Siseauditi üksuse tegevusaruande edastamine

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Ellen Kass

Rahandusministeerium

[email protected]

16.02.2024 nr 1-11/24/3

Kliimaministeeriumi siseauditi üksuse

tegevusaruande edastamine

Austatud proua Kass

Edastan vastavalt Vabariigi Valitsuse 04.10.2012 määruse nr 79 „Täidesaatva riigivõimu asutuse

siseauditeerimise üldeeskiri“ §-le 13 Kliimaministeeriumi siseauditi üksuse tegevusaruande.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Maarja Kilter

Siseauditi osakonna juhataja

Lisa: Aruanne

Teadmiseks: Kliimaministeeriumi valitsemisala asutused

Maarja Kilter, 626 2932

[email protected]

Vabariigi Valitsuse määrus „Täidesaatva riigivõimu asutuse siseauditeerimise üldeeskiri“

Lisa 1

Kliimaministeeriumi (KliM) siseauditi üksuse 2023. aasta tegevusaruanne

1. Siseauditi juhi kinnitused tunnusstandardite täitmise kohta

Siseauditi juhina kinnitan, et:

a) siseauditi üksus on siseauditeerimises organisatsiooniliselt sõltumatu;

b) siseauditi üksusel on tööplaani täitmiseks ligipääs ülesannete täitmise seisukohalt olulistele

andmetele, isikutele ja varadele;

c) siseauditi üksuse tööplaani täitmisega seotud siseaudiitorid tegid oma tööd objektiivselt;

d) siseauditi üksuse tööplaani täitmisel ei tulnud ette olukordi, kus töö tegija vajalike

teadmiste, oskuste ja muu kompetentsuse mittevastavus mõjutas konkreetset tööd;

e) siseauditi üksuse töötajad juhindusid tööde teostamisel kutsetegevuse raampõhimõtetest ja

siseauditeerimise standarditest, kuid väline kvaliteedihindamine on läbi viimata ja

siseauditi üksus ei tohi kasutada väljendit „vastavuses siseauditeerimise standarditega“. KeM siseauditi üksus viis IV kvartal 2018 - aprill 2019 a läbi kvaliteedi enesehindamise. Kvaliteedi enesehindamise

11.04.2019. a lõpparuande hinnangu kohaselt on KeMi siseauditi üksuse tegevus ja juhtimine osalises vastavuses

kutsetegevuse standarditega. KliM siseauditi üksus ei kasuta seeläbi väljendit „vastavuses siseauditeerimise

standarditega“.

.......................................................................................................................................................

Kliimaminister (varasemalt keskkonnaminister) on KliM-i valitsemisalas moodustanud ühe

organisatsiooni siseauditeerimise eesmärkide ja ülesannete täitmiseks ning siseauditi tööplaani

kinnitab minister.

Siseauditeerimise korraldamiseks on KliM-is moodustatud siseauditi osakond (SAO), mis täitis

2023. aastal siseaudiitori kutsetegevuse ülesandeid ministeeriumis, Keskkonnaametis, Maa-ametis

(kuni 30.06.2023), Keskkonnaagentuuris, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuses,

Eesti Loodusmuuseumis, Transpordiametis (alates 01.07.2023), Eesti Geoloogiateenistuses (alates

01.07.2023) ja Riigilaevastikus (alates 01.07.2023). Siseauditi funktsioon tsentraliseeriti

keskkonnaministri käskkirjaga 16.03.2020 nr 1-2/20/120, ministeeriumide struktuuride järgsed

muudatused on kinnitatud kliimaministri käskkirjaga 05.02.2024 nr 1-2/24/47.

KliM SAO koosseisu kuulusid 2023. aastal osakonnajuhataja, siseauditi nõunik ja 4 siseaudiitorit.

Isikkoosseisu muudatusi 2023. aastal ei toimunud.

Aruandlusperioodil oli KliM SAO-s siseaudiitori kutsekvalifikatsioon audiitortegevuse seaduse

mõistes (avaliku sektori üksuse siseaudiitori kutsetase) SAO juhatajal ja kahel siseaudiitoril.

KliM SAO töötajad osalesid aruandeaastal täiendõppes keskmiselt 79,33 akadeemilist tundi ühe

töötaja kohta.

2. Kvaliteediprogrammi rakendamise tulemused

2.1.Siseauditi üksuse perioodilise sisemise hindamise tulemused

KeM-i siseauditi üksuse kvaliteedi enesehindamine viidi läbi ja enesehindamise lõpparuande

hinnangu (11.04.2019) kohaselt oli KeM siseauditi üksus osalises vastavuses siseauditeerimise

standarditega. Mõningased puudused olid standardite grupis 1300, 2200, 2300, 2400 ja 2500.

Kuna 2020. aastal toimus valitsemisala siseauditi funktsiooni reorganiseerimine ja SAO-s

toimusid olulised muudatused nii personalis (sh asjakohaste regulatsioonide muutmine jms) kui

ka tööde teostamisega seonduvate protseduuride uuendamisel ning 2023. aastal toimus

ministeeriumide reorganiseerimine, kus valitsemisalasse lisandusid uued valitsus- ja hallatavad

asutused, siis kaalub KlM SAO perioodilise sisemise hindamise läbiviimist 2025. aasta tegevuste

planeerimisel, misjärel otsustatakse välishindamine (2025. hakkavad kehtima uuendatud

siseauditeerimise rahvusvahelised standardid (IIA standardid), mistõttu hindamist on mõistlik läbi

viia uute standardite alusel).

2.2.Siseauditi üksuse välishindamise tulemused

KliM siseauditi üksuse välishindamist ei ole seisuga 31.12.2023. a teostatud. Siseauditi üksus

kaalub välishindamise läbiviimist 2025. aasta tegevuste planeerimisel.

3. Siseauditi üksuse tööplaani täitmine

KliMi valitsemisala siseauditi üksuse konsolideeritud 2023.a tööplaani1 kohaselt oli aruandeaastal

ülesandeks läbi viia kokku 9 siseauditit, kokkuleppelist kontrollitoimingut ja nõuandvat tööd, sh

oli planeeritud ressursse vajaduspõhiselt erakorraliste tööde teostamiseks. Samuti olid tööplaanis

toodud järjepidevad nõuandvad ja muud tegevused ning kvaliteediprogrammi planeeritud

tegevused.

Seoses 2023. a KliMi loomisega seotud muudatustega, ei teostatud 2023. a kõiki tööplaanis

kokkulepitud töid (1 töö katkestati seotult struktuurimuudatustega, 2 tööd ei alustatud), samas

teostati täiendavaid aktuaalseid töid vastavalt KliM-i (varasemalt KeMi) või valitsemisala asutuste

juhtkonnaga kokkulepitule (4 tööd).

KliM valitsemisalas viidi 2023. aasta tööplaani alusel läbi ja allkirjastati aruandeaasta lõpu seisuga

6 kindlustandva töö aruannet (audit või kontrollitoiming, mis sisaldas kindlustandvat hinnangut),

2 tööd allkirjastati vastavalt 01.02.2024 ja 08.02.2024, lisaks lõpetati ja allkirjastati kolm tööd

2022. aasta tööplaanist. Osaliselt on 2023. tööplaani tööd pooleli (2 kindlustandvat tööd) ning need

valmivad 2024. aastal. Täiendavalt viidi aruandeaastal läbi kokku 6 suuremamahulist nõuandvat

tööd, mis olid seotud selgitustaotlustes tõstatatud teemades probleemide asjaolude

väljaselgitamisega ja hindamisega ning erinevaid väiksemamahulisi nõustamisi ja muid

toiminguid (nt KliM lobikohtumiste kvartaalsete ülevaadete koondamine, auditi kontaktisikuks

olemine vm).

KliM SAO aruandeaasta tegevuskulude summa oli 276 055,33 eurot, sisseostetavad tööd

puudusid.

Oleme kindlustandvate tööde tulemused esitanud juhtkonnale teemade põhiselt: väliste osapoolte

tööde tulemused koondandmeid sisaldava maatrikstabeli vormis, siseauditi tööde tulemused ja

nende seire info sisestatakse alates 2021.a PlanPro süsteemi. Tippjuhtkond on asunud auditite ja

kokkuleppeliste kontrollitoimingute soovitusi jooksvalt rakendama. Mitmetel juhtudel on tegemist

pikaajaliste tegevustega või tegevustega, mille rakendamistähtajad saabuvad 2024. aastal või

hiljem.

Järeltoimingute tulemusena leidis kinnitust, et:

a) SAO kindlustandvate tööde tulemuste kohaselt kuulus aruandeaastal rakendamisele 78

soovitust2, millest rakendati 74, 4 soovituse seiramine lõpetati3 ja jätkuvalt on töös 73 soovituse

rakendamine4.

b) olukorda, kus tippjuhtkond oleks võtnud aruandeaastal vastu otsuse SAO kindlustandva töö

aruandes toodud soovitust mitte rakendada ja sellega seotud maandamata riski aktsepteerida, ei

esinenud.

c) siseauditi juht ei ole aruandeaastal pidanud kõrgemat juhtorganit teavitama vastuvõetamatu

jääkriski taseme võimalikust mõjust organisatsiooni eesmärkide saavutamisele.

Siseauditi üksuse tööplaani (sh lisandunud tööd) kohaselt auditeeriti: keskkonnajärelevalve

korraldamise mõjususust ja menetluste kvaliteeti, avaliku teabe seaduse nõuete ühetaolist ja

seadusega koosõlas rakendamist, trahvide, keskkonnakahjude ja sunniraha üle arvestuse pidamist

ja sissenõudmise korraldust, valitsemisala teenistujate poolt kõrvaltegevuste teatiste esitamise

protsessi ja toimingupiirangu järgimist, koostati ülevaade Maa-ameti geoinformaatika osakonna

tegevustest geoinfosüsteemide haldamisel ja arendamisel ja olukorrast teenustaseme lepingute

sõlmimisel, analüüsiti KeA poolset rikkumise menetlust, ministri nõunike taustainfot ja KliM

1 Keskkonnaministri käskkiri 16.02.2023 nr 1-2/23/77 2 Juhul kui asutuse juhtkond on kinnitanud tegevuse muudatuse või pikendanud tähtaega, lähtub SAO arvestuses muudatuse sisust

või muudetud tähtajast. 3 2 soovituse parendustegevused loeti SAO poolt lõpetatuks, sest küsimus lahendatakse seoses KliM loomisega auditi ettepanekust

erineva lahendusega, teise protsessi käigus; 2 soovituse parendustegevused suleti 2021. aasta audititöös seotult valdkonnas uute

soovituste tegemisega, mis sisaldas sarnaseid parendustegevusi ja seiramine jätkub nende osas. 4 Siseauditi osakond seirab soovituste rakendamist KliM valitsemisalas tavapäraselt 2 korda aastas, seire tulemuste koondinfo

esitatakse juhtorganile, vajadusel juhtorgani otsustuste alusel pikendatakse tegevuste teostamise tähtaegu, otsustatakse täiendavaid

tegevusi või võetakse vastu põhjendatud otsused tegevustest loobumiseks.

valitsemisala hallatavate asutuste juhtide huvide deklaratsioone ning loodava ministeeriumi

vastusvaldkonda kuuluvate teemadega seotud riskide maandamiseks koondati infot KeMiga

liituvate asutuste ja juhtimis- ja kontrollorganite liikmete seostest.

Koostamisel on Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) projektijuhtimise toimivuse analüüsimisega

seotud auditi aruanne ning ürituste korraldamisega seotud kulude ja asutuste varade kasutamise

sihipärasuse kontrollitoimingu kokkuvõte.

Selgitustaotlustes tõstatatud teemades asjaolude väljaselgitamisel ja hindamisel seondusid

tegevused mh metsateatiste menetlemisega, jahipiirkonna kasutusõiguse lubade väljastamisega,

hangete õiguspärasusega ja valitsemisala töötajate kõrvaltegevustega.

Kliimaministeeriumi loomise tulemusel liikusid lisaks keskkonnale mitmed elutähtsad teenused

nagu energeetika ja transport ühe ministeeriumi alla, mis võimaldab paremini seatud eesmärkide

täitmisel arvestada nii looduskaitse ja majanduse aspekte. Ministeeriumi esimene suur eesmärk on

luua kliimaseadus st anda raam kestliku majandusmudeli kujunemisele. Eesti majandusele

tugevama konkurentsieelise kasvataks selge ja usaldusväärne õiguskeskkond ja seatud

keskkonnaalased eesmärgid. Endiselt on eesmärk saavutada EL-is süsinikuneutraalsus aastaks

2050, millesse ka Eestil tuleb oma panus anda.

Lisaks kliimaseaduse väljatöötamisele on ministeeriumil seatud hulk eesmärke, millega

paralleelselt tegeletakse: taastuvenergeetika arendamine, vähem bürokraatiat keskkonnalubade

taotlemisel, olulisel kohal on avaliku sektori investeeringud – Rail Balticu trassi ehituse käima

lükkamine, kortermajade renoveerimise energiatõhusamaks muutmise toetamine, ühistranspordi

kergliikluse temaatika, maavarade tark kasutus ning läbipaistev ja täpne metsade majandamine.

Samuti on KliM ise eeskujuks ja suunab ka teisi keskkonnahoidlike hangete suunas, mis samuti

on konkurentsieeliseks. Jätkuvalt on vaja pöörata tähelepanu korruptsiooniennetusele ja

jäätmemajanduse edendamisele.

Kinnitan, et minu esitatud andmed on õiged ja täielikud.

16.02.2024

/allkirjastatud digitaalselt/

Maarja Kilter

Siseauditi juht