Riigi rahanduse programm 2024-2027

1

Rahandusministri {regDateTime} käskkirja

nr {regNumber}

Lisa

Sisukord

Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 2

1. Programmi mõõdikud ja rahastamiskava ........................................................................................ 3

2. Arengud valdkonnas ........................................................................................................................ 4

3. Olulised tegevused .......................................................................................................................... 6

4. Programmi tegevused ..................................................................................................................... 7

Tegevus 1.1. Eelarvepoliitika kujundamine ........................................... Error! Bookmark not defined.

Tegevus 1.2 Riigi rahaasjade korraldamine ja järelelvalve .................... Error! Bookmark not defined.

Tegevus 2.1. Maksu- ja tollipoliitika kujundamine ................................ Error! Bookmark not defined.

Tegevus 2.2 Maksu- ja tollikorraldus ..................................................... Error! Bookmark not defined.

5. Programmi juhtimiskorraldus ............................................................................................................ 15

Tulemusvaldkond Tõhus riik

Tulemusvaldkonna

eesmärk

Elanikkonna vajadustega arvestav ühtne ja tõhus riigivalitsemine

Valdkonna

arengukava/

-

Programmi nimi Riigi rahanduse programm

Programmi eesmärk Riigi rahandus on kestlik ja majandustsüklit tasakaalustav

Programmi periood 4 aastat (2024–2027)

Peavastutaja

(ministeerium)

Rahandusministeerium

Kaasvastutajad (oma

valitsemisala

asutused)

Maksu- ja Tolliamet

2

Sissejuhatus

Joonis 1. Tulemusvaldkonna Tõhus riik programmid ja eesmärgid

Programmiga panustatakse riigi eelarvestrateegias seatud tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ eesmärgi

saavutamisse. Tõhusa riigi rahanduse süsteem on hea valitsemise võtmevaldkond, mis võimaldab

valitsusel prioriteetidele ressursse suunata parimal võimalikul moel, et parendada elanike

elukvaliteeti.

Riigi rahanduse programm panustab peamiselt riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“

riigivalitsemise valdkonna vajalike muutuste saavutamisse läbi järgmise tegevuse:

- Strateegilise planeerimise (riigi, KOVide ja regionaalsel tasandil) ja riigieelarve koostamise

õigusruumi korrastamine, sh riigi pikaajaliste sihtide ja aluspõhimõtete tervikliku käsitluse

tagamine.

Rahandusministeerium koos Maksu- ja Tolliametiga tagab kestliku ja majandustsüklit tasakaalustava

riigi rahanduse, mis võimaldab pakkuda elanikkonnale vajalikke teenuseid ja hoida

majanduskeskkonda konkurentsivõimelisena. Programmi raames kujundatakse ja rakendatakse

eelarvepoliitikat ning maksu- ja tollipoliitikat, mis toetavad riigi strateegiliste eesmärkide saavutamist,

tagades seejuures riigi ressursside suunamise elanikele parima väärtuse loomisse.

Tulemuslik eelarvepoliitika peab tagama mõjusa ja tõhusa eelarvevahendite kasutamise.

Eelarvepoliitika hõlmab valitsuse makromajandus- ja fiskaalpoliitiliste otsuste ettevalmistamist, Eesti

osalemist Euroopa Liidu majandus- ja eelarvepoliitikate koordineerimise ja Euroopa Liidu eelarve

protsessis; riigi strateegilise planeerimise ja finantsjuhtimise korraldamist ja koordineerimist ning riigi

3

ressursside, sealhulgas välistoetuste planeerimist, kasutamise seiret ja hindamist ning kohalike

omavalitsuste finantseerimise ja finantsjuhtimise poliitikat ja selle rakendamist. Eelarvepoliitikat

viiakse ellu Rahandusministeeriumi eestvedamisel riigiasutustele avalike teenuste osutamiseks

vajalike ressursside planeerimise, nende kasutamise korraldamise ja järelevalvega. Selleks koostatakse

Rahandusministeeriumis igal aastal koostöös ministeeriumide ja põhiseaduslike institutsioonidega:

 riigieelarve ning riigi eelarvestrateegia aluseks olev majandus- ja rahandusprognoos;

 järgmise aasta riigieelarve ehk riigi aastane rahastamiskava, milles kajastatakse vahendid, mida

riik eelarveaastal plaanib koguda, saada toetusena, vahendada ja kasutada;

 järgmise nelja aasta riigi eelarvestrateegia ehk keskpikk vaade riigi ja valdkondade arengule;

 stabiilsusprogramm ehk valitsuse poliitika vastavus stabiilsuse ja kasvu paktist tulenevatele

nõuetele koos stabiilsusprogrammi aluseks oleva majandus- ja rahandusprognoosiga.

Rahandusministeerium korraldab riigi rahavoogude juhtimist.

Maksu- ja tollipoliitika lähtub õiglase maksustamise põhimõttest ning tagab soodsa keskkonna

majanduse arenguks ja konkurentsivõimelise maksusüsteemi regioonis. Maksu- ja tollipoliitika hõlmab

otseste ja kaudsete maksude, riikidevaheliste maksulepingute, riigilõivude ja kohalike maksude ning

maksukorralduse ja maksukeskkonna alast poliitikat ning selle rakendamist. Lisaks maksude kogumise

regulatsioonidele hõlmab tollipoliitika ka ühiskonnakaitselist aspekti, mis väljendub ohtlike ning

keelatud kaupade sisse- ja väljaveo tõkestamises ning tolliprotseduuride lihtsustamise kaudu

kaubavahetuse hõlbustamises.

1. Programmi mõõdikud ja rahastamiskava

2023 2024 2025 2026 2027 2035

-0,4% -4,3% -4,4% -0,8% -1,2% -1,2% -1,0% -1,0% -1,0% ≥-0,5%

33,3% 33,3% 33,8% 32,9% 33,3% 33,8% 34,6% 34,8% 35,0% -

6,7% 9,3% - - 2,4% 2,4% 2,4% 2,4% 2,4% 0,0%

madala

riskiga

madala

riskiga

madala

riskiga

madala

riskiga

madala

riskiga

madala

riskiga

madala

riskiga

madala

riskiga

madala

riskiga

madala

riskiga

8,5% 18,6% 17,8% 18,5% 19,4% 20,9% 22,0% 22,1% 21,9% ≤30%

8,0% 12,0% 9,9% 11,1% 7,3% 5,8% 5,7% 5,5% 5,4% 6,4%

Sihttase

Valitsussektori kulude reaalkasv vastavalt EK

metoodikale võrreldes potentsiaalse

majanduskasvuga, % Eelarvepoliitika pikaajaline jätkusuutlikkus

(EK hinnang)

Võlakoormus (osakaal SKPst, %)

Riigi rahanduse programmi mõõdikud

Valitsussektori struktuurne

eelarvepositsioon, % SKPst

2021

Likviidsete finantsreservide osakaal SKPst, %

2022

Maksude osakaal SKPst, %

2019 2020

4

Programmi panustavad Maksu- ja Tolliamet ning Rahandusministeerium 2024. aasta põhjal vastavalt

17% ja 83%. Rahandusministeeriumi Eelarvepoliitika tegevuse kulud sisaldavad lisaks ametikoha

ressurssidele vahendatavaid välisvahendeid sihtasutustele struktuurivahendite rakendamiseks ca 5,9

mln eurot ning Riigi rahaasjade järelevalve sisaldab Eesti riigi poolt võetud laenudelt makstavaid

intressikulusid.

Kulude mahtu suurendab intressikulude kasv ca 155 mln eurot. Rahandusministeeriumi finantskulud

sisaldavad riigi võetud laenudelt makstavaid intresse ning Tervisekassa ja Eesti Töötukassa

arvelduskonto jäägilt makstavaid intresse. Intressikulude tõus on tingitud turuintressimäärade tõusust

ja laenusumma kasvust.

2. Arengud valdkonnas Areng hea või väga hea:

 Mitmete näitajate järgi on Eesti majandus viimaste aastate kriisidele vastu pidanud ja

majandus eurodes mõõdetuna on kasvamas, toetades seeläbi maksulaekumisi. Kuid üha enam

on reaalnäitajates ilmnemas väliskeskkonna nõrgenemise, kõrge hinnataseme,

intressimäärade tõusu ja ebakindluse negatiivne mõju. Tööturu seis oli 2022. aastal hea

2025 2026 2027

-171 839 -331 486 -360 138 -388 109 -406 656

-13 489 -14 329 -12 569 -13 281 -12 918

-101 395 -258 649 -290 440 -317 663 -336 572

-1 469 -1 669 -1 626 -1 628 -1 632

-55 486 -56 839 -55 504 -55 537 -55 535

Tegevus: Eelarvepoliitika kujundamine

Tegevus: Riigi rahaasjade korraldamine

ja järelevalve

Tegevus: Maksu- ja tollipoliitika

kujundamine

Tegevus: Maksu- ja tollikorraldus

Programmi eelarve täitmine

tegevuste lõikes, tuh eurot 2024RE

Eelarve 2023RE

Riigi rahanduse programm

5

vaatamata reaalsele majanduslangusele – keskmise palga kasv oli kiire ning tööpuudus ei

suurenenud märkimisväärselt.

 Maksu- ja tolliametile tasuti 2022. aastal kokku 11,9 miljardit eurot ehk aasta varasemast 10,8

protsenti enam makse. Eelarveprognoos täitus 106,2 protsendiliselt. Kiire palgafondi kasv,

ulatudes 14,2 protsendini, toetas tööjõumaksude tasumist ning oodatust suurem inflatsioon

tõi kaasa käibemaksu parema tasumise. Palgafondi viimase 15 aasta tugevaima kasvu

põhjustena võib välja tuua taastumise koroonakriisist ja turistide osalise naasmise, hüppeliselt

kasvanud inflatsiooni ja Ukraina sõjapõgenike tööturule lisandumise. Samas kiire hinnatõusu

tõttu vähenes aktsiisikaupade tarbimine ning aktsiiside tasumised jäid madalamaks nii

eelmisest aastast kui ka prognoositud tasemest.

 2022. aasta lõppes 349 miljoni euro suuruse valitsussektori eelarve puudujäägiga, mis

moodustab aastasest SKPst 1,0 protsenti. Võrreldes 2021. aasta lõpu seisuga oli eelarvedefitsiit

418 miljoni euro võrra väiksem.

 Riigi rahanduse valdkonnas on mitmed reitinguagentuurid andnud hinnangu, et Eesti

majandus on kriisidele hästi vastu pidanud. Eesti juhib jätkuvalt juba kaheksa aastat järjest USA

mõttekoja Tax Foundation OECD riikide maksude konkurentsivõime indeksit. Eesti

tugevustena tuuakse välja laia käibemaksubaasi ja maksude maksmisega seotud madalat

halduskoormust võrreldes teiste riikidega. Positiivseks peab Tax Foundation ka seda, et Eestis

sõltub maamaksu suurus ainult maa hinnast, võtmata arvesse maal paiknevate ehitiste

väärtust. Eesti nõrkusena tuuakse välja madal maksulepingute arv – Eestil on need sõlmitud

62 riigiga, kui OECD keskmine on 75.

 Eesti elanike maksutahe paranes kolmandat aastat järjest. 91% elanikest tunneb, et maksude

tasumine on nende kui kodanike tähtis kohus ning 93% elanikest tasub enda sõnul maksud

alati korrektselt ära.

 Tolli valdkonnas on poliitika raskuskese Euroopa Liidu kui tolliliidu tingimustes Euroopa Liidu

institutsioonides (nõukogu ja komisjon), mille tollivaldkonna töögruppides mängib Eesti

aktiivset rolli. Eesti on osa maailma ühest edukamast tolliliidust, mis suudab mõjutada ka

rahvusvahelisi standardeid ja reegleid. Eesti on valmis olema paljudest ülejäänud

liikmesriikidest ambitsioonikam ja osalema aktiivselt, sealhulgas ka juhtrolle võttes,

uuenduslikes ettevõtmistes, näiteks Euroopa Liidu idapiiri riikide koostööprojekt Celbet ja IT-

arenduste tsentraliseerimine.

Vajab tähelepanu:

 Majanduse reaalmaht vähenes 2022. aastal 0,5%. Tööstussektori toodangumahud langesid

2022. aastal seoses energiahindade ja muude sisendite hindade kiire kasvu, toorme

kättesaadavuse probleemide ning välisnõudluse nõrkuse tõttu. 2022. aasta lõpus hakkas

välisnõudlus nõrgenema, sh oli majanduskonjunktuur Eesti peamistel eksporditurgudel

kehvem kui euroalal tervikuna. Eesti kaupade ja teenuste eksport suurenes aasta kokkuvõttes

küll 3%, kuid ekspordi kasv jäi aeglasemaks välisnõudluse kasvust.

 Venemaa poolt Lääne väärtuste vastu algatatud sõja mõjul oli hinnatõus ülikiire ja ebakindlus eelkõige energia (gaas, elekter) tarnekindluse ja hindade osas väga suur. Tarbijahinnaindeks kasvas Eestis 19,4%. 2023. aastal on energia ja toormehindade alanemise ja majanduse nõrkuse mõjul inflatsioon taandumas ning aasta kokkuvõttes ulatudes veidi alla 10%.

6

 Eesti majanduskonjunktuur on lähiturgude keeruliste majandusolude, tööstuse konkurentsivõime raskuste ja laenuraha kallinemise mõjul 2023. aastal halvenenud ning aasta kokkuvõttes ootame 2% majanduslangust. 2024. aastaks prognoosime majanduse järk- järgulisele kasvule pöördumist.

 Valitsussektori võlakoormus kasvab defitsiidi tulemusel riigieelarve kohaselt sel aastal 19,4%ni SKPst ja 2026. aastaks 22,1%ni SKPst.

 Reitinguagentuur Fitch langetas Eesti pikaajalise riigireitingu suvel 2023 AA- tasemelt ühe astme võrra allapoole tasemele A+. Reitingu langetuse peapõhjuseks oli riigi rahanduse olukorra halvenemine, kus valitsussektori võlakoormus jätkab lähiaastatel suurenemist. Ühe nõrkusena tuuakse välja ka SKP nõrga arengu, mis on languses teist aastat järjest. Eesti reitingut ennast toetavad tugevad institutsioonid, kuulumine Euroopa Liitu ja euroalasse.

 Reitinguagentuur Standard and Poor’s (S&P) on kinnitanud Eesti riigireitingu senisel kõrgel tasemel, aga on alandanud reitingu väljavaate negatiivseks. Agentuur kinnitas samas, et meie riigirahandus ja institutsionaalne raamistik on endiselt tugevatel alustel ning riigivõla tase madal. Eesti majandus on agentuuri hinnangul kriisis hästi vastu pidanud ja piirangud on olnud väiksemad võrreldes teiste Euroopa riikidega.

 Lühi- ja pikaajaliste finantsriskide maandamisel on olulise tähtsusega terviklik rahavoogude juhtimine. Olulised väljakutsed on uute laenuinstrumentide kasutuselevõtt, et võimalikult paindlikult saaks reageerida suurenenud laenuvajadusele ning võlakohustuste portfelli optimaalne kulu ja riski suhe.

3. Olulised tegevused

Olulised tegevused 2024-2027 eesmärkide täitmiseks  Riigieelarve seaduse põhjalik muutmine, sh riigieelarve planeerimise, täitmise, aruandluse ja

hindamise põhimõtete, protsessi ja rollijaotuse täpsustamiseks. Samal ajal on analüüsimisel plaanitav ühtne riigieelarve infosüsteem, mis peaks toetama kogu eelarvestamise protsessi. Koos riigieelarve seaduse muutmisega vaadatakse üle rakendusaktid ja juhised, mh eesmärgil, et igaüks neist reguleeriks vajalikul tasemel vajalikku osa protsessist, need ei dubleeriks üksteist, samas oleksid kõik osad kaetud.

 Riigi eelarvestrateegia, iga-aastase riigieelarve ja stabiilsusprogrammi koostamine ja elluviimise korraldamine selliselt, et see on kooskõlas strateegilise planeerimise raamistikuga ning toetab riigi eesmärkide saavutamist. Prognoosi- ja analüüsimetoodikate pidev arendamine, et anda võimalikult teadmuspõhine, objektiivne ja täpne sisend valitsusele riigieelarve, riigieelarve strateegia ja stabiilsusprogrammi koostamiseks ning erinevate majanduspoliitiliste otsuste langetamiseks.

 Eesti huvide pidev kaitsmine Euroopa Liidu eelarveprotsessides ning Euroopa Liidu poolt rahastatavate struktuurifonde puudutavates läbirääkimistes. Loome valmisoleku Eesti osalemiseks EL pikaajalise eelarve järgmise perioodi läbirääkimistes.

 Edendatakse investorsuhteid ja võetakse kasutusele uusi laenuinstrumente, et aidata kaasa riigi võlakirjade õiglasemaks hinnastamiseks ning vähendamaks riski, et kriisiolukorras ei ole riigil võimalik vajalikus mahus ja mõistliku hinnaga võlga kaasata tagamaks riigi arvelduste kohase tegemise. Riigi arvelduste tõhusamaks korraldamiseks kaasajastatakse e-riigikassa infosüsteemi tehnilist platvormi.

 Kasvatatakse Maksu- ja Tolliameti maksu- ja tolliriskide analüüsi võimekust läbi andmehalduse arendamise. Kiirelt muutuv majanduskeskkond ja Euroopa Liidu nõuded on

7

kaasa toonud senisest kiirema analüüsivajaduse. Andmehalduse arendamine toetab kvaliteetsetel andmetel, teabel ja nende analüüsil põhinevaid otsuseid.

 Tegeletakse Vabariigi Valitsuse koalitsioonileppe ellu rakendamisega ja täidetakse ELi, sh Eesti riigile seatud ülesandeid, millest üks olulisemaid on Venemaa Föderatsioonile kehtestatud sanktsioonide jõustamine.

4. Programmi tegevused

Tegevuste kirjelduses kasutatud sümbolite tähendused: Väljakutsed; Uuringud ja analüüsid;

Projektid; IT-arendused; Koolitused; Pidevad tegevused; §Seadusloome

Tegevused:

Väljakutsed:

Kaks suurt järjestikulist šokki – pandeemia ja järgnenud Venemaa suuremahuline sõda Ukrainas

– muutsid üsna palju eelarvekulude struktuuri ja planeerimisloogikat tänu tavatult suurtele ja

mahukatele erakorralistele meetmetele. Nendel aastatel, sh ka 2023. aasta eelarve koostamisel,

kehtis endiselt stabiilsuse ja kasvu paktis sätestatud vabastusklausel, mis lubab Euroopa Liidu

liikmesriikidel kalduda kõrvale kesk-pikast eelarve eesmärgist (MTO) või selle suunas liikumisest, mis

võimaldas selliseid otsuseid teha. Kuid 2024. aasta eelarve koostamisel ei saa vabastusklauslit enam

rakendada ja seega tuleb planeerida edasised eelarved vastavalt kõikidele reeglitele. Naasmine

tavapärase eelarvete koostamise ja plaanimise piirangute juurde võib osutuda väga suureks ja

valusaks väljakutseks vahepealsetel aastatel tehtud mahukate püsikulude otsuste tõttu.

Valitsus on otsustanud ja kavandanud lähiaastateks mitmeid maksutõuse, millel on ühest küljest küll riigirahanduse olukorda parandav, aga teisest küljest majanduse taastumist jahutav mõju.

Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakendamisel on kahe perioodi kokkulangemise

aeg, mil tuleb ergutada lõppeva perioodi vahendite tulemuslikku investeerimist ja kiiresti käivitada

uue perioodi meetmed ning tagada Taastekava tulemuslik elluviimine.

Eelarvestamise protsessi toetavaid infosüsteeme on arendatud eraldiseisvalt ja eri aegadel ning

puudub ühtne ning terviklik tehniline lahendus toetamaks valitsemisalasid tegevuspõhise

riigieelarve menetlemisel ja rakendamisel.

Eesmärk: 2023 2024 2025 2026 2027

Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah

0,1% -5,5% -2,4% -0,9% -3,9% -3,3% -3,0% -3,0% -3,0%

44,0% 57% 69% 84% 98% 100% - - -

- - - - >3% >15% >30% >50% >70%

Valitsuse tõhusad ja mõjusad eelarvepoliitilised valikud pikaajaliste eesmärkide elluviimiseks.

2019 2021 2022 Sihttase

Kehtiva aasta eelarve kulutasemetest

kinnipidamine majandusprognoosi paranemisel

eelarveaasta kestel

2020Mõõdik

Perioodi 2014-2020 struktuurivahendite

kasutamine (osakaal kogumahust), %

Valitussektori nominaalne eelarvepositsioon

SKPst, %

Perioodi 2021-27 struktuurivahendite kasutamine

(osakaal kogumahust), %

Meede 1. Eelarvepoliitika

Tegevus 1.1. Eelarvepoliitika kujundamine

8

Tegevused:

Vastavalt riigieelarve seadusele koostame makromajandusprognoosi ja rahandusprognoosi

igal aastal jooksva eelarveaasta ja sellele järgneva nelja aasta kohta riigieelarve ja eelarvestrateegia

ning stabiilsusprogrammi koostamiseks.

Riigi eelarvestrateegia, iga-aastase riigieelarve ja stabiilsusprogrammi koostamine ja

elluviimise korraldamine selliselt, et see on kooskõlas strateegilise planeerimise raamistikuga ning

toetab riigi eesmärkide saavutamist.

Majandus-, eelarve- ja maksupoliitiliste muudatuste mõjuanalüüside koostamine (sealhulgas

eelnõude mõjuanalüüs), kehtivate poliitikate analüüs ja nendest tulenevad soovitused. Samuti

nendeks tegevusteks vajalik majanduse ja riigi rahanduse seire.

Tulemusaruandluse kaudu informatsiooni pakkumine viisil, mis tagab nii riigi tegevuste

läbipaistvuse kui ka alusinfo otsuste tegemiseks. Hindamiste ja tõhustamiskavade koordineerimise

kaudu otsustajatele ekspertiisi pakkumine paremate poliitikakujundamise otsuste tegemiseks ja

kokkuhoiuks. Riigi majandusaasta koondaruande, igakuiste seirearuannete, välistoetuste

seirearuannete koostamine ja hindamiste läbiviimine.

Rahandusministri ja valitsuse toetamine analüüside ja eelarve otsuste ettepanekute

koostamisega, osaleme valitsemisalade horisontaalsete ja valdkondlike poliitikate kujundamises

ning koordineerime Euroopa Liidu ja teiste toetuste planeerimist ja rakendamist.

Koordineeritakse Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide ning Taaste- ja

vastupidavusrahastu strateegiate tulemuslikku elluviimist, vajadusel ajakohastamist ning seeläbi

planeeritud vahendite maksimaalset kasutuselevõttu, et toetada erinevate poliitikavaldkondade

arengueesmärkide ja -hüpete elluviimist.

Analüüsime riigirahanduse pikaajalisi väljakutseid arvestades kahe suure hiljutise šoki –

pandeemia ja Venemaa suuremahuline sõda Ukrainas – valguses tehtud otsuste pikaajalist mõju

riigirahandusele (2023-24).

Fit for 55 kliimapaketi rakendamise mõjuanalüüsi läbiviimine teaduspartnerluse raames

koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi,

Kliimaministeeriumi ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga.

§ Riigieelarve baasseaduse muutmine, eesmärgiga luua võimalused avaliku sektori

finantsjuhtimise terviklikuks ja kvaliteetseks toimimiseks.

Jätkatakse valitsemisalade toetamist tegevuspõhise riigieelarve rakendamisel, kuivõrd seos

poliitika kujundamise, valitsemisalade juhtimise ja ressursside juhtimise vahel on osaliselt veel

ebaühtlane.

2024. aasta alguseks saab läbi Eesti Vabariigi riigieelarve protsesse toetava

infotehnoloogilise lahenduse eelanalüüs ning positiivse rahastusotsuse korral alustatakse 2024.

9

aasta jooksul lahenduse loomise/realiseerimisega. Paralleelselt arendatakse edasi ka

eelarvestrateegia ja riigieelarve protsesse, sealhulgas jätkatakse eelarveprotsessi

automatiseerimisega ning seostatakse omavahel paremini menetlusprotseduurid riigi

olemasolevate tulemus- ja finantsjuhtimisega seotud infosüsteemidega. Jätkatakse ka riigi arendus-

ja finantstöötajate koolitusprogrammiga olemasolevate infosüsteemide kasutusoskuse

suurendamiseks ja metoodiliste alusteadmiste täiendamiseks.

Tegevused:

Valitsussektori võlakoormus kasvab defitsiidi tulemusel 2024. aastal 19,4%ni SKPst ja 2027.

aastaks 22,0%ni SKPst.

Lühi- ja pikaajaliste finantsriskide maandamisel on olulise tähtsusega terviklik rahavoogude

juhtimine. Olulised väljakutsed on uute laenuinstrumentide kasutuselevõtt, et võimalikult paindlikult

saaks reageerida suurenenud laenuvajadusele ning võlakohustuste portfelli optimaalne kulu ja riski

suhe.

Riigi rahavoo juhtimine (sealhulgas konsolideeritud rahavoo planeerimine, finantsvarade

paigutamine, võlakohustuste kaasamine), mis tagab riigi vabade finantsvahendite efektiivsema

kasutamise, kulude kokkuhoiu pankade teenustasudelt, portfellihaldusteenustelt ja laenuintressidelt

ning arvelduste korraldamise e-riigikassa ja kontsernikontode kaudu. Väljamaksete õigeaegseks

tegemiseks planeeritakse konsolideeritud rahavoogu, hoitakse riigikassa pangakontsernis piisavat

likviidsusvaru (reservi) või võetakse vajadusel laenu.

Oluline on järgida nõudeid, mis valitsus on kehtestanud likviidsusreservi ja võlakohustuste võtmise

miinimumtasemele (arvelduskrediidi, lühiajalise krediidilimiidi, laenulimiidi jmt lepingud).

Võlakohustuste võtmise valmiduseks luuakse ligipääs kõikides õigusaktides nimetatud

võlainstrumentide rakendamiseks (kehtestatakse vajalikud rakendamise aluseks olevad

Rahandusministeeriumi käskkirjad, antakse volitused, sõlmitakse lepingud).

Eesmärk:

2023 2024 2025 2026 2027

1% 1% 2% 1% 2% 2% 2% 2% 2%

- - - JAH JAH JAH JAH JAH JAH

- - - 100% 100% 100% 100% 100% 100%

Tegevus 1.2 Riigi rahaasjade korraldamine ja järelelvalve

Toimiv riigi rahavoo juhtimine, riigiarvelduste korraldamine ja välisvahendite sihtotstarbeline kasutamine

Sihttase

Audiitorite poolt leitud aastane kogu viga

üldkogumis (hinnang auditeeritud valimi

pinnalt), %,<

Vahendite olemasolu väljamaksete

teostamiseks RM-i kontserni kuuluvatelt

kontodelt (s.h toimiv raamistik)

E-riigikassa süsteemi vahendusel õigeaegselt

teostatud väljamaksed (tehniline), %-des

2019 2020Mõõdik 20222021

Meede 1. Eelarvepoliitika

10

E-riigikassa tehnilise platvormi uuendamine. Eesmärk on kaasajastada e-riigikassa

tarkvararaamistik (sh arhitektuur), mis tagaks infosüsteemi turvalisuse ja häireteta töö kasvavatel

koormustel.

Laenude andmine või riigigarantiide väljastamine erandjuhtudel olukorras, kui pangad annavad

laenu väga ebamõistlikel tingimustel või ei anna üldse. Laene ja riigigarantiisid antakse: 1) avalike

ülesannete täitmiseks; 2) finantsasutusele või finantsasutuse kohustuste tagamiseks, et lahendada või

ennetada likviidsus- või maksevõimega seotud raskusi või makse- ja arveldussüsteemides olulisi

tõrkeid põhjustada võivat finantskriisi; 3) asutustele, kelle raha riik hoiab ja paigutab, või nende

kohustuste tagamiseks; 4) äriühingule või äriühingu kohustuste tagamiseks, kui riigil on äriühingus

enamusotsustusõigus ja kui see on vajalik riigi huvide tagamiseks sellises äriühingus osalemisel; 5)

välisriigi, euroala või selle liikmesriigi finantsstabiilsuse tagamiseks.

Välisvahendite auditeerimise eesmärk on anda kord aastas siseriiklikult ja doonoritele hinnang

süsteemide toimivuse ja vahendite kasutamise sihipärasuse ning korrektsuse kohta. Auditeerimine

koosneb kahest suunast: kulude auditeerimine statistilise valimi alusel ning toetuse andmise ja

kontrolli eest vastutavate asutuste tegevuste auditeerimine. Kokkuleppeliselt on aktsepteeritavaks

hinnanguliseks veamääraks aasta jooksul tehtud kulude kogumahust kuni 2%, mille ületamisel

loetakse kontrollisüsteemi liiga nõrgaks.

Tegevused:

Väljakutsed:

Maksukoormus, mis 2022. aastal pisut langes, jõuab 2023. ja 2024. aastal taas kriisieelse aja

taseme lähedale (33,3% SKPst aastal 2024 vs 33,5% aastal 2019). Kontseptuaalselt heaks kiidetud,

kuid veel seadustamata maksumuudatuste tulemusena lisandub 2025. aastast riigikaitselise

eesmärgiga maksutulu 1% ulatuses SKP’st, mistõttu on oodata maksukoormuse edasist tõusu.

Eesmärk:

2023 2024 2025 2026 2027

23,6% 22,4% 23,2% 22,2% 21,5% 22,5% 22,3% 22,4% 22,3%

32,3% 31,9% 32,7% 33,2% 33,3% 33,1% 32,0% 32,7% 32,8%

-0,3% 0% 0,1% -0,2% 0,0% 0% 1% 1% 0%

3,2% 3,4% 3,6% 3,5% 4,0% 4,3% 2,8% 2,8% 2,8%

1 1 1 1 5 5 5 5 5

0 0 0 0 0 0 0 0 0

Meede 2. Maksu- ja tollipoliitika kujundamine ja korraldamine

Tegevus 2.1. Maksu- ja tollipoliitika kujundamine

2019 Sihttase

20222021

Valitsuse stabiilsed ja tasakaalus maksupoliitilised valikud pikaajaliste eesmärkide elluviimiseks.

2020Mõõdik

Tarbimise efektiivne maksumäär, %

Tööjõu efektiivne maksumäär, %

Eesti koht Tax Foundation mõttekoja

rahvusvahelise maksualase

konkurentsivõimelisuse indeksisELi maksualaste direktiivide ülevõtmisega seotud

rikkumismenetluste arv

Maksusoodustuste mõju maksutuludele

(maksusoodustuste suhteline maht võrreldes

riigieelarve maksutuludega), %,<

Maksupoliitika stabiilsus (ennustatavus),

maksumuudatustest tingitud kõikumine alla 1,5%

SKPst, %

11

Tegevused:

Maksu- ja tollipoliitika kujundamine hõlmab maksude, riigilõivude ja tollialast analüüsi,

õigusloomet, nõustamist ning valdkonna poliitikate rakendamise koordineerimist. Lisaks maksude

kogumise regulatsioonidele hõlmab tollipoliitika ka ühiskonnakaitselist aspekti, mis väljendub ohtlike

ning keelatud kaupade sisse- ja väljaveo tõkestamises. Õiguskuulekale kliendile antakse nõu

maksuasjades, hõlbustades tema maksu- ja tollialaseid protseduure ning kaitstes teda ebaausa

maksukonkurentsi eest.

Ausama konkurentsikeskkonna loomiseks seatakse e-kaubanduses tehingute vahendamisega

tegelevatele veebiplatvormidele kohustus esitada maksuhaldurile platvormil toimuvate tehingute

kohta andmeid, mis omakorda aitab kaasa maksukuulekuse suurendamisele.

Maksuvaidlustes Euroopa Liidu kohtu praktika jälgimine ning siseriiklikus õiguses vastavate

muudatuste tegemine vähendab rikkumismenetluste algatamise tõenäosust ja koos sellega riikliku

maine kahju tekkimise ja täiendavate rahaliste kulutuste tegemise riske. Vältimaks rikkumismenetlusi

analüüsime käibemaksusüsteemi ja vajadusel teeme ettepanekuid muudatusteks.

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi määrade hoidmine praegusel tasemel koos

põhjendatud ning analüüsitud juhtudel nende tõstmisega mitte enam kui 5% korraga, võttes arvesse

ka tarbijahinnaindeksi muutust.

Keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks muudatuste tegemine energiatoodete ja

elektriaktsiisiga maksustamise süsteemis ning süsiniku piirimeetme rakendamine energiamahukate

toodete impordi suhtes.

Ringmajanduse osakaalu suurendamine ja jäätmekäitluse korrastamine seab pakendiringlusele

senisest ambitsioonikamad eesmärgid. Nende saavutamiseks tuleb pakendiaktsiisiga maksustamine

muuta efektiivseks, sihistatuks ja järelevalve seisukohast toimivaks või asendada pakendiaktsiis

pakendi keskkonnatasuga.

Soodsa majanduskeskkonna tagamiseks on vajalik hoida maksusüsteem enam stabiilsemana ja

maksukoormus optimaalsena, arvestades seejuures Eesti kui sotsiaalse riigi kohustustega.

Maksukoormuse jaotus peab olema majanduslikult mõistlik ja õiglane. Maksumäärade tõstmisele

peaks eelistama maksusoodustuste piiramist ja viimasele juba kehtestatud maksude tõhusamat kokku

kogumist.

Eesmärk:

2023 2024 2025 2026 2027

101,3% 100% 102% 108% 100% 100% 100% 100% 100%

4,2% 3,5% 2,6% 2,4% <5% <5% <5% <5% <5%

99,39% 98,92% 99,36% 99,43% 98% 98% 98% 98% 98%

66,5 68,4 69,6 67 Üle 65 Üle 65 Üle 65 Üle 65 Üle 65

Riigieelarves prognoositud maksutulude kokku

kogumine (%),

Deklareerimata jäävate maksude osakaal

laekunud maksudest (%)

Meede 2. Maksu- ja tollipoliitika kujundamine ja korraldamine

Tegevus 2.2 Maksu- ja tollikorraldus

Riigi maksutulud on kogutud ja ebaaus majandustegevus väheneb.

202220212020 Sihttase

Maksutahte indeks

Mõõdik 2019

Aruandeperioodi nõuete tasumise osakaal (%)

12

Tegevused:

Väljakutsed:

Maksu- ja Tolliametil (edaspidi MTA) on kolm peamist ülesannet: tõhus maksukogumine, Eesti majanduskeskkonna ja ühiskonna kaitse.

Järgnevate aastate väljakutse on säilitada ja kasvatada organisatsiooni IT- ja andmevõimekust, et kaasas käia muutuvate oludega, sh kasvavate riigi ootuste ja klientide vajadustega. Seepärast on MTA siht kasvatada suutlikkust üha enam protsesse automatiseerida, pakkuda klientidele reaalajas andmevahetust ja nutikamaid teenuseid. See võimaldab vähendada nii Maksu- ja Tolliameti kui klientide halduskoormust, et MTA toimiks ka muutuvates oludes üha efektiivsemalt.

MTA oluline ülesanne on leida ja rakendada lahendusi, mis toetaksid ausat ja õiglast

majanduskeskkonda ka rahvusvahelistumise tingimustes. Näiteks järgnevatel aastatel töötatakse

välja lahendusi e-kaubanduses ja platvormimajanduses toimuvatele arengutele vastamiseks, mis

tõukuvad Euroopa Liidu sammudest nende valdkondade reguleerimisel.

Kaks suuremat tuluallikat riigieelarves on käibemaks ja tööjõumaksud. Käibemaksukohustusest

kõrvale hoidumise tõttu laekumata maksudest tekib riigile maksukahju eelkõige deklaratsioonidel

valeandmeid esitavatest ettevõtetest või ettevõtetest, kellel on tekkinud käibemaksukohustuslaste

registris (KMK) registreerimise kohustus, kuid kes on seda kohustust ignoreerinud ja jätnud sel viisil

käibe deklareerimata. Tööjõumaksude laekumisele kujutab enim ohtu varjatud töötasu ehk nn

ümbrikupalk – tööandja poolt makstud palk, mis on kas osaliselt või täies mahus makstud illegaalselt

eesmärgiga vältida maksude tasumise kohustust.

Euroopa Liit sh Eesti riik on kehtestanud Venemaa Föderatsioonile sanktsioone, takistamaks

agressorriigil Ukrainas sõjategevuse jätkamist. Sadadele tuhandetele kaupadele rakenduvad

sanktsioonid on neljakordistanud ekspordi suunal kontrollide mahtu, mida MTA on katnud

olemasoleva ressursiga. Väljakutse on jõuda sanktsioonialaste rikkumiste tuvastamiseni ning tõhusate

meetmete välja töötamise ja rakendamiseni, et vastav kaup ei jõuaks Venemaa Föderatsiooni. 2022.

aastal tõusetus risk, et ettevõtted otsivad võimalusi sanktsioonidest mööda hiilida, muuhulgas

võidakse manipuleerida deklareeritava informatsiooniga (nt kaubakoodid, lähteriigid) või kasutada

võltsitud päritolusertifikaate.

Ülemaailmne COVID-19 viiruse levik ning Venemaa agressioonist Ukrainas tingitud olukord on

mõjutanud narkootikumide salakaubavedu, kus narkokurjategijad otsivad aktiivselt uusi võimalusi

narkootiliste ainete transportimiseks. Endiselt kasutatakse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

tellimiseks posti- ja kullerteenuseid.

Illegaalseid tooteid eelistatakse eelkõige nende odavama hinna tõttu, mistõttu viimaste aastate

mõjutused (sh Ukraina sõda, elukalliduse tõus) annavad alust oodata odavamate alternatiivsete

kaupade poole pöördumist. Probleemiks on alkoholi ja tubakatoodete Eesti turule toimetamine ja

lõpptarbijatele müümine, jättes aktsiisi ja käibemaksu tasumata. 2023. aasta sigarettide salaturu

prognoos on 7,6% ja alkoholi salaturu prognoos 3,3%. Samuti on probleemiks kütuse erineval viisil

Eestisse toimetamine ja lõpptarbijatele müümine, jättes aktsiisi- ja käibemaksu maksmata. 2022 aasta

hinnanguline salaturu osakaal on 5,2%.

13

Tegevused:

Teeninduskohtade töökorralduse muutmine vajaduspõhisemaks. MTA kujundab efektiivsema

teenindusbüroode võrgustiku, st loobuda teeninduskohtadest, mida inimesed senises mahus ei

kasuta. 2024. aasta mai kuust alates teenindatakse Kärdla, Jõgeva ja Rapla teenindusbüroos vaid

tulude deklareerimise perioodil. Võttes arvesse teenindusbüroode külastatavuse langust ning

alternatiivsete teeninduskanalite väga head omaksvõttu, suletakse Põlva teenindusbüroo maist

2024. Ümber kujundatakse töökorraldus Paide, Haapsalu, Saaremaa, Valga, Rakvere, Viljandi ja Võru

teenindusbüroodes, kus hakatakse teenindama kolmel päeval nädalas.

Maksu- ja Tolliameti visioon on toetada Eesti riigi kujunemist kõrge kontaktivaba

maksukuulekusega riigiks. Maksukuulekuse all mõistame taset, mil määral maksumaksja täidab riigi

maksuseadusi ja muid maksu- ja tollialaseid ettekirjutisi. Kontaktivaba maksukuulekus aga eeldab, et

maksukohustuse täitmise jaoks vajalikud teenused toimivad tema jaoks taustal ja maksumaksja saab

need täita minimaalse halduskoormusega.

Iga aasta sügisel viib MTA läbi Eesti elanike maksutahte uuringu, mille tulemustele toetub MTA

koolitus-,kommunikatsiooni- ja teavitustegevustes. Jätkuvalt kehtib seos, et mida noorem, madalama

sissetuleku ning haridustasemega on inimene, seda madalam on tema maksutahe. Samuti mõjutab

maksutahet negatiivselt usaldamatus valitsuse vastu ning rahulolematus avalike teenustega.

Maksu- ja Tolliamet saavutab kontaktivaba maksukuulekuse ja täidab oma rolli Eesti ühiskonnas

järgmiste tegevuste abil:

Automaatselt ja digitaliseeritult: „taustal toimivad“ kontaktivabad teenused toetavad

kohustuste täitmist minimaalse halduskoormuse ja bürokraatiaga, automatiseeritus vähendab

võimalusi eksida. MTA on täna juba suuresti digitaalsed – järgmine arenguhüpe peitub

automatiseerituses, milleks digitaliseeritus loob eelduse. MTA on viimastel aastatel ellu viinud

mitmeid edukaid IT-arendusi, kuid need nõuavad investeeringuid, jätkuarendusi ja kompetentside

arendamist, mis toetaksid teenuste ajakohasena ja kvaliteetsena hoidmist.

Sihipäraselt: MTA järelevalvelised tegevused peavad olema hästi sihitud, mõjusad ja riskipilt

arvestama muutuva majanduskeskkonna väljakutsetega. Selleks loob eelduse tugev

andmeanalüütiline võimekus ja reageeriva ressursi võimendamine kõige olulisemates kohtades. MTA

tugevus on erinevate mõjutusmeetmete kasutamise võimalus – alustades nõustamisest ning

lõpetades vajadusel ka karistamisega. Parima tulemuse saavutamiseks peavad järelevalvelised

tegevused olema hästi sihitud, võimalikult mõjusad ja läbi viidud süsteemselt ning meie riskipilt

peab arvestama muutuva majanduskeskkonnaga seotud väljakutseid.

Tehakse ettevalmistusi, et minna üle andmepõhisele aruandlusele, mis on osa Maksu- ja Tolliameti

plaanist liikuda reaalajamajanduse suunas. See aitab deklaratsioone maksimaalselt automatiseerida

ja eeltäita, teha täpsemaid prognoose ja reageerida kiiremini riskidele. Muudatus aitab ettevõtjal

hoida kokku aega ja raha, selle tulemusena paraneb tehinguandmete kvaliteet, mis võimaldab kokku

hoida Maksu- ja Tolliameti ressurssi, mis täna on suunatud ebakõlade välja selgitamiseks. Muudatuse

14

toel tekib automaatselt kliendile maksukohustus MTA enda andmete pinnalt, mille tulemuseks on

deklaratsioonid ühe klikiga või üldse mitte (nt e-arved, kviitungid, e-veoselehed, massandmed

pankadest).

Järgnevatel aastatel korrastatakse MTA andmehaldust ja kasvatatakse analüüsivõimekust,

tagatakse MTA ülese analüüsi ning riskikriteeriumite (KM, FIDEK, eTOLL) andmetöötlusvõimaluste

(SAS) jätku. MTA tegevuste tulemuslikkus sõltub meie kasutuses olevate andmete targast

kasutamisest, mille eelduseks on kvaliteetsed, struktureeritud ja jätkusuutlikult hallatud andmed.

MTA siht on vähendada tulevikus IT arenduskulu analüüsimahu arvelt, saavutada kiirem ja selgem

arusaam keskkonnas toimuvast juhtimisotsuste tegemiseks ning luua eeldused MTA andmetega

andmeteadusega tegelemiseks. Kvaliteetne andmehaldus on oluline eeldus kõrgeks

automatiseerituseks ja tehisintellekti arendamiseks.

Tehisintellekti strateegia on välja töötatud, mis on teekaart asutuse võimekuse suurendamiseks

tehisintellekti ja digilahenduste abil. MTA loob eeldused AI kasutusele võtmiseks, et muuta

tööprotsesse efektiivsemaks ja nutikamaks.

Otsitakse võimalusi, kuidas järelevalvelistes tegevustes kaasas käia muutuva majanduskeskkonna ja

töövormidega. Ühest küljest töötatakse välja teenuseid, et ettevõtjad saaksid täita EL direktiividest

tulenevaid kohustusi, teisest küljest suurendatakse võimekust kättesaadavaid andmeid kasutada

võimalikult sihipäraselt ausa konkurentsi- ja majanduskeskkonna toetamiseks.

Sihitud andmevahetus pankadega. MTA soovib riskianalüüsis kasutusele võtta pangakontodelt

läbi liikunud rahaliste vahendite massandmeid koondina, et senisest paremini hinnata

maksukohustuste õigsust ja parandada objektivaliku tabavust. NB! MTA ei vaja üksikkandmete infot.

Ettevõtte tulumaksust ja käibemaksust hoidujatega tegelemise mahu suurendamine läbi

analüütilise võimekuse kasvatamise ja menetluste hulga suurendamise. Ümbrikupalga maksmisest

tekkiv kahju on MTA hinnangul 99,8 mln eurot aastas, käibemaksuga seotud maksukahju on MTA

hinnangul 96,6 mln eurot aastas. Kuigi ettevõtte tulumaksu puhul on maksuaugumetoodika alles

väljatöötamisel, siis esialgsete hinnangute põhjal võib see ulatuda umbes samasse suurusjärku kui

käibemaksu ja ümbrikupalga kahju kokku.

Alla 1000€ arved kohustuslikuks (e-arved). Ühe meetmena nähakse, et e-arved muutuvad

kohustuslikuks B2B tehingutes (sh ka mittekäibemaksukohustuslaste vahel) ja toimib reaalajas

tehingupõhise info esitamine MTA-le (alates 0 eurost). E-arve on reaalajamajanduse senises praktikas

kõige suurema potentsiaaliga osaks. Üleriigilise reaalajamajanduse visiooni alameesmärgiks on e-

arvete laialdasem kasutuselevõtt ettevõtete vahelistes tehingutes, mille tulemusena väheneb

ettevõtjate halduskoormus.

Vähem bürokraatiat ning paberivaba asjaajamine. Edaspidi soovitakse kõik teated kätte

toimetada ainult elektrooniliselt (e-MTA kaudu või [email protected] postkasti abil). Paberkandjal

maksuteadete väljastamise lõpetamine juriidilistele isikute (ca 45 000 maamaksu paberteadet aastas)

ning sissenõudmisega seotud dokumentide väljastamise automatiseerimine (ca 60 000

paberdokumenti aastas).

15

Tolliprotseduuride tõhusa järelevalve korraldamine ja tollipiiri kaitsmine, et tõkestada pettuseid

ja vähendada salaturu (sh salasigarettide) osakaalu ning tagada Venemaa agressiooni tõttu

kehtestatud sanktsioonide rakendamine. Selleks on oluline hoida kõikide piiripunktide tollikontrolli

töös kasutatav tehnika tänapäevasena (mh röntgenid), tagada piisav mehitatus sanktsioonimeetmete

väljatöötamisel ja rakendamisel, mis looks suutlikkuse üle vaadata üha suurenevaid kaubavoogusid

lühema ajakuluga ning seeläbi hoida piiril kontrollifooni vajalikul tasemel. Venemaa agressioon

Ukraina vastu on tõstnud kordades tolliformaalsuste ajalist kestvust, kuna võrreldes varasemaga on

oluliselt tähtsamaks muutunud just julgeolekuaspekt.

E-tolli infosüsteemide uuendamisega jätkamine ja alustamine. Tolliprotseduuride sh eTolli

süsteemide (riskianalüüsid, import, eksport, transiit) täiendamine panustab sanktsioonide edukasse

rakendamisse ja heidutushoiakute tõhustamisse ning parandab julgeoleku koosvõimet Eestis, Balti

riikides ja EU üleselt.

Koalitsioonilepingud tulenevate maksumuudatuste elluviimine, millest suurim muudatus on

mootorsõiduki maksu rakendamine. Maksu-ja Tolliamet teeb IT arendused maksukohustuse

arvutamiseks, maksuteadete väljastamiseks ja laekumiste üle arvestuse pidamiseks ning tagab

maksumaksjate nõustamise ja järelevalve.

5. Programmi juhtimiskorraldus Riigi rahanduse programmi eesmärgi saavutamise eest vastutab Rahandusministeerium, kelle

peamisteks koostööpartneriteks programmi eesmärgi saavutamisel ja sekkumiste kavandamisel on

Eesti Pank, Euroopa Komisjon, Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), Majandusliku Koostöö ja Arengu

Organisatsioon (OECD), Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit, mitmed eriala- ja

huviliidud ning teised valitsusasutused.

Riigi rahanduse programmi juhib eelarvepoliitika asekantsler. Programmijuhi ülesanne on programmi

koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine.

Eelarvepoliitika meetme rakendamist ja seiret koordineerib eelarvepoliitika asekantsler, maksu- ja

tollipoliitika meetme rakendamist ja seiret koordineerib finants- ja maksupoliitika asekantsler.

Programmi tulemuste seire toimub vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrusele „Riigi

eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite

ülekandmise kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“. Iga lõppenud

aasta kohta koostatakse programmi tulemusaruanne, mis on sisendiks valdkonna „Tõhus riik“

tulemusaruandesse.

KÄSKKIRI

Riigi rahanduse programmi aastateks 2024–2027

kinnitamine

Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel kinnitada „Riigi rahanduse programm aastateks 2024–

2027“ (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Võrklaev

rahandusminister

Lisa: Riigi rahanduse programm aastateks 2024–2027

08.02.2024

nr 28