2 (3)
Inspektsioon nõustub seletuskirjas tooduga osas, et IKÜM-st tulenevalt on inimesel õigus endaga
seotud isikuandmeid vabalt kasutada. Samuti on IKÜM läbiv mõte füüsilise isiku kontrolli
suurendamine oma andmete üle, mis on ka IKÜM artikli 20 eesmärk – suurendada
andmesubjektide mõjuvõimu seoses oma isikuandmetega.
IKÜM põhjenduspunktis 68 on artikkel 20 osas selgitatud, et kontrolli tugevdamiseks oma
andmete üle, peaks andmesubjektil isikuandmete automatiseeritud töötlemise korral samuti olema
lubatud saada teda puudutavaid isikuandmeid, mida ta on vastutavale töötlejale esitanud,
struktureeritud, laialdaselt kasutatavas, masinloetavas ja koostalitlevas vormingus ning edastada
neid teisele vastutavale töötlejale. Vastutavaid töötlejaid peaks julgustama arendama
koostalitlevaid vorminguid, mis võimaldavad andmete ülekantavust.
Eelnõu seletuskirja joonealuses viites 2 on märgitud, et IKÜM-i artiklist 20 tulenev andmesubjekti
õigus, mille puhul andmete ülekandmist ühelt vastutavalt töötlejalt teisele võib nõuda vaid juhul,
kui vastutav töötleja töötleb andmeid nõusoleku või lepingu alusel. Nõudeõigus ei kohaldu juhul,
kui isikuandmeid töödeldakse avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks. See asjaolu ei keela aga
avaliku sektori asutustel kodanikule sellist õigust soovi korral pakkuda. Sellise lähenemisega ei
saa aga nõustuda ning see läheb ka vastuollu avalikus õiguses kehtiva põhimõttega, et kõik, mis
pole lubatud, on keelatud.
AvTS § 431 lõike 1 ja § 433 lõike 1 järgi on andmekogu riigi, omavalitsuse, avalik-õigusliku
juriidilise isiku või muu avalikke ülesandeid täitva isiku infosüsteemis töödeldavate korrastatud
andmete kogum, mis asutatakse seaduse või selle alusel antud õigusaktiga ja selles sätestatud
ülesannete täitmiseks.
Kui haldusorgan kogub andmeid andmekogusse, siis tuleneb õiguslik alus isikuandmete
töötlemiseks üldjuhul IKÜM artikkel 6 lõike 1 punktist e ehk andmed on vajalikud vastutava
töötleja avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu
teostamiseks. See aga tähendab, et andmekogus isikuandmete töötlemise reguleerimisel tuleb
arvestada ka IKÜM artikkel 6 lõikega 3, mille järgi tuleb isikuandmete töötlemise alus kehtestada
kas liidu või liikmesriigi õigusega, sh määrata õiguslikus aluses isikuandmete töötlemise eesmärk,
töötlemisele kuuluvate andmete liik, asjaomased andmesubjektid, säilitamise aeg, üksused, kellele
võib andmeid avaldada ning meetmed seadusliku ja õiglase töötlemise tagamiseks.
Lisaks näeb AvTS § 435 lõige 1 ette, et andmekogul peab olema põhimäärus, milles muu hulgas
sätestatakse andmekogusse kogutavate andmete koosseis. Inspektsioon on andmekogusid
puudutavas juhendis selgitanud, et põhimäärus peab sisaldama ammendavat loetelu andmekogusse
kogutavatest andmetest, sealjuures peab loetelust selguma, kelle kohta neid andmeid kogutakse.
Põhjenduspunktis 68 on lisaks märgitud, et oma olemuselt ei tohiks IKÜM artiklis 20 toodud
õigust kasutada isikuandmete vastutavate töötlejate suhtes, kes töötlevad isikuandmeid oma
avalike ülesannete täitmisel. Seetõttu ei tuleks seda kohaldada, kui isikuandmete töötlemine on
vajalik vastutava töötleja juriidilise kohustuse täitmiseks või avalikes huvides oleva ülesande
täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks.
Kuna nii Eesti Vabariigi põhiseadusest kui ka IKÜM-st tulenevalt peab andmekogudes toimuv
isikuandmete töötlemine olema õigusaktides selgelt ja täpselt reguleeritud, siis antud juhul jääbki
selgusetuks, kuidas peaks andmete ülekandmise õiguse realiseerumine täpsemalt toimuma, kui
taotletakse andmete ühest andmekogust teise ülekandmist (nt taotletakse terviseandmete või
geeniandmete ülekandmist rahvastikuregistrisse, maksuregistri andmete ülekandmist tervise
infosüsteemi vms).
Küll aga on artikli 29 alusel asutatud andmekaitse töörühma vastu võetud dokumendis „Suunised