Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
Viit | 1.5-1.1/1772-1 |
Registreeritud | 12.07.2024 |
Sünkroonitud | 15.07.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 1.5 Asjaajamine. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendus ja haldus |
Sari | 1.5-1.1 Teabenõuded, märgukirjad, selgitustaotlused |
Toimik | 1.5-1.1/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Eesti Puuetega Inimeste Koda |
Saabumis/saatmisviis | Eesti Puuetega Inimeste Koda |
Vastutaja | Gerli Baida (Sotsiaalministeerium) |
Originaal | Ava uues aknas |
Toompuiestee 10, Tallinn 10137 registrikood 80014660 a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank
tel. 6616629 e-post: [email protected]
Kodulehekülg: www.epikoda.ee
10.07.2024 nr 40
Riigikogu
Riigikogu rahanduskomisjon
Riigikogu sotsiaalkomisjon
Riigikogu põhiseaduskomisjon
Reformierakonna fraktsioon
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon
Eesti200 fraktsioon
Keskerakonna fraktsioon
EKRE fraktsioon
Isamaa fraktsioon
Eesti Puuetega Inimeste Koja, Eesti Liikumispuuetega Inimeste Liidu, Eesti Pimedate
Liidu, Eesti Psüühikahäiretega Inimeste ja Lähedaste Huvikaitse Liidu ja Eesti
Vaimupuudega Inimeste Tugiliidu ühispöördumine Riigikogu poole seoses
mootorsõidukimaksu menetlemisega
President jättis 25.juunil oma otsusega mootorsõidukimaksu seaduse välja kuulutamata.
Peamiseks põhjuseks puudega inimeste ebavõrdne kohtlemine. Presidendi peamine seisukoht oli,
et sarnases olukorras olevaid inimesi koheldakse ebavõrdselt, sest osad neist saavad puudetoetuse
tõusu ja maksuvabastuse ja teised peavad maksma maksu ja ei saa puudetoetuse tõusu.
Toompuiestee 10, Tallinn 10137 registrikood 80014660 a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank
tel. 6616629 e-post: [email protected]
Kodulehekülg: www.epikoda.ee
Mootorsõidukimaksu teema on olnud pikka aega arutamisel ning selle aja jooksul on arutatud
erinevaid võimalusi, mõjusid, põhimõtteid. Eesti Puuetega Inimeste Koja algne soov oli saada
maksuvabastus eelkõige neile sihtgruppidele, kelle jaoks iseseisev ühistranspordi
kasutamine nii tervisliku seisundi kui ligipääsetavuse tõttu on keeruline, kui mitte võimatu.
Meie liikmesorganisatsioonidega maksudebati käigus arutelusid pidades leidsime ühiselt,
et lausaline maksuvabastus ei ole ilmtingimata see, mida heitlikul poliitmaastikul taotleda,
sest puudega inimeste ja nende perede vaatest on palju teemasid, mis riigipoolset ja seega
ka kaaskodanike poolset tuge ja panust eeldavad – kvaliteetsed ja kättesaadavad teenused,
ligipääsetavus, ajakohased ja sihitud toetused, mis kõik on vajalikud eelkõige selleks, et
puudega inimesed ja nende lähedased saaksid võimalikult võrdväärselt ühiskonnaelus
osaleda, haridust omandada, ka tööl käia.
Oleme mures, kuidas valitsus otsustab tõlgendada võrdse kohtlemise põhimõtte käsitlemist
puudega inimeste kahjuks. Meedia vahendusel on meieni jõudnud info, et valitsus soovib
mootorsõidukimaksu seaduse vastu võtta ja puudega inimeste erisuse seadusest välja võtta.
Alternatiivmeetmete hulgas pakutakse Sotsiaalministeeriumi poolt puudega inimestele
abivahendite piirmäärade tõstmist, mis muudavad mõne sihtgrupi jaoks abivahendi soodsamaks,
kuid meedet ei saa võrdlusesse panna mootorsõidukimaksu erisustega, sest need täidavad kahte
väga erinevat eesmärki. Seega on puuetega inimeste esindusorganisatsioonidele pakutud
alternatiivlahendused arusaamatud. Poliitikute poolt on olnud ka ettepanekuid, et maksuerisuse
asemel tuleks suunata vahendeid kohalikku omavalitsusse, kes saab vajaduspõhiselt inimesi
toetada. Tuletame meelde, et Õiguskantsler küsis oma 18.10.2023 seisukohas, kas uue
sotsiaalmeetme loomine ja rahastamine riigieelarvest ei too kaasa suuremat halduskoormust ja
kulusid, kui erandite ja soodustuste sätestamine seadusega?
Eesti on võtnud endale Puuetega Inimeste Õiguste Konventsiooniga kohustuse soodustada
puuetega inimeste isiklikku liikumisvõimet nende endi poolt valitud viisil ja ajal ning
taskukohase hinnaga (artikkel 20). Ka paljud teised Euroopa riigid on arvestanud
mootorsõidukimaksu kehtestamisel puuetega inimestega, näiteks Lätis on maksuerisused
puuetega inimestele ja puudega last kasvatavatele peredele. Soomes võimaldatakse automaksu
tagastust liikumispuude, nägemispuude või ka muu puude korral kui see põhjustab püsivat kahju.
Toompuiestee 10, Tallinn 10137 registrikood 80014660 a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank
tel. 6616629 e-post: [email protected]
Kodulehekülg: www.epikoda.ee
UK-s on maksuerisused liikumisraskustega inimestele, sh nägemispuue, liitpuue. Ka
Õiguskantsler on oma seisukohas välja toonud, et näiteks saaks puuetega inimesele või tema
määratud inimesele kuuluva auto aastamaksust vabastada, nõuda vaid baasosa (50 eurot)
maksmist või rakendada sarnaselt Ühendkuningriigiga põhimõtet, et puuetega inimestele on
kehtestatud sõiduki aastamaksu tasumisel 50-protsendine soodustus.
Võrdne kohtlemine on alustala, millest ükski riigi poliitiline otsus mööda vaadata ei saa.
Maksu kehtestamine ja selle kogumine on riigi pikaajaline plaan, mida ei saa teha päriselt
hindamata, mida maksukoormus ühe või teise sihtgrupi jaoks toob. Tajume, et riigi
rahaline olukord on kriitiline ja pingutusi kokkuhoiuks peavad leidma kõik valdkonnad,
kuid tuletame meelde, et puudega inimesed on põhiseaduse järgi riigi erilise hoole ja kaitse
all – ja seda nii maksu- kui ka sotsiaalpoliitikat tehes. Kindlasti ei saa maksupoliitikat tehes
jätta erisusi välja põhjusel, et on osa ühiskonnast, kes hakkavad süsteemi ära kasutama.
See ei ole õiglane inimeste suhtes, kes erisusi vajavad.
Võrdse kohtlemisega arvestamine ei saa olla ühegi poliitika, seaduse, otsuse juures ainult
juriidiline defekt, mida kergekäeliselt eemaldada, vaid päriselt kaaludes ja mõjusid hinnates,
kuidas üks või teine ühiskonnagrupp jõuab kohustusi kanda.
Statistikaameti andmetel ei ole suhtelises vaesuses elavate inimeste riigi keskmine võrreldes
10 aasta taguse ajaga oluliselt muutunud (2011- 17,5% vs 2022- 22,5%), samas suhtelises
vaesuses elavate puuetega inimeste arv on 10 aastaga kahekordistunud (2011- 26,1% vs
2022- 45,4%). Mootorsõidukimaksu seaduse väljatöötamisel väljapakutud puudetoetuste
tõusud on pisike leevendus 18 aastat muutumatuna püsinud puudetoetustele. Puuetega
inimeste sotsiaaltoetused on seaduse järgi mõeldud puudest tingitud lisakulude osaliseks
hüvitamiseks (Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus § 1 lg 2) ning puuetega inimeste
sotsiaaltoetuste tõstmine on hädavajalik sõltumata mootorsõidukimaksust. Samuti on riik
võtnud endale Puuetega Inimeste Õiguste Konventsiooniga kohustuse vähendada vaesuse
negatiivset mõju puudega inimestele. Vaadates otsa vaesusnäitajatele, teeb murelikuks ka
asjaolu, et arutluse all on mitmete maksude tõstmine, tulumaksuvaba miinumi kaotamine,
Toompuiestee 10, Tallinn 10137 registrikood 80014660 a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank
tel. 6616629 e-post: [email protected]
Kodulehekülg: www.epikoda.ee
mis lööb kõige rohkem madala sissetulekuga inimesi ja leibkondi, kuhu kuuluvad ka
eeltoodud näitajate alusel puudega inimesed.
EPIKoda on seisukohal, et täiendavate sotsiaalmeetmetega mootorsõidukimaksu erisuste
asendamist ei ole asjakohane ega loogiline teha. Jääme oma seisukoha juurde, et vabastada
tuleks mootorsõidukimaksust raske ja sügava liikumispuudega, nägemispuudega ja
intellektipuudega inimesed, sest nemad on kõige haavatavamad olukorras, kus neil tuleb
tervisliku seisundi, ligipääsetavuse tõttu ühistranspordi asemel kasutada isiklikku või
perekonnaliikme sõiduautot.
Nagu me presidendi otsuse järgselt Vikerraadio eetris sõnasime – oleks kõige suurem
kahju, kui võrdse kohtlemise põhimõtet rakendatakse moel, millega 2400+ inimest jäetakse
ilma maksuerisusest, selle asemel, et erisusest puudutatud sihtgruppi laiendada. Samuti on
murettekitav, kui raske ja sügava puudega lapsed ja sügava puudega tööealised inimesed
pikalt oodatud ja ministeeriumi poolt lubatud puudetoetuste tõusust peaksid ilma jääma.
Lugupidamisega
(digitaalselt allkirjastatud) Maarja Krais-Leosk Tegevjuht Eesti Puuetega Inimeste Koda
Veiki Laan
Tegevjuht
Eesti Liikumispuuetega Inimeste Liit
Helle Känd
Juhatuse liige
Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliit
Jakob Rosin
Juhatuse esimees
Eesti Pimedate Liit
Lenne Lillepuu
Juhatuse esinaine
Eesti Psüühikahäiretega Inimeste ja Lähedaste
Huvikaitse Liit
Sama: Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium
Tere
Edastan Eesti Puuetega Inimeste Koja, Eesti Liikumispuuetega Inimeste Liidu, Eesti Pimedate Liidu, Eesti Psüühikahäiretega Inimeste ja Lähedaste Huvikaitse Liidu ja Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliidu ühispöördumine Riigikogu poole seoses mootorsõidukimaksu menetlemisega.
Lugupidamisega
|
Kristi Kähär Toetuste- ja teenustealase huvikaitse nõunik | Eesti Puuetega Inimeste Koda Policy officer of benefits and services | Estonian Chamber of People with Disabilities +372 5401 0462
|
Liitu Eesti Puuetega Inimeste Koja uudiskirjaga!
Toompuiestee 10, Tallinn 10137 registrikood 80014660 a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank
tel. 6616629 e-post: [email protected]
Kodulehekülg: www.epikoda.ee
10.07.2024 nr 40
Riigikogu
Riigikogu rahanduskomisjon
Riigikogu sotsiaalkomisjon
Riigikogu põhiseaduskomisjon
Reformierakonna fraktsioon
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon
Eesti200 fraktsioon
Keskerakonna fraktsioon
EKRE fraktsioon
Isamaa fraktsioon
Eesti Puuetega Inimeste Koja, Eesti Liikumispuuetega Inimeste Liidu, Eesti Pimedate
Liidu, Eesti Psüühikahäiretega Inimeste ja Lähedaste Huvikaitse Liidu ja Eesti
Vaimupuudega Inimeste Tugiliidu ühispöördumine Riigikogu poole seoses
mootorsõidukimaksu menetlemisega
President jättis 25.juunil oma otsusega mootorsõidukimaksu seaduse välja kuulutamata.
Peamiseks põhjuseks puudega inimeste ebavõrdne kohtlemine. Presidendi peamine seisukoht oli,
et sarnases olukorras olevaid inimesi koheldakse ebavõrdselt, sest osad neist saavad puudetoetuse
tõusu ja maksuvabastuse ja teised peavad maksma maksu ja ei saa puudetoetuse tõusu.
Toompuiestee 10, Tallinn 10137 registrikood 80014660 a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank
tel. 6616629 e-post: [email protected]
Kodulehekülg: www.epikoda.ee
Mootorsõidukimaksu teema on olnud pikka aega arutamisel ning selle aja jooksul on arutatud
erinevaid võimalusi, mõjusid, põhimõtteid. Eesti Puuetega Inimeste Koja algne soov oli saada
maksuvabastus eelkõige neile sihtgruppidele, kelle jaoks iseseisev ühistranspordi
kasutamine nii tervisliku seisundi kui ligipääsetavuse tõttu on keeruline, kui mitte võimatu.
Meie liikmesorganisatsioonidega maksudebati käigus arutelusid pidades leidsime ühiselt,
et lausaline maksuvabastus ei ole ilmtingimata see, mida heitlikul poliitmaastikul taotleda,
sest puudega inimeste ja nende perede vaatest on palju teemasid, mis riigipoolset ja seega
ka kaaskodanike poolset tuge ja panust eeldavad – kvaliteetsed ja kättesaadavad teenused,
ligipääsetavus, ajakohased ja sihitud toetused, mis kõik on vajalikud eelkõige selleks, et
puudega inimesed ja nende lähedased saaksid võimalikult võrdväärselt ühiskonnaelus
osaleda, haridust omandada, ka tööl käia.
Oleme mures, kuidas valitsus otsustab tõlgendada võrdse kohtlemise põhimõtte käsitlemist
puudega inimeste kahjuks. Meedia vahendusel on meieni jõudnud info, et valitsus soovib
mootorsõidukimaksu seaduse vastu võtta ja puudega inimeste erisuse seadusest välja võtta.
Alternatiivmeetmete hulgas pakutakse Sotsiaalministeeriumi poolt puudega inimestele
abivahendite piirmäärade tõstmist, mis muudavad mõne sihtgrupi jaoks abivahendi soodsamaks,
kuid meedet ei saa võrdlusesse panna mootorsõidukimaksu erisustega, sest need täidavad kahte
väga erinevat eesmärki. Seega on puuetega inimeste esindusorganisatsioonidele pakutud
alternatiivlahendused arusaamatud. Poliitikute poolt on olnud ka ettepanekuid, et maksuerisuse
asemel tuleks suunata vahendeid kohalikku omavalitsusse, kes saab vajaduspõhiselt inimesi
toetada. Tuletame meelde, et Õiguskantsler küsis oma 18.10.2023 seisukohas, kas uue
sotsiaalmeetme loomine ja rahastamine riigieelarvest ei too kaasa suuremat halduskoormust ja
kulusid, kui erandite ja soodustuste sätestamine seadusega?
Eesti on võtnud endale Puuetega Inimeste Õiguste Konventsiooniga kohustuse soodustada
puuetega inimeste isiklikku liikumisvõimet nende endi poolt valitud viisil ja ajal ning
taskukohase hinnaga (artikkel 20). Ka paljud teised Euroopa riigid on arvestanud
mootorsõidukimaksu kehtestamisel puuetega inimestega, näiteks Lätis on maksuerisused
puuetega inimestele ja puudega last kasvatavatele peredele. Soomes võimaldatakse automaksu
tagastust liikumispuude, nägemispuude või ka muu puude korral kui see põhjustab püsivat kahju.
Toompuiestee 10, Tallinn 10137 registrikood 80014660 a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank
tel. 6616629 e-post: [email protected]
Kodulehekülg: www.epikoda.ee
UK-s on maksuerisused liikumisraskustega inimestele, sh nägemispuue, liitpuue. Ka
Õiguskantsler on oma seisukohas välja toonud, et näiteks saaks puuetega inimesele või tema
määratud inimesele kuuluva auto aastamaksust vabastada, nõuda vaid baasosa (50 eurot)
maksmist või rakendada sarnaselt Ühendkuningriigiga põhimõtet, et puuetega inimestele on
kehtestatud sõiduki aastamaksu tasumisel 50-protsendine soodustus.
Võrdne kohtlemine on alustala, millest ükski riigi poliitiline otsus mööda vaadata ei saa.
Maksu kehtestamine ja selle kogumine on riigi pikaajaline plaan, mida ei saa teha päriselt
hindamata, mida maksukoormus ühe või teise sihtgrupi jaoks toob. Tajume, et riigi
rahaline olukord on kriitiline ja pingutusi kokkuhoiuks peavad leidma kõik valdkonnad,
kuid tuletame meelde, et puudega inimesed on põhiseaduse järgi riigi erilise hoole ja kaitse
all – ja seda nii maksu- kui ka sotsiaalpoliitikat tehes. Kindlasti ei saa maksupoliitikat tehes
jätta erisusi välja põhjusel, et on osa ühiskonnast, kes hakkavad süsteemi ära kasutama.
See ei ole õiglane inimeste suhtes, kes erisusi vajavad.
Võrdse kohtlemisega arvestamine ei saa olla ühegi poliitika, seaduse, otsuse juures ainult
juriidiline defekt, mida kergekäeliselt eemaldada, vaid päriselt kaaludes ja mõjusid hinnates,
kuidas üks või teine ühiskonnagrupp jõuab kohustusi kanda.
Statistikaameti andmetel ei ole suhtelises vaesuses elavate inimeste riigi keskmine võrreldes
10 aasta taguse ajaga oluliselt muutunud (2011- 17,5% vs 2022- 22,5%), samas suhtelises
vaesuses elavate puuetega inimeste arv on 10 aastaga kahekordistunud (2011- 26,1% vs
2022- 45,4%). Mootorsõidukimaksu seaduse väljatöötamisel väljapakutud puudetoetuste
tõusud on pisike leevendus 18 aastat muutumatuna püsinud puudetoetustele. Puuetega
inimeste sotsiaaltoetused on seaduse järgi mõeldud puudest tingitud lisakulude osaliseks
hüvitamiseks (Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus § 1 lg 2) ning puuetega inimeste
sotsiaaltoetuste tõstmine on hädavajalik sõltumata mootorsõidukimaksust. Samuti on riik
võtnud endale Puuetega Inimeste Õiguste Konventsiooniga kohustuse vähendada vaesuse
negatiivset mõju puudega inimestele. Vaadates otsa vaesusnäitajatele, teeb murelikuks ka
asjaolu, et arutluse all on mitmete maksude tõstmine, tulumaksuvaba miinumi kaotamine,
Toompuiestee 10, Tallinn 10137 registrikood 80014660 a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank
tel. 6616629 e-post: [email protected]
Kodulehekülg: www.epikoda.ee
mis lööb kõige rohkem madala sissetulekuga inimesi ja leibkondi, kuhu kuuluvad ka
eeltoodud näitajate alusel puudega inimesed.
EPIKoda on seisukohal, et täiendavate sotsiaalmeetmetega mootorsõidukimaksu erisuste
asendamist ei ole asjakohane ega loogiline teha. Jääme oma seisukoha juurde, et vabastada
tuleks mootorsõidukimaksust raske ja sügava liikumispuudega, nägemispuudega ja
intellektipuudega inimesed, sest nemad on kõige haavatavamad olukorras, kus neil tuleb
tervisliku seisundi, ligipääsetavuse tõttu ühistranspordi asemel kasutada isiklikku või
perekonnaliikme sõiduautot.
Nagu me presidendi otsuse järgselt Vikerraadio eetris sõnasime – oleks kõige suurem
kahju, kui võrdse kohtlemise põhimõtet rakendatakse moel, millega 2400+ inimest jäetakse
ilma maksuerisusest, selle asemel, et erisusest puudutatud sihtgruppi laiendada. Samuti on
murettekitav, kui raske ja sügava puudega lapsed ja sügava puudega tööealised inimesed
pikalt oodatud ja ministeeriumi poolt lubatud puudetoetuste tõusust peaksid ilma jääma.
Lugupidamisega
(digitaalselt allkirjastatud) Maarja Krais-Leosk Tegevjuht Eesti Puuetega Inimeste Koda
Veiki Laan
Tegevjuht
Eesti Liikumispuuetega Inimeste Liit
Helle Känd
Juhatuse liige
Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliit
Jakob Rosin
Juhatuse esimees
Eesti Pimedate Liit
Lenne Lillepuu
Juhatuse esinaine
Eesti Psüühikahäiretega Inimeste ja Lähedaste
Huvikaitse Liit
Sama: Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium