Vastus

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Siseministeerium

[email protected]

Pikk 61

15065, Tallinn

Teie 13.06.2024 nr 1-6/2982-1, SIM/24-

0641/-1K

Meie 11.07.2024 nr 2-3/1633

Eelnõu kooskõlastamine

Austatud siseminister Lauri Läänemets

Siseministeerium on edastanud kooskõlastamiseks päästeteenistuse seaduse (edaspidi PäästeTS)

§ 20 muutmise seaduse eelnõu. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastab

eelnõu alljärgnevate märkustega arvestamisel.

Üldkommentaar

Juhime tähelepanu, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium plaanib samuti muuta

töölepingu seaduse (TLS) §-i 52 seoses Euroopa Kohtu otsusega, millest on ajendatud PäästeTS

muutmise eelnõu.1 Selleks, et ära hoida võimalikke tõlgendusküsimusi palume eelnõu koostajatel

kaaluda, kas oodata ära TLS eelnõuga edasi liikumine ja seejärel jätkata PäästeTS eelnõu

menetlust. Näiteks juhul, kui TLS §-i 52 täiendatakse uute lõigetega või kui kehtivaid lõikeid

muudetakse, siis võib see mõjutada ka PäästeTS eelnõuga taotletavat eesmärki ja PäästeTS

muudatuste tõlgendamist.

PäästeTS § 20 lõige 33

PäästeTS § 20 lõikega 33 soovitakse sätestada erand, millega välistatakse iganädalase järjestikkuse

puhkeaja andmisel TLS § 51 lg 5 põhimõtte kohaldamine. See tähendab, et töötajale, kes töötab

24-tunnise ajavahemiku jooksul rohkem kui 13 tundi, ei anta vahetult pärast tööpäeva lõppu

täiendavat vaba aega võrdselt 13 töötundi ületanud tundide arvuga. Näide: töötaja töövahetuse

pikkus on 24 tundi, pärast mida antakse talle iganädalane puhkeaeg (millele lisandub igapäevane

puhkeaeg). Eelnõu kohaselt saab töötaja järjestikkust puhkeaega 25 h (iganädalane puhkeaeg) +

11 h (igapäevane puhkeaeg) = 36 h. Kui töötajale antaks ka TLS § 51 lg-s 5 toodud täiendavat

puhkeaega, saaks töötaja järjestikust puhkeaega 25 h (iganädalane puhkeaeg) + 11 h (igapäevane

puhkeaeg) + 13 h ületavad 11 tundi (täiendav vaba aeg) = 47 h.

See tähendab, et eelnõu kohaselt olukorras, mil graafiku alusel töötavale päästjale antakse

iganädalast puhkeaega ja ta on just teinud pikema kui 13-tunnise töövahetuse (nt 24 h vahetus),

1 Vt töölepingu seaduse muutmise seadus, eelnõude infosüsteemi toimiku nr 24-0575. Kättesaadav:

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cf0eaf79-c160-402c-8333-81bd1bcc27de.

2 (3)

siis saab ta olenemata pikast töövahetusest järjestikkust puhkeaega üksnes 36 h. Töötaja ei saa

täiendavat vaba aega kompenseerimaks pikka töövahetust.

Eelnõu seletuskirjas selgitatakse, et muudatuse näol on tegemist erisusega tööaja direktiivist

2003/88/EÜ. Direktiivi artikkel 17 lõige 2 lubab erandeid kehtestada tingimusel, et töötajale

antakse hüvituseks võrdväärse pikkusega puhkeaeg (s.o antud juhul TLS § 51 lg 5) või kui seda ei

ole erandjuhul objektiivsel põhjusel võimalik teha, võimaldatakse töötajale asjakohane kaitse.

Seega võimaldab direktiiv üldpõhimõtetest erandeid väga konkreetsetel tingimustel ja asjaoludel.

Antud juhul, kui eelnõuga soovitakse TLS § 51 lg 5 kohaldamine välistada, siis on erandi

kehtestamise eeltingimuseks: 1) mõjusad objektiivsed põhjused ja 2) see, et töötajale tagatakse

alternatiivne asjakohane kaitse. Praegusel juhul ei selgu eelnõust see, millistel objektiivsetel

põhjustel on PäästeTS § 20 lg 33 erand vajalik. Samuti ei taga eelnõu töötajale muud

asjakohast kaitset, kuigi direktiiv selleks kohustab.

Seejuures on Euroopa Komisjon direktiivi tõlgendavas teatises selgitanud Euroopa Kohtu

praktikat: „vaid täiesti erandlike olukordade puhul lubab artikkel 17 anda töötajale muud

asjakohast kaitset, kui võrdväärse pikkusega hüvitisena mõeldud puhkeaegade andmine ei ole

objektiivsetel põhjustel võimalik.“ Seega peavad erandi loomiseks esinema väga kaalukad

asjaolud. Samuti on teatises selgitatud, et kui tööaja direktiiv annab liikmesriikidele „teatava

kaalutlusõiguse luua erandjuhtudel asjaomastele töötajatele asjakohane kaitse, on selle kaitse

eesmärk, mis hõlmab nende töötajate turvalisust ja tervist, siiski sama, mis direktiivi artiklis 3 ette

nähtud igapäevasel minimaalsel puhkeajal või direktiivi artikli 17 lõikes 2 hüvitisena ette nähtud

võrdväärse pikkusega puhkeajal, milleks on võimaldada nendel töötajatel lõõgastuda ja üle saada

nende töökohustuste täitmisega vältimatult kaasnevast väsimusest“. Töötajatel peab olema

võimalus saada piisavat puhkeaega, et tööst taastuda, oma tervist hoida ja puhata.

Eelnevast tulenevalt oleme seisukohal, et PäästeTS § 20 lõikes 33 on vastuolus tööaja

direktiiviga 2003/88/EÜ. Eelnõu seletuskirjast ei selgu milliste objektiivsete asjaolude tõttu ei ole

kirjeldatud olukorras võimalik päästeteenistujale tagada hüvitiseks võrdväärse pikkusega

puhkeaega. Samuti ei võimalda eelnõu töötajale asjakohast kaitset, mis lühemat puhkeaega

kompenseeriks. Seetõttu ei ole täidetud tööaja direktiivi eeldused kõnealuse erandi tegemiseks.

PäästeTS § 20 lõige 34

PäästeTS § 20 lõikega 34 sätestatakse, et päästeteenistujale ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse

(edaspidi ATS) ja TLS iganädalase puhkeaja nõudeid tingimusel, et töötamine ei kahjusta

teenistuja tervist ja ohutust. Seletuskirja kohaselt on PäästeTS § 20 lõike 34 eesmärk kehtestada

erisus ATS ja TLS iganädalase puhkeaja põhimõtetest. Samal ajal näib, et ka PäästeTS § 20 lõigete

31 ja 32 eesmärk on sätestada erisus ATS ja TLS iganädalase puhkeaja põhimõtetest.

Lõikeid 31 ja 32 lugedes võib jääda mulje, et päästeteenistuja iganädalane puhkeaeg on alati 37 või

25 tundi (millele lisandub igapäevane puhkeaeg). Samal ajal võib lõiget 33 lugedes jääda mulje, et

iganädalane puhkeaeg on ATS-is ja TLS-is sätestatust lühem üksnes juhul, kui see ei kahjusta

päästeteenistuja tervist ja ohutust. Viidatud lõiked oma koosmõjus muudavad seaduse teksti

keeruliseks ja raskesti mõistetavaks. Palume eelnõu koostajatel eelnõu sõnastusi lihtsustada

ja/või seletuskirja täiendada selgitustega lõigete eesmärgi kohta.

Erisuste kohaldamine tingimusel, et erisused ei kahjusta töötajate tervist ja ohutust

Eelnõu sõnastuses on mitmete erisuste kohaldamine võimalik "tingimusel, et töötamine ei kahjusta

päästeametniku ja päästetöötaja tervist ja ohutust" (vt PäästeTS § 20 lõiked 33, 34 ja 8). Samas ei

selgu eelnõu materjalidest, kuidas veendutakse, kas konkreetse erisuse kohaldamine kahjustab või

3 (3)

ei kahjusta päästeteenistuja tervist ja ohutust (nt kes seda kuidas hindab, mis tingimustel ja kui

tihti). Palume seletuskirja täiendada.

Järelevalve PäästeTS üle

PäästeTS lugedes ei selgu, kes ja milliste PäästeTS-s sätestatud tingimuste üle teeb järelevalvet (nt

kes teostab järelevalvet päästeteenistuja töö- ja puhkeaja nõuete üle). Palume vajadusel eelnõu

materjale täiendada, sätestades PäästeTS-sse selge järelevalve õigust käsitleva paragrahvi.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

Lisaadressaadid: Ametiühingute Keskliit

Riigi- ja Omavalitsusasutuste Töötajate Ametiühing

Maria-Helena Rahumets

5916 2680 [email protected]