Teenistuse korraldamine

Eesti Kaitsevägi

Kursus „23-KY0007 (11-kuud) Üksikvõitleja kehaline ettevalmistus“

Kursus Kursuse selgitus Kursuse eest vastutav isik

23-KY0007 (11-kuud)

Üksikvõitleja kehaline

ettevalmistus

Kokku 138 at _ Kompaniiülem

Nõuded kursuse

alustamiseks Läbinud Keskarstliku komisjoni ja tunnistatud ajateenistuse läbimiseks kõlbulikuks.

Kursuse eesmärk

1. Väljaõppe eesmärk:

Toetada ajateenija kehalist arengut väljaõppes osalemiseks.

2. Väljaõppe alaeesmärgid:

2.1 Anda teadmised ohutuks kehaliste võimete arendamiseks reservteenistuses.

2.2 Tutvustada kaitseväe spordiäppi SPORDIVÄGI

Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Hindamine

1. Teab KV spordi alusdokumente ja struktuuri.

Oskab kasutada üksuse spordi taristut. Tunneb KV

spordiäppi „SPORDIVÄGI“

HINDAMISKRITEERIUM: Teab KV

alusdokumente, KV ja üksuse spordikalendrit.

Oskab kasutada üksuse sporditaristut ning teab

taristu asutamise ohutustehnikat (OT). Teab ja

oskab kasutada KV spordiäppi „SPORDIVÄGI“.

2. Sooritab KVKT

HINDAMISKRITEERIUM: KVKT loetakse

sooritatuks, kui ajateenija saab igas harjutuses

vähemalt 60 punkti.

Mitteeristav hindamine

3. Osaleb üldkehalise ettevalmistuse (ÜKE)

tundides ja teab harjutusvara.

HINDAMISKRITEERIUM: Teab ÜKE

(vastupidavus, jõud, kiirus, osavus) treeningute

harjutusvara ning oskab harjutusi ohutult sooritada.

Mitteeristav hindamine

4. Läbib CISM takistusriba

HINDAMISKRITEERIUM: Läbib reeglite

päraselt Rahvusvahelise Sõjaväespordi Nõukogu

(CISM) takistusriba ja teab takistuste läbimise

õiget ning ohutut tehnikat.

5. Osaleb funktsionaalse treeningu (FT) tundides ja

teab harjutusvara.

HINDAMISKRITEERIUM: Teab FT harjutusvara

ning oskab harjutusi ohutult sooritada.

6. Osaleb lihashoolduse (LH) tundides ja teab HINDAMISKRITEERIUM: Teab LH

harjutusvara. harjutusvara, oskab kasutada LH

treeningvahendeid (rull, kummid jne.) ning oskab

harjutusi ohutult sooritada.

Kursuse jagunemine

Kaitseväe/üksuse sport

Loeng 1

Alateemad

Alateemad

1. KV spordi alusdokumendid (Spordikontseptsioon; spordi eeskiri; KVKT; Takistusriba

kasutusjuhend)

2. Üksuse sporditaristu, selle kasutamise võimalused ja reeglid ning OT

3. Sporditunnid ja hommikuvõimlemine

4. KV meistrivõistlused ja üksuses sisesed spordiüritused

5. Ajateenija pearaha kasutamine rekreatiivseteks üritusteks

6. KV spordiveeb ja spordiäpp SPORDIVÄGI

Seos õpiväljundiga

Teab KV spordi

alusdokumente ja

struktuuri. Oskab kasutada

üksuse spordi taristut.

Tunneb KV spordiäppi

„SPORDIVÄGI“

Hindamine

sh kokkuvõtva hinde

kujunemine

sh hindekriteeriumid

Kehaliste võimete

kontrolltest KVKT (2ndl,

12ndl ja viimane kuu)

(Kehaliste võimete

kontrolltesti (KVKT)

sooritatakse ajateenistuse

2. nädalal, 12. nädalal ja

ajateenistuse viimasel

kuul.)

Arvestus/Eksam 6

Alateemad

Alateemad

1. Kehaliste võimete kontrolltesti (KVKT) sooritatakse ajateenistuse 2. nädalal, 12. nädalal ja

ajateenistuse viimasel kuul.

Seos õpiväljundiga

Sooritab KVKT

Hindamine Mitteeristav hindamine

sh kokkuvõtva hinde

kujunemine

Iga harjutuse tulemus arvestatakse KVKT tabelites 1-10 esitatud „kehalise võimete kontrolltesti punktitabeli“ alusel ümber

punktideks, mis lõpptulemuse saamiseks summeeritakse.

sh hindekriteeriumid

“A” saamise tingimus: Positiivse tulemuse saamiseks tuleb järjest sooritada kõik kolm harjutust (kätekõverdused, istesse tõus

selililamangust ja 3,2 km jooks). Katsed loetakse sooritatuks, kui ajateenija saab igas harjutuses vähemalt 60 punkti.

KVKT loetakse sooritatuks, kui ajateenija saab igas harjutuses vähemalt 60 punkti.

Spetsiaalne kehaline Alateemad Seos õpiväljundiga

ettevalmistus (SKE)

Harjutus 30

Loeng 1

Alateemad

1. Takistusriba läbimise treeningute eesmärk on arendada sõduritel lahingus vajaminevat kehalist

ja vaimset ettevalmistust.

1.1. Keeruliste kehaliste nõudmiste tõttu arendab takistusribal treenimine järgmisi võimeid ja

oskuseid: kehalised võimed (jõud, vastupidavus, kiirus, koordinatsioon, painduvus); tehnikad

(liigutused -sammud, kinnihoidmised, kauguse hindamine, kiiruse hindamine); vaimsed võimed

(julgus, enesekindlus).

1.2. Õnnetuste ja vigastuste vältimiseks tuleb järgida „Sõjaväe viievõistluse takistusriba

kasutusjuhendit“ (KVJ 02.12.2021 kk nr 212), kus on välja toodud takistusriba läbimise

ohutusnõuded.

1.3. Takistusriba tutvustavad treeningud (loeng ning 2x praktiline tehnika ja OT treening) viia läbi

soovituslikult SBK ajal. Edasise teenistuse jooksul komplekstunnina koos ÜKE treeningutega.

2. Funktsionaalne treening sisaldab nii ÜKE kui SKE põhimõtteid, arendades organismi töövõimet

kasutades selleks funktsionaalseid liigutusi (liigutusi, mis sisaldavad endas keha pidurdamist,

liigutamist, stabiliseerimist).

2.1. Funktsionaalse treeningu efektiivsuse seisukohalt on oluline rakendada treeningus reaalseid

elulisi tegevusi, kasutatakse vabaraskusi ja kombineerides ÜKE ning SKE harjutuste kasutamist.

3. Kaitseväelaste töövõime tõstmiseks kasutatakse lahinguväljaõppe protsessis kehalist treeningut,

mis kujutab endast spordiharjutuste sooritamist valvekorras, õppustele siirdumisel, pikkajalisel

transpordivahendites sõitmisel.

3.1. Kehaline treening lahinguväljaõppe protsessis sisaldab näiteks looduslike takistuste ületamist,

transpordivahenditele peale minekut ja maha tulekut, suusatamist sügavas lumes, veekogude

ületamist, raskuste kandmist ja tõstmist.

3.2. Pikaajalisel lahingumasinates sõitmisel sooritatakse peatuste ajal lihtsamaid venitus- ja

jõuharjutusi, ületatakse lihtsaid looduslike takistusi, mängitakse spordi- ja liikumismänge

lihtsustatud reeglite järgi.

Läbib CISM takistusriba

Osaleb funktsionaalse

treeningu (FT) tundides ja

teab harjutusvara.

Hindamine

sh kokkuvõtva hinde

kujunemine

sh hindekriteeriumid

Vigastuste ennetamine ja

lihashooldus

Harjutus 33

Loeng 1

Alateemad

Alateemad

1. Vigastuste riski mõjutavad tegurid (koormus, füüsiline konditsioon, kehakaal, varasemad

vigastused, varustus, ilmastik, pinnas).

2. Peamised vigastused (probleemid põlveliigeses, ala- või ülaseljas, õlaliigeses, hüppeliigeses,

sääre eesmises osas, õlavöötmes või kaelas) ja nende tekkimise põhjused (madal koormustaluvus,

vähenenud liigese liikuvus, kehaosade vaheline düsbalanss, kehv harjutuste sooritamise tehnika,

Seos õpiväljundiga

Osaleb lihashoolduse (LH)

tundides ja teab

harjutusvara.

vähene lihaselastsus ja lihasjõud, ülekoormusvigastused).

3. Kuidas ülekoormusvigastusi ennetada ja ära tunda (koormuste planeerimine ja paindlikkus

koormuste doseerimisel).

4. Lihashoolduse võimalused (Foam Rolleriga rullimine, staatiline venitamine, külmaprotseduurid,

kompressioonitooted, kinesioteipimine)

Hindamine

sh kokkuvõtva hinde

kujunemine

sh hindekriteeriumid

Üldine kehaline

ettevalmistus (ÜKE)

Harjutus 66

Alateemad

Alateemad

1. Jõud on organismi võime ületada vastupanu, mis tekib keha ja kehaosade liikuma panemisel või

mitmesuguste vahendite tõstmisel, liigutamisel, heitmisel.

1.1. Jõu arendamise põhivahenditeks on raskuste tõstmine ja kandmine, riistvõimlemine,

harjutused kaaslasega või oma keha raskuse ületamine.

2. Vastupidavus on kehaline võime, mis on vajalik alustatud staatilise ja dünaamilise pingutuse

jätkamiseks teatud aja vältel, tegevuse efektiivsust vähendamata.

2.1. Vastupidavuse arendamise põhivahenditeks on: kesk- ja pikamaajooks, murdmaasuusatamine,

ujumine, orienteerumine, harjutuste sooritamine kordustele, kiirrännak, pallimängud jne.

3. Kiirus on organismi võime sooritada liigutusi võimalikult suure sagedusega, võime läbida

kindlaksmääratud vahemaa lühema aja vältel, võime kiiresti reageerida ilmuvale märgile,

signaalile või tegevusele.

3.1. Kiiruse arendamise põhivahendiks on kiirjooks ja muud kiiret liikumist (kiirendusi) ja

reaktsiooni nõudvad spordiharjutused.

4. Osavus on organismi võime sooritada harjutusi kiiresti, täpselt, kooskõlastatult ja otstarbekalt,

kaasates tegevusse enamiku lihasrühmadest (nt takistuste läbimine ja ületamine).

4.1. Osavuse arendamiseks saab kasutada mitmesuguseid harjutusi nii vahenditeta kui ka

vahenditega, arendades reaktsioonivõimet, tasakaalu, rütmitunnet ja ruumitaju.

5. Painduvus kujutab endast tugi-liigutusaparaadi omadust, mis määrab ära inimese liigutuste

liikumisulatuse ja sõltub liigese ehitusest, ümbritseva lihasmassi suurusest, lihaste, kõõluste,

sidemete ja liigesekapsli venitatavusest.

Seos õpiväljundiga

Hindamine

sh kokkuvõtva hinde

kujunemine

sh hindekriteeriumid

Õppemeetodid Loengud, sporditunnid

Hindamismeetodid Kursuse läbimist hinnatakse tundides osalemise kaudu.

Lõimitud teemad

Kursuse hindamine Mitteeristav hindamine

Kursuse kokkuvõtva

hinde kujunemine

Spordivaldkonna dokumentatsioon (käskkirjad, juhendid, eeskirjad jm) on leitav: KV(https://kv.mil.intra/) → Teemalehed →

Sport → Eeskirjad

sh lävend “A” saamise tingimus: Spordivaldkonna dokumentatsioon (käskkirjad, juhendid, eeskirjad jm) on leitav:

KV(https://kv.mil.intra/) → Teemalehed → Sport → Eeskirjad

Õppematerjalid

1. Spordikontseptsioon (KVJ 18.03.2021 kk nr 67, muudetud KVJ 31.08.2022 kk nr 1457)

2. Spordi eeskiri (KVJ 18.03.2021 kk nr 67, muudetud KVJ 31.08.2022 kk nr 1457)

3. Sõjaväe viievõistluse takistusriba kasutusjuhend (KVJ 02.12.2021 kk nr 212)

4. KV Spordi edendamise meetmed (AT pearaha, spordivaldkonna loengupäevad jm) on leitav KV spordivaldkonna teemalehelt

KV→ Teemalehed → Sport → Liikumisharrastuse edendamine

https://kv.mil.intra/sport/SitePages/Liikumisharrastuse_edendamine.aspx

5. Üksuse spordivaldkonna informatsioon ja sporditaristu kasutamise OT on leitav üksuse spordi teemalehelt

6. KV spordiäpp SPORDIVÄGI

7. Kursuse koolituskaardid on leitavad KVPS → KVPS koostöökeskkond → J7 koostöökeskkond → Sport → kataloog

20230413_Spordimoodul_2023

(https://kvps.mil.intra/collaboration/J7/Shared%20Documents/20230413_Spordimoodul_2023?d=wbeae9a86c92e4900a35ae44

3c3542001)

Eesti Kaitsevägi

Kursus „23-KY0008 (8-kuud) Üksikvõitleja kehaline ettevalmistus“

Kursuse nimetus Kursuse selgitus Kursuse eest vastutav isik

23-KY0008 (8-kuud)

Üksikvõitleja kehaline

ettevalmistus

Kokku 86 at _ Kompaniiülem

Nõuded kursuse

alustamiseks Läbinud Keskarstliku komisjoni ja tunnistatud ajateenistuse läbimiseks kõlbulikuks.

Kursuse eesmärk

1. Väljaõppe eesmärk:

Toetada ajateenija kehalist arengut väljaõppes osalemiseks.

2. Väljaõppe alaeesmärgid:

2.1 Anda teadmised ohutuks kehaliste võimete arendamiseks reservteenistuses.

2.2 Tutvustada kaitseväe spordiäppi SPORDIVÄGI

Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Hindamine

1. Teab KV spordi alusdokumente ja struktuuri.

Oskab kasutada üksuse spordi taristut. Tunneb KV

spordiäppi „SPORDIVÄGI“

HINDAMISKRITEERIUM: Teab KV

alusdokumente, KV ja üksuse spordikalendrit.

Oskab kasutada üksuse sporditaristut ning teab

taristu asutamise ohutustehnikat (OT). Teab ja

oskab kasutada KV spordiäppi „SPORDIVÄGI“.

2. Sooritab KVKT

HINDAMISKRITEERIUM: KVKT loetakse

sooritatuks, kui ajateenija saab igas harjutuses

vähemalt 60 punkti.

Mitteeristav hindamine

3. Osaleb üldkehalise ettevalmistuse (ÜKE)

tundides ja teab harjutusvara.

HINDAMISKRITEERIUM: Teab ÜKE

(vastupidavus, jõud, kiirus, osavus) treeningute

harjutusvara ning oskab harjutusi ohutult sooritada.

4. Läbib CISM takistusriba

HINDAMISKRITEERIUM: Läbib reeglite

päraselt Rahvusvahelise Sõjaväespordi Nõukogu

(CISM) takistusriba ja teab takistuste läbimise

õiget ning ohutut tehnikat.

5. Osaleb funktsionaalse treeningu (FT) tundides ja

teab harjutusvara.

HINDAMISKRITEERIUM: Teab FT harjutusvara

ning oskab harjutusi ohutult sooritada.

6. Osaleb lihashoolduse (LH) tundides ja teab

harjutusvara.

HINDAMISKRITEERIUM: Teab LH

harjutusvara, oskab kasutada LH

treeningvahendeid (rull, kummid jne.) ning oskab

harjutusi ohutult sooritada.

Kursuse jagunemine

Kaitseväe/üksuse sport

Loeng 1

Alateemad

Alateemad

1. KV spordi alusdokumendid (Spordikontseptsioon; spordi eeskiri; KVKT; Takistusriba

kasutusjuhend)

2. Üksuse sporditaristu, selle kasutamise võimalused ja reeglid ning OT

3. Sporditunnid ja hommikuvõimlemine

4. KV meistrivõistlused ja üksuses sisesed spordiüritused

5. Ajateenija pearaha kasutamine rekreatiivseteks üritusteks

6. KV spordiveeb ja spordiäpp SPORDIVÄGI

Seos õpiväljundiga

Teab KV spordi

alusdokumente ja

struktuuri. Oskab kasutada

üksuse spordi taristut.

Tunneb KV spordiäppi

„SPORDIVÄGI“

Hindamine

sh kokkuvõtva hinde

kujunemine

sh hindekriteeriumid

Kehaliste võimete

kontrolltest KVKT

(Kehaliste võimete

kontrolltesti (KVKT)

sooritatakse ajateenistuse

2. nädalal, 12. nädalal ja

ajateenistuse viimasel

kuul.)

Arvestus/Eksam 6

Alateemad

Alateemad

1. Kehaliste võimete kontrolltesti (KVKT) sooritatakse ajateenistuse 2. nädalal, 12. nädalal ja

ajateenistuse viimasel kuul.

Seos õpiväljundiga

Sooritab KVKT

Hindamine Mitteeristav hindamine

sh kokkuvõtva hinde

kujunemine

Iga harjutuse tulemus arvestatakse KVKT tabelites 1-10 esitatud „kehalise võimete kontrolltesti punktitabeli“ alusel ümber

punktideks, mis lõpptulemuse saamiseks summeeritakse.

sh hindekriteeriumid

“A” saamise tingimus: Positiivse tulemuse saamiseks tuleb järjest sooritada kõik kolm harjutust (kätekõverdused, istesse tõus

selililamangust ja 3,2 km jooks). Katsed loetakse sooritatuks, kui ajateenija saab igas harjutuses vähemalt 60 punkti.

KVKT loetakse sooritatuks, kui ajateenija saab igas harjutuses vähemalt 60 punkti.

Spetsiaalne kehaline Alateemad Seos õpiväljundiga

ettevalmistus

Harjutus 16

Loeng 1

Alateemad

1. Takistusriba läbimise treeningute eesmärk on arendada sõduritel lahingus vajaminevat kehalist

ja vaimset ettevalmistust.

1.1. Keeruliste kehaliste nõudmiste tõttu arendab takistusribal treenimine järgmisi võimeid ja

oskuseid: kehalised võimed (jõud, vastupidavus, kiirus, koordinatsioon, painduvus); tehnikad

(liigutused -sammud, kinnihoidmised, kauguse hindamine, kiiruse hindamine); vaimsed võimed

(julgus, enesekindlus).

1.2. Õnnetuste ja vigastuste vältimiseks tuleb järgida „Sõjaväe viievõistluse takistusriba

kasutusjuhendit“ (KVJ 02.12.2021 kk nr 212), kus on välja toodud takistusriba läbimise

ohutusnõuded.

1.3. Takistusriba tutvustavad treeningud (loeng ning 2x praktiline tehnika ja OT treening) viia läbi

soovituslikult SBK ajal. Edasise teenistuse jooksul komplekstunnina koos ÜKE treeningutega.

2. Funktsionaalne treening sisaldab nii ÜKE kui SKE põhimõtteid, arendades organismi töövõimet

kasutades selleks funktsionaalseid liigutusi (liigutusi, mis sisaldavad endas keha pidurdamist,

liigutamist, stabiliseerimist).

2.1. Funktsionaalse treeningu efektiivsuse seisukohalt on oluline rakendada treeningus reaalseid

elulisi tegevusi, kasutatakse vabaraskusi ja kombineerides ÜKE ning SKE harjutuste kasutamist.

3. Kaitseväelaste töövõime tõstmiseks kasutatakse lahinguväljaõppe protsessis kehalist treeningut,

mis kujutab endast spordiharjutuste sooritamist valvekorras, õppustele siirdumisel, pikkajalisel

transpordivahendites sõitmisel.

3.1. Kehaline treening lahinguväljaõppe protsessis sisaldab näiteks looduslike takistuste ületamist,

transpordivahenditele peale minekut ja maha tulekut, suusatamist sügavas lumes, veekogude

ületamist, raskuste kandmist ja tõstmist.

3.2. Pikaajalisel lahingumasinates sõitmisel sooritatakse peatuste ajal lihtsamaid venitus- ja

jõuharjutusi, ületatakse lihtsaid looduslike takistusi, mängitakse spordi- ja liikumismänge

lihtsustatud reeglite järgi.

Läbib CISM takistusriba

Osaleb funktsionaalse

treeningu (FT) tundides ja

teab harjutusvara.

Hindamine

sh kokkuvõtva hinde

kujunemine

sh hindekriteeriumid

Vigastuste ennetamine ja

lihashooldus

Harjutus 20

Loeng 1

Alateemad

Alateemad

1. Vigastuste riski mõjutavad tegurid (koormus, füüsiline konditsioon, kehakaal, varasemad

vigastused, varustus, ilmastik, pinnas).

2. Peamised vigastused (probleemid põlveliigeses, ala- või ülaseljas, õlaliigeses, hüppeliigeses,

sääre eesmises osas, õlavöötmes või kaelas) ja nende tekkimise põhjused (madal koormustaluvus,

vähenenud liigese liikuvus, kehaosade vaheline düsbalanss, kehv harjutuste sooritamise tehnika,

Seos õpiväljundiga

Osaleb lihashoolduse (LH)

tundides ja teab

harjutusvara.

vähene lihaselastsus ja lihasjõud, ülekoormusvigastused).

3. Kuidas ülekoormusvigastusi ennetada ja ära tunda (koormuste planeerimine ja paindlikkus

koormuste doseerimisel).

4. Lihashoolduse võimalused (Foam Rolleriga rullimine, staatiline venitamine, külmaprotseduurid,

kompressioonitooted, kinesioteipimine)

Hindamine

sh kokkuvõtva hinde

kujunemine

sh hindekriteeriumid

Üldine kehaline

ettevalmistus

Harjutus 41

Alateemad

Alateemad

1. Jõud on organismi võime ületada vastupanu, mis tekib keha ja kehaosade liikuma panemisel või

mitmesuguste vahendite tõstmisel, liigutamisel, heitmisel.

1.1. Jõu arendamise põhivahenditeks on raskuste tõstmine ja kandmine, riistvõimlemine,

harjutused kaaslasega või oma keha raskuse ületamine.

2. Vastupidavus on kehaline võime, mis on vajalik alustatud staatilise ja dünaamilise pingutuse

jätkamiseks teatud aja vältel, tegevuse efektiivsust vähendamata.

2.1. Vastupidavuse arendamise põhivahenditeks on: kesk- ja pikamaajooks, murdmaasuusatamine,

ujumine, orienteerumine, harjutuste sooritamine kordustele, kiirrännak, pallimängud jne.

3. Kiirus on organismi võime sooritada liigutusi võimalikult suure sagedusega, võime läbida

kindlaksmääratud vahemaa lühema aja vältel, võime kiiresti reageerida ilmuvale märgile,

signaalile või tegevusele.

3.1. Kiiruse arendamise põhivahendiks on kiirjooks ja muud kiiret liikumist (kiirendusi) ja

reaktsiooni nõudvad spordiharjutused.

4. Osavus on organismi võime sooritada harjutusi kiiresti, täpselt, kooskõlastatult ja otstarbekalt,

kaasates tegevusse enamiku lihasrühmadest (nt takistuste läbimine ja ületamine).

4.1. Osavuse arendamiseks saab kasutada mitmesuguseid harjutusi nii vahenditeta kui ka

vahenditega, arendades reaktsioonivõimet, tasakaalu, rütmitunnet ja ruumitaju.

5. Painduvus kujutab endast tugi-liigutusaparaadi omadust, mis määrab ära inimese liigutuste

liikumisulatuse ja sõltub liigese ehitusest, ümbritseva lihasmassi suurusest, lihaste, kõõluste,

sidemete ja liigesekapsli venitatavusest.

Seos õpiväljundiga

Osaleb üldkehalise

ettevalmistuse (ÜKE)

tundides ja teab

harjutusvara.

Hindamine

sh kokkuvõtva hinde

kujunemine

sh hindekriteeriumid

Õppemeetodid Loengud, sporditunnid

Hindamismeetodid Kursuse läbimist hinnatakse tundides osalemise kaudu.

Lõimitud teemad

Kursuse hindamine Mitteeristav hindamine

Kursuse kokkuvõtva

hinde kujunemine

Spordivaldkonna dokumentatsioon (käskkirjad, juhendid, eeskirjad jm) on leitav

KV(https://kv.mil.intra/) → Teemalehed → Sport → Eeskirjad

sh lävend “A” saamise tingimus: Spordivaldkonna dokumentatsioon (käskkirjad, juhendid, eeskirjad jm) on leitav:

KV(https://kv.mil.intra/) → Teemalehed → Sport → Eeskirjad

Õppematerjalid

1. Spordikontseptsioon (KVJ 18.03.2021 kk nr 67, muudetud KVJ 31.08.2022 kk nr 1457)

2. Spordi eeskiri (KVJ 18.03.2021 kk nr 67, muudetud KVJ 31.08.2022 kk nr 1457)

3. Sõjaväe viievõistluse takistusriba kasutusjuhend (KVJ 02.12.2021 kk nr 212)

4. KV Spordi edendamise meetmed (AT pearaha, spordivaldkonna loengupäevad jm) on leitav KV spordivaldkonna teemalehelt

KV→ Teemalehed → Sport → Liikumisharrastuse edendamine

https://kv.mil.intra/sport/SitePages/Liikumisharrastuse_edendamine.aspx

5. Üksuse spordivaldkonna informatsioon ja sporditaristu kasutamise OT on leitav üksuse spordi teemalehelt

6. KV spordiäpp SPORDIVÄGI

7. Kursuse koolituskaardid on leitavad KVPS → KVPS koostöökeskkond → J7 koostöökeskkond → Sport → kataloog

20230413_Spordimoodul_2023

(https://kvps.mil.intra/collaboration/J7/Shared%20Documents/20230413_Spordimoodul_2023?d=wbeae9a86c92e4900a35ae44

3c3542001)