Teabenõudele vastamine

11.1-824455-1 12.02.2024 Väljaminev kiri.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

PÄRT-EO RANNAP PNOEE-37707270351 2024-02-12 14:03:04

Kohtumenetlused_ KOV_2024.pdf

Toetuse saaja Projekti nimi Rakendusüksus

Tartu Linnavalitsus

Tartu Variku Kooli õppehoone rekonstrueerimine

RTK

Tallinna Haridusamet

Tallinna Tondi Põhikooli õppehoone ehitamine

RTK

Kohila Vallavalitsus Ligipääsutee rekonstrueerimine Kohila

tööstusaladele ja töökohtadele RTK

Rõuge Vallavalitsus Haanja puhke-ja spordikeskuse väljaarendamine

aastaringseks spordi-, turismi-ja puhkekeskuseks

RTK

SA Ida-Viru Keskhaigla Ida-Viru Keskhaigla Ahtme esmatasandi

tervisekeskuse loomine RTK

SA Ida-Viru Keskhaigla Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine

riskipiikonnas RTK

AS Lääne-Tallinna Keskhaigla Esmatasandi tervisekeskuse rajamine Lääne-

Tallinna Keskhaigla Mustamäe polikliiniku asemele

RTK

AS Lääne-Tallinna Keskhaigla Esmatasandi tervisekeskuse rajamine Lääne-

Tallinna Keskhaigla Mustamäe polikliiniku asemele

RTK

Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalamet

Paldiski mnt kergliiklustee lõigus Järvekalda tee

kuni Tähetorni tänav RTK

Häädemeeste Vald Häädemeeste Hooldekodu energiatõhususe

parandamine RTK

SA Aidu Veespordikeskus Aidu veespordi- ja vabaajakeskuse arendamine

Haljala Vallavalitsus Võsu ranna puhkeala tugitaristu rajamine RTK

Põhja-Sakala Vallavalitsus Võhma linna koolivõrgu korrastamine

(lammutamine, renoveerimine ja sisustamine)

RTK

Otepää Vallavalitsus Otepää linnakeskuse väljaarendamine RTK

OÜ Haapsalu Linna Spordibaasid Multifunktsionaalse aastaringselt kasutatava

kunstmuru kattega jalgpalliväljaku ja laohalli

ehitamine ning hooldustraktori soetamine

RTK

Kohtla-Järve Linnavalitsus

Kohtla-Järve Järve linnaosa alakasutatud ala

taaselavdamine hariduse ja vabaaja linnaku

arendamise kaudu

RTK

Rakvere linn Rakvere linna põhikoolide töö- ja

tehnoloogiakeskuse rajamine RTK

Valga Vallavalitsus / Valka

Vallavalitsus Valga – Valka Twin Town Centre Development RTK

Põltsamaa Vallavara OÜ Põltsamaa liginullenergia lasteaiahoone ehitamine

RTK

SA Narva Muuseum Narva-Ivangorodi piiriüleste linnuste ansambli kui

ühtse kultuuri- ja turismiobjekti arendamise 2.

etapp

RTK

SA Narva Muuseum Piirikindluse avastuskeskuse avamine RTK

Põltsamaa Vallavalitsus Põltsamaa valla õppehoone energiatõhususe

parendamine RTK

Mulgi Vallavalitsus Mõisaküla Hoolekandekeskuse hoone

lammutusprojekti koostamine ja lammutamine

RTK

Valga Vallavalitsus / Valka

Vallavalitsus Valga-Valka kaksiklinna ühise puhkeala

uuendamine ja arendamine

RTK

Sillamäe Linnavalitsus Sillamäe linna põhikoolivõrgu korrastamine läbi

Sillamäe Vanalinna Kooli uue hoone ehitamise

RTK

SA Kuressaare Haigla SA Kuressaare Haigla psühhiaatriaosakonna

rekonstrueerimine, magnetresonantstomograafi

soetamine ja vastavate ruumide väljaehitamine

RTK

AS Lääne-Tallinna Keskhaigla Kopli esmatasandi tervisekeskuse rajamine

RTK

Võru Linnavalitsus Võrumaa Keskraamatukogu hoone

energiatõhusaks muutmine RTK

Tallinna Haridusamet Tallinna Tondi Põhikooli

õppehoone ehitamine RTK

Võru Vesi AS Võru reoveekogumisala veemajandusprojekt

KIK

Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalamet

Tallinna põhitänavate välisvalgustuse

rekonstrueerimise I etapp KIK

Meetme teg.

Number Projekti number

Projekti abikõlbulik

toetuse summa

Projekti abikõlbulik

oma-finantseering

2014-2020.1.4.1 2014-2020.1.04.18-0097 3 355 007,00 1 991 248,22

2014-2020.1.4.1 2014-2020.1.04.20-0263 6 520 448,59 0,00

2014-2020.5.4.3 2014-2020.5.04.17-0230 590 895,11 104 275,61

2014-2020.5.4.3 2014-2020.5.04.18-0280 1 187 238,61 209 512,70

2014-2020.2.4.2 2014-2020.2.04.16-0009 1 124 238,57 374 746,19

2014-2020.2.4.3 2014-2020.2.04.19-0085 23 310 050,12 7 770 016,96

2014-2020.2.4.2 2014-2020.2.04.16-0031 2 527 578,43 992 570,51

2014-2020.9.1.1 2014-2020.9.01.17-0035 614 657,28 108 468,95

Kliima.2.1.1 Kliima.2.01.18-0036 207 281,92 93 126,66

2014-2020.5.4.3 2014-2020.5.04.17-0201 3 674 712,13 648 478,64

2014-2020.5.4.3 2014-2020.5.04.17-0237 471 810,53 83 969,47

2014-2020.1.4.1 2014-2020.1.04.17-0032 2 241 192,56 395 504,56

2014-2020.5.4.3 2014-2020.5.04.18-0278 995 308,15 175 642,62

RE.3.1.3 RE.3.01.21-0923 315 889,15 110 753,59

2014-2020.9.2.2 2014 2020.9.02.18 0021 6 214 718,98 6 161 901,33

2014-2020.1.4.1 2014-2020.1.04.18-0110 786 489,77 138 792,31

EST-LAT EST-LAT 51 2270138,29 1 742 217,36

Kliima.2.1.3 Kliima.2.01.21-0251 1155431,42 2 187 034,05

EST-RUS EST-RUS 3 5128438,71 805 556,65

2014-2020.5.4.3 2014-2020.5.04.16-0050 2968374,06 1 033 394,31

Kliima.2.1.3 Kliima.2.01.20-0161 241486,42 135 836,12

Kliima.2.1.1 Kliima.2.01.18-0034 529255,31 272 646,69

EST-LAT EST-LAT 181 2085751,50 912977,83

2014-2020.1.4 2014-2020.1.04.18-0095 3432388,92 896 261,52

2014-2020.15 COVID-

19 2014-2020.15.02.21-0006 1076200,00 0,00

2014-2020.2.4.2 2014-2020.2.04.16-0033 1545339,26 1 368 083,50

Kliima.2.1.3 Kliima.2.01.21-0180 545212,45 268 537,48

2014-2020.1.4.1 2014-2020.1.04.20-0263 6520448,59 0,00

2014-2020.7.1.1 2014-2020.7.01.18-1743 11717783,27 4 816 370,70

2014-2020.6.3.1 2014-2020.6.03.18-0152 2562535,62 809 221,78

Finantskorrektsiooni

otsuse (FKO) nr

FKO vaidlusalune

mitteabikõlbulik

toetuse osa

FKO vaidlusalune

mitteabikõlbulik

oma-finantseering

Kohtuasja

number

11.4-5 / 0926

11.4‑5/1287 167 750,35 99 562,41

3-21-2384;

3-22-234

11.4-5 / 1467 560 618,70 0,00 3-22-479;

5-23-2

11.2-14 / 0670 92 546,53 16 331,74 3-21-1711

11.2-14/ 0052 323885,37 57156,24 3-22-833

11.2-5/0516

11.2-5/0559 117 056,84 39 018,94 3-22-1835

11.2-4/1165 53 615,83 17 871,94 3-23-418

11.6-6 / 0102 269 009,42 105 244,32 3-20-895

11.2 5/ 0927 269 009,42 105 244,32 3-22-2612

11.6-15 / 0152 1 338,73 200,81 3-20-784

11.2-8 / 0423 20 073,08 9 018,34 3-21-1384

11.2-14 / 0051 46 580,00 8 220,00 3-21-849

11.2-14/ 0037 143 884,21 26 815,79 3-22-889

11.4-5/ 0373 226 391,44 39 951,44 3-22-1577

11.2-14/ 0479 305 615,95 53 932,22 3-22-1827

11.2-28/ 0556 50 868,35 17 834,91 3-22-2031

11.6-16 / 1293 336 397,53 333 538,56 3-21-339

11.4-5/1059;

11.4-5/1106 163 674,75 28 883,78 3-23-355

FKO nr 12 693 771,22 535 203,66 3-22-2397

11.2-8/ 0582 53 119,20 100 545,55 3-22-2030

FKO nr 4 72 352,92 11041,41 3-22-2137

11.2-14 / 1194 575 400,41 200 316,90 3-22-203

11.2-8/ 1197 26 227,01 14752,69 3-25-518

11.2-8/23/159 51 544,69 26 553,31 3-23-814

FKO nr 17 8 542,50 1 507,50 3-23-1707

11.4-5/23/1211 348 349,05 90960,51 3-23-2804

11.1-12/23/1127 263 800,00 0,00 3-23-2701

11.2-5/23/1189

11.2-5/23/1282 164 060,74 145 242,39 3-24-20

11.1-12/23/1118 38 607,57 19 015,67 3-23-2604

11.4-5/23/1273 549 105,02 0,00 3-24-181

1-25/472 59 672,73 24 527,37 3-23-1850

1-25/418 437 463,30 138146,30 3-22-1233

Kohtumenetluse staatus

Kohtumenetlus lõpetatud.

Liidetud kohtuasjad. FKO

tühistati osaliselt

Kohtumenetlus lõpetatud.

FKO tühistati osaliselt. Uus

FKO 11.4-5/23/1273.

Kohtumenetlus lõpetatud.

FKO tühistatud

2024 II aste, menetluses

2024 I aste, menetluses

Kohtumenetlus lõpetatud.

FKO tühistatud. Uus FKO nr

11.2 5/ 0927

2024 I aste, menetluses

Kohtumenetlus lõpetataud.

FKO kehtiv

Kohtumenetlus lõpetatud.

FKO kehtiv

Kohtumenetlus lõpetatud.

FKO kehtiv

2024 II aste, menetluses

Kohtumenetlus lõpetatud.

FKO kehtiv

Kohtumenetlus lõpetatud.

FKO kehtiv

Kohtumenetlus lõpetatud.

FKO tühistatud

2024 I aste, menetluses (Vagla

valla osa sellest: toetus 340

513.66 eurot ja OF 144 134.31

eurot)

2024 II aste, menetluses

2024 II aste, menetlus

peatatud kuni kohtuasjas 3-22-

203 otsuse jõustumiseni

2024 II aste, menetluses

2024 I aste, menetluses

Kohtumenetlus lõpetatud

kompromissiga, FKO 5%

kehtiv

2024 I aste, menetluses

Rikkumised_KOV_30.01.24.pdf

Andmed võetud seosiga 30.01.2024. NB! Juhtumitel, mis pole veel lõppenud, võib mitteabikõlblik toetuse summa suureneda.

2014-2020 Kliima

Juhtumite arv 192 21

Mitteabikõlblik toetus 8 894 554,00 669 419,00

Toetuse saaja Projekti nimi Mitteabikõlblik toetus

Võru Linnavalitsus Võrumaa Keskraamatukogu hoone

energiatõhusaks muutmine

57 787,55

Põhja-Pärnumaa

Vallavalitsus

Tootsi Põhikooli renoveerimine 57 600,00

Elva Vallavalitsus Rannu Kooli energiatõhususe tõstmine 56 256,01

Narva Linnavalitsuse

Linnamajandusamet

Narva linna Tallinna mnt 30 spordihoone

energiatõhususe edendamine

54 356,21

Luunja Vallavalitsus Luunja lasteaia Midrimaa renoveerimine 54 000,00

Mulgi Vallavalitsus Mõisaküla hoolekandekeskuse

liginullenergiahoone ehitamine

50 380,45

Räpina Vallavalitsus Mitmefunktsionaalsete lahendustega Leevaku raamatukogu 48 376,92

Türi Vallavalitsus Väätsa Rahvamaja renoveerimine 47 152,77

Toetuse saaja Projekti nimi Mitteabikõlblik toetus

Kohtla-Järve

Linnavalitsus

Kohtla-Järve Kesklinna Põhikooli hoone osaline

lammutamine ja uue õppehoone ehitamine

1 797 287,49

Sillamäe Linnavalitsus Sillamäe linna põhikoolivõrgu korrastamine läbi

Sillamäe Vanalinna Kooli uue hoone ehitamise

348 349,05

Kohtla-Järve

Linnavalitsus

Kohtla-Järve Järve linnaosa alakasutatud ala

taaselavdamine hariduse ja vabaaja linnaku

arendamise kaudu

571 022,30

Tallinna Haridusamet Tallinna Tondi Põhikooli õppehoone ehitamine 646 005,91

Suurimad Kliima meetme juhtumid (40 000 ja suuremad)

Suurimad SF 2014-2020 juhtumid (100 000 ja suuremad)

RTK-l on praegu töös 11 KOV juhtumit, kus pole veel selge, kas rikkumine on ja tuleb teha finantskorrektsiooni

otsus. Suurim neist Tallinna linna Reidi tee ehitus, kus 25% rikkumise korral toetuse summa ca 5,6milj (vaidleme

AA-ga).

Haapsalu Linnavalitsus Haapsalu linna koolivõrgu korrastamine ja uue

Haapsalu Põhikooli ehitamine

493 087,97

Tartu Linnavalitsus Põhimaanteid E263 Tallinn–Tartu–Luhamaa ja

T3 Jõhvi–Tartu–Valga ühendava Tartu

idapoolse ringtee 3. ehitusala ehitus

492 213,47

Jõgeva Vallavalitsus Jõgeva Põhikooli õppehoone ja õueala rekonstrueerimine 467 072,62

Tallinna Haridusamet Tallinna Pääsküla Kooli rekonstrueerimine 456 097,88

Narva raekoja hoone ja

platsi rekonstrueerimine

Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet 441 660,28

Pärnu Linnavalitsus Raja tänava lasteaia rajamine 403 920,00

Rõuge Vallavalitsus Haanja puhke- ja spordikeskuse

väljaarendamine aastaringseks spordi-, turismi-

ja puhkekeskuseks

323 885,37

Otepää Vallavalitsus Otepää linnakeskuse väljaarendamine 299 240,95

Põhja-Sakala

Vallavalitsus

Võhma linna koolivõrgu korrastamine

(lammutamine, renoveerimine ja sisustamine)

226 391,44

Tartu Vallavalitsus Tabivere Põhikooli õppehoone

rekonstrueerimine

158 931,55

Peipsiääre Vallavalitsus Alatskivi Tervisekeskuse arendamine 149 229,55

Haljala Vallavalitsus Võsu ranna puhkeala tugitaristu rajamine 143 884,21

Tallinna Haridusamet Kaasava hariduse põhimõtete rakendamise

toetamine Tallinna koolides

122 062,10

Andmed võetud seosiga 30.01.2024. NB! Juhtumitel, mis pole veel lõppenud, võib mitteabikõlblik toetuse summa suureneda.

Norra/EMP

1

2 386,00

Korrektsioonimäär Rikkumise liik

10% Puudused HD, hanketeate

koostamisel

10% Puudused kvalifikatsioonis,

pakkumuste hindamisel

Puudused hankelepingu

sõlmimisel / muutmisel

10% Puudused kvalifikatsioonis,

pakkumuste hindamisel

10% Puudused hankelepingu

sõlmimisel / muutmisel

10% Puudused hankelepingu

sõlmimisel / muutmisel

10% Vale menetlusliigi valik

10% Puudused RHS § 3 järgimisel.

Puudused hankelepingu

sõlmimisel / muutmisel

Korrektsioonimäär Rikkumise liik

25% Puudused kvalifikatsioonis,

pakkumuste hindamisel.

Puudused HD, hanketeate

koostamisel. Puudused RHS

§ 3 järgimisel

25% Puudused hanketeate/

hankedokumentide muutmise.

Puudused raamlepingu

sõlmimisel / muutmisel

Puudused HD, hanketeate

koostamisel

10% Puudused RHS § 3 järgimisel

Suurimad Kliima meetme juhtumid (40 000 ja suuremad)

Suurimad SF 2014-2020 juhtumid (100 000 ja suuremad)

RTK-l on praegu töös 11 KOV juhtumit, kus pole veel selge, kas rikkumine on ja tuleb teha finantskorrektsiooni

otsus. Suurim neist Tallinna linna Reidi tee ehitus, kus 25% rikkumise korral toetuse summa ca 5,6milj (vaidleme

AA-ga).

10% Puudused RHS § 3 järgimisel

10% Puudused HD, hanketeate

koostamisel. Puudused

hanketeate/

hankedokumentide

muutmisel. Puudused

hankelepingu sõlmimisel /

muutmisel

10% Puudused HD, hanketeate

koostamisel

25% Puudused hankelepingu

sõlmimisel / muutmisel

25% Lubamatu või põhjendamatu

kulu. Puudused hankelepingu

sõlmimisel / muutmisel

Puudused kvalifikatsioonis,

pakkumuste hindamisel

N/A Lubamatu või põhjendamatu

kulu

25% Puudused HD, hanketeate

koostamisel. Puudused

hankelepingu sõlmimisel /

muutmisel. Lubamatud

läbirääkimised.

25% Puudused hankelepingu

sõlmimisel / muutmisel

10% Puudused hanketeate/

hankedokumentide

muutmisel. Puudused

hankelepingu sõlmimisel /

muutmisel.

Rikkumise lühikirjeldus

Toetuse saaja on tehnilises kirjelduses nimetanud erinevaid standardeid,

millele ei ole juurde lisatud märget või sellega samaväärne

Kvalifitseeritud on pakkuja, kes ei vasta kehtestatud

kvalifitseerimistingimustele

Ei ole järgitud hankelepingus sätestatud CAR kindlustuse, täitmisaja ja

garantiiaja tagatise nõudeid

Kehtestanud kvalifitseerimise tingimus, mis ei vasta RHS § 98 lg-le 1 ja

§ 101 lg 1 punktile 1 - referentsperioodi lühendamine

RHSga lubatud muudatuste piirmäär (15% HL esialgsest masumusest)

ületatud.

Kõrvaldamisaluste mittekontroll, maksuvõlgaga alltöövõtja kasutamine.

Hankelepingu pikendamine pole kooskõlast RHSiga.

Ei ole õigustatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusliigi

valik

Hankija ei ole kontrollinud pakkuja ega pakkumuse vastavust kõikidele

kehtestatud vastavustingimustele. Töövõtja ei ole vastavalt lepingu

punktile 12.1. esitanud nõuetekohast garantiikirja. Hankelepingut on

võrreldes lepingu projektiga muudetud.

Rikkumise lühikirjeldus

Nõuti tagatistena garantiisid, mille väljastajad peavad olema

registreeritud Eesti Vabariigis - piirav tingimus. Kvalifitseeritud on

pakkuja, kes ei vastanud hanketeates esitatud kvalifitseerimise

tingimusele. Kvalifitseerimistingimuses on nõutud referentsobjektil „A“

või „B“ energiamärgist ilma väljendita "või samaväärne" - piirav tingimus.

Muudatuse väärtus on suurem kui lubatud 15%.

Hankija pole tingimuses välja toonud võimalust potentsiaalsetel

välismaistel pakkuda registreeringuid vastavalt oma asukohamaa

seadustele ehk tegemist on piirava tingimusega.

Hanketeates on esitatud piiravad kvalifitseerimistingumused

välispakkujate suhtes.

Suurimad Kliima meetme juhtumid (40 000 ja suuremad)

Suurimad SF 2014-2020 juhtumid (100 000 ja suuremad)

tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimusena nõudnud

pakkujalt, et vastutusvaldkonna „tugevvool“ eest vastutav isik peab

omama vähemalt kehtivat B-pädevustunnistust - välispakkujaid piirav

tingimus

Audit: viidatud erinevatele standarditele, sh rahvuslikele standarditele

(EVS, DIN, SFS, ANSI), mida ei ole täiendatud märkega „või sellega

samaväärne“; töövõtja esindajalt-projektijuhilt nõutud FIDIC

ehituslepingute tingimuste tundmist;

kvalifitseerimise tingimus on põhjendamatult piirav välispakkujate suhtes

Kvalifititseerimistingimus: pakkuja peab esitama EV-s registreeritud

krediidiasutuse või välisriigi krediidiasutuse EV-s registreeritud filiaali

kinnituskirja - välispakkujaid piirav tingimus. Vastutusvaldkond

„tugevvool“, isiku kvalifikatsioon – vähemalt kehtiv B-pädevustunnistus -

välispakkujaid piirav tingimus.

Nimetatud erinevaid standardeid, kuid lisamata on märge „või sellega

samaväärne“ - piirav tingimus. Kvalifitseerimistingimuse muutmisel ei ole

pikendatud pakkumuste esitamise tähtaega

Hankedokumentides nimetatud erinevaid standardeid ilma märketa „või

sellega samaväärne“ - piirav tingimus.

Pikendatud lepingu täitmise tähtaega 123 päeva võrra - lubamatu

muudatus.

Toetuse saaja on akteerinud ja esitanud hüvitamiseks kulud, mille osas

töid ei teostatud. Hankelepingu täitmise tähtaja pikenemine ei ole

kooskõlas RHS-ga.

Täitmise ajal on jäetud osaliselt kontrollimata lisandunud alltöövõtjate

RHS § 95 lg 1 kõrvaldamise alused - maksuvõlaga alltöövõtjad. Hankija

muutis hankelepingu tingimusi pakkujale soodsamaks võrreldes sellega,

mis hankes oli välja kuulutatud.

Toetuse saaja kohapealse kontrolli raames esitatud andmete põhjal on

abikõlblik proportsioon pinna alusel 90%. Seega on toetuse saajale

abikõlblikke kulusid 6% enam välja makstud.

Edukas pakkuja pakkuja ei vasta kvalifitseerimistingimusele.

Täitmisjärgne garantiikiri on esitatud hilinemisega ning garantiiperiood ei

vasta hankelepingu tingimustele. Hankelepingu tähtaja pikendamine

pole põhjendatud

Töövõtja ei ole esitanud 14 päeva jooksul lepingu sõlmimisest

täitmistagatise garantiikirja summale, mis vastab 10%-le lepingu

käibemaksuta hinnast. Lõppmakse ei ole vastavalt hankelepingule

vähemalt 10% tööde hinnast.

Hankija ei pikendanud pakkumuste esitamise tähtaega. Teabevahetuses

selgituste andmisega on muudetud hanke V osa alusdokumente.

Hankelepingut on õigusvastaselt muudetud: CAR-kindlustus on sõlmitud

hankelepingus sätestatust erinevatel tingimustel.

Juhtum lõpetatud

EI

Jah

Ei, mitteabikõlblik summa suureneb. Kui

kõik kulud esitatakse, siis mitteabikõlblik

summa 90 000.

EI

Jah

Juhtum lõpetatud

EI

Jah

EI

Suurimad Kliima meetme juhtumid (40 000 ja suuremad)

Suurimad SF 2014-2020 juhtumid (100 000 ja suuremad)

Jah

Jah, tagastus kaetud riigieelarvest TS

asemel, kuna vaie rahuldati MKMi (nüüd

KLIM) poolt.

Jah

EI

EI - muudatuse episoodiga kohtus

nõustutud, et see pole rikkumine. Muus

osas menetlus käib ja kohus jaatas

rikkumist.

EI

Jah

EI

Toetuse saaja Projekti nimi

Päästeamet Päästetehnika soetamine keskkonnaõnnetustele

reageerimiseks

sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe

meditsiinilinnaku Y korpuse rajamine

Kohtla-Järve Linnavalitsus Kohtla-Järve Kesklinna Põhikooli hoone osaline

lammutamine ja uue õppehoone ehitamine

Tartu Ülikool Tartu Ülikooli ASTRA projekt PER ASPERA (IT-keskuse

investeering)

Eesti Kunstiakadeemia EKA LOOVKÄRG - Eesti visuaal- ja ruumikultuuri õppe-

ja teaduskeskus (Investeeringu projekt)

Kliimaministeerium Purtse jõe, Kroodi oja ning Maadevahe ja Priimetsa ABT

jääkreostuse ohutustamine

Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine riskipiirkonnas

Transpordiamet Tartu läänepoolse ümbersõidu I ehitusala ehitus

Haridus- ja Noorteamet Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte

tööhõivevalmiduse parandamine

Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine riskipiirkonnas

Suurimad SF 2014-2020 juhtumid, kus mitteabikõlblik summa 1 000 000 või suurem

Mitteabikõlblik toetus Rikkumise liik Juhtum lõpetatud Rakendusüksus

2 753 203,92 Puudused HD, hanketeate koostamisel Jah KIK

2 042 237,77 Puudused HD, hanketeate koostamisel.

Puudused RHS § 3 järgimisel.

EI RTK

1 797 287,49 Puudused kvalifikatsioonis, pakkumuste

hindamisel. Puudused HD, hanketeate

koostamisel. Puudused RHS § 3

järgimisel.

EI RTK

1 589 355,96 Puudused RHS § 3 järgimisel EI RTK

1 325 333,74 Riigihanke korraldamata jätmine.

Puudused RHS § 3 järgimisel.

Jah RTK

1 169 775,03 Puudused kvalifikatsioonis, pakkumuste

hindamisel

Jah KIK

1 068 944,68 Puudused HD, hanketeate koostamisel EI RTK

1 027 335,13 Vale menetlusliigi valik Jah RTK

1 024 136,31 Puudused HD, hanketeate koostamisel Jah RTK

1 000 930,62 Puudused RHS § 3 järgimisel EI RTK

Suurimad SF 2014-2020 juhtumid, kus mitteabikõlblik summa 1 000 000 või suurem

Teabenõudele vastamine.pdf

Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340

Riina Solman

[email protected]

Meie 12.02.2024 nr 11.1-8/24/455-1

Teabenõudele vastamine

Saadame alljärgnevalt vastused Teie 26.01.2024 regionaalministrile saadetud e-kirjas esitatud

küsimustele.

Kas ja milliseid võimalusi pakub RTK EL abi saajatele hankedokumentide eelnevaks

ülevaatamiseks?

Riigi Tugiteenuste keskus (RTK) ja teised rakendusüksused (KIK, EISA) pakuvad hangete

eelnõustamist ehk eelkontrolli. Sõltuvalt poliitikakujundaja tahtest on eelnõustamine kas

vabatahtlik või meetme määruses kehtestatud kohustuslik etapp, mille toetuse saaja peab läbima.

Eelnõustamise käigus toob rakendusüksus välja võimalikud vead ja ohukohad riigihanke

alusdokumentides ja annab soovitusi nende parandamiseks. Kuna eksimus riigihankes võib

toimuda ka hankemenetluse läbiviimise käigus või hankelepingu täitmise etapis, siis ei pruugi

eelnõustamine ära hoida tagasinõuet hilisemas rakendamise faasis. Eelnõustamine moodustab

märkimisväärse osa rakendusüksuste tööst. Näiteks RTK-s oli eelnõustamiste osa kõigist

hankekontrollidest järgmine:

 2023.a. 27,9%;

 2022.a. 39,1%;

 2021.a. 31,8%.

2023.a. langes eelnõustamiste osakaal kõigist kontrollidest seetõttu, et SF14+ perioodi uusi

hankeid oli vähe ja peamiselt olid eelnõustamisel 21+ perioodi hanked.

Lisaks eelnõustamisele teeb RTK toetuse saajatele ja taotlejatele infotunde ja seminare, sh

riigihangete teemal, ning RTK veebilehel on üleval toetuse saajate tarbeks koostatud riigihangete

videoloengute seeria ja hulganisti teisi juhiseid ning abimaterjale. Näiteks 2022. a tehti koostöös

Linnade ja Valdade Liiduga ning rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonnaga (SF

auditeeriva asutusega) koostöös koolitus teemal "Välistoetuse rikkumise statistika, enamlevinud

vead ja soovitused riigihangete korrektseks läbiviimiseks". Praegu on Linnade ja Valdade Liiduga

koostöös kokkuleppimisel koolitused 2024.aastaks.

Millised on EL kehtestatud mõõdikud RTK kontrollifunktsiooni efektiivsuse hindamiseks? Kas EL

on teinud etteheiteid RTK tööle seoses ebapiisava kontrolliga?

Toetuse kasutamise üle teostatav järelevalve toimub Eestis sarnaste põhimõtete alusel nagu

ülejäänud Euroopa Liidus. Järelevalve teostamisel lähtume meile kohalduvatest järelevalve

põhimõtetest ning võimalusel kasutame ka riskipõhiseid lähenemisi - näiteks ei kontrollita kõiki

projekti kulusid, ei teostata igas projektis kohapealseid kontrolle jmt. Üha laialdasemalt

kasutatakse projektide rakendamisel lihtsustatud kuluhüvitamise viise, kus määratakse kindlaks

kas tükihind (ühikuhind) mingile tegevusele või lepitakse kokku kindla tulemuse saavutamiseks

kuluv summa (kindlasummaline makse), mille rakendamise korral rakendusüksus üksikuid

kuludokumente ei kontrolli, määravaks saab kokkulepitud tulemuse saavutamine.

Hankekontrollide osas toimub samuti osaliselt riskipõhine kontroll, kuid seni tuvastatud

eksimused pole võimaldanud seda laiendada. Küll oleme saanud läbiviidud kontrollidest olulist

informatsiooni, millistes valdkondades on vaja toetuse saajaid rohkem koolitada ning vastavalt

sellele on kavandatud ka koolitustegevusi.

Seda, kas rakendusüksused teevad oma tööd korrektselt, auditeeritakse igal aastal. Teostatakse nii

süsteemi- kui projektiauditeid. Projektiauditite põhjal selgitatakse iga-aastaselt välja veamäär. See

tähendab, kui palju vigu rakendusüksused on oma töös teinud, st mil määral on hüvitatud

abikõlbmatuid kulusid. Teatud vigade hulk on lubatud. Euroopa Komisjoni poolt aktsepteeritud

veamäär on 2% ja selle protsendi piires oleme seni suutnud püsida. Struktuurivahendite veamäär

oli 2021 – 0,75%; 2022 – 1,62% ja 2023 – 1,13%. Eesti veamäär näitab, et oleme loonud selge ja

usaldusväärse kontrollisüsteemi ning ka toetuse saajad on projektide elluviimisel

vastutustundlikud. Kui suhtuksime eksimustesse liialt leebelt, siis potentsiaalselt veamäär tõuseks.

Kui veamäär ületab 2% piiri, siis algatab Euroopa Komisjon jätkutegevused – tehakse rohkem

kontrolle ja auditeid, algatatakse järelkontrollid, tõhustatakse protseduure jms, mis omakorda

nõuab täiendavat ressurss paljudelt osapooltelt. Teatud juhtudel võib kõrge veamäär kaasa tuua

toetuste vähendamise liikmesriigile. Seega on kõigi huvides hoida meie kontrollisüsteemi selge ja

tõhusana.

Hankerikkumiste tagasinõudmistel lähtume Euroopa Liidu kehtestatud põhimõtetest ja nõuetest,

mille puhul on teatud rikkumiste korral ette antud korrektsioonimäär 25%. Selles osas ei ole paraku

Eestil enam kaalumisruumi (alus: EL riigihangete direktiivid 2014/23/EL, 2014/24/EL ja

2014/25/EL ning Euroopa Komisjoni otsus nr С(2019) 3452, millega kehtestatakse suunised

kohaldatavate riigihanke eeskirjade rikkumise korral liidu rahastatavate kulude suhtes tehtavate

finantskorrektsioonide kindlaksmääramiseks). Paljudel juhtudel on korrektsioonimäärad aga 5%

või 10% ning väga väikeste või formaalsete rikkumiste korral finantskorrektsiooni enamasti üldse

ei järgnegi. Viidatud suunistes kajastuvad rikkumiste koosseisud ja finantskorrektsioonimäärad on

sisse viidud ka riigisisesesse õigusruumi.

Suunise rakendamine on tänaseks välja toonud selle kitsaskoha – teatud juhtudel on tagasinõuete

protsendimäärad ebaproportsionaalselt ranged ja kõrged. RTK on koostöös RM-iga algatanud

probleemi arutelu EK tasandil:

 September 2023: rahandusminister tõstatas probleemi kohtumisel volinik Ferreiraga;

 04.10.2023: Ühtekuuluvuspoliitika (ÜKP) ministrite 29.09.2023 mitteformaalsel

kohtumisel jagas rahandusminister Eesti näiteid ebaproportsionaalsetest tagasinõuetest.

Kohtumisel osalesid ka ÜKP voliniku Ferreira ja DG REGIO peadirektor Themis

Christophidou'ga;

 06.10.2023 edastas RM Eesti seisukoha kirjalikult DG Regio peadirektorile;

Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340

 18.10.2023 oli auditeerival asutusel (RM finantskontrolli osakond) kohtumine DG Regio

audiitoritega kohtumine, kus üheks teemaks olid ka riigihangete korrektsioonidest ja nende

proportsionaalsus;

 18.10.2023 edastatud RM Common Provision Committee’le (CPR komitee) ettepaneku

lisada EK tagasinõuete juhise küsimuse ühe aruteluteemana 2024 koosolekute kavasse;

 6.-7.11 toimus Riias kolme Baltiriigi kohtumine rakenduslikel teemadel. Päevakavas oli

mh ebaproportsionaalsete tagasinõuete teema;

 November 2023: RTK ja RM kohtumine Kontrollikoja esindaja Keit-Pentus

Rosimannusega, kus üheks teemaks oli tagasinõuete suunis;

 Jaanuar 2024: EL suursaadikul Aivo Oraval oli kohtumine ebaproportsionaalsete nõuete

teemal DG Regio peadirektoriga ja auditi juhiga, kokkuvõttes mingit leebust tagasinõuete

juhendi muutmiseks paraku üles ei näidatud ja soovitati kulud katta siseriiklikest

vahenditest. Näiteks Valga-Valka kaasuse puhul maksti korrektsioon kinni riigieelarvest ja

tagasinõuet toetuse saajatele ei tehtud.

Palun esitage viimase viie aasta jooksul RTK poolt jagatud toetuste summa ning

finantskorrektsiooni otsuste summa.

RTK suunaks on avalikustada võimalikult palju infot ning ka rikkumiste info on kõigile

kättesaadav RTK kodulehel, kus on avaldatud lõpetatud rikkumiste info. Kodulehel ei ole

pooleliolevaid vaidlusi ega neid juhtumeid, kus küll otsus on tehtud, aga kulusid konkreetse hanke

raames veel esitatakse. Nendel juhtudel võib rikkumise summa ajas muutuda, mistõttu eksitavat

infot ei ole korrektne avaldada. Programmperioodil 2014-2020 on mitteabikõlblikuks tunnistatud

46,5 miljonit eurot, samas toetusi on välja makstud ca 3,4 miljardit.Arvestades toetuste väga suurt

mahtu, on see näitaja pigem väga hea ja ei viita liigsele sanktsioneerimisele. Ka ei too iga

tuvastatud rikkumine toetuse saajale kaasa tagasinõuet. Näiteks on siseriiklikult loodud

mehhanism, mis võimaldab teatud tingimustel jätta toetus tagasi nõudmata (tagasi ei nõuta

rikkumisi, mille summa jääb alla 1000 euro, juhul kui see oli rikkumise tuvastamise hetkel toetuse

saajale juba välja maksud). Euroopa Liidu seisukohalt on sel juhul ikka tegemist rikkumisega ja

kulu on projektist mitteabikõlblik, kuid see hüvitatakse toetuse saaja eest riiklikest vahenditest. Ka

ei tehta toetuse tagasinõuet siis, kui tuvastatud rikkumine on formaalne, ilma finantsmõjuta.

Viimase viie aasta jooksul RTK finantskorrektsiooni otsuste summa on tervikuna vastuskirjale

lisatud tabelis Rikkumised_KOV_30.01.24.

Struktuuritoetuste aruandlusaasta on juulist juunini ning ka ülevaadet koondame vastavalt antud

perioodile. Viimase 5 aasta RTK poolt teostatud finantskorrektsioonid vastavalt

aruandlusaastatele:1

Aruandlusaasta Finantskorrektsioonide

mitteabikõlblik

summa EUR

Selgitav info

01.07.2022 - 30.06.2023 6 050 474,13 Suuremad finantskorrektsioonid

näiteks Kohtla-Järve linnavalitsuse

otsus 784 000, Transpordiameti

otsus 472 000, PERH-i otsus 345

1 Selgitame juurde, et sama rikkumise kohta võib olla sisestatud mitu finantskorrektsiooni, kuna mitteabikõlblikuks muutuv summa arvatakse maha vastavalt kulude esitamisele. See tähendab, et kogu rikkumise summa pole otsuse koostamisel veel selge ja selgub alles projekti/hanke lõpuks.

Aruandlusaasta Finantskorrektsioonide

mitteabikõlblik

summa EUR

Selgitav info

000, Lääne-Tallinna Keskhaigla 269

000.

01.07.2021 - 30.06.2022 9 404 510,65 Siia aastasse jäid mõned väga suured

finantskorrektsioonid – näiteks Tartu

Ülikooli Delta maja 1,6milj, Ida-

Viru Keskhaigla otsus 1,1milj,

Transpordiameti otsus 860 000,

Tallinna Haridusameti otsus 660 000

ja Narva Muuseumi otsus 575 000.

01.07.2020 - 30.06.2021 1 540 863,98

01.07.2019 - 30.06.2020 4 132 915,70 Sel perioodil ei olnud RTK-ga

liitunud veel TTJA ja RIA

rakendusüksused - liites juurde ka

nende tehtud finantskorrektsioonid,

on finantskorrektsioonide summa 4

540 785,90

01.07.2018 - 30.06.2019 311 450,42 Sel perioodil ei olnud RTK-ga

liitunud veel Archimedes ja Innove –

liites juurde ka nende ning TTJA ja

RIA info, oli sel aruandlusperioodil

finantskorrektsioonide summa 4 461

051,33

Palun esitakse loend viimase viie aasta jooksul RTK finantskorrektsiooni otsustest, mis on

päädinud kohtuvaidlustega. Loendis palun esitada iga otsuse kohta vähemalt otsuse summa ja

abikõlbmatuks tunnistatud protsent, toetuse saaja, kohtu haldusasja number ja vähemalt ühes

astmes otsuseni jõudnud vaidluste puhul tulemus igas kohtuastmes.

Lisatud tabelisse on koondatud suuremad KOV-i rikkumised, kus RTK on teinud

finantskorrektsiooni otsuseid. Eraldi on kliimameetmete ja struktuurivahendite rikkumised.

Kliimameetme osas on toodud välja juhtumid, kus mitteabikõlbliku toetuse summa on rikkumise

tõttu 40 000 või suurem. Struktuurivahendite puhul on tabelis need juhtumid, kus mitteabikõlbliku

toetuse summa 100 000 või suurem (vt täpsemalt lisatud Excel faili esimeselt vahelehelt). Lisatud

faili teisele vahelehele on välja toodud kõige suurema mitteabikõlbliku summaga rikkumised (üle

1 000 000 euro)

Tabelist on näha, et suuremad rikkumised on seotud hangetega. KOV-ide rikkumised on üldiselt

väiksemad (v.a Kohtla-Järve kooli rikkumine) kui mitmetel muudel projektidel. Põhjus seisneb

selles, et KOV-i projektide toetussummad on üldjuhul väiksemad ja seetõttu on ka rikkumise mõju

väiksem.

Kohtuvaidluste detailne info on kirjale lisatud tabelis Kohtumenetlused_ KOV_2024. Tabelis on

kajastatud kohtuvaidlused, mille osapooleks on kohalik omavalitsus, kohaliku omavalitsuse

asutus, kohaliku omavalitsuse äriühing ning piirkondlikud haiglad. Suur osa õigusvaidlustest on

seotud hankelepingute täitmise ja muutmisega, milles väljakujunenud õigus- ja kohtupraktika

tegelikult puudub. Seetõttu on loomulik, et osapoolte seisukohad aga ka kohtute tõlgendused ühes

või teises küsimuses võivad erineda. Samuti on teatud kohtuvaidlusi mõjutanud Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse (nr. 5-23-2) otsus, millega tunnistati Vabariigi Valitsuse

1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude

abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja

Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340

kord“ § 25 lõige 5 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, millega nähti ette, et § 22³

kohaldub toetustaotluste puhul, mis rahuldati enne 9. oktoobrit 2020. Formaalsetel põhjustel on

see tinginud finantskorrektsiooni otsuste tühistamise kuid üldjuhul on kohtud võtnud seisukoha,

et rikkumised sisuliselt esinevad ning RTK-l on võimalik teha uus otsus.

Lahendusettepanek

Soovitame KOV-idel hankerikkumiste minimeerimiseks kasutada RTK keskse hankimise teenust.

RTK-l ei ole küll võimalust pakkuda riigihangete korraldamise teenust KOV-idele tasuta, kuid

seeläbi on hilisem rikkumise tuvastamise ja tagasinõuete risk paremini maandatud.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Pärt-Eo Rannap

peadirektor

Lisa:

1. Rikkumised_KOV_30.01.24

2. Kohtumenetlused_KOV_2024

3. 26.01.2024_esitatud_pöördumine

Teadmiseks:

Rahandusministeerium Estella Põllu,

Rahandusministeerium Triin Tomingas

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Kaire Luht

Riigi Tugiteenuste Keskus Urmo Merila

Riigi Tugiteenuste Keskus Mairi Uusen

Riigi Tugiteenuste Keskus Tiina Sams

Kristi Sell 663 1821

[email protected]

Kristi Sell 663 1821

[email protected]

e_kiri_Kirjalik_kusimus_R_S.pdf

1

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

From: Riina Solman <[email protected]> Sent: reede, 26. jaanuar 2024 18:00 To: Madis Kallas; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Subject: Teabenõue

Follow Up Flag: Follow up Flag Status: Completed

Hr Madis Kallas Regionaalminister 26.01.2024

KIRJALIK KÜSIMUS Lugupeetud härra Madis Kallas Avaliku raha kasutamine peab mõistagi olema läbipaistev ja kui selles tehakse vigu, on see probleem. Paljude omavalitsuste kogemuse tulemusel on kujunenud paraku mulje, et Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) praktika tulemusel ollakse omavalitsuste poolt EL raha taotlemisel ära hirmutatud just hilisemate kontrollide ja kohtuvaidluste tõttu. Neid vigu oleks saanud ette näha ja ennetada, vältides sellega hilisemaid probleeme, mida on tehtud teadmatusest, samuti kulukaid kohtuvaidlusi. Suuremad omavalitsused on neid vaidlusi ka võitnud. Loogiline oleks pigem suurem abistamine RH dokumentide ettevalmistamisel ja vigade ennetamine, kui hilisem stressirohke kontroll ja kohtuvaidlused.

1. Kas ja milliseid võimalusi pakub RTK EL abi saajatele hankedokumentide eelnevaks ülevaatamiseks?

2. Millised on EL kehtestatud mõõdikud RTK kontrollifunktsiooni efektiivsuse hindamiseks? Kas EL on teinud etteheiteid RTK tööle seoses ebapiisava kontrolliga?

3. Palun esitage viimase viie aasta jooksul RTK poolt jagatud toetuste summa ning finantskorrektsiooni otsuste summa.

4. Palun esitakse loend viimase viie aasta jooksul RTK finantskorrektsiooni otsustest, mis on päädinud kohtuvaidlustega. Loendis palun esitada iga otsuse kohta vähemalt otsuse summa ja abikõlbmatuks tunnistatud protsent, toetuse saaja, kohtu haldusasja number ja vähemalt ühes astmes otsuseni jõudnud vaidluste puhul tulemus igas kohtuastmes.

Austusega Riina Solman Riigikogu liige

E-kiri.eml

Tere!

Teile on saadetud infoks dokument Teabenõudele vastamine.

https://delta.rtk.ee/dhs/n/document/2a726a19-be55-4885-b91c-fb4b3be28077

Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Kui te ei ole selle kirja adressaat, palun võtke ühendust saatjaga ning kustutage e-kiri arvutist.
This e-mail may contain information which is classified for internal use. If you are not the intended recipient of this message, please notify the sender immediately and delete the message.