Kiri

EELNÕU XX.07.2024

1 (21)

Lisa EELHINNANG

EELHINNANG

Keskkonnaamet annab keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) eelhinnangu arendaja

esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast

ning eeldatavast keskkonnamõjust (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (edaspidi KeHJS) § 6¹ lg 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on kehtestatud

keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“.

1.1. Kavandatav tegevus

1.1.1. tegevuse iseloom ja maht

Keskkonnaamet on aktsiaseltsile Saarte Liinid andnud vee erikasutuse keskkonnaloa nr KL-

520018 kehtivusega 01.01.2024 kuni 01.01.2034. Keskkonnaluba on antud Ruhnu sadama

(endine Ringsu sadam) (Ruhnu sadam, Ruhnu küla, Ruhnu vald, Saare maakond, katastritunnus

68901:001:0105) regulaarseks hooldussüvenduseks kümne aasta jooksul mahus kuni 9900 m³.

Süvenduspinnas on lubatud paigutada sadama kinnistul maismaale.

Taotluse kohaselt soovitakse keskkonnaloale lisada ka tahkete ainete paigutamise valdkond

ning näha ette võimalus kasutada süvenduspinnast geokonteinerite täiteks. Taotluse kohaselt

kavandatakse teostada Ruhnu sadamas tahkete ainete paigutamist mahus kuni 11 500 m³

amortiseerunud kaitserajatiste rekonstrueerimisel. Kaitserajatiste rekonstrueerimise eesmärk on

tõhustada aluste ja sadamarajatiste kaitset laineenergia mõju eest, vähendada liivade liikumist

sadama akvatooriumisse, avardada sadama suuet tagamaks laevadele ohutum

sisenemine/väljumine. Edelamuuli pikendamisega rajatakse uus 91 m pikkune lõunamuul.

Idamuulile ehitatakse külge 133 m pikkune Põhjamuul. Põhjamuuli siseküljele rajatakse 39 m

pikk lõunasse suunduv sisemine tõke. Likvideeritakse akvatooriumi projekteeritud sügavuseni

30 m idamuuli lõik ja 36 m raudbetoonist idamuuli pikendus (vt joonis 1).

Joonis 1. Rekonstrueeritavate kaitserajatiste asendiplaan.

EELNÕU XX.07.2024

2 (21)

Kaitserajatiste rekonstrueerimisel kasutatakse mineraalseid aineid (paekivi), tehislikke aineid

(teras või nendest valmistatud komposiitmaterjal, tetrapoodid, geokonteiner, geotekstiil).

Lisaks, nõlvade kindlustamisel ja kehandis taaskasutatakse 100% ära lammutatavate muulide

tardkivimitest nõlvakindlustused ja kehandite paekivist materjalid (eeldatavalt kuni 2600 m³).

Ehitusprojektiga on jäetud ka võimalus, et muulide kehandi rajamisel kasutatakse liivaga

täidetud geokonteinereid. Geokonteinerite täitmiseks kasutatakse kohapealt, akvatooriumi

hooldussüvendamisel välja pumbatavat liiva. Eeldatav liiva maht geokonteinerite täitmiseks on

kuni 1000 m³. Geokonteinerite kasutamine muulidele kehandi rajamisel sõltub valitud

ehitusettevõtja pädevusest, võimalustest ja ei pruugi realiseeruda.

Põhiprojektis on arvestatud, et olemasolev pinnas jäetakse kaitserajatiste alt välja kaevamata

ning ehituse jooksul on oodata konstruktsioonis vajumeid. Siiski, uute muulide puhul on oodata

vaid minimaalset ehitusaegseid vajumeid, sest pehmeid kokkusurutavaid pinnaseid pole.

Graniitkividega ja tetrapoodidega kaetud kaitserajatised rajatakse eelduslikult nn

pioneerimeetodil. Sadamaehituses kasutatakse tavapärast süvendus- ja ehitustehnikat.

Ehitustegevus toimub kaldalt ja veest. Töödega alustatakse idamuuli otsas uue muuli

alguspunktis kehandi täitetöödega. Kehandi valmimisel kaetakse see geotekstiili, filter- ja

kindlustuskihi kividega.

Arvestades tööde mahtu ja tehnoloogiat on mõjuala ulatus maismaal ja merealal kuni 500 m.

Eelhindamine teostatakse olemasolevate andmete põhjal ilma lisauuringuteta. Kavandatava

tegevuse korral on eelhindamisel võetud aluseks:

• taotlus

• iPT projektihuhtimine OÜ, 2005, geotehnika aruanne “Ruhnu saare Ringsu sadama

kaitsemuulide rekonstrueerimine”, töö nr 05-10-0540 (edaspidi Ringsu sadama

geotehnika aruanne);

• OÜ E-KONSULT, 2006, keskkonnamõjude hindamise aruanne „Ruhnu saare Ringsu

sadama kaitsemuulide rekonstrueerimise keskkonnamõjude hindamine“, töö nr E1041

(edaspidi Ringsu sadama KMH);

• Rain Männikus, 2024, „Ruhnu sadama kaitserajatiste rekonstrueerimine. Põhiprojekt“,

töö nr SL23061 (edaspidi põhiprojekt);

• Rain Männikus, 2023, „Ruhnu sadama kaitserajatiste modelleerimine. Aruanne”, töö

nr 21152 (edaspidi modelleerimise aruanne)

• Looduse Infosüsteemi EELIS andmed;

• Maa-ameti kaardirakenduse kaartide andmed.

Ringsu sadama KMH aruandes käsitles sadama süvendamist mahus 30 000 m³ ning läänemuuli

olemasoleva osa rekonstrueerimist ja pikendamist ja olemasoleva idamuuli rekonstrueerimist

ja pikendamist (vt joonis 2). Tegevuse mahud ei ole võrreldes taotluses tooduga suurenenud.

Sellest lähtuvalt on võimalik lähtuda Ringsu sadama KMH aruandest. Otsustajal on piisavalt

teavet, et jätta KMH algatamata.

1 Põhiprojekt kättesaadav taotluse lisas 2. 2 Modelleerimise aruanne kättesaadav taotluse lisas 5.

EELNÕU XX.07.2024

3 (21)

1.1.2. tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Ruhnu sadam asub Ruhnu saarel. Piirkonnas kehtib Ruhnu valla üldplaneering3.

Üldplaneeringus on välja toodud endise nimega Ringsu sadam. Sadama maaüksus määratakse

detailplaneeringu kohustusega alaks. Üldplaneeringuga on vähendatud Ringsu sadama

maaüksusel ranna ehituskeeluvööndi ulatust nulli meetrini. Ringsu sadama maaüksus koos

Randoja, Ringsu lautri ja Tuule maaüksustega on määratud turismiteenuste osutamiseks (sh

majutusteenused) sobivaks alaks. Rannal on keelatud ehitamine, välja arvatud üldplaneeringu

ja detailplaneeringute alusel rajatav, rekonstrueeritav või taastatav veeliikluse ja veehaarde

objekt, tehniline kommunikatsioon, seirejaam ja hüdrograafiateenistuse objekt, kalakasvatuse

ja kalapüügiga seotud rajatis, riigikaitse, piirivalve ja päästeteenistuse otstarbega ehitis,

olemasolev ehitis.

Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 38 lg 3 kohaselt on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja

rajatiste ehitamine keelatud. Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga (edaspidi

DP) või kehtestatud üldplaneeringuga (edaspidi ÜP) kavandatud sadamaehitisele (LKS § 38

lg 5 p 2) või kui toimub olemasoleva rajatise laiendamine (LKS § 38 lg 4 p 5).

Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (edaspidi KeÜS) § 55 sätestab, et kui keskkonnaloaga

lubatavaks tegevuseks või sellise ehitise püstitamiseks, mille jaoks ehitusluba ei anta enne

keskkonnaloa andmist, on vaja kehtestada detailplaneering, ei anta keskkonnaluba enne sellise

detailplaneeringu kehtestamist.

Käesoleval juhul kavandatakse olemasolevate kaitserajatiste rekonstrueerimist.

Rekonstrueerimise käigus toimub mh rajatiste pikemaks ehitamine.

Ruhnu vallavalitsuse seisukoha4 kohaselt on planeeritava tegevuse elluviimiseks vajalikud

planeeringud kehtestatud. Tegemist on 2002/2003 aastal koostatud detailplaneeringuga ja

see on kehtestatud 24.03.2003 volikogu Ruhnu volikogu poolt, allkirjastatud volikogu esimehe

Rainer Koltsi poolt. Ettevõtte poolt planeeritav tegevus on planeeringutega kooskõlas.

Põhiprojektis on välja toodud, et 2002/2003 detailplaneeringu järgi oleks rajatud 1. kaist kagu

suunas ca 75 m pikkune lõunamuul, eemaldatud osa idamuulist ja betoonkonstruktsioonist

viltuvajunud vertikaalne lainemurdja ning rajatud ca 230 m pikkune SEE suunaline muul. Töö

põhjal koostati Ringsu sadama KMH aruanne. Võrreldes varasema projektiga, on viidud

põhjamuuli alguspunkt kaugemale lõunasse, idatipp toodud ca 47 m võrra lääne poole.

Lõunamuul on jäänud sama pikaks, kuid on keeratud veidi päripäeva. Muulid ulatuvad

põhiprojekti kohaselt pea ühekaugele, põhjapoolne veidi enam itta (vt joonis 2). Käesolevalt

soovitakse põhiprojekti kohaselt olemasolevat edelamuuli pikendada kai nr 1 idatipust itta 83,9

m. Tekkinud ehitist nimetatakse põhiprojektis Lõunamuuliks. Olemasolevast idamuulist

jätkatakse 129 m kagu suunas muuli, mis pöördub lõpus lõunasse. Tekkinud ehitist nimetatakse

põhiprojektis Põhjamuuliks. Põhjamuuli siseküljele rajatakse lõunasse suunduv muuli 39,1 m

pikk madal haru (vt joonis 2).

3 Kinnitatud Ruhnu Vallavolikogu 17.12.2002 otsusega nr 27. Kättesaadav:

https://www.maaamet.ee/detailid/legendid/6892001_sel.pdf (10.07.2024). 4 Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 09.07.2024 kirja nr DM-128572-8 all.

EELNÕU XX.07.2024

4 (21)

Joonis 2. Vasakul 2002/2003 detailplaneeringu järgne kaitserajatiste asendiplaan ja paremal

käesolevalt kavandatavate kaitserajatiste asendiplaan.

Kaitserajatiste rekonstrueerimise maht ja kaitserajatiste pikendatava osa ulatus ei ole oluliselt

muutunud. Seega puudub kavandataval tegevusel vastuolu kehtivate

planeerimisdokumentidega ning sellest lähtuvalt on võimalik lähtuda ka Ringsu sadama KMH

aruandest. Otsustajal on piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata.

1.1.3. ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine

Hooldussüvenduse käigus tekkivat pinnast soovitakse võimalusel kasutada kaitserajatiste

rekonstrueerimisel geokonteineris. Lisaks soovitakse taaskasutada olemasolevate

kaitserajatiste lammutamisel tekkivat materjali. Seega optimeeritakse ressursikasutust

maksimaalselt. Ei suurene ressursi kasutamine võrreldes Ringsu sadama KMH aruandes

tooduga. Otsustajal on piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata.

1.1.4. tegevuse energiakasutus

Energiakulud on seotud süvendamisel ja tahkete ainete paigutamisel kasutatava tehnikaga.

Energiakasutust viiakse miinimumini kasutades töödeks sobivaimat tehnikat. Energiakasutus ei

muutu võrreldes Ringsu sadama KMH aruandes tooduga. Otsustajal on piisavalt teavet, et jätta

KMH algatamata.

EELNÕU XX.07.2024

5 (21)

1.1.5. tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Heited vette

Tahkete ainete paigutamisel

Tahkete ainete paigutamisel tekkiva heljumi kogumaht on ca 1% uputatavast materjalist.

Heljum on kivide ja rahnude küljest irduv või kaasnev materjal5. Modelleerimised on näidanud,

et 0,1 mm läbimõõduga liivaterade paigutamisel võib heljumi levik olla 300-700 m, olenevalt

tuule suunast ja tahkete ainete paigutamise kohast (avatus tuultele). Praktikas on enamjaolt täide

20 kuni 300 mm vahele – seega heljumi levik on väiksem. Siiski oleneb heljumi levik puhuvate

tuulte ja lainete mõjust, eemale kanduvad enim eemale väiksemad fraktsioonid6.

Põhiprojekti kohaselt tekib kaitserajatiste kehandi ehitamisel täitematerjalist ja merepõhjas

olevast materjalist heljum, mille levik on ilmselt lokaalne (kuni 100 m), sest tegu on võrdlemisi

suurte terade/objektidega (terasuurus on suurem kui 0,5 mm).

Olemasolevate kaitserajatiste lammutamisel

Kaitserajatiste rekonstrueerimisel lammutatakse osaliselt olemasolevaid kaitserajatisi. Tegevus

ei ole vee erikasutus veeseaduse mõttes (ei süvendata veekogu põhja ega paigutata vette uusi

tahkeid aineid, eemaldatakse varasemalt sinna paigutatud materjal), kuid tegevusega kaasneb

mõningane heljum. Heljum kaasneb eelkõige siis, kui materjale eemaldatakse just merepõhja

pealt. Heljumi teke võib mõjutada vee elustikku ja linde (vt ptk 1.3.1.).

Geokonteinerite täitmisel

Ringsu sadama geotehnika aruande kohaselt ei ole sadama piirkonna setted reostunud.

Varasemate uuringute kohaselt on raskmetallide ja naftaproduktide sisaldus pinnases muulide

vahelisel alal (Ringsu sadama geotehnika aruanne punkt PA5) järgnev:

Hg sisaldus pinnases on 0,002 mg/kg;

Cd sisaldus pinnases on <1,0 mg/kg;

Pb sisaldus pinnases on <5,0 mg/kg;

Zn sisaldus pinnases on <4,0 mg/kg;

Cu sisaldus pinnases on <2,11 mg/kg;

naftaproduktide sisaldus pinnases on 178 mg/kg.

Analüüside tulemusena leiti, et raskmetallide sisaldus pinnases on madalam vastava metalli

sihtarvust pinnases7. Naftaproduktide sisaldus jääb madalamaks piirarvust elutsoonis. Sihtarv

näitab ohtliku aine sellist sisaldust pinnases, millega võrdse või väiksema väärtuse korral

loetakse pinnase seisund heaks. Piirarv näitab ohtliku aine sellist sisaldust pinnases, millest

suurema väärtuse korral loetakse pinnas saastunuks ning keskkonnale ohtlikuks. Käesoleval

juhul planeeritakse eemaldada looduslikke liivasid, mis hoovustega sadamasse jõuavad. Seega

on eemaldatavates setetes raskmetallide ja naftaproduktide sisaldus veel madalam.

5 OÜ Hendrikson & Ko, 2016. „Pakrineeme Sadama OÜ Paldiski LNG terminali kai rajamise vee erikasutusloa

keskkonnamõju hindamine“, Töö nr 1771/12. 6 EstKONSULT OÜ, 2017. Leppneeme sadama hüdrodünaamiline modelleerimine. Töö nr B776. 7 Keskkonnaministri 28.06.2019 määrus nr 26. „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“

EELNÕU XX.07.2024

6 (21)

Täpsemad pinnase analüüsid ei ole vajalikud HELCOM Süvendamise ja kaadamise juhendi8 p

6.3. b ja c kohaselt: pinnas koosneb peaaegu eranditult liivast, kruusast või kivist; märgatavate

varasemate ja praeguste saasteallikate puudumine, kui süvendamine ei ületa 10 000 tonni aastas.

Seega süvendamisega ja süvenduspinnase paigutamisega geokonteinerisse ei kaasne olulisel

määral heiteid vette, kuna süvendatavad setted ei sisalda saasteaineid. Süvenduspinnas sobib

geokonteinerite täiteks.

Mida peeneteralisem on settematerjal seda rohkem heljumit tekib süvendamisel. Süvenduse

käigus satub pidevalt merre 4-10% süvendatavast pinnase kogusest. Heljumipilve levik sõltub

paljudest teguritest, millest tähtsamad on hoovuse liikumiskiirus, tuule kiirus ja vette sattuvate

pinnaseosakeste füüsilised omadused9. Heljumi pilv levib süvenduskohast edasi ca 200-300 m,

sealt edasi langeb selle kontsentratsioon oluliselt. Kiiremini settuvad liiva ja kruusa osakesed,

kauem püsivad veesambas muda ja savi osakesed. Pärast tööde lõppu langeb heljumi sisaldus

vees kiiresti10. On täheldatud, et kõrgemad heljumi kontsentratsioonid esinevad valdavalt

suuremate tuulesündmuste korral, heljumi kontsentratsioonid tõusevad märgatavalt, kui tuule

kiirus on 10 m/s või rohkem11.

Arvestades, et geokonteineris soovitakse kasutada hooldussüvendamise käigus tekkivat liiva,

ei kaasne kaitserajatiste rekonstrueerimisega lisanduvat süvendusvajadust. Tegevuse mõju on

analüüsitud keskkonnaloa nr KL-520018 andmisel.

Seega tekib süvendamisel ja geokonteinerite täitmisel mõningane heljum ja vette satub ka

toitaineid. Heljumi teke võib mõjutada vee elustikku ja linde (vt ptk 1.3.1.).

Arvestades tööde mahtu ja iseloomu ei suurene töödega kaasnevad heited vette võrreldes

Ringsu sadama KMH aruandes tooduga. Otsustajal on piisavalt teavet, et jätta KMH

algatamata.

Müra ja heited õhku

Täitetööde ja olemasolevate kaitserajatiste lammutamisega kaasneb mõningane mürafooni tõus.

Kopp ekskavaatori müratase on ca 109 dB12. Lõhkamisi taotluse kohaselt kaitserajatiste

lammutamisel ei kasutata. Kasutatakse tavapäraseid ehitusmasinaid.

Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi, määruse nr 71) lisa 1 p

4 kohaselt on ehitustegevusega seotud müra ekvivalentsed piirtasemed normeeritud vaid

õhtusel ja öisel ajal (ajavahemikul 21.00-7.00). Ehitusmürale rakendatakse kella 21.00-7.00

piirväärtusena asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Päevasel ajal (7.00-21.00)

8 HELCOM Süvendamise ja kaadamise juhend. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp-

content/uploads/2016/11/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf (10.07.2024). 9 Corson OÜ, 2012. Vanasadama uue, e (ida) kruiisikai rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne.

Kättesaadav:

https://www.ts.ee/wp-content/uploads/2020/01/Vanasadama-uue-kruiisikai-rajamise-KHM-aruanne.pdf

(10.07.2024) 10 Arvo Järvet, 2008. Emajõe-Peipsi-Velikaja veetee ettevalmistavad tööd. KMH aruanne 11 Paldiski Lõunasadama süvendustööde aegse heljumi seire aruanne 2020 (https://www.ts.ee/wp-

content/uploads/2020/05/Paldiski-L%C3%B5unasadama-s%C3%BCvendust%C3%B6%C3%B6de-heljumi-

seire-aruanne-2020.pdf) (10.07.2024) 12 Tapio Lahti, 2010. Keskkonnamüra hindamine ja müra leviku tõkestamine.

EELNÕU XX.07.2024

7 (21)

ehitustöödest tulenevale mürale normtasemeid kehtestatud ei ole. Vee erikasutustööde aegne

müra on lühiajaline ja pöörduv, st esineb ainult tegevuse ajal ning tööde lõppemisel see lakkab.

Lähimad elumajad asuvad ca 110 m kaugusel, tööde alal ja majade vahel on mets. Majadeni

jõudev müra on ebaoluline (ca 58 dB)13. Siiski tekkiv müra võib häirida inimpelglikke linde (vt

ptk 1.3.1.).

Süvendamisega kaasneb ajutine mürafooni tõus. Diiselmootoriga amfiibmasina Watermaster

IV müratase tootja andmetel on 103 dB14 (võrdluseks inimeste karjumine 90 dB ja kõne 70

dB)15. Tegevuse mõju on analüüsitud keskkonnaloa nr KL-520018 andmisel.

Kopp-ekskavaatori mootorite/jõuallikate töötamisel eralduvad välisõhku lämmastikoksiidid,

SO2, CO, CO2, summaarsed lenduvad orgaanilised ühendid, osakesed, peenosakesed, Pb, Cd,

Hg, As, Cr, Cu, Ni, Zn, dioksiinid ja furaanid, besno(a)püreen, benso(b)-fluoranteen, benso(k)-

fluranteen ja indeeno-(1,2,3-cd)püreen. Arvestades tegevuse iseloomu ja kestvust, siis

õhukvaliteedi piir- või sihtväärtusi ei ületata. Sadamarajatiste rekonstrueerimisel toimuv vee

erikasutus ei põhjusta pöördumatuid muutusi õhukvaliteedi osas antud piirkonnas.

Valguse, soojuse ja kiirguse reostust vee erikasutusega ümbruskonnale ei kaasne. Lõhnareostus

on lühiajaline ning ehitustööde aegne ja valdavalt seotud ehitustööde käigus kasutatavate

masinate diiselmootoritega. Kõik võimalikud mõjud on ajutise ja lühiajalise iseloomuga.

Arvestades tööde mahtu ja iseloomu ei suurene töödega kaasnev müra ega heited õhku

võrreldes Ringsu sadama KMH aruandes tooduga. Otsustajal on piisavalt teavet, et jätta KMH

algatamata.

1.1.6. tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Jäätmemajandust on käsitletud Ringsu sadama KMH aruande ptk 3.4.3., mille kohaselt ei ole

ette näha olulisel määral jäätmete teket, tekkivad jäätmed käideldakse vastavalt kehtivale

korrale.

Põhiprojekti kohaselt on prognoositav ehitustööde käigus tekkiv olmejäätmete kogus alla 10

m³. Ehituse käigus tekkivad jäätmed (betoonijäägid, sarrusejäägid, pakendid jne)

taaskasutatakse.

Taotluse kohaselt ning Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole sadama-alal toimunud olulisi

reostusi. Piirkonnas puuduvad varasemad või praegused saasteallikad. Tulenevalt eeltoodust

võib järeldada, et süvendatava pinnase saastetunnused pole olulised või puuduvad. Samuti ei

ole reostunud muulide materjal (Ringsu sadama KMH aruande kohaselt on muuli täitena

kasutatud paekivi, nõlvakindlustusel graniitkivi).

Arvestades, et süvendamisel tekkiv pinnas ei ole reostunud, saaks seda lubada kasutada

geokonteinerite täiteks. Samuti saab taaskasutada muulide lammutamisel tekkivat materjale.

13 https://noisetools.net/barriercalculator?source=[1.5,500,109]&receiver=[1.5,110]&barrier=[1,2.8,55] 14 AS Maves, 2018. „Lahepera järve ökoloogilise seisundi parandamise insenertehnilise kava keskkonnamõju

hindamise aruanne„. Töö nr: 16166. Kättesaadav:

https://www.peipsivald.ee/documents/18275523/19045972/Lahepera+KMH+aruanne+tekst+01_2018.pdf/c4545

200-66a1-4d50-9e9e-ef5c4044230f?version=1.0 (10.07.2024). 15 Tapio Lahti, 2010. Keskkonnamüra hindamine ja müra leviku tõkestamine.

EELNÕU XX.07.2024

8 (21)

Arvestades tööde mahtu ja iseloomu ei suurene töödega jäätmete teke võrreldes Ringsu sadama

KMH aruandes tooduga. Otsustajal on piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata.

1.1.7. tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus

Tegutsemiskava avariiolukordades on käsitletud Ringsu sadama KMH aruande ptk 3.4.4., kus

on käsitletud tuleohutusnõudeid ja käitumist avariiolukordades. Ringsu sadama KMH aruande

ptk 6 kohaselt tuleb kinni pidada üldisi ehitus- ja hüdrotehniliste tööde reeglitest, tuleb lähtuda

ohutustehnilistest juhenditest ja kasutama tehniliselt korras tehnikat. Avariide korral tuleb

avarii tagajärjed operatiivselt likvideerida.

Vastavad töökorralduslikud nõuded on juba kehtivas keskkonnaloas sätestatud.

Arvestades tööde mahtu ja iseloomu ei suurene töödega jäätmete teke võrreldes Ringsu sadama

KMH aruandes tooduga. Otsustajal on piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata.

1.1.8. tegevuse seisukoht asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohust, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohust teaduslike

andmete alusel

Tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu.

1.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

1.2.1. olemasolevad ja planeeritavad maakasutused ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused

Ruhnus alustati sadama ehitamist 1958 aastal. Alates aastast 2000 haldab sadamat aktsiaselts

Saarte Liinid. 2023 septembri seisuga on sadam kantud Sadamaregistrisse Ruhnu sadamana

koodiga EE RNG. Sadamas osutatakse sadamateenuseid sõltumata veesõiduki suurusest.

Sadama moodustab lääne küljest mere poolt rahnudega kindlustatud 145 m pikkune S-SE

suunaline muul ehk läänemuul, sellest SE poole väljaulatuv 70 m pikkune edelamuul. Ida

küljest piirneb sadam samuti rahnudega kindlustatud 280 m pikkuse S-SE suunalise

idamuuliga, mille otsas on SE suunaline raudbetoonist 36 m pikkune idamuulipikendus (vt

joonis 3). Akvatooriumis sees on 33 m pikkune ja 9 m laiune S-SE suunaline r/b kai koos r/b

kaldarambiga. Sildumiskohti on alustele Lmax=24 m kaide 2, 3 ja 4 ääres 4 kohta, väikealustele

ujuvkaide 5, 6,7 ja 8 ääres 55 kohta.

EELNÕU XX.07.2024

9 (21)

Joonis 3: Vasakul vaade läänemuuli tipust sadama suunas. Paremal on näha raudbetoonist 36

m pikkune idamuulipikendus. Foto august 2023.

Sadamaregistri andmetel on sadamas 4 statsionaarset kaid ja 4 ujuvkaid:

• Kai nr 1 Statsionaarne kai 2,3 sügavus m EH2000 20,0 pikkus m

• Kai nr 2 Statsionaarne kai 2,0 sügavus m EH2000 115,0 pikkus m

• Kai nr 3 Statsionaarne kai 2,6 sügavus m EH2000 30,0 pikkus m

• Kai nr 4 Statsionaarne kai 2,8 sügavus m EH2000 30,0 pikkus m

• Kai nr 5 Ujuvkai 2,2 sügavus m EH2000 24,0 pikkus m

• Kai nr 6 Ujuvkai 2,6 sügavus m EH2000 40,0 pikkus m

• Kai nr 5 Ujuvkai 2,8 sügavus m EH2000 45,0 pikkus m

• Kai nr 6 Ujuvkai 1,6 sügavus m EH2000 60,0 pikkus m

Sadama kinnistu ning akvatoorium ja faarvaater on inimmõjuga ala. Tegu on aktiivselt

kasutatava sadamaga, sadam on oluline tagamaks püsiv laevaliiklus Ruhnu saarele. Ringsu

sadama KMH aruande kohaselt on sadamakoha eripäraks see, et sadama akvatoorium täitub

pidevalt liivadega ja vajab iga aastast hooldussüvendamist. Seega on regulaarselt teostatud

erinevas mahus hooldussüvendusi, süvenduspinnast on kaadatud merre kui ka paigutatud

sadama kinnistule (vt joonis 4). Keskkonnaamet on andnud tegevuseks järgmised vee

erikasutuse keskkonnaload: 2014 aastal keskkonnaluba nr L.VV/325009, 2016 aastal

keskkonnaluba nr L.VV/328302, 2022 aastal keskkonnaluba nr KL-515088, 2023 aastal

keskkonnaluba nr KL-520018. Süvendamine toimub kogemuslikult 1-3 aasta tagant, korraga

mahus kuni 3000 m³.

Ruhnu sadam asub Ruhnu sadama kinnistul katastritunnusega 68901:001:0105. Kinnistu

kuulub aktsiaseltsile Saarte Liinid. Kinnistu on suurusega 5,18 ha, millest 95% on tootmismaa

ja 5% ärimaa. Sadama sissesõidutee asub merealal, Eesti mereala sisemeri on avalik veekogu

ja kuulub riigile (VeeS § 23). Kinnisomand ulatub avaliku veekogu kaldajooneni. Kaldajoon

on veekogu tavaline veepiir (asjaõigusseadus § 133 lg 1). Avaliku veekoguga piirneva

kaldakinnisasja omanikul on õigus koormata avalikku veekogu üle kinnisasja piiri ulatuva ning

veekogu põhjale toetuva kaldaga püsivalt ühendatud ehitisega seaduses sätestatud tingimustel

ja korras (VeeS § 214 lg 2). Kavandatav tööde ala jääb suures osas Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi 20.12.2022 käskkirjaga nr 250 määratud akvatooriumi alale.

Lähtuvalt eeltoodust on õigus kaitserajatiste rekonstrueerimistöödeks merealal. Siiski, tööde

järgselt peab vajadusel korrigeerima sadama akvatooriumi ala koordinaate.

EELNÕU XX.07.2024

10 (21)

Taotluse kohaselt rekonstrueeritakse ja pikendatakse olemasolevaid kaitserajatisi. Põhiprojekti

kohaselt paigaldatakse lõunamuuli ja põhjamuuli idatippu raudbetoonist vundamendil otsatuli.

Lõunamuuli otsatuli saab toite edelamuuli otsast, kus varasemalt olnud kai lõputuli

demonteeritakse ja antakse üle sadamale. Valmidus peab olema päikesepaneelide

paigaldamiseks. Põhjamuulile ei ole ette nähtud tehnovõrke. Põhjamuuli idatippu paigaldatakse

Lõunamuuliga analoogne otsatuli, mis saab toite akudelt ja vajadusel päikesepaneelidelt.

Juhime tähelepanu, et keskkonnaluba ei anna õigust ehitamiseks ega ehitise kasutamiseks.

Joonis 4: Süvenduspinnase ladestusala vaatega Ruhnu lennuvälja suunas. Foto august 2023.

Sadama kinnistu piirneb Ruhnu lennuväljaga (Ruhnu lennuväli kü 68901:001:0341, 100%

transpordimaa), kinnistuga Ruhnu diiselelektrijaam (kü 68901:001:0335, 100% tootmismaa),

Jahta (kü 68901:001:0351, 100 % elamumaa) ja Randoja (kü 68901:001:0011, 100 %

ühiskondlike ehitiste maa).

Kavandatava tegevuse maa-ala piires puuduvad teadaolevalt sellised alad, kus õigusaktidega

kehtestatud nõudeid on ületatud. Otsustajal on piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata.

1.2.2. alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime

Veekogu

Ruhnu saar paikneb Liivi lahe keskosas. Ruhnu sadam jääb saare lõunaossa, paikneb veekogus

Ruhnu idarand (VEE3451020). Ruhnu idarand on mesohaliinne, madal, varjatud, sesoonselt

kihistunud rannikuvesi.

Merekeskkonna seisundit on käsitletud Ringsu sadama KMH aruande ptk 3.3.2. Ringsu sadama

KMH aruandes tuuakse välja, et Liivi lahe keskosas asuv Ruhnu saar on intensiivse

veevahetusega piirkond. Seega on toitainete sisaldus sesoonselt muutuv – talve jooksul

toitainete sisaldus tõuseb, saavutades maksimumi kevadise vegetatsiooniperioodi alguses.

Ruhnu idarand kuulub Liivi lahe keskosa rannikuveekogumisse (EE_19). 2022 aasta andmetel16

on Liivi lahe keskosa rannikuveekogumi ökoloogiline seisund kesine, keemiline seisund halb

ning koondseisund halb. 2022 a seire andmetel on ökoloogilise mittehea seisundi taga

16 Pinnaveekogumite seisundiinfo. Kättesaadav

https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-seisundiinfo (11.07.2024).

EELNÕU XX.07.2024

11 (21)

eutrofeerumine ja looduslikud põhjused. Keemilise mittehea seisundi taga on 2022 a seire

andmetel Hg kalas. Veemajanduskava kohaselt on piirkonnas oluline uutest ja olemasolevatest

koormusallikatest tuleneva veekogumi ohustatuse vältimine. Lääne-Eesti vesikonna

veemajanduskava 2021-2027 kohaselt on 2027. aastaks seatud veekogumi seisundi eesmärgiks

hea/erandi leebem eesmärk (erand: KESE halb (Hg))17.

Eesti Merestrateegia18 kohaselt on Eesti mereala keskkonnaseisundit mõjutavaks surveteguriks

mh tööd, mis mõjutavad merepõhja terviklikkust ja hüdrograafilisi tingimusi. Merestrateegia

üheks keskkonnasihiks on, et merepõhja terviklikkus on tasemel, mis tagab ökosüsteemi

funktsioneerimise ja struktuuri.

Pinnas ja rannikuprotsessid

Ringsu sadama geotehnika aruande kohaselt jääb sadamaala aluspõhjaliste keskdevoni Narva

lademe terrigeensete kivimite (savi, aleuroliit, liivakivi) avamusalale. Varasemate uuringute

kohaselt on akvatooriumi piires valdavaks väga tihe ja kõva raske liivsavi. Aluspõhjal lasuvad

õhukeste kihtidena liivased-kruusased pinnased, leidub ka rahne ja munakaid.

Ringsu sadama KMH aruande ptk 3.3.2 on käsitletud rannaprotsesse ja setete dünaamikat.

Periooditi aktiivsete rannaprotsessidest tingituna kandub saare kaguranniku liivast

rannaastangust materjali ära sadama esisele alale. Üldine tendents on ranna kulutusel, mille

tulemusel kantakse liiv just lõuna pool paikneva sadama suunas. Sadamat on varasemalt

süvendatud, see on loonud soodsad tingimused liiva settimiseks. Mere põhja konfiguratsioon

on pidevas muutumises. Tuuakse välja, et kaitserajatiste ümberehitamisel väheneb liivade

sissekanne sadamasse.

Modelleerimise aruandes tuuakse välja, et muudetud on mõnevõrra kaitserajatiste paigutust,

kuid eesmärk on siiski vähendada liivade sissekanne sadamasse. Setete liikumise analüüs

näitas, et oluline roll sadama ummistumisel on põhja pool asuval liival, mis liigub lõunasse.

Võrreldes välja valitud plaanilahendust olemasolevaga, saab öelda, et setted liiguvad

sissesõidukanalisse kaks korda harvemini. Seega on muulide pikendamisel kagusse ja itta

oluline mõju sadama täitumisel setetega.

Merepõhja elustik

Ringsu sadama KMH aruande ptk 3.3.2 on käsitletud mh merepõhja taimestikku ja

loomastikku. Tänu liigendatud rannajoonele pakub Ruhnu ümbruse meri taimedele

mitmekesiseid kasvukohti. Madalas vees leidub kividel rohevetikate Enteromopha ja

Cladophoro liigid. Kivisel põhjal leidub 1-5 m sügavusel põisadru, sügavamal ka teised

pruunvetikad. Liikuvatel liivadel taimestik praktiliselt puudub. Madala soolsuse tõttu on

selgrooute fauna liigivaene.

Keskkonnaseire infosüsteemi19 andmete kohaselt oli aastatel 2018–2022 soodsate

keskkonnatingimuste tõttu (külma süvikutevee ja sooja vee vaheldumine rannikumeres

suveperioodil) karpide toitumistingimused väga head, ka karpide sigimine on olnud edukas.

17 Veemajanduskavade info on kättesaadav https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027 (11.07.2024). 18 Eesti merestrateegia meetmekava kinnitati 22.02.2023 keskkonnaministri käskkirjaga nr 16-7/23/5. Eesti

merestrateegia materjalid kättesaadavad: https://kliimaministeerium.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia#iii-

etapp-mereala-m (11.07.2024)

19 Keskkonnaseire infosüsteem KESE. Kättesaadav: https://kese.envir.ee/kese/welcome.action (11.07.2024)

EELNÕU XX.07.2024

12 (21)

Sellega kaasnes paljudel merealadel Eesti vetes (näiteks Liivi lahes jaamas 125) balti lamekarbi

(Macoma balthica) suur arvukuse tõus. 2022 a andmete põhjal oli Liivi lahes langenud balti

lamekarbi biomass. Võimalik, et karpide, kui biomassi dominantliikide, väike arvukus ja

biomass piirkonnas tänapäeval on tingitud rändkrabi (Rhithropanopeus harrisii) ja ümarmudila

(Neogobius melanostomus) mõjust, kuna karbid on rändkrabile ja ümarmudilale peamine

toiduobjekt.

Kalastik

Ringsu sadama KMH aruande ptk 3.3.2 on käsitletud mh kalastikku. Ruhnu saare ümbrus on

väga oluline kalade kudemisala. Eestis kõige laialdasemalt püütav sügiskudu räime koelmud

paiknevad Ruhnu saarest lõunas ja põhjas asuvatel madalikel. Avamere kevadkudu räime

koelmud asuvad Ruhnu saarest lõunas ja läänes 3-10 m sügavuses rannavees, sügiskudu räime

koelmud asuvad 5-20 m sügavusel rannikust kaugemal madalikel. Lisaks asuvad meresiia

koelmud Ruhnu saarest edelas. Otseselt sadama vahetus läheduses teadaolevalt räime või

meresiia kudealasid ei ole.

Sadama lähistel ei ole Keskkonnaametile teadaolevalt seirepüüke tehtud, et välistada piirkonna

olulisus kudealana teistele kaladele. Sadama lähistel peab kõige rohkem arvestama ahvenaga.

Ahven alustab kudemist 6-8℃ juures. Tavaliselt peaks kudemine algama aprilli lõpus, aga

litoraali kalad alustavad kudemist oluliselt varem. Näiteks 2021 aastal jooksis ahvena mari

Väinameres juba kaheksandal aprillil ja kudemine oli täies hoos.

Ei ole toimunud olulisi muutusi keskkonnas ja kavandatavas tegevuses. Seega on otsustajal

piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata.

1.2.3. keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete

alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike,

metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus

õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega

alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest

Sadamas ja selle lähiümbruses vähemalt 2000 m raadiuses puuduvad ajaloo-, kultuuri- või

arheoloogilise väärtusega alad.

Ruhnu sadama kinnistule (katastritunnus 68901:001:0105) ja sellega piirnevale merealale jääv

Ruhnu sadam ei asu ühelgi Natura 2000 võrgustiku alal20, kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas

ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis. Ehitustööde ala jääb ligikaudu 500 meetri

kaugusele Ruhnu loodusalast (EE0040462). Gretagrundi loodusala (EE0040500) jääb

tegevuskohast ligikaudu 2,3 km kaugusele.

Ruhnu loodusala on moodustatud loodusdirektiivi21 I lisa elupaigatüüpide kaitseks. Loodusala

pindala on 814 ha. Kaitstavad elupaigatüübid on rannaniidud (1630), eelluited (2110), valged

luited (liikuvad rannikuluited) (2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited) (2130),

metsastunud luited (2180), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210),

20 Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade

nimekiri“ 21 nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ

EELNÕU XX.07.2024

13 (21)

liivakivipaljandid (8220), vanad laialehised metsad (9020), rohunditerikkad kuusikud (9050),

soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080), siirdesoo- ja rabametsad (91D0).

Gretagrundi loodusala on moodustatud loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavate

elupaigatüüpide veealused liivamadalad (1110) ja karid (1170) kaitseks.

Ruhnu loodusalaga kattub looduskaitseseaduse alusel siseriiklikult kaitstav Ruhnu hoiuala22,

mille kaitse-eesmärk on loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpide – laiade madalate

lahtede (1160), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), eelluidete (2110),

valgete luidete ehk liikuvate rannikuluidete (2120), hallide luidete ehk kinnistunud

rannikuluidete (2130*), metsastunud luidete (2180), kadastike (5130), lubjarikkal mullal

kuivade niitude (6210*), liivakivipaljandite (8220), vanade laialehiste metsade (9020*),

rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*), siirdesoo- ja

rabametsade (91D0*) kaitse, samuti II kaitsekategooria linnuliigi – niidurüdi (Calidris alpina

schinzii) ja III kaitsekategooria linnuliikide – herilaseviu (Pernis apivorus), raudkulli (Accipiter

nisus), hiireviu (Buteo buteo), rukkiräägu (Crex crex) ja liivatülli (Charadrius hiaticula)

elupaikade kaitse.

Hoiualade kaitsekord tuleneb LKS §-dest 14, 32 ja 33. Hoiuala on elupaikade ja kasvukohtade

kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja

keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused. Hoiuala moodustatakse loodusliku

loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsa seisundi tagamiseks. Hoiualal on keelatud nende

elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning

kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade

ja kaitstavate liikide soodsa seisundi23.

Ruhnu hoiuala kaitse-eesmärgid, mis ei kattu loodusala kaitse-eesmärkidega, on laiad madalad

lahed ning väikesaared ja laiud. Neid elupaigatüüpe tegevuskoha vahetus läheduses ei ole,

mistõttu ei ole eeldada ka ebasoodsat mõju neile.

Hoiuala kaitse-eesmärgiks seatud linnuliikidest on tegevuskoha lähedal EELISe andmetel

rukkiräägu elupaik, mis paikneb ehitusalast ligikaudu 700 meetri kaugusel. Vältimaks

ebasoodsaid ja häirivaid mõjusid, tuleb töid teostada väljaspool peamist lindude

pesitsuseperioodi, milleks on 15. märts kuni 31. juuli.

Gretagrundi loodusalaga kattub looduskaitseseaduse alusel siseriiklikult kaitstav Gretagrundi

hoiuala, mille kaitse-eesmärk on loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpide – veealuste

liivamadalate (1110) ja karide (1170) ning linnudirektiivi24 I lisas nimetatud linnuliikide ja I

lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on

järvekaur (Gavia arctica), väikekajakas (Larus minutus), punakurk-kaur (Gavia stellata), aul

(Clangula hyemalis), tõmmuvaeras (Melanitta fusca) ja alk (Alca torda).

Hoiuala eesmärgiks seatud linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata

rändlinnuliikide elupaikade kaitse ei kattu Natura 2000 võrgustiku (loodusala) kaitse-

eesmärkidega.

22 Vabariigi Valitsuse 27.07.2006 määrus nr 176 „Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas“ 23 LKS § 32 lg 2 24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ

EELNÕU XX.07.2024

14 (21)

Ruhnu ja Gretagrundi hoiuala kaitse-eesmärkidele, mis kattuvad Natura 2000 võrgustiku

loodusalade eesmärkidega, võimalikku mõju hinnatakse punktis „Mõju Natura 2000 võrgustiku

alale“.

Kaitsealused liigid

Tööalal ei ole registreeritud kaitsealuste liikide elupaiku. Lähimad kaitsealuste linnuliikide

elupaigad jäävad u 250 m kaugusele. Nendeks on III kaitsekategooria linnuliigid väiketüll

(Charadrius dubius) ja ristpart (Tadorna tadorna). I kaitsekategooria liigi merikotka

(Haliaeetus albicilla) elupaik (KLO9132145) jääb kavandatavast tegevusest u 650 meetri

kaugusele ja liigi püsielupaik (KLO3002837) u 850 meetri kaugusele.

LKS § 55 lg 6 kohaselt on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine

paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal keelatud.

Merikotka kaitse tegevuskava25 toob välja, et merikotkas on väga tundlik pesitsusaegse

häirimise suhtes ja võib kurna hüljata ühekordse häirimise tulemusena. Merikotkast häirivad

pesitsusaegsed raie- ja istutustööd, puidu väljavedu, kuivenduskraavide ning väljaveoteede

rajamine ja hooldamine, inimeste juhuslik liikumine, sh pesa lähedal maastikusõidukiga

sõitmine. Liigi kaitse tegevuskava näeb vajaliku meetmena ette, et merikotka pesitsusajal 15.

veebruarist 31. juulini ei tehta pesast 500 meetri raadiuses mürarikkaid tegevusi.

Ei ole toimunud olulisi muutusi keskkonnas ja kavandatavas tegevuses. Seega on otsustajal

piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata.

1.2.4. inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

Ruhnu sadam asub hajaasustusalal ning vee erikasutuse ala piirneb Ruhnu sadama kinnistuga,

mille sihtotstarve on 95% tootmismaa ja 5% ärimaa. Ruhnu sadamale lähimad elamud asuvad

ca 110 m kaugusel.

Sadama hooldussüvendamine ning kaitserajatiste rekonstrueerimine ja pikendamine võimaldab

sadama jätkuvat ohutut kasutamist ning regulaarset parvlaevaühendust. Tööd võimaldavad

turismi arengut kui ka kohalikku elu – väikelaevade ohutu liikluse tagamine. Kaitserajatiste

rekonstrueerimine ja pikendamine vähendab edasist regulaarse süvendamise vajadust.

Ei ole toimunud olulisi muutusi keskkonnas ja kavandatavas tegevuses. Seega on otsustajal

piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata.

1.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

1.3.1. mõju suurus

Süvendamisest lähtuva mõju suurus oleneb:

• tööde mahust;

• läbiviimise ajast;

• läbiviimise logistilistest lahenditest;

• kasutatud tehnoloogiast ja tehnikast;

25 https://keskkonnaamet.ee/media/713/download (11.07.2024).

EELNÕU XX.07.2024

15 (21)

• meteoroloogilistest tingimustest.

Välja toodud faktoreid arvestatakse vee erikasutuse mõju hindamisel ning keskkonnaloa

tingimuste määramisel (vt p 1.3.8.).

Süvendustööde mõju mereelustikule ja kalastikule on käsitletud Ringsu sadama ptk 5.2.3.

Tahkete ainete paigutamisega kaasnevad mõjud on sarnased süvendamise mõjudega (heljum,

müra, vahetu elupaikade kadu).

Mõju merepõhjaelustikule

Kaitserajatiste pikendamisel hävib vahetult rajatiste alune põhjaelustik. Tööde ala on juba

inimese poolt mõjutatud ala, tegevusega ei kaane merepõhja killustatuse suurenemine ega

häiringuala suurenemine.

Kaitserajatiste lammutamisel ja tahkete ainete paigutamisel kaitserajatiste pikendamisel tekib

ka mõningane heljum. Lisandunud heljum on siiski pigem väike (vt p 1.1.5.). Ringsu sadama

KMH aruande kohaselt on mõju ajutine ning mõjutatud alade koosluse struktuur taastub 1-2

vegetatsiooniperioodi jooksul. Ringsu sadama KMH aruande kohaselt soovitatakse vältida töid

tugeva tuule ja lainetusega. Seega, takistamaks heljumi levikut laiale merealale (merepõhja

elustiku elupaikadele, kui ka kalade kudemisalad ja lindude toitumisalad) tuleb

veesiseseid töid vältida tugeva tuulega (10 m/s). Vältides töid tugevate tuultega võib mõju

merepõhjaelustikule pidada pigem lokaalseks ja pöörduvaks.

Mõju kalastikule

Kalade seisukohalt on ebasoovitavaim ajavahemik veesisesteks töödeks kudeaeg ja sellele

järgnev larvide arenguaeg. Kalastikku mõjutab heljum enim, kui heljumi kontsentratsioon

veesambas ületab tavalist fooninäitu 5 mg/l võrra. Sellisel juhul võivad kalade larvidel ja

noorjärkudel tekkida probleemid hingamisega26.

Kaitserajatiste lammutamisel ja tahkete ainete paigutamisel kaitserajatiste pikenemisel tekib

mõningane heljum. Siiski, heljumi mõju on pigem lokaalne ja ajutine. Samas peab piirkonnas

arvestama ahvena kudemisega (vt p 1.2.2.).

Ringsu sadama KMH aruandes on välja toodud, et veesiseseid töid ei tohi planeerida kalade

kudeajale. Ringsu sadama KMH aruandes soovitatakse töid planeerida juulis-ja augustis. Siiski,

sadamas on vajalik hooldussüvendustööd teostada varakevadel, et puhastada ala ka sügiseste ja

talviste tormidega sissekandunud setetest. Sel viisil on võimalik tagada liinilaeva ohutu

liiklemine sadama akvatooriumis ja faarvaatril. Lähtuvalt eeltoodust saaks Ruhnu sadama

piirkonnas süvendustöid lubada aprilli keskpaigani. Seega on kehtiva keskkonnaloa kohaselt

hooldussüvendustööd keelatud 15. aprillist - 31. maini, et välistada heljumi mõju kalade

marjale ja noorjärkudele vahetult süvendamise ajal. Sarnasest töökorraldusest tuleb

lähtuda kõigi veesiseste tööde puhul (muuliosade likvideerimine, tahkete ainete

paigutamine kaitserajatiste pikendamisel). Kevadine tööde aegne piirang kaitseb ühtlasi

kõiki teisi elustiku rühmasid kevadisel arenguperioodil.

26 OÜ EstKONSULT, 2020. Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH Töö nr E1401.

EELNÕU XX.07.2024

16 (21)

Mõju linnustikule

Suurenenud heljumi kontsentratsioon vees võib vähendada sukeldavate lindude

nägemisraadiust ning seeläbi mõjuda ka saagipüüdmise efektiivsust. Teatud kriitilistel

perioodidel, nagu talv ning pesitsusaeg, on toidu kiire ning efektiivne kättesaamine lindudele

eluliselt tähtis. Kriitilise kontsentratsioonina, millest alates tekib negatiivne mõju, on ära toodud

15 mg/l27.

Lisaks, mõjud linnustikule võivad toimuda müra häiringute kaudu. Katsed on näidanud, et

näiteks tiirud on koloonias seda häiritumad, mida tugevam on kõlaritest mängitud müra - 65 –

85 dB müra juures muutusid linnud valvsaks, 90- 95 dB juures juba lahkusid pesalt28. Eriti

ohtlik on pesapoegadele pidev müra29. Enamuse linnu liikide jaoks jääb mõju avaldavate

häiringute tsoon suurusjärku sadakond meetrit30. Mõnedel juhtudel on (eeldatavalt olulist

häiringut põhjustavate) soovitatud rakendada ka 500 m laiust puhverala31.

Kavandatud tegevusega ei ole eeldada, et tekiks väga tugev mürahäiring, kuna tegevus ei eelda

lõhkamistöid. Siiski, pidev ehitusmasinate töömüra on tugevam kui väikesadama varakevadine

mürafoon. Seega, sadama rekonstrueerimistöödega võib kaasneda merelindude häirimine ja

veekvaliteedi langus (sh toitumistingimuste langus) tekkiva heljumi tõttu. Vältimaks töödest

tulenevaid häiringuid, tuleb töid ajastada väljapoole lindude peamist pesitsusaega.

Ka rändlinde võib müra teatud määral häirida. Kuna tööd toimuvad olemasoleva, aktiivses

kasutuses olema sadama asukohas, ei ole tegevusega kaasnev rändlindude häirimine

tõenäoliselt väga suur. Rändlindudel on võimalik lennata eemale. Oluline on teostada töid

tuulevaikse ilma, et vältida heljumi levikut merele, millel on oluliselt suurem mõju

rändlindudele kui lühiajaliselt häiringul.

Ringsu sadama KMH aruandes on negatiivsete keskkonnamõjude vältimise ja leevendamise

võimalustena välja toodud, et süvendus- ja kaadamistööd teostada juuli- ja augustikuus, mil on

linnustiku peamine pesitsusperiood lõppenud. Samuti looduskaitseseaduse kohasest

isendikaitsest32 lähtuvalt on vajalik tööd ajastada väljapoole linnustiku peamist

pesitsusperioodi. Juulikuu on veel peamine pesitsusaeg, mistõttu ei ole Ringsu sadama KMH

aruandes pakutud aeg tööde teostamiseks parim aeg.

Kehtivale keskkonnaloale koostatud keskkonnamõjude eelhinnangus on Keskkonnaamet

analüüsinud võimalikke mõjusid linnustikule ja toonud välja, et mõjud linnustikule võivad

toimuda eelkõige müra häiringute kaudu. Enamuse linnuliikide jaoks jääb mõju avaldavate

27 Gasum Oy, 2016. Soome ja Eesti vaheline maagaasitorustik BALTICCONNECTOR. Keskkonnamõju

hindamise aruanne. Kättesaadav:

https://elering.ee/sites/default/files/attachments/BALTICCONNECTOR_YVA_Estonia_29022016_0.pdf

(11.07.2024). 28 Brown, A..L., 1990. Measuring the effect of aircraft noise on sea birds Environment International 16: 587-592. 29 Hayward, L.S., Bowles, A. E., Ha J. C., Wasser, S. K., 2011. Impacts of acute and long-term vehicle exposure

on physiology and reproductive success of the northern spotted owl. Ecosphere 2; Schroeder, J., Nakagawa, S.,

Cleasby, I. R., Burke, T., 2012. Passerine Birds Breeding under Chronic Noise Experience Reduced Fitness.

PLoS ONE 7: e39200. 30 Skepast&Puhkim OÜ, 2021. Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine (kmh). Töö nr 2019-

0067. 31 Chatwin, T.A., 2010. Set-back distances to protect nesting and roosting seabirds off Vancouver island from

boat disturbance. A thesis submitted in partial fulfillment of the requirements for the degree of master of science.

University of Victoria. 32 LKS § 55 lg 6, lg 61

EELNÕU XX.07.2024

17 (21)

häiringute tsoon suurusjärku sadakond meetrit, eeldatavalt olulist häiringut põhjustavate

häiringute puhul on soovitatud rakendada ka suuremat (500 m laiust) puhverala.

Kuna Ruhnu sadamas toimuvad tööd meres ja mere ääres, kus müra levib kaugemale (puuduvad

summutavad elemendid), siis võib tekkiv pidev müra olla piisavalt vali, et mõjutada piirkonnas

pesitsevaid linde, sh kaitsealuseid linnuliike, kelle leiukohad on sadama läheduses. Antud

piirkonnas algab lindude pesitsusaeg alates aprilli keskpaigast arvestades klimaatilist olukorda

(jää on sulanud, temperatuur püsivalt üle +10 kraadi).

Keskkonnaamet seadis väljastatud keskkonnaloas tingimuseks, et süvendustööd ja pinnase

planeerimisega seotud tööd tuleb teostada ajavahemikul 1. augustist kuni 14. aprill. Lisaks tuleb

vältida süvenduspinnase paigutamist kaitsealuste linnuliikide leiukohtadele ja süvendatud

materjali ladustamisel peab olema veendunud, et alale ei jää pesitsevate lindude pesasid ega

poegi.

Vältimaks ebasoodsaid häiringuid linnustikule, tuleb ka sadama rekonstrueerimistöödel

veesiseseid ja/või mürarikkaid töid teostada ajavahemikul 1. augustist kuni 14. aprillini.

Arvestades, et Ringsu sadama rekonstrueerimistööd jäävad merikotka püsielupaigast u 850 m

kaugusele ja pesast rohkem kui 1 km kaugusele, ei ohusta kavandatav tegevus liigi pesitsemist

ning merikotkast lähtuvalt ei ole vajalik veel täiendavate piirangute seadmine töödele.

Mõju vee kvaliteedile (troofsus ja ohtlikud ained)

Teadaolevalt ei ole süvenduspinnas reostunud (vt p 1.1.5). Süvendamise käigus satub vette

mõningal määral ka põhjasetetesse kogunenud toitaineid, mis võivad suurendada selle

rannikumere piirkonna troofsustaset ja võivad soodustada isegi eutrofeerumist. Siiski, sellises

mahus põhjasetete häirimisel tekkiv toitainete lahustumine veesambasse ei põhjusta täiendavat

pelaagilist primaarproduktsiooni määral, mis võiks mõjutada veekogumi seisundit33.

Põhjasetetesse kogunenud toitaineid vette paiskamaise mõju on enamasti lühiajaline ja eelnev

olukord taastub.

Eeldused, et uus muulide asend väheneb liiva sissekannet sadamasse, peaks ühtlasi vähenema

ka orgaanilise aine sissekanne sadamasse. Seega väheneb tõenäosus, et sadama akvatooriumis

tekib suviti anaeroobset lagunemisprotsessi.

Üldisi veekaitse eesmärke silmas pidades (VeeS § 31 lg 1 p 6) ning hajuheite minimeerimiseks

(VeeS § 119 p 6) tuleb veesisesed tööd katkestada valingvihmade korral, tööd tuleb

peatada, kui visuaalse seire käigus tuvastatakse reostusilmingud või oluline heljumi

kandumine madalasse rannikumerre kaugemale kui 500 m tööpiirkonnast.

Kaitserajatiste rekonstrueerimisel ja pikenemisel tuleb tahkete ainete valikul

(geokonteinerid, geotekstiil jm materjalid) jälgida, et kasutatavad materjalid peavad

olema looduslikult ohutud.

33 AS Maves, 2018. „110kV merekaabli paigaldamine Väikesesse väina“, töö nr 18031.

EELNÕU XX.07.2024

18 (21)

Mõju rannale

Ranna kaitse eesmärk on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva

kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise

ja juurdepääsu tagamine (LKS § 37 lg 1 p 1 koosmõjus LKS § 34).

Kaitserajatiste rekonstrueerimise ja pikendamisega väheneb setete sissekanne sadamasse.

Arvestades, et kaitserajatiste näol on tegemist juba olemasolevate rajatised ning nende

olemasolu ei ole tekitanud negatiivseid mõjusid piirnevatele rannaaladele, ei ole ette näha

negatiivset mõju piirnevatele rannaaladele ka kaitserajatiste rekonstrueerimisel.

Ei ole toimunud olulisi muutusi keskkonnas ja kavandatavas tegevuses. Seega on otsustajal

piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata.

1.3.2. mõjuala ulatus, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna

suurus

Veesisesed tööd võib avalduda otseselt mereelustikule (põhjataimestik ja –loomastik, kalastik,

mereimetajad) vahetult tööde alal. Lisaks on mõjutatud alal, kuhu heljum ja müra kandub.

Võimalikku mõju saab vähendada tööde ajastamise ja meteoroloogiliste tingimuste

järgimistega. Arvestades tööala (olemasolev sadamaala) ning tööde mahtu, ei ole toimunud

olulisi muutusi keskkonnas ja kavandatavas tegevuses ning Ringsu sadama KMH aruandes

toodu on jätkuvalt asjakohane. Kavandatava tegevus ei oma olulist negatiivset mõju piirkonna

elustikule, elupaikadele ning veerežiimile, kui järgitakse p 1.3.8. toodud töökorralduslikke

nõudeid. Arvestades vee erikasutustööde mõju (ajutine ja pöörduv) ei ole ette näha olulist mõju

keskkonnale. Lisaks, veekvaliteeti hinnatakse veesisestetööde ajal iga päev visuaalselt.

Vajadusel tuleb veesisesed tööd peatada.

Arvestades tööde mahtu ei ole ette näha vee erikasutusega seotud tööd olulist mõju

lähipiirkonna elanikele. Kavandatavad tööd võimaldavad sadama jätkuvat kasutamist ja

püsiühenduse tagamist.

Seega on otsustajal piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata.

1.3.3. mõju ilmnemise tõenäosus

Olulisuse hinnang on kokkuleppeline, teaduses on laiemalt kasutuses 5% ja 10% piir, see

tähendab, nähtus peab olema mõjutatud vähemalt 5% või 10% ulatuses ja seejuures nimetatud

erinevus peab lisanduma looduslikule varieeruvusele34.

Olemasoleva objektiivse teabe põhjal ei teki vee erikasutustööde käigus olulist mõju

veekeskkonnale, sh ranniku elupaikadele, merepõhja elupaikadele, elustikule, kalastikule ja

linnustikule ning inimese heaolule. Arvestades kavandatud tööde mahtu, aega ja

keskkonnaloale seatavaid nõudeid ja tingimusi, jäävad kõik võimalikud muutused loodusliku

muutlikkuse piiridesse ja on pöörduvad ning mõju rannikuveekogumile on lokaalne ja tegevuse

tulemusena ei halvene rannikuveekogumi seisund veepoliitika raamdirektiivi mõttes.

Seega on otsustajal piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata.

34 Tõnis Põder, 2017. Keskkonnamõju hindamise käsiraamat. Kättesaadav:

https://www.envir.ee/sites/default/files/poder_kmh_kasiraamat.pdf (11.07.2028)

EELNÕU XX.07.2024

19 (21)

1.3.4. mõju tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus

Võimaliku avariiolukorra tekke, mille tõttu reostub vesi ning pinnas, tõenäosus on madal,

arvestades, et kasutatav tehnika peab vastama kehtivatele tehnilistele eeskirjadele. Samuti

väheneb avariide oht, kui töid välditakse tugeva tuulega (tuulekiirus üle 10 m/s). Seega tuleb

tagada, et kasutatav tehnika on töökorras ja ei põhjusta täiendavat pinnase- ega veereostust ega

tekitada keskkonnakahju. Töid ei tehta tugeva tuulega ajal (tuulekiirus üle 10 m/s). Sel viisil on

õnnetuste juhtumise tõenäosus madal. Meetmed on välja toodud kehtivas keskkonnaloas.

Ettevaatusprintsiibist lähtudes teostatakse tööde ajal pidevalt visuaalset seiret (vt p 1.3.8.), et

tuvastada võimalikud olulised häiringud ja vajadusel tööd peatada.

Arvestades tööde iseloomu, on tegevuse mõju (heljum, müra) pöörduvad. Rakendades

keskkonnaloaga seatud nõudeid (vt p 1.3.8.) taastub olemasolev olukord tööde järgselt ning

olulisi negatiivseid häiringuid ei teki.

1.3.5. mõju piiriülesus

Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriüleseid mõjusid.

1.3.6. mõju Natura 2000 võrgustiku alale

Ruhnu loodusala on moodustatud loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide kaitseks. Loodusala

pindala on 814 ha. Kaitstavad elupaigatüübid on rannaniidud (1630), eelluited (2110), valged

luited (liikuvad rannikuluited) (2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited) (2130),

metsastunud luited (2180), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210),

liivakivipaljandid (8220), vanad laialehised metsad (9020), rohunditerikkad kuusikud (9050),

soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080), siirdesoo- ja rabametsad (91D0).

Tegevuskohale lähimad elupaigatüübid on maismaal olevad metsaelupaigatüübid soostuvad ja

soo-lehtmetsad ja metsastunud luited. Objektiivse teabe põhjal ei ole eeldada neile ebasoodsat

mõju- ei vähene nende pindala, terviklikkus ega halvene seisund. Sadama

rekonstrueerimistöödel võib olla mõju üksnes heljumi leviku kaudu rannikuelupaikadele-

eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited) (2120), hallid luited (kinnistunud

rannikuluited) (2130). Tegevuskohast ligikaudu 500 meetrit kirdesuunas on inventeeritud

rannikuelupaigad eelluited ja valged luited. Ringsu sadama KMH aruandes on hinnatud

tegevuse võimalikku mõju Ruhnu loodusalale ja leitud, et Ruhnu sadama rekonstrueerimisega

kavandatavad tegevused ei avalda otsest ega kaudset mõju Ruhnu loodusala

maismaakooslustele, sest tegevuspiirkond asub piisavalt kaugel elupaigatüüpidest.

Gretagrundi loodusala on moodustatud I lisas nimetatud kaitstavate elupaigatüüpide veealused

liivamadalad (1110) ja karid (1170) kaitseks. EELIS andmetel on lähim liivamadal

inventeeritud tegevuskohast 5,9 km kaugusel ja lähim karide elupaigatüüp ligikaudu 4,9 km

kaugusel. Arvestades elupaigatüüpide kaugust tegevuskohast, on heljumi leviku tõenäosus

nendele elupaigatüüpidele vähetõenäoline.

EELNÕU XX.07.2024

20 (21)

Järeldus

Kavandatav tegevus ei avalda olulist ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku Ruhnu ja

Gretagrundi loodusaladele.

Tegevus ei mõjuta ebasoodsalt kaitstavaid liike ja nende elupaiku lähtudes sellest, et järgitakse

töökorralduslikke nõudeid: välditakse veesiseseid ja/või mürarikkaid töid lindude peamisel

pesitsusperioodil 15. aprillist kuni 31. juulini.

1.3.7. kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

Sadamas teostatakse kehtiva keskkonnaloa kohaselt regulaarseid süvendustöid. Ringsu sadama

KMH aruandes käsitleti terviklikult nii süvendustöid kui ka kaitserajatiste rekonstrueerimistöid.

Puuduvad lähipiirkonnas muud arendused, millega võiks tekkida negatiivne koosmõju.

Otsustajal piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata.

1.3.8. ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalused

Lähtudes taotlusest, eelhinnangust, arvestades määrus nr 31 § 5 lg 2, KeHJS § 11 lg 8¹, VeeS

§ 193 lg 1 p 6, 8, 9 ja 12 ja (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 53 lg 1 p

6, seatakse lisatakse keskkonnaloale järgnevad töökorralduslikud nõuded ja muudetakse

nõudeid järgnevalt:

Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse keskkonnamõju vähendamise meetmed

(loa tabel V16):

1) Veesisesed tööd, pinnase planeerimisega seotud tööd ja mürarikkad tööd on keelatud 15.

aprillist - 31. juulini.

2) Veesisesed tööd ei ole lubatud teostada tugeva tuulega (3 h keskmine üle 10 m/s).

3) Veesisesed tööd tuleb peatada, kui visuaalse seire käigus tuvastatakse reostusilmingud või

oluline heljumi kandumine madalasse rannikumerre kaugemale kui 500 m tööpiirkonnast.

4) Veesisesed tööd peab katkestama valingvihmade korral.

5) Kasutatavad materjalid peavad olema keskkonnale ohutud.

Muud asjakohased meetmed (tabel V16):

6) Keskkonnaluba ei anna õigust ehitamiseks ega ehitise kasutamiseks.

7) Tööde järgselt peab vajadusel korrigeerima sadama akvatooriumi ala koordinaate.

1.4. Eelhinnangu järeldus

Keskkonnaluba nr KL-520018 annab selle omanikule aktsiaselts Saarte Liinid õiguse Ruhnu

sadama (Ruhnu küla, Ruhnu vald, Saare maakond, katastritunnus 68901:001:0105)

hooldussüvendamiseks mahus kuni 9900 m³ ja kaitserajatiste rekonstrueerimisel ja

pikendamisel tahkete ainete paigutamiseks mahus 11 500 m³.

EELNÕU XX.07.2024

21 (21)

Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju.

Otsustajal piisavat teavet, et jätta KMH algatamata, mistõttu KMH ei ole vajalik

järgmistel põhjustel:

• kavandatav tegevus ei mõjuta oluliselt kaitsealasid, kaitstavate liikide elupaikasid ega

Natura 2000 võrgustiku alasid;

• kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule, samuti

ei ületata piirmäärasid müra ja õhusaastatuse osas, vibratsioon puudub. Tegevusega ei

kaasne koosmõju teiste tegevustega;

• kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti

avariiolukordi või suurõnnetusi.

Oluline on lähtuda taotluses toodust ning järgmistest nõuetest ja tingimustest:

1) Veesisesed tööd, pinnase planeerimisega seotud tööd ja mürarikkad tööd on keelatud 15.

aprillist - 31. juulini.

2) Veesisesed tööd ei ole lubatud teostada tugeva tuulega (3 h keskmine üle 10 m/s).

3) Veesisesed tööd tuleb peatada, kui visuaalse seire käigus tuvastatakse reostusilmingud või

oluline heljumi kandumine madalasse rannikumerre kaugemale kui 500 m tööpiirkonnast.

4) Veesisesed tööd peab katkestama valingvihmade korral.

5) Kasutatavad materjalid peavad olema keskkonnale ohutud.

6) Keskkonnaluba ei anna õigust ehitamiseks ega ehitise kasutamiseks.

7) Tööde järgselt peab vajadusel korrigeerima sadama akvatooriumi ala koordinaate.

Mh peab järgima ka teisi keskkonnaloas toodud nõudeid ja tingimusi.

Kai Ginter

vanemspetsialist

veeosakond

Meeli Keskküla

juhtivspetsialist

looduskasutuse osakond

Märt Kesküla

vanemspetsialist

jahinduse ja vee-elustiku büroo

EELNÕU (12.07.2024)

KORRALDUS

Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu

1. OTSUS

Lähtuvalt aktsiaselts Saarte Liinid (registrikood 10216057, aadress Rohu tn 5, Kuressaare linn, Saaremaa vald, Saare maakond) 13.09.2024 vee erikasutuse keskkonnaloa taotlusest, võttes aluseks haldusmenetluse seadus § 40, § 46, § 64 lg 1 ja 2, § 68 lg 2, veeseaduse § 2 lg 2, § 187 § p 10, 11, § 191 lg 1, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lg 1 p 1, § 59 lg 2 p 4, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lg 1 p 1, § 6 lg 2 p 18 ja lg 4, § 6¹ lg 3 ja 5, § 9 lg 1, § 11 lg 2, 2², 2³, 4, 6, 8 ja 8¹, ja § 12 lg 1¹ p 1 otsustan: 1.1. Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine aktsiaselts Saarte Liinid (registrikood 10216057) vee erikasutuse keskkonnaloa nr KL-520018 muutmise taotluse menetluse raames. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud, oluline on järgida töökorralduslike nõudeid. 1.2 Muuta aktsiaselts Saarte Liinid vee erikasutuse keskkonnaluba nr KL-520018 järgnevalt: 1.2.1. Lubada Ruhnu sadama (Ruhnu sadam, Ruhnu küla, Ruhnu vald, Saare maakond, katastritunnus 68901:001:0105) kaitserajatiste rekonstrueerimisel ja pikendamisel tahkete ainete paigutamist mahus 11 500 m³. 1.2.2. Lubada süvenduspinnast kasutada geokonteinerites (mahus ca 1000 m³) kaitserajatiste rekonstrueerimisel ja pikendamisel. 1.3. Määrata keskkonnaloale nr KL-520018 töökorralduslikud nõuded ja tingimused (loa V16): 1.3.1. Veesisesed tööd, pinnase planeerimisega seotud tööd ja mürarikkad tööd on keelatud 15. aprillist - 31. juulini. 1.3.2. Veesisesed tööd ei ole lubatud teostada tugeva tuulega (3 h keskmine üle 10 m/s). 1.3.3. Veesisesed tööd tuleb peatada, kui visuaalse seire käigus tuvastatakse reostusilmingud või oluline heljumi kandumine madalasse rannikumerre kaugemale kui 500 m tööpiirkonnast. 1.3.4. Veesisesed tööd peab katkestama valingvihmade korral. 1.3.5. Kasutatavad materjalid peavad olema keskkonnale ohutud. 1.3.6. Keskkonnaluba ei anna õigust ehitamiseks ega ehitise kasutamiseks. 1.3.7. Tööde järgselt peab vajadusel korrigeerima sadama akvatooriumi ala koordinaate.

1.4. Kehtima jäävad kõik ülejäänud vee erikasutuse keskkonnaloas nr KL-520018 nimetatud tegevused, tingimused ja nõuded. 1.5. Keskkonnaluba nr KL-520018 on korralduse lahutamatu osa ning keskkonnaluba nr KL-520018 ja käesolev korraldus moodustavad terviku. 1.6. Korraldus jõustub selle teatavakstegemisest.

2. ASJAOLUD

2.1. Keskkonnaloa muutmise taotluse läbivaatamine Aktsiaselts Saarte Liinid (registrikood 10216057, aadress Rohu tn 5, Kuressaare linn, Saaremaa vald, Saare maakond) on 23.05.2024 esitanud vee erikasutuse keskkonnaloa nr KL-520018 (edaspidi ka keskkonnaluba) muutmise taotluse ja 13.06.2024 parandustaotluse. Nõuetekohane[1] taotlus on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 13.06.2024 taotlusena nr T-KL/1023884-2 (edaspidi taotlus), menetluse nr M-128572 all. Vee erikasutuse keskkonnaluba nr KL-520018 on antud Keskkonnaameti 06.11.2023 korraldusega nr DM-125222-12 Ruhnu sadama (Ruhnu küla, Ruhnu vald, Saare maakond, katastritunnus 68901:001:0105, endise nimega Ringsu sadam) regulaarseks hooldussüvenduseks kümne aasta jooksul mahus kuni 9900 m³. Süvenduspinnas on lubatud paigutada sadama kinnistul maismaale. Taotluse kohaselt soovitakse keskkonnaloale lisada ka tahkete ainete paigutamise valdkond. Tahkete ainete paigutamine mahus 11 500 m³ on vajalik amortiseerunud kaitserajatiste rekonstrueerimiseks ja pikendamiseks eesmärgiga tõhustada laevade ja sadamarajatiste kaitset laineenergia mõju eest, vähendada liivade liikumist sadama akvatooriumisse, avardada sadama suud tagamaks laevadele ohutum sisenemine/väljumine. Taotluses on välja toodud, et 2002/2003 aastatel koostati Ruhnu sadama rekonstrueerimiseks detailplaneering (sh kaitserajatiste rekonstrueerimine), 2006 aastal koostas EstKonsult Ruhnu sadama rekonstrueerimiseks keskkonnamõjude hindamise aruanne[2] (sh kaitserajatiste rekonstrueerimine) (edaspidi Ringsu sadama KMH). 2.2. Keskkonnaloa muutmise taotluse menetlusse algatamisest teavitamine Loa andja teavitas 13.06.2024 taotlejat taotluse menetlusse võtmisest (registreeritud 13.06.2024 nr DM-128572-4) ning küsis Ruhnu Vallavalitsuselt arvamust taotluse kohta (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 43 lg 1) (registreeritud 13.06.2024 nr DM-128572-5). Ruhnu vallavalitsuse seisukoha (registreeritud 09.07.2024 nr DM-128572-8) kohaselt on planeeritava tegevuse elluviimiseks vajalikud planeeringud kehtestatud. Tegemist on 2002/2003 aastal koostatud detailplaneeringuga ja see on kehtestatud 24.03.2003 volikogu Ruhnu volikogu poolt, allkirjastatud volikogu esimehe Rainer Koltsi poolt. Ettevõtte poolt planeeritav tegevus

on planeeringutega kooskõlas. Loa andja teavitas 13.06.2024 avalikkust keskkonnaloa menetluse algatamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Keskkonnaamet ei pea teate avaldamist kohalikus või maakondlikus ajalehes vajalikuks (KeÜS § 47 lg 2 kohaselt võib teate jätta kohalikus või maakondlikus ajalehes avaldamata, kui kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi). Tegevus toimub olemasolevas sadamas. Ringsu sadama KMH aruande kohaselt on tegevusega kaasnev keskkonnahäiring lokaalne ja ajutine. Kaitserajatiste rekonstrueerimine on vajalik ohutu laevaliikluse tagamiseks ja püsiva praamiühenduse tagamiseks. Loa andja teavitas 13.06.2024 puudutatud isikuid taotluse esitamisest kirjaga nr DM-128572-6 (KeÜS § 46 lg 1 p 1). Puudutatud isikud ettepanekuid ja vastuväiteid ei esitatud. 2.3. Otsuse eelnõu avalikustamine ja menetlusosaliste ärakuulamine Loa andja teavitas XX.07.2024 keskkonnaloa nr KL-520018 muutmise otsuse eelnõu ning eelhinnangu ja sellega seonduva keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamata jätmise otsuse eelnõu valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaande ja saatis menetlusosalistele ja puudutatud isikutele tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks (haldusmenetluseseadus (edaspidi HMS) § 40 lg 1 ja 2, § 49 lg 1, (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi (edaspidi KeHJS) § 11 lg 2²). Eelnõudele ettepankuid ja vastuväiteid ei esitatud/esitati. [1] keskkonnaministri 23.10.2019 määruse nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ nõuetele ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 42 ja veeseaduse (edaspidi VeeS) § 193 nõuetele. Lisaks sisaldas taotlus teavet eelhinnangu koostamiseks (Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 „ Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 11 p 7², § 15 p 8 koostoimes Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“). [2] OÜ E-KONSULT, 2006, keskkonnamõjude hindamise aruanne „Ruhnu saare Ringsu sadama kaitsemuulide rekonstrueerimise keskkonnamõjude hindamine“, töö nr E1041

3. KAALUTLUSED

3.1. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju (KeHJS § 3 lg 1 p 1 ja p 2). Planeeritav tegevus, milleks on kaitserajatiste rekonstrueerimisel ja pikendamisel tahkete ainete paigutamine mahus 11 500 m³ on olulise keskkonnamõjuga tegevus KeHJS mõistes (KeHJS §

11 lg 3, § 6 lg 1 p 17¹), seega KMH algatamine on kohustuslik ja KMH algatatakse KMH vajadust põhjendamata. Siiski, KeHJS § 11 lg 6 sätestab, et kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju ja eelhinnangust selgub, et seda mõju on keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus asjakohaselt juba hinnatud, asjaolud ei ole olulisel määral muutunud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet, jätab otsustaja selle keskkonnamõju hindamise algatamata. Ringsu sadama KMH aruandes käsitles sadama süvendamist mahus 30 000 m³ ning läänemuuli olemasoleva osa rekonstrueerimist ja pikendamist ja olemasoleva idamuuli rekonstrueerimist ja pikendamist (vt eelhinnangu joonis 2). Tegevuse mahud ei ole võrreldes taotluses tooduga suurenenud. Sellest lähtuvalt on võimalik lähtuda Ringsu sadama KMH aruandest. KeHJS § 11 lg 6 kohaselt tuleb otsustajal kaaluda, kas kavandatava tegevuse keskkonnamõju on juba keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus asjakohaselt käsitletud. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on määratud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi määruse nr 31). KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt veeseaduse (edaspidi VeeS) § 191 lg-le 1 annab keskkonnaloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses. Keskkonnaamet on määruse nr 31 alusel koostanud eelhinnangu (vt lisa Eelhinnang), milles leiab, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, kui järgitakse keskkonnaloas seatud nõudeid ja tingimusi, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel:

kavandatav tegevus ei mõjuta oluliselt kaitsealasid, kaitstavate liikide elupaikasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid; kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule, samuti ei ületata piirmäärasid müra ja õhusaastatuse osas, vibratsioon puudub. Tegevusega ei kaasne koosmõju teiste tegevustega; kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti avariiolukordi või suurõnnetusi.

Järgima peab keskkonnaloaga seatavaid töökorralduslikke nõudeid ja tingimusi. 3.2. Kaalutlused keskkonnaloa muutmisel 3.2.1. VeeS § 2 lg 2 ja KeÜS § 41 lg 1 p 1 koostoimes on vee erikasutuse aluseks vee erikasutuse keskkonnaluba. Vastavalt VeeS §-le 187 on keskkonnaluba kohustuslik p 10 kohaselt, kui paigutatakse veekogusse tahkeid aineid mahuga alates 100 kuupmeetrist ning p 11 kohaselt, kui kaadatakse mahuga alates 100 kuupmeetrist. Keskkonnaloa muutmisel lubatakse otsuse p 1.2. kohaselt Ruhnu sadama kaitsemuulide rajamisel tahkete ainete paigutamist mahus 11 500 m³ ning süvenduspinnase kasutamist geokonteinerites mahus ca 1000 m³. 3.2.2. VeeS § 189 lg 1 kohaselt on vee erikasutuse keskkonnaluba tähtajatu, va kui tegevus on

ühekordne (VeeS § 189 lg 1 p 2). Keskkonnaluba on antud kümneks aastaks. Keskkonnaloa kehtivuse aega ei muudeta. 3.2.3. Tahkete ainete paigutamist kavandatakse taotlejale kuuluva kinnistuga (Ruhnu sadam, Ruhnu küla, Ruhnu vald, Saare maakond, katastritunnus 68901:001:0105) piirneval merealal Ruhnu idarand (VEE3451020). Eesti mereala sisemeri on avalik veekogu ja kuulub riigile (VeeS § 23). Kinnisomand ulatub avaliku veekogu kaldajooneni. Kaldajoon on veekogu tavaline veepiir (asjaõigusseadus § 133 lg 1). Avaliku veekoguga piirneva kaldakinnisasja omanikul on õigus koormata avalikku veekogu üle kinnisasja piiri ulatuva ning veekogu põhjale toetuva kaldaga püsivalt ühendatud ehitisega seaduses sätestatud tingimustel ja korras (VeeS § 214 lg 2). Kavandatav tööde ala jääb suures osas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 20.12.2022 käskkirjaga nr 250 määratud akvatooriumi alale. Lähtuvalt eeltoodust on õigus kaitserajatiste rekonstrueerimistöödeks merealal. Siiski, tööde järgselt peab vajadusel korrigeerima sadama akvatooriumi ala koordinaate (vt p 3.3.4.). 3.2.4. Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 38 lg 3 kohaselt on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele (LKS § 38 lg 5 p 2) või kui toimub olemasoleva rajatise laiendamine (LKS § 38 lg 4 p 5). KeÜS § 55 sätestab, et kui keskkonnaloaga lubatavaks tegevuseks või sellise ehitise püstitamiseks, mille jaoks ehitusluba ei anta enne keskkonnaloa andmist, on vaja kehtestada detailplaneering, ei anta keskkonnaluba enne sellise detailplaneeringu kehtestamist. Käesoleval juhul kavandatakse olemasolevate kaitserajatiste rekonstrueerimist. Rekonstrueerimise käigus toimub mh rajatiste pikemaks ehitamine. Ruhnu vallavalitsuse seisukoha[1] kohasel on planeeritava tegevuse elluviimiseks vajalikud planeeringud kehtestatud. Tegemist on 2002/2003 aastal koostatud detailplaneeringuga ja see on kehtestatud 24.03.2003 volikogu Ruhnu volikogu poolt, allkirjastatud volikogu esimehe Rainer Koltsi poolt. Ettevõtte poolt planeeritav tegevus on planeeringutega kooskõlas. Eelhinnangu ptk 1.1.2. kohaselt kaitserajatiste rekonstrueerimise maht ja kaitserajatiste pikendatava osa ulatus ei ole oluliselt muutunud. Seega puudub kavandataval tegevusel vastuolu kehtivate planeerimisdokumentidega ning sellest lähtuvalt on võimalik lähtuda ka Ringsu sadama KMH aruandest. Siiski juhime tähelepanu, et keskkonnaluba ei anna õigust ehitamiseks ega ehitise kasutamiseks (vt p 3.3.4.). 3.2.5. Tahkete ainete paigutamisel võib kaasneda mõningane heljumi teke ja toitainete/ohtlike ainete vabanemine setetest, st muutub vee kvaliteet. 07.10.2022 kinnitati keskkonnaministri

käskkirjaga nr 357 veemajanduskavad ja meetmeprogramm lisadega[2]. 2022-2027 veemajanduskavade eesmärgiks on mh pinna - ja põhjavee vähemalt hea seisundi saavutamine. Veemajanduskavade meetmeprogrammi (edaspidi VMK) kohaselt on oluline uutest ja olemasolevatest koormusallikatest tuleneva veekogumi ohustatuse vältimine, et saavutada merekeskkonna hea seisund (veeseadus § 31 lg 1 p 6).

Eelhinnangu ptk 1.1.5. kohaselt ei kaasne tahkete ainete paigutamisel vette saasteainete ega olulisel määral heljumi paiskumist. Eelhinnangu p 1.3.1. kohaselt sellises mahus põhjasetete häirimisel tekkiv toitainete lahustumine veesambasse ei põhjusta täiendavat pelaagilist primaarproduktsiooni määral, mis võiks mõjutada veekogumi seisundit. Hajuheite minimeerimiseks on võimalik vähendada rakendades vastavaid töökorralduslikke nõudeid: veesisestel töödel tuleb järgida ilmastikutingimusi (vt p 3.3.2., 3.3.3.) ning veesisestel tööde teostamisel peab teostama pidevalt visuaalset seiret ja vastavalt seirele töid korraldama (vt p 3.3.3.). 3.2.6. Kaitserajatiste pikendamisega kaasneb vahetu elupaikade kadu, lisaks kaasneb töödega müra ja heljumi levik, mis võib häirida elustikku sh kaitsealuseid liike ja elupaikasid. Tööde alal puuduvad kaitstavad elupaigatüübid, alal ei ole registreeritud kaitsealuste liikide elupaiku (vt eelhinnang p 1.2.3.). Arvestades, et tegevus toimub olemasoleva sadama alal ning töid tuleb teostada väljaspool kalade peamist kudeaega ja lindude pesitsusaega (vt p 3.3.1.), ei kaasne tegevusega olulist negatiivset mõju elustikule. 3.2.7. Ranna kaitse eesmärk on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine (LKS § 37 lg 1 p 1 koosmõjus LKS § 34). Kaitserajatiste rekonstrueerimise ja pikendamisega väheneb setete sissekanne sadamasse. Arvestades, et kaitserajatiste näol on tegemist juba olemasolevate rajatised ning nende olemasolu ei ole tekitanud negatiivseid mõjusid piirnevatele rannaaladele, ei ole ette näha negatiivset mõju piirnevatele rannaaladele ka kaitserajatiste rekonstrueerimisel. 3.2.8. Keskkonnaloa muutmisest keeldutakse, kui tegevus seab ohtu veekaitse eesmärkide saavutamise (VeeS § 192 lg 3 p 8). Arvestades kavandatud muutusi töödes ja tööde mahus, puudub kavandataval tegevusel mõju vee elustikule, merepõhja elupaikadele ja inimestele. Tekkiv häiring jääb loodusliku varieeruvuse piiridesse. Puuduvad alused keskkonnaloa muutmisest keeldumiseks (VeeS § 192 lg 3 p 8, KeÜS § 52). 3.3. Keskkonnaloale nõuete seadmine Kuigi keskkonnaloa andmine ning nõuete ja tingimuste seadmine on Keskkonnaameti kaalutlusotsus, peab Keskkonnaamet kaalutlusotsuse tegemisel lähtuma HMS § 4 lg 2 sätestatust, mille kohaselt kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Arvestades VeeS § 193 lg 1 p 6, 8, 9 ja 12 ja KeÜS § 53 lg 1 p 6, seatakse keskkonnaloale töökorralduslikud nõuded ja tingimused: Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse keskkonnamõju vähendamise meetmed (loa tabel V16):

3.3.1. Veesisesed tööd, pinnase planeerimisega seotud tööd ja mürarikkad tööd on keelatud 15. aprillist - 31. juulini. Kalade seisukohalt on ebasoovitavaim ajavahemik veesisesteks töödeks kudeaeg ja sellele järgnev larvide arenguaeg. Kalastikku mõjutab heljum enim, kui heljumi kontsentratsioon veesambas ületab tavalist fooninäitu 5 mg/l võrra. Sellisel juhul võivad kalade larvidel ja noorjärkudel tekkida probleemid hingamisega[3]. Kaitserajatiste lammutamisel ja tahkete ainete paigutamisel kaitserajatiste pikenemisel tekib mõningane heljum. Siiski, heljumi mõju on pigem lokaalne ja ajutine. Samas peab piirkonnas arvestama ahvena kudemisega. Ringsu sadama KMH aruandes on välja toodud, et veesiseseid töid ei tohi planeerida kalade kudeajale. Ringsu sadama KMH aruandes soovitatakse töid planeerida juulis-ja augustis. Siiski, sadamas on vajalik hooldussüvendustööd teostada varakevadel, et puhastada ala ka sügiseste ja talviste tormidega sissekandunud setetest. Sel viisil on võimalik tagada liinilaeva ohutu liiklemine sadama akvatooriumis ja faarvaatril. Lähtuvalt eeltoodust saaks Ruhnu sadama piirkonnas süvendustöid lubada aprilli keskpaigani. Seega on kehtiva keskkonnaloa kohaselt hooldussüvendustööd keelatud 15. aprillist - 31. maini, et välistada heljumi mõju kalade marjale ja noorjärkudele vahetult süvendamise ajal. Sarnasest töökorraldusest tuleb lähtuda kõigi veesiseste tööde puhul (muuliosade likvideerimine, tahkete ainete paigutamine kaitserajatiste pikendamisel). Kevadine tööde aegne piirang kaitseb ühtlasi kõiki teisi elustiku rühmasid kevadisel arenguperioodil. Suurenenud heljumi kontsentratsioon vees võib vähendada sukeldavate lindude nägemisraadiust ning seeläbi mõjuda ka saagipüüdmise efektiivsust. Teatud kriitilistel perioodidel, nagu talv ning pesitsusaeg, on toidu kiire ning efektiivne kättesaamine lindudele eluliselt tähtis. Kriitilise kontsentratsioonina, millest alates tekib negatiivne mõju, on ära toodud 15 mg/l[4]. Ringsu sadama KMH aruandes on negatiivsete keskkonnamõjude vältimise ja leevendamise võimalustena välja toodud, et süvendus- ja kaadamistööd teostada juuli- ja augustikuus, mil on linnustiku peamine pesitsusperiood lõppenud. Samuti looduskaitseseaduse kohasest isendikaitsest[5] lähtuvalt on vajalik tööd ajastada väljapoole linnustiku peamist pesitsusperioodi. Juulikuu on veel peamine pesitsusaeg, mistõttu ei ole Ringsu sadama KMH aruandes pakutud aeg tööde teostamiseks parim aeg. Kuna Ruhnu sadamas toimuvad tööd meres ja mere ääres, kus müra levib kaugemale (puuduvad summutavad elemendid), siis võib tekkiv pidev müra olla piisavalt vali, et mõjutada piirkonnas pesitsevaid linde, sh kaitsealuseid linnuliike, kelle leiukohad on sadama läheduses. Antud piirkonnas algab lindude pesitsusaeg alates aprilli keskpaigast arvestades klimaatilist olukorda (jää on sulanud, temperatuur püsivalt üle +10 kraadi). Vältimaks ebasoodsaid häiringuid linnustikule, tuleb ka sadama rekonstrueerimistöödel veesiseseid ja/või mürarikkaid töid teostada ajavahemikul 1. augustist kuni 14. aprillini.

3.3.2. Veesisesed tööd ei ole lubatud teostada tugeva tuulega (3 h keskmine üle 10 m/s). Vahetult tahkete ainete paigutamise alal põhjaelustik hävib. Põhjaelustikku mõjutab lisaks ka heljumi levik, seeläbi mõjutab heljumi levik ka sukelduvate lindude ja kalade toidubaasi. Lisandunud heljumi mõju põhjakooslustele võib täheldada veel 2-3 aastat pärast süvendustöid, seejärel tõuseb põhjaelustiku arvukus ja biomass normaalsele tasemele. Takistamaks heljumi levikut laiale merealale tuleb veesiseseid töid vältida tugeva tuulega (10 m/s). Piirang on vajalik, kuna tööde teostamisel tuulevaikse ilmaga ei kandu tekkiv heljum töödepiirkonnast oluliselt kaugemale. Lisaks, tööde teostamine nõrgemate tuultega võimaldab tööde teostamist parema kvaliteediga ning väheneb ka võimalike avariide oht. Seeläbi aitab tööde ajastamisel tuule kiiruse järgimise piirang kaasa kvaliteetse töö saavutamisele kui ka mõjutatava ala vähendamisele. Järelikult on rakendatav meede optimaalne. 3.3.3. Üldisi veekaitse eesmärke silmas pidades (VeeS § 31 lg 1 p 6) ning hajuheite minimeerimiseks (VeeS § 119 p 6) tuleb veesisesed tööd katkestada valingvihmade korral, veesisesed tööd tuleb peatada, kui visuaalse seire käigus tuvastatakse reostusilmingud või oluline heljumi kandumine madalasse rannikumerre kaugemale kui 500 m tööpiirkonnast. Kaitserajatiste rekonstrueerimisel ja pikenemisel tuleb tahkete ainete valikul (geokonteinerid, geotekstiil jm materjalid) jälgida, et kasutatavad materjalid peavad olema looduslikult ohutud. Tööde vältimine valingvihmade korral välditakse paigutatava pinnase erosiooniohtu. Samuti välditakse reostusohtu, kui toimub veesiseste tööde ajal pidev visuaalne seire ja vajadusel tööde peatamine. Meetmed on sobilikud ja vajalikud tagamaks, et veesiseste töödega kaasnevad mõjud oleksid võimalikult lokaalsed ja minimaalsed. 3.3.4. Juhime tähelepanu, et keskkonnaluba ei anna õigust ehitamiseks ega ehitise kasutamiseks. Tööde järgselt peab vajadusel korrigeerima sadama akvatooriumi ala koordinaate. 3.3.5. Lisaks, kehtima jäävad kõik ülejäänud keskkonnale seotud nõuded ja tingimused. 3.4. Aruandluse esitamine Keskkonnaloa omaja on kohustatud vastavalt VeeS § 195 lg 1 esitama üks kord aastas keskkonnaloa andjale aruande VeeS § 187 p 1‒6, 9, 11, 15 ja 18 nimetatud tegevuse kohta, st veekasutuse aruande. Veeloa omaja esitab aruande, kui VeeS § 187 punktides 8 nimetatud tegevus toimub meres. Seega tuleb aruanne esitada mere süvendamisel, merre tahkete ainete ja süvendamispinnase paigutamisel. Veekasutuse aruanne tuleb esitada vastavalt VeeS § 195 lg 2 ja lg 3 ning vastavalt keskkonnaministri 16.01.2020 vastu võetud määrusele nr 6 „Veekasutuse aruande täpsustatud andmekoosseis ja aruande esitamise kord“. Veekasutuse aruanne esitatakse keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS.

3.5. Otsekohalduvad nõuded Keskkonnaloaga kaasnevad taotlejal õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. Taotleja peab järgima VeeS ja selle alamaktides kajastud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et õigusaktidest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda keskkonnaloale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis „Keskkonnakaitseloa omaja meelespea“. [1] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 09.07.2024 kirja nr DM-128572-8 all. [2] VMK materjalid kättesaadavad: https://envir.ee/veemajanduskavad-2022- 2027#meetmeprogrammi-doku (11.07.2024) [3] OÜ EstKONSULT, 2020. Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH Töö nr E1401. [4] Gasum Oy, 2016. Soome ja Eesti vaheline maagaasitorustik BALTICCONNECTOR. Keskkonnamõju hindamise aruanne. Kättesaadav: https://elering.ee/sites/default/files/attachments/BALTICCONNECTOR_YVA_Estonia_29022016_0.pdf (11.07.2024).

[5] LKS § 55 lg 6, lg 61

VAIDLUSTAMINE

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Emma Krikova juhtivspetsialist veeosakond

EELNÕU 12.07.2024

Keskkonnaluba

Loa registrinumber KL-520018

Loa omaja andmed

Ärinimi / Nimi aktsiaselts Saarte Liinid

Registrikood / Isikukood

10216057

Tegevuskoha andmed

Nimetus Ruhnu sadam

Aadress Ruhnu sadam, Ruhnu küla, Ruhnu vald, Saare maakond

Katastritunnus(ed) 68901:001:0105

Territoriaalkood EHAK

7105

Käitise territoorium

Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Ruhnu sadam (68901:001:0105). Puudutatud veekogud: Liivi laht (VEE3400000), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Ruhnu idarand (VEE3451020), Ruhnu (VEE3451000).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused

Vee erikasutus;

Loa andja andmed

Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

Lõppemise kuupäev

Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V7. Väljalaskme seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V8. Veekogu sh suubla seire

Proovivõtunõuded Proovivõtja peab olema atesteeritud ning kasutama sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid. Proovid tuleb võtta vastavalt kehtivale metoodikale.

Analüüsinõuded Pinnavee analüüsid teha akrediteeritud laboris.

Veekogu nimetus

Veekogu kood

Suubla nimetus

Suubla kood

Väljalaskme kood

Väljalaskme nimetus

Veekogumi nimetus

Veekogumi kood

Proovi ​võtukoha nimetus

Proovi ​võtukoha koordinaadid (L‑Est)

Seire Seire liik Seiratavad

näitajad Proovi võtmise sagedus

Proovi võtmise aeg

Ruhnu idarand VEE3451020 tööde piirkond X: 6404451, Y: 456736 Pinnaveeseire Heljum Nafta (merel)

Vajadusel

2/8

Ruhnu idarand VEE3451020 võrdlusala X: 6404533, Y: 456329 Pinnaveeseire Heljum Nafta (merel)

Vajadusel

Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks Tööperioodil peab igapäevaselt jälgima visuaalselt vee kvaliteeti ning vajadusel (pinnavee läbipaistvuse olulisel halvenemisel, õlilaikude, ebameeldiva lõhna või mõne muu reostusele viitava muutuse korral) võtma pinnavee proovid tööde teostamise piirkonnast ja võrdlusalalt hõljuvainete ning naftasaaduste määramiseks. Proovide võtmisel tuleb tagada proovi esinduslikkus.

V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V10. Süvendamine 3/8

V10. Süvendamine Veekogu nimetus Ruhnu idarand

Veekogu kood VEE3451020

Pinnaveekogumi nimetus Liivi lahe keskosa rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood EE_19

Süvendamise koht Meri

Süvendamise koha/piirkonna koordinaadid L-EST koordinaadid

X: 6404504, Y: 456664

X: 6404465, Y: 456785

X: 6404413, Y: 456763

X: 6404452, Y: 456670

X: 6404483, Y: 456607

X: 6404585, Y: 456555

X: 6404610, Y: 456567

X: 6404740, Y: 456517

X: 6404773, Y: 456579

Süvendamise vajaduse põhjendus Ruhnu sadama akvatooriumis ja faarvaatril on vaja tagada veesõidukite liiklemiseks vajalik vee sügavus laevatatava veeala ulatuses. Periooditi toimuvatest aktiivsetest rannaprotsessidest tingituna kuhjuvad liivased setted sadama akvatooriumisse ja faarvaatrile (ennekõike sadama muulide vahelisele veealale). Eelnevast tulenevalt on vaja regulaarselt teostada hooldussüvendustöid. Hooldussüvendamise vajadus selgub hüdrograafiliste mõõdistustööde käigus, mida teostatakse tavapäraselt pärast jääminekut. Hooldussüvendustöid teostatakse vajaduspõhiselt, 500-3000 m³/aastas, ca kord kolme aasta tagant. Keskkonnaloa alusel on lubatud 10 aasta jooksul teostada süvendustöid mahus kuni 9900 m³.

Süvendamisviis Süvendamine toimub ujuvsüvendaja kopaga ja setete pumpamisega piki toruliinisid ladestamisalale.

Süvenduspinnase iseloomustus Süvenduspinnaseks on reostumata pinnas, mis sisaldab 80% on liiva ja 20% meremuda.

Süvenduspinnase füüsikalised omadused Pinnase liik Omadused Maht, m³

süvenduspinnas 80% on liiv, 20% on meremuda 9 900

Süvenduspinnase keemilised omadused Saasteaine Sisaldus Maht, m³

tegemist on loodusliku puhta pinnasega

täpsemad analüüsid ei ole vajalikud HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi p 6.3. b ja c kohaselt (pinnas koosneb peaaegu eranditult liivast, kruusast või kivist; märgatavate varasemate ja praeguste saasteallikate puudumine, kui süvendamine ei ületa 10 000 tonni aastas: https://helcom.fi/wp-content/uploads/2016/11/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf)

Süvenduspinnase bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Veekogu sh mere süvendamise nõuded Süvenduspinnas on lubatud paigutada maismaale Ruhnu sadam kinnistule (kü 68901:001:0105) või kasutada geokonteineris kaitserajatiste rekonstrueerimisel (ca 1000m³).

Seire Seiratavad ained Proovi võtmise sagedus Proovi liik

V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine

4/8

Veekogu nimetus Ruhnu idarand

Veekogu kood VEE3451020

Pinnaveekogumi nimetus Liivi lahe keskosa rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood EE_19

Tahkete ainete paigutamise, sh kaadamise koht Meri

Kaadamisala nimetus

Vee erikasutuse piirkonna koordinaadid L-EST koordinaadid

X: 6404462, Y: 456670

X: 6404439, Y: 456655

X: 6404424, Y: 456742

X: 6404451, Y: 456747

X: 6404565, Y: 456651

X: 6404508, Y: 456764

X: 6404478, Y: 456750

X: 6404526, Y: 456675

X: 6404508, Y: 456676

X: 6404503, Y: 456652

X: 6404564, Y: 456640

Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise vajaduse põhjendus Tahkete ainete paigutamine Ruhnu sadama amortiseerunud kaitserajatiste rekonstrueerimisel. Kaitserajatiste rekonstrueerimise eesmärk on tõhustada aluste ja sadamarajatiste kaitset laineenergia mõju eest, vähendada liivade liikumist sadama akvatooriumisse, avardada sadama suuet tagamaks laevadele ohutum sisenemine/väljumine. Edelamuuli pikendamisega rajatakse uus 91 m pikkune lõunamuul. Idamuulile ehitatakse külge 133 m pikkune Põhjamuul. Põhjamuuli siseküljele rajatakse 39 m pikk lõunasse suunduv sisemine tõke. Likvideeritakse akvatooriumi projekteeritud sügavuseni 30 m idamuuli lõik ja 36 m idamuuli pikendus.

Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise viis Graniitkividega ja tetrapoodidega kaetud kaitserajatised rajatakse eelduslikult nn pioneerimeetodil. Sadamaehituses kasutatakse tavapärast süvendus- ja ehitustehnikat. Ehitustegevus toimub kaldalt ja veest.

Veekogusse paigutatavate ainete füüsikalised omadused Pinnase või ainete liik

Omadused Maht, m³

tahked ained Mineraalsed ained (paekivi), tehislikud ained (teras või nendest valmistatud komposiitmaterjal, tetrapoodid, geotekstiil). Olemasolevate lammutatavate muulide mineraalne ehitusmaterjal, mida on eeldatavalt kuni 2600m³.

11 500

Veekogusse paigutatavate ainete keemilised omadused Saasteaine Sisaldus Maht, m³

saastumata materjalid

Veekogusse paigutatavate ainete bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Keskkonnaohtlike ainete ja/või asjade kaadamise erandi kohaldamise põhjendus ja õiguslik alus.

Tahkete ainete veekogusse paigutamise sh kaadamise nõuded

5/8

Veekogu nimetus Ruhnu idarand

Veekogu kood VEE3451020

Pinnaveekogumi nimetus Liivi lahe keskosa rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood EE_19

Tahkete ainete paigutamise, sh kaadamise koht Meri

Kaadamisala nimetus rekonstrueeritavad kaitserajatised

Vee erikasutuse piirkonna koordinaadid L-EST koordinaadid

X: 6404462, Y: 456670

X: 6404439, Y: 456655

X: 6404424, Y: 456742

X: 6404451, Y: 456747

X: 6404565, Y: 456651

X: 6404508, Y: 456764

X: 6404478, Y: 456750

X: 6404526, Y: 456675

X: 6404508, Y: 456676

X: 6404503, Y: 456652

X: 6404564, Y: 456640

Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise vajaduse põhjendus Süvendpinnase kaustamine rekonstrueeritavates kaitserajatistes. HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi kohaselt on tegemist kaadamise erijuhuga, kus toimub süvenduspinnase kasulik kasutamine (beneficial use, veeseadus § 187 p 8, p 11, HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi p 7.2.1.). Rajatavate muulide kehandite rajamisel on projektiga jäetud võimalus kohale veetav paekivist täitematerjal asendada osaliselt liivaga täidetud geokonteineritega. Liiv pumbatakse konteineritesse Ruhnu sadama hooldussüvendamisega seotud akvatooriumi alalt. Eeldatav liiva maht geokonteinerite täitmiseks on kuni 1000m³. Geokonteinerite kasutamine muulidele kehandi rajamisel sõltub valitud ehitusettevõtja pädevusest, võimalustest ja ei pruugi realiseeruda.

Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise viis

Veekogusse paigutatavate ainete füüsikalised omadused Pinnase või ainete liik Omadused Maht, m³

süvenduspinnas liiv 1 000

Veekogusse paigutatavate ainete keemilised omadused Saasteaine Sisaldus Maht, m³

Veekogusse paigutatavate ainete bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Keskkonnaohtlike ainete ja/või asjade kaadamise erandi kohaldamise põhjendus ja õiguslik alus.

Tahkete ainete veekogusse paigutamise sh kaadamise nõuded

V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

6/8

V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk nr

Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg

1. Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse keskkonnamõju vähendamise meetmed

1) Veesisesed tööd, pinnase planeerimisega seotud tööd ja mürarikkad tööd on keelatud 15. aprillist - 31. juulini. 2) Veesisesed tööd ei ole lubatud teostada tugeva tuulega (3 h keskmine üle 10 m/s). 3) Veesisesed tööd tuleb peatada, kui visuaalse seire käigus tuvastatakse reostusilmingud või oluline heljumi kandumine madalasse rannikumerre kaugemale kui 500 m tööpiirkonnast. 4) Veesisesed tööd peab katkestama valingvihmade korral. 5) Kasutatavad materjalid peavad olema keskkonnale ohutud.

Pidev

2. Tööde teostamise tingimused ja nõuded Süvenduspinnas on lubatud kasutada geokonteineris kaitserajatiste rekonstrueerimisel või paigutada maismaale: 1) Süvenduspinnas on lubatud pumbata Ruhnu sadam kinnistule (kü 68901:001:0105). 2) Süvendatud materjali ladustamisel peab olema veendunud, et alale ei jää pesitsevate lindude pesasid ega poegi. 3) Süvenduspinnase paigutamisel maismaale, tuleb pinnasest eemaldada prügi ja risu. 4) Maismaale setteid pumbates tuleb tagada, et setted ei valguks merre, rannaalale (ca 25 m laiune ala põhikaardile kantud rannajoonest), kõrval kinnistutele ega kaitsealuste linnuliikide leiukohtadele. Olukorra tekkimisel tuleb setete valgumine tõkestada koheselt liivakottide, palkide, kivide vm, kuni setete tahenemise ja planeerimiseni. 5) Pärast süvendatud pinnase tahenemist tuleb pinnas planeerida. Planeerimistööd tuleb teha esimesel võimalusel kuid hiljemalt kolme kuu jooksul. Ei ole lubatud süvenduspinnase mägedesse või vallidesse paigutamine kinnistul. 6) Keelatud on rannajoone muutmine. 7) Tööde järgselt tuleb kogu tööpiirkond korrastada. Ala peaks jääma loomulik.

Pidev

3. Parima võimaliku tehnika kasutamine Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate mehhanismide tehnilist korrasolekut.

Pidev

4. Toimingud avarii korral Naftasaaduste või muude mürgiste ainete looduskeskkonda sattumisel, avarii või selle ohu korral koheselt võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja likvideerimiseks või ennetamiseks.

Olukorra tekkimisel

5. Muud asjakohased meetmed 1) Tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiat ja töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud Keskkonnaametile esitatud taotluses. Keskkonnaloale kantud nõuete mitte täitmise korral on Keskkonnaametil, vastavalt KeÜS § 62 lg 2 ja veeseaduse § 194 lg 2 p 4 õigus tunnistada keskkonnaluba kehtetuks. 2) Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest. 3) Keskkonnaluba ei anna õigust ehitamiseks ega ehitise kasutamiseks. 4) Tööde järgselt peab vajadusel korrigeerima sadama akvatooriumi ala koordinaate.

Pidev

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk nr Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus 1. Seireandmed Seire analüüsi tulemused koos aruandega esitada hiljemalt 2 nädalat peale nende väljastamist laborist Vajadusel 2. Veekasutuse aastaaruanne Veekasutuse aastaaruanne esitada vastavalt kehtivale korrale. Üks kord aastas 3. Muu vajalik informatsioon 1) Vähemalt kolm päeva enne vee erikasutusega seotud töödega alustamist teavitada sellest Keskkonnaametit kirjalikult.

2) Tööde käigus tekkivatest muudatustest informeerida Keskkonnaametit koheselt. 3) Avarii või selle ohu korral informeerida koheselt, kuid mitte hiljemalt kui 12 tunni jooksul päästekeskust ja Keskkonnaametit.

Vajadusel

V18. Ajutise iseloomuga tegevused 7/8

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Loa lisad Nimetus Manus Süvenduspinnase paigutamise ala Lisa 1: süvenduspinnase paigutuse ala kaart.jpg

Rekonstrueeritavate kaitserajatiste asendiplaan Lisa 2: Rekonstrueeritavate kaitserajatiste asendiplaan..JPG

8/8