Kiri

Tallinn 2024

Töö nr 466

Harjumaa, Rae vald, Peetri alevik TAMMIKSALU KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING (kovID DP1068)

PLANEERINGU KOOSTAMISE KORRALDAJA: Rae Vallavalitsus, registrikood 75026106 Aruküla tee 9 75301 Jüri alevik Harjumaa HUVITATUD ISIK: Signe Kapsi PLANEERIJA: Optimal Projekt OÜ, registrikood 11213515 MTR reg. nr EEP000601 Keemia tn 4, 10616 Tallinn ARHITEKT: Ive Punger PROJEKTIJUHT: Arno Anton 56 983 389 [email protected] TEHNIK Keia Kuus [email protected]

Peetri aleviku Tammiksalu kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1068)

2

KÖITE KOOSSEIS: I SELETUSKIRI

1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED ....................................................................................... 4

2. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK .................................... 4 2.1. Planeeringu eesmärk ................................................................................................................ 4 2.2. Planeeritava maa-ala kontaktvööndi analüüs ............................................................................ 5 2.3. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused .................................................................. 5

3. VASTAVUS RAE VALLA ÜLDPLANEERINGULE JA RAE VALLA PÕHJAPIIRKONNA ÜLDPLANEERINGULE ................................................................................................................... 5 3.1. Vastavus Rae valla üldplaneeringule ........................................................................................ 5 3.2. Vastavus Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringule ................................................................ 6

4. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ........................................................................... 6 4.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus ................................................................................... 6 4.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus ................................................................................. 7 4.3. Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus .................................................. 7 4.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud ......................................................................................... 7 4.5. Olemasolev tehnovarustus ....................................................................................................... 7 4.6. Olemasolev haljastus ja keskkond ............................................................................................ 7 4.7. Kehtivad piirangud .................................................................................................................... 7

5. PLANEERINGU ETTEPANEK ........................................................................................................ 7 5.1. Krundijaotus ja hoonestusala .................................................................................................... 7 5.2. Krundi ehitusõigus .................................................................................................................... 8 5.3. Ehitiste arhitektuurinõuded ....................................................................................................... 9 5.4. Ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks esitatud nõuded .................................................... 9 5.5. Avalik ruum ............................................................................................................................... 9 5.6. Piirded .................................................................................................................................... 10 5.7. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ..................................................................... 10 5.8. Haljastuse ja heakorra põhimõtted.......................................................................................... 12

5.8.1. Haljastuse hinnang ........................................................................................................... 13 5.9. Tuleohutusnõuded .................................................................................................................. 14 5.10. Jäätmete prognoos ja käitlemine .......................................................................................... 15 5.11. Meetmed kuritegevuse ennetamiseks ................................................................................... 15 5.12. Planeeringuala tehnilised näitajad ........................................................................................ 15 5.13. Servituutide seadmise vajadus ............................................................................................. 15 5.14. Tehnovõrkude lahendus ....................................................................................................... 17

5.14.1. Veevarustus ja kanalisatsioon ........................................................................................ 17 5.14.2. Vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimine .......................................................... 18 5.14.3. Elektrivarustus ............................................................................................................... 18 5.14.4. Sidevarustus .................................................................................................................. 19 5.14.5. Soojavarustus ................................................................................................................ 19

6. KESKKONNATINGIMUSED JA VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU HINDAMINE........................... 20 6.1. Eessõna ................................................................................................................................. 20 6.2. Kavandatava tegevusega kaasnev oht inimese tervisele ja keskkonnale ning avariiolukordade

esinemise võimalikkus ............................................................................................................ 20 6.3. Müra ja vibratsioon ................................................................................................................. 21

6.3.1. Mürauuring ....................................................................................................................... 21 6.3.2. Mürakaitse leevendamise meetmed ................................................................................. 21

6.4. Põhjavee kaitse ...................................................................................................................... 22 6.5. Radooniriski vähendamise võimalused ................................................................................... 22 6.6. Võimaliku keskkonnamõju hindamine ..................................................................................... 22

Peetri aleviku Tammiksalu kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1068)

3

6.7. Soojussaared ......................................................................................................................... 23 6.8. Ohtliku ettevõtte ohuala .......................................................................................................... 23 6.9. Õhukvaliteet ........................................................................................................................... 24

7. KESKKONNALUBADE TAOTLEMISE VÕIMALUS ....................................................................... 24

8. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD ................................................ 25

9. PLANEERINGU ELLUVIIMISE KAVA ........................................................................................... 26 II JOONISED AS-01 Asukohaskeem M 1:~ AS-02 Kontaktvööndi analüüs M 1:~ AS-03 Tugiplaan M 1:1000 AS-04 Põhijoonis M 1:1000 AS-05 Tehnovõrkude koondplaan M 1:1000 AS-06 Tehnovõrkude ühinemise skeem M 1:~ III LISAD Tehnilised tingimused:

 Elektrilevi OÜ Tallinn-Harju regiooni poolt 24.05.2023 väljastatud tehnilised tingimused nr 450249;

 Aktsiaselts ELVESO poolt 19.06.2023 koostatud tehnilised tingimused nr VK-TT 050;

 Enefit Connect OÜ poolt 06.10.2023 koostatud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr EC-JUH-7/347;

Teostatud uuringud:

 geodeetiline alusplaan M=1:500 on mõõdistatud RADIAAN OÜ poolt 27.04.2022, töö nr 1410G23;

 PML Balti OÜ poolt teostatud Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmisaruanne 18.12.2023;

 Tammiksalu maaüksuse haljastuse hinnangu on koostanud OÜ Visioon Haljastus 26.05.2023, töö nr 435/2023;

 Tammiksalu kinnistute ning lähiala detailplaneeringu liiklusanalüüsi koostas Liikluslahendus OÜ 2017, töö nr 0317/16;

 Rae vallas Peetri alevikus Tammiksalu kinnistu ja lähiala detailplaneeringu mürahinnangu koostas LEMMA OÜ 16.03.2024.

IV KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE V MENETLUSDOKUMENDID

Peetri aleviku Tammiksalu kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1068)

4

I SELETUSKIRI 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED

 Rae vallavalitsuse 16.05.2023 korraldus nr 1034 Järveküla Kanarbiku tee 5 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine;

 Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneering;

 koostamisel olev Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering (vastu võetud Rae Vallavolikogu 20.04.2021 otsusega nr 151);

 Transpordiameti 04.05.2023 kiri nr 7.2-2/23/8356-2 „Seisukohtade väljastamine Tammiksalu detailplaneeringu koostamiseks“;

 Rae Vallavalitsuse 16.11.2004 korraldus nr 1590 „Ehitusloa andmine Andrei Žilkinile“;

 Planeerimisseadus;

 Ehitusseadustik;

 Tee projekteerimise normid (majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määrus nr 106);

 Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded (keskkonnaministri 03.10.2016 määrus nr 32);

 Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded (riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50);

 Rae valla arengukava muutmine ja vastuvõtmine (Rae Vallavolikogu 17.11.2020 määrus nr 61);

 Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendamise kava aastateks 2017 – 2028;

 Digitaalselt teostatavate geodeetiliste alusplaanide, projektide, teostusjooniste ja detailplaneeringute esitamise kord (Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus nr 13);

 Detailplaneeringute koostamise ning vormistamise juhend (Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus nr 14);

 Haljastuse hindamise metoodika ning avaliku ala haljastuse nõuded (Rae Vallavalitsuse 30.08.2022 määrus nr 18);

 Haljastusnõuded projekteerimisel ja ehitamisel Rae vallas (Rae Vallavolikogu 18.10.2022 määrus nr 11);

 Rae valla rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord (Rae Vallavalitsuse 25.10.2022 määrus nr 23);

 Rae valla arengukava muutmine ja vastuvõtmine (Rae Vallavolikogu 20.09.2016 määrus nr 58);

 Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad”;

 siseministri 30. märts 2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”;

 siseministri 18. veebruari 2021. a määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”;

 katastriüksuse plaan;

 Männiku II kinnistu detailplaneering (kehtestatud 02.09.2008, korraldus nr 1091);

 muud kehtivad õigusaktid ja projekteerimisnormid. 2. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING

KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK 2.1. Planeeringu eesmärk Detailplaneeringu eesmärk on ehitusõiguse määramine elamuehituse eesmärgil. Lisaks antakse detailplaneeringuga lahendus planeeringuala haljastusele, heakorrale, juurdepääsule, parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele. Planeeringuala suurus on ligikaudu 4 ha. Planeeringu lahenduse koostamisel on arvestatud maaomanike soovidega, naaberaladel kehtestatud ja menetluses olevate detailplaneeringutega ning lähiümbruses paikneva ja planeeritud hoonestusega.

Peetri aleviku Tammiksalu kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1068)

5

2.2. Planeeritava maa-ala kontaktvööndi analüüs Planeeritav ala paikneb Rae vallas Peetri alevikus kõrvalmaantee 11330 Järveküla-Jüri tee ääres ning jäädes vaid mõne kilomeetri kaugusele põhimaanteest 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee. Ülemiste järv ja Tallinna linna piir asuvad planeeringuala läheduses. Lähiala olemasolev hoonestus on üksik-, rida- ja korterelamud. Planeeringualast põhja-, lõuna- ja läänesuunas on välja kujunenud kehtestatud planeeringutega elamumaad. Rajatud on üksik-, rida- ja korterelamuid. Üksikelamud on valdavalt kahekorruselised ja viilkatustega, ridaelamud on kahekorruselised ning korterelamud kolmekorruselised ja lamekatustega. Läänesuunast piirneb planeeringuala elamumaa katastriüksustega, kuhu on rajatud kolmekorruselised korterelamud. Põhja- ja lõunasuunast piirneb üksikelamute elamumaa sihtotstarbeliste katastriüksustega. Läänesuunas asub kõrvalmaantee 11330 Järveküla-Jüri tee. Hoonestus on arhitektuurselt mitmekesine ja ei moodustu ühtset arhitektuurset tervikut. Piirkonnas paiknevate korterhoonete elamumaa kruntide suurused jäävad vahemikku 2698 – 6955 m². Erinevate detailplaneeringute tulemusena on piirkonnas kujundatud ühtne tänavate võrk, mis on enamjaolt ka välja ehitatud. Planeeritavale alale lähimad teenindusasutused (kauplus, postkontor, tankla, pank jne) asuvad Peetri alevikus ja Tallinna linnas Ülemiste keskuses, mis jääb planeeritavast alast ~4 km kaugusele. Rae valla keskus, Jüri alevik, jääb planeeritavast alast ~5 km kaugusele. Planeeringualast ca 800 meetri kaugusele itta jääb Peetri lasteaed-põhikool. Lisaks asub põhikoolis huvialakool ja raamatukogu. Kavandatavast alast ca 2 km kaugusel kirde suunas asub 9-klassiline Kindluse kool. Leerimäe lasteaed asub kavandatavast alast lõunas jäädes ligikaudu 730 meetri kaugusele. Planeeringualal on ühendus olemas ka ühistranspordiga. Peatused asuvad kõrvalmaantee 11330 Järveküla-Jüri tee ääres 180 ja 250 meetri kaugusel. 2.3. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud Rae valla üldplaneeringuga, mille kohaselt jääb planeeringuala elamumaa juhtotstarbega maa-ala piirkonda. Detailplaneeringu koostamisel jälgitakse kehtivas üldplaneeringus välja toodud nõudeid. Liikluskorralduse seisukohalt asub planeeringuala hästi ligipääsetavas kohas, kuna kontaktvööndisse jäävad kohalikud teed. Planeeringulahendus seob omavahel olemasolevad ja planeeritud sõiduteed, jälgratta- ja jalgteed. Parkimine lahendatakse krundisiseselt. Hoonestus on planeeritud optimaalse kaugusega teest. Planeeringuga kavandatud krundid sobituvad oma sihtotstarbelt planeeritud asukohta. Elamumaa sihtotstarbega kruntide loomise eelduseks on Tallinna linna lähedus ja Peetri aleviku sotsiaalobjektide, tehno- ja teedevõrgustiku olemasolu.

3. VASTAVUS RAE VALLA ÜLDPLANEERINGULE JA RAE VALLA PÕHJAPIIRKONNA ÜLDPLANEERINGULE

3.1. Vastavus Rae valla üldplaneeringule Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneeringu (edaspidi üldplaneering) kohaselt hõlmab planeeringuala tiheasustusalal perspektiivse elamumaa juhtotstarbega maa-ala, kus on detailplaneeringu koostamise kohustus. Elamumaa all mõeldakse üldplaneeringu mõistes väikeelamute, ridaelamute ja korterelamute alust maad tiheasustusalal ning hajaasustuses paiknevate elamute õuemaad. Elamumaa hulka arvatakse ka suvilate ja suvilagruppide maa ning aiandusühistute ühiskasutuses olev maa. Alale võib kavandada elamuid teenindavaid ehitisi, sh teid ja tehnorajatisi, samuti elamute lähiümbruse puhke- ja spordiotstarbelist maad ning rajatisi. Detailplaneeringu algatamine ei ole vastuolus Rae valla üldplaneeringuga määratud maa-ala juhtotstarbega Rae valla üldplaneeringus määratud ehitustingimused:

 planeeritavate ridaelamute krundi koormusindeks 600. Ridaelamud võivad olla kuni 4-boksilised;

 planeeritavate korterelamute krundi koormusindeks on 300;

 ridaelamu korruselisus on 2 ja kõrgus kuni 8 m;

 korterelamu korruselisus on 3 ja kõrgus kuni 10 m;

 detailplaneeringu alal, millega nähakse ette rohkem kui 5 elamumaa krunti, tuleb minimaalset 15% detailplaneeringu alast jätta üldkasutatavaks haljasala ja parkmetsa maaks, kuhu saab rajada laste mänguväljakuid, palliplatse vms;

Peetri aleviku Tammiksalu kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1068)

6

 parkimine tuleb lahendada arendataval krundil. Iga eluaseme kohta soovitatav kavandada minimaalselt 2 parkimiskohta.

Joonis 1. Väljavõte Rae valla üldplaneeringu maakasutuse plaanist.

3.2. Vastavus Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringule Peetri aleviku Tammiksalu kinnistu ja lähiala detailplaneering on samuti kooskõlas Rae Vallavolikogu 20.04.2021 otsusega nr 151 vastu võetud Rae Valla põhjapiirkonna üldplaneeringuga, kus planeeringuala on ridaelamumaa, korterelamumaa ja mänguväljakute maa. Joonis 2. Väljavõte Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu maakasutuse kaardist.

4. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS 4.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus Planeeritav ala asub Rae vallas, Peetri alevikus kõrvalmaantee 11330 Järveküla-Jüri tee kõrval. Detailplaneering on koostatud 3,90 hektari suurusele alale. Planeeritav ala asub Peetri aleviku läänepiiril väljakujunenud väikeelamute, ridaelamute ja korterelamute piirkonnas. Juurdepääs planeeritavale alale on kõrvalmaanteelt 11330 Järveküla-Jüri tee. Planeeritava ala pind on lauge ja on kaetud kõrghaljastusega.

Peetri aleviku Tammiksalu kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1068)

7

4.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus Tammiksalu – (Maa-ameti andmetel 03.06.2024)

 katastriüksuse tunnus: 65301:001:2042;

 maakasutuse sihtotstarve: maatulundusmaa 100%;

 katastriüksuse pindala: 38 650 m2. 4.3. Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus Planeeringuala piirneb transpordi-, maatulundus- ja elamumaa sihtotstarbeliste katastriüksustega. Tabel 1. Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus.

Aadress Pindala Katastritunnus Sihtotstarve

Aasa põik 2a 1610 m² 65301:001:6536 Elamumaa 100%

Vana-Tartu mnt 23 1255 m² 65301:001:6537 Elamumaa 100%

Aasa tn 14 2318 m² 65301:001:0478 Elamumaa 100%

Aasa tn 15 2306 m² 65301:001:0522 Maatulundusmaa 100%

Kopli tee 22 2729 m² 65301:001:2633 Elamumaa 100%

Kopli tee 26 5312 m² 65301:001:2942 Elamumaa 100%

Kopli tee 28 5722 m² 65301:001:2943 Elamumaa 100%

Kopli tee 30 5165 m² 65301:001:2944 Elamumaa 100%

Kopli tee 32 4658 m² 65301:001:2946 Elamumaa 100%

Kopli tee L11 1484 m² 65301:001:2953 Transpordimaa 100%

Kopli tee 34 3592 m² 65301:001:2947 Elamumaa 100%

Küti tee 30a 3032 m² 65301:001:2938 Elamumaa 100%

Küti tee 32a 308 m² 65301:001:4551 Elamumaa 100%

Küti tee 32 11968 m² 65301:001:4550 Elamumaa 100%

11330 Järveküla-Jüri tee L9 531 m² 65301:001:3532 Transpordimaa 100%

11330 Järveküla-Jüri tee 25858 m² 65301:001:1353 Transpordimaa 100%

4.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud Juurdepääs planeeringualale on kõrvalmaanteelt 11330 Järveküla-Jüri tee. Olemasolevate jalgratta- ja jalgteedele on olemas ühendus planeeringualaga. Olemasolevad jalgratta- ja jalgteed asuvad kõrvalmaantee 11330 Järveküla-Jüri tee, Küti teel ja Kopli teel. Jalgratta- ja jalgteede kaudu on võimalik liigelda Tallinna linna, Järvekülla ning ühistranspordipeatustesse. Bussi peatused asuvad kõrvalmaantee 11330 Järveküla-Jüri tee ääres 180 ja 250 meetri kaugusel planeeringualast. 4.5. Olemasolev tehnovarustus Planeeritav ala paikneb Peetri aleviku tsentraalsete tehnovõrkudega varustatud piirkonnas. 4.6. Olemasolev haljastus ja keskkond Planeeritav ala on suures osas metsamaa ning väikesel määral looduslik rohumaa. Kõrghaljastus kasvab kogu planeeringualal. 4.7. Kehtivad piirangud Planeeritaval alal kehtivad kitsendused:

 tee kaitsevöönd;

 maakaabli kaitsevöönd, äärmise kaabli teljest 1 meeter mõlemale poole kaablit. 5. PLANEERINGU ETTEPANEK 5.1. Krundijaotus ja hoonestusala Planeeringus on kavandatud kaheksa elamumaa, neli üldkasutatava maa, kaks transpordimaa sihtotstarbega krunti. Moodustatud elamumaa kruntidele määratakse ehitusõigused ridaelamute ja korterelamute ehitamiseks.

Peetri aleviku Tammiksalu kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1068)

8

Tabel 2. Krundijaotus.

Pos nr

Suurus (m²)

Sihtotstarve (detailplaneeringu liikide kaupa)

Sihtotstarve (katastriüksuse liikide kaupa)

1 4500 korterelamu maa elamumaa

2 4542 korterelamu maa elamumaa

3 4500 korterelamu maa elamumaa

4 2400 ridaelamu maa elamumaa

5 2400 ridaelamu maa elamumaa

6 2400 ridaelamu maa elamumaa

7 2435 ridaelamu maa elamumaa

8 2440 ridaelamu maa elamumaa

9 1600 haljasala maa üldkasutatav maa

10 1247 haljasala maa üldkasutatav maa

11 2414 haljasala maa üldkasutatav maa

12 946 haljasala maa üldkasutatav maa

13 939 tee ja tänava maa transpordimaa

14 5887 tee ja tänava maa transpordimaa

Üldplaneeringu kohaselt on ridaelamumaa koormusindeks 600 m2 ühe boksi kohta ja korterelamumaa koormusindeks on 300 m2 ühe korteri kohta. Planeeringulahenduses on üldplaneeringu nõuetest lähtutud. Vastavalt üldplaneeringule tuleb moodustada üldkasutatav haljas- ja parkmetsa maa, kuhu saab rajada laste mänguväljakuid ja palliplatse. Antud planeeringus on nõue lahendatud järgmiselt: planeeritud on neli üldkasutatava maa krunti, millest kaks asuvad kõrvalmaantee 11330 Järveküla- Jüri tee ääres. Üldkasutatava maa osakaal moodustab planeeringualast 16%. Hoonestusalad on määratud kinnistu piiridest minimaalselt 4,0 m kaugusele. Korterelamute kruntide pos nr 1 – 3 hoonestusalad idapoolsest krundi piirist asuvad 10,0 meetri kaugusel, kus on kohustus säilitada olemasolev kõrghaljastus. Ridaelamute kruntide pos nr 4 – 6 hoonestusalad läänepoolsest krundi piirist asuvad 8,0 meetri kaugusel. Hoonestusala piiritlemine ja selle sidumine krundi piiridega on näidatud põhijoonisel. 5.2. Krundi ehitusõigus Krundi ehitusõigusega määratakse PlanS § 126 lg 4 kohaselt: 1. krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed; 2. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv või nende puudumine maa-alal; 3. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind; 4. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus; 5. asjakohasel juhul hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus.

Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurimat lubatud sügavust detailplaneeringuga ei määrata. Planeeringuga määratud krundi ehitusõigused on toodud joonisel AS-04 Põhijoonis kruntide ehitusõiguse ja kruntide ehitusõiguse akendes. Tabel 3. Krundi ehitusõigus.

Pos nr

Krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed // katastriüksuse

sihtotstarve

Ehitiste suurim lubatud arv või

nende puudumine maa-alal (põhi-

hoone / abihoone)

Ehitise- alune pind

Ehitiste lubatud max

kõrgus. Põhihoone /

abihoone

Põhihoone suurim

korruselisus maapealne / maa-alune

Abihoone suurim

korruselisus maapealne / maa-alune

1 EK 100% // E 100% 3 (1 / 2) 1125 m² 10 m / 5 m 3 / -1 1 / -

2 EK 100% // E 100% 3 (1 / 2) 1125 m² 10 m / 5 m 3 / -1 1 / -

3 EK 100% // E 100% 3 (1 / 2) 1125 m² 10 m / 5 m 3 / -1 1 / -

4 ER 100% // E 100% 3 (1 / 2) 600 m² 8 m / 5 m 2 / -1 1 / -

5 ER 100% // E 100% 3 (1 / 2) 600 m² 8 m / 5 m 2 / -1 1 / -

6 ER 100% // E 100% 3 (1 / 2) 600 m² 8 m / 5 m 2 / -1 1 / -

7 ER 100% // E 100% 3 (1 / 2) 600 m² 8 m / 5 m 2 / -1 1 / -

Peetri aleviku Tammiksalu kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1068)

9

Pos nr

Krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed // katastriüksuse

sihtotstarve

Ehitiste suurim lubatud arv või

nende puudumine maa-alal (põhi-

hoone / abihoone)

Ehitise- alune pind

Ehitiste lubatud max

kõrgus. Põhihoone /

abihoone

Põhihoone suurim

korruselisus maapealne / maa-alune

Abihoone suurim

korruselisus maapealne / maa-alune

8 ER 100% // E 100% 3 (1 / 2) 600 m² 8 m / 5 m 2 / -1 1 / -

9 HP 100% // Üm 100% - - - - -

10 HP 100% // Üm 100% - - - - -

11 HP 100% // Üm 100% 1 (- / 1) 60 m² - / 5 m - 1 / -

12 HP 100% // Üm 100% - - - - -

13 LT 100% // L 100% - - - - -

14 LT 100% // L 100% - - - - -

Lubatud suurim ehitisealune pind näitab kõikide ehitiste suurimat lubatud pinda, s.t selle alla lähevad kõik ehitusloakohustuslikud ja ehitusloakohustuseta ehitised. Elamute juurde võib rajada kuni 2 abihoonet ehitisealuse pinnaga kokku kuni 80 m². 5.3. Ehitiste arhitektuurinõuded Katusekalle: 0 – 30° väiksemad hooneosad võivad olla madalama kaldega Välisviimistluse materjalid: puit, kivi, betoon, krohv, tellis, ilmastikukindel ehitusplaat Välisviimistluse toonid: eelistada heledaid või sooje ja looduslähedasi värvitoone Katusematerjal: rullmaterjal, kivi või plekk Viimistlusmaterjalide valikul tuleb lähtuda kontaktvööndi üldisest lahendusest. Projekteeritava hoone arhitektuurne lahendus peab arvestama piirkonna miljööd, naaberhoonestuse üldmahtusid ja proportsioone. Keelatud on imiteerivate materjalide kasutamine. Detailplaneeringuga ei ole määratud arhitektuurilist kindlat stiili. Abihooned peavad arhitektuurselt haakuma elamuga. Katusekattematerjalid ja viimistlusmaterjalid peavad sobima hoone arhitektuurilahendusega ja välisilmega. Hoone eskiisprojekt tuleb enne ehitusloa taotlust kooskõlastada Rae valla arhitektiga. 5.4. Ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks esitatud nõuded Hoonete projekteerimisel järgida ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded” toodud nõudeid. Tagada piisav insolatsioon vastavalt kehtivale standardile EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes”. Hoonete planeerimisel lähtuda sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid”. 5.5. Avalik ruum Planeeringuala kontaktvööndis on rajatud detailplaneeringu koostamise hetkel üks avalik mänguväljaku ala Peetri park, mis asub mööda olemasolevaid teid planeeringualast 800 m kaugusel. Kui ehitatakse välja jalgratta- ja jalgtee planeeringualalt kuni Kopli teeni, siis vahemaa lüheneb märgatavalt. Peetri pargis on olemas mitmed vabaaja veetmise võimalused ning tagatud on erinevad vanusegrupid. Seal asub korvpalli ja jalgpalli väljak, skatepark, välijõusaal, ronimisalad, kiigud jne. Üldkasutatava maa krundile pos nr 11 on lubatud rajada üks 1-korruselist hoone ehitiselause pinnaga 60 m2. Põhijoonisel AS-04 on välja toodud krundi ehitusala, kuhu rajada ehitis. Rajada krundile pos nr 11 peremänguväljak, ehk atraktsioonid erinevatele vanusegruppidele:

 väikelastele 0 – 7 a sobilikud atraktsioonid 5 tk (nt mängumaja, erinevad kiigud, batuut, mängusein, labürint, muusikavahendid vms);

 koolilastele 7 – 14 a sobilikud atraktsioonid 3 tk (nt turnimiseks mõeldud atraktsioonid, takistus- rada, tasakaaluvahend, rattapark, elusuuruses trips-traps-trull, keksumäng, mängulaud vms),

 teismelistele 14+ a ja täiskasvanutele sobilikud atraktsioonid 3tk (nt väline lauatennise laud, elusuuruses malemäng, korvpallilaud vms).

Mänguväljaku katend tuleb lahendada vastavalt ohutusnõuetele ning ette näha sobiv turvakatend vastavalt atraktsioonide valikule ning kukkumiskõrgustele (nt valatav EPDM kummikatend).

Peetri aleviku Tammiksalu kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1068)

10

Planeeringus määratud haljasaladel (krundid pos nr 9 – 12) on lubatud rajada haljasala, jalgrattahoidja ning tehniliste kommunikatsioonide või haljasalade sihipärase kasutamisega seonduvaid rajatisi. Paigaldada haljastu inventari (nt viidad, pingid, mänguväljaku inventar jne) ning rajada jalgratta- ja jalgteid üldkasutatava maa kruntidele. Heakorra tagamiseks on vajalikud prügikastid. Kavandada valgustus. Piirata mänguväljak tee poolt madala hekiga või piirdeaiaga turvalisuse tagamiseks. Mänguväljakud projekteerida vastavalt EVS-EN 1176 järgi. Avaliku ruumi (krunt pos nr 9 – 12) ehitamine on detailplaneeringust huvitatud isiku kohustus, kes rajab mänguväljaku vastavalt detailplaneeringus toodud põhimõtetele ja annab tasuta vallale üle. Planeeringuala läbib piki kõrvalmaanteed 11330 Järveküla-Jüri tee kulgev (alates Jüri alevikust kuni Tallinna linnani) jalakäijate- ja jalgrattatee ja sellest tulenevalt ehitusprojektis näha ette võimalus puhkeala (pingid, prügikastid) rajamiseks üldkasutatava maa kruntidel pos 10 või 11. Täpne lahendus esitatakse ehitusprojektiga. 5.6. Piirded Kortermajade krunte ei ole lubatud piirdega ääristada, kuid on lubatud istutada hekke. Ridaelamute piirdeaia kõrgus maksimaalselt 1,5 m kõrge. Ridaelamu bokside vahel lubatud hekk või kuni 1,0 m kõrgused piirded. Lähtuda tuleks naaberkinnistute lahendustest. Piirata mänguväljak vajadusel tee poolt piirdeaiaga või madala hekiga turvalisuse tagamiseks. Üldkasutatava maa ja nendega külgnevate elamukruntide vahele rajada täiendavat haljastust (kõrgemad hekid, põõsad jms), et tagada elamukruntidele täiendavat privaatsust. Piirde kujunduslaad ning värvivalik peavad visuaalselt sobima hoonete arhitektuuriga. Väravad ei tohi avaneda tänava poole ning torustike kaitsevööndisse piirdeaedade rajamine on keelatud. Täpne piirdeaedade lahendus anda hoone ehitusprojekti staadiumis. 5.7. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Planeeritavaalasisene liiklus- ja parkimiskorraldus on planeeritud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad” järgi. Juurdepääs planeeringualale on kõrvalmaanteelt 11330 Järveküla-Jüri tee ja Küti tee kaudu. Kavandatud on planeeringuala läbiv tee, mille tarbeks on planeeritud transpordimaa sihtotstarbega krunt pos nr 14 laiusega 20 meetrit, millest sõidutee laius on 6,0 meetrit ning jalgratta- ja jalgtee laiusega 2,5 meetrit ning puhverala kõrghaljastusega. Transpordimaa krundile pos nr 14 on planeeritud külaliste ja kullerautode parkimiskohad (põhijoonisel märgitud perspektiivsed) sõidutee äärde, et vältida liiklusohtliku olukorda või sõiduautode parkimist haljasaladele. Parkimiskohad märgistada koos parkimise ajalise piiramise seadmisega. Antud parkimiskohtade hooldus tagatakse planeeringu huvitatud isiku ja valla vahel sõlmitavas lepingus. Hoolduskohustust vallale antud parkimiskohtade osas ei kaasne. Kõrvalmaantee 11330 Järveküla-Jüri tee ääres olemasoleva jalgratta- ja jalgtee kohale on planeeritud transpordimaa krunt pos nr 13. Põhijoonisel on näidatud soovituslikud juurdepääsud kruntidele. Näha ette liiklust rahustavad meetmed, nt kiiruse piirang, künnised vms. Ehitusprojektiga määrata jalakäijate ülekäigurajad / ületuskohad jalgratta- ja jalgteede ning sõiduteede ristumiskohtadel. Parkimine on lahendatud krundisiseselt. Parkimiskohtade arvutamisel on lähtutud planeeringu algatamise korraldusest ning, et korterelamusse oleks võimalik projekteerida korterid 3- ja 4- toalistena ning ei tekiks parkimiskohtade puudust. Parkimiskohtade täpne asukoht lahendatakse planeeritava hoone ehitusprojekti käigus. Tabel 4. Parkimiskohtade kontrollarvutus.

Krundi pos nr

Elamu liik Normatiivne

parkimiskohtade arvutus Planeeritud

parkimiskohtade arv

1 Korterelamu:

≥ 3-toalised korterid 2 × 15 = 30 30

2 Korterelamu:

≥ 3-toalised korterid 2 × 15 = 30 30

3 Korterelamu:

≥ 3-toalised korterid 2 × 15 = 30 30

4 Ridaelamu:

2 parkimiskohta elamuühiku kohta 2 × 4 = 8 8

Peetri aleviku Tammiksalu kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1068)

11

Krundi pos nr

Elamu liik Normatiivne

parkimiskohtade arvutus Planeeritud

parkimiskohtade arv

5 Ridaelamu:

2 parkimiskohta elamuühiku kohta 2 × 4 = 8 8

6 Ridaelamu:

2 parkimiskohta elamuühiku kohta 2 × 4 = 8 8

7 Ridaelamu:

2 parkimiskohta elamuühiku kohta 2 × 4 = 8 8

8 Ridaelamu:

2 parkimiskohta elamuühiku kohta 2 × 4 = 8 8

14 12

Planeeritaval maa-alal kokku 130 142

Planeeringuala liiklus- ja parkimiskorraldus on toodud joonisel AS-04 Põhijoonis. 04.05.2023 on väljastanud Transpordiamet seisukohad nr 7.2-2/23/8356-2 käesoleva detailplaneeringu koostamiseks. Seisukohtades soovitati juurdepääs lahendada vastavalt Rae valla üldplaneeringu põhimõtetele uue ristmiku kaudu. Lähtuda elukondlike hoonete kavandamisel väljakujunenud hoonestusjoonest ca 30 m riigitee katte servast. Antud nõuetega on planeeringukoostamisel arvestatud. Tee kaitsevööndi maa omanik on kohustatud tee kaitsevööndis hoidma korras teemaaga külgneva kaitsevööndi maa-ala ja sellel paikneva rajatise ning kõrvaldama või lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või muu liiklusele ohtliku rajatise. Ta peab võimaldama paigaldada teega külgnevale kaitsevööndi kinnistule talihooldeks ajutisi lumetõkkeid, rajada lumevalle ja kraave tuisklume tõkestamiseks ning paisata lund väljapoole teemaad, kui nimetatud tegevus ei takista juurdepääsu tema elukohale ja varale. Jalgrataste parkimine Jalgrataste parkla kavandamisel tuleb lähtuda Eesti standard EVS 843:2016 normatiividest. Soovitavalt rakendada standardi nõudest oluliselt rohkem jalgrataste parkimiskohti. Näiteks ühele korterile näha ette vähemalt üks jalgratta parkimiskoht. Projektis näha ette jalgrattaparklad korterelamute tarbeks. Jalgrataste parkimine tuleb tagada elanikele ja külastajatele. Rattaparkla peaks olema paigutatud võimalikult peasissepääsu lähedal. Parkla on võimalik lahendada kahel viisil: hoonesiseselt ja hooneväliselt. Korterelamus saab parkimisvõimaluse luua näiteks 1. korrusel panipaikadena, autoparkla laiendusena või spetsiaalse rataste hoiuruumina. Tänava maa-ala liiklus- ja parkimiskorralduses on lähtutud kvartalit läbiva tee põhimõtetest (kahesuunaline liiklus 1+1 sõiduradadega), mille kohaselt ei ole planeeritud rajada sõidutee alale eraldi 1+1 rada kergliikuritele. Arvestades kavandatud tee 20 meetri maa-ala laiust ning sõidutee laiust (6 meetrit), tuleks kaaluda võimalust kavandada kergliikurite ja muude sõidukite ühiskoridori (nt 1+4+1 vms) projektlahendust teeprojekti koostamise staadiumis. Liiklusanalüüs Peamine liiklussuund planeeringualalt on kõrvalmaantee kaudu 11330 Järveküla-Jüri tee Tartu maanteele. Tammiksalu kinnistute ning lähiala detailplaneeringu liiklusanalüüsi koostas Liikluslahendus OÜ 2017, töö nr 0317/16. Väljavõte ekspertarvamusest: Viimase 10 aasta jooksul (2007-2017) olnud liiklussageduste kasv 5%. Arvestades viimaste aastate liikluse muutusi ja seda, et suur osa arendustest selles piirkonnas on realiseeritud, võib samasuguse kasvu aluseks võtta ka järgmiseks 20 aastaks. Nagu näitasid läbilaskvusarvutused, on vasakpöördel teelt 11330 planeeringualale reservläbilaskvused suured (ca 650 sa/h) ja ooteajad lühikesed (teenindustase A). Aasta keskmine raskeliikluse osatähtsus on 1% (autorongide liiklus puudub). Eeltoodud arvestades puudub ka vajadus pöördelaiendi rajamiseks. Laiendit pole ka tee nr 11330 ja Peetri tee ristmikul ning

Peetri aleviku Tammiksalu kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1068)

12

kõrvalasuval tee nr 11330 ja Küti tee ristmikul, kus käesoleva planeeringu liiklusest 4 kuni 5 korda suurem pöördeliiklus kulgeb normaalselt. Planeeringualale on koostatud mürauuring „Rae vallas Peetri alevikus Tammiksalu kinnistu ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang”. Uuringu koostas LEMMA OÜ, 16.03.2024. a. Mürauuringus on analüüsitud olemasolevat ja perspektiivset liiklust. Väljavõte mürauuringust: Järveküla-Jüri tee kõrvalmaantee nr 11330 (0,602–5,731 km) puhul on liikluskoormuseks olemasoleva liiklusmüra modelleerimisel käesolevas mürahinnangus arvestatud 2950 sõidukit ööpäevas (2021. a loendamise andmed) arvestusega, et päevasel ajal moodustavad raskeveokid kogu ööpäevasest liiklusest 4% ning öisel ajal moodustavad raskeveokid kogu ööpäevasest liiklusest 2%. Perspektiivse liiklusmüra modelleerimisel on arvestatud, et liiklussagedus suureneb Järveküla-Jüri tee kõrvalmaantee nr 11330 (0,602–5,731 km) lõigul perspektiivis seoses autostumise kasvuga kuni 60% võrreldes olemasoleva liiklussagedusega. Järveküla-Jüri tee kõrvalmaantee nr 11330 puhul on liikluskoormuseks perspektiivse liiklusmüra modelleerimisel käesolevas mürahinnangus arvestatud 4720 sõidukit ööpäevas arvestusega, et päevasel ajal moodustavad raskeveokid kogu ööpäevasest liiklusest 4% ning öisel ajal moodustavad raskeveokid kogu ööpäevasest liiklusest 2%. Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu raames koostatud liikuvusuuringus on kajastatud, et ööpäevane liiklussagedus kõrvalmaanteel 11330 Järveküla-Jüri tee (km 0,592 – 5,668) 2016. aastal oli 2355 sõidukit ning 2030. aastal on see 2707 sõidukit. Eeldatud on 1% iga-aastast liiklussageduste kasvu (ei arvesta Rae valla põhjaosa perspektiivsest elamuehitusest lisanduvat liiklust). Planeeringualast lõunasuunda jääb „Küti tee 43 kinnistu ja lähiala detailplaneering”, mille raames analüüsis ViaVelo Inseneribüroo OÜ teedeinsener R. Mäe kavandatava liikluse mõjusid. Analüüsist selgub, et Vana-Tartu maantee (riigi kõrvalmaantee Järveküla-Jüri tee nr 11330) liiklussagedus oli 2940 autot ööpäevas aastal 2021. Kohalikku teed nr 6530030, Küti teed (suunaga riigi kõrvalmaanteele nr 11330 Järveküla-Jüri tee (Vana-Tartu maantee)), kasutab igapäevaselt ligikaudu 100 majapidamist ehk riigi kõrvalmaantee nr 11330 Järveküla-Jüri tee (Vana-Tartu maantee) ristumisalal võib maksimaalselt pöördeid sooritada ligikaudu 100 autot tunnis. Normide põhjal võib ristmiku tüüp samaks jääda ka siis, kui riigi kõrvalmaantee nr 11330 Järveküla-Jüri tee (Vana-Tartu maantee) liiklussagedus tõuseb 4 000 autoni ööpäevas. Kohaliku tee nr 6530030 Küti tee liiklussagedus enam tõenäoliselt suurel määral ei kasva, kuna piirkond on juba välja arendatud. Erinevatest koostatud liiklusanalüüsidest selgub, et 142 sõiduki lisandumisega piirkonda ei ole vaja olemasolevat liikluskorraldust muuta. Käesoleva planeeringulahendusega on kavandatud kaks sõidukite juurdepääsu, millest üks on kõrvalmaanteelt 11330 Järveküla-Jüri tee ja teine Küti teelt. Planeeringualalt Tallinna või Järvekülla minnes sõidetakse otse kõrvalmaanteele 11330 Järveküla- Jüri tee. Planeeringualalt Küti teele sõidetakse, siis kui on soov sõita näiteks Peetri lasteaed- põhikooli, Peetri Selverisse või Peetri keskusesse. Seega võib järeldada, et planeeringualale lisanduvad sõidukid ei kasuta kõrvalmaantee 11330 Järveküla-Jüri tee ja Küti tee ristumiskohta. Planeeringualalt on jalgsi või jalgrattaga (või muu liikuriga) on võimalik liikuda Tallinna linna, Peetri aleviku oluliste asutusteni ja Rae valla teistesse asustusüksusteni. Piirkonnas on rajatud jalgratta- ja jalgteede võrgustik, mis soosib inimesi liikuma jalgsi või jalgrattaga. Võib eeldada, et planeeringualalt enim liigutakse jalgsi või jalgrattaga Peetri keskusesse, Peetri lasteaed-põhikooli, Järveküla kooli või Peetri parki. Ohutuks liiklemiseks jalgsi või jalgrattaga on tagatud ning lisanduvad elanikud planeeringualale ei mõjuta ohutu liiklemise toimimist. Liiklussageduse 5% kasv seoses elanikkonna kasvuga ei avalda olulist mõju teiste liikumistele kasvule. Oluline on liikumiste soodustamiseks jalgratta- ja jalgteede ning terviseradade võrgustiku loomine/ täiendamine. 5.8. Haljastuse ja heakorra põhimõtted Planeeringuala haljastusnõuded on seatud vastavalt Rae Vallavalitsuse 30.08.2022 määrusele nr 18 „Haljastuse hindamise metoodika ning avaliku ala haljastuse nõuded”. Kogu planeeringuala ulatuses kasvab kõrghaljastust (vaata seletuskirja p 5.8.1.). Säilitada kruntidel maksimaalselt olemasolevat kõrghaljastust. Väärtuslik kõrghaljastus säilitada. Hoonestatava krundi haljastuse lahendus tuleb anda hooneprojekti asendiplaanil. Haljastuse osakaal krundi iga 300 m² kohta vähemalt üks puu, mille täiskasvamise kõrgus on 6 m. Kõrghaljastuse istiku kõrgus istutamise hetkel peab olema lehtpuu 1,5 meetrit ning okaspuu 1,0 meetrit. Transpordimaal

Peetri aleviku Tammiksalu kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1068)

13

muru rajamiseks vajaliku haljasriba laius peab olema vähemalt 1,2 m. Kasutada tuleb konkreetsele asukohale sobivaid, soovitatavalt kodumaiseid muruseemne segusid. Planeeritud (minimaalne) puude arv krundil: kruntidel pos 1 ja 3 (sihtotstarve elamumaa – korterelamu) 15 puud; kruntidel pos 4 – 8 (sihtotstarve elamumaa – ridaelamu) 8 puud. Kruntidel, kus kasvab olemasolev kõrghaljastus, on nõue täidetud kui säilitatakse minimaalne puude arv. Transpordimaa krundile pos nr 14 tuleb rajada puudeallee. Puud istutada 10 meetriste vahedega, arvestades planeeritud tehnovõrke, parkimiskohti ja kruntide juurdepääse. Üldkasutatava maa ja nendega külgnevate elamukruntide vahele tuleb rajada täiendavat haljastust (kõrgemad hekid, põõsad jms), et tagada elamukruntidele täiendavat privaatsust. Piirata mänguväljak tee poolt madala hekiga turvalisuse tagamiseks. Uushaljastuses sobivad muuhulgas näiteks arukask, harilik mänd, harilik tamm, samuti erinevad pihlakaliigid, toomingad, viirpuid, lodjapuud, kuslapuud, sarapuud, magesõstar, pajud ja remmelgad. Planeeritud kruntide haljastamisel istutades erinevaid põõsa ja puu liike (erineva õitsemisajaga ja erineva värvusega lehestikega). Erinevat laadi haljastuse sissetoomine loob rahuliku ja samas atraktiivse elukeskkonna. Haljastuse rajamisel tuleb jälgida, et istikud oleksid liigiehtsad, istikute kõrgus, laius ja võrsekasv peavad olema liigitüüpilised. Istikutel ei tohi olla ohtlikke karantiinseid haigusi, kahjureid, kuivamistunnuseid, kuivanud oksi ja oksatüükaid, rebendeid, murdumisi ega muid vigastusi. Istikud peavad olema nii terved ja tugevad, et nende edasine normaalne kasvamine oleks tagatud. Samuti peavad nad olema liigiomaselt kujundatud. Istutatav perspektiivne kõrghaljastus ei tohi varjata naaberkrunte päikesevalguse eest. Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel tagada istutatavate puude ning ehitiste vahelised kujad vastavalt Eesti standardi EVS 843:2016 nõuetele. Üldkasutatava maa krundi pos nr 10 ja 11 tuleb haljastuse rajamiseks koostada haljastusprojekt. Haljastusprojekti koostamisel lähtuda Rae Vallavalitsuse 30.08.2022 määrusest nr 18 „Haljastuse hindamise metoodika ning avaliku ala haljastuse nõuded”. Hoonete ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada Rae Vallavolikogu 18.10.2022 määrusega nr 11 „Haljastusnõuded projekteerimisel ja ehitamisel Rae vallas”. Puude likvideerimisel lähtuda Rae Vallavalitsuse 22.02.2011 määrusest nr 17 „Puu raieloa andmise kord Rae vallas”. Raietegevuse teostamisel tuleb arvestada pesitsusrahu perioodiga (15.04. – 30.06.). 5.8.1. Haljastuse hinnang Tammiksalu maaüksuste haljastuse hinnangu koostas OÜ Visioon Haljastus 26.05.2023, töö nr 435/2023. Väljavõte ekspertarvamusest: Enamik ala haljastusest on hinnatud IV väärtusklassi, kuna alal kasvavad peamiselt kiirekasvulised ja lühiealised puittaimed liigniiskes pinnases. Eriti just idapoolsemas osas esineb puistute koosseisus olulises osas ka kuivanud, osaliselt kuivanud või murdunud puid. Puudest on enim levinud sookask, kasvab ka halli leppa ja harilikku haaba. Põõsarinne on tihe, valdavalt on levinud harilik toomingas, mis moodustab koos puude noore järelkasvuga kohati tiheda võsa. Puude kasvutihedus väheneb ala läänepoolsemas osas, kuni asendub lääneosas põõsastikega, kus enim on levinud pajud, remmelgad ja toomingad. Väärtuslikumat haljastust leidub vaadeldaval alal vähe. II väärtusklassi (haljastuslikult väärtuslikuks) on hinnatud üks lähialas kasvav harilik tamm. III väärtusklassi (haljastuslikult oluliseks) on hinnatud 5 üksikpuud, nendest kaks kasvab Tammiksalu maaüksusel, kolm lähialas. V väärtusklassi on hinnatud 1 üksikpuu ja 1 puude ja põõsaste rühm. Haljastusliku hinnangus kajastatud soovitused planeeringualale:

 kuigi suur osa haljastusest on hinnatud IV väärtusklassi ehk väheväärtuslikuks, oleks mõistlik osa antud ala haljastusest säilitada, kuna väärtuslikumat haljastust alal praktiliselt ei esinegi;

 idapoolsesse osasse jäävates puistutes (puistud nr 8 – 12, 21, 22 ja 45) oleks võimalik puittaimi säilitada vaid puistu osade / ribade kaupa. Mõistlik oleks ala idapoolsemas osas puistuid säilitada minimaalselt 20 m laiusena;

 osa põõsarindest puistutes oleks mõistlik likvideerida – eelkõige noore järelkasvu arvelt. Suuremad põõsad tuleks suuremas osas säilitada. Säilitatavaid puistuid ei tohiks harvendada (v.a puistu nr 44), välja võiks raiuda vaid kuivanud ja olulises osas kuivanud puud, samuti eemaldada poolest tüvest murdunud puudest püsti jäänud tüved. Põõsarindest võib eemaldada osa võsa, kuid osa põõsaid tuleks samuti kasvama jätta;

Peetri aleviku Tammiksalu kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1068)

14

 liigniiskes pinnases ja tihedalt koos kasvavad puud on keskkonnatingimuste muudatustele mõningal määral vastupidavad. Eeldatav on, et mistahes arendustegevusega kaasnev mõju veerežiimile, samuti osade puude likvideerimine, mõjutab ka säilitatavaid puid ning kõik puud nendele muudatustele vastu ei pea;

 ka ala läänepoolsemas osas on säilitatavate puude kasvuperspektiiv seda parem, mida suurema osana on võimalik olemasolevat haljastust säilitada, kuid nooremapoolsed halle leppasid puistus nr 26 on võimalik mõnevõrra väiksemates (kuid siiski soovitavalt ka minimaalselt 10 – 15 puust) koosnevates rühmades säilitada;

 väiksemate rühmadena on võimalik säilitada ka puistus nr 44 kasvavaid väga noori leppasid ja kaski. Kui seal on võimalik säilitada osa puistust või puid suuremate rühmadena, võiks kaaluda seal puude harvendamist;

 ala keskosas kasvavas puistus nr 25 on tihe põõsastik ning seal kasvab puid harvemalt. Seal puistus kasvavad ka mõned keskmises eas kased, mida oleks võimalik säilitada juhul kui on võimalik puude ümber jätta piisavalt suure puhvertsooni, et leevendada eeldatavatest keskkonnatingimuste muudatustest tulenevat mõju;

 alal lääneosas kasvavaid põõsastikke on võimalik säilitada ka osaliselt või säilitada sealt üksikuid põõsaid või väiksemaid põõsaste rühmasid. Arvestada tuleb, et teiste tihedalt koos kasvavate põõsaste vahel kasvanud põõsad ei pruugi jääda üksikuna säilitades esialgu väga esteetilised, kuna põõsastike keskosas olevad põõsad võivad olla hõreda võraga. Eelkõige on selline olukord suures osas harilikest toomingatest koosnevas põõsaste rühmas nr 41;

 võimalusel võiks säilitada ala keskosas kasvava III väärtusklassi noore kuldkase ning ala lääneosas kasvava III väärtusklassi hariliku männi;

 kindlasti tuleb aga silmas pidada, et puid ei saa säilitada seal, kus pinnast tõstetakse ka puude juurte peal rohkem kui 20 cm, samuti kui puu juurekael jääb olulises osas pinnase alla. Ka ei ole mõistlik säilitada neid puid, mille võra all on tarvis teha kaevetöid, kuna eeldatavalt saavad puude juured sel juhul liialt ulatuslikult kahjustada. Kaevetööde teostamisel säilitamisele kuuluvate puude lähistel, tuleb kindlasti arvestada säilitatavate puude juurte ulatusega (ligikaudu võra ulatuse projektsioon maapinnal), et neid mitte vigastada ja puid seeläbi kahjustada;

 nii puude kui ka võsa ja põõsaste rühmade likvideerimisel on eetiline arvestada lindude pesitsusperioodiga, mistõttu tuleks vältida ka võsa ja põõsaste rühmade likvideerimist aktiivseimal pesitsusajal aprilli keskpaigast suve keskpaigani.

Täiendavad nõuded ehitusprojekti koostamiseks haljastuse osas: Lisaks eeltoodud punktis 5.8 ja 5.8.1 toodud haljastuse ja heakorra põhimõtetele arvestada ehitusprojektide koostamisel järgmist:

 planeeringuala idapoolses osas (krundid pos nr 1 – 3) on määratud säilitada minimaalselt 10 meetri laiune olemasolev kõrghaljastatud ala kruntide idapoolsel küljel. Samas täiendavalt näha ette see ala kavandada võimalikult ulatuslikum ning säilitada kõrghaljastust puude gruppidena hoonestusala sees, lähtuvalt hoonete ja parklate paiknemisest kruntidel;

 planeeringuala kruntidel pos nr 4 – 8 säilitada hooneste ja parklatest vabadel aladel olemasolevat väärtuslikku kõrghaljastust puude gruppidena.

Tulenevalt asjaolust, et olemasoleva kõrghaljastuse osas on puude ja põõsaste väärtusklass ning seisund planeeringuala piires küllaltki erinev, siis tuleb iga krundi ehitusprojekti koostamisel haljastuse säilitamist/lisamist täpsustada krundipõhiselt kuid tuleb arvestada planeeringuala terviklahendusega. 5.9. Tuleohutusnõuded Planeeringu tuleohutuse osa koostamisel on aluseks siseministri 30. märtsi 2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”. Välise tuletõrjevesivarustuse projekteerimisel tuleb lähtuda siseministri 18. veebruari 2021. a määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” nõuetest. Tulekustutusvee lahendus vastavalt standardile EVS 812-6:2012/AC:2016 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus”. Hoonete täpne tuleohutusklass antakse ehitusprojekti staadiumis. Lähimad olemasolevad tuletõrje hüdrandid paiknevad Kopli tee L11 katastriüksusel ja Küti teel. Tuletõrjevesi saadakse tee maa-alale ette nähtud hüdrandist (vt joonis AS-05 Tehnovõrkude koondplaan).

Peetri aleviku Tammiksalu kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1068)

15

Päästemeeskonnale on tagatud päästetööde tegemiseks piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. Hoonete juurdepääsu teed on vähemalt 3,5 meetrit laiad. Planeeritavale alale on juurdepääs tagatud kõrvalmaanteelt 11330 Järveküla-Jüri tee ning Küti tee 32a katastriüksuselt. 5.10. Jäätmete prognoos ja käitlemine Jäätmete käitlemisel juhindutakse jäätmeseadusest ja Rae valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest. Prügi kogumine toimub kinnistesse tühjendatavatesse konteineritesse. Prügikonteineri täpne asukohad määratakse konkreetse ehitusprojekti asendiplaanil. Jäätmete mahuteid tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise, haisu tekke ja ümbruskonna reostuse. Jäätmete kogumist viia läbi sorteeritult, et võimaldada jäätmete taaskasutamist. Prügi äravedu peab toimuma vastavat kvalifikatsiooni omava ettevõtte poolt, kellega kinnistu omanik sõlmid vastava lepingu. Vastavalt Rae valla jäätmehoolduseeskirjale on jäätmevaldaja jäätmetekitaja või muu isik või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Kokkuleppe alusel on võimalik kahel jäätmevaldajal kasutada ühel kinnistul ühist jäätmemahutit. Kui konteiner asub lähemal kui 3 meetrit naaberkinnistu piirist, on tarvilik naabri kooskõlastus. Prügikonteinerile tagada võimalikult lihtne liikluskorralduslik ligipääs, järgides Rae valla jäätmehoolduseeskirja ning jäätmevedaja kehtestatud nõudeid konteineri ja selle asukoha suhtes. Ehitusprojektis tuleb välja tuua:

 jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmenimistule;

 pinnasetööde mahtude bilanss;

 selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil;

 jäätmete käitlemistoimingud ja -kohad. 5.11. Meetmed kuritegevuse ennetamiseks Planeeritaval maa-alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks juhindudes dokumendist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur” osa 1: Linnaplaneerimine. Planeeritaval alal on planeerimise ja strateegiate rakendamine võimalik teatud piires, rakendatavad võimalused on järgmised: - nähtavus, - juurdepääsuvõimalus, - territoriaalsus, - vastupidavus, - valgustatus. Käesolev planeering soovitab: - kinnistu valgustada ja heakorrastada, - tagada hea nähtavus, - kasutada vastupidavaid materjale. Kindlasti soodustab turvalisuse tunde teket üldine heakorrastatus. Korrashoid, eriti kui elanikud ise on motiveeritud aitama kutselisi hooldus- ja koristusorganisatsioone avalikus kasutuses olevate kruntide korrashoiul, suurendab omanikutunnet ning vähendab kuriteohirmu. Ülejäänu oleneb juhtimisstrateegiate rakendamisest. Ehitusprojekti staadiumis lahendatakse välise valgustuse ja piirdeaedade paiknemine. 5.12. Planeeringuala tehnilised näitajad Planeeringuala suurus 3,90 ha Kavandatud kruntide arv 14 Krunditava ala maa bilanss: elamumaa 25 617 m² 66% transpordimaa 6 826 m² 18% üldkasutatav maa 6 207 m² 16% 5.13. Servituutide seadmise vajadus Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud servituutide ja kasutusõiguse seadmiseks. Kavandatud servituutide ja kasutusõiguse alad on tähistatud detailplaneeringu joonisel AS-04, AS-05 ja kirjeldatud

Peetri aleviku Tammiksalu kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1068)

16

joonise AS-04 tabelis kitsenduste/piirangute veerus. Kasutusõiguse ja servituutide ulatus võib ehitusprojektis täpsustuda.

Pos 1, 3 – 6, 8

 Veetrassi, sademevee ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;

 planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks. Pos 2

 Veetrassi, sademevee ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;

 planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;

 juurdepääsu servituudi vajadus krunt pos nr 1 kasuks. Pos 7

 Veetrassi, sademevee ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;

 planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;

 juurdepääsu servituudi vajadus Aasa põik 2a kasuks. Pos 9

 Veetrassi, sademevee ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;

 veetrassile, sademevee ja reovee kanalisatsioonitrassile, sademevee kanalisatsiooni survetrassile, 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks;

 planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;

 maakaabli ja sidekaabli trassile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks;

 sidekaabli liitumispunktile, 1 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks. Pos 12

 Veetrassile, 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks;

 maakaabli ja sidekaabli trassile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks.

Pos 14

 Veetrassi, sademevee ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;

 veetrassile, sademevee ja reovee kanalisatsioonitrassile, sademevee kanalisatsiooni survetrassile, 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks;

 planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;

 maakaabli ja sidekaabli trassile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks;

 sidekaabli liitumispunktile, 1 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks. Servituudi vajadus tehnovõrkudele väljaspool planeeringuala: Katastriüksus Kopli tee L1 (65301:001:2953):

 veetrassile, 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks;

 maakaabli ja sidekaabli trassile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks.

Katastriüksus Kopli tee L10 (65301:001:2952):

 sidekaabli trassile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks. Katastriüksus Salu tee T3 (65301:001:0715):

 sidekaabli trassile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks.

Peetri aleviku Tammiksalu kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1068)

17

Katastriüksus Kopli tee 26 (65301:001:2942):

 sademevee kanalisatsiooni survetrassile, 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks.

Katastriüksus Kopli tee 24 (65301:001:2941):

 sademevee kanalisatsiooni survetrassile, 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks.

Katastriüksus Kopli tee 22 (65301:001:2633):

 sademevee kanalisatsiooni survetrassile, 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks.

Katastriüksus Kopli tee L1 (65301:001:2634):

 sademevee kanalisatsiooni survetrassile, 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks.

Katastriüksus Küti tee 32a (65301:001:4551):

 veetrassile, 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks. 5.14. Tehnovõrkude lahendus Tehnovõrkude lahenduse koostamisel on arvestatud olemasolevat olukorda, planeerimislahendust ja sellest tulenevaid vajadusi ning tehnovõrkude valdajate või vastavat teenust osutavate ettevõtete poolt väljastatud tehniliste tingimustega. Detailplaneeringuga on esitatud põhimõtteline lahendus. Tehnovõrkude vahelised kaugused täpsustuvad eriosade projektide koostamise käigus. Tehnovõrkude lahendus on esitatud joonisel AS-05 Tehnovõrkude koondplaan ja AS-06 Tehnovõrkude ühinemise skeem. 5.14.1. Veevarustus ja kanalisatsioon Vee- ja kanalisatsioonivarustus on lahendatud vastavalt Aktsiaselts ELVESO 19.06.2023. a tehnilistele tingimustele nr VK-TT 050. Planeeritava ala varustamine ühisveevärgiga on planeeritud ringistada. Ühisveevärgi ühinemispunktid asuvad katastriüksustel Kopli tee L11 (katastritunnusega 65301:001:2953, planeeringuala kõrval), Küti tee 32a (katastritunnusega 65301:001:4551, planeeringuala kõrval) ja krundil pos nr 9. Aktsiaselts ELVESO on nõus lubama detailplaneeringu alale vett vastavalt Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavale koguses kuni 645,0 m3/kuus (21,5 m3/d). Aktsiaselts ELVESO on nõus reovett vastu võtma detailplaneeringu alalt vastavalt Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavale koguses kuni 645,0 m3/kuus (21,5 m3/d). Planeeritud kruntide reoveed suunatakse planeeritud isevoolse kanalisatsioonitrassiga olemasolevasse kanalisatsioonitorustikku, mis asub krundil pos nr 9. Moodustatava uue kinnistu piirist mitte kaugemale kui 1 m välja poole on planeeritud vee ja kanalisatsiooni liitumispunktid. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon projekteeritakse ja ehitatakse välja vastavalt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadusele ning kehtivatele normidele RIL 77-2013. Trasside juurdepääsuks ja hooldamiseks rajatakse trasside kaitsevööndi ulatuses servituudi ala. Vee- ja kanalisatsioonitorustike kaitsevöönd ulatub torustiku teljest 2 m mõlemale poole, koridor laiusega 4 m. Vee- ja kanalisatsiooni ühinemispunktid olemasolevate torustikega on esitatud joonisel AS-05 Tehnovõrkude koondplaan. AS-05 Tehnovõrkude koondplaani joonisele on kanalisatsioonitrassile peale märgitud maapinna planeeritud absoluutne kõrgus ning kaevu põhja absoluutne kõrgus. Tabel 5. Vee ja olmereovee planeeritud kogused kruntide lõikes.

Krundi pos nr

Vee kogus (m3/kuus)

Vee kogus max (m3/d)

Olmereovee kogus (m3/kuus)

Olmereovee max kogus (m3/d)

1 155 5,15 155 5,15

2 155 5,15 155 5,15

3 155 5,15 155 5,15

4 36 1,2 36 1,2

Peetri aleviku Tammiksalu kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1068)

18

Krundi pos nr

Vee kogus (m3/kuus)

Vee kogus max (m3/d)

Olmereovee kogus (m3/kuus)

Olmereovee max kogus (m3/d)

5 36 1,2 36 1,2

6 36 1,2 36 1,2

7 36 1,2 36 1,2

8 36 1,2 36 1,2

5.14.2. Vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimine Vertikaalplaneerimine lahendatakse hoone ehitusprojekti staadiumis ja lahendusega tuleb tagada, et sademevesi ei valguks kõrval maaüksustele. Peale elamu ehitamist krundi maapind tasandatakse ja krundisisene vertikaalplaneerimine lahendada hoone ehitusprojekti koosseisus. Vertikaalplaneerimisega tuleb tagada sademevee mitte kaldumine naaberkinnistutele. Hoonete suhtelise kõrguse ±0.00 määramisel lähtuda juurdesõidutee projekteerimisel valitud kõrgusmärkidest. Sademevee voolu hulga minimeerimiseks, soovitatav krundi sisesed parkimisalad rajada vett läbilaskvatest materjalidest – nagu kruus, killustik, nn murukivi. Tee projekteerimisel arvestada maapinna looduslike kalletega. Teekatte pind rajada kõrgemale ümbritsevast maapinnast. Sademevee minimeerimise aluseks tuleb võtta Rae valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendamise kava aastateks 2017 – 2028 peatükk 10.4 „Sademevee käitluse põhiprintsiibid”. Sademevee käitlus peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused”. Veeseaduse kohaselt tuleb sademevee käitlemisel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademeveest vabanemiseks sademevee suublasse juhtimisel kasutada looduslähedasi lahendusi (nt rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave jm), mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist. Kruntidele on kavandatud isevoolne sademeveetrass sademevee ärajuhtimiseks. Planeeritud isevoolne sademevee kanalisatsioonitrass juhitakse krundile pos nr 14 planeeritud sademevee pumplasse. Pumplast juhitakse sademevee survetrassiga olemasolevasse kraavi. Planeeritud sademevee pumpla tarbeks on kavandatud teenindusala ning elektriga liitumine on ette nähtud liitumiskilbist. Pumplale on ette nähtud kuja raadiusega 5,0 meetrit. Pumplast suunatakse survetrassiga sademeveed Kopli tee L1 katastriüksusel olemasolevasse torustikku De 250. Rae valla heakorraeeskirjas § 5 punkt 9 kohaselt on Rae valla territooriumil keelatud juhtida kanalisatsiooni- ja sademeveevõrku mh naftasaadusi ja nende jäätmeid ning koostatava Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu kohaselt tuleb suuremad kui 10 kohalised parklad varustatakse muda- õlipüüduritega. Muda-õlipüüdurite tinglikud asukohad on toodud joonisel AS-05 Tehnovõrkude koondplaan. Sademevee ärajuhtimine on esitatud joonistel AS-05 Tehnovõrkude koondplaan ja AS-06 Tehnovõrkude ühinemise skeem. 5.14.3. Elektrivarustus Elektrivarustus lahendatakse vastavalt Elektrilevi OÜ Tallinna-Harju regiooni poolt 24.05.2023 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 450249. Planeeringuala võrguühenduse maksimaalne läbilaskevõime amprites on kaheksa krundi kohta 3×700 A. Planeeritavate kruntide elektrienergiaga varustamine on ette nähtud Kopli tee 30a katastriüksusel asuvast alajaamast AJ9914:(Rae). Tarbijateni on planeeritud alajaamast kuni hoonestusalani 0,4 kV maakaabelliin. Kruntidele on planeeritud paaris liitumiskilbid. Liitumiskilpidest kuni elektripaigaldise peakilpi ehitab tarbija oma vajadustele vastavad liinid. Nii 0,4 kV maakaabelliinidele kui ka liitumiskilpidele on määratud servituudi seadmise vajadusega alad piki kvartalisiseseid teid, väljaspool sõiduteid. Kruntide liitumiskilpide kohale ja 1 m raadiuses ümber kilbi on määratud servituudi seadmise vajadusega ala kilbi teenindamiseks, kuhu peab olema vaba juurdepääs. Planeeritavate jalgratta- ja jalgteede äärde on ette nähud välisvalgustus – metallpostidel LED valgustid toitega maakaablilt.

Peetri aleviku Tammiksalu kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1068)

19

Planeerida valguslahendus pöörates erilist tähelepanu valgusallikatele, mis ei avaldaks mõju elamualadele.

Täiendavad tingimused:

 kõik planeeringualal projekteeritud tehnovõrkude tööprojektid kooskõlastada täiendavalt Elektrilevi OÜ-ga;

 elektrivarustuse lahenduse väljaehitamiseks tellida tööprojekt, mis kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga;

 tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. 5.14.4. Sidevarustus Sidevarustuse lahenduse koostamise aluseks on Enefit Connecto OÜ poolt 06.10.2023 koostatud kiire interneti võrgu tehnilised tingimused nr EC-JUH-7/347. Elamute sidevarustuse tagamiseks rajada uus remontkaev Salu tee T3 oleva maaliini kõrvale ja teha sealt väljavõte olemasolevast 7×14/10 multitorust. TELIA/ELA SA/Elisa või mõne muu operaatori kaevuga liitumiseks näha ette KKS 2 tüüpi sidekaev olemasoleva sidekaevu vahetusse lähedusse. Sidekaevude ühendamiseks küsida tehnilised tingimused olemasoleva kaevu valdajalt. Kaevud võimalusel ühendada 110mm kaitsetoruga. Detailplaneeringuga moodustatavate kruntide piiridele on määratud liitumispunktid. Liitumispunktidest on kavandatud maakaabliga sisestus igale planeeritavale elamule. Sidetrassid on planeeritud tänava maa-alale, sellega on tagatud neile ekspluateerimiseks vajalik juurdepääs. Tööde teostamisel tuleb lähtuda liinirajatiste kaitsevööndis tegutsemise eeskirjast. Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult kaabli valdajaga. Sidevarustuse rajamine pole kohustuslik. Samuti selle rajamisel alternatiivina kaabelside lahendusele on võimalik sideühenduse tagamiseks kasutada õhu kaudu lahendusi. 5.14.5. Soojavarustus Planeeritava elamu soojavarustuse tagamiseks on lubatud igat liiki küttesüsteeme, nt elektrikütet, ahju- või kaminakütet, soojuspumpasid ja päikesekütet. Soovitatav on kasutada keskkonnasõbralikke lahendusi. Küttesüsteemi lahendus täpsustub ehitusprojekti koostamisel. Küttesüsteem lahendatakse lokaalselt. Soovitav on kasutada energiasäästlikke ning keskkonda minimaalselt saastavaid süsteeme (maasoojuspump, õhk-vesi soojuspump, päikesepaneelid, jms). Keelatud on vertikaalne maasoojusküte ja märkimisväärselt jääkaineid lendu paiskavad kütteliigid (nt raskeõlid ja kivisüsi). Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta nõuab, et pärast 31.12.2020 peavad kõik uusehitised olema liginull energiahooned. Eesti on kehtestanud liginullenergia standardi nõuded määrusega „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded”. Sellest tulenevalt on projekteerimisel soovitav kavandada ka alternatiivsete energiaallikate lahendusi. Päikesepaneelide valikul tuleb kasutada paneele, millel peamine klaasikiht on peegeldust vähendava pinnatöötlusega. Horisontaalse maasoojuskontuuriga alal peab olema välditud uute ehitiste rajamine ja ehitamisega kaasnevad kaevetööd. Haljastuses tuleb horisontaalse maasoojuskontuuriga alal piirduda madala juurestikuga taimedega, et need ei kahjustaks maasoojussüsteemi. Maasoojussüsteemi planeerimisel ja projekteerimisel tuleb tagada kõrghaljastusele piisav ala krundil vastavalt käesolevas üldplaneeringus sätestatud haljastuse rajamise nõuetele. Vältida tuleb maasoojussüsteemide rajamisest üksteisele või seda mõjutavale objektile liiga lähedale, samuti kinnistu piirile, et ära hoida maasoojussüsteemide omavaheline koosmõju või mõju taimestikule (maasoojussüsteemi torustiku rajamine võib kahjustab puu juuri ning maasoojuse tootmine muudab maapinna soojusrežiimi jahedamaks ja lühendab kasvuperioodi). Maasoojussüsteem peab asuma vähemalt 2 meetri kaugusel kinnistu piirist ning puu vertikaalprojektsioonist 2 meetri kaugusel ning arvestada planeeritava ala geoloogilisi tingimusi. Lubatud on rajada vertikaalset maasoojuskütet. Soojuspuurauke võib rajada parkimisplatside või hoonete alla. Sel juhul peavad trassid olema isoleeritud ja vähemalt 1,2 meetri sügavusel maapinnast. Puuraukude omavaheline kaugus peab olema 10 meetrit. Puuraukude rajamisel tuleb ette näha meetmed põhjavee kaitseks. Kasutada tuleb kinnist soojuspuuraukude lahendust. Õhksoojuspumpade välisagregaate mitte paigutada hoone tee poolsele esifassaadile ja selle äärde (või tuleb tagada selle varjestamine), eraomandis olevale kõrvalkinnistule lähemale kui 2 m, kõrvalkrundil olevatest terrassi- ja istumisaladest vähemalt 8 m kaugusele.

Peetri aleviku Tammiksalu kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1068)

20

Arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega ning et tehniliste seadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid. Küttesüsteemi lahendus täpsustub ehitusprojekti koostamisel. 6. KESKKONNATINGIMUSED JA VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU HINDAMINE 6.1. Eessõna Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõjude hindamise ja keskkonnajuhtimise süsteemis seaduse paragrahv 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu, mille puhul keskkonnamõju strateegilise hindamine läbiviimine on kohustuslik. Kavandatav tegevus oma iseloomult (rida- ja korterelamute planeerimine) eeldatavalt ohtu ei kujuta. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi ja ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi. Lähtetingimused:

 planeeritavad katastriüksused on ehitisregistri andmetel hoonestamata;

 väärtuslik kõrghaljastus planeeritaval alal puudub;

 planeeringuala asub osaliselt Harju maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” järgi rohevõrgustiku piirkonnas. Planeeringuga ei ole rohevõrgustikku ehitustegevust ette nähtud. Seega rohevõrgustikule planeeritav tegevus negatiivset mõju ei avalda;

 teadaolevalt ei ole planeeringualal kaitsealuste taimede leiukohti;

 vastavalt Keskkonnaregistrile ja Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakendusele (seisuga 13.12.2023) ei asu detailplaneeringu vahetus läheduses ega ka konkreetsel planeeringu alal kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustikualasid, seega mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 alale puudub;

 vastavalt Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendusele (13.12.2023) ei asu planeeringu alal ühtegi arheoloogiamälestist, seega mõju arheoloogiamälestistele puudub;

 vastavalt Maa-ameti geoloogia kaardirakenduse andmetele (13.12.2023) on piirkond kaitsmata põhjaveega ala;

 planeeritava ala asub B-kategooria ettevõtte AKTSIASELTS TALLINNA VESI veepuhastusjaama ohualas.

Arvestades eelnimetatud asjaolusid käsitletakse detailsemalt antud peatükis järgnevaid alateemasid, mis on vajalikud planeerimisele järgnevatele kavandatud tegevustele:

 kavandatava tegevusega kaasnev oht inimese tervisele ja keskkonnale ning avariiolukordade esinemise võimalikkus;

 müra ja vibratsioon;

 põhjavesi ja pinnavesi;

 radoon;

 võimaliku keskkonnamõju hindamine;

 soojussaared;

 ohtliku ettevõtte ohuala;

 õhukvaliteet. 6.2. Kavandatava tegevusega kaasnev oht inimese tervisele ja keskkonnale ning

avariiolukordade esinemise võimalikkus Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul minimaalne ning võib avalduda hoonete rajamise ehitusprotsessis. Põhja- ja pinnavee reostust võib põhjustada mõni suurem avarii (kanalisatsioonitoru purunemine, kütuseleke vmt). Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad

Peetri aleviku Tammiksalu kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1068)

21

peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Mõju on kõige suurem ehitamise ajal, pärast ehitust ei ole täiendavat negatiivset mõju keskkonnale ette näha. Avariiohtlike olukordade vältimiseks:

 territooriumi korrashoid;

 territooriumile tagada juurdepääs;

 ehitamise ajal ei tohi koormata keskkonda saasteainetega, vältida masinatest tingitud õlireostust, vajalik on ehitusjääkide õigeaegne ja pidev koristamine;

 vajadusel luua ajutine (ehitusaegne) saasteainete kogumise ja puhastamise süsteem. 6.3. Müra ja vibratsioon 6.3.1. Mürauuring Planeeringualale on koostatud mürauuring „Rae vallas Peetri alevikus Tammiksalu kinnistu ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang”. Uuringu koostas LEMMA OÜ, 16.03.2024. a. Müraallikana käsitletakse käesolevas mürahinnangus planeeringualast lääne suunda jäävat Järveküla-Jüri tee kõrvalmaanteed nr 11330. Olemasoleva liiklusmüra modelleerimise tulemusest selgus, et planeeritava eluhoone teepoolsel fassaadil 2 m kõrgusel maapinnast võib päevaajal teeliikluse müratase ulatuda kuni 46,2 dB ja öösel kuni 35,8 dB (Joonis 3 punkt 13). Hoone sisehoovipoolsel küljel jäävad müratasemed madalale tasemele, sest hoone ise toimib müratõkkena. Hoone sisehoovipoolsel fassaadil 2 m kõrgusel maapinnast võib päevaajal teeliikluse müratase ulatuda kuni 27,0 dB ja öösel kuni 16,6 dB (Joonis 3 punkt 14). Seega hoonete tee poolsetel fassaadidel tekivad müratasemed, mis on madalamad kui määrusega nr 71 II kategooria aladele kehtestatud liiklusmüra piirväärtused. Rajatavate mänguväljakute juures ulatub müratase päeval (1 m kõrgusel maapinnast) kuni 53,3 dB ja öösel (1 m kõrgusel maapinnast) kuni 43,0 dB (Joonis 3 punkt 20). Seega II kat alade müra piirväärtust ei ületata, sihtväärtust ületatakse. Perspektiivse liiklusmüra modelleerimise tulemusest selgus, et planeeritava eluhoone teepoolsel fassaadil 2 m kõrgusel maapinnast võib päevaajal teeliikluse müratase ulatuda kuni 48,2 dB ja öösel kuni 37,9 dB (Joonis 6 punkt 1). Hoone sisehoovipoolsel küljel jäävad müratasemed madalale tasemele, sest hoone ise toimib müratõkkena. Hoone sisehoovipoolsel fassaadil 2 m kõrgusel maapinnast võib päevaajal teeliikluse müratase ulatuda kuni 29,0 dB ja öösel kuni 18,7 dB (Joonis 6 punkt 2). Seega hoonete tee poolsetel fassaadidel tekivad müratasemed, mis on madalamad kui määrusega nr 71 II kategooria aladele kehtestatud liiklusmüra piirväärtused. Rajatavate mänguväljakute juures ulatub müratase päeval (1 m kõrgusel maapinnast) kuni 55,3 dB ja öösel (1 m kõrgusel maapinnast) kuni 45,0 dB (Joonis 3 punkt 20). Seega II kat alade müra piirväärtust võidakse hakata teele lähima mänguväljaku puhul tulevikus ületama. 6.3.2. Mürakaitse leevendamise meetmed Kuna käesolevas mürahinnangus modelleerimise tulemusel selgus, et liiklus- ja tööstusmüra tasemed jäävad madalamaks kui seadusega kehtestatud müra piirväärtused, siis otseselt leevendavaid meetmeid rakendada vaja ei ole. Soovitavad meetmed:

 hoonete siseruumide kaitseks tuleb kasutada müra vähendamiseks hea heliisolatsiooniga seinu ja aknaid. Akende valikul eeskätt hoone teepoolsetel külgedel tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile teeliiklusest tuleneva müra suhtes. Kasutada tuleb tõhusa heliisolatsiooniga klaaspakettaknaid;

 hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida Eestis kehtivat standardit EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”;

 vähendamaks müra levikut ja selle mõju puhkeala kasutajale tuleks mänguväljakud/puhkekohad kavandada puhkeala krundil võimalikult idaosasse. Tee ja mänguväljakute/puhkekohtade vahele näha ette mitmerindelise haljastuse rajamine. Mänguväljakute/puhkekohtade edasisel projekteerimisel eelistada maastikuarhitektuurseid lahendusi, mis ühtlasi varjestavad müra;

 arvesse peab võtma, et ehitusaegne müra ei tohi ületada atmosfääriõhu kaitse seaduse ning selle alusel välja antud määrustes ja sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” sätestatud müra normtasemeid;

Peetri aleviku Tammiksalu kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1068)

22

 arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega ning et tehniliste seadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid;

 rajatava arenduse sisetänava osas rakendada sõidukiirust 30 km/h, sh kavandada liikluse rahustamise meetmed, mis tagaksid piirkiiruse järgimise;

 impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel kell 07.00 – 19.00. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra normtasemeid. Täiendavalt tuleb tähelepanu pöörata, et ehitusaegsed vibratsioonitasemed vastaksid sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid” § 3 toodud piirväärtustele.

6.4. Põhjavee kaitse Detailplaneeringu ala on kaitsmata põhjaveega ala. kaitsmata põhjaveega alal esineb põhjavee reostumise oht, mille vältimise meetmetena on Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavas piiritletud reovee-kogumisalad ning ette nähtud vee- ja kanalisatsioonitorustike väljaehitamine. Planeeringuala veevarustamine ja kanalisatsioon on lahendatud ÜVK põhiselt, vastavalt AS ELVESO tehnilistele tingimustele. Kuna uute püstitavate hoonete veevarustus ei ole lahendatud lokaalsest (puurkaevust) ning reovett ei käidelda lokaalselt, on tagatud planeeringualal põhjavee kaitse. Põhjavee reostuse vältimise abinõuks on välja ehitatud tehnosüsteemide laitmatu funktsioneerimise tagamine. Ehitustööde käigus jälgida, et ehitusmasinatest ei toimuks lekkeid, mis võiks põhjustada reostust. Detailplaneeringuga haarataval territooriumil intensiivset pinnast, pinna- ja põhjavett ning õhku reostavat majandustegevust ei ole ette nähtud. Soojuspuuraukude rajamisel tuleb ette näha meetmed põhjavee kaitseks. Kasutada tuleb kinnist soojuspuuraukude lahendust. 6.5. Radooniriski vähendamise võimalused PML Balti OÜ poolt teostati Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmisaruanne 18.12.2023, mille kohaselt pinnaseõhu radoonisisalduse mõõtmistulemused jäid vahemikku 26,3 – 41 kBq/m3. Kõrgeim radoonisisalduse tulemus 41 kBq/m3 saadi eU järgi arvutatult mõõtepunktis nr 1. Seega jääb planeeritav ala Põhja-Eesti normaalse radoonisisaldusega pinnase vööndi piiresse: pinnase radoonisisaldus on 30 – 50 kBq. Radoon on radioaktiivne gaas, mis tekib raadiumi lagunemisel. Siseõhku tungib radoon hoone all olevast maapinnast, majapidamisveest ning ehitusmaterjalidest. Läbilaskev täitekruusa kiht soodustab radooni imbumist siseruumidesse. Planeeringualal tuleb arvestada EVS 840:2017 punkt 6 ja 7 ehitamise põhimõtteid. Vajalik kasutada järgnevaid meetmeid, mis on vajalikud radooni hoonesse sattumise vältimiseks: hea ehituskvaliteet, maapinnale rajatud betoonplaadi ja vundamendi liitekohtade, pragude ja läbiviikude tihendamine, tarindite radoonikindlad lahendused (nt radooni kogumissüsteem ehitise aluses pinnases). Tihendama ja hermetiseerima peab kõik torude ja kaablite läbiviigud põrandast. Kui pinnasest hoonesse tulevad kaablid või torud on paigaldatud hülssidesse, tuleb tihendada nii hülsi ja seina liitekoht, kui ka toru ja kaabli ning hülsi vahe. Lisaks läbiviikude tihendamisele tuleb lisada vundamendi ja betoonplaadi vahelise vuugitihendile ka mastiks, mis hermetiseeriks ka vundamendi ja betoonplaadi vahe. 6.6. Võimaliku keskkonnamõju hindamine Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju, mis võiks ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee-, pinnase- või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon või valgus, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostus. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Planeeritava ala vahetusläheduses ei ole kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 alasid. Seega keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik. Planeeringu algatamise korralduses ja selle lisas 2 „Peetri alevik Tammiksalu kinnistu ja lähiala detailplaneeringu

Peetri aleviku Tammiksalu kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1068)

23

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang” toodu osas on vastavad ametkonnad andnud oma seisukohad, milles vastuväiteid ei esitatud. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik Planeerimisseaduse (PlanS) § 126 lõike 1 punktide 8 ja 12 kohaselt planeerimismenetluse käigus. 6.7. Soojussaared Kuna korterelamute kruntidel tekivad suuremad asfaltkattega ja katustega alad, siis on vajalik kasutusele võtta soojussaare efekti leevendavad meetmed. Soojussaare efekti leevendavad meetmed:

 taimkate, rohealade säilitamine ja täiendavate alade loomine. Taimed ja puud on olulised eelkõige seetõttu, et need jahutavad õhku oma loomuliku niiskuse aurustamisega. Lisaks puudel on ka lisaväärtus, sest pakuvad varju otsese päikese eest;

 pindade värv, kasutades valgeid ja heledaid toone erinevate objektide puhul (katused, hoonete fassaad, kõnniteed jne);

 kasutada energiasäästlikke kliimaseadmeid ja muid kodumajapidamise ja tööstuse seadmeid, mis võivad oma töö energiaga lisasoojust eraldada õhku;

 suuremad kui 20-kohalised parkalad tuleb liigendada haljastusega. 6.8. Ohtliku ettevõtte ohuala Planeeritava ala asub B-kategooria ettevõtte AKTSIASELTS TALLINNA VESI veepuhastusjaama ohuala äärealal. AKTSIASELTS TALLINNA VESI veepuhastusjaamal on võimalik klooriavarii tekkimine. Info AKTSIASELTS TALLINNA VESI kodulehelt: Ülemiste Veepuhastusjaamas toodetakse pinnaveest joogivett. Protsessi käigus kasutatakse desinfitseeriva kemikaalina kloori. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on väljastanud AS Tallinna Veele 28.11.2011 tähtajatu tegevusloa nr OKK-19-11. Ohtliku kemikaali käitleja on AS Tallinna Vesi veepuhastusjaam aadressil Järvevana tee 3, Tallinn. Seoses kloori ladustamise ja kasutamisega on AS Tallinna Vesi veepuhastusjaam B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte. Suurõnnetuse all mõistetakse laiaulatuslikku kloorileket. AS Tallinna Vesi on koostanud ja esitanud pädevatele riigiasutustele kemikaali teabelehe, riskianalüüsi, ohutuse tagamise süsteemi kirjelduse ja hädaolukorra lahendamise plaani. Suurõnnetuse ohu laad, stsenaarium ja võimalik mõju:

 Mahuti vigastus kloori transpordil: lekke tekkimine on ebatõenäoline, aga transpordi käigus võib kloorikonteiner viga saada ning vähemal või suuremal määral puruneda. Õnnetuse ärahoidmiseks kinnitatakse kloorikonteiner transpordi käigus rihmadega ning personal on läbinud vastava koolituse. Talvisel ajal hoitakse territooriumil olevad transportteed lume- ja jäävabana. Antud olukorras paiskuks keskkonda 1 tonn kloori ning me käitume hädaolukorra plaani järgi, mis näeb ette päästeameti teavitamist ning edasist nende juhtnööride järgi reostuse likvideerimist ja läheduses olevate inimeste hoiatamist.

 Tule- ja plahvatuse oht: oht tekib liigsel konteineri kuumenemisel. Võimaliku plahvatuse tulemusena pääseb õhku suur kogus kloori. Vesiniku põlemine klooris tekitab leegi ja põlemise tulemusena tekib gaasiline vesinikkloriidhape HCl. HCl on söövitav ja peamine oht seisneb korrosiooni tekkes. Siiski pääseb õhku ka mürgine klooripilv. Ohutegur on viidud miinimumini. Konteinereid kontrollitakse ja hooldatakse pidevalt ning neid ladustatakse kindlaks määratud ohutute parameetritega ruumides.

AKTSIASELTS TALLINNA VESI on ohutegurite kontrolli all hoidmiseks olemas mitmed kaitsemehhanismid. Korraldatakse ettevõtte töötajatele regulaarselt koolitusi ja viiakse läbi õppusi. Samuti tehakse järjepidevat koostööd Päästeametiga, et olla valmis suurõnnetuse korral kiirelt tegutsema. Vastavalt „Kemikaaliseaduse kohase planeeringute ja ehitusprojektide kooskõlastamise otsuse tegemine” lisale 1 on planeeringualal hooned tundlikkusega kuni 3 ja jääb III tsooni (ohtlik ala). Riskimaatriksist lähtuvalt on III tsoonis lubatud 3 tundlikkuse astmega ehitised. Maatriksist tulenev otsus on „JAH”. Seega võib ehitada suurõnnetuse ohuga ettevõtte lähedusse. Detailplaneeringu koostamisel on lähtutud Päästeameti poolsetest metoodilistest juhistest „Kemikaaliseaduse § 32 alusel maakasutuse planeerimine ja projekteerimine” ja „Kemikaaliseaduse kohase planeeringute ja ehitusprojektide kooskõlastamise otsuse tegemine”.

Peetri aleviku Tammiksalu kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1068)

24

Ehitusprojekti raames järgida Päästeameti juhendit „Kemikaaliseaduse § 32 alusel maakasutuse planeerimine ja projekteerimine” (https://www.rescue.ee/files/2018-11/18-10-01-kems-32-juhend- paleenrijatele-ja-projekteerijatele.pdf). Õnnetuse korral teavitab Päästeamet ohualas viibivaid inimesi. Väljas olles tuleb eemalduda ohualast, liikudes risti tuule suunaga. Autos olles sulge uksed ja aknad, lülita välja ventilatsioon, sõida ohualast kaugemale. Võimalusel tuleb minna siseruumi kõrgematele korrustele ja püsida seal. Sulgeda uksed ja aknad, tuulutusavad ja ventilatsioon. Kloori lõhna tundmisel tuleb hingata läbi niiske rätiku või mõne muu tekstiilmaterjali. Tugeva kloori lõhna korral kasuta dušši – vesi neutraliseerib kloorgaasi. Joonis 3. Ohtliku ettevõtte ohuala ulatus.

6.9. Õhukvaliteet Tagada tuleb kasutusaegsed õhukvaliteedi tasemete väärtused, mis vastavad keskkonnaministri 27.12.2016 määrusele nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“. atmosfääriõhu kaitse seadus sätestab nõuded ja meetmed välisõhu kvaliteedi säilitamiseks ja parandamiseks. Saasteainete välisõhku suunamist ja levikut ehitustööde ajal on võimalik hoida kontrolli all töökorralduslike ning tehniliste meetmetega. Näiteks tolmavate materjalide ja jäätmete käitlemisel nende niisutamine, seadmete või materjalide katmine (nt veokite katmine koormakattega), tuule suuna jälgimine tööd teostamise ajal, samuti ehitusplatsidel ja neile viivatel teedel tolmutõrje teostamine ning tööks kasutatavate veokite ja masinate tolmust puhastamine. Kavandatav tegevus ning prognoositav liikluskoormus ei põhjusta õhukvaliteedi halvenemist piirkonnas. 7. KESKKONNALUBADE TAOTLEMISE VÕIMALUS Keskkonnalubade täpne vajadus ei ole detailplaneeringu koostamise hetkel teada. Keskkonnalubadeks on jäätmeluba, vee erikasutusluba, õhusaasteluba ja keskkonnakompleksluba. Eeldatavalt ei ole keskkonnalubade taotlemine vajalik, sest püstitatakse üksik- ja kaksikelamud. Jäätmeloa kohustust reguleerib Jäätmeseaduse (JäätS) § 73. Täpsustavad nõuded on esitatud keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded”. Jäätmeluba ei ole käsitletavas planeeringus vajalik, sest planeeringualal käitleb füüsiline isik oma kodumajapidamises tekkivaid jäätmeid vastavalt käesoleva seaduse nõuetele. Maapõueseadus (MaaPS) § 97 sätestab ehitiste püstitamisel, maaparandusel või põllumajandustöödel ülejääva kaevise kasutamise. Kaevise võõrandamine või selle väljaspool kinnisasja kasutamine on lubatud ainult Keskkonnaameti nõusolekul. Nõusolekut saab taotleda peale asjaomase tegevusloa saamist või asjaomase projektdokumentatsiooni olemasolul. Juhul, kui pinnast

Peetri aleviku Tammiksalu kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1068)

25

kavatsetakse tekkekohast ära vedada ning taaskasutada teisel kinnistul, tuleb lähtudes Jäätmeseaduse (JäätS) § 74 taotleda Keskkonnaametist registreerimistõendit. Vee erikasutusluba on vaja taotleda vastavalt Veeseaduse (VeeS) § 187 väljatoodule. Käesoleva planeeringuga ei võeta pinnavett, põhjavett ega juhita suublasse saasteaineid ja jäätmekäitlusmaalt/tööstuse territooriumilt kogunenud sademevett vms. Seega vastavalt Veeseaduse (VeeS) § 187 väljatoodule ei ole vaja taotleda vee erikasutusluba. Õhusaasteluba on nõutav, kui käitise kõikidest ühel tootmisterritooriumil asuvatest heiteallikatest väljutatakse saasteaineid koguses, mis ületab keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” lisas nimetatud künniskogust. Paikse heiteallika käitaja registreerimise osa on reguleeritud keskkonnaministri 19.12.2017 määruses nr 60 „Tegevuse künnisvõimsused, millest alates on vajalik paikse heiteallika käitaja tegevuse registreering, registreeringu taotluse, tõendi ja aastaaruande vorm ning aastaaruande esitamise kord”. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 79 lg 6 määrab, et õhusaasteloa kohustusega paikse heiteallika käitaja peab enne vastava heiteallika ehitusloa taotlemist omama õhusaasteluba. Keskkonnaministri 19.12.2017 määruses nr 60 § 11 l punkti 6 kohaselt ei ole nõutav paikse heiteallika käitaja tegevuse registreerimine põletusseadmete puhul, milles gaasilisi põlemissaadusi kasutatakse otseseks gaasi põletamisel põhinevaks kütmiseks siseruumides töötingimuste parandamise eesmärgil. Sellest tulenevalt võib eeldada, et õhusaasteloa taotlemine ei ole vajalik. 8. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD Mõju sotsiaalsele keskkonnale Detailplaneeringuga planeeritud elamute rajamisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju, mis väljendub uute kogukonnaelanike näol ja sellega kaasneva avaliku ruumi loomises kogukonna elanikele. Planeeringualale on kavandatud üldkasutatava maa krundid, kuhu rajatakse mängualad, jalgratta- ja jalgteed ning paigutatakse inventari. Jalgratta- ja jalgtee (edaspidi JJT) võrgustiku rajamisega planeeringualal ja selle olemasolu piirkonnas võimaldab tagada inimeste liikuvuse olulistesse sihtkohtadesse, nt kool, lasteaed vms. mootorsõidukit kasutamata. Planeeringuala JJT võrgustik on ühendatud 11330 Järveküla-Jüri tee äärse JJT- ga ning on kavandatud selle äärde paigaldada kahte kohta pingid koos prügikastidega. Uute elanike lisandumine piirkonda võib tõsta koormust sotsiaalsele infrastruktuurile. Siiski ei tohiks mõju sotsiaalsele infrastruktuurile olla oluline, kuna piirkonnas on olemas või arendamisel kogu vajalik taristu.

 Piirkonnas on olemas hea infrastruktuur (kruntide vahetus läheduses on olemas kõik vajalikud kommunikatsioonid, välja ehitatud on asfaltteed), hea transpordiühendus nii valla keskuse kui ka sotsiaalobjektidega ning ka puhkamisvõimaluste olemasolu (puhke-virgestusala, metsad). Olemas on JJT võrgustik.

 Ühistransport piirkonnas on omavalitsuse poolt korraldatud ja lähimad bussipeatused on 11330 Järveküla-Jüri tee ääres 180 ja 250 meetri kaugusel.

 Piirkonnas on olemas ka haridusasutused. Planeeringualast ca 800 meetri kaugusele itta jääb Peetri lasteaed-põhikool. Lisaks asub põhikoolis huvialakool ja raamatukogu. Kavandatavast alast ca 2 km kaugusel kirde suunas asub 9-klassiline Kindluse kool. Leerimäe lasteaed asub kavandatavast alast lõunas jäädes ligikaudu 730 meetri kaugusele.

 Planeeringu elluviimise mõju infrastruktuurile leevendab seegi, et tänaseks välja ehitatud ühisveevärk ja kanalisatsioon.

Pikemas ajajoones vaadatuna arvestades, et piirkond areneb dünaamiliselt ning teatud aja möödudes see peatub, võib nentida, et koormus sotsiaalsele infrastruktuurile ei kasva ning stabiliseerub ja pikaajalist negatiivset mõju ei saa eeldada. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele, sest põhiliselt suureneb müra- ja vibratsioonitase ning liiklussagedus. Vastavalt eeltoodule pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale pigem puudub. Majanduslikud mõjud Detailplaneeringu realiseerumisel avaldub positiivne majanduslik mõju uute kogukonnaliikmete lisandumises, mis suurendab kohaliku omavalitsuse tulubaasi. Omavalitsuse kulu vähendamiseks

Peetri aleviku Tammiksalu kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1068)

26

sõlmitakse planeeringust huvitatud isiku(te) ja omavalitsuse vahel kokkulepped, millega on ette nähtud rahaline panus Rae valla sotsiaaltaristusse. Suureneb kohalikke teenuseid ja tooteid kasutavate isikute arv. Rajatavad hooned ja planeeritav üldkasutatav ala koos mängualaga tõstavad piirkonna kinnisvara keskmist väärtust. Planeeringualale asuvad kogukonna liikmed omavad oma osa tööhõives. Selleks on võimalused Rae vallas rajatud paljude ettevõtete näol. Lisaks on Tartu mnt äärde planeeritud ning osaliselt ka valmis ehitatud kaubanduskeskused ja ärihooned. Põhjapiirkonna üldplaneeringu kohaselt jääb Uus- Järveküla keskus ca 1 km kaugusel planeeringualast. Samuti on oluline osa Tallinna lähedus, mis võimaldab mõistliku ajaga jõuda töökohta ja koju ning kasutada Tallinnas pakutavaid teenuseid. Peamised liikumisvõimalused Tallinna suunas on Jüri- järveküla riigimaantee. Oluline mõju liikluskoormuse hajumiseks on Tallinn väike ringtee rajamisel. Planeeringu elluviimisel lahendatakse lisaks planeeringualale osa piirkonna taristu rajamisega seotud vajadusest, s.o rajatakse sõiduteid, jalgratta- ja jalgteid, tänavalgustust ja tehnovõrke ning muid vajalikke rajatisi. Seega on detailplaneeringu majanduslik mõju piirkonna arengu vaates positiivne. Kultuurilised mõjud Planeeringualal puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või nende kaitsevööndid, mistõttu ei ole alust eeldada, et hoonete rajamisel oleks otsene negatiivne kultuuriline mõju. Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobilikud arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub. Mõju looduskeskkonnale Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähipiirkonnas on juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Planeeringulahendus näeb alale ette rida- ja korterelamute ehitamist. Samuti on ette nähtud ala hooldamiseks ettevaatusabinõud. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit, looduskaitsealuseid objekte ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul minimaalne. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed. 9. PLANEERINGU ELLUVIIMISE KAVA Detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal maakorralduslike toimingute tegemisel ja teostatavatele ehitus- ja rajatiste projektidele. Ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele. Vajalikud tegevused planeeringu elluviimiseks: 1. planeeringujärgsete katastriüksuste ja kinnistute moodustamine koos vajalike servituutide

seadmisega; 2. juurdepääsuteede, rajatiste ning hoonetele tehnovõrkude ja tehniliste rajatiste projekteerimise

tingimuste taotlemine, projekteerimine ning nendele ehituslubade taotlemine; 3. juurdepääsuteede, rajatiste ning hoonetele tehnovõrkude, -rajatiste ehitamine ning vastavate

kasutuslubade väljastamine; 4. planeeringujärgsete hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine, 5. planeeringujärgsete hoonete kasutuslubade taotlemine.

Peetri aleviku Tammiksalu kinnistu ja lähiala detailplaneering (kovID DP1068)

27

Lähtuvalt Rae Vallavalitsuse ja huvitatud isiku vahel sõlmitud lepingule kohustub huvitatud isik seoses avaliku ruumiga: 1. kohustuvad omal kulul tagama Detailplaneeringuga ettenähtud teede, koos teede juurde kuuluva

metallmastidel ja maakaablil põhineva LED-valgustitega, välisvalgustuse ja haljastusega ning planeeritud jalgratta- ja jalgtee, koos haljastusega, väljaehitamise;

2. omal kulul moodustama detailplaneeringuga avalikuks kasutamiseks ettenähtud transpordimaa kinnistud (krundid pos nr 13 – 14) ja üldkasutatava maa kinnistu (krundid pos nr 9 – 12) ning andma kinnistud vallale tasuta üle 3 (kolme) kuu jooksul arvates transpordimaa kinnistutele ehitatud teedele kasutuslubade väljastamisest;

3. kohustub omal kulul moodustama Detailplaneeringuga ettenähtud haljasala ja mänguväljaku tarbeks üldkasutatava maa kinnistu ning andma selle Vallale tasuta üle 3 kuu jooksul arvates mänguväljakule kasutusloa väljastamisest ning haljasala rajamisest.

Vastavalt Rae valla, huvitatud isikute ning detailplaneeringu koostaja vahel sõlmitud lepingust ei esitata Rae Vallavalitsusele detailplaneeringuga ettenähtud krundile hoonete ehitamiseks ehitusloataotlusi enne, kui krunti teenindav taristu ja avalik ruum on saanud kasutusload. Transpordiameti nõuded planeeringu elluviimisel: Planeeringuala ei piirdu vahetult riigiteedega ja planeeringulahenduses ei ole kavandatud muudatusi riigiteedel maa-aladel ega nende kaitsevööndis. Juhul kui planeeringu elluviimisel osutub teha muudatusi riigiteede mõjualas tuleb arvestada järgmist tingimustega:

 kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks;

 arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist;

 Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

T E

E K

A I T

S E

V Ö

Ö N

D

4

,

0

4

,

0

4

,

9

4

,

9

4

5

6

11

3

1

7

8

13

1

0

,

0

6 ,0

4 ,5

2 ,5

2 ,5

1 0 , 0

6

,

0

3

,

0

2

,

5

2

,

0

4 , 0

4

, 0

4 ,0

4 , 0

4 , 0

4 , 0

4 , 0

4 , 0

4

,

0

4

,

0

4

,

0

4

,

0

4

,

0

4

,

0

8,0

8,0

8,0

4 , 0

P

P

m²

m²

1

10m / 5m

3k / 1k

1125

4500

1+2

EK 100%

30

P

P

m²

m²

9

-

-

-

1600

-

HP 100%

P

P

m²

m²

2

10m / 5m

3k / 1k

1125

4542

1+2

EK 100%

30

P

P

m²

m²

12

-

-

-

946

-

HP 100%

P

P

m²

m²

3

10m / 5m

3k / 1k

1125

4500

1+2

EK 100%

30

P

P

m²

m²

4

8m / 5m

2k / 1k

600

2400

1+2

ER 100%

8

P

P

m²

m²

5

8m / 5m

2k / 1k

600

2400

1+2

ER 100%

8

P

P

m²

m²

7

8m / 5m

2k / 1k

600

2435

1+2

ER 100%

8

P

P

m²

m²

8

8m / 5m

2k / 1k

600

2440

1+2

ER 100%

8

2

1 0 , 0

1 0 , 0

14

4 ,5

2 0 ,0

1 1

9

9 , 5

5 , 0

3 ,0

1

0

,

5

3

,

0

4 ,0

4 ,0

4

,

0

2

,

5

1

6

,

0

10,0

39,0

3

0

, 0

12

31,2

1

4

, 2

2

, 5

P

P

m²

m²

6

8m / 5m

2k / 1k

600

2400

1+2

ER 100%

8

P

P

m²

m²

11

- / 5m

- / 1k

60

2414

0 + 1

HP 100%

P

P

m²

m²

13

-

-

-

939

-

LT 100%

P

P

m²

m²

10

-

-

-

1247

-

HP 100%

P

P

m²

m²

14

-

-

-

5887

-

LT 100%

12

10

4,0

2,0

7 , 0

7 0 , 0

ab ih

oo ne

k õr

gu s

(m )

1 4500 EK 100%

pa rk

im is

ko ht

ad e

ar v:

n or

m at

iiv ne

ja

k av

an da

tu d

Po s

nr

kr un

di p

la ne

er itu

d su

ur us

m ²

m aa

s ih

to ts

ta rv

e

ja o

sa ka

al u

%

(d et

ai lp

la ne

er in

gu

lii ki

de k

au pa

)

m aa

s ih

to ts

ta rv

e

ja o

sa ka

al u

%

(k at

as tri

ük su

se

lii ki

de k

au pa

)

su le

tu d

br ut

o-

ka ta

st riü

ks us

e si

ht ot

st ar

ve te

k au

pa

ho on

et e

eh iti

se al

un e

EHITUSÕIGUSE TABEL

E 100% 30 ; 301125 1 / 2 3375 3 / -1

pi nd

10 m

2

3

4542

4500

1125 3375

4 600

5

E 100%

E 100%

10 m

E 100%

10 m

E 100%

2 / -1 8 m

1125

1200

1200600 8 m

6

E 100%

1200 600 8 m

8

E 100%

1200 600 8 m

su ur

im k

or ru

se lis

us

põ hi

ho on

e

su ur

im k

or ru

se lis

us

ab ih

oo ne

1 / -

põ hi

ho on

e

m aa

pi nn

as t

ho on

et e

ar v

kr un

di l

el am

u /

1 / 2

1 / 2

1 / 2

1 / 2

1 / 2

1 / 2

Kitsendused

2400

2400

2400

2440

EK 100%

EK 100%

ER 100%

ER 100%

ER 100%

ER 100%

30 ; 30

8 ; 8

8 ; 8

8 ; 8

8 ; 8

16 185 6435

- - -

-

-

K O

K K

U

109;14238 650

5 m

5 m

5 m

5 m

5 m

5 m

5 m

- -

kõ rg

us (m

)

ab ih

oo ne

pi nd

(m ²)

9

10

12

Üm 100% -

-

-- - -1600

HP 100%

- -

Üm 100%

-

-

-- - -1247

HP 100%

- -

-

-

-- - -946 - -

7 E 100%

1200 600 8 m

1 / 22435

ER 100%

8 ; 8 5 m

el am

uü hi

ku te

a rv

15

15

4

4

4

4

4

-

-

-

65

13 L 100%

-

-

-- - -939

LT 100%

- - -

14 L 100%

-

-

-- - -

5887 LT 100%

- - ; 12* -

11

Üm 100%

2414

HP 100%

- -

Üm 100% HP 100%

3375 30 ; 30 15

· sademevee pumpla kuja 5 m;

· tee kaitsevöönd 10 m;

· juurdepääsu servituut krunt pos nr 1 kasuks;

· servituut kraavi teenindamiseks;

· servituut kraavi teenindamiseks;

· juurdepääsu servituut Aasa põik 2a kinnistu kasuks (KÜ 65301:001:6536);

m aa

pi nn

as t

m aa

pe al

ne /

m aa

-a lu

ne

3 / -1

3 / -1

2 / -1

2 / -1

2 / -1

2 / -1

1 / -

1 / -

1 / -

1 / -

1 / -

1 / -

1 / -

m aa

pe al

ne /

m aa

-a lu

ne

60 60 8 m

0 / 1 5 m

1 / --

*perspektiivsed parkimiskohad

PLANEERINGUALA

OLEMASOLEVA KINNISTU PIIR

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

TEE KAITSEVÖÖND 10 m

OLEMASOLEV SÕIDUTEE

PLANEERITUD AUTOLIIKLUSE ALA

OLEMASOLEV JALGRATTA- JA JALGTEE

PLANEERITUD JALGRATTA- JA JALGTEE

PLANEERITUD JALGTEE VÕIMALIK ASUKOHT

PERSPEKTIIVSED PARKIMISKOHAD

OLEMASOLEV HOONE

PLANEERITUD HOONESTUSALA

PLANEERITUD RIDAELAMU / KORTERELAMU VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD ABIHOONE VÕIMALIK ASUKOHT

JUURDEPÄÄS KRUNDILE

PLANEERITUD HALJASTUS

PLANEERITUD ÜLDKASUTATAV HALJASTUS

PLANEERITUD KÕRGHALJASTUSE VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD LIIGVEE PUHVERALA

SÄILITATAV OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS

ERINEVATE VANUSEGRUPPIDE MÄNGUALA VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD PUHKEALA VÕIMALIK ASUKOHT (JALGRATTA- JA JALGTEEL LIIKLEJATELE)

TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND

TEHNOVÕRGU SERVITUUDI VAJADUS

SERVITUUDI VAJADUSEGA ALA KRAAVI TEENINDAMISEKS

JUURDEPÄÄSU SERVITUUT

NÄHTAVUSKOLMNURK 5×105 m

OLEMASOLEV KRAAV

LIKVIDEERITAV KRAAV

PLANEERITUD TRUUP

SADEMEVEE PUMPLA KUJA r=5 m

TINGMÄRGID

HALJASTUSLIKU OBJEKTI NUMBER

KÕRGEPINGE MAAKAABEL

MADALPINGE MAAKAABEL

REOVEE KANALISATSIOONITORU

VEETORU

OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD

PLANEERITAVAD TEHNORAJATISED

K R

U N

D I P

I I R

LÕIGE 1-1

K R

U N

D I P

I I R

20,0 m

4,5 m

6,0 m 2,5 m 2,5 m 4,5 m

4,0 m1,0 m 1,0 m

HALJASTUSLIKU OBJEKTI NUMBER

II VÄÄRTUSKLASSI HALJASTUS

III VÄÄRTUSKLASSI HALJASTUS

IV VÄÄRTUSKLASSI HALJASTUS

V VÄÄRTUSKLASSI HALJASTUS

OLEMASOLEV ÜKSIKPUU

OLEMASOLEV KÕRHALJASTATUD ALA

OLEMASOLEV VÕSA

RAE VALD, PEETRI ALEVIK

TAMMIKSALU KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

PÕHIJOONIS

M 1:1000

DP

AS-04

03.06.2024

Töö nr 466Planeeringu koostamise korraldaja

Planeerija Optimal Projekt OÜ

Rae Vallavalitsus

Arhitekt I. Punger

Projektijuht

Tehnik K. Kuus

A. Anton

PLANEERINGUALA NÄITAJAD: Planeeringuala suurus 3,90 ha Kavandatud kruntide arv 14 Krunditava ala maa bilanss: elamumaa 25 617 m² 66% transpordimaa 6 826 m² 18% üldkasutatav maa 6 207 m² 16%

KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARBE LEPPEMÄRGID

ER Ridaelamu maa

EK Korterelamu maa

LT Tee ja tänava maa

HP Haljasala maa

KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARBE LEPPEMÄRGID

E Elamumaa

L Transpordimaa

Üm Üldkasutatav maa

ARHITEKTUURINÕUDED:

Katusekalle: 0 – 30°

väiksemad hooneosad võivad olla madalama kaldega

Välisviimistluse materjalid: puit, kivi, krohv, tellis, betoon, ilmastikukindel ehitusplaat

Välisviimistluse toonid: eelistada heledaid või sooje ja looduslähedasi värvitoone

Katusematerjal: rullmaterjal, kivi või plekk

Viimistlusmaterjalide valikul tuleb lähtuda kontaktvööndi üldisest lahendusest. Abihooned peavad

arhitektuurselt haakuma elamuga.

Märkused: 1. topo-geodeetilise alusplaani RADIAAN OÜ, 27.04.2023, töö nr 1410G23 (kõrgused EH2000 kõrgussüsteemis, koordinaadid L-Est 97 koordinaatide süsteemis); 2. Tammiksalu haljastuse hinnangu koostas OÜ Visioon Haljastus 26.05.2023, töö nr 435/2023.

SERVITUUDI VAJADUS

Pos 1, 3 – 6, 8

· Veetrassi, sademevee ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber

perimeetri võrguvaldaja kasuks;

· planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks.

Pos 2

· Veetrassi, sademevee ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber

perimeetri võrguvaldaja kasuks;

· planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;

· juurdepääsu servituudi vajadus krunt pos nr 1 kasuks.

Pos 7

· Veetrassi, sademevee ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber

perimeetri võrguvaldaja kasuks;

· planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;

· juurdepääsu servituudi vajadus Aasa põik 2a kasuks.

Pos 9

· Veetrassi, sademevee ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber

perimeetri võrguvaldaja kasuks;

· veetrassile, sademevee ja reovee kanalisatsioonitrassile, sademevee kanalisatsiooni survetrassile, 2 m

äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks;

· planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;

· maakaabli ja sidekaabli trassile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks;

· sidekaabli liitumispunktile, 1 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks.

Pos 12

· Veetrassile, 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks;

· maakaabli ja sidekaabli trassile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks.

Pos 14

· Veetrassi, sademevee ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber

perimeetri võrguvaldaja kasuks;

· veetrassile, sademevee ja reovee kanalisatsioonitrassile, sademevee kanalisatsiooni survetrassile, 2 m

äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks;

· planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;

· maakaabli ja sidekaabli trassile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks;

· sidekaabli liitumispunktile, 1 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks.

Servituudi vajadus tehnovõrkudele väljaspool planeeringuala:

Katastriüksus Kopli tee L1 (65301:001:2953):

· veetrassile, 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks;

· maakaabli ja sidekaabli trassile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks.

Katastriüksus Kopli tee L10 (65301:001:2952):

· sidekaabli trassile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks.

Katastriüksus Salu tee T3 (65301:001:0715):

· sidekaabli trassile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks.

Katastriüksus Kopli tee 26 (65301:001:2942):

· sademevee kanalisatsiooni survetrassile, 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja

kasuks.

Katastriüksus Kopli tee 24 (65301:001:2941):

· sademevee kanalisatsiooni survetrassile, 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja

kasuks.

Katastriüksus Kopli tee 22 (65301:001:2633):

· sademevee kanalisatsiooni survetrassile, 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja

kasuks.

Katastriüksus Kopli tee L1 (65301:001:2634):

· sademevee kanalisatsiooni survetrassile, 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja

kasuks.

Katastriüksus Küti tee 32a (65301:001:4551):

· veetrassile, 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks.

T E

E K

A I T

S E

V Ö

Ö N

D

4

,

0

4

,

0

4

,

9

4

,

9

4

5

6

11

3

1

7

8

13

1

0

,

0

6 ,0

4 ,5

2 ,5

2 ,5

1 0 , 0

6

,

0 3

,

0

2

,

5

2

,

0

4

, 0

4 , 0

4 ,0

4

, 0

4 , 0

4 , 0

4 , 0

4 , 0

4

,

0

4

,

0

4

,

0

4

,

0

4

,

0

4

,

0

8,0

8,0

8,0

4 , 0

P

P

m²

m²

1

10m / 5m

3k / 1k

1125

4500

1+2

EK 100%

30

P

P

m²

m²

9

-

-

-

1600

-

HP 100%

P

P

m²

m²

2

10m / 5m

3k / 1k

1125

4542

1+2

EK 100%

30

P

P

m²

m²

12

-

-

-

946

-

HP 100%

P

P

m²

m²

3

10m / 5m

3k / 1k

1125

4500

1+2

EK 100%

30

P

P

m²

m²

4

8m / 5m

2k / 1k

600

2400

1+2

ER 100%

8

P

P

m²

m²

5

8m / 5m

2k / 1k

600

2400

1+2

ER 100%

8

P

P

m²

m²

7

8m / 5m

2k / 1k

600

2435

1+2

ER 100%

8

P

P

m²

m²

8

8m / 5m

2k / 1k

600

2440

1+2

ER 100%

8

2

1 0 , 0

1 0 , 0

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1 W

1

S

1

S

1

S

1

S

1

S

1

S

1

S 1

S

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

W

1

S

1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S 1

S

1

S

1

S

1

14

4 ,5

2 0 ,0

1 1

2 2

9

9 , 5

5 , 0

3 ,0

1

0

,

5

3

33

,

0

W

1

W

1

S 1

HK

4 ,0

4 ,0

4

,

0

2

,

5

1

6

,

0

10,0

39,0

3

0

, 0

12

31,2

4 4

1

4

, 2

2

,

5

P

P

m²

m²

6

8m / 5m

2k / 1k

600

2400

1+2

ER 100%

8

P

P

m²

m²

11

- / 5m

- / 1k

60

2414

0 + 1

HP 100%

P

P

m²

m²

13

-

-

-

939

-

LT 100%

P

P

m²

m²

10

-

-

-

1247

-

HP 100%

P

P

m²

m²

14

-

-

-

5887

-

LT 100%

12

37.80

37.71

37.40

35.15

37.80

36.00

37.40

35.40

37.40

35.62

5 ‰

5

‰

5

‰

5 ‰

10

4,0

2,0

7 , 0

7 0 , 0

PLANEERINGUALA

OLEMASOLEVA KINNISTU PIIR

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

TEE KAITSEVÖÖND 10 m

OLEMASOLEV SÕIDUTEE

PLANEERITUD AUTOLIIKLUSE ALA

OLEMASOLEV JALGRATTA- JA JALGTEE

PLANEERITUD JALGRATTA- JA JALGTEE

PLANEERITUD JALGTEE VÕIMALIK ASUKOHT

PERSPEKTIIVSED PARKIMISKOHAD

OLEMASOLEV HOONE

PLANEERITUD HOONESTUSALA

PLANEERITUD RIDAELAMU / KORTERELAMU VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD ABIHOONE VÕIMALIK ASUKOHT

JUURDEPÄÄS KRUNDILE

PLANEERITUD HALJASTUS

PLANEERITUD ÜLDKASUTATAV HALJASTUS

PLANEERITUD KÕRGHALJASTUSE VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD LIIGVEE PUHVERALA

SÄILITATAV OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS

ERINEVATE VANUSEGRUPPIDE MÄNGUALA VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD PUHKEALA VÕIMALIK ASUKOHT (JALGRATTA- JA JALGTEEL LIIKLEJATELE)

TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND

TEHNOVÕRGU SERVITUUDI VAJADUS

SERVITUUDI VAJADUSEGA ALA KRAAVI TEENINDAMISEKS

JUURDEPÄÄSU SERVITUUT

TINGMÄRGID

1 HOONETE ARV

KRUNDIL

nPnP

SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES

PIND

EHITISE- ALUNE

KÕRGUS

KORRUSE- SUURIM

LISUS

KRUNDI SUURUS

MEETRITES

MOODUSTATAVA KRUNDI POSITSIOONI NUMBER

EHITISEALUNE PIND

PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV HOONES

PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV ÕUES

PÕHIHOONE / ABIHOONE

V1

K1 Planeeritud reovee kanalisatsioonitrass

Planeeritud veetrass

K R

U N

D I P

I I R

LÕIGE 1-1

K R

U N

D I P

I I R

20,0 m

4,5 m

2,5 m

K 1

W 1

S 1

2,0m

W1 Planeeritud madalpinge maakaabel

S1 Planeeritud sidekaabli trass

W 1 . 1

W1.1 Planeeritud tänavavalgustuse maakaabel

K 2

0 , 5 m

0 , 5 m

K2 Planeeritud sademevee kanalisatsioonitrass

V 1

1,5 m

2,5 m

0 , 5 m

2,5 m

2,5 m

3,0 m

4,5 m

0 , 5 m

0 , 5 m

6,0 m

6,0 m

4,0 m1,0 m 1,0 m

V1

K1 Planeeritud reovee kanalisatsioonitrass

Planeeritud veetrass

K R

U N

D I P

I I R

LÕIGE 2-2

K R

U N

D I P

I I R

3,0 m

5,0 m

K 1

W 1

S 1

2,0 m

W1 Planeeritud madalpinge maakaabel

S1 Planeeritud sidekaabli trass

W 1 . 1

W1.1 Planeeritud tänavavalgustuse maakaabel

K S

2

0 , 2 5 m

K2 Planeeritud sademevee kanalisatsioonitrass

V 1

K 2

0 , 2 5 m

0 , 5 m

0 , 5 m

0 , 5 m

0 , 5 m

0 , 5 m

1,5 m

3,0 m 1,5 m

9,5 m

KS2 Planeeritud sademevee kanalisatsiooni survetrass

V

K Olemasolev reovee kanalisatsioonitrass

Olemasolev veetrass

K R

U N

D I P

I I R

LÕIGE 3-3

K R

U N

D I P

I I R

3,0 m

6,0 m

K

3,5 m

W 1

. 1

W1.1 Planeeritud tänavavalgustuse maakaabel

K S

2

V

0 , 3

m

0 , 7

m

0 , 5

m

1,5 m

3,0 m

10,5 m

KS2 Planeeritud sademevee kanalisatsiooni survetrass

1,0 m

1,5 m

V1 Planeeritud veetrass

K R

U N

D I P

I I R

LÕIGE 4-4

K R

U N

D I P

I I R

2,4 m

4,9 m

2,5 m

W 1

. 1

W1.1 Planeeritud tänavavalgustuse maakaabel

0 , 5 m

4,5 m

12,4 m

W 1

S 1

0 , 5

m

0 , 5 m

1,0 m

V 1

1,0 m

1,0 m 2,5 m

4,5 m

1,3 m

1,3 m

W1 Planeeritud madalpinge maakaabel

S1 Planeeritud sidekaabli trass

NÄHTAVUSKOLMNURK 5×105 m

OLEMASOLEV KRAAV

LIKVIDEERITAV KRAAV

PLANEERITUD TRUUP

SADEMEVEE PUMPLA KUJA r=5 m

KÕRGEPINGE MAAKAABEL

MADALPINGE MAAKAABEL

REOVEE KANALISATSIOONITORU

VEETORU

OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD

HALJASTUSLIKU OBJEKTI NUMBER

II VÄÄRTUSKLASSI HALJASTUS

III VÄÄRTUSKLASSI HALJASTUS

IV VÄÄRTUSKLASSI HALJASTUS

V VÄÄRTUSKLASSI HALJASTUS

OLEMASOLEV ÜKSIKPUU

OLEMASOLEV KÕRHALJASTATUD ALA

OLEMASOLEV VÕSA

HK

5‰

W1

VEETRASS

ISEVOOLNE REOVEE KANALISATSIOONITRASS

SADEMEVEE KANALISATSIOONI SURVETRASS

ISEVOOLNE SADEMEVEE KANALISATSIOONITRASS

SIDEKAABEL

MADALPINGE MAAKAABEL

TÄNAVAVALGUSTUSE MAAKAABEL JA POST

ELEKTRIVÕRGU LIITUMISKILP

TULETÕRJE VEEVÕTU HÜDRANT

KANALISATSIOONI KAEV

REOVEE / SADEMEVEE KANALISATSIOONITRASSI KALDEPROMILL

MAAPINNA ABS

REOVEE / SADEMEVEE KANALISATSOONI KAEVU PÕHJA ABS

SADEMEVEEPUMPLA

MUDA-ÕLIPÜÜDUR

PLANEERITAVAD TEHNORAJATISED

S1

37.40

35.62

37.40

35.15

5‰

RAE VALD, PEETRI ALEVIK

TAMMIKSALU KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAAN

M 1:1000

DP

AS-05

03.06.2024

Töö nr 466Planeeringu koostamise korraldaja

Planeerija Optimal Projekt OÜ

Rae Vallavalitsus

Arhitekt I. Punger

Projektijuht

Tehnik K. Kuus

A. Anton

PLANEERITUD SADEMEVEE PUMPLA

ÜHINEMISPUNKT VEETORUSTIKUGA

ÜHINEMISPUNKT KANALISATSIOONITORUSTIKUGA

ÜHINEMISPUNKT VEETORUSTIKUGA

Märkused: 1. topo-geodeetilise alusplaani RADIAAN OÜ, 27.04.2023, töö nr 1410G23 (kõrgused EH2000 kõrgussüsteemis, koordinaadid L-Est 97 koordinaatide süsteemis); 2. Tammiksalu haljastuse hinnangu koostas OÜ Visioon Haljastus 26.05.2023, töö nr 435/2023; 3. detailplaneeringuga on esitatud põhimõtteline lahendus. Tehnovõrkude vahelised kaugused täpsustuvad eriosade projektide koostamise käigus.

ÜHINEMISPUNKT VEETORUSTIKUGA

PLANEERITUD SADEMEVEE KANALISATSIOONI SURVETRASS ÜHENDATAKSE KOPLI TEEL OLEMASOLEVA SADEMEVEE TORUSTIKUGA Vaata joonis AS-05 Tehnovõrkude ühinemise skeem

SIDEKAABLI ÜHINEMISPUNKT ASUB SALU TEEL; ELEKTRIVÕRGU ÜHINEMISPUNKT ASUB

Vaata joonis AS-05 Tehnovõrkude ühinemise skeem

KRUNDI POS 1 LIITUMISPUNKTID Vee-, sademevee ja reovee kanalisatsioonitrassiga

KRUNDI POS 2 LIITUMISPUNKTID Vee-, sademevee ja reovee kanalisatsioonitrassiga

KRUNDI POS 3 LIITUMISPUNKTID Vee-, sademevee ja reovee kanalisatsioonitrassiga

KRUNDI POS 4 LIITUMISPUNKTID Vee-, sademevee ja reovee kanalisatsioonitrassiga

KRUNDI POS 5 LIITUMISPUNKTID Vee-, sademevee ja reovee kanalisatsioonitrassiga

KRUNDI POS 6 LIITUMISPUNKTID Vee-, sademevee ja reovee kanalisatsioonitrassiga

KRUNDI POS 7 LIITUMISPUNKTID Vee-, sademevee ja reovee kanalisatsioonitrassiga

KRUNDI POS 8 LIITUMISPUNKTID Vee-, sademevee ja reovee kanalisatsioonitrassiga

KRUNDI POS 1 ja 2 LIITUMISPUNKTID Elektrivõrguga, sidevõrguga

KRUNDI POS 3 LIITUMISPUNKTID Elektrivõrguga, sidevõrguga

KRUNDI POS 4 ja 5 LIITUMISPUNKTID Elektrivõrguga, sidevõrguga

KRUNDI POS 6 LIITUMISPUNKTID Elektrivõrguga, sidevõrguga

KRUNDI POS 7 ja 8 LIITUMISPUNKTID Elektrivõrguga, sidevõrguga

PLANEERITUD TULETÕRJE VEEVÕTU HÜDRANT

PLANEERITUD TÄNAVAVALGUSTUSE LIITUMISKILP

KOPLI TEE 30a ALAJAAMAST

PLANEERITUD SADEMEVEE PUMPLA LIITUMINE ELEKTRIVÕRGUGA

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Rae Vallavalitsus

[email protected]

Aruküla tee 9

75301, Harju maakond, Rae vald,

Jüri alevik

Teie 12.06.2024 nr 6-1/3969

Meie 09.07.2024 nr 7.2-2/24/8356-5

Tammiksalu kinnistu ja lähiala

detailplaneeringu kooskõlastamine

märkustega

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Harju maakonnas Rae vallas Peetri alevikus

Tammiksalu detailplaneeringule (katastritunnus 65301:001:2042, edaspidi planeering).

Planeeringu eesmärgiks on ehitusõiguse määramine elamuehituse eesmärgil. Lisaks antakse

detailplaneeringuga lahendus planeeringuala haljastusele, heakorrale, juurdepääsule,

parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele.

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 11330 Järveküla-Jüri tee (edaspidi riigitee) km 1,79-1,95.

Oleme väljastanud seisukohad planeeringu koostamiseks 04.05.2023 kirjaga nr 7.2-2/23/8356-2

(edaspidi seisukohad). Planeeringut on korrigeeritud koostöös Transpordiametiga.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS)

kooskõlastame planeeringu märkustega. Täpsustamist vajavad seisukohtade järgmised punktid.

- p 3 ja p 4 koostatava Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu seletuskirja p 9.2. Sõiduteed ja

klassifikatsioon on selgitatud, et tee kaitsevööndi ulatust laiendatakse Peetri ja Assaku alevikus

riigitee nr 11330 Vana Tartu mnt km 0,585–7,007 teekaitsevööndi laius 30 m (vt joonis 1).

Joonis 1. Väljavõte koostatavast Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringust

2 (2)

Vastavalt EhS § 71 lg 3 on tänava kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja välimisest servast

kuni 10 meetrit. Kaitsevööndit võib laiendada kuni 50 meetrini, kui see on ette nähtud üld-

või detailplaneeringus. Planeeringulahendust muuta ei ole vaja, kuid korrektsuse huvides

tuleb planeeringu joonisel ja seletuskirjas tuua välja kõnealuses üldplaneeringus

kavandatav kaitsevööndi ulatus.

- p 6 Planeeringu joonisel korrigeerida ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurgad

vastavalt täna kehtiva kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise

normid“ (edaspidi normid) lisa 2 joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust

piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine

(EhS § 72 lg 2).

- p 14 Seletuskirja p 6.3 Müra ja vibratsioon lisada täiendav selgitus, et Transpordiamet ei

võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

Planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3

alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.

2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või

kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit

menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Harjak

juhataja

planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus

Lisa:

- Lisa 1. DP1068_seletuskiri

- Lisa 2. DP1068_pohijoonis

- Lisa 3. DP1068_tehnovorgud

Jana Prost

5792 4753, [email protected]