Priit Lomp
Riigikogu majanduskomisjon 19.02.2024 nr KA-JUH-13/72
E-kiri:
[email protected]
Cc: Kliimaministeerium
E-kiri:
[email protected]
Rahandusministeerium:
E-kiri:
[email protected]
Elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (universaalteenuse lõpetamine ja varustuskindluse tagamine) eelnõu 351 SE
Lugupeetud Riigikogu majanduskomisjoni esimees
Viitega elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule 351 SE, edastame teile käesolevaga järgneva.
1. Reservvõimsuse mehhanismi regulatsiooni kehtestamisest
1.1 Kliimaministeerium ja Elering hindavad valesti elektriturul tekkinud olukorda. Eesti vajab reservvõimsuse mehhanismi kohe, mitte alates 2027. aastast
Eelnõuga on kavas teha kehtivas seaduses muudatused, mis võimaldaksid vajaduse tekkides rakendada Eestis reservvõimsuse mehhanismi. Spetsiifiliselt on eelnõu koostajad viidanud süsteemihaldur Eleringi koostatud 2022. aasta Eesti varustuskindluse aruandele, mille kohaselt võib varustuskindluse normi täitmisel probleem tekkida 2027. aastal, kuna Eesti põlevkivijaamad ei pruugi siis olla elektriturul enam konkurentsivõimelised.
Eesti Energia (EE) kommentaar: seoses EL-i poolt arendatava ambitsioonika kliimapoliitikaga on fossiilkütusest energiatootmine järk-järgult enda konkurentsivõimet kaotanud. 2022. aasta teisel poolel puhkenud maagaasi hinnakriis oli ajutise iseloomuga ja selle mõju elektrihindadele on tänaseks kadunud. Eelnevast tulenevalt, see olukord mida Elering prognoosis saabuvat 2027. aastal, on tänaseks Eesti elektriturule juba kohale jõudnud. Seoses kõrgete tootmiskuludega ja hindade langusega elektriturul ei suuda vanemad põlevkivi kasutavad elektrijaamad nii palju enam elektriturult raha teenida, et nad suudaksid katta ära enda püsikulud. Seetõttu pidi Enefit Power AS 2023. aastal olulises mahus ise tasuma nende elektrijaamade ülevalhoidmise püsikulude eest, mis tähendab, et Enefit Power osutas Eleringile võimsusreservide teenust negatiivse marginaaliga. Eesti Energia ja selle audiitori poolt 2023. aasta lõpus läbiviidud analüüside ja testide kohaselt ei ole tekkinud olukord ajutine ja selle leevenemist ette näha ei ole.
Enefit Power on Eesti reservvõimsuste turul turgu valitseva seisundiga elektritootja. Kehtiva konkurentsiõiguse kohaselt ei tohi turgu valitseva seisundiga ettevõtja osutada teenust negatiivse marginaaliga kuna see võib peletada turult eemale võimalikud investorid, kes soovivad investeerida uutesse juhitavatesse tootmisvõimsustesse. Seetõttu ei ole eelnõu koostajate arvamus, et Eesti vajab reservvõimsuse kompenseerimise meedet alles 2027. aastal, asjakohane. Tegelikult vajab Eesti seda meedet juba käesoleval aastal. Vastasel korral on Enefit Power sunnitud lõpetama Eleringiga sõlmitud Tehnilise koostöö ja varustuskindluse tagamise lepingu ning panustama vanemate elektrijaamade töökindluse tagamisse üksnes niivõrd, kuivõrd õnnestub elektritootmisega turult raha teenida.
Enefit Power on informeerinud enda tootmisseadmete muutunud konkurentsipositsioonist regionaalsel elektriturul ka Eleringi ja esitanud 2024. aasta varustuskindluse aruande koostamise sisendina Eleringile konkurentsivõimetute tootmisseadmete sulgemiskava lähtudes seadmete tehnilisest olukorrast, nende vastavusest keskkonnanõuetele ja tekkinud turuolukorrast.
1.2 Eesti jaoks kõige sobivamast reservvõimsuse mehhanismi tüübist
Eelnõu koostajad on võimalike reservvõimsuse mehhanismi tüüpidena toonud eelnõu seletuskirjas välja neli erinevat reservvõimsuse mehhanismi tüüpi ja leidnud, et nendest kõige sobivam on Eesti jaoks nn strateegiline reserv. Seda valikut tehes lähtusid eelnõu koostajad tõenäoliselt Eleringi tellitud ja AFRY Management Consulting’u poolt 2020. aastal koostatud uuringust, mille kohaselt on tõenäosus, et Eestis esineb lähitulevikus varustuskindlusega probleeme, väga väike.
EE kommentaar: Eesti Energia nõustub selle hinnanguga üksnes osaliselt ja seda põhjusel, et viimase kolme aastaga on turuolukord regionaalsel elektriturul oluliselt muutunud. Tänases Eesti elektrituru olukorras strateegiline reserv Eesti jaoks kõige sobivam lahendus ei ole. Kusjuures need eelised, mis on Eleringi koostatud Strateegilise reservi kontseptsiooni dokumendis välja toodud on tänases turuolukorras muutunud selle mudeli peamisteks puudusteks.
Eelnõu seletuskirja lk 10 on strateegilise reservi eelistena toodud välja muuhulgas järgmine:
1) Strateegiline reserv sobitub hästi Eesti olukorras, kus tootmisvõimsuse piisavuse peamine probleem võib olla mitme välisühenduse samaaegne avarii.
EE kommentaar: Eesti tänaseks suurimaks probleemiks ei ole välisühenduste puudus või probleemid nende töökindlusega (seda vähemalt kuni viimase ajani). Suurimaks probleemiks on saanud asjaolu, et Eestis ei ole piisavalt konkurentsivõimelisi elektritootmise võimsuseid. See tähendab, et nominaalselt on paberi pealt vaadatuna Eesti jaoks võimsuseid piisavalt, kuid suur hulk neist ei suuda turult enda püsikulude katmiseks piisavalt raha teenida ja seetõttu majanduslikust vaatepunktist lähtudes tuleks need võimsused kohe sulgeda. See omakorda tähendab, et Eesti on enda praeguse elektritootmise struktuuriga jätkusuutmatu ja pidevas sõltuvuses elektri impordist.
2) Strateegiline reserv suudab võrreldes teiste mehhanismi tüüpidega pakkuda lahendust elektrisüsteemi võimekuse probleemidele kõige väiksema kuluga elektritarbijatele.
EE kommentaar: see väide kehtib üksnes juhul, kui elektri puudujäägi tekkimise ja strateegilise reservi käivitamise tõenäosus oleks väga väike. Täpsemalt, see kehtib olukorras, kus on väga vähe tõenäoline, et tarbimine ületab tootmisvõimekust. Võttes arvesse kui suure osa moodustavad Eesti elektritootmise võimekusest vanemad peamiselt põlevkivi kasutavad elektrijaamad ja et ka Läti ja Leedu on väga olulisel määral sõltuvad elektri impordist, ei saa strateegilise reservi käivitamise tõenäosust pidada praeguses olukorras vähe tõenäoliseks. Kui vanemate põlevkiviplokkide sulgemise alternatiivina arvataks strateegilisse reservi praeguses turuolukorras näiteks kaks põlevkiviplokki, siis viidaks turult välja üle 300 MW tootmisvõimsust, mis suurendaks strateegilise reservi käivitamise ja turuhindade hüppamise tõenäosust tasemele 4000 €/MWh veelgi. Seega, kuigi strateegilise reservi hoidmise otsene kulu elektritarbijale võib olla suhteliselt madal, toob see praeguses turuolukorras turult võimsuste väljaviimise tulemusel suure tõenäosusega kaasa kõrgemad ja sagedamalt esinevad elektri tipuhinnad, mis kokkuvõttes tarbija kulutusi elektrienergiale veelgi enam suurendavad.
3) Teiste mehhanismi tüüpide puuduseks on see, et sellesse arvatud seadmed osalevad elektriturul ja moonutavad elektri hinda ning võivad sellega takistada uute tootmisvõimsuste rajamist.
EE kommentaar: teoorias on see kirjeldus kahtlemata õige. Samas tõsisasi on see, et põlevkivist elektritootmine on avatud elektriturul praeguseid energiakandjate hinnatasemeid arvesse võttes kõige konkurentsivõimetum elektritootmise viis, mis saab turule üksnes väga kõrgete elektri hindade puhul. Vanemad ja peamiselt põlevkivi kasutavad energiaplokid ei suuda kindlasti pakkuda hindu, mille vastu on investorid valmis tegema investeerimisotsuseid uute tootmisseadmete turule toomiseks. Seega oleks vanemate põlevkiviplokkide arvamine reservvõimsuse mehhanismi, mis võimaldab tootmisvarasid pakkuda ka näiteks päev-ette elektriturule, vähese moonutava mõjuga teiste tootjate suhtes. Samas võimaldaks nende plokkide pakkumine päev-ette elektriturule vähendada ekstreemselt kõrgete hindade teket ja võimaluse korral teenida turult raha enda püsikulude katmiseks, mis vähendaks elektritarbijate koormust reservvõimsuse mehhanismi kulude finantseerimisel.
Anud juhul soovime me rõhutada, et reservvõimsuse mehhanismi tüübi sobivus sõltub olulisel määral turuolukorrast. Strateegiline reserv on sobiv, kui selle käivitamise tõenäosus on väga vähene. Kui mehhanismi käivitamise tõenäosus on aga suur, siis ei saa tarbijakulude mõttes strateegilist reservi kõige sobivamaks reservvõimsuse mehhanismi tüübiks kuidagi liigitada. Selle tõdemuse baasil saame öelda, et lähiaastatel, kui jätkub Eesti elektritootmise struktuurse jätkusuutmatuse olukord, ei saa pidada strateegilist reservi Eesti jaoks kõige sobivamaks. Pärast uute juhitavate tootmisvõimsuste lisandumist võib aga strateegilise reservi mudel osutuda Eestile kõige sobivamaks. Elering ja eelnõu koostajad on paraku jätnud nimetatud asjaolud enda ettepanekuid tehes tähelepanuta.
1.3 Eesti Energia ettepanek alternatiivse reservvõimsuse mehhanismi juurutamise osas
Nagu eelnevalt mainitud on Läti ja Leedu olukord Eestiga võrdlemisi sarnane. Eriti sarnane on Eesti olukord Leeduga, kus on samuti suures mahus vanu ja konkurentsivõimetuid tootmisseadmeid, mis elektriturule pääsevad väga harva ning riik on sõltuvuses pidevast elektri impordist.
Erinevalt eelnõu koostajate ettepanekutest, hangib Leedu vajalikke võimsusreserve sagedusega mitteseotud tugiteenuste regulatsiooni alusel (vt. sh. EL direktiiv 2019/944 artikkel 2 (49) ja artikkel 40 (5)), mis võimaldab tootmisseadmete omanikel pakkuda süsteemihalduri hangitud reserve ka päev-ette turule. Antud praktika on märksa paindlikum eelnõu koostajate ettepanekutest kuna võimaldab reserve hankida ka ilma Euroopa Komisjoni riigiabi loata avalike vähempakkumiste käigus.
Kehtiv elektrituruseadus (§ 663 (3)) juba sisaldab sätteid sagedusega mitteseotud tugiteenuste hankimiseks ja sellest tulenevalt on Eesti Energia teinud ka Kliimaministeeriumile ettepaneku kasutada neid sätteid alternatiivse reservvõimsuse mehhanismi rakendamiseks. Paraku asus Kliimaministeerium seisukohale, et Leedus rakendatav mehhanism võib olla vastuolus EL-i riigiabi reeglitega (riigiabiloa taotlemine võib olla vajalik), mistõttu ei pidanud ministeerium sellise skeemi rakendamist võimalikuks.
Eelnevast tulenevalt pöördus Eesti Energia 22.12.2023 Euroopa Komisjoni poole ja palus Komisjonilt kinnitust, et Leedus rakendatav mudel on EL-i õigusega kooskõlas. Tänase seisuga ei ole EE veel Euroopa Komisjonilt vastust saanud. Seetõttu, Riigikogu majanduskomisjon võiks paluda Kliimaministeeriumi abi selgitamaks välja kas Leedu poolt rakendatav mehhanism on EL-i riigiabi õigusega kooskõlas. Kui selgub, et Leedu poolt rakendatav mehhanism on kooskõlas EL-i õigusega, siis peaks Elering alustama viivitamatult vajalike võimsusreservide hankimist selle mehhanismi kohaselt, sest Enefit Power ei tohi seda teenust kahjumlikult Eleringile osutada.
1.4 Kokkuvõtteks
Võttes arvesse Eesti elektritootmise tänast struktuuri vajab Eesti kindlasti reservvõimsuse mehhanismi regulatsiooni aluste sätestamist elektrituruseaduses. Reservvõimsuse mehhanismi tüübi valikul peaks aga arvesse võtma ka konkreetset turuolukorda, mida eelnõu koostajad antud juhul pole teinud. Lähtudes viimasest oleme veendunud, et praegusel ajal ei ole strateegilise reservi mudel Eesti jaoks parim lahendus. Erinevalt eelnõu koostajate arvamusest see pigem suurendaks elektritarbijate kulusid ja tooks kaasa ekstreemselt kõrgete tipuhindade sagedasema esinemise Eesti elektriturul. Strateegilise reservi mudeli rakendamine võib osutuda otstarbekaks tulevikus, kui Eestisse on juba lisandunud uusi juhitavaid tootmisvõimsuseid. Tänases olukorras vajab Eesti paindlikumat reservvõimsuse mehhanismi tüüpi, mis võimaldaks selles osalevatel seadmetel osaleda ka päev-ette elektriturul.
2. Universaalteenuse regulatsiooni lõpetamisest
Soovime siinkohal avaldada toetust Kliimaministeeriumi ettepanekule lõpetada universaalteenuse regulatsioon alates 01.05.2024. Olles universaalteenuse osutamisega olnud seotud nii tootjana, kui müüjana peame siinkohal tõdema, et universaalteenuse juurutamine elektritarbija kaitsmise egiidi all ebaõnnestus ja avatud elektriturg suudab tarbija huve paremini kaitsta, kui reguleeritud elektriturg. Kuna universaalteenuse pakett on Eesti elektriturul praeguse seisuga kõige kallim lepinguline pakett, siis tarbija huvidest lähtudes on mõistlik see regulatsioon lõpetada esimesel võimalusel.
Hetkel kehtiv universaalteenuse regulatsioon on lisaks enda ideelisele ebaotstarbekusele probleemne ka sisuliselt. Selle regulatsiooni rakenduslikes küsimustes on toimumas kaks kohtuvaidlust Enefit Poweri ja Konkurentsiameti vahel, mis puudutavad universaalteenuse ajutise tootmishinna määramist ja universaalteenuse järelevalvetasu määramist. Kuna Konkurentsiamet ei lisanud universaalteenuse järelevalvetasu ajutise tootmishinna määramisel hinnavalemisse, siis vältimaks edaspidiseid vaidluseid, teeme ettepaneku näha universaalteenuse regulatsiooni lõpetamisel ette, et tootja ei pea tasuma ametile universaalteenuse järelevalvetasu selle aasta eest, mil universaalteenuse osutamise kohustus lõpetatakse (st 2024. aasta eest).
Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 1 punkti 9) järgmiselt (täiendus lisatud track change’is):
Paragrahvi 1092 täiendatakse lõigetega 3-5 järgmises sõnastuses:
„(3) Universaalteenuse pakkumine lõpetatakse 2024. aasta 1. mail. Elektrimüüja teavitab
universaalteenusel olevaid kliente sellest ette 30 päeva ja annab võimaluse tarbijal valida endale
uus leping. Kui tarbija oma eelistusest müüjale teada ei anna, viib müüja universaalteenuse lepingu
lõppemisel tarbija üle börsihinnal põhinevale elektrimüügilepingule sellel hetkel müüja
pakutavatel üldlevinud tingimustel.
(4) Universaalteenuse osutamise lepingut võib sõlmida kuni 2024. aasta 31. märtsini
(5) Tootja, kellel on kohustus käesoleva seaduse § 766 alusel toota elektrienergiat universaalteenuse osutamiseks, ei ole kohustatud tasuma 2024. aasta eest järelevalvetasu konkurentsiseaduse peatüki 71 alusel“.
Lugupidamisega
(digitaalselt allkirjastatud)
Andrus Durejko
juhatuse esimees