Arvamuse edastamine




11.07.2024 nr 19
Sotsiaalministeerium


Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon (ESTA) tänab kaasamise eest tagasisidestamaks Riigilõivuseaduse muutmise ja narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse (riigilõivud tervise- ja sotsiaalvaldkonnas) eelnõud. ESTA jagab mõtteid käesoleva eelnõuga seoses.

Seletuskirjas lk 13 on toodud: “Sotsiaalhoolekande seaduse alusel tehtavate toimingute eest laekus 2023. aastal riigieelarvesse 2560 eurot. Riigilõivumäära tõstmisega 32 eurolt 100 eurole oleks 2025. aastal hinnanguline tulu riigieelarvele 5440 eurot (2023. aasta prognoosi alusel)”. Saadav tulu on planeeritud küll riigieelarvesse aga kas uued summad katavad vajalikke tehtavaid (lisa)töid taotluste menetlemiseks selliselt, et see kajastuks kuidagi ka töötajate töötasus?


Seletuskirjas lk 14 on toodud: “Eelnõu § 1 punktidega 25–30 täiendatakse RLS §-e 286–2865 ja kehtestatakse riigilõiv 50 eurot sotsiaalteenuse osutamise tegevusloal märgitud tegevuskohaga seotud muutmise taotluse läbivaatamise eest.” Saame aru, et tegevusloa taotluse esitamise eest on tasu 100 eurot. Kui olemasoleval loal on tarvis muuta tegevuskoha andmeid, siis antud taotluse esitamine on tasuline, mille hind on 50 eurot. Milline on praegune olukord, kas teenuse osutajad pigem annavad koheselt märku, kui nende tegevusaadress on muutunud? Saame aru, et see on seadusest tulenev kohustus aga siiski on ilmselt teenuseosutajaid, kes viivitavad antud info edastamisega. Veel enam, kui antud muudatuse tegemine on tasuline. Kas võib tekkida olukord, kus teenuseosutajad ei anna muutnud asukohast märku? Kas on mõeldud, et seetõttu võib ametnike töömaht suureneda? Kas selles osas on planeeritud automaatseid tegevusi nt automaatteavitus, tuletamaks meelde info edastamise kohustust?

Seletuskirjas lk 15 on toodud: “Tegevuskohaga seotud muutmise taotluste läbivaatamise eest riigilõivumäärade kehtestamisel on lähtutud põhimõttest, et kui esmakordne tegevusloa läbivaatamise eest võetav riigilõiv on eelnõu jõustumisel 100 eurot, siis tegevuskohaga seotud muutmise taotluse läbivaatamise eest võetav riigilõiv on 50 eurot, kuna tegevuste maht, mida kontrollida, on väiksem.”. Arvestades, et tegevusloa taotluse esitamise riigilõiv on 100 eurot, mis hõlmab endas mitmeid tegevusi, millele on viidatud ka seletuskirjas. Küll aga tekkis küsimus, kas tegevuskohaga seotud muudatuse taotluse läbivaatamise eest küsitav riigilõiv 50 eurot on proportsioonaalne tehtava töö mahuga? Arvestades, et see on pool terve tegevusloa taotluse hinnast. Millest on antud summa 50 eurot kujunenud?

Seletuskirjas lk 15 on toodud: “Sarnaselt riigilõivuga esmakordse tegevusloa taotluse läbivaatamise eest ei kata ka tegevusloa muutmise taotluse eest määratav riigilõiv ära Sotsiaalkindlustusameti kõiki menetlusega seotud kulusid, kuid ka siin tuleb võtta täiendavalt arvesse sotsiaal- ja majanduspoliitilisi kaalutlusi, et riigilõiv ei muutuks majanduslikuks takistuseks oluliste sotsiaalteenuste osutamisel või tegevusloa andmete uuendamisel.”
Kui riigilõivu eest saadav tulu ei kata ära kõiki vajalikke kulusid, siis tasuks vaadata, millised on need tegevused sh lisategevused, mida spetsialistid tegema peavad, mis eelarvesse ei mahu. Vajadusel mõelda, kas ametkond saab ise midagi ära teha, näiteks vaadata üle, kas taotlused ja edastatav info on piisavalt selged, konkreetsed ja üheselt mõistetavad. Olemasolevaid ja täiendavaid toiminguid tegevad ametnikud peavad saama enda töö eest tasu ning antud juhul tuleb tasu riigieelarvest. Kui eelarves ei ole tegevustega sh lisategevustega arvestatud, siis tasuks mõelda, kas on midagi, mida saaks automatiseerida. Samas ei tohiks lisatööd väga suures mahus tekkidagi, kui süsteem on hästi läbi mõeldud ja toimiv. Juhul kui tekib olukord, kus teenuse osutaja tegevuse või tegevusetuse tõttu suureneb töömaht ja olukorra lahendamine vajab lisaressurssi, siis on oluline meeles pidada, et olemasolevate ressurssidega ei saa seda lõputult teha. Tasuks mõelda, millised on need konkreetsed olukorrad, mis vajavad lisatähelepanu, kas neid saab kuidagi ennetada, olukordade lahendamisel võtta konkreetsem hoiak või on hoopis mõni muu viis.




Lugupidamisega

Allkirjastatud digitaalselt

Kairit Lindmäe
Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon
Juhatuse esimees




11.07.2024 nr 19
Sotsiaalministeerium


Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon (ESTA) tänab kaasamise eest tagasisidestamaks Riigilõivuseaduse muutmise ja narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse (riigilõivud tervise- ja sotsiaalvaldkonnas) eelnõud. ESTA jagab mõtteid käesoleva eelnõuga seoses.

Seletuskirjas lk 13 on toodud: “Sotsiaalhoolekande seaduse alusel tehtavate toimingute eest laekus 2023. aastal riigieelarvesse 2560 eurot. Riigilõivumäära tõstmisega 32 eurolt 100 eurole oleks 2025. aastal hinnanguline tulu riigieelarvele 5440 eurot (2023. aasta prognoosi alusel)”. Saadav tulu on planeeritud küll riigieelarvesse aga kas uued summad katavad vajalikke tehtavaid (lisa)töid taotluste menetlemiseks selliselt, et see kajastuks kuidagi ka töötajate töötasus?


Seletuskirjas lk 14 on toodud: “Eelnõu § 1 punktidega 25–30 täiendatakse RLS §-e 286–2865 ja kehtestatakse riigilõiv 50 eurot sotsiaalteenuse osutamise tegevusloal märgitud tegevuskohaga seotud muutmise taotluse läbivaatamise eest.” Saame aru, et tegevusloa taotluse esitamise eest on tasu 100 eurot. Kui olemasoleval loal on tarvis muuta tegevuskoha andmeid, siis antud taotluse esitamine on tasuline, mille hind on 50 eurot. Milline on praegune olukord, kas teenuse osutajad pigem annavad koheselt märku, kui nende tegevusaadress on muutunud? Saame aru, et see on seadusest tulenev kohustus aga siiski on ilmselt teenuseosutajaid, kes viivitavad antud info edastamisega. Veel enam, kui antud muudatuse tegemine on tasuline. Kas võib tekkida olukord, kus teenuseosutajad ei anna muutnud asukohast märku? Kas on mõeldud, et seetõttu võib ametnike töömaht suureneda? Kas selles osas on planeeritud automaatseid tegevusi nt automaatteavitus, tuletamaks meelde info edastamise kohustust?

Seletuskirjas lk 15 on toodud: “Tegevuskohaga seotud muutmise taotluste läbivaatamise eest riigilõivumäärade kehtestamisel on lähtutud põhimõttest, et kui esmakordne tegevusloa läbivaatamise eest võetav riigilõiv on eelnõu jõustumisel 100 eurot, siis tegevuskohaga seotud muutmise taotluse läbivaatamise eest võetav riigilõiv on 50 eurot, kuna tegevuste maht, mida kontrollida, on väiksem.”. Arvestades, et tegevusloa taotluse esitamise riigilõiv on 100 eurot, mis hõlmab endas mitmeid tegevusi, millele on viidatud ka seletuskirjas. Küll aga tekkis küsimus, kas tegevuskohaga seotud muudatuse taotluse läbivaatamise eest küsitav riigilõiv 50 eurot on proportsioonaalne tehtava töö mahuga? Arvestades, et see on pool terve tegevusloa taotluse hinnast. Millest on antud summa 50 eurot kujunenud?

Seletuskirjas lk 15 on toodud: “Sarnaselt riigilõivuga esmakordse tegevusloa taotluse läbivaatamise eest ei kata ka tegevusloa muutmise taotluse eest määratav riigilõiv ära Sotsiaalkindlustusameti kõiki menetlusega seotud kulusid, kuid ka siin tuleb võtta täiendavalt arvesse sotsiaal- ja majanduspoliitilisi kaalutlusi, et riigilõiv ei muutuks majanduslikuks takistuseks oluliste sotsiaalteenuste osutamisel või tegevusloa andmete uuendamisel.”
Kui riigilõivu eest saadav tulu ei kata ära kõiki vajalikke kulusid, siis tasuks vaadata, millised on need tegevused sh lisategevused, mida spetsialistid tegema peavad, mis eelarvesse ei mahu. Vajadusel mõelda, kas ametkond saab ise midagi ära teha, näiteks vaadata üle, kas taotlused ja edastatav info on piisavalt selged, konkreetsed ja üheselt mõistetavad. Olemasolevaid ja täiendavaid toiminguid tegevad ametnikud peavad saama enda töö eest tasu ning antud juhul tuleb tasu riigieelarvest. Kui eelarves ei ole tegevustega sh lisategevustega arvestatud, siis tasuks mõelda, kas on midagi, mida saaks automatiseerida. Samas ei tohiks lisatööd väga suures mahus tekkidagi, kui süsteem on hästi läbi mõeldud ja toimiv. Juhul kui tekib olukord, kus teenuse osutaja tegevuse või tegevusetuse tõttu suureneb töömaht ja olukorra lahendamine vajab lisaressurssi, siis on oluline meeles pidada, et olemasolevate ressurssidega ei saa seda lõputult teha. Tasuks mõelda, millised on need konkreetsed olukorrad, mis vajavad lisatähelepanu, kas neid saab kuidagi ennetada, olukordade lahendamisel võtta konkreetsem hoiak või on hoopis mõni muu viis.




Lugupidamisega

Allkirjastatud digitaalselt

Kairit Lindmäe
Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon
Juhatuse esimees