NÕUKOGU OTSUS Euroopa Nõukogu tehisintellekti ning inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi raamkonventsioonile Euroopa Liidu nimel allakirjutamise kohta

EN EN

EUROPEAN COMMISSION

Brussels, 26.6.2024

COM(2024) 264 final

2024/0150 (NLE)

Proposal for a

COUNCIL DECISION

on the signing, on behalf of the European Union, of the Council of Europe Framework

Convention on Artificial Intelligence, Human Rights, Democracy and the Rule of Law

EN 1 EN

EXPLANATORY MEMORANDUM

1. CONTEXT OF THE PROPOSAL

• Reasons for and objectives of the proposal

Artificial intelligence (AI) offers great opportunities, but certain applications and uses may

also cause harm and risks to individuals’ fundamental rights and other public interests.

With Regulation (EU) 2024/[….] of the European Parliament and the Council laying down

harmonised rules on artificial intelligence (‘AI Act’), the Union has adopted the first

comprehensive regulation on AI, setting a standard globally. The AI Act was adopted on 12

June 2024 (1) and will enter into force within 20 days from its publication in the Official

Journal. The AI Act fully harmonises the rules for the placing on the market, the putting into

service and the use of AI systems in the Member States (2), with the objective to promote

innovation and uptake of trustworthy AI, while protecting health, safety and fundamental

rights, including democracy, rule of law and the environment.

Various international organisations, including the Council of Europe, have also stepped up

their efforts in regulating AI, recognising the cross-border nature of AI and the need for

international cooperation to address common challenges posed by these technologies.

Since June 2022, the Council of Europe's Committee on Artificial Intelligence (CAI) (3) has

elaborated a legally binding Framework Convention (hereinafter ‘the Convention’) to address

the potential risks that AI poses to human rights, democracy and the rule of law. The Union

negotiated the Convention based on Article 216(1) fourth alternative TFEU, according to

which the Union may negotiate4 and conclude an international agreement, where that ‘[…] is

likely to affect common rules or alter their scope’. The European Commission represented the

Union in the negotiations of the Convention, in accordance with Article 218(3) of the Treaty

on the Functioning of the European Union (‘TFEU’) and based on a Council decision

authorising the opening of the negotiations on behalf of the European Union (5).

The Union has participated actively in the negotiations and pursued the goal of ensuring

compatibility of the Convention with Union law, consistency with the AI Act, as well as

quality and added value of the Convention as the first international treaty on AI. In that

context, the international reach of the Convention has also been an objective of the Union.

After multiple negotiations rounds, the CAI approved the text of the Convention at its 10th

Plenary session, which took place from 11 to 14 March 2024. On 17 May 2024, the Council

of Europe Committee of Ministers adopted the Convention, agreed to open it for signature in

Vilnius (Lithuania) on 5 September 2024, on the occasion of an informal Conference of

Ministers of Justice and invited members of the Council of Europe, other third countries

1 REGULATION (EU) 2024/… OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL

laying down harmonised rules on artificial intelligence and amending Regulations (EC) No 300/2008,

(EU) No 167/2013, (EU) No 168/2013, (EU) 2018/858, (EU) 2018/1139 and (EU) 2019/2144 and

Directives 2014/90/EU, (EU) 2016/797 and (EU) 2020/1828 (Artificial Intelligence Act), OJ 2024 L

….. 2 AI Act, recitals 1 and 8. 3 Decision concerning the work of the CAI at the 132nd Session of the Committee of Ministers – Follow-

up, CM/Inf(2022)20, DD(2022)245 4 Judgment of the Court of 20 November 2018, Joined Cases C-626/15 and C-659/16, Commission v

Council (Antarctic MPAs), ECLI:EU:C:2018:925, paragraph 112. 5 Council Decision (EU) 2022/2349 of 21 November 2022 authorising the opening of negotiations on

behalf of the European Union for a Council of Europe convention on artificial intelligence, human

rights, democracy and the rule of law, OJ L 311, 2.12.2022, p. 138.

EN 2 EN

which participated in its drafting and the Union to consider signing it on this occasion, while

recalling that the Convention is also open for accession by other non-member States (6).

In this context, the purpose of the present proposal is launching the process for the signature

by the Union of the Convention with the intention to subsequently ratify by proposing to the

Council to adopt a decision to authorise the Union to sign the Convention in accordance with

Article 218(5) TFEU. The Convention is fully compatible with Union law in general, and the

AI Act in particular, and will promote key concepts from the Union approach to AI regulation

globally among other Council of Europe members and key international partners that can

become parties to the Convention.

Content of the Convention

The objective of the Convention is to ensure that activities within the lifecycle of AI systems

are fully consistent with human rights, democracy and the rule of law.

Parties to the Convention will have to implement it through appropriate legislative,

administrative or other measures to give effect to its provisions, following a graduated and

differentiated approach, depending on the severity and probability of the adverse impacts.

The Convention should be exclusively implemented in the Union through the AI Act, which

fully harmonises the rules for the placing on the market, putting into service and use of AI

systems, and other relevant Union acquis, where applicable.

The scope of the Convention covers AI systems potentially interfering with human rights,

democracy and the rule of law, following a differentiated approach. The principles and the

obligations envisaged in the Convention will apply to activities within the lifecycle of AI

systems undertaken by public authorities or private actors acting on their behalf. As to the

private sector, Parties are obliged to address risks and impacts arising from activities within

the lifecycle of AI systems by private actors in a manner conforming with the object and

purpose of the Convention but have the choice whether to apply the Convention obligations or

take other appropriate measures. Parties will need to make a declaration on the choice they

make in that respect upon signing or acceding to the Convention. The Union should issue a

declaration upon the conclusion of the Convention that the Union, through the AI Act and

other relevant Union acquis, will implement the principles and obligations set forth in

Chapters II to VI of the Convention to activities of private actors placing on the market,

putting into service, and using AI systems in the Union.

AI activities related to national security are excluded from the scope of the Convention with

the understanding that they must be, in any case, conducted in a manner consistent with

applicable international human rights law and with respect for democratic institutions and

processes. The Convention also excludes research and development activities regarding AI

systems not yet made available for use, unless testing or similar activities have the potential to

interfere with human rights, democracy and the rule of law. In line with the Statute of the

Council of Europe, matters relating to national defence do not fall within the scope of the

Convention.

The Convention further provides for a set of general obligations and fundamental principles,

including the protection of human dignity and individual autonomy, as well as the promotion

of equality and non-discrimination. Additionally, it mandates respect for privacy and personal

data protection along with transparency and oversight to ensure accountability and

responsibility. A principle is also devoted to safe innovation and experimentation in

controlled environments.

6 CM/Del/Dec(2024)133/4.

EN 3 EN

A dedicated chapter on remedies also envisages a set of measures that aim to ensure

availability of accessible and effective remedies for violations of human rights resulting from

the activities within the lifecycle of AI systems. It also includes effective procedural

guarantees and safeguards for persons whose rights have been significantly affected by the

use of AI systems. Additionally, individuals should be provided with notice that they are

interacting with an AI system and not with a human being.

The Convention also includes a chapter on measures for the assessment and mitigation of

risks and adverse impacts to be carried out in an iterative manner, so as to identify actual and

potential impacts on human rights, democracy and the rule of law and take appropriate

prevention and mitigation measures.

Furthermore, the Convention provides that Parties should assess the need for bans or

moratoria on certain applications of AI systems considered incompatible with the respect of

human rights, the functioning of democracy, or the rule of law.

The Convention provides a follow-up mechanism within a Conference of the Parties,

composed of representatives of the Parties that will consult periodically with a view to

facilitating the effective use and implementation of the Convention. It also envisages a

mechanism for international cooperation both between Parties to the Convention and in

relations with third countries and relevant stakeholders, to achieve the purpose of the

Convention.

Each Party should furthermore establish or designate at domestic level one or more effective

mechanisms to oversee compliance with the obligations in the Convention, as given effect by

the Parties.

• Consistency with existing policy provisions in the policy area

The Convention lays down general principles and obligations for the protection of human

rights, democracy and rule of law that are fully consistent and aligned with the objectives of

the AI Act and the detailed requirements for AI systems and obligations imposed on providers

and deployers of such systems.

The definition of AI system in the Convention is fully aligned with the definition in the AI

Act, since both are based on the definition of such systems in the Organisation for Economic

Cooperation and Development’s AI Principles (7), thus ensuring a common understanding of

which digital technologies constitute AI.

Both the Convention and the AI Act also follow a risk-based approach to the regulation of AI

systems and include specific provisions for risk and impact assessments and risk mitigation

measures. The AI Act includes, in particular, a number of relevant prohibitions and high-risk

use cases for AI systems in all public and private sectors, including in the area of democracy

and justice. The AI Act’s detailed rules and procedures for the development, placing on the

market, and deployment of AI systems in those areas will thus ensure that fundamental rights,

democracy and the rule of law are respected throughout the whole AI lifecycle.

The Convention includes principles and obligations already covered by the AI Act, such as

measures to protect human rights, safety and reliability, accountability and responsibility, data

7 The OECD definition of an ‘AI system’ was updated on 8 November 2023 [C(2023)151 and

C/M(2023)14, Item 218] in order to ensure that it continues to be technically accurate and reflect

technological developments, including with respect to generative AI.

EN 4 EN

governance and data protection, transparency and oversight, equality and non-discrimination,

digital skills and literacy.

Transparency is another common element of both legal instruments, including measures with

regard to the identification of AI-generated content and the notification of persons interacting

with AI systems. Both legal instruments also include relevant provisions on risk and impact

assessments and risk management, record-keeping, disclosure (to authorized bodies and

authorities and, as appropriate, affected persons), traceability and explainability, safe

innovation and experimentation in controlled environments, and a set of measures to enable

effective remedies, including a right to request and obtain information and complaint to a

competent authority and procedural safeguards.

The oversight system envisaged in the Convention is also fully consistent with the AI Act’s

comprehensive system of governance and enforcement, which consists of Union and national

level enforcement, with procedures for the consistent implementation of the Union rules

across the Member States. In particular, the Convention envisages one or more effective

oversight mechanisms at domestic level that must exercise their duties independently and

impartially and have the necessary powers, expertise and resources to effectively fulfil the

tasks of overseeing compliance with the obligations in the Convention, as given effect by the

Parties.

While the AI Act will apply to AI systems placed on the market, put into service, or used in

the Union, the Convention has a broader geographic reach encompassing Council of Europe

members and third states around the world that can become parties to the Convention. The

Convention thus represents a unique opportunity to foster trustworthy AI beyond the Union in

a first international legally binding treaty grounded in a strong human rights approach to AI

regulation.

Both the Convention and the AI Act are integral components of a regulatory approach to AI,

with consistent and mutually reinforcing commitments at multiple international levels, and

sharing the common objective to ensure trustworthy AI.

• Consistency with other Union policies

The Convention also shares common objectives with other Union policies and legislation that

aim to implement fundamental rights enshrined in the Charter of Fundamental Rights of the

Union (8).

In particular, the principle of equality and non-discrimination enshrined in the Convention is

fully consistent with Union non-discrimination legislation and will promote integration of

equality considerations in the design, development, and use of AI systems and the effective

implementation of the prohibition of discrimination, as provided under applicable

international and domestic law of the Parties.

The Convention is furthermore consistent with the Union data protection acquis, including the

General Data Protection Regulation (9) in relation to the fundamental rights to privacy and

8 Charter of Fundamental Rights of the European Union, OJ C 326, 26.10.2012, p. 391–407.

9 Regulation (EU) 2016/679 of the European Parliament and of the Council of 27 April 2016 on the

protection of natural persons with regard to the processing of personal data and on the free movement of

EN 5 EN

personal data protection with effective guarantees and safeguards that must be in place for

individuals, in line with applicable domestic and international legal obligations of the Parties.

Measures envisaged in the Convention intended to protect Parties’ democratic processes in

the context of activities within the lifecycle of AI system are fully consistent with the

objectives and detailed rules in the Digital Services Act (10), which regulates the provision of

intermediary services in the Union with the aim of ensuring a safe, predictable and trusted

online environment where fundamental rights, including the right to freedom of expression

and the right to receive and impart information, are respected. They are also consistent with

the Regulation on the transparency and targeting of political advertising (11), the Code of

Practice on Disinformation (12) and the Union’s policies in the field of democracy and free,

fair and resilient elections (13), including the 2020 European democracy action plan (14), the

elections and integrity package (15) and recently the 2023 Defence of Democracy package (16).

The Convention is consistent with the Union’s overall digital strategy in its contribution to

promoting technology that works for people, one of the three main pillars of the policy

orientation and objectives announced in the Communication ‘Shaping Europe's digital

future’ (17). The latter aims to ensure AI is developed in ways that respect human rights and

earn people’s trust, making Europe fit for the digital age and turning the next years into the

Digital Decade (18).

Moreover, the European Declaration on Digital Rights and Principles for the Digital

Decade (19) contains several digital rights and principles that are aligned with the objectives

and the principles of the Convention, with both instruments promoting a strong human rights-

based approach to technology.

The Convention is also consistent with the EU Strategy on the rights of the child (20), and the

European strategy for a better internet for kids (BIK+) (21), which aim to ensure that children

are protected, respected, and empowered online, to face challenges of new virtual words and

AI.

such data, and repealing Directive 95/46/EC (General Data Protection Regulation), OJ L 119, 4.5.2016,

p. 1. 10 Regulation (EU) 2022/2065 of the European Parliament and of the Council of 19 October 2022 on a

Single Market For Digital Services and amending Directive 2000/31/EC (Digital Services Act) , OJ L

277, 27.10.2022, p. 1–102. 11 Regulation (EU) 2024/900 of the European Parliament and of the Council of 13 March 2024 on the

transparency and targeting of political advertising, PE/90/2023/REV/1, OJ L, 2024/900, 20.3.2024. 12 https://disinfocode.eu/introduction-to-the-code/ 13 Protecting democracy - European Commission (europa.eu) 14 https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/priorities-2019-2024/new-push-european-

democracy/protecting-democracy_en 15 https://commission.europa.eu/publications/reinforcing-democracy-and-integrity-elections-all-documents_en 16 Communication from the Commission on Defence of Democracy, COM/2023/630 final. 17 Communication from the Commission, Shaping Europe's Digital Future, COM/2020/67 final. 18 Communication from the Commission, 2030 Digital Compass: the European way for the Digital Decade,

COM/2021/118 final. 19 European Declaration on Digital Rights and Principles for the Digital Decade COM(2022) 28 final. 20 Communication from the Commission, EU strategy on the rights of the child, COM/2021/142 final 21 Communication from the Commission, A Digital Decade for children and youth: the new European

strategy for a better internet for kids (BIK+), COM/2022/212 final.

EN 6 EN

2. LEGAL BASIS, SUBSIDIARITY AND PROPORTIONALITY

• Legal basis

The proposal for a decision authorising the signature of the Convention on behalf of the

Union is submitted to the Council pursuant to Article 218(5) TFEU.

The substantive legal basis for a decision under Article 218(5) TFEU depends primarily on

the objective and content of the agreement. According to the case-law, if an examination of a

Union measure reveals that it pursues two purposes or that it comprises two components and

if one of these is identifiable as the main or predominant purpose or component, whereas the

other is merely incidental, the measure must be founded on a single legal basis, namely that

required by the main or predominant purpose or component.

With regard to the substantive legal basis, the material scope of the Convention coincides with

that of the AI Act (22), including in relation to the exemption from scope regarding research

and development, national security and defence activities. The principles and obligations in

the Convention coincide with the more detailed requirements for AI systems and the specific

obligations of providers and deployers of such systems under the AI Act and other relevant

Union legislation. If the Council adopts the proposed decision and the Union signs the

Convention, the AI Act will constitute the primary Union legislation to implement the

Convention in the Union legal order with fully harmonised rules on the placing on the market,

putting into service, and use of AI systems in the Union that are directly applicable in the

Member States, unless the AI Act specifically provides otherwise (23).

Considering that the scope and objectives of the Convention are aligned and fully consistent

with those of the AI Act and that the personal and material scope of both legal instruments

coincide, the substantive legal basis for the conclusion of the Convention is Article 114

TFEU, which is the primary legal basis of the AI Act.

The nature of the international agreements (‘EU Only’ or ‘mixed’) is contingent upon the

specific subject matter's compatibility with the Union competences.

Article 3(2) TFEU provides that the Union has exclusive competence “for the conclusion of

an international agreement […] in so far as its conclusion may affect common rules or alter

their scope.” An international agreement may affect common rules or alter their scope where

the area covered by the agreement is to a large extent covered by Union law (24).

The personal scope of the Convention is fully aligned with the AI Act in that both legal

instruments cover, in principle, both public and private actors (with the optional application of

the principles and the obligations of the Convention to private actors other than those acting

on behalf of public authorities), while the material scope of both legal instruments exclude AI

activities related to national security, defence and research from the applicable rules.

Considering that the personal and material scope of the Convention coincides with that of the

AI Act, the conclusion of the Convention may affect common Union rules or alter their scope

within the meaning of Article 3(2) TFEU. Consequently, the Union should be considered to

22 Adopted by the Council on 21 May 2024 and expected to be published in the Official Journal in July,

2024. 23 See article 1 and recital 1 of the AI Act. 24 E.g. Case C-114/12 Commission v Council (Neighbouring Rights of Broadcasting

Organisations) ECLI:EU:C:2014:2151, paragraphs 68-69; Opinion 1/13 Accession of third States to the

Hague Convention, EU:C:2014:2303, para. 71-74; Case C-66/13 Green Network EU:C:2014:2399,

paragraphs 27-33; Opinion 3/15 Marrakesh Treaty to Facilitate Access to Published Works for Persons

who are Blind, Visually Impaired or Otherwise Print Disabled, ECLI:EU:C:2017:114, paragraphs 105-

108.

EN 7 EN

enjoy exclusive external competence to conclude the Convention and the Convention should

be signed on behalf of the Union as an ‘EU only’ agreement, subject to its conclusion at a

later date.

• Proportionality

The Convention does not go beyond what is necessary to achieve the policy objectives

developing a coherent approach to AI regulation at international level.

The Convention sets a high-level legal framework for AI that allows flexibility, enabling

Parties to concretely design the implementation frameworks. The risk-based approach also

ensures proportionality of the rules and enables differentiation of the implementation

measures in a manner proportionate to the risks, in a similar fashion to the AI Act.

• Choice of the instrument

The chosen instrument is a proposal for a Council decision pursuant to Article 218(5) TFEU.

3. RESULTS OF EX-POST EVALUATIONS, STAKEHOLDER

CONSULTATIONS AND IMPACT ASSESSMENTS

• Ex-post evaluations/fitness checks of existing legislation

Not applicable.

• Stakeholder consultations

The European Commission has not carried out specific stakeholder consultation on this

proposal.

The elaboration of the Convention was a collaborative effort of the Council of Europe

Committee on Artificial Intelligence, involving all 46 member states of the Council of

Europe, as well as observer states including Canada, Japan, Mexico, the Holy See, the United

States of America, and the European Union. Additionally, several other non-member states

participated, including Australia, Argentina, Costa Rica, Israel, Peru and Uruguay.

In accordance with the Council of Europe's commitment to engaging with diverse

stakeholders, the development of the Convention also involved input from 68 international

representatives from civil society, academia, industry and other international organizations,

ensuring a comprehensive and inclusive approach. The development of the Convention also

involved collaboration with various other international organizations, including the

Organisation for Security and Co-operation in Europe (OSCE), the Organisation for

Economic Co-operation and Development (OECD), and the United Nations Educational,

Scientific and Cultural Organisation (UNESCO). Additionally, relevant bodies and

committees within the Council of Europe contributed to the process. The Union’s

participation was led by the European Commission. Representatives from the European Union

Agency for Fundamental Rights and the European Data Protection Supervisor were also

present as observers.

EN 8 EN

• Collection and use of expertise

The Union's negotiation positions for the Convention have been prepared in consultations

with a special committee designated by the Council (the Council Working Party on

Telecommunications and Information Society).

• Impact assessment

Not applicable.

• Regulatory fitness and simplification

Not applicable.

• Fundamental rights

The Convention aims to address potential risks and harms to human rights by ensuring that

activities within the lifecycle of AI systems align with the principles of respect for human

rights, democracy and the rule of law, while also recognising the potential of AI to protect and

facilitate the exercise of those rights in the digital environment and to improve societal and

environmental well-being and technological progress.

The concrete principles and obligations envisaged in the Convention are intended to protect

and respect human rights, enshrined in multiple international and regional instruments (25), as

applicable to the Parties, including the Charter of Fundamental Rights of the Union and

international instruments on human rights which the Union has concluded.

The Convention thus sets a common minimum standard for application of human rights

protection in the context of AI, while safeguarding existing human rights protections and

allowing the Parties to provide a wider protection with more stringent safeguards.

4. BUDGETARY IMPLICATIONS

The Conventionenvisages financial contributions of non-member States to the activities of the

Conference of the Parties. While all members of the Council of Europe will contribute

through the ordinary budget of the Council of Europe in accordance with the Statute of the

Council of Europe, Parties that are not members will make extrabudgetary contributions. The

contribution of a non-member of the Council of Europe shall be established jointly by the

Committee of Ministers and that non-member.

The Convention does not interfere with the domestic laws and regulations of Parties

governing budgetary competencies and procedures for budgetary appropriations. It also

allows non-member States to make their contributions within the approved budget limits set

by their legislative branch, without prejudice to any prior agreements.

25 Such as the 1948 Universal Declaration of Human Rights, the 1950 Convention for the Protection of

Human Rights and Fundamental Freedoms (ETS No. 5), the 1966 International Covenant on Civil and

Political Rights, the 1966 International Covenant on Economic, Social and Cultural Rights, the 1961

European Social Charter (ETS No. 35), as well as their respective protocols, and the 1996 European

Social Charter (Revised) (ETS No. 163), the 1989 United Nations Convention on the Rights of the

Child and the 2006 United Nations Convention on the Rights of Persons with Disabilities.

EN 9 EN

5. OTHER ELEMENTS

• Implementation plans and monitoring, evaluation and reporting arrangements

The Conference of the Parties composed of the representatives of the Parties will monitor that

the Convention's objectives are effectively met and its provisions implemented by the Parties.

Each Party will need to submit a report to the Conference of the Parties due within the first

two years of joining and at regular intervals thereafter, detailing the measures taken to

implement the Convention.

Parties are further encouraged to cooperate in fulfilling the aims of the Convention. This

international cooperation may include the sharing of relevant information regarding AI and its

potential to adversely or positively impact human rights, democracy and the rule of law.

To ensure effective monitoring and implementation, each Party will need to designate one or

more effective oversight mechanisms at domestic level.

EN 10 EN

2024/0150 (NLE)

Proposal for a

COUNCIL DECISION

on the signing, on behalf of the European Union, of the Council of Europe Framework

Convention on Artificial Intelligence, Human Rights, Democracy and the Rule of Law

THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION,

Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, and in particular

Article 114, in conjunction with Article 218(5) thereof,

Having regard to the proposal from the European Commission,

Whereas:

(1) On 21 November 2022, the Council authorised the European Commission to open

negotiations on behalf of the Union for a Council of Europe convention on artificial

intelligence, human rights, democracy and the rule of law (‘the Convention’). The

European Commission has negotiated the Convention on behalf of the Union. On 17

May 2024, the negotiations were successfully concluded by the initialling of the

Convention and its adoption by the Council of Europe Committee of Ministers (26).

(2) The Convention lays down general principles and obligations that parties to the

Convention should observe to ensure the protection of human rights, democracy and

the rule of law in relation to the activities within the lifecycle of Artificial Intelligence

(AI) systems.

(3) On 12 June 2024, the Union adopted Regulation (EU) 2024/… (‘the AI Act’)(27),

primarily on the basis of Article 114 TFEU, which provides fully harmonised rules

regulating the placing on the market, the putting into service, and the use of AI

systems in the Union that are directly applicable in the Member States, unless the AI

Act explicitly provides otherwise. The Convention is to be implemented in the Union

exclusively through the AI Act and other relevant Union acquis, where applicable.

(4) Considering that the personal and material scope of the Convention coincides with the

Artificial Intelligence Act and other relevant Union acquis, the conclusion of the

Convention may affect common Union rules or alter their scope within the meaning of

Article 3(2) of the Treaty on the Functioning of the European Union. Consequently,

the Union enjoys exclusive external competence to sign the Convention and, therefore,

only the Union should become a party to the Convention, subject to its conclusion at a

later date.

26 COUNCIL DECISION (EU) 2022/2349 of 21 November 2022 authorising the opening of negotiations

on behalf of the European Union for a Council of Europe convention on artificial intelligence, human

rights, democracy and the rule of law, OJ L 311, 2.12.2022, p. 138. 27 Regulation (EU) 2024/… of the European Parliament and the Council laying down harmonised rules on

artificial intelligence and amending Regulations (EC) No 300/2008, (EU) No 167/2013, (EU) No

168/2013, (EU) 2018/858, (EU) 2018/1139 and (EU) 2019/2144 and Directives 2014/90/EU, (EU)

2016/797 and (EU) 2020/1828 (the Artificial Intelligence Act) , OJ 2024 L…...

EN 11 EN

(5) In accordance with the Treaties, it is for the European Commission to ensure the

signing of the Convention subject to its conclusion at a later date.

HAS ADOPTED THIS DECISION:

Article 1

The signing of the Council of Europe Framework Convention on Artificial Intelligence,

Human Rights, Democracy and the Rule of Law (‘the Convention’) is hereby approved on

behalf of the Union, subject to the conclusion of the said Convention.

The text of the Convention to be signed is attached to this Decision.

Article 2

This Decision shall enter into force on .

Done at Brussels,

For the Council

The President

EN EN

EUROPEAN COMMISSION

Brussels, 26.6.2024

COM(2024) 264 final

ANNEX

ANNEX

to the

Proposal for a COUNCIL DECISION

on the signing, on behalf of the European Union, of the Council of Europe Framework

Convention on Artificial Intelligence, Human Rights, Democracy and the Rule of Law

EN 1 EN

Text of the Council of Europe Framework Convention on Artificial Intelligence and

Human Rights, Democracy and the Rule of Law

Preamble

The member States of the Council of Europe and the other signatories hereto,

Considering that the aim of the Council of Europe is to achieve greater unity between its

members, based in particular on the respect for human rights, democracy and the rule of law;

Recognising the value of fostering co-operation between the Parties to this Convention and of

extending such co-operation to other States that share the same values;

Conscious of the accelerating developments in science and technology and the profound

changes brought about through activities within the lifecycle of artificial intelligence systems,

which have the potential to promote human prosperity as well as individual and societal well-

being, sustainable development, gender equality and the empowerment of all women and

girls, as well as other important goals and interests, by enhancing progress and innovation;

Recognising that activities within the lifecycle of artificial intelligence systems may offer

unprecedented opportunities to protect and promote human rights, democracy and the rule of

law;

Concerned that certain activities within the lifecycle of artificial intelligence systems may

undermine human dignity and individual autonomy, human rights, democracy and the rule of

law;

Concerned about the risks of discrimination in digital contexts, particularly those involving

artificial intelligence systems, and their potential effect of creating or aggravating inequalities,

including those experienced by women and individuals in vulnerable situations, regarding the

enjoyment of their human rights and their full, equal and effective participation in economic,

social, cultural and political affairs;

Concerned by the misuse of artificial intelligence systems and opposing the use of such

systems for repressive purposes in violation of international human rights law, including

through arbitrary or unlawful surveillance and censorship practices that erode privacy and

individual autonomy;

Conscious of the fact that human rights, democracy and the rule of law are inherently

interwoven;

Convinced of the need to establish, as a matter of priority, a globally applicable legal

framework setting out common general principles and rules governing the activities within the

lifecycle of artificial intelligence systems that effectively preserves shared values and

harnesses the benefits of artificial intelligence for the promotion of these values in a manner

conducive to responsible innovation;

Recognising the need to promote digital literacy, knowledge about, and trust in the design,

development, use and decommissioning of artificial intelligence systems;

Recognising the framework character of this Convention, which may be supplemented by

further instruments to address specific issues relating to the activities within the lifecycle of

artificial intelligence systems;

Underlining that this Convention is intended to address specific challenges which arise

throughout the lifecycle of artificial intelligence systems and encourage the consideration of

EN 2 EN

the wider risks and impacts related to these technologies including, but not limited to, human

health and the environment, and socio-economic aspects, such as employment and labour;

Noting relevant efforts to advance international understanding and co-operation on artificial

intelligence by other international and supranational organisations and fora;

Mindful of applicable international human rights instruments, such as the 1948 Universal

Declaration of Human Rights, the 1950 Convention for the Protection of Human Rights and

Fundamental Freedoms (ETS No. 5), the 1966 International Covenant on Civil and Political

Rights, the 1966 International Covenant on Economic, Social and Cultural Rights, the 1961

European Social Charter (ETS No. 35), as well as their respective protocols, and the 1996

European Social Charter (Revised) (ETS No. 163);

Mindful also of the 1989 United Nations Convention on the Rights of the Child and the 2006

United Nations Convention on the Rights of Persons with Disabilities;

Mindful also of the privacy rights of individuals and the protection of personal data, as

applicable and conferred, for example, by the 1981 Convention for the Protection of

Individuals with regard to Automatic Processing of Personal Data (ETS No. 108) and its

protocols;

Affirming the commitment of the Parties to protecting human rights, democracy and the rule

of law, and fostering trustworthiness of artificial intelligence systems through this

Convention,

Have agreed as follows:

Chapter I – General provisions

Article 1 – Object and purpose

(1) The provisions of this Convention aim to ensure that activities within the lifecycle of

artificial intelligence systems are fully consistent with human rights, democracy and

the rule of law.

(2) Each Party shall adopt or maintain appropriate legislative, administrative or other

measures to give effect to the provisions set out in this Convention. These measures

shall be graduated and differentiated as may be necessary in view of the severity and

probability of the occurrence of adverse impacts on human rights, democracy and the

rule of law throughout the lifecycle of artificial intelligence systems. This may

include specific or horizontal measures that apply irrespective of the type of

technology used.

(3) In order to ensure effective implementation of its provisions by the Parties, this

Convention establishes a follow-up mechanism and provides for international co-

operation.

Article 2 – Definition of artificial intelligence systems

For the purposes of this Convention, “artificial intelligence system” means a machine-based

system that for explicit or implicit objectives, infers, from the input it receives, how to

generate outputs such as predictions, content, recommendations or decisions that may

influence physical or virtual environments. Different artificial intelligence systems vary in

their levels of autonomy and adaptiveness after deployment.

EN 3 EN

Article 3 – Scope

(1) The scope of this Convention covers the activities within the lifecycle of artificial

intelligence systems that have the potential to interfere with human rights,

democracy and the rule of law as follows:

(a) Each Party shall apply this Convention to the activities within the lifecycle of

artificial intelligence systems undertaken by public authorities, or private actors

acting on their behalf.

(b) Each Party shall address risks and impacts arising from activities within the

lifecycle of artificial intelligence systems by private actors to the extent not

covered in subparagraph a in a manner conforming with the object and purpose

of this Convention.

Each Party shall specify in a declaration submitted to the Secretary General of the

Council of Europe at the time of signature or when depositing its instrument of

ratification, acceptance, approval or accession, how it intends to implement this

obligation, either by applying the principles and obligations set forth in Chapters II to

VI of this Convention to activities of private actors or by taking other appropriate

measures to fulfil the obligation set out in this subparagraph. Parties may, at any time

and in the same manner, amend their declarations.

When implementing the obligation under this subparagraph, a Party may not derogate

from or limit the application of its international obligations undertaken to protect

human rights, democracy and the rule of law.

(2) A Party shall not be required to apply this Convention to activities within the

lifecycle of artificial intelligence systems related to the protection of its national

security interests, with the understanding that such activities are conducted in a

manner consistent with applicable international law, including international human

rights law obligations, and with respect for its democratic institutions and processes.

(3) Without prejudice to Article 13 and Article 25, paragraph 2, this Convention shall

not apply to research and development activities regarding artificial intelligence

systems not yet made available for use, unless testing or similar activities are

undertaken in such a way that they have the potential to interfere with human rights,

democracy and the rule of law.

(4) Matters relating to national defence do not fall within the scope of this Convention.

Chapter II – General obligations

Article 4 – Protection of human rights

Each Party shall adopt or maintain measures to ensure that the activities within the lifecycle of

artificial intelligence systems are consistent with obligations to protect human rights, as

enshrined in applicable international law and in its domestic law.

Article 5 – Integrity of democratic processes and respect for the rule of law

(1) Each Party shall adopt or maintain measures that seek to ensure that artificial

intelligence systems are not used to undermine the integrity, independence and

effectiveness of democratic institutions and processes, including the principle of the

separation of powers, respect for judicial independence and access to justice.

EN 4 EN

(2) Each Party shall adopt or maintain measures that seek to protect its democratic

processes in the context of activities within the lifecycle of artificial intelligence

systems, including individuals’ fair access to and participation in public debate, as

well as their ability to freely form opinions.

Chapter III – Principles related to activities within the lifecycle of artificial intelligence

systems

Article 6 – General approach

This chapter sets forth general common principles that each Party shall implement in regard to

artificial intelligence systems in a manner appropriate to its domestic legal system and the

other obligations of this Convention.

Article 7 – Human dignity and individual autonomy

Each Party shall adopt or maintain measures to respect human dignity and individual

autonomy in relation to activities within the lifecycle of artificial intelligence systems.

Article 8 – Transparency and oversight

Each Party shall adopt or maintain measures to ensure that adequate transparency and

oversight requirements tailored to the specific contexts and risks are in place in respect of

activities within the lifecycle of artificial intelligence systems, including with regard to the

identification of content generated by artificial intelligence systems.

Article 9 – Accountability and responsibility

Each Party shall adopt or maintain measures to ensure accountability and responsibility for

adverse impacts on human rights, democracy and the rule of law resulting from activities

within the lifecycle of artificial intelligence systems.

Article 10 – Equality and non-discrimination

(1) Each Party shall adopt or maintain measures with a view to ensuring that activities

within the lifecycle of artificial intelligence systems respect equality, including

gender equality, and the prohibition of discrimination, as provided under applicable

international and domestic law.

(2) Each Party undertakes to adopt or maintain measures aimed at overcoming

inequalities to achieve fair, just and equitable outcomes, in line with its applicable

domestic and international human rights obligations, in relation to activities within

the lifecycle of artificial intelligence systems.

Article 11 – Privacy and personal data protection

Each Party shall adopt or maintain measures to ensure that, with regard to activities within the

lifecycle of artificial intelligence systems:

(a) privacy rights of individuals and their personal data are protected, including

through applicable domestic and international laws, standards and frameworks;

and

EN 5 EN

(b) effective guarantees and safeguards have been put in place for individuals, in

accordance with applicable domestic and international legal obligations.

Article 12 – Reliability

Each Party shall take, as appropriate, measures to promote the reliability of artificial

intelligence systems and trust in their outputs, which could include requirements related to

adequate quality and security throughout the lifecycle of artificial intelligence systems.

Article 13 – Safe innovation

With a view to fostering innovation while avoiding adverse impacts on human rights,

democracy and the rule of law, each Party is called upon to enable, as appropriate, the

establishment of controlled environments for developing, experimenting and testing artificial

intelligence systems under the supervision of its competent authorities.

Chapter IV – Remedies

Article 14 – Remedies

(1) Each Party shall, to the extent remedies are required by its international obligations

and consistent with its domestic legal system, adopt or maintain measures to ensure

the availability of accessible and effective remedies for violations of human rights

resulting from the activities within the lifecycle of artificial intelligence systems.

(2) With the aim of supporting paragraph 1 above, each Party shall adopt or maintain

measures including:

(a) measures to ensure that relevant information regarding artificial intelligence

systems which have the potential to significantly affect human rights and their

relevant usage is documented, provided to bodies authorised to access that

information and, where appropriate and applicable, made available or

communicated to affected persons;

(b) measures to ensure that the information referred to in subparagraph a is

sufficient for the affected persons to contest the decision(s) made or

substantially informed by the use of the system, and, where relevant and

appropriate, the use of the system itself; and

(c) an effective possibility for persons concerned to lodge a complaint to

competent authorities.

Article 15 – Procedural safeguards

(1) Each Party shall ensure that, where an artificial intelligence system significantly

impacts upon the enjoyment of human rights, effective procedural guarantees,

safeguards and rights, in accordance with the applicable international and domestic

law, are available to persons affected thereby.

(2) Each Party shall seek to ensure that, as appropriate for the context, persons

interacting with artificial intelligence systems are notified that they are interacting

with such systems rather than with a human.

Chapter V – Assessment and mitigation of risks and adverse impacts

EN 6 EN

Article 16 – Risk and impact management framework

(1) Each Party shall, taking into account the principles set forth in Chapter III, adopt or

maintain measures for the identification, assessment, prevention and mitigation of

risks posed by artificial intelligence systems by considering actual and potential

impacts to human rights, democracy and the rule of law.

(2) Such measures shall be graduated and differentiated, as appropriate, and:

(a) take due account of the context and intended use of artificial intelligence

systems, in particular as concerns risks to human rights, democracy, and the

rule of law;

(b) take due account of the severity and probability of potential impacts;

(c) consider, where appropriate, the perspectives of relevant stakeholders, in

particular persons whose rights may be impacted;

(d) apply iteratively throughout the activities within the lifecycle of the artificial

intelligence system;

(e) include monitoring for risks and adverse impacts to human rights, democracy,

and the rule of law;

(f) include documentation of risks, actual and potential impacts, and the risk

management approach; and

(g) require, where appropriate, testing of artificial intelligence systems before

making them available for first use and when they are significantly modified;

(3) Each Party shall adopt or maintain measures that seek to ensure that adverse impacts

of artificial intelligence systems to human rights, democracy, and the rule of law are

adequately addressed. Such adverse impacts and measures to address them should be

documented and inform the relevant risk management measures described in

paragraph 2.

(4) Each Party shall assess the need for a moratorium or ban or other appropriate

measures in respect of certain uses of artificial intelligence systems where it

considers such uses incompatible with the respect for human rights, the functioning

of democracy or the rule of law.

Chapter VI – Implementation of the Convention

Article 17 – Non-discrimination

The implementation of the provisions of this Convention by the Parties shall be secured

without discrimination on any ground, in accordance with their international human rights

obligations.

Article 18 – Rights of persons with disabilities and of children

Each Party shall, in accordance with its domestic law and applicable international obligations,

take due account of any specific needs and vulnerabilities in relation to respect for the rights

of persons with disabilities and of children.

EN 7 EN

Article 19 – Public consultation

Each Party shall seek to ensure that important questions raised in relation to artificial

intelligence systems are, as appropriate, duly considered through public discussion and

multistakeholder consultation in the light of social, economic, legal, ethical, environmental

and other relevant implications.

Article 20 – Digital literacy and skills

Each Party shall encourage and promote adequate digital literacy and digital skills for all

segments of the population, including specific expert skills for those responsible for the

identification, assessment, prevention and mitigation of risks posed by artificial intelligence

systems.

Article 21 – Safeguard for existing human rights

Nothing in this Convention shall be construed as limiting, derogating from or otherwise

affecting the human rights or other related legal rights and obligations which may be

guaranteed under the relevant laws of a Party or any other relevant international agreement to

which it is party.

Article 22 – Wider protection

None of the provisions of this Convention shall be interpreted as limiting or otherwise

affecting the possibility for a Party to grant a wider measure of protection than is stipulated in

this Convention.

Chapter VII – Follow-up mechanism and co-operation

Article 23 – Conference of the Parties

(1) The Conference of the Parties shall be composed of representatives of the Parties to

this Convention.

(2) The Parties shall consult periodically with a view to:

a. facilitating the effective application and implementation of this Convention,

including the identification of any problems and the effects of any reservation made in

pursuance of Article 34, paragraph 1, or any declaration made under this Convention;

b. considering the possible supplementation to or amendment of this Convention;

c. considering matters and making specific recommendations concerning the

interpretation and application of this Convention;

d. facilitating the exchange of information on significant legal, policy or technological

developments of relevance, including in pursuit of the objectives defined in Article 25,

for the implementation of this Convention;

e. facilitating, where necessary, the friendly settlement of disputes related to the

application of this Convention; and

f. facilitating co-operation with relevant stakeholders concerning pertinent aspects of

the implementation of this Convention, including through public hearings where

appropriate.

EN 8 EN

(3) The Conference of the Parties shall be convened by the Secretary General of the

Council of Europe whenever necessary and, in any case, when a majority of the

Parties or the Committee of Ministers requests its convocation.

(4) The Conference of the Parties shall adopt its own rules of procedure by consensus

within twelve months of the entry into force of this Convention.

(5) The Parties shall be assisted by the Secretariat of the Council of Europe in carrying

out their functions pursuant to this article.

(6) The Conference of the Parties may propose to the Committee of Ministers

appropriate ways to engage relevant expertise in support of the effective

implementation of this Convention.

(7) Any Party which is not a member of the Council of Europe shall contribute to the

funding of the activities of the Conference of the Parties. The contribution of a non-

member of the Council of Europe shall be established jointly by the Committee of

Ministers and that non-member.

(8) The Conference of the Parties may decide to restrict the participation in its work of a

Party that has ceased to be a member of the Council of Europe under Article 8 of the

Statute of the Council of Europe (ETS No. 1) for a serious violation of Article 3 of

the Statute. Similarly, measures can be taken in respect of any Party that is not a

member State of the Council of Europe by a decision of the Committee of Ministers

to cease its relations with that State on grounds similar to those mentioned in Article

3 of the Statute.

Article 24 – Reporting obligation

(1) Each Party shall provide a report to the Conference of the Parties within the first two

years after becoming a Party, and then periodically thereafter with details of the

activities undertaken to give effect to Article 3, paragraph 1, sub-paragraphs a and b.

(2) The Conference of the Parties shall determine the format and the process for the

report in accordance with its rules of procedure.

Article 25 – International co-operation

(1) The Parties shall co-operate in the realisation of the purpose of this Convention.

Parties are further encouraged, as appropriate, to assist States that are not Parties to

this Convention in acting consistently with the terms of this Convention and

becoming a Party to it.

(2) The Parties shall, as appropriate, exchange relevant and useful information between

themselves concerning aspects related to artificial intelligence which may have

significant positive or negative effects on the enjoyment of human rights, the

functioning of democracy and the observance of the rule of law, including risks and

effects that have arisen in research contexts and in relation to the private sector.

Parties are encouraged to involve, as appropriate, relevant stakeholders and States

that are not Parties to this Convention in such exchanges of information.

(3) The Parties are encouraged to strengthen co-operation, including with relevant

stakeholders where appropriate, to prevent and mitigate risks and adverse impacts on

human rights, democracy and the rule of law in the context of activities within the

lifecycle of artificial intelligence systems.

EN 9 EN

Article 26 – Effective oversight mechanisms

(1) Each Party shall establish or designate one or more effective mechanisms to oversee

compliance with the obligations in this Convention.

(2) Each Party shall ensure that such mechanisms exercise their duties independently and

impartially and that they have the necessary powers, expertise and resources to

effectively fulfil their tasks of overseeing compliance with the obligations in this

Convention, as given effect by the Parties.

(3) In case a Party has provided for more than one such mechanism, it shall take

measures, where practicable, to facilitate effective cooperation among them.

(4) In case a Party has provided for mechanisms different from existing human rights

structures, it shall take measures, where practicable, to promote effective cooperation

between the mechanisms referred to in paragraph 1 and those existing domestic

human rights structures.

Chapter VIII – Final clauses

Article 27 – Effects of the Convention

(1) If two or more Parties have already concluded an agreement or treaty on the matters

dealt with in this Convention, or have otherwise established relations on such

matters, they shall also be entitled to apply that agreement or treaty or to regulate

those relations accordingly, so long as they do so in a manner which is not

inconsistent with the object and purpose of this Convention.

(2) Parties which are members of the European Union shall, in their mutual relations,

apply European Union rules governing the matters within the scope of this

Convention without prejudice to the object and purpose of this Convention and

without prejudice to its full application with other Parties. The same applies to other

Parties to the extent that they are bound by such rules.

Article 28 – Amendments

(1) Amendments to this Convention may be proposed by any Party, the Committee of

Ministers of the Council of Europe or the Conference of the Parties.

(2) Any proposal for amendment shall be communicated by the Secretary General of the

Council of Europe to the Parties.

(3) Any amendment proposed by a Party, or the Committee of Ministers, shall be

communicated to the Conference of the Parties, which shall submit to the Committee

of Ministers its opinion on the proposed amendment.

(4) The Committee of Ministers shall consider the proposed amendment and the opinion

submitted by the Conference of the Parties and may approve the amendment.

(5) The text of any amendment approved by the Committee of Ministers in accordance

with paragraph 4 shall be forwarded to the Parties for acceptance.

(6) Any amendment approved in accordance with paragraph 4 shall come into force on

the thirtieth day after all Parties have informed the Secretary General of their

acceptance thereof.

EN 10 EN

Article 29 – Dispute settlement

In the event of a dispute between Parties as to the interpretation or application of this

Convention, these Parties shall seek a settlement of the dispute through negotiation or any

other peaceful means of their choice, including through the Conference of the Parties, as

provided for in Article 23, paragraph 2, sub-paragraph e.

Article 30 – Signature and entry into force

(1) This Convention shall be open for signature by the member States of the Council of

Europe, the non-member States which have participated in its drafting and the

European Union.

(2) This Convention is subject to ratification, acceptance or approval. Instruments of

ratification, acceptance or approval shall be deposited with the Secretary General of

the Council of Europe.

(3) This Convention shall enter into force on the first day of the month following the

expiration of a period of three months after the date on which five signatories,

including at least three member States of the Council of Europe, have expressed their

consent to be bound by this Convention in accordance with paragraph 2.

(4) In respect of any signatory which subsequently expresses its consent to be bound by

it, this Convention shall enter into force on the first day of the month following the

expiration of a period of three months after the date of the deposit of its instrument of

ratification, acceptance or approval.

Article 31 – Accession

(1) After the entry into force of this Convention, the Committee of Ministers of the

Council of Europe may, after consulting the Parties to this Convention and obtaining

their unanimous consent, invite any non-member State of the Council of Europe

which has not participated in the elaboration of this Convention to accede to this

Convention by a decision taken by the majority provided for in Article 20.d of the

Statute of the Council of Europe, and by unanimous vote of the representatives of the

Parties entitled to sit on the Committee of Ministers.

(2) In respect of any acceding State, this Convention shall enter into force on the first

day of the month following the expiration of a period of three months after the date

of deposit of the instrument of accession with the Secretary General of the Council of

Europe.

Article 32 – Territorial application

(1) Any State or the European Union may, at the time of signature or when depositing its

instrument of ratification, acceptance, approval or accession, specify the territory or

territories to which this Convention shall apply.

(2) Any Party may, at a later date, by a declaration addressed to the Secretary General of

the Council of Europe, extend the application of this Convention to any other

territory specified in the declaration. In respect of such territory, this Convention

shall enter into force on the first day of the month following the expiration of a

period of three months after the date of receipt of the declaration by the Secretary

General.

EN 11 EN

(3) Any declaration made under the two preceding paragraphs may, in respect of any

territory specified in said declaration, be withdrawn by a notification addressed to the

Secretary General of the Council of Europe. The withdrawal shall become effective

on the first day of the month following the expiration of a period of three months

after the date of receipt of such notification by the Secretary General.

Article 33 – Federal clause

(1) A federal State may reserve the right to assume obligations under this Convention

consistent with its fundamental principles governing the relationship between its

central government and constituent states or other similar territorial entities, provided

that this Convention shall apply to the central government of the federal State.

(2) With regard to the provisions of this Convention, the application of, which come

under the jurisdiction of constituent states or other similar territorial entities that are

not obliged by the constitutional system of the federation to take legislative

measures, the federal government shall inform the competent authorities of such

states of the said provisions with its favourable opinion, and encourage them to take

appropriate action to give them effect.

Article 34 – Reservations

(1) By a written notification addressed to the Secretary General of the Council of

Europe, any State may, at the time of signature or when depositing its instrument of

ratification, acceptance, approval or accession, declare that it avails itself of the

reservation provided for in Article 33, paragraph 1.

(2) No other reservation may be made in respect of this Convention.

Article 35 – Denunciation

(1) Any Party may, at any time, denounce this Convention by means of a notification

addressed to the Secretary General of the Council of Europe.

(2) Such denunciation shall become effective on the first day of the month following the

expiration of a period of three months after the date of receipt of the notification by

the Secretary General.

Article 36 – Notification

The Secretary General of the Council of Europe shall notify the member States of the Council

of Europe, the non-member States which have participated in the drafting of this Convention,

the European Union, any signatory, any contracting State, any Party and any other State

which has been invited to accede to this Convention, of:

(a) any signature;

(b) the deposit of any instrument of ratification, acceptance, approval or accession;

(c) any date of entry into force of this Convention, in accordance with Article 30,

paragraphs 3 and 4, and Article 31, paragraph 2;

(d) any amendment adopted in accordance with Article 28 and the date on which

such an amendment enters into force;

(e) any declaration made in pursuance of Article 3, paragraph 1, sub-paragraph b;

EN 12 EN

(f) any reservation and withdrawal of a reservation made in pursuance of Article

34;

(g) any denunciation made in pursuance of Article 35;

(h) any other act, declaration, notification or communication relating to this

Convention.

In witness whereof the undersigned, being duly authorised thereto, have signed this

Convention.

Done in [place], this … day of [month] 202[4], in English and in French, both texts being

equally authentic, in a single copy which shall be deposited in the archives of the Council of

Europe. The Secretary General of the Council of Europe shall transmit certified copies to each

member State of the Council of Europe, to the non-member States which have participated in

the drafting of this Convention, to the European Union and to any State invited to accede to

this Convention

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 26.6.2024

COM(2024) 264 final

2024/0150 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Nõukogu tehisintellekti ning inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi

raamkonventsioonile Euroopa Liidu nimel allakirjutamise kohta

ET 1 ET

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Tehisintellekt pakub suurepäraseid võimalusi, kuid teatavad rakendused ja kasutusviisid

võivad ka kahjustada ja ohustada üksikisikute põhiõigusi ja muid avalikke huve.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/[....], millega nähakse ette

tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid (edaspidi „tehisintellektimäärus“), võttis liit

vastu esimese tervikliku tehisintellekti käsitleva määruse, olles sellega eeskujuks kogu

maailmas. Tehisintellektimäärus võeti vastu 12. juunil 20241 ja see jõustub 20 päeva pärast

selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Tehisintellektimäärusega ühtlustatakse täielikult

õigusnormid, mis käsitlevad tehisintellektisüsteemide turule laskmist, kasutusele võtmist ja

kasutamist liikmesriikides,2 et edendada innovatsiooni ja usaldusväärse tehisintellekti

kasutamist, kaitstes samal ajal tervist, ohutust ja põhiõigusi, sealhulgas demokraatiat,

õigusriiki ja keskkonda.

Mitmed rahvusvahelised organisatsioonid, sealhulgas Euroopa Nõukogu, on samuti

suurendanud oma jõupingutusi tehisintellekti reguleerimise valdkonnas ning tunnistanud

tehisintellekti piiriülest olemust ja vajadust rahvusvahelise koostöö järele, et lahendada selle

tehnoloogiaga kaasnevaid ühiseid probleeme.

Alates 2022. aasta juunist on Euroopa Nõukogu tehisintellekti komitee (CAI)3 välja töötanud

õiguslikult siduvat raamkonventsiooni (edaspidi „konventsioon“), milles käsitletakse ohte,

mida tehisintellekt võib inimõigustele, demokraatiale ja õigusriigile tekitada. Liit pidas

konventsiooni üle läbirääkimisi ELi toimimise lepingu artikli 216 lõikes 1 nimetatud neljanda

võimaluse alusel, mille kohaselt võib liit pidada läbirääkimisi4 ja sõlmida rahvusvahelise

lepingu, „[...] kui see võib mõjutada ühiseeskirju või muuta nende reguleerimisala“. Euroopa

Komisjon esindas liitu konventsiooni üle peetavatel läbirääkimistel kooskõlas Euroopa Liidu

toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 218 lõikega 3 ja vastavalt

nõukogu otsusele, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu nimel5.

Liit on läbirääkimistel aktiivselt osalenud ning püüdnud tagada konventsiooni kooskõla liidu

õiguse ja tehisintellektimäärusega ning konventsiooni kui esimese tehisintellekti käsitleva

rahvusvahelise lepingu kvaliteeti ja lisaväärtust. Ühtlasi on liit seadnud eesmärgiks saavutada

konventsiooni rahvusvaheline ulatus.

Pärast mitut läbirääkimisvooru kiitis tehisintellekti komitee konventsiooni teksti heaks oma

10. täiskogu istungil, mis toimus 11.–14. märtsil 2024. Euroopa Nõukogu ministrite komitee

võttis konventsiooni vastu 17. mail 2024 ja otsustas, et see avatakse allakirjutamiseks Leedus

Vilniuses 5. septembril 2024 toimuval justiitsministrite mitteametlikul konverentsil. Ministrite

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/..., millega nähakse ette tehisintellekti käsitlevad

ühtlustatud õigusnormid ja muudetakse määrusi (EÜ) nr 300/2008, (EL) nr 167/2013, (EL) nr

168/2013, (EL) 2018/858, (EL) 2018/1139 ja (EL) 2019/2144 ning direktiive 2014/90/EL, (EL)

2016/797 ja (EL) 2020/1828 (tehisintellekti käsitlev määrus) (ELT 2024 L....). 2 Tehisintellektimäärus, põhjendused 1 ja 8. 3 Otsus tehisintellekti komitee töö kohta ministrite komitee 132. istungil – järelmeetmed,

CM/Inf(2022)20, DD(2022)245. 4 Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 20. november 2018, komisjon vs. nõukogu (Antarktika merekaitsealad),

liidetud kohtuasjad C-626/15 ja C-659/16, ECLI:EU:C:2018:925, punkt 112. 5 Nõukogu 21. novembri 2022. aasta otsus (EL) 2022/2349, millega antakse luba alustada Euroopa Liidu

nimel läbirääkimisi tehisintellekti, inimõigusi, demokraatiat ja õigusriiki käsitleva Euroopa Nõukogu

konventsiooni üle (ELT L 311, 2.12.2022, lk 138).

ET 2 ET

komitee kutsus Euroopa Nõukogu liikmeid, konventsiooni koostamises osalenud kolmandaid

riike ja ELi kaaluma selle allakirjutamist nimetatud sündmusel ning tuletas samas meelde, et

konventsioon on ühinemiseks avatud ka muudele kolmandatele riikidele6.

Seega on käesoleva ettepaneku eesmärk käivitada protsess konventsiooni allakirjutamiseks

liidu poolt, et see hiljem ratifitseerida, ja teha nõukogule ettepanek võtta vastu otsus, millega

antakse liidule luba konventsioonile alla kirjutada kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 218

lõikega 5. Konventsioon on täielikult kooskõlas liidu õigusega üldiselt ja eelkõige

tehisintellektimäärusega ning sellega edendatakse liidu tehisintellekti reguleerimist käsitlevaid

põhimõtteid üleilmselt teiste Euroopa Nõukogu liikmete ja peamiste rahvusvaheliste

partnerite seas, kes võivad konventsiooniga ühineda.

Konventsiooni sisu

Konventsiooni eesmärk on tagada, et tehisintellektisüsteemide elutsükli jooksul toimuv

tegevus oleks täielikult kooskõlas inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõttega.

Konventsiooniosalised rakendavad konventsiooni sätteid asjakohaste seadusandlike, haldus-

või muude meetmete abil, võttes arvesse kahjuliku mõju tõsidust ja tõenäosust ning järgides

astmelist ja diferentseeritud lähenemisviisi. Konventsiooni tuleks liidus rakendada üksnes

tehisintellektimääruse kaudu, millega ühtlustatakse täielikult tehisintellektisüsteemide turule

laskmist, kasutusele võtmist ja kasutamist käsitlevad õigusnormid, ning vajaduse korral muu

kehtiva liidu õigustiku kaudu.

Konventsiooni reguleerimisala hõlmab tehisintellektisüsteeme, mis võivad mõjutada

inimõigusi, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet, ning järgib diferentseeritud lähenemisviisi.

Konventsioonis sätestatud põhimõtteid ja kohustusi kohaldatakse tehisintellektisüsteemide

elutsükli jooksul toimuva tegevuse suhtes, mida teostavad avaliku sektori asutused või nende

nimel tegutsevad eraõiguslikud isikud. Erasektori puhul on konventsiooniosalised kohustatud

võtma arvesse riski ja mõju, mis tuleneb eraõiguslike isikute tegevusest

tehisintellektisüsteemide elutsükli jooksul, viisil, mis on kooskõlas konventsiooni eesmärgiga,

kuid nad võivad valida, kas kohaldada konventsioonist tulenevaid kohustusi või võtta muid

asjakohaseid meetmeid. Konventsiooniosalised peavad konventsioonile alla kirjutades või

sellega ühinedes deklareerima oma vastava valiku. Liit peaks konventsiooni sõlmimisel

esitama deklaratsiooni selle kohta, et rakendab tehisintellektimääruse ja muu asjakohase liidu

õigustiku kaudu konventsiooni II–VI peatükis sätestatud põhimõtteid ja kohustusi selliste

eraõiguslike isikute tegevuse suhtes, kes lasevad liidus turule, võtavad kasutusele ja kasutavad

tehisintellektisüsteeme.

Konventsiooni kohaldamisalast on välja jäetud riikliku julgeolekuga seotud

tehisintellektitegevused, eeldades, et need tuleb igal juhul läbi viia kooskõlas kohaldatava

rahvusvahelise inimõigustealase õigusega ning austades demokraatlikke institutsioone ja

protsesse. Konventsiooni ei kohaldata ka selliste tehisintellektisüsteemidega seotud teadus- ja

arendustegevuse suhtes, mida ei ole veel kättesaadavaks tehtud, välja arvatud juhul, kui

katsetamine või sarnane tegevus võib kahjustada inimõigusi, demokraatiat ja õigusriiki.

Euroopa Nõukogu statuudi kohaselt ei kuulu konventsiooni kohaldamisalasse riigikaitsega

seotud küsimused.

Konventsiooniga nähakse ette üldised kohustused ja aluspõhimõtted, sealhulgas

inimväärikuse ja isikliku autonoomia kaitse ning võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise

edendamine. Lisaks sätestatakse selles eraelu puutumatus ja isikuandmete kaitse ning

läbipaistvus ja järelevalve vastutuse tagamiseks. Üheks konventsiooni põhimõtteks on ka

ohutu innovatsioon ja katsetamine kontrollitud keskkonnas.

6 CM/Del/Dec(2024)133/4.

ET 3 ET

Õiguskaitsevahendeid käsitlevas peatükis nähakse ette ka meetmete kogum, mille eesmärk on

tagada juurdepääs kättesaadavatele ja tõhusatele õiguskaitsevahenditele

tehisintellektisüsteemide elutsükli jooksul toimuvast tegevusest tulenevate inimõiguste

rikkumiste korral. See hõlmab ka tõhusaid menetluslikke tagatisi ja kaitsemeetmeid isikutele,

kelle õigusi on tehisintellektisüsteemide kasutamine märkimisväärselt mõjutanud. Lisaks

tuleks isikutele teada anda, kui nad suhtlevad tehisintellektisüsteemiga, mitte inimesega.

Konventsioon sisaldab ka peatükki riski ja kahjuliku mõju hindamise ja leevendamise

meetmete kohta, mida tuleb rakendada etapiviisiliselt, et teha kindlaks tegelik ja võimalik

mõju inimõigustele, demokraatiale ja õigusriigile ning võtta asjakohaseid ennetus- ja

leevendusmeetmeid.

Lisaks on konventsioonis sätestatud, et konventsiooniosalised peaksid hindama vajadust

keelata tehisintellektisüsteemide teatavad rakendused või kehtestada neile moratoorium, kui

neid peetakse kokkusobimatuks inimõiguste austamise, demokraatia toimimise või õigusriigi

põhimõttega.

Konventsiooniga nähakse konventsiooniosaliste konverentsi raames ette

järelevalvemehhanism, milles osalevad konventsiooniosaliste esindajad peavad korrapäraselt

nõu eesmärgiga hõlbustada konventsiooni tulemuslikku kasutamist ja rakendamist.

Konventsiooniga nähakse ette ka mehhanism rahvusvaheliseks koostööks nii

konventsiooniosaliste vahel kui ka suhetes kolmandate riikide ja asjaomaste sidusrühmadega,

et saavutada konventsiooni eesmärk.

Lisaks peaks konventsiooniosaline looma või määrama riigi tasandil ühe või mitu

tulemuslikku mehhanismi, et kontrollida konventsioonis sätestatud kohustuste täitmist, nagu

konventsiooniosalised on need ette näinud.

• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Konventsioonis sätestatakse inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi kaitse üldpõhimõtted ja -

kohustused, mis on täielikult kooskõlas ja vastavuses tehisintellektimääruse eesmärkide ja

tehisintellektisüsteemidele esitatavate üksikasjalike nõuetega ning selliste süsteemide

pakkujatele ja juurutajatele kehtestatud kohustustega.

Konventsioonis esitatud tehisintellektisüsteemi määratlus vastab täielikult

tehisintellektimääruses esitatud määratlusele, sest mõlema aluseks on selliste süsteemide

määratlus Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni tehisintellekti käsitlevates

põhimõtetes7. Seega on tagatud ühine arusaam sellest, millised digitehnoloogiad kujutavad

endast tehisintellekti.

Nii konventsioonis kui ka tehisintellektimääruses järgitakse tehisintellektisüsteemide

reguleerimise riskipõhist lähenemisviisi ning need sisaldavad erisätteid riski- ja

mõjuhindamise ning riskimaandamismeetmete kohta. Tehisintellektimäärus sisaldab eelkõige

mitmeid tehisintellektisüsteemidega seotud keelde ja suure riskiga kasutusjuhtumeid kõigis

avaliku ja erasektori valdkondades, sealhulgas demokraatia ja õiguse valdkonnas.

Tehisintellektimääruse üksikasjalike normide ja menetlustega, mis käsitlevad

tehisintellektisüsteemide arendamist, turule laskmist ja kasutusele võtmist nendes

7 OECD tehisintellektisüsteemi määratlust ajakohastati 8. novembril 2023 [C(2023)151 ja C/M(2023)14,

punkt 218], et tagada selle tehniline täpsus ja kajastada tehnoloogia arengut, sealhulgas generatiivse

tehisintellekti valdkonnas.

ET 4 ET

valdkondades, tagatakse seega põhiõiguste, demokraatia ja õigusriigi austamine tehisintellekti

kogu elutsükli jooksul.

Konventsioon sisaldab tehisintellektimäärusega juba hõlmatud põhimõtteid ja kohustusi,

näiteks meetmeid, mis käsitlevad inimõiguste kaitset, ohutust ja usaldusväärsust, vastutust,

andmehaldust ja andmekaitset, läbipaistvust ja järelevalvet, võrdõiguslikkust ja

mittediskrimineerimist, digioskusi ja -kirjaoskust.

Mõlema õigusliku vahendi ühine element on läbipaistvus – see hõlmab meetmeid

tehisintellekti loodud sisu tuvastamiseks ja tehisintellektisüsteemidega suhtlevate isikute

teavitamist. Mõlemad õiguslikud vahendid sisaldavad ka sätteid, mis käsitlevad riski- ja

mõjuhindamist ning riskijuhtimist, andmete säilitamist, avalikustamist (volitatud asutustele ja

vajaduse korral mõjutatud isikutele), jälgitavust ja selgitatavust, ohutut innovatsiooni ja

katsetamist kontrollitud keskkonnas ning meetmeid, mis võimaldavad juurdepääsu tõhusatele

õiguskaitsevahenditele, sealhulgas õigus taotleda ja saada teavet ning esitada pädevale

asutusele kaebusi, samuti menetluslikke tagatisi.

Konventsiooniga ette nähtud järelevalvesüsteem on samuti täielikult kooskõlas

tehisintellektimääruse tervikliku juhtimis- ja jõustamissüsteemiga, mis koosneb täitmise

tagamisest liidu ja liikmesriikide tasandil ning menetlustest liidu õigusnormide järjepidevaks

rakendamiseks kõigis liikmesriikides. Konventsiooniga nähakse ette üks või mitu

tulemuslikku riigi tasandi järelevalvemehhanismi, mis peavad täitma oma ülesandeid

sõltumatult ja erapooletult ning millel peavad olema vajalikud volitused, eksperditeadmised ja

ressursid, et tulemuslikult täita ülesannet kontrollida konventsioonis sätestatud kohustuste

täitmist, nagu konventsiooniosalised on need ette näinud.

Kui tehisintellektimäärust kohaldatakse liidus turule lastud, kasutusele võetud või

kasutatavate tehisintellektisüsteemide suhtes, siis konventsioonil on laiem geograafiline

ulatus, kuna see hõlmab Euroopa Nõukogu liikmeid ja konventsiooniga ühineda võivaid

kolmandaid riike kogu maailmas. Seega kujutab konventsioon endast ainulaadset võimalust

edendada usaldusväärset tehisintellekti liidust väljaspool esimeses rahvusvahelises õiguslikult

siduvas lepingus, mis põhineb inimõigustele keskenduval lähenemisviisil tehisintellekti

reguleerimises.

Nii konventsioon kui ka tehisintellektimäärus on tehisintellekti reguleerimise lahutamatud

osad, nendes on võetud järjepidevad ja üksteise mõju tugevdavad kohustused mitmel

rahvusvahelisel tasandil ning nende ühine eesmärk on tagada usaldusväärne tehisintellekt.

• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Konventsioonil on ühised eesmärgid ka muude liidu poliitikavaldkondade ja õigusaktidega,

mille eesmärk on rakendada liidu põhiõiguste hartas8 sätestatud põhiõigusi.

Eelkõige on konventsioonis sätestatud võrdõiguslikkuse ja diskrimineerimiskeelu põhimõte

täielikult kooskõlas liidu diskrimineerimisvastaste õigusaktidega ning sellega edendatakse

võrdõiguslikkuse kaalutluste lõimimist tehisintellektisüsteemide kavandamisse, arendamisse

ja kasutamisse ning diskrimineerimiskeelu tulemuslikku rakendamist, nagu on sätestatud

konventsiooniosaliste kohaldatavas rahvusvahelises ja riigisiseses õiguses.

8 Euroopa Liidu põhiõiguste harta (ELT C 326, 26.10.2012, lk 391–407).

ET 5 ET

Konventsioon on eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitsega seotud põhiõiguste osas

kooskõlas ka liidu andmekaitseõigustikuga, sealhulgas isikuandmete kaitse üldmäärusega,9 ja

sisaldab üksikisikute jaoks tõhusaid tagatisi ja kaitsemeetmeid, mis kehtestatakse kooskõlas

konventsiooniosaliste riigisiseste ja rahvusvaheliste õiguslike kohustustega.

Konventsioonis kavandatud meetmed, mille eesmärk on kaitsta konventsiooniosaliste

demokraatlikke protsesse tehisintellektisüsteemi elutsükli jooksul toimuva tegevuse

kontekstis, on täielikult kooskõlas digiteenuste määruse10 eesmärkide ja üksikasjalike

normidega. Digiteenuste määrusega reguleeritakse vahendusteenuste osutamist liidus, et

tagada turvaline, prognoositav ja usaldusväärne veebikeskkond, kus austatakse põhiõigusi,

sealhulgas õigust väljendusvabadusele ning õigust saada ja levitada teavet. Meetmed on

kooskõlas ka poliitreklaami läbipaistvust ja suunamist käsitleva määrusega,11

desinformatsioonivastase tegevusjuhendiga12 ja liidu poliitikaga demokraatia ning vabade,

ausate ja probleemikindlate valimiste alal,13 mis hõlmab muu hulgas 2020. aasta Euroopa

demokraatia tegevuskava,14 valimiste ja usaldusväärsuse paketti15 ja viimati ka 2023. aasta

demokraatia kaitse paketti16.

Konventsioon on kooskõlas liidu üldise digistrateegiaga, sest aitab edendada inimeste heaks

toimivat tehnoloogiat, mis on üks kolmest teatises „Euroopa digituleviku kujundamine“17

välja toodud poliitikasuuna tugisambast ja põhieesmärgist. Teatise eesmärk on tagada, et

tehisintellekti arendatakse viisil, mis austab inimõigusi ja pälvib inimeste usalduse, muutes

Euroopa digiajastule vastavaks ja järgmise kümnendi digikümnendiks18.

Lisaks sisaldab Euroopa deklaratsioon digiõiguste ja -põhimõtete kohta digikümnendiks19

mitut digiõigust ja -põhimõtet, mis on kooskõlas konventsiooni eesmärkide ja põhimõtetega,

ning mõlema vahendiga edendatakse tugevat inimõigustel põhinevat lähenemisviisi

tehnoloogiale.

Konventsioon on kooskõlas ka ELi lapse õiguste strateegiaga20 ja lastele parema interneti

loomise Euroopa strateegiaga (BIK+),21 mille eesmärk on tagada, et lapsed on internetis

kaitstud, austatud ja võimestatud, tulemaks toime uute virtuaalsete maailmade ja

tehisintellekti väljakutsetega.

9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse

kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks

tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1). 10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2065, mis käsitleb

digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus)

(ELT L 277, 27.10.2022, lk 1–102). 11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2024. aasta määrus (EL) 2024/900 poliitreklaami

läbipaistvuse ja suunamise kohta, PE/90/2023/REV/1 (ELT L, 2024/900, 20.3.2024). 12 https://disinfocode.eu/introduction-to-the-code/ 13 Demokraatia kaitse – Euroopa Komisjon (europa.eu). 14 https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/priorities-2019-2024/new-push-european-

democracy/protecting-democracy_et 15 https://commission.europa.eu/publications/reinforcing-democracy-and-integrity-elections-all-documents_en 16 Komisjoni teatis demokraatia kaitse kohta (COM(2023) 630 final). 17 Komisjoni teatis „Euroopa digituleviku kujundamine“ (COM(2020) 67 final). 18 Komisjoni teatis „Digikompass 2030: Euroopa tee digikümnendil“ (COM(2021) 118 final). 19 Euroopa deklaratsioon digiõiguste ja -põhimõtete kohta digikümnendiks (COM(2022) 28 final). 20 Komisjoni teatis „ELi lapse õiguste strateegia“ (COM(2021) 142 final). 21 Komisjoni teatis „Laste ja noorte digikümnend: uus lastele parema interneti loomise Euroopa strateegia

(COM(2022) 212 final).

ET 6 ET

2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

• Õiguslik alus

Ettepanek võtta vastu otsus, millega antakse luba konventsioonile liidu nimel alla kirjutada,

esitatakse nõukogule vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikele 5.

ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 5 kohase otsuse materiaalõiguslik alus sõltub eelkõige

lepingu eesmärgist ja sisust. Kohtupraktikas on sedastatud, et kui liidu meetme kontrollimise

käigus selgub, et sellega taotletakse kahte eesmärki või reguleeritakse kahte valdkonda ning

üks neist on määratletav peamise või ülekaaluka eesmärgi või valdkonnana, samas kui teine

on kõrvalise tähtsusega, peab meetmel olema üksainus õiguslik alus, st peamisest või

ülekaalukast eesmärgist või valdkonnast tulenev õiguslik alus.

Mis puudutab materiaalõiguslikku alust, siis kattub konventsiooni esemeline kohaldamisala

tehisintellektimääruse22 kohaldamisalaga, sealhulgas seoses sellega, et teadus- ja

arendustegevus, riiklik julgeolek ja kaitsetegevus on kohaldamisalast välja jäetud.

Konventsioonis sätestatud põhimõtted ja kohustused on kooskõlas üksikasjalikumate

nõuetega, mis on tehisintellektisüsteemidele kehtestatud tehisintellektimääruse ja muude

asjakohaste liidu õigusaktidega, ning konkreetsete kohustustega, mis on kehtestatud selliste

süsteemide pakkujatele ja juurutajatele. Kui nõukogu võtab kavandatud otsuse vastu ja liit

kirjutab konventsioonile alla, kujutab tehisintellektimäärus endast liidu esmast õigusakti,

millega rakendatakse konventsioon liidu õiguskorda täielikult ühtlustatud normidega, mis

käsitlevad tehisintellektisüsteemide turule laskmist, kasutusele võtmist ja kasutamist ning mis

on vahetult kohaldatavad liikmesriikides, kui tehisintellektimääruses ei ole sõnaselgelt

sätestatud teisiti23.

Võttes arvesse, et konventsiooni kohaldamisala ja eesmärgid on täielikult kooskõlas

tehisintellektimääruse kohaldamisala ja eesmärkidega ning et mõlema õigusliku vahendi

isikuline ja esemeline kohaldamisala kattuvad, on konventsiooni sõlmimise materiaalõiguslik

alus ELi toimimise lepingu artikkel 114, mis on tehisintellektimääruse esmane õiguslik alus.

Rahvusvaheliste lepingute laad („ELi ainupädevusse kuuluv leping“ või „segaleping“) sõltub

sellest, kas nende konkreetne valdkond kuulub liidu pädevusse.

ELi toimimise lepingu artikli 3 lõikes 2 on sätestatud, et liidu ainupädevusse kuulub

„rahvusvahelise lepingu sõlmimine, [...] kui selle sõlmimine võib mõjutada ühiseeskirju või

muuta nende reguleerimisala.“ Rahvusvaheline leping võib mõjutada ühiseeskirju või muuta

nende kohaldamisala, kui lepinguga hõlmatud valdkond on suures osas hõlmatud liidu

õigusega24.

Konventsiooni isikuline kohaldamisala on täielikult kooskõlas tehisintellektimäärusega, kuna

mõlemad õiguslikud vahendid hõlmavad põhimõtteliselt nii avaliku kui ka erasektori osalejaid

(konventsiooni põhimõtete ja kohustuste kohaldamine erasektori osalejate suhtes, kes ei

tegutse avaliku sektori asutuste nimel, on vabatahtlik), samas kui mõlema õigusliku vahendi

esemelisest kohaldamisalast on välja jäetud riikliku julgeoleku, riigikaitse ja

teadusuuringutega seotud tehisintellektitegevused.

22 Nõukogu võttis määruse vastu 21. mail 2024 ja see on kavas avaldada Euroopa Liidu Teatajas 2024.

aasta juulis. 23 Vt tehisintellektimääruse artikkel 1 ja põhjendus 1. 24 Nt kohtuasi C-114/12, komisjon vs. nõukogu (ringhäälinguorganisatsioonide naaberõigused),

ECLI:EU:C:2014:2151, punktid 68–69; arvamus 1/13, kolmandate riikide ühinemine Haagi

konventsiooniga, EU:C:2014:2303, punktid 71–74; kohtuasi C-66/13, Green Network,

EU:C:2014:2399, punktid 27–33; arvamus 3/15, Marrakechi leping avaldatud teostele juurdepääsu

lihtsustamise kohta nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikutele,

ECLI:EU:C:2017:114, punktid 105–108.

ET 7 ET

Võttes arvesse, et konventsiooni isikuline ja esemeline kohaldamisala langeb kokku

tehisintellektimääruse kohaldamisalaga, võib konventsiooni sõlmimine mõjutada liidu ühiseid

norme või muuta nende kohaldamisala ELi toimimise lepingu artikli 3 lõike 2 tähenduses.

Sellest tulenevalt tuleks asuda seisukohale, et liidul on ainuvälispädevus konventsiooni

sõlmimiseks ning konventsioonile tuleks liidu nimel alla kirjutada kui ELi ainupädevusse

kuuluvale lepingule, eeldusel et see hiljem sõlmitakse.

• Proportsionaalsus

Konventsioon ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik, et saavutada poliitikaeesmärgid

töötada rahvusvahelisel tasandil välja ühtne lähenemisviis tehisintellekti reguleerimisele.

Konventsiooniga kehtestatakse üldine tehisintellekti käsitlev õigusraamistik, mis võimaldab

paindlikkust ja annab konventsiooniosalistele võimaluse kavandada konkreetseid

rakendusraamistikke. Riskipõhine lähenemisviis tagab ka normide proportsionaalsuse ja

võimaldab rakendusmeetmeid riskidele vastavalt diferentseerida, nagu on tehtud

tehisintellektimääruses.

• Vahendi valik

Valitud vahend on ettepanek võtta vastu nõukogu otsus vastavalt ELi toimimise lepingu

artikli 218 lõikele 5.

3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU

HINDAMISE TULEMUSED

• Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Ei kohaldata.

• Konsulteerimine sidusrühmadega

Komisjon ei ole selle ettepaneku üle sidusrühmadega konsulteerinud.

Konventsiooni väljatöötamine oli Euroopa Nõukogu tehisintellekti komitee ühine

jõupingutus, millesse olid kaasatud kõik 46 Euroopa Nõukogu liikmesriiki ja vaatlejariigid,

nagu Kanada, Jaapan, Mehhiko, Püha Tool ja Ameerika Ühendriigid, ning Euroopa Liit.

Lisaks osales mitu muud kolmandat riiki, sealhulgas Austraalia, Argentina, Costa Rica,

Iisrael, Peruu ja Uruguay.

Kooskõlas Euroopa Nõukogu võetud kohustusega teha koostööd erinevate sidusrühmadega

kaasati konventsiooni väljatöötamisse ka 68 kodanikuühiskonna, akadeemiliste ringkondade,

tööstuse ja muude rahvusvaheliste organisatsioonide rahvusvahelist esindajat, tagades seega

tervikliku ja kaasava lähenemisviisi. Konventsiooni väljatöötamine hõlmas ka koostööd

mitme teise rahvusvahelise organisatsiooniga, nagu Euroopa Julgeoleku- ja

Koostööorganisatsioon (OSCE), Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD)

ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon

(UNESCO). Lisaks aitasid protsessile kaasa Euroopa Nõukogu asjaomased organid ja

komiteed. Liit osales Euroopa Komisjoni juhtimisel. Vaatlejatena osalesid ka Euroopa Liidu

Põhiõiguste Ameti ja Euroopa Andmekaitseinspektori esindajad.

ET 8 ET

• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Liidu seisukohad konventsiooni üle peetavatel läbirääkimistel valmistati ette nõukogu

määratud erikomiteega (nõukogu telekommunikatsiooni ja infoühiskonna töörühm) peetud

arutelude tulemusena.

• Mõjuhinnang

Ei kohaldata.

• Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Ei kohaldata.

• Põhiõigused

Konventsiooni eesmärk on käsitleda võimalikku ohtu ja kahjulikku mõju inimõigustele ning

tagada, et tehisintellektisüsteemide elutsükli jooksul toimuv tegevus on kooskõlas

inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi austamise põhimõttega, tunnistades samal ajal ka

tehisintellekti potentsiaali kaitsta ja hõlbustada nende õiguste kasutamist digikeskkonnas ning

parandada ühiskondlikku ja keskkonnaalast heaolu ning tehnoloogia arengut.

Konventsioonis sätestatud konkreetsete põhimõtete ja kohustuste eesmärk on kaitsta ja

austada inimõigusi, mis on sätestatud mitmes rahvusvahelises ja piirkondlikus õiguslikus

vahendis,25 mida konventsiooniosaliste suhtes kohaldatakse, sealhulgas liidu põhiõiguste

hartas ja inimõigusi käsitlevates rahvusvahelistes õiguslikes vahendites, mille liit on

sõlminud.

Konventsiooniga kehtestatakse seega ühine miinimumstandard inimõiguste kaitseks

tehisintellekti kontekstis, tagades samal ajal kehtiva inimõiguste kaitse ja andes

konventsiooniosalistele võimaluse pakkuda ulatuslikumat kaitset koos rangemate

kaitsemeetmetega.

4. MÕJU EELARVELE

Konventsiooniganähakse ette Euroopa Nõukogusse mittekuuluvate riikide rahaline osalus

konventsiooniosaliste konverentsi tegevuses. Kui kõik Euroopa Nõukogu liikmesriigid

maksavad oma osa Euroopa Nõukogu tavapärase eelarve kaudu vastavalt Euroopa Nõukogu

statuudile, siis konventsiooniosalised, kes ei ole Euroopa Nõukogu liikmed, teevad

eelarvevälised osamaksed. Ministrite komitee ja Euroopa Nõukogusse mittekuuluv liige

määravad ühiselt kindlaks kõnealuse liikme panuse.

Konventsioon ei mõjuta konventsiooniosaliste riigisiseseid õigusnorme, mis reguleerivad

eelarvepädevust ja eelarveassigneeringutega seotud menetlusi. Konventsioon võimaldab ka

mitteliikmesriikidel teha makseid nende seadusandja poolt kehtestatud heakskiidetud eelarve

piires, ilma et see piiraks eelnevaid kokkuleppeid.

25 Näiteks 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsioon, 1950. aasta inimõiguste ja põhivabaduste kaitse

konventsioon (ETS nr 5), 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt, 1966. aasta

majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvaheline pakt, 1961. aasta Euroopa sotsiaalharta

(ETS nr 35) ja nende vastavad protokollid ning 1996. aasta Euroopa sotsiaalharta (muudetud) (ETS nr

163), 1989. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni lapse õiguste konventsioon ja 2006. aasta

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsioon.

ET 9 ET

5. MUU TEAVE

• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Konventsiooniosaliste esindajatest koosnev konventsiooniosaliste konverents jälgib

konventsiooni eesmärkide tegelikku täitmist ja selle sätete rakendamist konventsiooniosaliste

poolt.

Konventsiooniosaline peab esitama konventsiooniosaliste konverentsile kahe aasta jooksul

pärast ühinemist ja seejärel korrapäraste ajavahemike järel aruande, milles kirjeldab

üksikasjalikult konventsiooni rakendamiseks võetud meetmeid.

Konventsiooniosalisi julgustatakse lisaks tegema koostööd konventsiooni eesmärkide

täitmisel. Selline rahvusvaheline koostöö võib hõlmata asjakohase teabe jagamist

tehisintellekti ja selle võime kohta avaldada negatiivset või positiivset mõju inimõigustele,

demokraatiale ja õigusriigile.

Tulemusliku järelevalve ja rakendamise tagamiseks peab konventsiooniosaline määrama riigi

tasandil ühe või mitu tulemuslikku järelevalvemehhanismi.

ET 10 ET

2024/0150 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Nõukogu tehisintellekti ning inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi

raamkonventsioonile Euroopa Liidu nimel allakirjutamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114 koostoimes artikli 218

lõikega 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1) 21. novembril 2022 volitas nõukogu komisjoni alustama liidu nimel läbirääkimisi

Euroopa Nõukogu tehisintellekti, inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi konventsiooni

(edaspidi „konventsioon“) üle. Euroopa Komisjon on liidu nimel konventsiooni üle

läbi rääkinud. Läbirääkimised jõudsid edukalt lõpule 17. mail 2024, kui konventsioon

parafeeriti ja Euroopa Nõukogu ministrite komitee selle vastu võttis26.

(2) Konventsioonis on sätestatud üldpõhimõtted ja kohustused, mida

konventsiooniosalised peaksid järgima, et tagada inimõiguste, demokraatia ja

õigusriigi kaitse seoses tehisintellektisüsteemide elutsükli jooksul toimuva tegevusega.

(3) 12. juunil 2024 võttis liit peamiselt ELi toimimise lepingu artikli 114 alusel vastu

määruse (EL) 2024/...27 (edaspidi „tehisintellektimäärus“), millega nähakse ette

tehisintellektisüsteemide liidus turule laskmist, kasutusele võtmist ja kasutamist

reguleerivad täielikult ühtlustatud normid, mis on liikmesriikides vahetult

kohaldatavad, välja arvatud juhul, kui tehisintellektimääruses ei ole sõnaselgelt

sätestatud teisiti. Konventsiooni tuleks liidus rakendada üksnes tehisintellektimääruse

ning vajaduse korral muu asjakohase liidu õigustiku kaudu.

(4) Võttes arvesse, et konventsiooni isikuline ja esemeline kohaldamisala langeb kokku

tehisintellektimääruse ja muu asjakohase liidu õigustiku kohaldamisalaga, võib

konventsiooni sõlmimine mõjutada liidu ühiseid norme või muuta nende

kohaldamisala ELi toimimise lepingu artikli 3 lõike 2 tähenduses. Sellest tulenevalt on

liidul ainuvälispädevus konventsiooni allakirjutamiseks ja seetõttu peaks

konventsiooniosaliseks saama ainult liit, eeldusel et konventsioon hiljem sõlmitakse.

(5) Vastavalt aluslepingutele tagab Euroopa Komisjon konventsioonile allakirjutamise,

eeldusel et see hiljem sõlmitakse,

26 Nõukogu 21. novembri 2022. aasta otsus (EL) 2022/2349, millega antakse luba alustada Euroopa Liidu

nimel läbirääkimisi tehisintellekti, inimõigusi, demokraatiat ja õigusriiki käsitleva Euroopa Nõukogu

konventsiooni üle (ELT L 311, 2.12.2022, lk 138). 27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/..., millega nähakse ette tehisintellekti käsitlevad

ühtlustatud õigusnormid ja muudetakse määrusi (EÜ) nr 300/2008, (EL) nr 167/2013, (EL) nr

168/2013, (EL) 2018/858, (EL) 2018/1139 ja (EL) 2019/2144 ning direktiive 2014/90/EL, (EL)

2016/797 ja (EL) 2020/1828 (tehisintellekti käsitlev määrus), ELT L, 2024.

ET 11 ET

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liidu nimel kiidetakse heaks Euroopa Nõukogu tehisintellekti, inimõiguste, demokraatia ja

õigusriigi raamkonventsioonile (edaspidi „konventsioon“) allakirjutamine, eeldusel et

nimetatud konventsioon sõlmitakse.

Allakirjutatava konventsiooni tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub .

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 26.6.2024

COM(2024) 264 final

ANNEX

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Nõukogu tehisintellekti ning inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi

raamkonventsioonile Euroopa Liidu nimel allakirjutamise kohta

ET 1 ET

Euroopa Nõukogu tehisintellekti ning inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi

raamkonventsiooni tekst

Preambul

Euroopa Nõukogu liikmesriigid ja teised allakirjutanud,

arvestades, et Euroopa Nõukogu eesmärk on saavutada oma liikmete vahel suurem ühtsus,

mis põhineb eelkõige inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete austamisel;

tunnustades konventsiooniosaliste vahelise koostöö edendamise olulisust ja sellise koostöö

laiendamise tähtsust teistele riikidele, kes jagavad samu väärtusi;

olles teadlikud teaduse ja tehnoloogia kiirenevast arengust ning tehisintellektisüsteemide

elutsükli jooksul toimuva tegevusega kaasnevatest põhjalikest muutustest, mis võivad

suurendada inimeste jõukust ning üksikisikute ja ühiskonna heaolu, edendada kestlikku

arengut, soolist võrdõiguslikkust ning kõigi naiste ja tütarlaste võimestamist, samuti muid

olulisi eesmärke ja huve, kiirendades arengut ja innovatsiooni;

tunnistades, et tehisintellektisüsteemide elutsükli jooksul toimuv tegevus võib pakkuda

enneolematuid võimalusi inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi kaitsmiseks ja edendamiseks;

tundes muret selle pärast, et teatav tehisintellektisüsteemide elutsükli jooksul toimuv tegevus

võib kahjustada inimväärikust ja isiklikku autonoomiat, inimõigusi, demokraatiat ja

õigusriiki;

tundes muret diskrimineerimise ohu pärast digikeskkonnas, eelkõige seoses

tehisintellektisüsteemidega, ning selle võime pärast tekitada või süvendada ebavõrdsust,

sealhulgas naiste ja haavatavas olukorras olevate inimeste ebavõrdsust seoses inimõiguste

kasutamisega ning täieliku, võrdse ja tulemusliku osalemisega majanduslikus, ühiskondlikus,

kultuurilises ja poliitilises tegevuses;

tundes muret tehisintellektisüsteemide väärkasutamise pärast ja olles vastu selliste süsteemide

kasutamisele repressiivsetel eesmärkidel, millega rikutakse rahvusvahelist inimõigustealast

õigust, sealhulgas meelevaldse või ebaseadusliku jälgimise ja tsensuuri kaudu, mis õõnestab

eraelu puutumatust ja isiklikku autonoomsust;

olles teadlikud asjaolust, et inimõigused, demokraatia ja õigusriik on omavahel lahutamatult

seotud;

olles veendunud selles, et esmajärjekorras on vaja kehtestada ülemaailmselt kohaldatav

õigusraamistik, milles sätestatakse tehisintellektisüsteemide elutsükli jooksul toimuvat

tegevust reguleerivad ühised üldpõhimõtted ja normid ning millega hoitakse tulemuslikult

ühiseid väärtusi ja kasutatakse tehisintellekti eeliseid nende väärtuste edendamiseks viisil, mis

soodustab vastutustundlikku innovatsiooni;

tunnistades vajadust edendada digitaalset kirjaoskust ning teadmisi tehisintellektisüsteemide

projekteerimise, arendamise, kasutamise ja kasutusest kõrvaldamise kohta, samuti usaldust

nende vastu;

tunnistades, et käesolev konventsioon on raamdokument, mida võib täiendada muude

vahenditega, et käsitleda tehisintellektisüsteemide elutsükli jooksul toimuva tegevusega

seotud konkreetseid aspekte;

rõhutades, et käesoleva konventsiooni eesmärk on käsitleda tehisintellektisüsteemide kogu

elutsükli jooksul tekkivaid konkreetseid probleeme ning julgustada võtma arvesse nende

ET 2 ET

tehnoloogiatega seotud laiemaid riske ja mõju, sealhulgas inimeste tervist ja keskkonda, ning

sotsiaalmajanduslikke aspekte, nagu tööhõive ja tööjõud;

arvestades teiste rahvusvaheliste ja riigiüleste organisatsioonide ja foorumite asjakohaseid

jõupingutusi rahvusvahelise mõistmise ja koostöö edendamiseks tehisintellekti valdkonnas;

pidades silmas kohaldatavaid rahvusvahelisi inimõigusi käsitlevaid dokumente, nagu 1948.

aasta inimõiguste ülddeklaratsioon, 1950. aasta inimõiguste ja põhivabaduste kaitse

konventsioon (ETS nr 5), 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt,

1966. aasta majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvaheline pakt, 1961. aasta

Euroopa sotsiaalharta (ETS nr 35) ja nende vastavad protokollid ning 1996. aasta Euroopa

sotsiaalharta (muudetud) (ETS nr 163);

pidades silmas ka 1989. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni lapse õiguste

konventsiooni ja 2006. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste

konventsiooni;

pidades silmas ka üksikisikute õigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele, nagu see

on sätestatud näiteks 1981. aasta konventsioonis üksikisikute kaitse kohta isikuandmete

automatiseeritud töötlemisel (ETS nr 108) ja selle protokollides;

kinnitades konventsiooniosaliste kindlameelsust kaitsta inimõigusi, demokraatiat ja õigusriiki

ning edendada käesoleva konventsiooni kaudu tehisintellektisüsteemide usaldusväärsust,

on kokku leppinud järgmises.

I peatükk – Üldsätted

Artikkel 1 – Eesmärk

(1) Konventsiooni eesmärk on tagada, et tehisintellektisüsteemide elutsükli jooksul

toimuv tegevus oleks täielikult kooskõlas inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi

põhimõttega.

(2) Konventsiooniosaline võtab vastu või säilitab asjakohased seadusandlikud, haldus-

või muud meetmed konventsiooni sätete rakendamiseks. Need meetmed on vajaduse

korral astmelised ja diferentseeritud ning võtavad arvesse inimõigustele,

demokraatiale ja õigusriigile avalduva kahjuliku mõju tõsidust ja tõenäosust

tehisintellektisüsteemide kogu elutsükli jooksul. Kasutada võib sihipäraseid või

horisontaalseid meetmeid, mida kohaldatakse sõltumata kasutatava tehnoloogia

liigist.

(3) Konventsiooniga luuakse järelevalvemehhanism ja nähakse ette rahvusvaheline

koostöö, et tagada konventsiooni tulemuslik rakendamine konventsiooniosaliste

poolt.

Artikkel 2 – Tehisintellektisüsteemide määratlus

Konventsiooni kohaldamisel tähendab „tehisintellektisüsteem“ masinpõhist süsteemi, mis

saadud sisendist otseste või kaudsete eesmärkide saavutamiseks järeldab, kuidas genereerida

väljundeid, näiteks prognoose, sisu, soovitusi või otsuseid, mis võivad mõjutada füüsilist või

virtuaalset keskkonda. Eri tehisintellektisüsteemidel on pärast juurutamist erinev autonoomsus

ja kohanemisvõime.

ET 3 ET

Artikkel 3 – Kohaldamisala

(1) Konventsiooni kohaldamisala hõlmab tehisintellektisüsteemide elutsükli jooksul

toimuvat tegevust, mis võib olla vastuolus inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi

põhimõttega, järgmiselt:

(a) konventsiooniosaline kohaldab konventsiooni tehisintellektisüsteemide

elutsükli jooksul toimuva tegevuse suhtes, mida teostavad avaliku sektori

asutused või nende nimel tegutsevad eraõiguslikud isikud;

(b) konventsiooniosaline käsitleb riski ja mõju, mis tuleneb

tehisintellektisüsteemide elutsükli jooksul eraõiguslike isikute tegevusest

ulatuses, mida punkt a ei hõlma, viisil, mis on kooskõlas käesoleva

konventsiooni eesmärgiga.

Konventsiooniosaline täpsustab Euroopa Nõukogu peasekretärile allakirjutamise või

ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmise ajal esitatavas

deklaratsioonis, kuidas ta kavatseb seda kohustust täita – kas kohaldades

konventsiooni II–VI peatükis sätestatud põhimõtteid ja kohustusi eraõiguslike isikute

tegevuse suhtes või võttes muid asjakohaseid meetmeid käesolevas punktis sätestatud

kohustuse täitmiseks. Konventsiooniosalised võivad oma deklaratsioone igal ajal ja

samal viisil muuta.

Käesoleva punkti kohase kohustuse täitmisel ei tohi konventsiooniosaline teha

erandeid inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi kaitseks võetud rahvusvahelistest

kohustustest ega piirata nende kohaldamist.

(2) Konventsiooniosaline ei pea kohaldama konventsiooni tehisintellektisüsteemide

elutsükli jooksul toimuva tegevuse suhtes, mis on seotud riiklike julgeolekuhuvide

kaitsega, tingimusel et selline tegevus toimub kooskõlas kohaldatava rahvusvahelise

õigusega, sealhulgas rahvusvahelisest inimõigustealasest õigusest tulenevate

kohustustega, ning austades demokraatlikke institutsioone ja protsesse.

(3) Ilma et see piiraks artikli 13 ja artikli 25 lõike 2 kohaldamist, ei kohaldata

konventsiooni selliste tehisintellektisüsteemidega seotud teadus- ja arendustegevuse

suhtes, mida ei ole veel kättesaadavaks tehtud, välja arvatud juhul, kui katsetamine

või sarnane tegevus toimub viisil, mis võib kahjustada inimõigusi, demokraatiat ja

õigusriiki.

(4) Riigikaitsega seotud küsimused ei kuulu käesoleva konventsiooni kohaldamisalasse.

II peatükk – Üldised kohustused

Artikkel 4 – Inimõiguste kaitse

Konventsiooniosaline võtab vastu või säilitab meetmed tagamaks, et tehisintellektisüsteemide

elutsükli jooksul toimuv tegevus on kooskõlas kohaldatavas rahvusvahelises õiguses ja

riigisiseses õiguses sätestatud kohustustega kaitsta inimõigusi.

Artikkel 5 – Demokraatlike protsesside usaldusväärsus ja õigusriigi põhimõtte austamine

(1) Konventsiooniosaline võtab vastu või säilitab meetmed, mille eesmärk on tagada, et

tehisintellektisüsteeme ei kasutata demokraatlike institutsioonide ja protsesside

usaldusväärsuse, sõltumatuse ja tulemuslikkuse kahjustamiseks, sealhulgas võimude

lahususe põhimõtte, kohtusüsteemi sõltumatuse ja õiguskaitse kättesaadavuse

õõnestamiseks.

ET 4 ET

(2) Konventsiooniosaline võtab vastu või säilitab meetmed, mille eesmärk on kaitsta

nende demokraatlikke protsesse tehisintellektisüsteemide elutsükli jooksul toimuva

tegevuse kontekstis, sealhulgas üksikisikute õiglast juurdepääsu avalikule arutelule ja

selles osalemist ning nende võimalust vabalt oma arvamust kujundada.

III peatükk – Tehisintellektisüsteemide elutsükli jooksul toimuva tegevusega seotud

põhimõtted

Artikkel 6 – Üldpõhimõtted

Käesolevas peatükis sätestatakse ühised üldpõhimõtted, mida konventsiooniosaline rakendab

tehisintellektisüsteemide suhtes viisil, mis on kooskõlas tema riigi õigussüsteemi ja muude

käesolevast konventsioonist tulenevate kohustustega.

Artikkel 7 – Inimväärikus ja isiklik autonoomia

Konventsiooniosaline võtab vastu või säilitab meetmed, mille eesmärk on austada

inimväärikust ja isiklikku autonoomiat seoses tehisintellektisüsteemide elutsükli jooksul

toimuva tegevusega.

Artikkel 8 – Läbipaistvus ja järelevalve

Konventsiooniosaline võtab vastu või säilitab meetmed, millega tagatakse, et

tehisintellektisüsteemide elutsükli jooksul toimuva tegevuse, sealhulgas

tehisintellektisüsteemide loodud sisu kindlakstegemise suhtes on kehtestatud piisavad

läbipaistvus- ja järelevalvenõuded, mida kohandatakse konkreetsele kontekstile ja

konkreetsetele riskidele.

Artikkel 9 – Vastutus

Konventsiooniosaline võtab vastu või säilitab meetmed, millega tagatakse vastutuse võtmine

tehisintellektisüsteemide elutsükli jooksul toimuva tegevuse kahjuliku mõju eest

inimõigustele, demokraatiale ja õigusriigile.

Artikkel 10 – Võrdõiguslikkus ja diskrimineerimiskeeld

(1) Konventsiooniosaline võtab vastu või säilitab meetmed, mille eesmärk on tagada, et

tehisintellektisüsteemide elutsükli jooksul toimuva tegevuse puhul austatakse

võrdõiguslikkust, sealhulgas soolist võrdõiguslikkust, ja diskrimineerimiskeeldu,

nagu on sätestatud kohaldatavas rahvusvahelises ja riigisiseses õiguses.

(2) Konventsiooniosaline võtab vastu või säilitab meetmed, mille eesmärk on kaotada

ebavõrdsus ja saavutada tehisintellektisüsteemide elutsükli jooksul toimuva tegevuse

õiglane tulemus kooskõlas kohaldatavate riigisiseste ja rahvusvaheliste

inimõigustealaste kohustustega.

Artikkel 11 – Eraelu puutumatus ja isikuandmete kaitse

Konventsiooniosaline võtab vastu või säilitab meetmed, millega tagatakse, et seoses

tehisintellektisüsteemide elutsükli jooksul toimuva tegevusega

ET 5 ET

(a) on õigus eraelu puutumatusele ja üksikisikute isikuandmed kaitstud muu

hulgas kohaldatavate riigisiseste ja rahvusvaheliste õigusnormide, standardite

ja raamistikega ning

(b) üksikisikute jaoks on kehtestatud tõhusad tagatised ja kaitsemeetmed, mis on

kooskõlas kohaldatavate riigisisesest ja rahvusvahelisest õigusest tulenevate

kohustustega.

Artikkel 12 – Usaldusväärsus

Konventsiooniosaline võtab vajaduse korral meetmeid, et suurendada

tehisintellektisüsteemide usaldusväärsust ja usaldust nende väljundite vastu; see võib hõlmata

piisava kvaliteedi ja turvalisuse nõudeid tehisintellektisüsteemide kogu elutsükli jooksul.

Artikkel 13 – Ohutu innovatsioon

Selleks et edendada innovatsiooni, kuid vältida samal ajal inimõiguste, demokraatia ja

õigusriigi kahjustamist, kutsutakse konventsiooniosalist üles võimaldama vastavalt vajadusele

kontrollitava keskkonna loomist tehisintellektisüsteemide arendamiseks, katsetamiseks ja

testimiseks oma pädevate asutuste järelevalve all.

IV peatükk – Õiguskaitsevahendid

Artikkel 14 – Õiguskaitsevahendid

(1) Konventsiooniosaline võtab vastu või säilitab meetmed, et tagada juurdepääs

kättesaadavatele ja tõhusatele õiguskaitsevahenditele tehisintellektisüsteemide

elutsükli jooksul toimuvast tegevusest tulenevate inimõiguste rikkumiste korral,

niivõrd kui need õiguskaitsevahendid on ette nähtud rahvusvaheliste kohustustega ja

kooskõlas riigi õigussüsteemiga.

(2) Konventsiooniosaline võtab lõike 1 toetuseks vastu või säilitab muu hulgas

järgmised meetmed:

(a) meetmed, millega tagatakse, et asjakohane teave tehisintellektisüsteemide

kohta, mis võivad oluliselt mõjutada inimõigusi, ja nende süsteemide selline

kasutamine dokumenteeritakse, edastatakse asutustele, kellel on õigus selle

teabega tutvuda, ning kui see on asjakohane ja kohaldatav, tehakse

kättesaadavaks või edastatakse mõjutatud isikutele;

(b) meetmed, millega tagatakse, et punktis a osutatud teave on piisav, et mõjutatud

isikud saaksid vaidlustada otsus(ed), mis on tehtud süsteemi kasutades või mis

põhinevad olulisel määral süsteemi kasutamisel, ning kui see on asjakohane,

vaidlustada süsteemi enda kasutamine, ning

(c) asjaomaste isikute reaalne võimalus esitada kaebus pädevatele asutustele.

Artikkel 15 – Menetluslikud tagatised

(1) Konventsiooniosaline tagab, et kui tehisintellektisüsteem mõjutab märkimisväärselt

inimõiguste kasutamist, on kooskõlas kohaldatava rahvusvahelise ja riigisisese

õigusega mõjutatud isikute jaoks kättesaadavad tõhusad menetluslikud tagatised,

kaitsemeetmed ja õigused.

ET 6 ET

(2) Konventsiooniosaline püüab asjakohases olukorras tagada, et

tehisintellektisüsteemiga suhtlevale isikule antakse teada, kui ta suhtleb sellise

süsteemiga, mitte inimesega.

V peatükk – Riski ja kahjuliku mõju hindamine ja leevendamine

Artikkel 16 – Riski- ja mõjujuhtimise raamistik

(1) Võttes arvesse III peatükis sätestatud põhimõtteid, võtab konventsiooniosaline vastu

või säilitab meetmed tehisintellektisüsteemidest tulenevate riskide

kindlakstegemiseks, hindamiseks, ennetamiseks ja maandamiseks, võttes arvesse

nende tegelikku ja võimalikku mõju inimõigustele, demokraatiale ja õigusriigile.

(2) Sellised meetmed on vajaduse korral astmelised ja diferentseeritud ning:

(a) neis võetakse nõuetekohaselt arvesse tehisintellektisüsteemide konteksti ja

kavandatud kasutamist ning eelkõige võimalikku ohtu inimõigustele,

demokraatiale ja õigusriigile;

(b) neis võetakse nõuetekohaselt arvesse võimaliku mõju tõsidust ja tõenäosust;

(c) neis võetakse vajaduse korral arvesse asjaomaste sidusrühmade ja eelkõige

nende isikute seisukohti, kelle õigused võivad olla mõjutatud;

(d) neid kohaldatakse korduvalt kogu tehisintellektisüsteemi elutsükli jooksul

toimuva tegevuse suhtes;

(e) need hõlmavad inimõigustele, demokraatiale ja õigusriigile avalduvate riskide

ja kahjuliku mõju jälgimist;

(f) need sisaldavad riskide, tegeliku ja võimaliku mõju ning riskijuhtimise

dokumenteerimist ning

(g) nendega nähakse vajaduse korral ette tehisintellektisüsteemide katsetamine

enne nende esmakordset kasutamiseks kättesaadavaks tegemist ja pärast nende

olulist muutmist.

(3) Konventsiooniosaline võtab vastu või säilitab meetmed, mille eesmärk on tagada, et

tehisintellektisüsteemide kahjulikku mõju inimõigustele, demokraatiale ja

õigusriigile käsitletakse nõuetekohaselt. Selline kahjulik mõju ja selle

leevendamiseks võetavad meetmed tuleks dokumenteerida ning neid tuleks kasutada

lõikes 2 kirjeldatud asjakohaste riskijuhtimismeetmete koostamisel.

(4) Konventsiooniosaline hindab vajadust keelata tehisintellektisüsteemide teatavad

kasutusviisid või kehtestada neile moratoorium või võtta muid asjakohaseid

meetmeid, kui ta leiab, et sellised kasutusviisid on kokkusobimatud inimõiguste

austamise, demokraatia toimimise või õigusriigi põhimõttega.

VI peatükk – Konventsiooni rakendamine

Artikkel 17 – Diskrimineerimiskeeld

Konventsiooniosalised tagavad konventsiooni rakendamise ilma igasuguse

diskrimineerimiseta kooskõlas oma rahvusvaheliste inimõigustealaste kohustustega.

ET 7 ET

Artikkel 18 – Puuetega inimeste ja laste õigused

Konventsiooniosaline võtab kooskõlas riigisisese õiguse ja kohaldatavate rahvusvaheliste

kohustustega nõuetekohaselt arvesse puuetega inimeste ja laste õiguste austamisega seotud

erivajadusi ja haavatavust.

Artikkel 19 – Avalik arutelu

Konventsiooniosaline püüab tagada, et tehisintellektisüsteemidega seoses esile kerkinud

olulisi küsimusi võetakse vajaduse korral nõuetekohaselt arvesse avalikel aruteludel ja

sidusrühmadega peetavatel konsultatsioonidel, pidades silmas nende küsimuste sotsiaalset,

majanduslikku, õiguslikku, eetilist, keskkonnaalast ja muud asjakohast mõju.

Artikkel 20 – Digitaalne kirjaoskus ja digioskused

Konventsiooniosaline toetab ja edendab kogu elanikkonna piisavat digitaalset kirjaoskust ja

digioskusi, sealhulgas konkreetsete eksperdioskuste omandamist nende puhul, kes vastutavad

tehisintellektisüsteemidest tulenevate riskide kindlakstegemise, hindamise, ennetamise ja

maandamise eest.

Artikkel 21 – Olemasolevate inimõiguste kaitse

Ühtegi käesoleva konventsiooni sätet ei tohi tõlgendata nii, et see piiraks inimõigusi või muid

seonduvaid õigusi ja kohustusi, mis võivad olla tagatud konventsiooniosalise asjakohaste

õigusaktidega või muu asjakohase rahvusvahelise lepinguga, mille osaline ta on, ega kalduks

neist kõrvale ega mõjutaks neid muul viisil.

Artikkel 22 – Ulatuslikum kaitse

Ühtegi käesoleva konventsiooni sätet ei tohi tõlgendata nii, et see piiraks või muul viisil

mõjutaks konventsiooniosalise võimalust kehtestada käesolevas konventsioonis sätestatust

ulatuslikum kaitsemeede.

VII peatükk – Järelevalvemehhanism ja koostöö

Artikkel 23 – Konventsiooniosaliste konverents

(1) Konventsiooniosaliste konverents koosneb konventsiooniosaliste esindajatest.

(2) Konventsiooniosalised peavad korrapäraselt nõu, et:

a) hõlbustada käesoleva konventsiooni tulemuslikku kohaldamist ja rakendamist,

sealhulgas mis tahes probleemi ning artikli 34 lõike 1 kohaselt tehtud reservatsiooni

või käesoleva konventsiooni kohase deklaratsiooni mõju kindlakstegemist;

b) kaaluda konventsiooni võimalikku täiendamist või muutmist;

c) arutada konventsiooni tõlgendamise ja kohaldamisega seotud küsimusi ja anda

nende kohta konkreetseid soovitusi;

d) soodustada teabevahetust käesoleva konventsiooni rakendamise jaoks olulise õigus-

, poliitika- või tehnoloogiaalase arengu kohta, sealhulgas artiklis 25 määratletud

eesmärkide saavutamiseks;

e) hõlbustada vajaduse korral konventsiooni kohaldamisega seotud vaidluste

lahendamist poolte kokkuleppel ning

ET 8 ET

f) soodustada koostööd asjaomaste sidusrühmadega käesoleva konventsiooni

rakendamise jaoks olulistes küsimustes, korraldades vajaduse korral avalikke

arutelusid.

(3) Konventsiooniosaliste konverentsi kutsub kokku Euroopa Nõukogu peasekretär, kui

see on vajalik või kui konventsiooniosaliste enamik või ministrite komitee seda

taotleb.

(4) Konventsiooniosaliste konverents võtab konsensuse alusel vastu oma töökorra

kaheteistkümne kuu jooksul alates konventsiooni jõustumisest.

(5) Konventsiooniosalisi abistab käesoleva artikli kohaste ülesannete täitmisel Euroopa

Nõukogu sekretariaat.

(6) Konventsiooniosaliste konverents võib teha ministrite komiteele ettepanekuid

asjakohaste eriteadmiste kaasamiseks, et toetada käesoleva konventsiooni

tulemuslikku rakendamist.

(7) Konventsiooniosaline, kes ei ole Euroopa Nõukogu liige, osaleb

konventsiooniosaliste konverentsi tegevuse rahastamises. Ministrite komitee ja

Euroopa Nõukogusse mittekuuluv liige määravad ühiselt kindlaks kõnealuse liikme

panuse.

(8) Konventsiooniosaliste konverents võib Euroopa Nõukogu statuudi (ETS nr 1) artikli

8 alusel otsustada piirata sellise konventsiooniosalise osalemist oma töös, kes ei ole

enam Euroopa Nõukogu liige, kui tegemist on statuudi artikli 3 tõsise rikkumisega.

Ministrite komitee otsusega võib samuti võtta meetmeid konventsiooniosalise suhtes,

kes ei ole Euroopa Nõukogu liige, et lõpetada suhted selle riigiga statuudi artiklis 3

nimetatutega sarnastel põhjustel.

Artikkel 24 – Aruandekohustus

(1) Konventsiooniosaline esitab konventsiooniosaliste konverentsile kahe aasta jooksul

pärast konventsiooniga ühinemist ja seejärel korrapäraste ajavahemike järel aruande,

milles kirjeldab üksikasjalikult artikli 3 lõike 1 punktide a ja b rakendamiseks võetud

meetmeid.

(2) Konventsiooniosaliste konverents määrab vastavalt oma kodukorrale kindlaks

aruande vormi ja sellega seotud menetluse.

Artikkel 25 – Rahvusvaheline koostöö

(1) Konventsiooniosalised teevad koostööd käesoleva konventsiooni eesmärgi

saavutamiseks. Konventsiooniosalisi julgustatakse vajaduse korral aitama riikidel,

kes ei ole käesoleva konventsiooni osalised, tegutseda vastavalt käesolevale

konventsioonile ja saada konventsiooni osaliseks.

(2) Konventsiooniosalised vahetavad vajaduse korral omavahel asjakohast ja kasulikku

teavet tehisintellektiga seotud aspektide kohta, millel võib olla märkimisväärne

positiivne või negatiivne mõju inimõiguste kasutamisele, demokraatia toimimisele ja

õigusriigi põhimõtte järgimisele, sealhulgas riskide ja mõjude kohta, mis on

ilmnenud teadusuuringute käigus või seotud erasektoriga. Konventsiooniosalistel

soovitatakse vajaduse korral kaasata sellisesse teabevahetusse asjaomaseid

sidusrühmi ja riike, kes ei ole käesoleva konventsiooni osalised.

ET 9 ET

(3) Konventsiooniosalisi julgustatakse tugevdama koostööd, vajaduse korral ka

asjaomaste sidusrühmadega, et ennetada ja leevendada tehisintellektisüsteemide

elutsükli jooksul toimuvast tegevusest tulenevat riski ja kahjulikku mõju

inimõigustele, demokraatiale ja õigusriigile.

Artikkel 26 – Tulemuslikud järelevalvemehhanismid

(1) Konventsiooniosaline loob või määrab ühe või mitu tulemuslikku mehhanismi, et

jälgida konventsioonis sätestatud kohustuste täitmist.

(2) Konventsiooniosaline tagab, et sellised mehhanismid täidavad oma ülesandeid

sõltumatult ja erapooletult ning et neil on vajalikud volitused, eksperditeadmised ja

ressursid, et tulemuslikult täita oma ülesannet kontrollida konventsioonis sätestatud

kohustuste täitmist, nagu konventsiooniosalised on need ette näinud.

(3) Kui konventsiooniosaline on kavandanud rohkem kui ühe sellise mehhanismi, võtab

ta võimaluse korral meetmeid, et toetada nendevahelist tulemuslikku koostööd.

(4) Kui konventsiooniosaline on ette näinud mehhanismid, mis erinevad olemasolevast

inimõiguste struktuurist, võtab ta võimaluse korral meetmeid, et toetada tulemuslikku

koostööd lõikes 1 osutatud mehhanismide ja olemasolevate riigisiseste inimõiguste

struktuuride vahel.

VIII peatükk – Lõppsätted

Artikkel 27 – Konventsiooni mõju

(1) Kui kaks või enam konventsiooniosalist on konventsioonis käsitletud küsimustes

juba sõlminud kokkuleppe või lepingu või on oma suhteid muul moel korraldanud,

on neil õigus kohaldada ka asjaomast kokkulepet või lepingut või oma suhteid muul

moel korraldada, kui nad teevad seda viisil, mis ei ole vastuolus käesoleva

konventsiooni sisu ega eesmärgiga.

(2) Piiramata konventsiooni mõtet ja eesmärki ning selle täielikku kohaldamist teiste

konventsiooniosaliste suhtes, kohaldavad need konventsiooniosalised, kes on

Euroopa Liidu liikmed, omavahelistes suhetes konventsiooniga reguleeritud

valdkondades neid valdkondi reguleerivaid Euroopa Liidu õigusnorme. Sama kehtib

ka teiste konventsiooniosaliste suhtes niivõrd, kuivõrd need normid on neile siduvad.

Artikkel 28 – Muudatused

(1) Konventsiooni muudatusettepanekuid võivad esitada konventsiooniosaline, Euroopa

Nõukogu ministrite komitee või konventsiooniosaliste konverents.

(2) Euroopa Nõukogu peasekretär edastab muudatusettepanekud

konventsiooniosalistele.

(3) Konventsiooniosaliste või ministrite komitee muudatusettepanekud edastatakse

konventsiooniosaliste konverentsile, mis esitab ministrite komiteele oma arvamuse

muudatusettepanekute kohta.

(4) Ministrite komitee arutab muudatusettepanekuid ja konventsiooniosaliste konverentsi

arvamusi ning võib muudatuse vastu võtta.

(5) Muudatuse tekst, mille on ministrite komitee lõike 4 kohaselt vastu võtnud,

edastatakse konventsiooniosalistele heakskiitmiseks.

ET 10 ET

(6) Lõike 4 kohaselt vastu võetud muudatus jõustub kolmekümnendal päeval pärast

seda, kui kõik konventsiooniosalised on teavitanud peasekretäri selle heakskiitmisest.

Artikkel 29. Vaidluste lahendamine

Konventsiooni tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidlusi püüavad

konventsiooniosalised lahendada läbirääkimise teel või muul oma valitud rahumeelsel viisil,

sealhulgas konventsiooniosaliste konverentsi kaudu, nagu on sätestatud artikli 23 lõike 2

punktis e.

Artikkel 30 – Allakirjutamine ja jõustumine

(1) Konventsioon on avatud allakirjutamiseks Euroopa Nõukogu liikmesriikidele,

konventsiooni koostamises osalenud mitteliikmesriikidele ja Euroopa Liidule.

(2) Konventsioon ratifitseeritakse või kiidetakse heaks. Ratifitseerimis- või

heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Nõukogu peasekretärile.

(3) Konventsioon jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu

möödumisele päevast, mil viis allakirjutanut, kellest vähemalt kolm on Euroopa

Nõukogu liikmesriigid, on lõike 2 kohaselt väljendanud nõusolekut konventsiooni

siduvuse kohta.

(4) Allakirjutanu suhtes, kes on väljendanud soovi end konventsiooniga siduda, jõustub

konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele

ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmise päevast.

Artikkel 31 – Ühinemine

(1) Konventsiooni jõustumise järel võib Euroopa Nõukogu ministrite komitee pärast

nõupidamist konventsiooniosalistega ja nendelt ühehäälse nõusoleku saamist kutsuda

selle konventsiooniga ühinema riigi, kes ei ole Euroopa Nõukogu liige ega ole

osalenud konventsiooni väljatöötamisel; sellekohane otsus tehakse enamushääletusel

Euroopa Nõukogu statuudi artikli 20 punkti d kohaselt ja ministrite komitees

osalevate konventsiooniosaliste esindajate ühehäälsel otsusel.

(2) Konventsiooniga ühineva riigi suhtes jõustub konventsioon selle kuu esimesel

päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele ühinemiskirja hoiuleandmisest Euroopa

Nõukogu peasekretärile.

Artikkel 32 – Territoriaalne kohaldamine

(1) Riik või Euroopa Liit võib alla kirjutades või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või

ühinemiskirja hoiule andes nimetada territooriumi või territooriumid, mille suhtes

käesolevat konventsiooni kohaldatakse.

(2) Konventsiooniosaline võib hiljem Euroopa Nõukogu peasekretärile saadetava

deklaratsiooniga laiendada konventsiooni kohaldamist muule deklaratsioonis

nimetatud territooriumile. Sellise territooriumi suhtes jõustub konventsioon selle kuu

esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele deklaratsiooni laekumisest

peasekretärile.

(3) Eelmise kahe lõike kohaselt tehtud deklaratsiooni võib selles nimetatud territooriumi

suhtes tagasi võtta, teavitades sellest Euroopa Nõukogu peasekretäri. Tagasivõtmine

ET 11 ET

jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele päevast, mil

peasekretär teate kätte sai.

Artikkel 33 – Föderaalklausel

(1) Föderaalriik võib jätta endale õiguse võtta käesoleva konventsiooni alusel kohustusi

kooskõlas oma aluspõhimõtetega, millega on reguleeritud keskvalitsuse ja

liidumaade või sarnaste territoriaalüksuste vaheline suhe, tingimusel et konventsiooni

kohaldatakse föderaalriigi keskvalitsuse suhtes.

(2) Käesoleva konventsiooni sätete osas, mille kohaldamine kuulub liidumaade või

muude sarnaste territoriaalüksuste jurisdiktsiooni alla, mis ei ole föderatsiooni

põhiseadusliku süsteemi kohaselt kohustatud võtma seadusandlikke meetmeid, teatab

föderaalvalitsus selliste liidumaade pädevatele asutustele oma pooldava arvamuse

nimetatud sätete kohta ja julgustab neid võtma asjakohaseid meetmeid nende

kehtestamiseks.

Artikkel 34 – Reservatsioonid

(1) Iga riik võib Euroopa Nõukogu peasekretärile adresseeritud kirjaliku teatega

allakirjutamise või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmise

ajal deklareerida, et ta kasutab artikli 33 lõikes 1 sätestatud reservatsiooni.

(2) Muid reservatsioone ei või konventsiooni suhtes teha.

Artikkel 35 – Denonsseerimine

(1) Konventsiooniosaline võib konventsiooni igal ajal denonsseerida Euroopa Nõukogu

peasekretärile saadetava teatega.

(2) Denonsseerimine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu

möödumisele päevast, mil teade laekub peasekretärile.

Artikkel 36 – Teavitamine

Euroopa Nõukogu peasekretär teeb Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, konventsiooni

koostamises osalenud mitteliikmesriikidele, Euroopa Liidule, kõigile allakirjutanutele, kõigile

konventsiooniosalistele riikidele, kõigile konventsiooniosalistele ja muudele konventsiooniga

ühinema kutsutud riikidele teatavaks iga:

(a) allakirjutamise;

(b) ratifitseerimis-, heakskiitmis-- või ühinemiskirja hoiuleandmise;

(c) artikli 30 lõigete 3 ja 4 ning artikli 31 lõike 2 kohase konventsiooni jõustumise

kuupäeva;

(d) artikli 28 kohaselt vastu võetud muudatuse ja sellise muudatuse jõustumise

kuupäeva;

(e) artikli 3 lõike 1 punkti b kohaselt esitatud deklaratsiooni;

(f) artikli 34 kohase reservatsiooni ja reservatsiooni tagasivõtmise;

(g) artikli 35 kohase denonsseerimise;

(h) konventsiooniga seotud muu akti, deklaratsiooni, teate või teadaande.

ET 12 ET

Selle kinnituseks on täievolilised esindajad konventsioonile alla kirjutanud.

Koostatud [kuupäev]. [kuu] 202[4]. aastal [koht] inglise ja prantsuse keeles ühes eksemplaris;

mõlemad tekstid on autentsed ja antakse hoiule Euroopa Nõukogu arhiivi. Euroopa Nõukogu

peasekretär edastab tõestatud koopiad kõigile Euroopa Nõukogu liikmesriikidele,

konventsiooni koostamises osalenud mitteliikmesriikidele, Euroopa Liidule ning

konventsiooniga ühinema kutsutud riikidele.

    Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Justiitsministeerium /  / ; Riigikantselei /  / 2-5/24-01113

Resolutsiooni teema: Euroopa Nõukogu tehisintellekti ning inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi raamkonventsiooni allkirjastamine

Adressaat: Justiitsministeerium Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152` lg 1 p 2 ning Vabariigi Valitsuse reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse eelnõu järgneva algatuse kohta, kaasates seejuures olulisi huvigruppe ja osapooli: - Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS Euroopa Nõukogu tehisintellekti ning inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi raamkonventsioonile Euroopa Liidu nimel allakirjutamise kohta, COM(2024) 264.

EISi toimiku nr: 24-0257

Tähtaeg: 26.08.2024

Adressaat: Kaitseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium, Välisministeerium Ülesanne: Palun esitada oma sisend Justiitsministeeriumile seisukohtade kujundamiseks antud eelnõu kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu).

Tähtaeg: 12.08.2024

Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 05.09.2024 istungil ja Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lg 6 kohaselt sellele eelneval nädalal (28.08.2024) EL koordinatsioonikogus. Esialgsed materjalid EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 26.08.2024.

Kinnitaja: Merli Vahar, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja Kinnitamise kuupäev: 12.07.2024 Resolutsiooni koostaja: Elen Nurme [email protected], 693 5201      

.

12.07.2024

Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS Euroopa Nõukogu tehisintellekti ning inimõiguste, demokraatia ja

õigusriigi raamkonventsioonile Euroopa Liidu nimel allakirjutamise kohta, COM(2024) 264

Otsuse ettepanek koordinatsioonikogule

Kujundada seisukoht

Vastutajad

Peavastutaja JM; kaasvastutajad: MKM, SIM, KAM, VM

Tähtajad

Kaasvastutaja sisendi tähtpäev 12.08.2024

KOKi esitamise tähtpäev 28.08.2024

VV esitamise tähtpäev 05.09.2024

Seisukoha valitsusse toomise alus ja põhjendus

Algatuse vastuvõtmisega kaasneks oluline majanduslik või sotsiaalne mõju (RKKTS § 152¹ lg 1 p 2);

Sisukokkuvõte

Raamkonventsioon tehisintellekti (artificial intelllieelncel AI) ning inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete kohta võeti vastu Euroopa Nõukogu Ministrite Komitees 17.05 ning see on plaanis avada allakirjutamiseks Vilniuses 05.09.

Hetkel ei ole selge, kas tegu on EL ainupädevuses oleva rahvusvahelise lepinguga lepingu või segalepinguga, mille allkirjastavad ja millega ühinevad ELi kõrval ka EL liikmesriigid. Lisaks 46 EN liikmesriigile ja ELle osalesid läbirääkimistel mitmed muud riigid (k. a Austraalia, Kanada, Jaapan, USA).

Konventsioon kehtib nii avalikus kui ka erasektoris; erandid on riigi julgeolekule ning teadus- ja arendustegevusele. Konventsioon pakub erasektori reguleerimisel kohustuste täitmiseks kaks võimalust: osapool võib valida, kas kohaldab konventsiooni sätted otseselt või võtab – alternatiivina - lepingu sätete järgimiseks muid meetmeid, austades täielikult lepingut ja

inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtetega seotud rahvusvahelisi kohustusi.

Konventsiooni eesmärk on tagada, et tehisintellektisüsteemide elutsükli jooksul toimuv tegevus oleks täielikult kooskõlas inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõttega.

Konventsiooniosalised rakendavad konventsiooni sätteid seadusandlike, haldus- või muude meetmete abil, võttes arvesse kahjuliku mõju tõsidust ja tõenäosust ning järgides astmelist ja diferentseeritud lähenemisviisi. Konventsiooni tuleks Euroopa Liidus rakendada siiski üksnes tehisintellektimääruse kaudu, millega siin juba ühtlustatakse täielikult tehisintellektisüsteemide turule laskmist, kasutusele võtmist ja kasutamist käsitlevad õigusnormid, ning vajaduse korral muu kehtiva liidu õigustiku kaudu.

Kuivõrd konventsiooni isikuline ja esemeline kohaldamisala langeb kokku tehisintellektimääruse kohaldamisalaga, võib konventsiooni sõlmimine mõjutada liidu ühiseid norme või muuta nende kohaldamisala ELi toimimise lepingu artikli 3 lõike 2 tähenduses. Sellest tulenevalt on Euroopa Komisjon asunud seisukohale, et liidul on ainuvälispädevus konventsiooni sõlmimiseks ning konventsioonile tuleks liidu nimel alla kirjutada kui ELi ainupädevusse kuuluvale lepingule. Samas ei ole mitte kõik liikmesriigid selle tõlgendusega päri. Ebakindluse kõrvaldamisele aitaks kaasa see, kui EL Nõukogu õigustalitus esitaks oma õigusliku analüüsi selles küsimuses kirjalikult.

Eesmärgid

Konventsiooni eesmärk on tagada, et tehisintellektisüsteemide elutsükli jooksul toimuv tegevus oleks täielikult kooskõlas inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõttega.

Kaasamine

Kaasata kõik asjasse puutuvad partnerid ja huvigrupid.

2