MTÜ Convictus Eesti_vastus

MTÜ Convictus Eesti

[email protected]

Teie 04.07.2024 nr

Meie 12.07.2024 nr 14-5/241119/2404145

Hea avaldaja

Palusite õiguskantsleril kontrollida karistusregistri seaduse § 28 põhiseaduspärasust. Leidsite, et

Riigi Teatajas olevad karistusandmete kättesaadavust tuleb pärast teatud perioodi piirata. Teie

hinnangul on inimestel keeruline ennast ühiskonnas tõestada, kuna neid puudutavad kohtulahendid

on avalikult kättesaadavad ja isegi pärast 10 aastat seaduskuulekat elu võivad nad silmitsi seista

raskustega töökoha leidmisel või pangalaenu saamisel.

Karistusregistri seaduse (KarRS) § 28 järgi asendatakse avalikustatud kohtulahendites või muudes

registrisse kandmise aluseks olnud ametnike avalikustatud otsustes pärast isiku karistusandmete

kustutamist registrist isiku nimi initsiaalide või tähemärgiga.

Isiku nime ei asendata, kui isik on süüdi mõistetud karistusseadustiku §-s 89–93, 95–112 või 114, §

133 lõikes 2, § 134 lõikes 2, §-s 135, 141 või 142, § 143 lõikes 2, § 1431 lõike 2 punktis 1, §-s 144–

146, 175–179, 184, 185, 187, 237, 255, 256, 268, 394, 403–405, 414, 415 või 418 sätestatud süüteo

toimepanemise eest.

Vastavalt põhiseaduse §-le 11 tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega.

Piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate

õiguste ja vabaduste olemust. Piiratavateks põhiõigusteks on praegusel juhul perekonna- ja eraelu

puutumatus (PS § 26) ning igaühe õigus informatsioonilisele enesemääramisele (§ 19). Põhiseaduse

§ 26 teisest lausest tulenevalt võib inimese eraelu puutumatuse õigust piirata vaid seaduses

sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste

kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Seega on Riigikogu ülesanne

seadusandjana hoolikalt kaaluda, kui palju võib inimese kohta käivaid andmeid avalikustada.

Kõnealune säte on seaduses juba 1. jaanuarist 2008. Isikuandmete kaitse seaduse eelnõu (1026 SE)

seletuskirja kohaselt oli KarRS § 28 teises lauses sätestatud erandi eesmärk eelkõige kuritegevuse

ennetamine ning andmete avalikustamist õigustas avalik huvi. Leiti, et põhjendatud on piirata

avalikustamise lõpetamise nõudeõigust teatud eriti ühiskonnaohtlike süütegude toimepanemise eest

süüdimõistetud isikute puhul, arvestades avalikustamise preventiivset toimet, teo toimepanemise

ulatust või rikkumise raskust. Kuritegude koosseisude loetelu koostamisel lähtuti kuriteo

ohtlikkusest ühiskonnale, mõjust alaealise normaalsele arengule, isiku võimalikust panusest kuriteo

toimepanemisel, tahtluse astmest, tekitatud kahju liigist ja suurusest ning seadusandja poolt

sätestatud karistusest. Kokkuvõtvalt leiti, et eriti just ühiskonnaohtlike süütegude toimepanijate

puhul kaalub avalik huvi üles andmesubjekti erahuvi teda negatiivselt iseloomustavate andmete

avalikustamise lõpetamiseks ka pärast karistuse kustumise tähtaega. KarRS § 28 teises lauses

2

sätestatud erandit selgitati ka 2010. a karistusregistri seaduse eelnõu (762 SE) seletuskirjas, milles

märgiti, et võimalus saada karistusandmeid teise isiku kohta aitab omakorda kaasa isikute õiguste ja

vabaduste kaitsele.

Õiguskantsler tõstatas 2010. aastal karistusregistri seaduse eelnõule arvamust avaldades ka

küsimuse KarRS § 28 ulatusest ja võimalikust ebaproportsionaalsusest. Õiguskantsler juhtis

Riigikogu õiguskomisjoni tähelepanu asjaolule, et teatud aja (nt 10 või 20 aasta) möödudes ei

pruugi sellises ulatuses avalikustamine olla enam õiguspärane (isiku eraõigus kaalub avaliku huvi

üle) ning viitas võimalusele lisada sättesse kohtu kaalutlusõigust lubav säte. Õiguskomisjonis leiti

siiski, et kuna normis loetletud kuritegude näol on tegemist ühtede kõige raskematega ja ühiskonnas

hukkamõistetavatega süütegudega, siis on avalikkusel õigus teada ka tegude toime pannud isikuid

ning kujundada antud teadmise valguses oma käitumist nende suhtes. Samuti rõhutati, et need

konkreetselt KarRS § 28 teises lauses nimetatud kuriteokoosseisud on välja valitud peale põhjalikku

ja hoolikat kaalumist.

Õiguskantsler hindas KarRS § 28 regulatsiooni ka 2014.aastal ning leidis, et KarRS § 28 ei ole

vastuolus põhiseadusega, kuna sellist riivet õigustab avalikustamise preventiivne mõju,

kuritegevuse ennetamine ja avalik huvi teada lisaks sättes viidatud kuritegude toimepanemisele ja

karistamisele ka teo toimepannud isikuid (õiguskantsleri 22.10.2014 seisukoht nr 6-

1/141256/1404394). Kuigi õiguskantsler ei pidanud KarRS § 28 regulatsiooni abstraktselt hinnates

põhiseadusevastaseks, kuna Riigikogu eesmärgid ja põhjendused on mõistetavad, ei saa välistada, et

mingil ajahetkel ja asjaoludel võib kõnealune riive osutuda siiski ebaproportsionaalseks. Seda eriti

juhul, kui mõistetud karistus on kustunud ning inimene on elanud õiguskuulekat elu.

Sellisel juhul on konkreetsel inimesel oma õiguste kaitseks kõige tõhusam pöörduda maakohtu

poole taotlusega asendada oma nimi kohtulahendis initsiaalidega, tuues ühtlasi välja, et KarRS § 28

teine lause võib olla vastuolus põhiseadusega, kuna ei võimalda näiteks kaalumist, kas konkreetse

kuriteo toimepanemise asjaolud on sellised, mis jätkuvalt õigustavad kohtulahendis nime

avalikustamist. Ühtlasi võiks juhtida kohtu tähelepanu sellele, et puuduvad kehtivad karistused ning

ka selgitada, kuidas karistusandmete jätkuv avalikustamine inimest mõjutab (keeruline leida tööd,

pangad keelduvad laenu väljastamisest jne). Nii saab konkreetse juhtumi asjaoludele tuginedes

paremini analüüsida kõnealuse normi põhiseaduspärasust. Samuti on võimalik kohtus tõstatada

kõnealuse normi vastavus Euroopa Liidu õigusele (vt isikuandmete kaitse üldmääruse art-d 10 ja

86).

Täname olulise küsimuse tõstatamise eest.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristel Lekko

õigusteenistuse juhataja-õiguskantsleri nõunik

õiguskantsleri volitusel

Kristel Lekko 693 8443 [email protected]