Vabariigi Valitsuse korralduste „Volitus Sihtasutuse Eesti Arhitektuurimuuseum asutamiseks ja nõusolek riigivara üleandmiseks“ ja „Volitus Sihtasutuse Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum asutamiseks ja nõusolek riigivara üleandmiseks“ eelnõu

1-11115-1 30.01.2024 Väljaminev kiri.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

HEIDY PURGA PNOEE-47503182779 2024-01-30 08:47:50

EAM_Hindamisaruanne.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

ERLE TOIGER PNOEE-48612085223 2024-01-23 09:18:59

RIINA ULJAS PNOEE-46710080249 2024-01-23 10:49:27

MARJU REISMAA PNOEE-47612060309 2024-01-23 12:39:02

EAM_Hindamisaruanne.pdf

HINDAMISARUANNE

Hindamisaruande kuupäev: 23.01.2024

Hindamisaruande koostaja

Hindamiskomisjon koosseisus:

- Marju Reismaa, Kultuuriministeeriumi muuseuminõunik;

- Erle Toiger, Kultuuriministeeriumi varahaldusnõunik;

- Riina Uljas, Kultuuriministeeriumi eelarvejuht.

Hindamise eesmärk ja alused

Käesolev hindamisaruanne on koostatud riigi asutatavale sihtasutusele vara mitterahalise sissemaksena

üleandmiseks seoses riigiasutuse Eesti Arhitektuurimuuseum ümberkujundamisega Sihtasutuseks Eesti

Arhitektuurimuuseum (edaspidi sihtasutus).

Hindamisaruande on koostanud riigivara valitseja (Kultuuriministeerium) riigivaraseaduse § 46 lõike 3

alusel ning lähtudes rahandusministri 11.12.2003. a määrusest nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja

-aruandluse juhend“.

Riigivaraseaduse § 46 lõike 3 kohaselt otsustab võõrandatava vallasasja hariliku väärtuse hindamise viisi

riigivara valitseja. Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi § 18 lõigete 4 ja 41 kohaselt võtab

mitterahalise sissemakse objekti saaja võõrandatava vara arvele õiglases väärtuses, mida käsitletakse

hariliku väärtusena äriseadustiku ja riigivaraseaduse tähenduses. Käesolevas hindamisaruandes hinnatavad

varad on edaspidi vajalikud avalike teenuste osutamiseks, pakutavaid teenuseid ei loeta üldist majandushuvi

pakkuvateks teenusteks, üleantaval varal puudub aktiivne turg, vara üleandmise eesmärk ei ole tagasirent

ning vara antakse üle sihtasutusele, kelle asutaja ja omanik on 100% riik. Seega on vara hariliku väärtuse

(õiglase väärtuse) hindamise aluseks varade raamatupidamislik jääkmaksumus üleandja bilansis

(soetusmaksumus miinus amortisatsioon). Vastavalt sama juhendi § 19 lõikele 2 on hindamiskomisjon

veendunud, et sihtasutusele üleantavad varad on hinnatud vastavalt juhendile ning varade vastuvõtjal ei teki

vastuvõtmise momendil täiendavaid tulusid ega kulusid.

Hindamise tulemus

Hindamiskomisjon otsustas:

Hinnata riigi poolt asutatavale sihtasutusele mitterahalise sissemaksena üleantava Kultuuriministeeriumi

valitsemisel ja Eesti Arhitektuurimuuseumi valduses oleva põhivara hulka kuuluva vallasvara harilikuks

väärtuseks 205 339,43 eurot, mis on varade raamatupidamislik jääkväärtus 31.12.2023. a seisuga vastavalt

alljärgnevale:

Jrk

nr Vara kirjeldus

Soetamise

aeg

Soetusmaksumus

(EUR)

Jääkmaksumus

seisuga

31.12.2023 (EUR)

1. I korruse püsiekspositsioon 31.12.2015 2700,00

2700,00

2. Publikuala mööbli komplekt 01.11.2017 11 502,46 4409,27

3. Seminariruumi vahekardina ja

klaasseina komplekt

01.11.2017 17 213,96 0,00

4. Püsiekspositsioon ELAV RUUM:

sajand Eesti arhitekt

01.11.2017 33 538,46 0,00

5. Õppeklassi mööblikomplekt 01.11.2017 29 991,68 3 284,80

6. Keldrikorruse püsiekspositsiooni

eksponaadid

30.04.2019 155 786,51 50 764,91

7. Keldrikorruse renoveerimine 30.04.2019 84 468,27 76 443,77

8. Keldrikorruse voolupaigaldised:

nõrkvool ja automaatika, tugevvool

31.01.2023 88 835,00 67 736,68

KOKKU 424 036,34 205 339,43

Osa nimekirjades olevast põhivarast on kasutusel hoolimata hinnatava kasutusea lõppemisest.

Hindamiskomisjon ei pea vajalikuks ja põhjendatuks määrata uut kasutusiga.

Marju Reismaa

(allkirjastatud digitaalselt)

Erle Toiger

(allkirjastatud digitaalselt)

Riina Uljas

(allkirjastatud digitaalselt)

EAM_VV korralduse eelnou.pdf

VABARIIGI VALITSUS K O R R A L D U S

Tallinn, Toompea …..... …………… 2024 nr .......

Volitus Sihtasutuse Eesti Arhitektuurimuuseum asutamiseks ja nõusolek riigivara

üleandmiseks

Riigivaraseaduse § 6 lõike 3, § 37 lõike 3 punkti 3, § 78 lõike 1 punkti 1 ja lõike 4 alusel ning

kooskõlas sihtasutuste seadusega:

1. Volitada kultuuriministrit asutama riigi sihtasutust nimega Sihtasutus Eesti

Arhitektuurimuuseum (edaspidi sihtasutus) ja anda kultuuriministrile nõusolek seaduses

sätestatud korras võõrandada sihtasutusele üleandmise teel mitterahalise sissemaksena

põhivara hulka kuuluv vallasvara vastavalt lisale (lisatud).

2. Määrata sihtasutuse asutajaõiguste teostajaks Kultuuriministeerium.

3. Sihtasutus asutatakse eeldusel, et Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutuse Eesti

Arhitektuurimuuseum tegevuse lõpetamisel jätkab sihtasutus eespool nimetatud riigiasutuse

õigussuhetest tekkinud õiguste teostamist ning kohustuste ja lepingute täitmist senistel

tingimustel, kui õigusaktidest ei tulene teisiti või kui senise õigussuhte pooled ei lepi kokku

teisiti.

Kaja Kallas

peaminister Taimer Peterkop

riigisekretär

Lisa: Sihtasutusele Eesti Arhitektuurimuuseum üleantava vallasvara (põhivara) nimekiri

seisuga 31.12.2023. a

Vabariigi Valitsuse korralduse

„Volitus Sihtasutuse Eesti Arhitektuurimuuseum

asutamiseks ja nõusolek riigivara üleandmiseks“

Lisa

Sihtasutusele Eesti Arhitektuurimuuseum üleantava vallasvara (põhivara) nimekiri seisuga

31.12.2023. a

Nr Vara nimetus Harilik väärtus eurodes

1. I korruse püsiekspositsioon 2700,00

2. Publikuala mööbli komplekt 4409,27

3. Seminariruumi vahekardina ja klaasseina komplekt 0,00

4. Püsiekspositsioon ELAV RUUM: sajand Eesti arhitekt 0,00

5. Õppeklassi mööblikomplekt 3 284,80

6. Keldrikorruse püsiekspositsiooni eksponaadid 50 764,91

7. Keldrikorruse renoveerimine 76 443,77

8. Keldrikorruse voolupaigaldised: nõrkvool ja

automaatika, tugevvool

67 736,68

KOKKU: 205 339,43

EAM_VV korralduse eelnõu seletuskiri.pdf

1

SELETUSKIRI

Vabariigi Valitsuse korralduse „Volitus Sihtasutuse Eesti Arhitektuurimuuseum asutamiseks ja

nõusolek riigivara üleandmiseks“ juurde

1. Sissejuhatus

Kultuuriministeerium (edaspidi KuM) teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku volitada kultuuriministrit

asutama Sihtasutust Eesti Arhitektuurimuuseum (edaspidi sihtasutus) ning anda kultuuriministrile

nõusolek võõrandada üleandmise teel sihtasutusele mitterahalise sissemaksena riigiasutuse Eesti

Arhitektuurimuuseum (edaspidi EAM) kasutuses olev riigivara.

Sihtasutuse asutaja on Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asutajaõigusi KuM.

Asutatav sihtasutus võtab üle KuM-i hallatava riigiasutuse EAM ülesanded. Kuigi juriidilises mõttes

riigiasutus likvideeritakse, siis faktiliselt ei toimu muuseumi tegevuses katkestust ning riigiasutuse

õigussuhted jätkuvad sihtasutuses. Üle antakse kõik see, mille abil sünnib muuseumi põhitegevuse

kvalitatiivne sisu (töötajad, vara, lepingud).

Sihtasutus on kavandatud asutada 2024. aasta märtsis. Seoses sihtasutuse asutamisega lõpetatakse

riigiasutuse EAM tegevus mais 2024, lähtudes Vabariigi Valitsuse 08.10.1996 määrusega nr 244

kinnitatud „Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende

tegevuse lõpetamise korrast“.

Tegemist on riigimuuseumide reformi, mis algas 2012. aastal, viimase etapiga, mille käigus

korraldatakse lisaks EAM-ile ümber veel nelja riigimuuseumi tegevus.

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud KuM-i kultuuriväärtuste osakonna

muuseuminõunik Marju Reismaa ([email protected], tel 628 2335), personali- ja õigusosakonna

jurist Nora Viira ([email protected], tel 628 2329), finantsosakonna varahaldusnõunik Erle Toiger

([email protected], tel 628 2229) ja finantsosakonna eelarvejuht Riina Uljas ([email protected], tel

628 2264).

2. Eelnõu sisu

2.1. Sihtasutuse asutamise põhjendatus

KuM-i kava Eesti muuseumivõrgustikku korrastamisel lähtub eesmärgist otsida muuseumivaldkonnas

tervikuna efektiivsuse tõstmise võimalusi, tegemata seejuures järeleandmisi teenuste sisulises

kvaliteedis.

Praeguseks on asutatud 15 endise riigiasutuse ja 3 endise munitsipaalasutuse asemele 13 riigi valitseva

mõju all olevat sihtasutust (st et paralleelselt on toimunud ka asutuste konsolideerimised); kohalike

omavalitsuste juhtida (nii munitsipaalmuuseumiks kui ka ainult linna või valla asutatud sihtasutuseks)

on antud 6 endist riigimuuseumi; 2 endist riigimuuseumi ühendati Võru Instituudiga; lõpetas 1 endine

riigimuuseum (Tartumaa Muuseum). Lisaks EAM-ile on ümberkorraldused alanud või on läbirääkimiste

faasis veel nelja riigimuuseumi puhul: Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Tartu Kunstimuuseum,

Viljandi Muuseum ja Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum.

Samasuguse reformi tegi oma riigis Hollandi valitsus, kes alustas seni ministeeriumi üksustena

tegutsenud 21 muuseumi ja konserveerimiskeskuse sihtasutusteks muutmisega juba 1994. aastal, jättes

seejuures muuseumikogud ja hooned riigi omandisse1. Hollandi muuseumid on Euroopas kõrgelt

hinnatud oma professionaalsuse ja uuendusmeelsusega.

1 Autonomy for the National Museums and Museum Services in the Netherland. Background and documentation.

Ministry of Education, Culture and Science. The Netherlands, Rijswijk, 31 December 1994.

2

Jäik riigiasutuse vorm, mis on mõeldud eelkõige riigivõimu teostamiseks ja administratiivseteks

toiminguteks, on tänapäevasele muuseumile, mis on sisuliselt kultuuriettevõte, piirav. Sihtasutusel on

kõrgem poliitiline ja juhtimislik autonoomia kui riigiasutusel. See vastab paremini muuseumide

olemusele ja vajadustele.

KuM-i senine kogemus näitab, et juhtimismudel on võtmetähtsusega. Kõik endised riigimuuseumid on

sihtasutusena kasvatanud omatulu, taotlenud edukalt täiendavaid toetusi erinevatest taotlusvoorudest

ning suurendanud seeläbi muuseumi pakutavast osasaajate arvu. Näiteks endise riigiasutuse Eesti

Spordimuuseum omatulu 2015. aastal (viimane täistegevusaasta riigiasutusena) oli u 18 000 eurot, 2022.

aastal sihtasutusena u 155 000 eurot.

Oluliseks kaalutluseks sihtasutuste asutamisel on võimalus kaasata kultuuriasutuse tegevusse

laiapõhjalisema juhtimismudeli kaudu valdkonna spetsialiste, et arendus- ja juhtimisotsuseid teeks

asjatundlik ning valdkonnaga seotud sihtasutuse nõukogu.

Sihtasutuste nõukogudega on juhtimisse kaasatud erinevat kompetentsi ning suurenenud on juhtkonna

isiklikust vastutusest tulenev hoolsuskohustus. KuM on komplekteerinud ja komplekteerib ka edaspidi

nõukogusid just konkreetsele asutusele vajaliku lisakompetentsi kaasamise põhimõttest lähtuvalt.

Lähtuvalt seadustest on sihtasutusega tihedalt seotud nõukogu parim tagatis asutajate huvide kaitseks ja

sihtasutuse üle efektiivse kontrolli omamiseks. Nõukogu liikmed kohustuvad oma tegevuses juhinduma

sihtasutuse vajadustest ning asutajate ootustest, tagades seeläbi eesmärgipärase arengu. Riigiasutuse

puhul ei ole muuseumijuhil igapäevaselt strateegilise juhtimise tuge, kes jälgiks eelarve täitmist ning

kelle poole saaks nõu küsimiseks pöörduda. Riigiasutuse juht saab küll suuremate probleemide korral

pöörduda ministeeriumi poole, kuid see ei asenda tuge, mida pakub sihtasutusega varalise vastutuse

kaudu väga isiklikult seotud nõukogu.

Tugines varasemalt asutatud sihtasutuste kogemustele, on sihtasutuse eelised riigiasutuse ees

kokkuvõtlikult järgmised:

1) paindlikum ja asutusekesksem juhtimismudel;

2) asutajate ja nõukogu liikmete kaudu saab muuseumi tihedamalt selle valdkonna ja

tegevuspiirkonnaga siduda;

3) nõukogu tagab liikmete kaudu laiema juhtimiskompetentsi;

4) nõukogu kui kollektiivse otsustusorgani arvamuste paljusus aitab teha parimaid otsuseid;

5) juhti ei määra ametisse ega vabasta ametist minister, vaid sellega peab nõus olema enamik

nõukogu liikmetest;

6) juhtimisotsuseid saab vastu võtta kiiremini kui riigiasutustes;

7) vabam ja paindlikum tegutsemisviis asutuse tulude ja kulude arvestamisel, omatulu teenimisel ja

asutuse vara kasutamisel;

8) kogu asutuse tulu jääb sihtasutuse põhitegevuse kasutusse;

9) kui eelarveaasta lõpeb, ei ole järgmisesse aastasse ülekantavate riigieelarve vahendite piirangut;

10) kaasfinantseerimise võimalusi erinevatest fondidest on rohkem kui riigiasutuse puhul; 11) erinevalt riigiasutusest saab sihtasutus olla autoriõiguste pärija ja mittetulundusühingute liige.

KuM-i hinnangul on eeltoodu kaalukaks argumendiks sihtasutuse asutamiseks ning seoses sellega

EAM-i tegevuse lõpetamiseks riigiasutusena.

KuM-i algne eesmärk oli asutada uus sihtasutus kahe riigimuuseumi baasil (st lisaks EAM-ile ka Eesti

Tarbekunsti- ja Disainimuuseum). Kuna plaan ei leidnud valdkondade toetust, teeme ettepaneku liikuda

hetkel edasi kahe eraldi sihtasutuse loomisega, kuid uutelt loodavatelt sihtasutustelt ootame, et

mõeldakse läbi ühistegevuste ja ressursside jagamise võimalused nii omavahel kui ka muude, kummagi

muuseumi valdkonnas tegutsevate organisatsioonidega. Vastav põhimõte on sõnastatud ka asutaja

ootuste dokumendis.

2.2. Riigi osalemise eesmärk sihtasutuses ja seos valdkonna arengukavaga

Riik soovib asutada praeguse riigiasutuse EAM-i baasil Sihtasutuse Eesti Arhitektuurimuuseum.

Ülesande delegeerimine era- või kolmandale sektorile ei ole põhjendatud – seda ei võimalda

3

turusituatsioon, majanduslik tasuvus ega sihtgrupi huvid. Riigi eesmärk sihtasutuse asutajana on tagada

jätkuvalt muuseumi avaliku funktsiooni ja eesmärkide täitmine, milleks on vara valitsemise ja

kasutamise kaudu koguda, säilitada, uurida ning vahendada Eesti arhitektuuriga seotud materjali ning

panustada seeläbi valdkonna arengusse ja professionaalsesse mõtestamisse. Riigile kuuluvasse

muuseumikogusse, mida sihtasutus hakkab kasutama halduslepingu alusel, kuulub väärtuslik osa Eesti

kultuuripärandist, mille hoidmine ja arendamine on avalik huvi.

Eesti Vabariik, asutajaõiguste teostajana KuM, seab sihtasutusele neli peamist eesmärki: 1) aidata kaasa kvaliteetse kujundatud keskkonna väärtustamisele ja arhitektuurialase teadlikkuse

tõstmisele;

2) tagada riigile kuuluva muuseumikogu pikaajaline säilimine ja arendamine;

3) järgida sotsiaalse vastutuse põhimõtteid ning head juhtimistava;

4) muuseumi jätkusuutliku majandustegevuse tagamine.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2022 määrusega nr 62 kinnitatud KuM-i põhimääruse §-le 4 on

arhitektuuri ja muuseumide valdkonnas poliitika kujundamine ja rakendamine KuM-i valitsemisalas.

Kultuurivaldkonna arengukava „Kultuur 2030“ tegevussuuna „Tugev ja toimiv kultuurielu“ punktis 1.1

on seatud sihiks tõsta valdkonna võimekust riskide ennetamiseks, maandamiseks ja juhtimiseks ning

tulevikukriisideks valmistumiseks. KuM-i senine kogemus näitab, et sihtasutus on muuseumide jaoks

sobivaim tegevusvorm ning muuseumide juhtimiskvaliteet ja omatulu on seeläbi suurenenud. Olukorras,

kus vältimatud majandamiskulud kasvavad, kuid riigi tegevustoetus mitte, on omatulu teenimise

võimekuse tõstmine muuseumide jaoks väga oluline.

Kultuuriprogrammi 2023–2026 tegevuse 2.1 „Muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika kujundamine ja

rakendamine“ eesmärk on, et muuseumikogudes hoitav /…/ kultuuripärand on mitmekesine, kättesaadav

ja jätkusuutlik. Muuseumide /…/ teenused on kvaliteetsed. Eelnimetatud tegevuse all on

arenguvajadusena välja toodud, et seoses koroonakriisiga peatus riigireformi kavas ette nähtud

muuseumivõrgustiku korrastamise protsess, mis jätkub 2022.–2023. aastal.

2.3. Sihtasutuse eesmärgi saavutamise tegevuskava koos nelja aasta finantsplaaniga

Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada, uurida

ning vahendada Eesti arhitektuuriga seotud materjali ning panustada seeläbi valdkonna arengusse ja

professionaalsesse mõtestamisse.

Eesmärgi saavutamiseks sihtasutus:

 majandab ja arendab sihipäraselt ning jätkusuutlikult sihtasutuse vara ning töötab välja ja pakub

sihtasutuse eesmärgile vastavaid teenuseid;

 hoiab ja täiendab eesmärgipäraselt sihtasutusele kasutada antud riigile kuuluvat muuseumikogu,

tagab selle läbitöötamise, sihipärase kasutamise ning vajaduse korral konserveerimise ja restaureerimise;

 teenindab asutusi, organisatsioone ja uurijaid vastavalt muuseumikogu korralduse põhimõtetele ja teenuste hinnakirjale;

 esitab ja vahendab arhitektuuri avalikkusele näituste, haridusprogrammide, trükiste, meedia ning avalike ürituste kaudu;

 teeb teaduslikku uurimistööd, korraldab konverentse ja seminare, kirjastab ja avaldab artikleid, aastaraamatuid, katalooge ning muid väljaandeid;

 korraldab koolitusi, annab konsultatsioone ja teeb ekspertiise;

 teeb koostööd teiste muuseumide ning muude institutsioonidega Eestis ja välismaal;

 tegeleb sihtasutuse tegevuse turundamisega, vajaduse korral kirjastab ja avaldab reklaamtrükiseid;

 loob tingimused sihtasutuse töötajate arenguks.

4

Praegusel riigiasutusel EAM-il puudub kehtiv arengukava. Sihtasutusele on koostatud asutaja ootused,

mis kinnitatakse asutamisel asutamisotsuse lisana. Selle alusel koostab sihtasutuse juhatuse sihtasutuse

arengukava (hiljemalt aasta jooksul juhatuse liikme ametisse asumisest).

Sihtasutuse finantsplaan2 eelseisva nelja aasta lõikes:

2024* 2025 2026 2027

Tegevustulud 1 136 876 1 146 876 1 156 876 1 166 876

32 Tulud kaupade ja teenuste müügist 100 000 110 000 120 000 130 000

35 Saadud toetused 1 036 876 1 036 876 1 036 876 1 036 876

sh riigi tegevustoetus 374 321 374 321 374 321 374 321

sh RKAS-i kuludeks 572 555 572 555 572 555 572 555

sh muud toetused 90 000 90 000 90 000 90 000

Tegevuskulud 1 098 876 1 116 970 1 134 946 1 151 496

5 Muud tegevuskulud 436 321 454 415 472 391 488 941

50 sh personalikulud 372 548 389 685 406 450 421 724

55 sh majandamiskulud 63 773 64 730 65 941 67 217

RKAS-i kulud 572 555 572 555 572 555 572 555

Sihtotstarbeliste toetuste kulud 90 000 90 000 90 000 90 000

Tegevustulem 38 000 29 906 21 930 15 380

Investeerimistegevus kokku 0 0 0 0

15 Põhivara soetus (-) 0 0 0 0

3502 Põhivara soetuseks saadav

sihtfinantseerimine (+) 0 0 0 0

Eelarve tulem 38 000 29 906 21 930 15 380

* Sisaldab ka veel riigiasutusena tegutsemise kuude tulusid ja kulusid

Arvestuse alus:

2025 2026 2027

Tarbijahinnaindeks +1,5% +1,9% +2,0%

Palgakasv +4,6% +4,5% +4,1%

Riigiasutuse EAM külastuste arv oli 2022. aastal 15 091 ning omatulu 120 485 eurot, 2023. aastal

vastavalt 17 959 ja 130 010 eurot.

Sihtasutus saab igal aastal oma majandustegevuseks rahalisi vahendeid KuM-i kaudu riigieelarvest

eraldatavast toetusest. Lisaks saab sihtasutus rahalisi vahendeid majandustegevuse tulust ning

erinevatelt fondidelt ja organisatsioonidelt lisavahendite taotlemisega.

Finantsplaani arvestuse alus on praeguse riigimuuseumi EAM-i 2024. aasta eelarve ning see korrigeerub

vastavalt riigieelarve võimalustele ja sihtasutuse tuluprognoosile. Sihtasutusele tegevustoetuse

eraldamine riigieelarvest toimub kultuuriministri 11.09.2023. a määruse nr 11 „Riigieelarvest

muuseumide tegevustoetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja kord“

(edaspidi rahastamise määrus) ja selle lisas 1 toodud metoodika alusel.

Riigi osalusel asutatud sihtasutuste töötajate töötasu küsimusi käsitleb KuM võrdsetel alustel

riigiasutuste palgaküsimustega. Rahastamise määruse § 11 lõike 5 kohaselt otsustab KuM riigi

sihtasutuse muuseumide kõrgharidusega kultuuritöötaja brutotöötasu alammäära tõusuga kaasneva

lisatoetuse jaotuse Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni TALO ja valdkonna eest vastutava

ministeeriumi vahel sõlmitava kokkuleppe alusel.

2 Tegemist on kavandiga. Tegeliku finantsplaani kinnitab asutatava sihtasutuse nõukogu.

5

Asutatavale sihtasutusele on kavandatud kuni 5-liikmeline nõukogu, kuid esialgu on kavas määrata

nõukokku 3 liiget ning töö käigus otsustatakse, kas on vajadust täiendavate kompetentside järele.

Asutatava sihtasutuse igapäevast tööd koordineerib üheliikmeline juhatus, kelle KuM kui asutajaõiguste

teostaja valib enne sihtasutuse asutamist avaliku konkursi käigus. Edaspidi valib juhi nõukogu, lähtudes

muuseumiseaduse §-st 18.

Riigi kulutused sihtasutusele võrreldes kulutustega senisele riigiasutusele suurenevad uute

juhtimisorganite tasustamise (art. 50) võrra. Asutaja ei ole nõukogu liikmete tasusid veel kinnitanud,

kuid prognoos on koostatud sarnaste sihtasutuste praeguste tasude suurust aluseks võttes, mille kohaselt

nõukogu liikme tasu on 140 eurot ja nõukogu esimehe tasu 210 eurot (bruto) kuus.

Kultuuriministeerium katab nõukogu liikmete tasud oma eelarvest ning ei taotle selleks riigieelarvest

täiendavaid vahendeid. Lisaks on Kultuuriministeerium eelarvesse kavandanud juhatuse liikme tasu

tõstmise võrreldes riigiasutuse direktori praeguse palgaga (maksimaalselt kuni 900 euro võrra kuus), et

seeläbi kompenseerida juhatuse liikme võlaõigusliku lepingu halvemaid tingimusi võrreldes

töölepinguga. Kokku suureneb riigi tegevustoetus kuni 26 406 euro võrra aastas.

2.4. Sihtasutusele üleantav vara

Sihtasutusele antakse üle tegevuseks vajalik ja praegu riigiasutuses arvel olev põhi- ja väikevara ning

kehtivad lepingulised nõuded ja kohustused. Üleantavat vara kasutab sihtasutus edaspidi oma

eesmärkide täitmisel.

Sihtasutusele antakse asutamisel mitterahalise sissemaksena üle põhivara hulka kuuluv vallasvara.

Sihtasutusele ei anta asutamisel üle kinnistuid, sest muuseum kasutab ainult rendipindu.

Riigivara võõrandamisel viiakse vastavalt riigivaraseaduse §-le 46 läbi vara hariliku väärtuse

hindamine. Riigivaraseaduse § 46 lõike 3 kohaselt otsustab võõrandatava vallasasja hariliku väärtuse

hindamise viisi riigivara valitseja. Võõrandatavad varad on edaspidi vajalikud avalike teenuste

osutamiseks, pakutavaid teenuseid ei loeta üldist majandushuvi pakkuvateks teenusteks ning

võõrandataval varal puudub aktiivne turg. Seetõttu on vara hariliku väärtuse määramise aluseks varade

raamatupidamislik jääkmaksumus üleandja bilansis (soetusmaksumus miinus amortisatsioon).

Vara raamatupidamisliku väärtuse saab tuvastada vaid riigivara valitseja ja volitatud asutus, kelle

bilansis vara on. Seetõttu viis sihtasutusele üleantava põhivara hariliku väärtuse hindamise läbi KuM-i

esindajatest koosnev hindamiskomisjon. Mitterahalise sissemaksena üleantava vara väärtus kokku on

205 339,43 eurot (31.12.2023 seisuga). Hindamisaruanne, sh üleantava vara bilansiandmed, on lisatud

seletuskirjale. Audiitori arvamus selle kohta, et mitterahalise sissemakse harilik väärtus vastab

hindamisaruandes toodule, tellitakse pärast eelnõu kooskõlastamist.

KuM-i hinnangul ei ole käesoleval juhul riigivara sihtasutusele võõrandamisel tegemist riigiabiga, sest

muuseumi praegusel tegevusel on vaid kohalik mõju ning riigivara tasuta võõrandamine ei ole suuteline

mõjutama liikmesriikide vahelist kaubandust.

Riigiasutuse muuseumikogu sihtasutusele ei võõrandata, vaid see jääb kuuluma riigile. Riigile kuuluva

muuseumikogu kasutamiseks (see hõlmab nii muuseumikogu hoidmist, täiendamist, uurimist kui ka

vahendamist) sõlmib KuM sarnaselt varasemale praktikale sihtasutusega halduslepingu vastavalt

muuseumiseaduse § 9 lõikele 1. Muuseumikogu kättesaadavus avalikkusele säilib muuseumide

infosüsteemi MuIS kaudu.

Vastavalt riigivaraseaduse § 78 lõikele 4 võib asutajaõiguste teostaja ettepanekul Vabariigi Valitsus

anda juhiseid ja suuniseid ka muudes küsimustes kui sihtasutuse asutamine, tegevuse

ümberkorraldamine, teistes juriidilistes isikutes osalemine või lõpetamine. Sellest tulenevalt on

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõusse lisatud punkt, mille kohaselt Vabariigi Valitsus annab suunise

senise riigiasutuse õigussuhete jätkamiseks samadel tingimustel riigiasutuse funktsioneeriva terviku

üleandmisel riigi asutatavale sihtasutusele. Sihtasutuse Eesti Arhitektuurimuuseum asutamisel tagatakse

6

muuseumi tegevuse jätkumine riigiasutuse asemel sihtasutuse vormis senises kvaliteedis ning tegevust

ja õigussuhteid (sealhulgas kehtivaid lepinguid) katkestamata.

Riigiasutuse tegevuse lõpetamisel ja sihtasutuse asutamisel riigiasutuse tegevuse ja vara baasil esinevad

faktiliselt ettevõtte ülemineku tunnused: riigivara antakse üle asutatavale sihtasutusele, milles

samalaadne majandustegevus jätkub ning sihtasutus võtab üle nii töölepingud kui ka riigiasutuse

tegevuse käigus sõlmitud muud lepingud, mille alusel luuakse muuseumi põhitegevuse kvalitatiivne sisu

või mis toetavad muuseumi põhiülesannete täitmist. Kuna riigiasutuse tegevust reguleerivad õigusaktid

ei käsitle riigiasutuse lõpetamisel tema varade üleandmist kogumina ega kehtesta võlaõigusseaduses

toodud ettevõtte üleminekuga sarnast regulatsiooni ning kuna antud olukord on väga sarnane ettevõtte

üleminekuga, siis analoogia korras tuleks lähtuda võlaõigusseaduses sätestatud ettevõtte ülemineku

regulatsioonist. Vastavalt võlaõigusseaduse § 182 lõikele 2 ei ole lepingu üleminekuks vaja teise

lepingupoole nõusolekut, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Sihtasutuse lõpetamisel, pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist, antakse

allesjäänud vara üle asutajale.

2.5. Riigiasutuse Eesti Arhitektuurimuuseum tegevuse lõpetamine

Paralleelselt sihtasutuse asutamisega valmistatakse ette KuM-i hallatava riigiasutuse EAM tegevuse

lõpetamine, lähtudes Vabariigi Valitsuse 08.10.1996 määrusega nr 244 kinnitatud „Valitsusasutuste

hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korrast“

ja muudes õigusaktides sätestatust.

Riigiasutuse tegevuse lõpetamise otsuse tegemine sõltub käesoleva korralduse heakskiitmisest, sest

riigiasutuse tegevuse lõpetamine ei saa toimuda enne sihtasutuse asutamist. Pärast vastavate volituste

saamist Vabariigi Valitsuselt on võimalik asutajal allkirjastada asutamisotsus ning juhatuse liikmel viia

läbi vajalikud toimingud sihtasutuse registreerimiseks. KuM on valmistanud ette dokumente

arvestusega, et sihtasutus asutatakse 2024. aasta märtsis, sihtasutus alustab reaalset tegevust 1. aprillist

2024 ning riigiasutuse EAM tegevus lõpetatakse 1. maist 2024.

3. Korralduse rakendamiseks vajalikud kulutused

Korralduse rakendamiseks vajalikud kulud koosnevad sihtasutuse asutamisotsuse riigilõivust ja

notaritasust. Kulud kaetakse KuM-i eelarvest.

4. Kooskõlastamine

Korralduse eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

EAM_asutamisotsus.pdf

SIHTASUTUSE EESTI ARHITEKTUURIMUUSEUM ASUTAMISOTSUS

Eesti Vabariigi nimel riigivara valitseja ja vastavalt Vabariigi Valitsuse ...2024. a korraldusele

nr .... asutajaõiguste teostajana Kultuuriministeerium, registrikood riigi- ja kohaliku

omavalitsuse asutuste registris 70000941, asukoht Suur-Karja 23, Tallinn 15076, e-posti

aadress [email protected], mille seadusliku esindajana tegutseb kultuuriminister …., isikukood .....,

kelle isiku on notar tuvastanud PPA andmebaasi alusel, edaspidi nimetatud asutaja.

Asutaja esindaja avaldas, et asutaja sooviks on asutada sihtasutus alljärgnevate

andmetega:

1. Sihtasutuse nimi on Sihtasutus Eesti Arhitektuurimuuseum (edaspidi nimetatud

Sihtasutus).

2. Sihtasutuse asukoht on Eesti Vabariik, Tallinna linn ja aadress Ahtri 2, Tallinn 10151.

3. Sihtasutuse e-postiaadressiks on [email protected].

4. Sihtasutuse asutaja on Eesti Vabariigi nimel Kultuuriministeerium.

5. Sihtasutuse eesmärk on vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada, uurida

ning vahendada Eesti arhitektuuriga seotud materjali ning panustada seeläbi valdkonna

arengusse ja professionaalsesse mõtestamisse.

6. Asutaja annab Sihtasutusele asutamisel üle mitterahalise sissemaksena põhivara hulka

kuuluva vallasvara, mille väärtus kokku on 205 339,43 (kakssada viis tuhat kolmsada

kolmkümmend üheksa eurot ja nelikümmend kolm senti) vastavalt lisale 1.

7. Asutaja määrab Sihtasutusele 1-(ühe)liikmelise juhatuse. Sihtasutuse juhatuse liige on ….,

isikukood ..., elukoht ... . Juhatuse liikme volitused kehtivad viis (5) aastat alates Sihtasutuse

asutamisest.

8. Asutaja määrab asutamisel Sihtasutuse nõukokku kolm (3) liiget:

8.1. ... (EV määratud liige kultuuriministri ettepanekul) isikukood ..., elukoht ...;

8.2. ... (EV määratud liige kultuuriministri ettepanekul) isikukood ..., elukoht ...;

8.3. ... (EV määratud liige rahandusministri ettepanekul) isikukood ..., elukoht ...

9. Sihtasutus asutatakse määramata ajaks.

10. Asutamisotsuse lisana kinnitatakse Sihtasutuse põhikiri (lisa 2) ja asutaja ootused

Sihtasutusele (lisa 3).

11. Asutaja volitab Sihtasutuse juhatuse liiget …. avama asutatava Sihtasutuse nimel

arvelduskonto riigikassas, sõlmima Sihtasutuse nimel lepinguid asutaja poolt üleantava vara

vastuvõtmiseks, selleks vajalikele dokumentidele alla kirjutama ja teostama kõiki

toiminguid, mis on vajalikud käesoleva ülesande täitmiseks.

EAM_asutamisotsuse Lisa 1 vara.pdf

Sihtasutuse Eesti Arhitektuurimuuseum asutamisotsuse

LISA 1

Sihtasutusele Eesti Arhitektuurimuuseum üleantava vallasvara nimekiri seisuga 31.12.2023. a

Nr Vara nimetus Harilik väärtus

eurodes

1. I korruse püsiekspositsioon 2700,00

2. Publikuala mööbli komplekt 4409,27

3. Seminariruumi vahekardina ja klaasseina komplekt 0,00

4. Püsiekspositsioon ELAV RUUM: sajand Eesti arhitekt 0,00

5. Õppeklassi mööblikomplekt 3 284,80

6. Keldrikorruse püsiekspositsiooni eksponaadid 50 764,91

7. Keldrikorruse renoveerimine 76 443,77

8. Keldrikorruse voolupaigaldised: nõrkvool ja automaatika, tugevvool 67 736,68

Kokku: 205 339,43

EAM_asutamisotsuse Lisa 2 põhikiri.pdf

1

Sihtasutuse Eesti Arhitektuurimuuseum asutamisotsuse

LISA 2

SIHTASUTUSE EESTI ARHITEKTUURIMUUSEUM

PÕHIKIRI

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Sihtasutuse nimi on Sihtasutus Eesti Arhitektuurimuuseum (edaspidi sihtasutus).

1.2. Sihtasutuse asukoht on Tallinna linn, Eesti Vabariik.

1.3. Sihtasutuse asutaja on Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asutajaõigusi

Kultuuriministeerium.

1.4. Sihtasutus on muuseum muuseumiseaduse mõttes.

1.5. Sihtasutus hoiab kõiki oma rahalisi vahendeid Rahandusministeeriumis, teeb rahaliste

vahendite arvelt makseid Rahandusministeeriumi kaudu ja võib omada kontot krediidi- või

finantseerimisasutuses üksnes kokkuleppel Rahandusministeeriumiga.

1.6. Sihtasutus korraldab oma arvestusteenuseid Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu. Muul viisil

võib sihtasutus korraldada arvestusteenuseid üksnes kokkuleppel

Rahandusministeeriumiga.

2. EESMÄRK JA SELLE SAAVUTAMINE

2.1. Sihtasutuse eesmärk on vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada, uurida ning

vahendada Eesti arhitektuuriga seotud materjali ning panustada seeläbi valdkonna

arengusse ja professionaalsesse mõtestamisse.

2.2. Eesmärgi saavutamiseks sihtasutus:

2.2.1. majandab ja arendab sihipäraselt ning jätkusuutlikult sihtasutuse vara ning töötab välja ja

pakub sihtasutuse eesmärgile vastavaid teenuseid;

2.2.2. hoiab ja täiendab eesmärgipäraselt sihtasutusele kasutada antud riigile kuuluvat

muuseumikogu, tagab selle läbitöötamise, sihipärase kasutamise ning vajaduse korral

konserveerimise ja restaureerimise;

2.2.3. teenindab asutusi, organisatsioone ja uurijaid vastavalt muuseumikogu korralduse

põhimõtetele ja teenuste hinnakirjale;

2.2.4. esitab ja vahendab arhitektuuri avalikkusele näituste, haridusprogrammide, trükiste, meedia

ning avalike ürituste kaudu;

2.2.5. teeb teaduslikku uurimistööd, korraldab konverentse ja seminare, kirjastab ja avaldab

artikleid, aastaraamatuid, katalooge ning muid väljaandeid;

2.2.6. korraldab koolitusi, annab konsultatsioone ja teeb ekspertiise;

2.2.7. teeb koostööd teiste muuseumide ning muude institutsioonidega Eestis ja välismaal;

2.2.8. tegeleb sihtasutuse tegevuse turundamisega, vajaduse korral kirjastab ja avaldab

reklaamtrükiseid;

2.2.9. loob tingimused sihtasutuse töötajate arenguks.

2

2.3. Sihtasutus arvestab oma teenuste pakkumisel kasutajate vajadustega kogu nende elukaare

ulatuses.

3. SIHTASUTUSE ÕIGUSED

3.1. Sihtasutusel on õigus:

3.1.1. omada varalisi ja mittevaralisi õigusi ning kanda kohustusi, olla hagejaks või kostjaks

kohtus;

3.1.2. asuda lepingulistesse suhetesse Eesti Vabariigi ning välisriikide juriidiliste ja füüsiliste

isikutega nii vahetult kui ka vahendusorganisatsioonide kaudu, arendada nendega

koostöösidemeid, olla välis- ja rahvusvaheliste organisatsioonide liige, astuda nõukogu

otsuse alusel mittetulundusühingu liikmeks;

3.1.3. korraldada oksjoneid, näitusmüüke, heategevus- ja tuluüritusi ning rahakogumise algatusi;

3.1.4. pakkuda koolitus-, majutus-, toitlustus-, kaubandus-, parkimis-, transpordi-, ruumide ja

inventari rendi- ning turismiteenuseid;

3.1.5. anda nõukogu otsuse alusel välja stipendiume sihtasutuse eesmärkide täitmiseks;

3.1.6. osaleda teise sihtasutuse või mittetulundusühingu asutamises üksnes asutajaõiguste teostaja

eelneva otsuse alusel;

3.1.7. teha muid õigusaktidega kooskõlas olevaid sihtasutuse eesmärkide saavutamiseks vajalikke

toiminguid.

3.2. Sihtasutus ei või asutada äriühingut ega omandada selles osalust.

4. JUHTIMINE

4.1. Sihtasutuse juhtorganid on nõukogu ja juhatus.

4.2. Sihtasutuse juhtorgani liikmeks ei või olla isik:

4.2.1. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;

4.2.2. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa

kehtetuks tunnistamise;

4.2.3. kellel on ärikeeld;

4.2.4. kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;

4.2.5. keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud.

4.3. Põhikirja punktides 4.2.1-4.2.4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti

väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju

hüvitamist ning põhikirja punktis 4.2.5 sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle

karistusandmed on karistusregistrist kustutatud.

4.4. Sihtasutuse juhtorgani liikmetel ei tohi olla isiklikku huvitatust sihtasutuse poolt jagatavate

hüvede saamiseks. Huvide konflikti puhul, samuti kui otsustatakse sihtasutuse juhtorgani

liikme ja sihtasutuse vahelise tehingu teostamise või tema vastu kohtuvaidluse alustamise

või lõpetamise küsimust, ei osale sihtasutuse organi antud liige vastava küsimuse

otsustamisel ega hääleta selles küsimuses.

4.5. Sihtasutus ei korralda nõukogu ega juhatuse liikmete isikunäitusi.

4.6. Nõukogu ja juhatuse liikmed ei osale sihtasutuse korraldatavatel stipendiumi- ja

näitusekonkurssidel.

3

5. NÕUKOGU

5.1. Nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust, korraldab juhtimist ja teostab järelevalvet

sihtasutuse tegevuse üle.

5.2. Nõukogus on kuni viis liiget, kes määratakse neljaks aastaks. Nõukogu liikmete määramisel

lähtutakse põhimõttest, et kuni neli liiget määratakse kultuuriministri ja üks

rahandusministri ettepanekul. Nõukogu liikmete arvu määramisel lähtutakse sihtasutuse

eesmärkidest, varade mahust ja majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada nõukogu

ülesannete efektiivne täitmine sihtasutuse tegevuse kavandamisel, korraldamisel ja juhatuse

üle järelevalve teostamisel.

5.3. Nõukogu liikmete koosseisus muudatuste tegemise ja nõukogu liikme tagasikutsumise

otsustab asutajaõiguste teostaja oma otsusega, arvestades põhikirja punktis 5.2 sätestatud

põhimõtteid.

5.4. Asutajaõiguste teostaja võib nõukogu liikme tagasi kutsuda igal ajal olenemata põhjusest.

5.5. Nõukogu liikmed ei osale sihtasutuse korraldatavatel näitustel kujundaja, kuraatori ega

tekstide autorina. Sihtasutuse korraldatavatel näitustel võivad nõukogu liikmed kunstnikuna

osaleda üksnes näituse sisu eest vastutava osapoole (kuraator, töörühm, žürii vms)

ettepanekul, seejuures ei maksta nõukogu liikmetele näitusel osalemise eest tasu.

5.6. Nõukogu pädevuses on:

5.6.1. juhatuse esitatud sihtasutuse arengukava kinnitamine;

5.6.2. sihtasutuse algava aasta tegevuseesmärkide ja eelarve kinnitamine hiljemalt majandusaasta

alguseks ning nende edaspidine muutmine;

5.6.3. sihtasutuse majandusaasta aruande kinnitamine;

5.6.4. sihtasutuse vara kasutamise ja käsutamise korra kinnitamine;

5.6.5. sihtasutuse struktuuri ja koosseisu üldarvu kinnitamine;

5.6.6. nõukogu töökorra kehtestamine;

5.6.7. asutajaõiguste teostajale ettepaneku tegemine kutsuda tagasi nõukogu liige, kes puudub

regulaarselt nõukogu koosolekutelt, on kahjustanud sihtasutuse eesmärkide elluviimist või

head nime, on jätnud oma kohustused korduvalt täitmata või on võimetu osalema nõukogu

töös, samuti muudel seaduses ettenähtud juhtudel;

5.6.8. juhatuse liikme valimiseks avaliku konkursi korraldamine;

5.6.9. juhatuse liikme nimetamine ja tagasikutsumine;

5.6.10. vajadusel juhatuse liikme esindusõiguse piiramine või tagasi kutsumine juhul, kui juhatuse

liige rikub põhikirja või temaga sõlmitud lepingu nõudeid;

5.6.11. juhatuse liikmele makstava tasu suuruse määramine;

5.6.12. juhatuse liikmele põhikirja punktis 6.12 nimetatud täiendava tasu ja selle suuruse

määramine;

5.6.13. sihtasutuse esindamine vaidlustes ja tehingute tegemisel juhatuse liikmega;

5.6.14. juhatusele nõusoleku andmine igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute

tegemiseks, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb:

4

5.6.14.1. kinnisasjade, samuti registrisse kantud vallasasjade võõrandamine või asjaõigusega

koormamine, ning seda üksnes kõigi nõukogu liikmete ühehäälse otsuse alusel;

5.6.14.2. laenu võtmine ja kapitalirendilepingute sõlmimine, ning seda üksnes kõigi nõukogu

liikmete ühehäälse otsuse alusel.

5.7. Nõuded nõukogu liikmele

5.7.1. Nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on sihtasutusega sisuline huvide konflikt, mille

allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik:

5.7.1.1. on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus;

5.7.1.2. on täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama majandustegevusega

kui sihtasutus;

5.7.1.3. omab olulist osalust äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus;

5.7.1.4. on sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui

tegu on riigi osalusega äriühinguga või selle äriühinguga samasse kontserni kuuluva

äriühinguga;

5.7.1.5. omab sihtasutusega seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse

omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku juhtorganisse,

kes on sihtasutuse oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija.

5.8. Nõukogu liikme tasustamine

5.8.1. Sihtasutuse nõukogu liikmetele määrab tasu asutajaõiguste teostaja.

5.8.2. Nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu

esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu

seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditi komitee või muu

nõukogu organi tegevuses. Nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist

nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses.

5.8.3. Nõukogu liikmega töövõtulepingu või muus vormis tasustatud töösuhte alustamiseks

sihtasutusega on vaja eelnevalt kõigi teiste nõukogu liikmete kirjalikult taasesitatavas

vormis antud nõusolekut.

5.8.4. Nõukogu liikmel on eelarvevahendite olemasolul õigus põhjendatud kulude hüvitamisele,

kui see on kõigi teiste nõukogu liikmetega eelnevalt kirjalikult taasesitatavas vormis

kooskõlastatud.

5.8.5. Juhul, kui nõukogu esimees ei täida käesoleva põhikirja punktis 5.9.8 nimetatud kohustusi,

võib asutajaõiguste teostaja otsustada peatada tasu maksmise nõukogu esimehele või

vähendada tasu proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei ole

täidetud.

5.8.6. Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist.

5.9. Nõukogu töökorraldus

5.9.1. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes esindab nõukogu, korraldab selle

tegevust ja juhatab nõukogu koosolekuid. Nõukogu esimehe asendamise kord määratakse

nõukogu esimehe otsusega.

5.9.2. Nõukogu korralised koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks

kord kolme kuu jooksul nõukogu poolt määratud ajal ja kohas. Nõukogu liikmetele

teatatakse koosolekute toimumise aeg, koht ja päevakord kirjalikult ette seaduses ettenähtud

5

korras.

5.9.3. Erakorraline koosolek kutsutakse kokku audiitori, nõukogu liikme või juhatuse kirjalikul

nõudel. Kutse erakorralise koosoleku toimumisest saadetakse lihtkirjana või elektrooniliselt

igale nõukogu liikmele tema poolt näidatud aadressil vähemalt seitse päeva enne koosoleku

toimumise aega. Kutses peab olema märgitud koosoleku toimumise aeg, koht ja koosoleku

päevakord.

5.9.4. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu

liikmetest. Nõukogu liige võib koosolekul osaleda ja teostada oma õigusi elektrooniliste

vahendite abil ilma koosolekul füüsiliselt kohal olemata, reaalajas toimuva kahesuunalise

side abil või muul sellesarnasel elektroonilisel viisil, mis võimaldab nõukogu liikmel eemal

viibides koosolekut jälgida ja sõna võtta ning otsuste vastuvõtmisel hääletada.

5.9.5. Nõukogu võib teha otsuseid koosolekut kokku kutsumata. Nõukogu esimees või tema poolt

volitatud isik saadab otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile

nõukogu liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul nõukogu liige peab esitama selle kohta

oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui nõukogu liige ei teata

nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse

vastu. Nõukogu liikmete kirjalikud seisukohad lisatakse hääletusprotokollile.

5.9.6. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud

nõukogu liikmetest. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust

hääletamisest keelduda või erapooletuks jääda, välja arvatud põhikirjas või seaduses

sätestatud juhud, mil nõukogu liige ei võta osa hääletamisest.

5.9.7. Iga nõukogu koosolek protokollitakse ning protokolli koostamisel arvestatakse

riigivaraseaduses sätestatud nõudeid, kui need on kehtestatud. Protokoll peab sisaldama

nõukogu otsuseid ning selle ärakirjad peavad olema kättesaadavad kõigile nõukogu

liikmetele. Koosoleku protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud nõukogu

liikmed.

5.9.8. Nõukogu esimees peab asutajaõiguste teostajale ja rahandusministrile esitama:

5.9.8.1. nõukogu koosoleku päevakorra vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist ja

protokolli koopia koos koosoleku materjalidega ühe kuu jooksul pärast nõukogu koosoleku

toimumist;

5.9.8.2. nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata nõukogu otsuse eelnõu

samal ajal selle väljasaatmisega nõukogu liikmetele ja hääletusprotokolli või

hääletustulemused viie tööpäeva jooksul pärast hääletamist.

5.8.10. Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda kõigi sihtasutuse dokumentidega ja

kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, samuti sihtasutuse tegevuse vastavust

seadusele, põhikirjale ja nõukogu otsustele.

6. JUHATUS

6.1. Juhatus juhib ja esindab sihtasutust.

6.2. Juhatuse liikme nimetab ja kutsub tagasi nõukogu.

6.3. Juhatus koosneb ühest liikmest.

6.4. Juhatuse liikme volituste tähtaeg on kuni viis aastat.

6.5. Juhatuse liikmega sõlmib nõukogu tähtajalise lepingu, milles fikseeritakse juhatuse liikme

6

õigused ja kohustused ning tasu juhatuse liikme ülesannete täitmise eest.

6.6. Juhatuse liige tuleb valida avaliku konkursi korras. Sõlmitud juhatuse liikme lepingut võib

avalikku konkurssi korraldamata pikendada üks kord kuni viieks aastaks. Juhul, kui

juhatuse liikme ametikohta ei ole mõjuval põhjusel võimalik avaliku konkursi korras täita,

määrab nõukogu asutajaõiguste teostaja nõusolekul juhatuse liikme kuni üheks aastaks

avalikku konkurssi korraldamata.

6.7. Nõukogu võib konkursi juhatuse liikme koha täitmiseks välja kuulutada, kui juhatuse liikme

koht on vabanemas või juhatuse liikmega sõlmitud tähtajalise lepingu kehtivuse lõpuni on

jäänud vähem kui üks aasta, kuid vähemalt kuus kuud. Konkursi korraldamise kord nähakse

ette nõukogu töökorras.

6.8. Juhatuse pädevuses on:

6.8.1. sihtasutuse esindamine ja selle majandustegevuse tagamine;

6.8.2. vähemalt neli korda aastas nõukogule ülevaate esitamine sihtasutuse tegevusest,

majandustegevusest ja majanduslikust seisundist, samuti koheselt sihtasutuse majandusliku

seisundi olulisest halvenemisest ja muudest sihtasutuse majandustegevusega seotud

olulistest asjaoludest teatamine;

6.8.3. sihtasutuse töötajatega töölepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine;

6.8.4. sihtasutuse vahendite kasutamise üle otsustamine, sh sihtasutusele vara ostmise või muul

viisil hankimise, sihtasutuse nimel laenude võtmise piirides ja korras, mis on nõukogu poolt

kehtestatud;

6.8.5. sihtasutuse poolt osutatavate teenuste hindade kinnitamine;

6.8.6. sihtasutuse nimel kõikidele dokumentidele alla kirjutamine, seaduses näidatud juhtudel ja

tähtaegadel mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri informeerimine;

6.8.7. läbirääkimiste pidamine, lepingute sõlmimine ja sõlmitud lepingute täitmise tagamine.

6.9. Juhatus järgib sihtasutuse juhtimisel nõukogu seaduslikke korraldusi, kusjuures tehinguid,

mis väljuvad sihtasutuse igapäevase tegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu

nõusolekul. Nõukogu eelnev nõusolek on vajalik eelkõige tehingute tegemiseks, mis on

nimetatud põhikirja punktis 5.6.14.

6.10. Juhatusel on õigus esindada sihtasutust õigustoimingutes vastavalt nõukogu poolt

kehtestatud pädevusele. Juhatuse õigust esindada sihtasutust võib piirata nõukogu otsusega.

Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes. Juhatuse liikmel on õigus

määrata enda ajutise eemalviibimise ajaks (lähetus, puhkus jne) esindaja volikirja alusel.

Volikirjas määratakse muu hulgas volituse ulatus ja ajaline kehtivus ning see

kooskõlastatakse eelnevalt kirjalikult nõukogu esimehega.

6.11. Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel.

Kui juhatuse liige täidab lisaks sihtasutuse juhatuse liikme ülesannetele muid sihtasutusele

vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes, kui see on ette

nähtud juhatuse liikme lepingus.

6.12. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust.

Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab sihtasutusele

seatud eesmärkide täitmist. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku

ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist

kuutasu, mille arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud käesoleva

punkti esimeses lauses nimetatud täiendavat tasu.

7

6.13. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel

enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme

tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses.

6.14. Juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme volituste

perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu jooksul,

kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise ajal kehtinud

kuutasust.

6.15. Juhatuse liige võib sihtasutuse korraldatavatel näitustel täita vajaduse korral kuraatori,

kujundaja ja tekstide autori rolli. Kunstnikuna võib juhatuse liige sihtasutuse korraldatavatel

näitustel osaleda üksnes näituse sisu eest vastutava osapoole (kuraator, töörühm, žürii vms)

otsusel või ettepanekul, seejuures ei maksta talle näitusel osalemise eest tasu.

7. STRUKTUUR

Sihtasutuse struktuuri ja koosseisu üldarvu kinnitab nõukogu juhatuse ettepanekul.

8. ARENGUKAVA

8.1. Sihtasutusel on arengukava, mis koostatakse vähemalt neljaks aastaks.

8.2. Arengukavas nähakse ette sihtasutuse missioon ja eesmärgid ning nende täitmiseks

kavandatav tegevus ja vahendid.

8.3. Arengukava koostamist ja muutmist korraldab juhatus. Arengukava või selle muudatused

kinnitab nõukogu ja see saadetakse teadmiseks asutajaõiguste teostajale.

9. EELARVE

9.1. Sihtasutuse kõigi tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab vastama

sihtasutuse finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele,

§-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud piirangutele.

9.2. Sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele

vastavalt nõukogu kinnitatud finantsplaani, mis on sihtasutuse eelarve koostamise aluseks.

10. VARA JA SELLE MAJANDAMINE

10.1. Sihtasutuse vara moodustab:

10.1.1. asutaja poolt sihtasutusele üleantavad rahalised vahendid ja muu vara;

10.1.2. riigieelarvest vastavalt iga-aastasele riigieelarve seadusele eraldatav toetus;

10.1.3. varalised kingitused, annetused ja pärandused;

10.1.4. tulud põhitegevusest ja muust majandustegevusest;

10.1.5. toetused fondidest, abiprogrammidest jms;

10.1.6. tehingud vallas- ja kinnisvaraga;

10.1.7. muudest seadusega lubatud toimingutest laekuvad vahendid.

10.2. Sihtasutusele asutaja poolt üleantav vara moodustab sihtkapitali.

10.3. Sihtasutusele üleantava mitterahalise vara väärtus hinnatakse ekspertiisi- või

hindamisaktiga, mis tellitakse vastavaid eriteadmisi ja -oskusi omavatelt ekspertiisi- või

8

hindamisteenuseid osutavatelt isikutelt. Mitterahalise vara väärtuse hindamise õigsust

kontrollib vajaduse korral audiitor, kes esitab selle kohta oma kirjaliku arvamuse. Vara

antakse sihtasutusele üle akti alusel, millele kirjutavad alla vara üleandev isik või tema poolt

volitatud isik ja sihtasutuse juhatuse liige.

10.4. Riigi poolt sihtasutusele tema seaduses või põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks

tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandatud vara kasutamisele ja käsutamisele

kohaldatakse riigivaraseaduse §-s 33 sätestatut.

10.5. Oma eesmärkide saavutamiseks tegeleb sihtasutus majandustegevusega Eesti Vabariigi

seadustega lubatud piirides.

10.6. Sihtasutus kasutab oma tulusid põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Sihtasutus ei või

anda laenu, tagada kolmandate isikute kohustusi, sõlmida krediidi- või

finantseerimisasutustega hoiulepinguid ega paigutada oma rahalisi vahendeid

finantsvarasse, sealhulgas väärtpaberitesse.

11. ARUANDLUS JA KONTROLL

11.1. Sihtasutuse raamatupidamist korraldab juhatus lähtudes õigusaktidest.

11.2. Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

11.3. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja

tegevusaruande ning esitab selle audiitori otsusega nõukogule kinnitamiseks. Nõukogu

peab enne majandusaasta aruande kinnitamist ära kuulama raamatupidamise aastaaruannet

auditeerinud vandeaudiitori.

11.4. Sihtasutus kohustub kinnitama majandusaasta aruande ja esitama selle registrile kolme kuu

jooksul majandusaasta lõppemisest arvates.

11.5. Koos majandusaasta aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on

sihtasutuse tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist korraldanud ja järelevalvet

teostanud, ning näidatakse igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul

makstud tasude summa, kus eristatakse põhikirja punktis 6.12 nimetatud juhatuse liikmele

makstud täiendav tasu.

11.6. Audiitor

11.6.1. Sihtasutuse audiitori nimetab nõukogu kolmeks aastaks. Audiitori tasustamise korra ja

audiitori tagasikutsumise otsustab nõukogu.

11.6.2. Asutajaõiguste teostajal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda

poolt juhitava asutuse struktuuriüksust.

11.7. Siseaudiitor

11.7.1. Sihtasutus on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise ja riigivaraseaduse § 87

punktis 3 nimetatud juhul moodustama siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori

teenust. Lepingu siseaudiitoriga sõlmib nõukogu esimees.

11.7.2. Sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse

ostmisest, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu

sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada asutajaõiguste teostajaga.

9

12. PÕHIKIRJA MUUTMINE

12.1. Pärast sihtasutuse registrisse kandmist võib asutajaõiguste teostaja põhikirja muuta üksnes

muutunud asjaolude arvesse võtmiseks, järgides sihtasutuse eesmärki.

13. ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA LÕPETAMINE

13.1. Ühinemine ja jagunemine

13.1.1. Sihtasutus ühendatakse teise sihtasutusega asutaja otsuse alusel seaduses sätestatud korras.

13.1.2. Sihtasutus võib jaguneda sihtasutusteks üksnes asutaja otsuse alusel seaduses sätestatud

korras.

13.2. Lõpetamine

13.2.1. Sihtasutus lõpetatakse asutaja- või kohtuotsusega.

13.2.2. Sihtasutus lõpetatakse asutaja otsusel järgmistel põhjustel:

13.2.3.1. sihtasutus ei järgi seaduse ja põhikirjaga kehtestatud nõudeid ning vaatamata nõukogule

saadetud kirjalikele hoiatustele on selline rikkumine olnud kalendriaasta jooksul korduv;

13.2.3.2. sihtasutus on kaotanud oma vara ja piisava vara omandamine lähitulevikus ei ole reaalne;

13.2.3.3. riigile kuuluva muuseumikogu kasutamise lepingus sätestatud kohustuste täitmiseks

sihtasutusele eraldatud riigieelarveline tegevustoetus ei võimalda sihtasutuse lepingulisi

kohustusi täita;

13.2.3.4. muudel seaduses sätestatud juhtudel.

13.2.4. Sihtasutuse lõpetamisel, pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha

deponeerimist, antakse allesjäänud vara üle asutajale.

EAM_asutamisotsuse Lisa 3 asutajaootused.pdf

1

Sihtasutuse Eesti Arhitektuurimuuseum asutamisotsuse

LISA 3

ASUTAJA OOTUSED

SIHTASUTUSELE EESTI ARHITEKTUURIMUUSEUM

 Sissejuhatus

Riigi kui asutaja ootused Sihtasutusele Eesti Arhitektuurimuuseum (edaspidi sihtasutus) tulenevad strateegiast

„Eesti 2035“, „Kultuuri arengukavast 2021–2030“, Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu ICOM

eetikakoodeksist ning muuseumiseadusest. Ootused on kooskõlas sihtasutuse põhikirjaga.

Eesti Vabariik, asutajaõiguste teostajana Kultuuriministeerium, seab sihtasutusele neli peamist eesmärki:

 aidata kaasa kvaliteetse kujundatud keskkonna väärtustamisele ja arhitektuurialase

teadlikkuse tõstmisele;

 tagada riigile kuuluva muuseumikogu pikaajaline säilimine ja arendamine;

 järgida sotsiaalse vastutuse põhimõtteid ning head juhtimistava;

 muuseumi jätkusuutliku majandustegevuse tagamine.

Seatavate eesmärkide täitmise eest vastutavad sihtasutuse nõukogu ja juhatus. Asutaja ootuste täitmise seire

toimub igal aastal perioodil veebruar–märts, st enne majandusaasta aruande kinnitamist sihtasutuse nõukogus.

Asutaja ootusi uuendatakse vajaduse korral.

 Riigi osalemise põhjus sihtasutuse asutamisel

Riik asutab Sihtasutuse Eesti Arhitektuurimuuseum, et tagada sihtasutuse avaliku funktsiooni ja eesmärkide

täitmine, milleks on vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada, uurida ning vahendada Eesti

arhitektuuriga seotud materjali ning panustada seeläbi valdkonna arengusse ja professionaalsesse

mõtestamisse. Riigile kuuluvasse muuseumikogusse, mida sihtasutus hakkab kasutama halduslepingu alusel,

kuulub väärtuslik osa Eesti kultuuripärandist, mille hoidmine ja arendamine on avalik huvi.

 Strateegilised valdkondlikud eesmärgid

Sihtasutuse eesmärkide täitmist jälgitakse järgmiste võtmeindikaatorite1 alusel:

1) valdkonna esindajate rahulolu;

2) külastajate rahulolu;

3) töötajate rahulolu.

Täpsemad valdkonnapõhised ootused Sihtasutusele Eesti Arhitektuurimuuseum on järgmised:

1. Panustada valdkonna arengusse arhitektuuri professionaalse mõtestamise ja vahendamise kaudu

erinevatele sihtgruppidele. Sidudes seejuures pärandit kaasaegsete vaatenurkadega, tehes

rahvusvahelist koostööd ning tutvustades Eesti arhitektuuripärandit mujal maailmas ning

võimaldades Eesti publikul saada osa rahvusvahelisest pildist.

Tulemusindikaatorid:

1.1. Ajutiste näituste, publikuprogrammide, erialaste ürituste ja rahvusvaheliste koostööprojektide arv

1.2. Sihtgruppide mitmekesisus

1 Võtme- ja tulemusindikaatorite rakendamise metoodika (sh kasutatavad mõisted) ning baas- ja sihttasemete kohta

koostatakse Kultuuriministeeriumi, sihtasutuse nõukogu ja juhatuse koostöös asutaja ootuste dokumendi lisa

2

2. Hoida kogumispõhimõtted ajakohased ja täiendada muuseumikogu järjepidevalt

kogumispõhimõtete alusel.

Tulemusindikaatorid:

2.1. Uute museaalide vastavus kehtivatele kogumispõhimõtetele

2.2. Muuseumikogu täiendamise otsuste põhjendatus

3. Säilitada muuseumikogu turvalistes ja stabiilsetes tingimustes.

Tulemusindikaatorid:

3.1. Nõuetekohast säilitamist tagava hoidlapinna osakaal hoidlate kogupinnast

3.2. Rahuldava füüsilise seisukorraga museaalide osakaal museaalide koguarvust

4. Võimaldada huvilistele ligipääs muuseumikogule ja algatada muuseumikoguga seotud ja muuseumi

missioonist tulenevaid uurimisprojekte.

Tulemusindikaatorid:

4.1. Foto- ja dokumendikogu kättesaadavus MuIS-is

4.2. Uurimisprojektide arv aastas, sh koostööprojektide arv

5. Pakkuda muuseumi missioonist, kogust ja eesmärkidest lähtuvat unikaalset ja inspireerivat

näituseprogrammi ja sellega seotud haridustegevusi.

Tulemusindikaatorid:

5.1. Muuseumi külastajate arv aastas, sh piletiga külastajate arv

5.2. Haridustegevustes osalejate rahulolu pakutud tegevustega

5.3. Aasta jooksul tegevusest osa saanud laste ja noorte arv

5.4. Aasta jooksul tegevusest osa saanud täiskasvanute arv

6. Tagada muuseumikogusse kuuluvate autoriõigustest vabade teoste digikujutiste vabakasutus.

Tulemusindikaatorid:

6.1. MuIS-is on määratud õiged litsentsid

6.2. Muuseumi veebilehel on vabakasutuse kohta asjakohane selgitus

7. Hoida muuseumi näitused külastajatele avatud vähemalt kuuel päeval nädalas, sh nädalavahetustel

ja üldjuhul ka riigipühadel, ning vähemalt suvehooajal iga nädal vähemalt ühel tööpäeval kauem

kui kella 18.00-ni.

Tulemusindikaator:

7.1. Muuseumi lahtiolekuajad

8. Lähtuda kõigi teenuste pakkumisel ligipääsetavuse ja universaaldisaini põhimõtetest arvestamaks

kasutajate vajadustega kogu nende elukaare ulatuses: lapsed, eakad, erivajadusega inimesed,

lapsevanemad, ajutise tegevuspiiranguga inimesed, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed ja kõik

teised. Analüüsida teenuseid nn suutlikkussurvest ja kogemuse terviklikkusest lähtudes: st millist

võimekust või suutlikkust iga konkreetne teenus kasutajalt igas üksikus kasutusetapis nõuab ning kuidas

on võimalik teenust kõigile kasutajasõbralikumaks muuta või alternatiive pakkuda. Suuremaid

investeeringuid nõudvate muudatuste puhul koostada tegevuskava.

Tulemusindikaator:

8.1. Enesehindamine kõigi teenuste lõikes, tegevuskava koostamine puuduste likvideerimiseks ja selle

täitmine

9. Vähendada muuseumi keskkonnajalajälge.

Tulemusindikaatorid:

9.1. Elektri- ja soojusenergia kasutus aastas

3

9.2. Vee kasutus aastas

9.3. Jäätmete liigiti kogumine ja sorteerimata olmeprügi kogus aastas

9.4. Keskkonnahoidlike hangete osakaal kõigist hangetest aastas

9.5. „Rohelise muuseumi“ ja/või „Rohelise võtme“ märgise saamine/hoidmine

 Finantseesmärgid

Kasumi teenimine ei ole riigi asutatud sihtasutuste tegevuseesmärk. Vaatamata sellele on vaja jälgida, et

sihtasutus tegutseks oma eesmärkide saavutamisel neile eraldatud rahaliste vahenditega võimalikult

kulutõhusalt.

Võtmeindikaatorid on järgmised:

1) majandustegevusest laekuva tulu osakaal kogutulust (v.a investeeringutoetused);

2) lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja.

Strateegiliste valdkondlike eesmärkide saavutamist ja tegevuse jätkusuutlikkust peavad toetama järgmised

finantseesmärgid ja -põhimõtted:

1. Tõhusus ja jätkusuutlikkus:

a. majandustegevus peab toimuma ressursisäästlikult;

b. keskpikas ajahorisondis (4 a) summeerituna ei tohi kulude kasv (ilma amortisatsioonita) ületada

tulude kasvu;

c. leitud on võimalused ühistegevusteks ja omavahel ressursside jagamiseks nii arhitektuuri- kui ka

disainivaldkonna organisatsioonidega.

2. Investeerimispoliitika:

a. sihtasutuse põhitegevuse arendusliku iseloomuga investeeringuid tehakse lähtudes nõukogu

otsusest ning need kaetakse üldjuhul sihtasutuse majandustegevusest laekunud tulust ja avalikest

siseriiklikest ja välisvahendite taotlusvoorudest;

b. kõik plaanitavad investeeringud peavad olema põhjalikult läbi analüüsitud ning kaasnevad riskid

tuvastatud ja arvesse võetud;

c. üksikobjektide investeeringuotsuste ettevalmistamisel ja alternatiivide analüüsil lähtutakse

põhimõttest, et arendusprojekt peab olema jätkusuutlik ja tasuv, st mitte suurendama sihtasutuse

püsikulusid määral, mida projekti tulud ei kata;

d. uute hoonete ehitamisele eelistatakse olemasolevate hoonete (eelkõige mälestiste) renoveerimist.

3. Sihtasutuse eelarve kavandamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et riigi toetust kasutatakse

esmajärjekorras asutaja ootuste lisas 12 loetletud baasteenuste osutamiseks ja asutaja ootuste

dokumendis nimetatud strateegiliste valdkondlike eesmärkide saavutamiseks. Lisateenused on

teenused, mille osutamine ei ole sihtasutuse põhitegevus. St et sihtasutus võib, aga ei pea neid pakkuma.

Muuseumiseaduse (§ 20 lg 2) kohaselt ei tohi lisateenused takistada põhiülesannete täitmist, need peavad

olema isetasuvad (soovituslikult kasumlikud) ning nende osutamise otsesteks kuludeks ei või kasutada

riigi tegevustoetust.

 Juhtimiskvaliteedi eesmärgid

Eesmärk on, et sihtasutuse juhtimise ja teenuste kvaliteet tõuseks ning maksumaksja raha on seeläbi tõhusalt

kasutatud. Oluline on juhatuse ja nõukogu liikmete kompetentsipõhine valimine ja määramine (esindatud on

sisutegevuse, juhtimise, finants, õiguse jm asjakohased kompetentsid), liikmete vastastikune hea koostöö ning

tõhus toimimine.

1. Sihtasutus on töötajaid ja koostööpartnereid väärtustav, paindlik, efektiivselt majandatud kaasaegne

organisatsioon, mis rakendab sobivat juhtimissüsteemi ja hindab regulaarselt selle toimimist (nt ISO

standard 9001, CAF-mudel, hindamine siseauditite abil jms).

2. Selleks toimub muuhulgas:

2.1. kord aastas nõukogu esimehe koostöövestlus juhatuse liikmega;

2.2. kord aastas nõukogude liikmete enesehindamine ning juhatuse liige annab tagasisidet nõukogu

liikmete tööle3.

2 On samuti osa eelmises viites nimetatud lisast. 3 Korraldab Kultuuriministeerium.

4

3. Sihtasutus lähtub andmete töötlemisel ning infosüsteemide pidamisel, kasutamisel ja arendamisel avaliku

sektori infoturbe nõuetest4 ning Kultuuriministeeriumi haldusala IKT teenuste korraldamise

põhimõtetest5.

Tulemusindikaator: küberhügieeni koolituse (digitesti) läbinud töötajate osakaal aastas kõikidest asutuse

töötajatest, kellele test saadeti.

4. Juhatuse liikmele tulemustasu maksmine on seotud mh asutaja ootuste täitmisega (on sõlmitud

tulemusleping või kokkulepe fikseeritud muul moel).

5. Sihtasutusele on koostatud arengukava aasta jooksul alates juhatuse liikme ametisse asumisest.

4 https://eits.ria.ee/ 5 Heaks kiidetud Kultuuriministeeriumi IT nõukogu 31.10.2022 koosolekul.

ETDM_Hindamisaruanne.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

ERLE TOIGER PNOEE-48612085223 2024-01-23 09:19:16

RIINA ULJAS PNOEE-46710080249 2024-01-23 11:03:38

MARJU REISMAA PNOEE-47612060309 2024-01-23 12:38:37

ETDM_Hindamisaruanne.pdf

HINDAMISARUANNE

Hindamisaruande kuupäev: 23.01.2024

Hindamisaruande koostaja

Hindamiskomisjon koosseisus:

- Marju Reismaa, Kultuuriministeeriumi muuseuminõunik;

- Erle Toiger, Kultuuriministeeriumi varahaldusnõunik;

- Riina Uljas, Kultuuriministeeriumi eelarvejuht.

Hindamise eesmärk ja alused

Käesolev hindamisaruanne on koostatud riigi asutatavale sihtasutusele vara mitterahalise sissemaksena

üleandmiseks seoses riigiasutuse Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum ümberkujundamisega

Sihtasutuseks Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum (edaspidi sihtasutus).