Finantspoliitika programm 2024-2027

1

KINNITATUD

08.02.2024 käskkirjaga nr 23

Lisa

Sisukord

Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 2

1. Programmi mõõdikud ja rahastamiskava ........................................................................................ 3

2. Positiivsed arengud ......................................................................................................................... 4

3. Olulised tegevused .......................................................................................................................... 5

4. Meetmed, programmi tegevused ja teenused ................................................................................ 6

Tegevus 1.1.Finantspoliitika kujundamine .......................................... Error! Bookmark not defined.

Tegevus 1.2 Rahandusteabe poliitika kujundamine ............................ Error! Bookmark not defined.

5. Programmi juhtimiskorraldus ........................................................................................................ 14

Tulemusvaldkond Tõhus riik

Tulemusvaldkonna

eesmärk

Elanikkonna vajadustega arvestav ühtne ja tõhus riigivalitsemine

Valdkonna

arengukava/

-

Programmi nimi Finantspoliitika programm

Programmi eesmärk Finantskeskkond on konkurentsivõimeline, usaldusväärne ja

kestlikkust toetav

Programmi periood 4 aastat (2024-2027)

Peavastutaja

(ministeerium)

Rahandusministeerium

Kaasvastutajad (oma

valitsemisala

asutused)

Rahapesu Andmebüroo

2

Sissejuhatus

Joonis 1. Tulemusvaldkonna Tõhus riik programmid ja eesmärgid

Finantspoliitika programmiga panustatakse tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ eesmärgi „Elanikkonna

vajadustega arvestav ühtne ja tõhus riigivalitsemine“ saavutamisse. Programmi ülesanne on toetada

majanduskäibe, sealhulgas finantsvahenduse toimimist tarbijate, investorite ja kapitali kaasajate

vahel.

Finantspoliitika programm panustab riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ valkondade vajalike

muutuste saavutamisse:

1. Majandus ja kliima valdkond: Kujundame paindliku ja turvalise majanduskeskkonna, mis

soodustab uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi; Võtame

kasutusele uued lahendused ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni

soodustamiseks;

2. Rahva kestlikkus, tervis ja sotsiaalkaitse valdkond: Uuendame sotsiaalkaitse korraldust,

arvestades ühiskondlikke muutusi;

3. Oskuste ja tööturu valdkond: Valmistume tulevikutööks;

4. Riigivalitsemine: Parandame riigi rahvusvahelist positsiooni ning tagame julgeoleku ja

turvalisuse; Suurendame valitsemise ühtsust ja tagame riigi sujuva toimimise

Poliitika eesmärk on saavutada (finants)tehingute tegemiseks keskkond, kus võimalikult laial

avalikkusel oleks piisav usaldusväärne info majandustehingute kohta, usaldus finantsteenuste vastu

ning neil oleks finantstoodete kasutamisele mõistliku hinnaga ligipääs. Samuti ligipääs piiriülestele

teenustele.

Regulatiivne ja järelevalveline raamistik ei välista samas pankadele ja teistele finantsvahendajatele

ning investoritele riski võtmist ja sellega kaasneda võivaid kahjusid. Pigem peab raamistik kindlustama

adekvaatse majandusinfo edastamise ja finantsvahendajatel piisavate puhvrite olemasolu. Raamistiku

kaudu tagatakse majanduse finantsvahendusvõime üle majandustsükli, välistatakse finantssüsteemi

kasutamine kuritegelikel eesmärkidel ja panustatakse kestlikku arengusse.

3

Finantspoliitika valdkonna alla käib poliitika kujundamine, mis hõlmab analüüsi, nõustamist,

õigusloomet ja koordineerimist järgmistes valdkondades:

- finantsjärelevalve ja finantsstabiilsus;

- finantskirjaoskuse edendamine;

- finantsteenuste, sealhulgas innovaatiliste teenuste ja kapitalituru, kestlik areng;

- finantssektorit kaasavad pensioni- ja teised sotsiaalkindlustusskeemid;

- rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine;

- raamatupidamine ja audiitortegevus;

- hasartmängude korraldamine.

Pensionide ja sotsiaalkindlustuse valdkonnas on Rahandusministeeriumi ülesandeks peamiselt

fiskaalse mõju analüüs ja pikaajalised projektsioonid ning finantssektorit kaasavate skeemide

regulatsioon.

1. Programmi mõõdikud ja rahastamiskava

2023 2024 2025 2027

22,8% 22,9% 22,9% 28*

(*hinnanguline) 29% 30% 30% 30% 32%

4,2% 4,4% 4,9% 4,6% 4,6% 4,5% 4,5% 4,5% 4,5%

10,0% 12,0% 18,1% 17,5% 13% 17% 17% 17% 20%

0,3 0,7 0,9 1,0 -0,3 2% 2% 2% 2%

48% 66% 54% 53% 56% 56% 57% 58% 60% Tähtaegselt esitatud majandusaasta

aruannete osakaal

II samba fondide pikaajaline reaaltootlus (20

aasta libisev keskmine on võrdne või ületab

2%)

20222021 Sihttase

Finantspoliitika mõõdikud 2018 2019 2020

Kapitalituru maht (börs, võlakirjad,

ühisrahastus, riskikapitali- ja muud fondid

ning III samba pensionifondid v.a.

krediidiandjad, II samba pensionifondid ja

kindlustus) SKP-sse, %, >

Finants- ja kindlustustegevuse osatähtsus SKP

lisandväärtuses, %

Eraisikute netofinantsvara (finantsvara –

finantskohustused) suhe SKP-sse, %, >

2025 2026 2027 Finantspoliitika programm,

finantskeskkonna arendamise meede -7 401 -7 996 -7 927 -7 863 -7 747

Tegevus: Finantspoliitika kujundamine -1 012 -1 250 -1 221 -1 222 -1 225

Tegevus: Rahandusteabe poliitika

kujundamine -6 388 -6 746 -6 706 -6 640 -6 522

Programmi eelarve täitmine

tegevuste lõikes, tuh eurot 2023RE 2024RE

Eelarve

4

2. Positiivsed arengud

PANGANDUS JA MUU KREDIIDIVAHENDUS, MAKSETEENUSED

 Pangandussektor on jätkuvalt tihedalt integreeritud Põhjamaade finantsgruppidega, mis on suure tõenäosusega kaasa aidanud Eesti finantssüsteemi stabiilsusele.

 Pangandussektor on endiselt tugev ja hästi kapitaliseeritud ning olnud valmis Eesti ettevõtjaid ja majapidamisi ka keerulistel aegadel toetama. Intressikeskkond on aga muutunud ja laenamine on läinud kallimaks. Keskmine eluasemelaenude intressimäär 2023. a lõpus oli 5,57% (samal ajal aasta tagasi oli see 2,34%). Eesti ettevõtetele antud pikaajalise laenu keskmine intressimäär oli 2023. a. juuli lõpus 6,05% (aasta varem oli see 3,38%).

 Samas ei ole pankade viivislaenude portfell ülemäära kasvanud – kuni 60 päeva viivises olevad majapidamistele ja äriühingutele antud laenud moodustasid 2023. a. juuli lõpu seisuga vastavalt 1,4% ja 0,2% pankade laenuportfellist.

 Eesti pankade rahastamisega seotud riskid on kontrolli all. Pankade rahastamisallikad on mitmekesistunud. Mitmed pangad on näiteks emiteerinud pandikirju või muid võlakirju. Pandikirjade emiteerimine võimaldab raha iseseisvalt kaasata ehk seetõttu ei ole vaja nii suures ulatuses enam emapankade rahastamisele toetuda. Samuti on hoiused kasvanud väga kiiresti. Näiteks residentidest kodumajapidamiste hoiuste jääk oli 2023. a. juuli lõpus 11,5 miljardit eurot (mis on 306 miljonit eurot rohkem kui eelmisel aastal samal ajal).

 Finantsteenused, sh makseteenused, on viimase aasta jooksul olnud valdavalt hästi kättesaadavad. Kaupade ja teenuste e-ostude käive on järjest suurenenud.

 Eestis tegutseb kokku ca 70 krediidiandjat (sh nii pangad kui mitte-pangad), kes tarbijatele laene väljastavad.

KAPITALITURG

 Aastate jooksul on eelkõige jaeinvestorite jaoks investeerimistoodete valikuvõimalused suurenenud. Tallinna Börsile on tulnud juurde mitmeid uusi emitente, samuti on kasvanud sinna investeerivate jaeinvestorite arv (2022. a. lõpuks oli füüsiliste isikute poolt avatud ca 103 000 väärtpaberikontot).

 Mitmed investeerimisteenuste pakkujad on alandanud viimaste aastate jooksul tehingutasusid.

 Raha kaasamine on kasvanud läbi mitmete alternatiivsete rahastamisplatvormide (nt alternatiivbörs, ühisrahastus) ning kasvanud on riskikapitali ja investeerimisfondide sektor.

KINDLUSTUS JA KOGUMISPENSIONID

 III sambaga liitunute arv on jätkuvalt tõusutrendis – kui 2021. aasta lõpuks oli III sambas kokku 179 500 inimest, siis 2022. aasta lõpuks 186 500 inimest.

 Keskmine II samba pensionifondide valitsemistasu oli 2022. aasta seisuga 0,57%, mis on praktiliselt samal tasemel, mis aasta varem.

 Pensionireformi tuules on avatud pensionikogujate poolt ka üle 6800 pensioni investeerimiskonto, mille kaudu on juba investeeritud või investeerimisel ca 69 miljonit eurot (2021. aasta lõpus oli 48 miljonit).

 Erinevalt muust finantssektorist on kindlustussektori klientidel võimalik kasutada ka kohtuvälist lepitusmenetluse süsteemi.

 Väärtpaberite, sh ka pensioniosakute, registripidamise süsteem on toimunud tõrgeteta ning seda arendatakse järjepidevalt. 2022. aastast tekkis näiteks pensioniregistri tehniline võimekus arestida II sambast väljavõetavaid summasid.

RAHAPESU TÕKESTAMINE

5

 Paralleelselt riikliku riskihinnangu põhjal loodud tegevuskava täitmisega läbis Eesti edukalt 2022. aastal Euroopa Nõukogu juures asuva rahapesu ja terrorismi rahastamise hindamise ekspertkomisjoni MONEYVAL-i poolse hindamise, kus hindamisobjektiks oli riigi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemide efektiivsus. Jaanuaris 2023 avaldatud hindamisraport sisaldab soovitusi Eestile, mille täitmist MONEYVAL järgmistel aastatel jälgib, esmane järelhindamise aruandmine toimub detsembris 2024.

 Rahapesu Andmebüroo poolt tõhustati 2022. aastal järelevalvet virtuaalvääringu teenuse pakkujate ja teiste sektorite üle ja alustati ettevalmistustega strateegilise analüüsi uuele tasemele viimisega, sh infotehnoloogilise lahenduse välja töötamisega. Plaanitav strateegiline analüüsivõimekus annab ülevaate rahapesu, terrorismi rahastamise ja sanktsioonidega seotud riskidest üldiselt ja sektoriaalselt ning riskide muutusest ajas. Arendus valmib 2026. aastaks.

 Asutati tegelike kasusaajate andmekogu, mis hõlmas uute meetmete kasutuselevõttu, et parandada avalikustatud andmete kvaliteeti ja tõsta andmekaitse taset.

ARVESTUSALA

 Arvestusala valdkonna põhiülesandeks on usaldusväärse finantsinfo olemasolu tagamine kõigi Eesti majandussubjektide kohta, samuti selle info kättesaadavuse ja kasutajasõbralikkuse parandamine. Siin on 2023. aastal olnud oluliseks sammuks majandusaasta aruannete kõikidele huvilistele tasuta kättesaadavaks tegemine Äriregistris, mis on tõstnud ka nende loetavust ja kasutust igapäevaste majandusotsuste tegemisel.

 Vähenemas on majandusaasta aruannete õigeaegselt esitamise probleem, kuna alates 2023. aastast võib aruande esitamata jätmine põhjustada ettevõtte kustutamise Äriregistrist.

 Audiitortegevuse turumaht on viimastel aastatel kasvanud, muu seonduv (töövõttude arv, kontrollitava majanduse osakaalu katvus) aga olnud stabiilne.

FINANTSKIRJAOSKUS

 Pandeemia ja samuti muudatused kogumispensionite süsteemis tõstsid plahvatuslikult huvi investeerimise ja rahatarkuse vastu laiemalt ja see trend on jätkuvalt püsinud. Võimalusi saada vastavat teavet ja koolitust on Eestis praegu paremad, kui kunagi varem. Eriti on märgata koolide suurenenud huvi rahatarkuse õpetamise vastu. Rahandusministeeriumi ja teadlaste koostöös valmisid 2023.a. suvel ka rahatarkuse õpiväljundid kõikidele kooliastmetele, mis saavad aluseks teema lõimimisel õppekavadesse ja –materjalidesse.

3. Olulised tegevused  Rahapesu ja terrorismi rahastamise alase 2021. a riigisisese riskihinnangu põhjal loodud rahapesu

ja terrorismi rahastamise tõkestamise tegevuskava täitmise jätkamine, MONEYVAL poolt antud soovituste alusel valdkonna tegevuste planeerimine ja nende elluviimine hindamisel tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks ja kogu süsteemi efektiivsemaks muutmiseks. Rahapesu Andmebüroo võimekuse suurendamine , sh strateegilise seire ja analüüsi võimekuse väljaarendamine ja seda toetava õigusraamistiku loomine, digiteadlikemate lahenduste kasutuselevõtmine ning järelevalve ja finantssanktsioonide kohaldamise seire tugevdamine.

 EL Pangandusliidu projekti tulemusena ühtse EL finantsjärelevalve- ja kriisijuhtimise alase raamistiku lõpuni viimistlemine (sh võimaluse korral üleeuroopalise hoiusekindlustuse skeemi loomine), et tagada eelkõige suurem hoiustajate kaitse.

 EL Kapitaliturgude Liidu initsiatiivi raames erinevate meetmete väljatöötamine, et soodustada kohaliku kapitalituru arengut kui ka piiriülest kapitali kaasamist, samuti rohelisi investeeringuid (sh seni reguleerimata valdkondades (nt krüptovarad), suurema investorikaitse taseme saavutamine).

6

 Suurema tähelepanu pööramine krediidivaldkonna eri aspektidele, sh vastutustundliku laenamise põhimõtte parem rakendamine ja selle eesmärgi toetamiseks positiivse krediidiregistri loomine; inkassoettevõtete allutamine Finantsinspektsiooni järelevalvele; ja võlanõustamisteenuse tugevdamine Sotsiaalministeeriumiga koostöös;

 Eesti elanikkonna rahatarkuse edendamine. Eesmärgiks on tagada avaliku-, era- ja kolmanda sektori tihedas koostöös rahatarkuse kättesaadavus nii lastele kui ka täiskasvanutele. Samuti leida kaasaegseid võimalusi, kuidas motiveerida inimesi neid teadmisi praktikas kasutama ning vajadusel ka nõu ja abi küsima.

 Euroopa Liidu kestliku rahastamise initsiatiivi raames ettevõtete kestlikkusaruandluse ülevõtmine ja kontrollimise süsteemide juurutamine.

4. Meetmed, programmi tegevused ja teenused

Tegevuste kirjelduses kasutatud sümbolite tähendused: Väljakutsed; Uuringud ja analüüsid;

Arendusrojektid; IT-arendused; Koolitused; Pidevad tegevused; §Seadusemuudatus

Tegevused ja tulemus:

Finantssektori stabiilsuse tagamisele ja läbipaistvusele suunatud tegevused.

Tegevuste tulemina peaks suurenema Eesti finantssüsteemi stabiilsus. Kui Eesti finantssüsteemis

esinebki häireid või mõni finantsasutus satub raskustesse, on eesmärgiks sellises olukorras võimaliku

kahju minimeerimine ühiskonna seisukohalt ning sujuva koostöö tagamine asjaomaste institutsioonide

Eesmärk:

2023 2024 2025 2027

185 174 180 210 250 260 270 290 300

0 0 0 0 0 0 0 0 0

0 0 1 4 7 0 0 0 0

1% 0,6% 0,6% 0,6% 0,6% 0,5% 0,5% 0,5% 0,5%

97 000 94 000 167 200 179 500 786 500 190 000 195 000 195 000 195 000

- 2% - 1% - 1% - 1% 1%

- 4% - 9% - 4% - 4% 4%

- - 7 - - - 5 - -

- - 13 - - - 10 - -

- - 4 - - - 3 - -

Meede 1. Finantskeskkonna arendamine

Tegevus 1.1.Finantspoliitika kujundamine Saavutatud on tasakaalupunkt avaliku huvi ja ettevõtjate ärihuvi vahel ning tagatud on läbipaistvus ja

finantsstabiilsus.

Sihttase

Hasartmängusõltuvuse määr (%):

tõenäoline patoloogiline mängija, <

III sambas hõlmatud inimeste arv

2019 2020Mõõdik

Hasartmängusõltuvuse määr (%):

mõningate probleemidega mängija, <

Finantsteenuste pakkujate arv/Eestis litsentsi

saanud ja filiaalina tegutsejate pakkujate arv, >

20222021

OECD Finantskirjaoskuse uuringu Eesti koht riikide

edetabelis: käitumine

OECD Finantskirjaoskuse uuringu Eesti koht riikide

edetabelis: teadmised

2018

Finantskriisi või finantssüsteemi tõrgete

esinemise korral riigile tekkiva erakorralise kulu

suurus

Tähtaegselt üle võtmata EL õigusaktide arv

II samba pensionifondide valitsemistasude ja

aasta keskmine fondimahtude suhe läheneb 0,4%,

%

OECD Finantskirjaoskuse uuringu Eesti koht riikide

edetabelis: hoiakud

7

vahel Eestis ja välismaal. Samuti on vaja eesmärkide saavutamiseks võtta vastava valdkonna EL

õigusaktid üle õigeaegselt.

Väljakutsed:

2022. lõpu seisuga on Eestis asutatud 9 panka ja 4 välisriigi panga filiaali, samas märkimisväärne turuosa on üksikute ja suuremate pankade käes. Mitte-pankadest krediidiandjate turuosa on suhteliselt väike ja ka seal on suurem osa turust viie suurema krediidiandja käes. Seega on laenuturul arenguruumi konkurentsiolukorra paranemiseks.

Finantskriiside juhtimise raamistik ei ole nö. päris lõpuni valmis finantskriiside efektiivseks ennetamiseks ja lahendamiseks – kehtiv regulatsioon võib sisaldada takistusi sobilike kriisilahendusmeetmete rakendamiseks (näiteks Tagatisfondi hoiuste tagamise osafondis ei ole piisavalt vahendeid suuremate kriiside tarvis). EL Pangandusliidu projekti lõpuni viimine (mh ühtse hoiusekindlustuse süsteemi teke) peaks aga muutma ELi finantssüsteemi stabiilsemaks ja vähendama seeläbi riskide kandumist Eesti finantskeskkonnale ja majandusele tervikuna.

Hetkel ei pruugi infovahetus olla eelkõige välispartneritega kriisiolukorras kõige sujuvam. Seega on Põhja- ja Baltimaade suunal võimalik finantsjärelevalve- ja kriisijuhtimisealast koostööd rohkem tõhustada (ka muudes valdkondades peale panganduse, näiteks kindlustus ja rahapesu tõkestamine). Samuti tuleb muutunud julgeoleku olukorras pöörata täiendavat tähelepanu siseriiklikule valmisolekule kriiside lahendamiseks, sh selliste, mis puudutavad ka finantssektorit.

Kõik krediiditurul tegutsejad ei ole täna finantsjärelevalve all – nt hoiu-laenuühistud ja inkassoteenust pakkuvad ettevõtted. Nende viimine finantsjärelevalve alla suurendaks hoiu- laenuühistute hoiustajate kindlustunnet ning oodatud muutus on ka inkassoturu korrastamine. Samuti ei väljasta kõik krediidiandjad täna laene piisavalt vastutustundlikult või puuduvad võimalused laene vastutustundlikult väljastada. Eelkõige positiivse krediidiregistri loomine võiks aidata seda probleemi lahendada.

Nii füüsilistel isikutel kui ka väikeettevõtjatel ei ole võimalik panga-, investeerimis- ja muude finantsteenuste osutamisest tekkinud vaidlusi efektiivselt lahendada ilma kohtusse pöördumata. Lahenduseks saab olla efektiivse kohtuvälise vaidluste lahendamise süsteemi loomine.

Tegevused:

EL Pangandusliidu projekti tulemusena finantsjärelevalve- ja kriisijuhtimise alase raamistiku täiustamine (Euroopa Keskpanga juures oleva ühtse pangandusjärelevalve ja ühtse EL kriisilahendussüsteemi tõhus toimimine, sealhulgas ühtse kriisilahendusfondi piisava rahastamise tagamine). Hoiuste tagamise ja muude tagatisskeemide toimimise tõhustamine, sealhulgas nende finantseerimismudelite ühtlustamine liikmesriikides ja võimaliku EL ülese hoiuste tagamise süsteemi/skeemi loomine. Pankade juhtimisnõuete ning kapitalinõuete uuendamine ja rakendamine,. Ühistulise panganduse revisjoni läbiviimine (2024–2027).

Koostöövõrgustiku tõhustamine ja täiendamine Põhja-Balti regioonis (euroala väliste Põhjala riikide integreerimine pangandusliiduga), finantskriisiharjutuste abil koostöövõrgustiku toimimise testimine (2023–2025).

Regulatiivse keskkonna loomine, mis soodustab finantsteenuste pakkumist kestlikult (vastavalt enviromental, social, governance kriteeriumitele) (2024–2027).

Väärtpaberituru seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu direktiivi 2022/2381 (23. november 2022) ülevõtmine, et suurendada börsiettevõtete ja riigifirmade nõukogudes soolist tasakaalu. (2024)

8

Eesmärgiga suurendada finantssektori ettevõtete vastupidavust sellistele riskidele (nt tehnilised rikked, operatiivsed vead, küberründed jmt), mille tulemusel võivad katkeda olulised äriprotsessid ja sattuda ohtu klientide finantsvara, muudetakse sisuliselt kõiki finantssektorit reguleerivaid seaduseid (eelnõu nimetus on finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu). Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle direktiiv (EL) 2022/2556 ning tagatakse kooskõla määrusega (EL) 2022/2554 (töö on kavandatud 2024-2025).

Finantssektoris konkurentsiolukorra suurendamisele suunatud ja uute finantsteenuste arengut

soodustavad tegevused.

Väljakutsed:

Kuigi Tallinna börsile, sh alternatiivturule, tuli ka 2022. aastal uusi emitente, siis on kogu kapitaliturg võrreldes pangandussektoriga jätkuvalt suhteliselt väike. Kuigi kapitaliturg on viimaste aastatega kasvanud, on selle areng siiski vähene või ebaühtlane.

Konkurents investeerimisteenuste sektorite või teenuste lõikes on kohati vähene ning teenuste pakkujatele on seatud üleliigseid nõudeid turule sisenemiseks või seal tegutsemiseks. See vähendab elanikkonna võimalusi valida endale mõistlike kuludega kõige sobivam teenusepakkuja.

Ka investeerimisteenuste tarbimine on Euroopa keskmisega võrreldes madal, kuid majanduse konvergentsi ja sissetulekute edasise tõusu kontekstis viitab samas teenuste pakkumise kasvu potentsiaalile.

Väljakutseks on seni reguleerimata alade (eelkõige krüptovaradega seotud teenuse pakkujad) toomine finantsjärelevalve alla kooskõlas Euroopa Liidu vastavate regulatsioonidega, et tagada piisaval tasemel investorite kaitse. Ühisrahastuses on värskelt vastav samm tehtud, kuid krüptovara teenuse osutajate, sh virtuaalvääringu pakkujate puhul ootab see veel ees.

Väljakutseks on muuta aktsiate, võlakirjade ja muude väärtpaberite registreerimise süsteem

senisest paindlikumaks (emitentide jaoks mugavaks) ja eraldi reguleerida krüptovarade registreerimist,

mis muu hulgas arvestaks ka tänaseid uuenduslikke tehnoloogilisi võimalusi (näiteks registripidamine

plokiahela baasil).

Tegevused:

EL Kapitaliturgude Liidu initsiatiivi raames erinevate meetmete väljatöötamine ja nende rakendamine, sh väärtpaberituru- ja investeerimisfondide alase õiguse muutmine, et soodustada piiriülest kapitali kaasamist (2024–2025).

Fintech ettevõtete arengut eesmärgistava strateegilise koostöö loomine koostöös partneritega. Strateegia elluviimiseks vajalike tegevuskavade ja struktuuride loomine (2024).

Aktsiate, võlakirjade ja muude väärtpaberite registripidamise ning nende väärtpaberitega seotud arvelduste toimimise valdkonna täiendav analüüs, kas seni kehtinud registrikorraldust oleks vaja muuta (2025).

Krüptovaraturul tegutsemist ja selle järelevalvet reguleeriva seaduse vastuvõtmine eesmärgiga toetada innovatsiooni ja ausat konkurentsi ning tagada samal ajal investorite kaitse ja krüptovaraturgude usaldusväärsus (eelnõu nimetus on krüptovaraturu seaduse eelnõu). Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle määrus (EL) 2023/1114 (töö on kavandatud 2024-2025).

9

Otseselt finantsteenuste tarbijate ja investorite kaitse suurendamisele suunatud tegevused.

Väljakutsed:

Kuigi huvi säästmise ja investeerimise vastu on viimaste aastatega jõudsalt kasvanud, siis suur osa elanikkonnast ei säästa piisavalt, rääkimata investeerimisest. Väidetavalt on vastavad teadmised siiski enamikel olemas ja rahatarkuse edendamisel Eestis on suurimaks väljakutseks, kuidas headest teadmistest saaks muutus inimeste hoiakutes ja käitumises. Teisalt on huvi investeerimise vastu suurendanud finantspettuste levimist, mistõttu tuleb teha ka piisavat hoiatus- ja selgitustööd. Eraldi tähelepanu vajab pikaajalise säästmise ja investeerimise teema, sh selgitustöö pensioniks valmistumisel ja erinevate valikute tutvustamisel.

Tegevused:

Finantskirjaoskuse edendamise strateegia 2021–2030 rakendamine. Aastatel 2024-2025 on fookus jätkuvalt haridussüsteemi puudutavatel tegevustel, nagu rahatarkuse õpetajate mentorprogrammi juhtimine, elektroonilise õppematerjali süstematiseerimine ja kättesaadavaks tegemine, eelkooliealistele loodud õppematerjali tutvustamine, rahatarkuse valdkonnas teadustööde kirjutamise motiveerimine jpm, kuid üha enam tuleb tegevusi planeerida ka täiskasvanutele (eelkõige haavatavamatele ühiskonnagruppidele).

Teostada uuring: „Tarbimissõltuvuse mõjud ja seosed rahatarkusega“ (2025-2026).

Krediidiandjate ja -vahendajate regulatsiooni täiendamine 2022. aastal läbiviidud krediidituru uuringu baasil ja krediidihaldusfirmade (inkassofirmade) reguleerimine, et tagada vastutustundliku laenamise printsiibi tõhusam rakendamine (krediidiinkassode ja -ostjate seaduse eelnõu). Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle direktiiv (EL) 2021/2167 (töö on kavandatud 2024).

Teostada uuring positiivse krediidiregistri võimalike optimaalsete tehnoloogiliste lahendusete osas ning analüüsi tulemuste põhjal ettepanekud õigusliku raamistiku kohta. (2024)

Finantsteenustega seotud vaidluste lahendamise kohtuvälise süsteemi (nn finantsombudsmani) juurutamiseks vajaliku õigusraamistiku loomine ning selle rakendamine (2024-2025).

Investeerimiskontode süsteemi kaasajastava seaduseelnõu väljatöötamine (tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu) (2024-2025).

Finantssektorit kaasavate sotsiaalkindlustus-skeemide arendamine

Väljakutsed:

Keskmine II samba fondide pikaajaline reaaltootlus alates 2002 kuni 2022 lõpuni oli 3,6% ja reaaltootlus 0,3%. Nõrgad tulemused olid tingitud eelkõige Ukraina sõja mõjul tekkinud keerulisest investeerimiskeskkonnast ja viimaste aastate kõige kõrgemast inflatsioonist.

2022. aasta lõpuks vähenes II samba fondide maht 4,04 miljardi euroni (aastane langus 0,44 miljardit). Peapõhjus oli pensionireformiga lisandunud võimalus võtta II sambast raha välja enne pensioniea saabumist, aga aastal 2022 oli suureks väljakutseks ka keeruline investeerimiskeskkond. Kokkuvõttes on väljakutseks, kuidas selgitada pensionikogujatele pikaajalise investeerimise eripärasid ehk eelkõige pikale eesmärgile keskendumist.

Nii elukindlustuses tervikuna kui ka spetsiifiliselt II samba väljamaksetes teeb muret napp konkurents - senisest kolmest pakkujast on pensionilepingute turul aktiivselt tegutsemas üks pakkuja, mis ei soosi see pikaajalistest kindlustustoodetest huvitatud klientide jaoks parimaid valikuid.

10

Kuigi viimase aasta hüpe III sambaga liitunutes on märkimisväärne, siis hõlmatute arv võiks kasvada stabiilselt ka tulevikus. III sambaga liitumisest üksi ei piisa - kapitali kogumiseks tuleb teha ka regulaarselt sissemakseid. Seega on väljakutseks, kuidas aktiveerida III sambaga liitunud inimesi regulaarselt panustama.

Tegevused:

Kohustusliku kogumispensioni regulatiivse raamistiku arendamine eesmärgiga tagada efektiivne

süsteem nii pensioni kogumise kui ka väljamaksete faasis (kokkuvõttes kõrgem fondide tootlus ja

suurem pension) (2023–2024).

Tööandjapensioni Eestis juurutamise võimaluste analüüs koostöös Sotsiaalministeeriumiga (2024)

Viia läbi uuring: „Kuidas jätkuks raha pensionipõlve lõpuni?“ (2024-2025).

Pensionide prognoosimiseks vajaliku tööriista (pensionimudeli) kaasajastamine koostöös ülikoolidega (2024).

Analüüs ja ettepanekud pensionifondide investeeringute, tasude ja kulude, sh mõju kohta Eesti ettevõtete kapitali kättesaadavusele. (2024)

Pensionitarkuse strateegia 2023-2027 rakendamine vastavalt Sotsiaalministeeriumi tegevuskavale (2024-2027).

Liikluskindlustuse regulatsiooni täiendamine vastavalt direktiivile (EL) 2021/2118 (2024). Hasartmängupoliitika kujundamine

Hasartmänguseaduse muutmisvajaduse väljaselgitamine (VTK) (2024).

VTK ja uuringu tulemustest sõltuvalt hasartmänguregulatsiooni täiendamine, mis tagab meetmed mängijate kaitseks, vähendab hasartmängude negatiivseid tagajärgi ja nende mõju ühiskonnale. Regulatsiooniga vastutustundliku mängimise algatuste toetamine ja poliitikate kujundamine, mis on suunatud probleemide suhtes teadlikkuse tõstmisele ja sõltlastele õigeaegse abi võimaldamisele. Hasartmängude korraldamise kui ettevõtluse piiramine niivõrd, kuivõrd see on vajalik hasartmängusõltuvuse ennetamiseks ja selle mõju vähendamiseks. Tähtis on ka avalikkuse ja hasartmängukorraldajate koolitamine (2025).

Uuringutulemustest ja regulatsioonitäiendustest sõltuvalt avalikkuse ja hasartmängukorraldajate koolitamise korraldamine (2026).

11

Tegevused ja tulemus:

Tegevuse eesmärk on arvestusala (sealhulgas raamatupidamine ja audiitortegevus) õigusliku keskkonna

kujundamine viisil, milles arvestusala seadusandlus ja aruandlusraamistik toetavad

ettevõtluskeskkonna nii riigisisest kui ka rahvusvahelist konkurentsivõimet suurema läbipaistvuse ja

usaldusväärsusega ning seonduva halduskoormuse vähendamist tõhusamate lahenduste kaudu.

Audiitortegevuse korraldamisel on eesmärgiks vandeaudiitorite ja audiitorühingute ning siseaudiitorite

üle järelevalve teostamine ning kvaliteetse kutsetegevuse tagamine vastavalt avalikule huvile.

Arvestusvaldkonna regulatiivse raamistiku loomine

Väljakutsed:

Arvestusalase info usaldusväärsuse parandamiseks ja vandeaudiitorite kutsetegevuse standarditele ning eetikanõuetele vastavuse kindlustamiseks tuleb tagada kutsest sõltumatu, piisava järelevalvevõimekuse ja -ulatusega järelevalve. Kuna lähiaastatel suureneb eeldatavalt vandeaudiitorite koormus seoses kestlikkusaruannete kontrollimisega, tuleb audiitorteenuse kättesaadavuse parandamiseks ergutada audiitorkogu liikmeskonna kasvu ning võtta kaalumisele auditi- ja ülevaatuskohustuse piirmäärade muutmine.

Võrreldes varasemate aastate korralise kvaliteedikontrolli tulemustega on audiitorettevõtjate poolt

osutatud audiitorteenuse kvaliteet 2022/2023 hindamiste põhjal vähesel määral halvenenud. Arvesse

tuleb ka võtta, et audiitorettevõtete arv on vähenenud järjepidevalt alates 2017.aastast. 148

audiitorettevõtte asemel tegutseb turul 115 audiitorettevõtet (perioodil 2022/2023 lahkus 15), millel

võib olla mõju audiitortegevuse teenuse kättesaadavusele.

Usaldusväärse arvestusalase info loomisega samaaegselt on oluline püüelda tõhusamate

innovaatiliste lahenduste poole selle info vahetul tootmisel nii aruandluse operatiivsuse kui

Eesmärk:

2023 2024 2027

0 0 0 0 15 0 10 4

4,8% 4,4% 4,1% 4% 4,0% 5% 5% 5%

87% 88% 88% 88% 0% 80% 80% 80%

61% 60% 59% 60% 0% 60% 60% 60%

90% 93% 94% 88% 81% 100% 100% 100%

17% 28% 27% 47% 21% 30% 30% 30%

- 4% 38% 32% 15% 30% 30% 30% RAB-i tegevusloaga isikute järelevalvega kaetus

(nii off-site kui on-site), %

Tegevus 1.2 Rahandusteabe poliitika kujundamine Arvestusalane rahandusteave Eestis on läbipaistev ja usaldusväärne ning Eesti rahandussüsteemi

kasutamine kuritegevuseks on tõkestatud.

Sihttase

Rahvusvahelised hinnangud rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamise alasele

olukorrale (MONEYVAL), hinnangud "osaliselt

vastavuses" või "madal" puuduvad

Kindlustandva audiitorteenusega kaetud

aastaaruannete osakaal kõikidest registrile

esitatavatest, %

Mõõdik

Rahvamajanduse kogu töötajate arvu ja

kindlustandva audiitorteenusega

raamatupidamise aastaaruannetes kajastatud

töötajate arvu suhe, %

Rahvamajanduse koguvarade ja kindlustandva

audiitorteenusega raamatupidamise

aastaaruannetes kajastatud varade suhe, %

Audiitorettevõtjate osakaal, kelle

Uurimisasutustele edastatud materjalides

2022202120202018 2019

12

kulutõhususe tõstmise eesmärkidel, näiteks reaalajamajanduse kontseptsioonist lähtudes ühtse

taksonoomia alusel kogu aruandluse masinloetavalt riigile esitamine.

Olulise arenguhüppe teeb Euroopa Liidu vastavasisulise uue direktiivi valguses äriühingute

kestlikkusaruandlus (puudutab esmajoones suuremaid ettevõtteid), mille ühtlasem, ühetaolisem ja

laiapõhjalisem kasutuselevõtt nõuab eraldi jõupingutusi nii antud infot kaasavate infotehnoloogiliste

süsteemide väljaarendamisel (ettevõtjaportaal vm) kui ühiskonna vastavasisulise üldise teadlikkuse

tõstmisel.

Siseauditeerimise funktsiooni rakendamisel avalikus sektoris (eelkõige täidesaatva riigivõimu

asutustes) kehtiva seadusandluse nõuete järgimisel ilmnenud vajakute (kutsega siseaudiitorite

puudumine mitme ministeeriumi siseauditi meeskondades, tegemata kohustuslik väline

kvaliteedihindamine) taustal vajab tähelepanu audiitortegevuse seaduse nõuete asja- ja ajakohasus.

Kvaliteetne siseaudit aitab kaasa tõhusale riskijuhtimisele ning toetab otsuste tegemist ja nende

tulemuslikkuse jälgimist. Selle valdkonna ülereguleeritus tekitab aga riigile asjatut rahalist kulu ning

kahjustab siseauditi kuvandit.

Tähelepanu vajab audiitortegevuse registri nõutaval tasemel hoidmine ja edasiarendamine,

kuivõrd tänane lahendus ei taga ei tänapäevanõuetele vastava registri olemasolu ega selle

teenindamist.

Tegevused:

Sõltuvalt riigisisestest vajadustest ja rahvusvahelistest arengutest arvestusalase (raamatupidamine ja audiitortegevus) regulatsiooni edasi arendamine.

Riigipõhise maksuaruandluse direktiivi ning äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi ülevõtmine. Raamatupidamisseaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu direktiivi (EL) 2022/2464 (14. detsember 2022) ülevõtmiseks.

Majandusaasta aruannete esitamisega hilinemise ja mitteesitamise põhjuste uuringu tulemusel tuvastatud vajalike jätkutegevuste elluviimine.

Regulatsioonitäiendustest sõltuvalt arvestusalaste koolituste korraldamine.

Raamatupidamise Toimkonna teenindamise tagamine.

Audiitortegevuse korraldamine

Audiitortegevuse registri pidamise korraldamine.

Kestlikkusaruandluse koostamise ja selle audiitorkontrolli käivitamiseks vajalike muudatuste tegemine

Eesti seadustesse, samuti osalemine seonduva taksonoomia loomisel ning kestlikkusaruandluse

tööriistade loomisel.

Järelevalve korraldamine tunnustatud siseaudiitorite üle.

Siseauditi poliitika, siseaudiitorite kutsetegevuse ja seonduvate seadusandlike aktide

ajakohastamine uuringu „Siseauditi mõju organisatsiooni eesmärkide saavutamisele ja väärtuse

suurenemisele“ tulemuste kohaselt.

13

Rahapesu tõkestamine

Väljakutsed:

MONEYVAL-i V hindamisvooru koondhinnang meie rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi efektiivsusele ning seonduvad soovitused avaldati Eesti kohta koostatud raportis jaanuaris 2023. Jagatud soovitused moodustavad suurepärase aluse, et vaadata üle meie rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise strateegia ning nii koostöökorraldus kui tööriistad selle strateegia elluviimiseks, sh riskipõhine lähenemine ja selle vahetu elluviimine, ning paremini valmistada uue riikliku riskihinnangu koostamiseks.

Rahapesu tõkestamise süsteem peab tasakaalukalt ent tulemuslikult suutma kohanduda ka Eesti uuskuvandist (digikuvand, e-residentsus jmt) ja prioriteetidest tulenevate uute võimalike rahapesualaste väljakutsetega, sh virtuaalvääringu teenusepakkujate sektorisse koondunud riskidega.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise infotehnoloogiliste arenduste seisukohast on oluline tegelike kasusaajate andmekogu edasiarendamine tagamaks nii selle vastavus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise direktiivi nõuetele, kui ka tõhus ja tulemuslik siseriiklik toimimine.

Tegevused:

MONEYVAL’i rahapesu tõkestamisealase viienda hindamise tulemusel tehtud soovituste elluviimine.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise alase siseriikliku riskihinnangu tulemusel väljatöötatud tegevuskava elluviimine, sh siseriikliku riskihinnangu läbiviimise metoodika edasiarendamine ja järgmiseks siseriikliku riskihinnangu koostamise protsessiks ettevalmistamine.

Rahapesu andmebüroo (RAB) tulemusliku toimimise tagamine rahapesu tõkestamisel.

Rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud tegevuste ja riskide paremaks mõistmiseks ja adresseerimiseks, strateegilise seire ja analüüsi võimekuse väljaarendamine RABis.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alase õiguskeskkonna kujundamine ja selle rakendamine. 2023. aastal väljatuleva nn rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise õigusalast paketti (3 määruse ning rahapesu tõkestamise VI direktiivi eelnõud) menetlemine ja ülevõtmine. MONEYVAL hindamise tulemusel tehtud soovituste elluviimiseks vajalike õigusmuudatuste teostamine.

Tähelepanu pööramine seonduvatele digiarengutele ja e-residentsuse arengutele ning võimalikule mitteresidentide arvu ja osatähtsuse kasvule meie majandusruumis. Samuti pangakontode registri asutamise võimaluste uurimine (e-arest 2.0).

Tegelike kasusaajate andmekogu vastutavaks töötlejaks olemisega seonduvate ülesannete täitmine ja andmekogu arendamine. Tegelike kasusaajate andmete, lahknevusteadete ja peitmisteadetega seonduvatele päringutele vastamine ja juhendi uuendamine. VTK koostamine, mille eesmärk on analüüsida, missugune asutus on tegelike kasusaajate andmekogu volitatud töötleja rolliks sobivaim, lahendada rahvusvahelistel hindamistel tuvastatud andmekoguga seonduvaid puudujääke ja valmistuda uueks rahapesu tõkestamise direktiivi ülevõtmiseks.

14

5. Programmi juhtimiskorraldus

Finantspoliitika programmi eesmärgi täitmise eest vastutab Rahandusministeerium, kelle roll on

peamiselt koordineerimine ja suunamine, seda nii finants- kui ka arvestuspoliitika kujundamise

valdkonnas.

Finantspoliitika programmi juhib finants- ja maksupoliitika asekantsler. Programmijuhi ülesanne on

programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine.

Peamisteks partneriteks finantsteenuste valdkonnas on Finantsinspektsioon, Eesti Pank, finantsturu

osalisi ühendavad erialaliidud, väärtpaberite registri ja pensioniregistri pidajad ning Tagatisfond.

Piiriülest koostööd tehakse teiste riikide vastava valdkonna ministeeriumidega. Rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise suunal on Rahandusministeeriumi peamisteks partneriteks Rahapesu

Andmebüroo ja Finantsinspektsioon, Siseministeerium, Justiitsministeerium ning Prokuratuur.

Raamatupidamise ja audiitortegevuse valdkonnas on oluline koostöö Audiitorkogu ja

Raamatupidamise Toimkonnaga, samuti Eesti Siseaudiitorite Ühingu ja Eesti Raamatupidajate Koguga.

Sotsiaalkindlustuse valdkonna poliitika kujundamise põhiline koostööpartner on Sotsiaalministeerium,

ettevõtluse valdkonnas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Justiitsministeerium ning

finantskirjaoskuse edendamise valdkonnas teiste seas Haridus- ja Teadusministeerium.

Kõikide nimetatud valdkondade arengu jaoks on väga tähtsad tihedad sidemed Euroopa Komisjoni ja

Nõukogu ning OECD vastavate komiteede ja töögruppidega, sest oluline osa programmi keskkonda

mõjutavaid regulatiivseid otsuseid tehakse ühiselt Euroopa Liidu ühisturu kontekstis.

Programmi tulemuste seire toimub vastavalt määrusele „Riigi eelarvestrateegia ja ministeeriumi

valitsemisala eelarve projekti koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise kord“. Iga lõppenud

aasta kohta koostatakse programmi tulemusaruanne, mis on sisendiks valdkonna tulemusaruandesse.

KÄSKKIRI

Finantspoliitika programmi

aastateks 2024–2027 kinnitamine

Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel kinnitada „Finantspoliitika programm aastateks 2024–

2027“ (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Võrklaev

rahandusminister

Lisa: Finantspoliitika programm aastateks 2024–2027

08.02.2024

nr 23