Eelnõu kooskõlastamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Kaitseministeerium

[email protected]

Kaitseväeteenistuse seaduse

muutmise ja teiste seaduste

muutmise seaduse

eelnõu esitamine kooskõlastamiseks

Austatud kaitseminister

Rahandusministeerium kooskõlastab kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) järgmiste märkustega.

1. Eelnõuga täiendatakse kaitseväeteenistuse seadust (edaspidi KVTS) uue

kaitseväeteenistuse liigiga, mis näeb ette korra reservis oleva isiku osalemiseks

Kaitseväe ülesannete täitmisel (vabatahtlik teenistus). Vabatahtlik teenistuja loetakse

kaitseväelaseks. Samas täidab vabatahtlik teenistuja samu teenistusülesandeid nagu

rahuaja ametikohale nimetatud tegevväelane, kuid teenistusse võtmise vorm ja

teenistuse korraldus erinevad tegevteenistusest kohati oluliselt. Nii eelnõust kui

seletuskirjast nähtub, et vabatahtlikusse teenistusse võtmise nõuded on leebemad kui

tegevteenistusse võtmise nõuded ja kuna vabatahtlikku teenistujat ei võeta

tegevteenistusse, ei laiene talle ka rahuaja ametikohale nimetamise nõuded.

Seletuskirja kohaselt ei lähtuta vabatahtlikusse teenistusse võtmisel näiteks isiku

füüsilise ettevalmistuse nõuetele vastavusest, sõjaväelisest auastmest ega muudest

KVTS-i § 92 rahuaja ametikohale nimetamise nõuetest, vaid eelnõuga nähakse ette, et

vabatahtlikusse teenistusse võetakse reservis olev isik, kelle terviseseisund vastab

kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele ja kes on läbinud vähemalt esmase

sõjaväelise väljaõppe.

Riigikaitse organiseerimine, jõu kasutamine ja sõjalise riigikaitse korraldamine on

riigi tuumikfunktsioon, mis eeldab avaliku võimu volituste olemasolu (avaliku

teenistuse seadus § 7). 2013. a jõustunud KVTSi seletuskirjas on märgitud, et

humanitaarõiguse põhimõtete kohaselt omandavad riigi relvajõudude liikmed nii

rahvusvahelise kui riigisisese relvakonflikti korral võitleja staatuse ning erinevalt

kõikidest teistest ühiskonnaliikmetest peavad taluma nende suhtes mistahes isiku- ja

varakahju toimepanemist (sealhulgas elu võtmist) ilma, et nad ise eviksid seejuures

mingit nõudeõigust kahju tekitamisest hoidumisele või kahju hüvitamisele selle

tekitaja vastu. Kaitseväelase teenistuse mõte ja otstarve seisneb selles, et valmistada

Teie 12.06.2024 nr 5-1/24/4; KAM/24-

0628/-1K

Meie 11.07.2024 nr 1.1-11/2784-2

2

ennast ette ning olla igal ajal valmis ja võimeline vastasele samasugust kahju tekitama.

Sellist valmisolekut ega võimekust ei nõua ühiskond ühegi teise elukutse esindajalt.

Vabatahtliku teenistujaga sõlmitud lepingule kohaldatakse eelnõu kohaselt ühelt poolt

tsiviilõiguslikke tingimusi nagu kokkulepe, teisalt avaliku õiguse tingimusi nagu

distsiplinaarsüüteo menetlemise võimalust. Rahandusministeerium on nõus, et

riigikorraldus, sealhulgas riigiasutuste töökorraldus vajab paindlikkust ja

vajaduspõhist lähenemist, kuid tulenevalt avaliku teenistuse seaduse väljatöötamise

kavatsusele ja eelnõule esitatud tagasisidest, ei ole konsensust selles, kuidas anda

lepinguga õiguspäraselt üle avaliku võimu volitusi. Arvestades, et lepinguga avaliku

võimu volituste üleandmise võimalikkuses ei ole üksmeelt, tuleb eriti hoolikalt

kaaluda ja põhjendada, kuidas sellisel juhul on tagatud, et avalikku võimu teostatakse

avalikes huvides ausalt ja läbipaistvalt järgides õigusriigi põhimõtteid. Õigusselguse

põhimõtte kohaselt peavad seadused ja muud õigusaktid olema sõnastatud selgelt ja

arusaadavalt ning olema piisavalt ammendavad ja täpsed. Arvestades, et riigikaitse

organiseerimine on üks riigi tuumikfunktsioonidest, leiame, et eelnõukohane

regulatsioon vajab rohkem selgust ja täpsemat regulatsiooni.

Kaitseväe korralduse seaduses on nimetatud Kaitseväe ülesanded, sealhulgas

ülesanded, mille täitmisel on Kaitseväel õigus kohaldada vahetut sundi. Õiguskantsleri

hinnangul on vahetu sund üldjuhul kõige raskem haldussunni vorm

haldustäitemenetluses, kuna selle kohaldamisega kaasneb isikupuutumatuse ning

teatud juhtudel ka elu ja tervise kui kõige väärtuslikumate põhiseaduslike hüvede

piiramine. Seetõttu palume seletuskirjas täpsustada vabatahtliku teenistuja lepinguga

seotud õiguslikke küsimusi ning tagada õigusselgus avaliku võimu volituste ja

vabatahtliku teenistuse osas. Vabatahtlike teenistujate lepinguga seoses palume

seletuskirja täiendada ka selgitustega, mis puudutab lepingulises suhtes kahju

tekitamist. 2013. a KVTSi seletuskirjas on märgitud: Kohtupraktika on näidanud (vt

nt A. Tettermanni nõue Kaitseministeeriumi vastu Iraagis saadud tervisekahjustuse

hüvitamise nõudes), et teenistusülesannete täitmisel tegevväelase saadud isiku- ja

varalise kahju kandmisel ei vastuta riik kaitseväelase ees võrdses mahus kahju

tekitajaga lepingulise või lepinguvälise kahju saamisel.

Eeltoodut arvestades leiame, et vabatahtliku teenistuse kontseptsioon vajab

põhjalikumat analüüsi ja täiendusi. Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu piisava

täpsusega vabatahtliku teenistuja roll ning kohati jääb arusaamatuks, millistest

kaalutlustest lähtuvalt on kujundatud vabatahtliku teenistuja õiguste ja kohustuste

tasakaal ning kuidas see suhestub avaliku võimu volituste kandmisesse. Muu hulgas

aitaks vabatahtliku teenistuja rolli paremini mõista selge kirjeldus ja põhjendus selle

kohta, kuidas on vabatahtliku teenistuja rolli kujunemisel teatud asjaoludes otsustatud

võrdsustada vabatahtlik teenistuja tegevväelasega ja teistel puhkudel kaitseväelasega.

Vähemalt seletuskirjas tuleks selgemalt lahti kirjutada, mis lepinguga vabatahtliku

teenistuse korral täpsemalt tegemist on.

2. Eelmises punktis toodud märkustega seonduvalt palume üle vaadata maksuseadustes,

sh tulumaksuseaduses (edaspidi TuMS), sisalduvad viited KVTS-ile. Palume kaaluda

ja põhjendada, kas nendes sisalduvad viited kaitseväelastele ja tegevväelastele

kohalduvatele sätetele on kohased või tuleb ka neid muuta.

3

Näiteks laiendatakse eelnõuga rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemise õigust

ka ajateenijale ning sellega seonduvalt ka päevaraha maksmist. Samas on TuMS § 13

lõike 3 punkti 1³ alusel õigus saada päevaraha maksuvabalt üksnes tegevteenistujal.

Võrdse kohtlemise tagamiseks teeme ettepaneku laiendada nimetatud maksuvabastust

ka rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalevale ajateenijale makstud päevarahale.

Kas ülejäänud tulumaksusoodustused laienevad automaatselt (nt viide kaitseväelasele

ehk kõik liigid hõlmatud) või olemuslikult ei peakski ajateenija või vabatahtliku

teenistuja puhul kohalduma?

3. Nagu märkisime oma arvamuses eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta, ei toeta

Rahandusministeerium tegevteenistuspensioni ja töötasu maksmist samal ajal.

Rahandusministeeriumi ettepanekut kaaluda pensioniea tõstmist, et kaitseväelased

jätkaksid teenistust, ei ole eelnõu koostamisel üldse kaalutud. Riigi rahanduse (sh

kaitsekulud) jaoks on see väga ebaefektiivne lahendus.

4. Seletuskirjast ei selgu, kuidas mõjutab tegevteenistuspensioni ja töötasu maksmine

samaaegselt palgavahe laiemalt (isikud, kes saavad nii tegevteenistuspensioni ja

töötasu võrreldes isikutega, kes saavad samal ametikohal töötades ainult töötasu).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Võrklaev

rahandusminister

Kairi Ani 5885 1373

[email protected]

Elis-Ketter Müürsepp 5304 5154

[email protected]

Tõnu Lillelaid 5885 1488

[email protected]

Marju Saar 5885 1438

[email protected]

Agnes Peterson 5885 1301

[email protected]