Dokumendiregister | Siseministeerium |
Viit | 1-7/148-4 |
Registreeritud | 12.07.2024 |
Sünkroonitud | 15.07.2024 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 1 Ministeeriumi töö korraldamine. Juhtimine. Planeerimine. Aruandlus |
Sari | 1-7 Siseministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud siseriiklikute õigusaktide eelnõud |
Toimik | 1-7/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Kaitseministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Kaitseministeerium |
Vastutaja | sisejulgeolekupoliitika osakond |
Originaal | Ava uues aknas |
Saatja: Viljar Kalvik <[email protected]>
Saadetud: 12.07.2024 14:05 Adressaat: <[email protected]>
Koopia: Kaitseministeerium <[email protected]>; SiM info <[email protected]> Teema: SIM kooskõlastus kaitseväeteenistuse ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse
(välisriigi kodanike osalemine sõjalises riigikaitses) väljatöötamiskavatsusele Manused: image001.png; image002.png; image003.png
Tere! Siseministeerium kooskõlastab kaitseväeteenistuse ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse (välisriigi kodanike osalemine sõjalises riigikaitses) väljatöötamiskavatsuse (Teie 28.06.2024 nr KAM/24-0700/-1K) alljärgnevate märkustega. Ametlikku vastuskirja Siseministeerium ei saada. Esiteks märgime, et VTK eesmärk on parandada riigi sõjalise kaitsmise võimekust, kuid välismaalastele sõjalise väljaõppe andmine ja nende kaasamine rahuaja riigikaitse struktuuridesse võib ohustada riigi julgeolekut. Välismaalase usaldusväärsuses veenduda, ja tema tegelikke motiive kontrollida, on väga keeruline, tihti isegi võimatu, sest Eestil puudub paljude kolmandate riikidega õigus- ja justiitsalane koostöö. Suures mahus riigi piiratud ressursi kulutamine ja kriisiolukorras lootmine isikutele, kelle l on riigiga üksnes (võlaõiguslik) lepinguline suhe, mitte kodakondsusest tulenev lojaalsuskohustus, ei näi ratsionaalne. VTK-st nähtub, et teistes riikides analoogset süsteemi, millest eeskuju võtta, ei ole, mistõttu peaks ka Eesti välisriikide kodanike kaasamises riigikaitsesse hoidma pigem konservatiivsemat joont. Seetõttu peab välisriikide kodanike osalemine riigikaitses olema erand, mitte reegel. Teine märkus on seotud VTK 9. punkti (regulatiivsete võimaluste kirjeldus) 4. alapunktiga – välismaalaste seaduse muutmise alternatiivina märgitud riigikaitseseaduse täiendamine eriregulatsiooniga Eestisse sisenemiseks ja viibimiseks isikutele, kes soovivad asuda täitma Eestis sõjaaja ametikoha ülesandeid. Välismaalaste seaduse § 1 lõike 5 järgi sätestab riigikaitseseadus rahvusvahelise sõjalise koostöö raames Eestisse saabuva välismaalase Eestisse saabumise, viibimise, elamise ja töötamise õiguslikud alused. Riigikaitseseaduse alusel tulevad täna Eestisse välismaalased NATO SOFA koostöö raames, kuid riigikaitseseadust saaks selles osas täiendada. Seega oleks asjakohane näha riigikaitseseaduses ette täiendavad olukorrad, mis alusel ja kaua võivad kolmanda riigi kodanikud Eestis viibida. Eeltoodust tulenevalt leiame, et välismaalaste seaduse muutmine ei oleks mõistlik, kuivõrd reguleerimisalas on juba ette nähtud, et sellised olukorrad peaksid jääma välismaalaste seadusest välja. Leiame, et VTK sihtgrupi õiguslikud alused tuleks sätestada mõnes Kaitseministeeriumi valitsemisala eriseaduses. Parimat
Viljar Kalvik nõunik
Siseministeerium
viljar.kalvik@sisemin isteerium.ee
+372 5323 6596
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|