Meetme 5.1.3 FKO otsus

KÄSKKIRI

12.07.2024 nr 60

Ettevõtlusteadlikkuse arendamise toetamiseks antud

toetuse osalise tagasinõudmise otsus

1. Õiguslik regulatsioon ja tuvastatud asjaolud

1.1. Väliskaubandus- ja ettevõtlusministri 31.03.2015. a käskkirjaga nr 15-0094 „Toetuse andmise tingimused ettevõtlusteadlikkuse arendamiseks“ kehtestati toetuse andmise tingimused ettevõtlusteadlikkuse arendamise toetamiseks (edaspidi toetusskeem), mida on muudetud ettevõtlusministri 22.07.2016. a käskkirjaga nr 16-0225, 23.03.2017. a käskkirjaga nr 17-066, 21.02.2019. a käskkirjaga nr 19-030 ja 25.05.2021. a käskkirjaga nr 126. Toetusskeemi kohaselt on selles sätestatud tegevuste elluviija Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus1 (edaspidi EIS). Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS2014_2020) § 2 punkti 9 järgi on toetusskeemis nimetatud elluviija toetuse saaja. Toetusskeemi punktide 1.1.2 ja 1.1.5.2 alusel viib EIS toetusskeemi raames ellu väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele suunatud ekspordi arendamise tegevusi (edaspidi projekt). Projekti number struktuurifondide operatiivsüsteemis on 2014-2020.5.01.15-0162. Projekti struktuuritoetuse rahastamise määr on 100% ning seda rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist. Projekti abikõlblikkuse periood on 1. jaanuarist 2015. aastal kuni 31. detsembrini 2023. aastal. Vabariigi Valitsuse 21.12.2023. a korraldusega nr 304 kinnitatud „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ järgi on toetusskeemi rakendusüksusteks EIS ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) ning rakendusasutuseks MKM. Ettevõtlusministri ning majandus- ja taristuministri 30.10.2015. a käskkirja nr 1.1-1/15-0342 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööprotseduuride kirjelduse kinnitamine perioodiks 2014–2020“ (edaspidi TPK) punkti 7 järgi võtab rakendusasutus MKM endale rakendusüksuse EIS funktsiooni toetuse tagasinõudmise otsuse tegemisel, kui EIS on toetuse saaja, et tagada rakendusüksuse kohustuste lahusus. Rahandusministri 07.11.2016. a käskkirjaga nr 225 „Loa andmine rakendusüksuse ülesannete täitmiseks“ on MKMile antud õigus täita rakendusüksuse funktsiooni TPKs sätestatud juhtudel. 1.2. 05.01.2024. a informeeris EISi järelevalve- ja vastavusosakond MKMi projekti tegevuse käigus 2023. aasta jooksul teenitud tuludest summas kokku 70 500 eurot. 21.02.2024 allkirjastas majandus- ja infotehnoloogiaminister käskkirja nr 21, millega tehti finantskorrektsioon 2023. aastal teenitud tulude osas.

1 15.11.2021. a sõlmisid Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi EAS) ja Sihtasutus KredEx ühinemislepingu. Ühinemislepingu tulemusel loodi Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, mis on EASi õigusjärglane. EAS lõpetas ühinemise tulemusel tegevuse.

2

16.05.2024 informeeris EISi järelevalve- ja vastavusosakond MKMi, et 2023. aastal laekus täiendavalt 2022. aastal ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistatud arve nr 10717452 (edaspidi arve), kokku summas 2000 eurot, ning et 05.01.2024 edastatud andmetes ei olnud arve laekumisega arvestatud. Toetusskeemi punkti 2.2.2 järgi on ekspordi projekti üheks tegevuseks rahvusvahelistel messidel ühisstendide korraldamine. Asjast huvitatud ettevõtjad saavad ühisstendil osaleda oma väljapanekuga ning peavad selle eest tasuma EISile osalustasu. Arve sisuks oli ühisstendil osalemise tasu. 1.3. Toetusskeemi punkti 6.6.1 järgi ei ole projekti rahastamisel arvestatud tulude teenimisega. Sama punkti järgi koosnevad nii projekti elluviimise eelarve (14 100 000 eurot) terves ulatuses abikõlblikest kuludest, mille toetuse määr on 100%. 2. MKMi seisukoht

2.1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu

Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse

ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja

Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ)

nr 1083/2006, (edaspidi ühissätete määrus), artikli 61 lõige 1 määratleb puhastulu rahavoona, mis

tekib kasutajate poolt tegevusega seotud kaupade või teenuste eest tasumisel tehtavatest

otsemaksetest. Näiteks kasutajate poolt taristu kasutamise eest vahetult makstavad tasud, maa või

hoonete müügi või rentimise või teenuste eest makstavad tasud, millest on maha arvatud antud

perioodi vältel kantud tegevuskulud ja lühikese kasutusajaga varustuse asenduskulud.

Tegevuskulude kokkuhoidu käsitatakse puhastuluna, välja arvatud, kui kokkuhoid

tasaarvestatakse tegevustoetuse samaväärse vähendamisega.

2.2. STS2014_2020 § 45 lõike 1 punkti 7 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus toetuse

vähendamiseks, kui toetuse saaja teenib ühissätete määruse artikli 61 tähenduses abikõlblikest

kuludest mahaarvamisele kuuluvat puhastulu.

2.3. Vabariigi Valitsuse 01.09.2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest

hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide

tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 5 lõike 6 järgi tuleb projekti elluviimisel

teenitud puhastulu maha arvata väljamakstavast toetusest juhul, kui projekti abikõlblikud kulud

ületavad enne puhastulu mahaarvamist 100 000 eurot ning tulu on teenitud abikõlblikkuse

perioodil.

2.4. Toetusskeemi punkti 6.5.2 järgi kohaldatakse olukorras, kus elluviija teenib projekti

elluviimise käigus puhastulu, ühendmääruse § 5 lõiget 6.

2.5. Käesoleva käskkirja punktis 1.2 toodud tulu on teenitud projekti tegevusega osutatud teenuse

eest. Seega on tegemist ühissätete määruse artikli 61 lõike 1 mõistes rahavooga, mis on tekkinud

kasutajate poolt tegevusega seotud kaupade või teenuste eest tasumisel tehtavatest otsemaksetest.

Eelnimetatud tulu on teenitud projekti abikõlblikkuse perioodil ning punktis 1.3 kirjeldatud

projekti abikõlblikud kulud ületavad enne puhastulu mahaarvamist 100 000 eurot. Seega kohaldub

ühendmääruse § 5 lõige 6.

2.6. MKM on eespool toodut arvestades kohustatud arvestama projektile makstavast toetusest

maha teenitud puhastulu.

3

2.7. Rahandusministeerium on 2015. aastal avaldanud juhendi „Tulu teenivate projektide juhend

programmperioodil 2014–2020“ (edaspidi juhend). Juhend annab rakendusüksustele täpsemad

juhised tulu teenimise kaasuste lahendamiseks. Juhendi punkti 8 järgi käsitletakse igasugust tulu

puhastuluna, kui tulu on teenitud projekti elluviimise ajal ja kõik projekti kulud on abikõlblikud.

2.8. EIS ise ei kanna projekti elluviimisega seotud kulusid. Seega, võttes arvesse juhendi punkti 8,

ei teki EISil ühissätete määruse artikli 61 lõike 1 mõistes kulusid, mida tuleb maha arvestada

teenitud tulust.

Seega on kogu EISi teenitud tulu puhastulu ühissätete määruse artikli 61 lõike 1 mõistes, mis

kuulub STS2014_2020 § 45 lõike 1 punkti 7 ja ühendmääruse § 5 lõike 6 alusel abikõlblikest

kuludest mahaarvamisele.

2.9. Haldusmenetluse seaduse § 40 alusel võimaldas MKM EISil esitada käskkirja eelnõule

vastuväited. EIS ei esitanud vastuväiteid. 3. Otsus 3.1 Võttes arvesse tuvastatud asjaolusid ja lähtudes STS2014_2020 § 45 lõike 1 punktist 7,

§ 46 lõikest 3, § 47 lõikest 2, § 48 lõikest 1 ning ühendmääruse § 5 lõikest 6, peab EIS:

3.1.1. tagastama projekti osas välja makstud toetuse summas 2 000 eurot,

Rahandusministeeriumi kontole nr EE 93 2200 2210 2377 8606, märkides viitenumbriks

2800082925;

3.1.2. tagasi nõutud toetuse tasuma 60 kalendripäeva jooksul tagasinõudmise otsuse

kättesaamise päevast arvates;

3.1.3. vähendama projekti eelarvet tagasi nõutud toetuse summa 2 000 euro võrra.

3.2 Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada vastavalt STS2014_2020 §-le 51, esitades vaide

rakendusasutusele haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister