontrollima toetuse ja omafinantseeringu kasutamist;

4) seirama toetuse rahastamise eelarve rahalisi jääke ja esitama vajaduse korral nendest ülevaate

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile;

5) koostama toetuse kasutamise seirearuande ja lõpparuande ning edastama need Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile;

6) koostama ja avalikustama toetuse andmise ülevaated;

7) teavitama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toetuse kasutamise takistusest;

8) säilitama toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat viimase taotluse rahuldamise

otsusest arvates.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Rahandusministeerium

Kliimaministeerium

Riigi Tugiteenuste Keskus

05.07.2024 nr 2-2/1849-1

E-veoselehe andmevahetusteenusega

liidestamise toetus

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks määruse „E-veoselehe

andmevahetusteenusega liidestamise toetus“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

Lisad: 1) eelnõu;

2) seletuskiri.

Lisaadressaadid: Transpordiamet

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

Tiina Kruusimägi

54720611 [email protected]

01.07.2024

Majandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „E-veoselehe andmevahetusteenusega

liidestamise toetus“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri

2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavusrahastu elluviimise korraldus ja toetuse

kasutamise üldtingimused“ § 8 lõike 1 alusel.

Määruse abil viiakse ellu taaste- ja vastupidavusrahastu eesmärke. Sellega reguleeritakse taaste-

ja vastupidavuskava kohase komponendi „Ettevõtete digipööre“ reformi „Majanduse

digipöörde toetamine ettevõtetes“ investeeringu „E-veoselehe teenuse arendamine“ tegevusele

„Transpordi- ja logistikaettevõtjate liidestamine eCMRi andmevahetusteenusega“ toetuse

andmist ning selle kasutamise tingimusi ja korda.

Määrusega panustatakse taaste- ja vastupidavusrahastu väljundnäitajatesse, milleks on abi

saavate ettevõtjate arv ning toetatud mikro-, väikeste, keskmiste ja suurettevõtjate arv.

Tabel 1. Taaste- ja vastupidavusrahastu väljundnäitajad

Näitaja Mõõtühik Andmeallikas Mõõtmissagedus

Abi saavate ettevõtjate arv (kokku) tk SFOS Üks kord aastas

Toetatud mikro-, väikeste, keskmiste ja

suurtettevõtjate arv

tk SFOS Üks kord aastas

Ühine näitaja, millesse toetuse andmisega panustatakse, on RCO01, milleks on rahalist toetust

saanud unikaalsete ettevõtjate arv.

E-veoselehe toetusmeetme rakendamine on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi

punkti 3.24 elluviimisega.

Määrusega panustatakse Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud Eesti teadus- ja arendustegevuse,

innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021–2035 (edaspidi ka TAIE) eesmärkide

elluviimisse. Kavandatav e-veoselehe andmevahetusteenusega liidestamise toetamine on TAIE

ettevõtluskeskkonna tegevussuuna, täpsemalt konkurentsivõimelise ja targa ettevõtlus- ja

tarbimiskeskkonna loomise tähtsaim tegevus, millega vähendatakse ettevõtja halduskoormust,

soodustades reaalajamajanduse arengut ja rakendamist.

Samuti aitab meede ellu viia Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323

„Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ § 23 punkti 1 alusel kehtestatud

ning väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri käskkirjaga nr 200 30.09.2020 kinnitatud

strateegiadokumendi „Reaalajamajanduse visioon 2020–2027“ sätestatud eesmärke.

E-veoselehe andmevahetusteenusega liidestamise meetmega toetatakse digipööret transpordi-

ja logistikasektoris, et luua terviklik lähenemine transpordi- ja logistikasektori ettevõtjate

äriprotsesside digitaliseerimise kaudu. Käesolev meede on jätk meetmele „E-veoselehe teenuse

arenduse toetus”, mille eesmärk oli luua e-CMRi andmevahetusteenuse (ehk e-veoselehe

andmevahetusteenuse) vastavalt eFTI määrusele: e-veoselehe andmevahetusteenuse loomise

tulemusel vahetab e-veoselehe teenuse pakkuja / kasutusel olev tarkvarasüsteem andmeid

maanteetranspordisektori eri osalistega.

Määruse raames liidestatakse transpordi- ja logistikaettevõtjad e-veoselehe

andmevahetusteenusega: e-veoselehe andmevahetusteenuse arenduste tulemusel on ettevõtjal

võimekus vahetada e-veoselehe andmeid masinloetaval kujul.

Kahe meetme arenduste tulemusel ja koosmõjul väheneb ettevõtjate (transpordi- ja

logistikaettevõtjad) halduskoormus, saavutatakse kulude kokkuhoid, paraneb andmekvaliteet ja

suureneb statistika usaldusväärsus, sh on kontrolliasutustel (nt Politsei- ja Piirivalveamet,

Transpordiamet, Maksu- ja Tolliamet jne) võimalik indekseerida e-CMRi (ehk e-veoselehe)

andmeid (ning tekib võimalus turvaliselt ja usaldusväärselt kontrollida territooriumi läbivate

veokite vajalikke andmeid masinloetaval kujul. Lisaks saavutatakse kontrolli- ja

järelevalvetoiminguid tehes oluline aja kokkuhoid.

Toetust on plaanis anda üle kogu Eesti. Toetust saab taotleda vahendusasutuse teavitatud

taotluste vastuvõtmise kavandatud perioodil või rahaliste vahendite jätkumiseni. Meetme

eelarve on 4,7 miljonit eurot. Meedet rahastatakse taaste- ja vastupidavusrahastust.

Eelnõuga nähakse ette toetuse andmise tingimused ja määrusespetsiifilised toetuse andmise

menetlusnormid ning toetuse taotleja ja toetuse lõppsaaja kohustused ning ministeeriumi ja

vahendusasutuse õigused ja kohustused.

1. Eelnõu ettevalmistaja

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

digimajanduse osakonna reaalajamajanduse valdkonna koostöö projektijuht Tiina Kruusimägi

(e-post [email protected], tel 625 6318) ning Ettevõtlus- ja Innovatsiooni Sihtasutuse

teenusejuht Kristiina Niilits. Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollisid Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeeriumi strateegiaosakonna välisvahendite õiguse nõunik Cyrsten

Rohumaa (e-post [email protected], tel 631 3609) ja õigusosakonna õigusnõunik

Gerly Lootus (e-post [email protected], tel 639 7652) ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutuse õigusosakonna juristid Terje Kleemann (e-post [email protected], tel 627

9340) ja Reelika Urmet (e-post [email protected], tel 5674 8580). Eelnõu ja seletuskirja on

keeletoimetanud Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Merike Koppel

(e-post [email protected], tel 5856 9469).

1.2. Märkused

Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse

taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.02.2021, lk 17–75), rakendamisega ning Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2020/1056 elektroonilise kaubaveoteabe kohta (ELT L

249, 31.07.2020, lk 33–48).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kuuest peatükist ja 23 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt:

1. Üldsätted;

2. Toetatavad tegevused, kulud ja toetuse osakaal;

3. Nõuded taotlejale ja taotlusele;

4. Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine;

5. Aruannete esitamine, toetuse maksmise tingimused ning toetuse tagasinõudmine ja

tagasimaksmine;

6. Lõppsaaja ja vahendusasutuse kohustused.

1. peatükk. Üldsätted

Eelnõu 1. peatükis kirjeldatakse määruse kohaldamisala, sätestatakse toetuse andmise eesmärk,

oodatav tulemus ja väljund, kirjeldatakse määruses kasutatavaid termineid, selgitatakse meetme

rakendamist, sätestatakse vahendusasutus ning reguleeritakse vaide esitamist.

Eelnõu §-s 1 sätestatakse määruse kohaldamisala, mille kohaselt reguleeritakse määrusega

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja

vastupidavusrahastu, artikli 18 lõikes 1 nimetatud taaste- ja vastupidavuskava kohase

investeeringu „E-veoselehe andmevahetusteenuse loomine“ tegevuse „Transpordi- ja

logistikaettevõtjate liidestamine eCMR andmevahetusteenusega“ elluviimist.

E-veoselehtede andmevahetusteenusega liidestamine kuulub reaalajamajanduse valdkonda,

mille üks tähtsaim tegevus on e-veoselehtede kasutuselevõtt.

Reaalajamajanduse all mõistetakse digitaalset ökosüsteemi, kus tehingud mitmesuguste

majandussubjektide vahel toimuvad reaalajas või peaaegu reaalajas struktureeritud

masinloetavate ja standardsetes vormingutes digitaalandmete võimalikult automaatse

vahetamise teel ning tulemuseks on kiirem teabevahetus ja parem juurdepääs teabele, mis peaks

vähendama protsesside viiteaegu, säästma ressursse ja vähendama tehingukulusid, suurendama

organisatsioonide kulutõhusust ja ettevõtjate konkurentsivõimet, kiirendama ja täpsustama

otsustusprotsesse, parandama läbipaistvust ning stimuleerima majanduslikke ja sotsiaalseid

uuendusi (Robert Krimmer, Tarmo Kadak, Art Alishani, Maarja Toots, Ralf-Martin Soe,

Carsten Schmidt (2019) „Reaalajamajanduse aluste ja rakendusvõimaluste uuring“. Tallinn:

Tallinna Tehnikaülikool). Jõesaare (Anne-Ly Jõesaar (2020) „E-arvete kasutamist mõjutavad

tegurid Eesti põllumajandusettevõtete näitel“) järgi sisaldab reaalajamajandus muu hulgas

masinloetavusel põhinevaid digitaalseid lahendusi, nagu näiteks e-arved, e-kviitungid, e-

saatelehed ja e-aruanded. Pikemas perspektiivis on eesmärk jõuda bürokraatiavaba

ettevõtluskeskkonnani, mis avaldab positiivset mõju nii ettevõtjatele kui ka tarbijatele.

E-veoseleht (Hurt, U., Mering, H., Ševtšenko, E., Lusti, L., Kirs, C., Nurk, L. 2021 „Analüüs

e-veoselehe riigisiseseks kasutuselevõtuks arendusmudeli väljatöötamiseks“) on

digitaliseeritud veoseleht, riigisisene ja rahvusvaheline digitaalne, e-veoselehe teenuse ja

platvormi abil koostatav andmekogum, mis vastab veokirjale ja veoselehele seatud nõuetele.

E-veoselehe platvormiga liidestamine puudutab otseselt transpordi- ja logistikasektori arengut.

Vaatamata tehnoloogia kiirele arengule on Eesti transpordisektor võrreldes teiste

majandusharudega mõningal määral maha jäänud ja see pidurdab majanduse arengut.

Ligikaudu 99% Euroopa Liidu territooriumil toimuvate piiriüleste vedude puhul kasutatakse

endiselt paberdokumente, vaatamata sellele, et teabevahetuse digitaliseerimisega on võimalik

märkimisväärselt suurendada vedude tõhusust ning seeläbi aidata kaasa ühtse turu sujuvale

toimimisele. Andmete paljusus ja nende ristkasutuse puudumine koos ühtsete nõuete

puudumise ja vähese kasutusega on loonud olukorra, mis pidurdab teiste valdkondade arengut.

Logistikaahela vähesel digitaliseerimisel on mitu põhjust: näiteks killustatud IT-keskkond,

mida iseloomustavad arvukad koostalitlusvõimeta süsteemid/lahendused, mis on ette nähtud

veoteabe ja -dokumentide elektrooniliseks vahetamiseks nii ettevõtjate vahel kui ka ettevõtjate

ja pädevate ametiasutuste vahel. Puudub otsene digitaliseerimise sund ja kuna digilahenduste

juurutamine on ressursimahukas, siis pole ka paljud ettevõtjad digilahendustele üle läinud. E-

veoselehe andmevahetusteenuse arendustega loodi platvormid, mille abil on võimalik nii

ettevõttesisesed kui ka ettevõttevahelised protsessid ja nende toimimise aluseks olevad andmed

korrastada ning luua uuendatud digitaalselt toimiv äriprotsess. Ettevõtjate infosüsteemide ja

andmete edastamiseks ning eri infosüsteemide omavahelise liidestamisega kaob vajadus

andmete taassisestamiseks infosüsteemidesse, mis omakorda vähendab käsitsi tehtava töö

mahtu, minimeerib taassisestamisel tehtavaid vigu, laiendab infosüsteemide funktsionaalsust,

tõstab nende efektiivsust ja kasvatab andmetöötluse kiirust.

Uudsete digitaalsete protsessideni jõudmiseks ning transpordi- ja logistikasektori

digitaliseerimise edendamiseks on enne käesoleva määruse raames planeeritud tegevuste

elluviimist tehtud mitu olulist edusammu. Näiteks arendati riigi innovatsiooniprogrammis

Accelerate Estonia välja kaubavedude digitaalse platvormi LogiXDigi kontseptsioon ja

esimene prototüüp, mis ühendab tulevikus Eesti e-CMRi teenuse pakkujaid.

Innovatsiooniprogrammi jätkutegevusena loodi eraettevõte Digilogistika Keskus OÜ, mis

keskendub Eesti teenusepakkujate ühendamisele ja on seadnud eesmärgiks hallata

multimodaalseid vedusid keskse andmevahetuskihi kaudu. 2020. aastal viidi ellu

rahvusvaheline projekt DIGINNO-Proto, mida rahastas Põhjamaade Ministrite Nõukogu.

Projekti käigus loodi e-veoselehe indeksiregistri prototüüp, mis võimaldab piiriülest

andmevahetust eCMRi andmete indekseerimise teel Eesti, Läti, Leedu ja Poola riigiasutuste ja

eCMRi teenuse pakkujate vahel. Prototüüp võimaldab e-CMRi ja muude veoselehtede

kaugkontrollimist (k.a piiri- ja maanteekaamerate abil), füüsiline kontroll on vajalik vaid juhul,

kui esinevad nähtavad puudused, dokumendid ei ole kontrolliks digitaalselt kättesaadavad või

kätkevad riske. eCMRi prototüübi funktsionaalsust arendati edasi ja katsetati maanteevedudel

ka aastal 2021 DINNOCAP projekti raames, mida rahastas INTERREG Baltic Sea Region.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/1056 elektroonilise kaubaveo teabe kohta

(edaspidi eFTI määrus) loob raamistiku ohutuks, turvaliseks ja täielikult

koostalitlusvõimeliseks teabevahetuseks ettevõtjate ja ametiasutuste vahel kaupade liikumise

kohta ELis. eFTI määrus kohustab pädevaid asutusi, kelleks Eestis on Politsei- ja

Piirivalveamet, Maksu- ja Tolliamet ning Transpordiamet, aktsepteerima elektroonilisi

kaubaveo saatedokumente. Digitaalsete kaubaveo saatelehtede kasutuselevõtmine, mille puhul

asendatakse paberil veodokumendid digitaalsete andmevahetusteenustega, on olulise

tähtsusega kogu valdkonna arengut silmas pidades.

E-veoselehtede arendusest võidab nii erasektor kui ka avalik sektor. E-veoseleht aitab olulisel

määral nii aega säästa kui ka suuremat läbipaistvust saavutada. Teenusearenduse tulemusena

on võimalik andmeid reaalajas kontrollida ning see vähendab ressursside liigset kasutamist ja

ajakulu – probleeme on võimalik ennetada.

Eelnõu § 1 lõikes 2 nimetatakse vähese tähtsusega abi andmist reguleeriva Euroopa Komisjoni

määrus (EL) 2023/2831, millest vähese tähtsusega abi andmisel lähtutakse ning lõikes 3

sätestatakse juhud, mille puhul määrust ei kohaldata.

Määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL)

nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023), tähenduses.

Eelnõu §-s 2 sätestatakse toetuse andmise eesmärk ja oodatav tulemus.

Dokumendi „Eesti Maanteetranspordi digitaliseerimise visioon ja teekaart 2021–2024“

kohaselt on logistikasektor oluline teenuste eksportija ning ühtlasi oluline lüli Eesti tööstusele

ja eksportivatele ettevõtjatele kaupade viimisel maailmaturule. Logistikasektori osakaal SKTst

on eri hinnangutel kuni 18 protsenti (sõltuvalt sellest, millised seonduvad tegevused sektorisse

hõlmatakse). Eestis on üle 3000 transpordiettevõtja ning kokku ligi 6000 logistikaettevõtjat,

mis kokku annavad tööd umbes 10%-le riigi töötavast elanikkonnast. Transpordiinfo

digitaliseerimisest saadav kasu jaotub ühtlaselt sisemajanduse koguprodukt majandusharude

vahel ja kuigi selle suurim otsene mõju avaldub loomulikult transpordisektorile, sõltuvad

logistika efektiivsusest otseselt tööstus- ja kaubandusettevõtjad. Riigi ja avalike teenuste

seisukohast saab mõju hinnata efektiivsema töökorralduse, bürokraatia ja varimajanduse

osakaalu vähenemise kaudu, mis tuleneb peamiselt veoprotsessi läbipaistvusest ja andmepõhise

kontrolli võimalustest. Euroopa Komisjoni tellitud uuringu kohaselt suureneb kaubavedu ELis

praeguste suundumuste ja vastuvõetud ELi poliitika kohaselt aastaks 2050 praegusega

võrreldes 51%. Eesti on selle suundumuse osa. Lisaks majanduslikule mõjule kaasneb

transpordi digitaliseerimisega keskkonnamõju vähenemine, mis aitab saavutada Pariisi

kliimakokkuleppes ja Euroopa rohelises kokkuleppes sätestatud eesmärke, tagades seejuures

ootuspärase (kaupade) liikuvuse.

Euroopa Komisjoni uuringu kohaselt aitab veodokumentide digitaliseerimine säästa aastas kuni

60% väike- ja keskmiste ettevõtjate halduskuludest. Riigi suurim kasu on loomulikult

koordineeritud tegevus ühtse andmestiku alusel, mis võimaldab pädevatel asutustel teha

järelevalvet efektiivsemalt, omada sündmuspõhist statistilist andmestikku kaupade liikuvuse

kohta, suurendada liiklusohutust ja paindlikkust teekasutustasude ja muude maksude kogumisel

ning erilubade ja sertifikaatide väljastamisel. Riikidevaheline koostöö aitab ühtlustada

kohalikku seadusandlust ja soodustab digitaalse ühisturu loomist. Arvestatavalt suur on ka

keskkonnamõju vähenemine („Eesti Maanteetranspordi digitaliseerimise visioon ja teekaart

2021–2024“). Ühtlasi annab veodokumentide digitaliseerimine veoprotsessi osalistele ja

kontrollijatele nähtavaks tegemine pandeemia korral võimaluse muuta maanteetransport

kontaktivabaks, kus kontrollimine ja teabe vahetamine veose dokumentatsiooni kohta ei vaja

auto peatamist ega autojuhi ning ametniku otsekontakti („Eesti Maanteetranspordi

digitaliseerimise visioon ja teekaart 2021–2024“).

Dokumentide ja andmevahetuse digitaliseerimise valdkonda on palju muutnud Euroopa

Komisjoni elektroonilise kaubaveoteabe (eFTI) määrus, mis kohustab ELi liikmesriike

aktsepteerima kaubaveo dokumente digitaalsel kujul. E-veoselehe andmete vahetamise

teenusega liidestamine, mis on käesoleva eelnõu fookuses, on kogu transpordi- ja

logistikasektori digitaliseerimise protsessi seisukohast tähtis.

Eelnõu § 2 lõike 1 kohaselt on toetuse andmise eesmärk toetada digipööret transpordi- ja

logistikasektoris ettevõtjate äriprotsesside digitaliseerimise kaudu. Fookusesse on võetud

transpordisektor ja selle digitaliseerimine.

Eelnõu § 2 lõige 2 sätestab väljundnäitaja.

Tabel 3. Väljundnäitaja

Väljundnäitaja Mõõtühik Andmeallikas Mõõtmise aeg

Transpordi- ja

logistikaettevõtjate liidestamine

eCMR andmevahetusteenusega

tk Projekti lõpparuanne Projekti abikõlblikkuse

perioodi lõppkuupäev

Määruse kohaselt on väljundnäitajaks transpordi- ja logistikaettevõtjate liidestamine eCMRi

andmevahetusteenusega, mis toimib eFTI määruses) sätestatud nõuetekohase e-veoselehe

andmevahetusteenusena.

Eelnõu § 2 lõige 3 sätestab tulemusnäitaja, millesse toetuse andmisega panustatakse, milleks

on uute ja uuendatud avalike digiteenuste, -toodete ja -protsesside kasutajad.

Tabel 4. Tulemusnäitaja

Tulemusnäitaja

Mõõtühik Andmeallikas Mõõtmise aeg

Uute ja uuendatud

avalike digiteenuste, -

toodete ja -protsesside

kasutajate arv

tk Projekti lõpparuanne Projekti abikõlblikkuse

perioodi lõppkuupäev

Iga projekti elluviimise tulemusel arendatakse välja liidestus e-veoselehe

andmevahetusteenusega.

Eelnõu §-s 3 esitatakse eelnõus kasutatavad terminid.

Oluline termin käesoleva määruse kontekstis on „e-veoselehe platvorm“, mille all mõistetakse

eFTI määruse artikli 3 punkti 10 tähenduses (ingl eFTI platform) info- ja

kommunikatsioonitehnoloogial (edaspidi IKT) põhinevat lahendust, mis on ette nähtud eFTI

töötlemiseks. Oluline termin on ka „liidestamine“, mille all mõeldakse tarkvarakomponendi või

tarkvarakomponentide loomist, mille kaudu luuakse andmevahetus komponentide vahel, et

võtta kasutusele uus e-veoselehe platvormi kaudu toimiv digitaliseeritud äriprotsess.

Eelnõu § 4 kohaselt täidab toetuse vahendusasutuse ülesandeid Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus (edaspidi vahendusasutus). Vahendusasutuse ülesanne on korraldada taotlusvooru

avamine, taotluste vastuvõtt, nende menetlemine, väljamaksete tegemine, järelevalve tegemine

toetuse kasutamise üle jms.

Eelnõu § 5 sätestab vaide esitamise korra. Vahendusasutuse otsuse või toimingu peale võib

esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras ning vaide lahendab vahendusasutus.

2. peatükk.

Toetatavad tegevused, kulud ja toetuse osakaal

Eelnõu 2. peatükis kirjeldatakse toetatavaid tegevusi, käsitletakse toetatavaid kulusid,

sätestatakse projekti abikõlblikkuse perioodi puudutavad põhimõtted ning esitatakse toetuse

maksimaalne summa, osakaal ja tingimused.

Eelnõu § 6 nimetab toetatava tegevuse, tuues lõikes 1 välja, et toetust antakse projektile, mille

elluviimisega panustatakse §-s 2 nimetatud eesmärgi ning tulemus- ja väljundnäitaja

saavutamisse transpordi- ja logistikasektori ettevõtjate liidestamise kaudu eCMRi andmete

vahetamise teenusega. Sobilik projekt peab panustama nii eesmärgi kui ka tulemus- ja

väljundnäitaja saavutamisse.

Eelnõu § 6 lõige 2 esitab toetatava tegevuse, milleks on e-veoselehe platvormi ja

andmevahetusteenusega liidestamiseks vajalik arendustöö.

Eelnõu § 7 sätestab projekti toetatavad ja mittetoetatavad kulud. Paragrahvi 7 lõike 1 kohaselt

on toetatav kulu taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuse elluviimiseks taotleja tehtav

põhjendatu kulu. Samal ajal peavad kulud vastama kõnesoleva määruse tingimustele.

Eelnõu § 7 lõige 2 sätestab eCMR andmevahetusteenusega liidestumise kulud. Toetatavad on:

1) töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed;

2) võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu ning tasult makstavad riiklikud maksud ja maksed.

Eelnõu § 7 lõige 3 sätestab mittetoetatavad kulud, näiteks ei ole toetatav kulu käibemaks. Lisaks

tuleb silmas pidada, et toetatavad ei ole muud kulud, mis ei ole seotud projekti toetatavate

tegevustega. Käesoleva määruse § 11 lõike 6 kohaselt tuleb taotlust esitades esitada muu hulgas

projekti eelarve kalkulatsioon ja selle põhjendused, mis on aluseks taotluse vastavaks

tunnistamisel.

Eelnõu § 8 käsitleb projekti abikõlblikkuse perioodi ning lõike 1 kohaselt on abikõlblikkuse

periood toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused

algavad ja lõpevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.

Eelnõu § 8 lõike 2 kohaselt algab projekti abikõlblikkuse periood taotluse esitamise hetkest või

taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäevast ning lõpeb taotluse

rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid kõige hiljem 31. detsembril 2025. a. Nimetatud

nõue on sätestatud selleks, et meetme eesmärk saavutataks õigeks ajaks.

Eelnõu § 8 lõike 3 kohaselt on projekti abikõlblikkuse periood kuni kuus kuud. Kui tekib

põhjendatud vajadus, siis saab eelnõu § 8 lõike 5 kohaselt projekti abikõlblikkuse perioodi

pikendada mõistliku aja võrra, kuid oluline on silmas pidada, et saavutatav tulemus peab olema

endiselt kooskõlas toetuse eesmärkidega ning tegevused peavad olema ellu viidud hiljemalt 31.

detsembriks 2025. aastal, et tagada taaste- ja vastupidavusrahastu kavas kavandatud tegevuste

tähtaegne elluviimine.

Eelnõu § 8 lõike 4 kohaselt loetakse projekt lõppenuks pärast projekti lõpparuande kinnitamist

vahendusasutuse poolt ja lõppsaajale makse tegemist.

Eelnõu § 9 sätestab toetuse maksimaalse summa, maksimaalse osakaalu ja tingimused.

Eelnõu § 9 lõike 1 kohaselt on toetuse maksimaalne summa 15 000 eurot ühe taotleja kohta.

Eelnõu § 9 lõige 2 määrab kindlaks toetuse maksimaalse osa abikõlblikest kuludest: 70 protsenti

ning eelnõu § 9 lõike 3 kohaselt peab omafinantseering katma abikõlblikest kuludest osa, mida

toetusest ei hüvitata. Seda tuleb arvesse võtta ka projekti tegevuste kavandamisel.

3. peatükk. Nõuded toetuse taotlejale ja taotlusele

Eelnõu 3. peatükis sätestatakse nõuded taotlejale ja taotlusele.

Eelnõu § 10 lõike 1 järgi võib toetust taotleda Eesti äriregistris olev äriühing, kelle projekt on

suunatud maanteetranspordi eCMRi andmevahetusteenuse kasutamisele.

Pakkujate kvalifitseerimisel kasutatakse Eesti äriregistrile esitatud majandusaasta aruannetes

sisalduvat teavet.

Eelnõu § 10 lõige 2 sätestab taotlejale esitatavad nõuded. Taotleja peab vastama taaste- ja

vastupidavuskava määruse § 5 lõikes 1 sätestatud nõuetele ning lisaks määruses sätestatud

nõuetele. Paragrahvi 10 lõike 2 punkti 1 kohaselt peab taotleja olema taotluse esitamise hetkeks

nõuetekohaselt täitnud maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise

kohustuse ja majandusaasta aruannete esitamise kohustuse. Paragrahvi 10 lõike 2 punkt 2

selgitab, et taotlejale mis tahes kolme aasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos määruse

alusel taotletava vähese tähtsusega abiga ei tohi ületada 300 000 eurot.

Eelnõu § 11 sätestab nõuded taotlusele ja taotlusega esitatavatele dokumentidele.

Vahendusasutusel on õigus küsida taotlejalt ka asjakohaseid lisaandmeid, kui need on vajalikud

otsuse tegemiseks.

Kui taotleja kuulub kontserni, siis tuleb esitada taotleja ja kontserni liikmete skeem

vahendusasutuse vormil, kui andmed ei ole Eesti äriregistrist kättesaadavad. See on oluline

teave toetuse andmisel riigiabi analüüsi tegemiseks.

4. peatükk. Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine

Eelnõu 4. peatükis sätestatakse toetuse taotlemise, taotluste menetlemise, projektide

hindamise, toetusetaotluse rahuldamise, mitterahuldamise ning taotluste rahuldamise otsuse

kehtetuks tunnistamise ja muutmise kord.

Eelnõu § 12 sisaldab taotlusvooru avamist ja toetuse taotlemist puudutavaid sätteid.

Eelnõu § 12 lõike 1 kohaselt saab toetust taotleda jooksvalt,.

Eelnõu § 12 lõike 3 kohaselt peab vahendusasutus andma taotluste vastuvõtmise alustamisest,

peatamisest ja lõpetamisest ning rahastamise eelarvest teada oma veebilehel.

Eelnõu § 13 sätestab taotluse menetlemise korra.

Eelnõu § 13 lõike 1 kohaselt on vahendusasutusel aega taotlust menetleda kuni 20 tööpäeva.

Paragrahvi 13 lõige 2 sätestab, et kui taotluses avastatakse puudusi, teavitab vahendusasutus

sellest viivitamata taotlejat ja annab puuduste kõrvaldamiseks kuni kümme tööpäeva, mille

võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. Lõike 3 kohaselt võib vahendusasutus nõuda

taotlust menetledes oma määratud tähtpäevaks taotlejalt selgitusi või lisateavet taotluses

esitatud andmete kohta, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, milline

asjaolu vajab selgitamist. Lõike 4 kohaselt teeb vahendusasutus juhul, kui taotleja ei ole

määratud tähtaja jooksul vahendusasutuse küsitud selgitusi või lisateavet esitanud või puudusi

kõrvaldanud, taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

Eelnõu § 14 sätestab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused.

Eelnõu § 14 lõike 1 kohaselt hindab vahendusasutus menetlusse võetud taotluse ja taotleja

nõuetele vastavust ning lõike 2 kohaselt tunnistatakse taotlus nõuetele vastavaks, kui see vastab

määruses sätestatud nõuetele.

Eelnõu § 14 lõike 3 kohaselt ei tunnistata taotlust nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks

järgmistest asjaoludest:

1) toetust ei taotleta §-s 2 nimetatud eesmärgil või tulemus- või väljundnäitaja saavutamiseks;

2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid.

Eelnõu § 14 lõige 4 sätestab, millal tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

Eelnõu § 15 sätestab taotluse rahuldamise korra.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja

vastupidavusrahastu elluviimise korraldus ja toetuse kasutamise üldtingimused“ § 3 punktile 5

on lõppsaaja isik, kelle toetuse saamise taotlus on rahuldatud.

Eelnõu § 15 lõige 1 selgitab, millal taotlus rahuldatakse ja lõige 2 sätestab, mida otsuses

märkima peab.

Eelnõu § 16 sätestab taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja korra.

Eelnõu § 16 lõige 1 sätestab taotluse rahuldamata jätmise alused ja lõige 2 taotluse rahuldamata

jätmise otsusele esitatavad nõuded.

Eelnõu § 17 sätestab taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise korra.

Lõike 1 kohaselt muudetakse taotluse rahuldamise otsust vahendusasutuse algatusel või

lõppsaaja esindusõigusliku isiku digitaalselt allkirjastatud taotluse alusel, kui taotluse

rahuldamise otsuses nimetatud projekti eesmärk ning projekti väljund- ja tulemusnäitajad ei

muutu. Lõige 2 sätestab juhud, mil vahendusasutus vormistab taotluse rahuldamise otsuse

muutmise otsusena.

Eelnõu § 17 lõike 4 kohaselt võib taotluse rahuldamise otsust muuta tagasiulatuvalt, kui see

aitab projekti tulemust saavutada ja muudatus on põhjendatud.

Eelnõu § 17 lõike 5 kohaselt otsustab vahendusasutus taotluse rahuldamise otsuse muutmise 20

tööpäeva jooksul vastavasisulise taotluse saamisest alates.

Eelnõu § 18 kohaselt toimetatakse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus, samuti

kehtetuks tunnistamise või muutmise otsus taotlejale või lõppsaajale kätte haldusmenetluse

seaduse §-des 25–28 sätestatud viisil.

5. peatükk. Aruannete esitamine, toetuse maksmise tingimused ning toetuse

tagasinõudmine ja tagasimaksmine

Peatükk 5 käsitleb aruannete esitamist ning toetuse maksmise, tagasinõudmise ja

tagasimaksmise täpsemaid tingimusi.

Eelnõu § 19 sätestab toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise.

Eelnõu § 19 lõike 1 kohaselt on lõppsaajal kohustus esitada vahendusasutusele lõpparuanne.

Eelnõu § 19 lõige 2 sätestab teabe, mis tuleb lõpparuandes esitada:

1) taotluse rahuldamise otsuses märgitud projekti nimi, projekti number ja lõppsaaja nimi;

2) projekti tulemuse saavutamiseks tehtud tegevused, saavutatud väljund- ja tulemusnäitajad,

teave toetuse aluseks olevate tulemuste saavutamise kohta.

Lisaks tuleb seal esitada taaste- ja vastupidavuskava määruse § 14 lõike 3 kohaselt:

 aruandeperiood;

 tehtud tööd ja tegevused, andmed projekti arengu kohta, asjakohasel juhul

teave riigihangete või tehtud ostude kohta ning asjakohane teave tulemuste

saavutamise kohta;

 lõppsaaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;

 lõppsaaja kinnitus andmete õigsuse kohta ja aruande esitamise kuupäev;

 taotluse rahuldamise otsuses märgitud projekti nimi, projekti number ja

lõppsaaja nimi.

Eelnõu § 19 lõike 3 kohaselt tuleb projekti lõpparuanne esitada vahendusasutusele,

vahendusasutuse koostatud vormil.

Eelnõu § 20 käsitleb toetuse maksmise tingimusi. Toetust makstakse 10 kalendripäeva jooksul

arvates lõpparuande kinnitamisest.

Toetust makstakse vastavalt taaste- ja vastupidavuskava määruse § 9 lõike 3 punktile 2. Seega,

peavad toetuse maksmise aluseks olema täidetud määruses sätestatud tingimused, milleks on

projekti eesmärgi ja toetatava tegevuse elluviimine ning lõpparuandes märgitud näitajate

saavutamine.

Eelnõu § 21 käsitleb toetuse tagasinõudmist ja tagasimaksmise põhimõtteid.

Eelnõu § 21 lõike 2 kohaselt lähtutakse toetuse tagasinõudmisel taaste- ja vastupidavuskava

määruse § 11 lõigetes 3-10 sätestatust. Näiteks sätestab eelpooltoodu muuhulgas tingimuse, et

taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise ja toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha

viie aasta jooksul või, kui toetuse suurus on 60 000 eurot või sellest väiksem, kolme aasta

jooksul projektile viimase makse tegemisest, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liidu õigusest

tuleneb teisiti. Samamoodi sätestatakse, et lõppsaaja peab tagasinõutud toetuse maksma tagasi

60 kalendripäeva jooksul, ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi nõude puhul nelja kuu

jooksul, tagasinõude otsuse kehtima hakkamise päevast alates; tagasimaksmisele kuuluva

toetuse võib tasaarveldada sama projekti raames maksmisele kuuluva toetusega. Lisaks sätestab

taaste- ja vastupidavuskava määrus muuhulgas selle, et kohustuse või tingimuse täitmata

jätmise laadist tulenevalt vähendatakse toetust 2, 5, 10, 25, 50, 75 või 100 protsenti projektile

või selle tegevusele eraldatud toetusest. Toetuse tagasinõudjal on õigus rakendada

kaalutlusõigust. Tähele tuleb panna, et tagasinõutud toetuse tähtajaks tagasi maksmata jätmise

korral kohaldatakse viivist vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 49.

6. peatükk. Lõppsaaja ja vahendusasutuse kohustused

Eelnõu 6. peatükis kehtestatakse lõppsaaja ja vahendusasutuse kohustused.

Eelnõu § 22 punkti 1 kohaselt kohustub lõppsaaja tagama toetuse rahuldamise otsuses ette

nähtud omafinantseeringu.

Eelnõu § 22 punkti 10 kohaselt kohustub lõppsaaja teavitama avalikkust toetuse päritolust alates

toetuse rahuldamise otsuse saamisest, lähtudes taaste- ja vastupidavuskava määruse §-s 12

sätestatud nõuetest. Näiteks on lõppsaaja kohustatud teavitama avalikkust toetuse päritolust

alates toetuse rahuldamise otsuse saamisest, viidates kõnes või tekstis, et projekti on rahastanud

Euroopa Liit taasterahastu NextGenerationEU vahenditest, ning kasutades objektide ning

avalikkusele mõeldud esemete ja dokumentide märgistamisel Euroopa Liidu embleemi koos

märkega „Rahastanud Euroopa Liit – NextGenerationEU” kooskõlas taaste- ja

vastupidavuskava määruse § 12 punktides 2–11 kehtestatud tingimustega. Ka ese, dokument

või muu teabekandja, mis on mõeldud avalikkusele, osalistele, lõppsaajatele või projekti

sihtrühmale, ning veebileht või selle mobiilivaade, mille kaudu edastatakse projektiga seotud

teavet, tähistatakse embleemiga.

Eelnõu § 23 reguleerib vahendusasutuse kohustusi. Vahendusasutus on kohustatud:

1) kandma vähese tähtsusega abi ja riigiabi andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse;

2) kontrollima projekti elluviimist;

3) kontrollima toetuse ja omafinantseeringu kasutamist;

4) seirama toetuse rahastamise eelarve rahalisi jääke ja esitama vajaduse korral nendest ülevaate

ministeeriumile;

5) koostama toetuse kasutamise seirearuande ja lõpparuande ning edastama need

ministeeriumile;

6) koostama ja avalikustama toetuse andmise ülevaated;

7) teavitama ministeeriumi toetuse kasutamise takistusest;

8) säilitama toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat viimase taotluse rahuldamise

otsusest arvates.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on vastavuses järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:

1. Euroopa Komisjoni määrus (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2831,

15.12.2023);

2. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L

187, 26.06.2014, lk 1–78);

3. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja

vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.02.2021, lk 17–75);

4. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/1056 elektroonilise kaubaveoteabe kohta

(ELT L 249, 31.07.2020, lk 33–48).

4. Määruse mõjud

Toetusmeetme abil viiakse ellu Vabariigi Valitsuse 15. juulil 2021. a kinnitatud TAIE

eesmärke. E-veoselehe arendused on TAIE ettevõtluskeskkonna tegevussuuna

„Konkurentsivõimelise ja targa ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna loomine“ üks tegevusi,

millega vähendatakse ettevõtja halduskoormust, soodustades reaalajamajanduse arengut ja

rakendamist.

Samuti viiakse meetmega ellu majandus- ja taristuministri ning väliskaubandus- ja

infotehnoloogiaministri 30. septembri 2020. a käskkirjaga nr 200 „Reaalajamajanduse visioon

2020–2027“ sätestatud e-veoselehtede laialdase kasutuselevõtu eesmärki.

Määruse rakendamine eeldab selleks vajalike tegevuste elluviimist ja sellega kaasneb

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse töökoormuse vähene kasv.

Meede mõjutab positiivselt ettevõtluse arengut, aidates kaasa digipöördele transpordisektoris.

Transpordisektori areng on üldise majandusarengu oluline komponent. Tegevuseks vajaliku

eelkaardistamise loomine aitab kaudselt kaasa kogu ettevõtja äriprotsesside digitaliseerimisele

ning parandab ettevõtja juhtimise ja planeerimise kvaliteeti. Riikliku e-veoselehe

kasutuselevõtt suurendab veondussektori läbipaistvust. Võimalikuks muutub realistliku

statistika tegemine. Kui e-veoselehe lahendus on integreeritud Politsei- ja Piirivalveameti ning

Transpordiameti infosüsteemidega, saavad nad veostest parema ülevaate. Veokijuhtide

halduskoormus väheneb väiksema arvu peatamiste ja kontrollide kaudu ning samuti

aruandluskohustuse täitmisel. Kauba saaja, kes kasutab e-veoselehe süsteemi, saab aegsamini

teada, milline kaup ja millal temani jõuab. Sellel võib olla kaudne mõju tulude kasvule, kuna

tootmist saab täpsemalt planeerida.

Reaalajamajanduse lahendustele üleminek mõjutab oluliselt ka kasvuhoonegaaside heidet tänu

protsesside automatiseerimisele. Kuna automatiseerimine vähendab ajakulu ja sellega

kaasnevat elektri- ja soojusenergia ning kütuste kasutust, siis kasvuhoonegaaside heide

väheneb. E-veoselehe kasutuselevõtul on positiivne mõju keskkonnasäästlikkusele.

Eelnõul on positiivne mõju regionaalarengule. Arvesse on võetud, et võimalikud toetusesaajad

paiknevad üle Eesti ning seepärast antakse toetust üle Eesti. Seega mõjutab määruse jõustamine

regionaalarengut positiivselt.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Eelnõu määrusena jõustumine ja selle alusel taotlusvoorude korraldamine aitab kaasa Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu,

artikli 18 lõikes 1 nimetatud taaste- ja vastupidavuskava eesmärkide ja tegevuste elluviimisele

ning TAIE eesmärkide saavutamisele.

Meedet rahastatakse taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditest ning käesoleva toetusmeetme

eelarveks on kavandatud 4,7 miljonit eurot. Kohustusliku omafinantseeringu tagavad

lõppsaajad.

Käesoleva määruse rakendamine ei too kaasa eraldi riigieelarvelisi kulusid, samuti ei kaasne

määruse rakendamisega tulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS (http://eelnoud.valitsus.ee) vahendusel

kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste

Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Transpordiametile ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutusele.

EELNÕU

01.07.2024

MAJANDUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER

MÄÄRUS

E-veoselehe andmevahetusteenusega liidestamise toetus

Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri

2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise

üldtingimused“ (edaspidi taaste- ja vastupidavuskava määrus) § 8 lõike 1 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Üldsätted

(1) Määrusega reguleeritakse toetuse andmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.02.2021, lk 17–75),

artikli 18 lõikes 1 nimetatud Eesti taaste- ja vastupidavuskava kohase investeeringu „E-

veoselehe teenuse arendamine“ tegevuse „Transpordi- ja logistikaettevõtjate liidestamine

eCMRi andmevahetusteenusega“ elluviimiseks.

(2) Määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL)

 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023).

(3) Toetust taotletakse ning toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasinõudmisega

seotud teavet, kuludokumente, aruandeid ja andmeid esitatakse perioodi 2021–2027 Euroopa

Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 21 lõikes 3

sätestatud e-toetuse keskkonna kaudu. Kui nimetatud keskkonnas ei ole vastavat liiki

dokumendi esitamist ette nähtud, esitatakse dokument elektrooniliselt esindusõigusliku isiku

poolt digitaalselt allkirjastatuna.

§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

(1) Toetuse andmise eesmärk on toetada digipööret transpordi- ja logistikasektori ettevõtjate

äriprotsesside digitaliseerimise kaudu.

(2) Toetuse andmisega panustatakse väljundnäitaja saavutamisse, milleks on transpordi- ja

logistikaettevõtjate liidestamine eCMR andmevahetusteenusega.

(3) Tulemusnäitaja, millesse toetuse andmisega panustatakse, on uute ja uuendatud avalike

digiteenuste, -toodete ja -protsesside kasutajad.

(4) Ühine näitaja, millesse toetuse andmisega panustatakse, on RCO01, milleks on rahalist

toetust saanud unikaalsete ettevõtjate arv.

§ 3. Terminid

Määruses kasutatakse järgmisi termineid järgmises tähenduses:

1) e-veoseleht on digitaliseeritud veoseleht, mis vastab veokirjale ja veoselehele seatud

nõuetele;

2) e-veoselehe platvorm on eFTI platvorm Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2020/1056 elektroonilise kaubaveoteabe kohta (ELT L 249, 31.07.2020, lk 33–48) artikli 3

punkti 10 tähenduses;

3) liidestamine on tarkvarakomponendi või tarkvarakomponentide loomine, mille kaudu

luuakse nendevaheline andmevahetus.

§ 4. Vahendusasutus

Vahendusasutus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

§ 5. Vaide esitamine

(1) Vahendusasutuse toimingu või otsuse peale võib enne halduskohtule kaebuse esitamist

esitada vaide vahendusasutusele haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

(2) Vaide lahendab vahendusasutus.

(3) Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte

elektrooniliselt.

2. peatükk

Toetatav tegevus, kulud ja toetuse osakaal

§ 6. Toetatav tegevus

(1) Toetust antakse projektile, mille elluviimisega panustatakse §-s 2 nimetatud eesmärgi ning

tulemus- ja väljundnäitaja saavutamisse.

(2) Toetatav tegevus on andmevahetusteenuse kasutamiseks e-veoselehe platvormiga

liidestamiseks vajalik arendustöö.

§ 7. Toetatavad kulud

(1) Toetatavaks kuluks loetakse taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuse

elluviimiseks taotleja tehtavad põhjendatud kulud.

(2) Toetatavad on:

1) töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed;  

2) võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu ja tasult makstavad riiklikud maksud ja maksed.  

(3) Ei toetata järgmiseid kulusid:

1) käibemaks, välja arvatud taaste- ja vastupidavuskava määruse § 2 lõikes 5 sätestatud juhul;

2) muu kulu, mis ei ole seotud toetatavate tegevustega.

§ 8. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood on toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud

ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti elluviimiseks vajalikud

kulud tekivad.

(2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise hetkest või taotluses

ja taotluse rahuldamise otsuses märgitud hilisemast kuupäevast ning lõpeb taotluse rahuldamise

otsuses sätestatud kuupäeval, kuid kõige hiljem 31. detsembril 2025. a.

(3) Projekti abikõlblikkuse periood kestab kuni kuus kuud.

(4) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist vahendusasutuse poolt ja

lõppsaajale lõppmakse tegemist.

(5) Lõppsaaja võib projekti rakendamise käigus ilmnenud ettenägematute asjaolude korral

taotleda vahendusasutuselt lõikes 3 sätestatud projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist

mõistliku aja võrra, tingimusel et saavutatav tulemusega viiakse ellu §-s 2 sätestatud toetuse

andmise eesmärki ning projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 31. detsembril 2025. a.

§ 9. Toetuse maksimaalne summa, osakaal ja tingimused

(1) Toetuse maksimaalne summa ühe taotleja kohta on 15 000 eurot.

(2) Toetuse osakaal abikõlblikest kuludest on 70 protsenti.

(3) Omafinantseering peab katma toetatavatest kuludest osa, mida toetusest ei hüvitata.

Omafinantseeringuna ei käsitata teisi riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või Euroopa Liidu

institutsiooni või fondi või muu välisabi vahenditest antud tagastamatuid toetusi.

3. peatükk

Nõuded taotlejale ja taotlusele

§ 10. Nõuded taotlejale

(1) Toetust võib taotleda Eesti äriregistris registreeritud äriühing, kes tegutseb transpordi ja

logistika valdkonnas ning kelle eesmärk on liidestuda andmevahetusteenuse kasutamiseks e-

veoselehe platvormiga.

(2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:

1) on nõuetekohaselt täitnud maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide

esitamise kohustuse ja äriregistrile majandusaasta aruannete esitamise kohustuse;

2) taotlejale mis tahes kolme aasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse

alusel taotletava vähese tähtsusega abiga ei tohi ületada 300 000 eurot.

§ 11. Nõuded taotlusele

(1) Taotlus peab sisaldama järgmiseid andmeid, dokumente ja kinnitusi:

1) taotleja nimi ja registrikood;

2) teave, kas taotleja on väike-, keskmise suurusega ettevõtja või suurettevõtja;

3) projekti nimi, planeeritavad tegevused, nende algus- ja lõppkuupäev, projekti eesmärk ja

lühikirjeldus;

4) projektis kavandatud tulemus- ja väljundnäitajad;

5) projekti elluviimise koht;

6) taotletava toetuse ja omafinantseeringu summa;

7) projekti eelarve ning selle kujunemise kalkulatsioon;

8) sisseostetud teenuse kohta hinnapakkumine, kui teenuse maksumus käibemaksuta on

väiksem kui 20 000 eurot ning kaks hinnapakkumist, kui teenuse maksumus käibemaksuta on

20 000 eurot või suurem;

9) projekti tegevus- ja ajakava;

10) kinnitus omafinantseeringu olemasolu kohta;

11) kinnitus, et taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsus võidakse osaliselt või täielikult

vastava aluse esinemisel kehtetuks tunnistada;

12) kinnitus, et taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsuses toodud toetuse summa

avalikustatakse;

13) kinnitus projekti vastavuse kohta põhimõttele „ei kahjusta oluliselt”;

14) sellekohane teave, kui taotleja on projektile või projekti tegevusele taotlenud toetust samal

ajal muudest riigieelarvelistest, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu institutsiooni või

fondi või muu välisabi vahenditest;

15) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;

16) taotleja taotluse esitamise majandusaastale eelnenud majandusaasta bilanss ja

kasumiaruanne, kui majandusaasta aruande esitamise kohustuse täitmise tähtpäev ei ole veel

saabunud, ning taotluse esitamise majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele

eelnenud kvartali seisuga;

17) kui taotleja kuulub kontserni, siis taotleja ja kontserni liikmete skeem vahendusasutuse

avaldatud vormil, kui andmed ei ole Eesti äriregistrist kättesaadavad.

(2) Põhimõte „ei kahjusta oluliselt” on põhimõte, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute

hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–

43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile.

(3) Väike- või keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja, kes vastab Euroopa Komisjoni

määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega

teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) I

lisa artiklis 2 sätestatud kriteeriumitele. Suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta nimetatud

määruse lisa I artiklis 2 sätestatud kriteeriumitele.

4. peatükk

Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine

§ 12. Toetuse taotlemine

(1) Toetust taotletakse jooksvalt.

(2) Samale taotlejale antakse toetust üks kord.

(3) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, peatamisest ja lõpetamisest ning rahastamise eelarvest

annab vahendusasutus teada oma veebilehel.

§ 13. Taotluse menetlemine

(1) Taotluseid menetletakse nende esitamise järjekorras. Vahendusasutus teeb taotluse

rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 20 tööpäeva jooksul taotluse esitamise päevast

arvates.

(2) Kui taotluses avastatakse puudusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja antakse

puuduste kõrvaldamiseks kuni kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise

tähtaeg.

(3) Vahendusasutus võib nõuda määratud tähtpäevaks taotlejalt selgitusi või lisateavet taotluse

kohta, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, milline asjaolu vajab

selgitamist.

(4) Vahendusasutus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotleja ei ole määratud

tähtaja jooksul vahendusasutuse küsitud selgitusi või lisateavet esitanud või puudusi

kõrvaldanud.

§ 14. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine

(1) Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui taotleja vastab määruses sätestatud nõuetele.

(2) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui taotlus vastab määruses sätestatud nõuetele.

(3) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) toetust ei taotleta §-s 2 nimetatud eesmärgil või tulemus- või väljundnäitaja saavutamiseks;

2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid.

(4) Kui taotleja või taotlus ei vasta nõuetele, teeb vahendusasutus taotluse rahuldamata jätmise

otsuse.

§ 15. Taotluse rahuldamine

(1) Taotlus rahuldatakse, kui on täidetud järgmised tingimused:

1) taotleja ja taotlus vastavad nõuetele;

2) projekti elluviimisega panustatakse §-s 2 nimetatud eesmärgi ning tulemus- ja

väljundnäitaja saavutamisse.

(2) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse:

1) otsuse kuupäev ja tegija;

2) lõppsaaja nimi, aadress ja registrikood;

3) projekti nimetus ja number;

4) projekti kogumaksumus;

5) toetuse summa ja toetuse osakaal toetatavatest kuludest;

6) teave vähese tähtsusega abi andmise kohta;

7) projekti eesmärk ja toetatav tegevus;

8) projekti tulemus- ja väljundnäitajad;

9) projekti abikõlblikkuse periood;

10) toetuse maksmise aluseks olevate tulemuste saavutamise tõendamise kord;

11) toetuse tagasinõudmise ning taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused;

12) lõppsaaja kohustused;

13) otsuse vaidlustamise koht, tähtaeg ja kord.

§ 16. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord

(1) Taotlus jäetakse rahuldamata, kui:

1) taotleja või taotlus ei vasta kasvõi ühele määruses sätestatud nõudele;

2) taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada;

3) taotleja mõjutab õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;

4) taotluses on esitatud valeandmeid.

(2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse:

1) otsuse kuupäev ja tegija;

2) taotleja nimi, aadress ja registrikood;

3) projekti nimetus;

4) otsuse põhjendus;

5) otsuse vaidlustamise koht, tähtaeg ja kord.

§ 17. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta vahendusasutuse algatusel või lõppsaaja taotluse

alusel, kui taotluse rahuldamise otsuses nimetatud projekti eesmärk ning projekti väljund- ja

tulemusnäitajad ei muutu.

(2) Vahendusasutus vormistab taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsusena, kui muudetakse

projekti abikõlblikkuse perioodi.

(3) Vahendusasutusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui muudatus

seab kahtluse alla projekti eesmärgi saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise projekti

abikõlblikkuse perioodil.

(4) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab projekti eesmärki

saavutada ja muudatus on põhjendatud.

(5) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab vahendusasutus 20 tööpäeva jooksul

vastavasisulise taotluse saamisest arvates.

(6) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel

juhtudel:

1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt;

2) toetust taotledes või projekti ellu viies on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet

või teave on jäetud teadlikult esitamata;

3) lõppsaaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja lõppsaajal ei ole

toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;

4) lõppsaaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.

§ 18. Otsuse kättetoimetamine

Paragrahvides 15–17 nimetatud otsus saadetakse taotlejale haldusmenetluse seaduse §-des 25–

28 sätestatud viisil.

5. peatükk

Aruannete esitamine, toetuse maksmise tingimused ning toetuse tagasinõudmine ja

tagasimaksmine

§ 19. Lõpparuande esitamine

(1) Lõppsaaja esitab vahendusasutusele projekti lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses

märgitud tähtajal.

(2) Lõpparuandes esitatakse lisaks taaste- ja vastupidavuskava määruse § 14 lõikes 3 sätestatule

vähemalt järgmine teave:

1) projekti nimi, projekti number ja lõppsaaja nimi;

2) projekti tulemuse saavutamiseks tehtud tegevused, saavutatud väljund- ja tulemusnäitajad

ning informatsioon toetuse maksmise aluseks olevate tulemuste saavutamise kohta.

(3) Lõpparuanne esitatakse vahendusasutuse vormil.

§ 20. Toetuse maksmise tingimused

(1) Toetust makstakse, kui taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti eesmärk ja toetatava

tegevus on ellu viidud ning lõpparuandes märgitud näitajad saavutatud.

(2) Toetust makstakse kümne kalendripäeva jooksul lõpparuande kinnitamisest.

§ 21. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine

Vahendusasutus nõuab toetuse tagasi proportsionaalselt rikkumise ulatusega ning tunnistab

taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuse taaste- ja

vastupidavuskava määruse § 11 lõikes 1 toodud alustel.

6. peatükk

Lõppsaaja ja vahendusasutuse kohustused

§ 22. Lõppsaaja kohustused

Lõppsaaja kohustub:

1) tagama taotluse rahuldamise otsuses ette nähtud omafinantseeringu;

2) kasutama toetust vastavalt määrusele ja taotluse rahuldamise otsusele;

3) saavutama projekti eesmärgi ning tulemus- ja väljundnäitajad taotluse rahuldamise otsuses

sätestatud tähtpäevaks;

4) tagastama toetuse tagasinõudmise otsuse alusel;

5) esitama nõutud teabe vahendusasutuse ette nähtud vormil, viisil ja tähtaja jooksul;

6) kandma kõik kulud, mis tulenevad projekti kallinemisest võrreldes taotluse rahuldamise

otsuses kajastatud summaga;

7) teavitama viivitamata kirjalikult vahendusasutust asjaoludest, mis vältimatult või suure

tõenäosusega takistavad projekti eesmärgi saavutamist;

8) võimaldama vahendusasutusel, koordineerival asutusel ja auditeerival asutusel tehtud töid

kohapeal kontrollida, selleks võimaldama juurdepääsu kõikidesse projektidega seotud

ruumidesse ja territooriumidele, mida ta omab, rendib või mistahes muul moel kasutab;

9) andma punktis 8 nimetatud asutuse käsutusse kõik soovitud andmed ja dokumendid viie

tööpäeva jooksul vastava teate saamisest arvates ning osutama kontrolli, auditi ja järelevalve

kiireks tegemiseks igakülgset abi;

10) teavitama avalikkust toetuse päritolust alates taotluse rahuldamise otsuse saamisest, viidates

sellele, et projekti on rahastanud Euroopa Liit taasterahastu NextGenerationEU vahenditest,

ning kasutades objektide ning avalikkusele mõeldud esemete ja dokumentide märgistamisel

Euroopa Liidu embleemi koos märkega „Rahastanud Euroopa Liit – NextGenerationEU“,

järgides taaste- ja vastupidavuskava määruse §-s 12 teavitamisele sätestatud nõudeid;

11) säilitama taotluse, toetuse ja projekti elluviimisega seotud dokumentatsiooni ja materjale

kümme aastat alates taotluse rahuldamise otsuse saamisest;

12) teavitama viivitamata kirjalikult vahendusasutust kõigist toetust taotledes esitatud andmete

muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada lõppsaaja kohustuste

täitmist, sealhulgas aadressi või volitatud esindajate muutumisest, ettevõtja

ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest ja tegevuse

lõpetamisest, seda ka juhul, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris

või avalikustatud massiteabevahendite kaudu.

§ 23. Vahendusasutuse kohustused

Vahendusasutus on kohustatud:

1) kandma vähese tähtsusega abi andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse;

2) kontrollima projekti elluviimist;

3) kontrollima toetuse ja omafinantseeringu kasutamist;

4) seirama toetuse rahastamise eelarve rahalisi jääke ja esitama vajaduse korral nendest ülevaate

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile;

5) koostama toetuse kasutamise seirearuande ja lõpparuande ning edastama need Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile;

6) koostama ja avalikustama toetuse andmise ülevaated;

7) teavitama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toetuse kasutamise takistusest;

8) säilitama toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat viimase taotluse rahuldamise

otsusest arvates.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister