Otsus

KÄSKKIRI

12.07.2024 nr 58

Otsus finantskorrektsiooni tegemise kohta

1. Õiguslik regulatsioon ja tuvastatud asjaolud

1.1. Vabariigi Valitsuse 05.07.2018 määruse nr 55 „Aastatel 2014–2021 Euroopa

Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja

kasutamise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus nr 55) § 6 lõike 2 kohaselt tagab Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium kui programmioperaator (edaspidi MKM) kulude abikõlblikkuse

kooskõlas Norra finantsmehhanismi 2014-2021 rakendusmääruse1 (edaspidi rakendusmäärus)

8. peatükiga. Rakendusmääruse artikkel 8.15 kohaselt järgitakse programmide ja projektide

rakendamisel siseriiklikku ja Euroopa Liidu riigihangete õigust. Artikli 12.1 alusel kohustub

MKM kõrvaldama normide rikkumise, sealhulgas tehes finantskorrektsioone.

19.03.2021 sõlmisid MKM, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kui programmi elluviija

(edaspidi EIS) ja Kaitseministeerium kui projekti elluviija (edaspidi KaM) projektilepingu nr 24.4-

6/17-0524/1432 (edaspidi leping). Lepingu alusel esitas KaM struktuuritoetuste registris (edaspidi

SFOS) registreeritud projekti nr 2014-2021.1.02.20-0102 „Open Cyber Range (OCR)“ (edaspidi

projekt) raames riigihanke nr 222662 lepingu täitmisega seotud kulu hüvitamist tõendavad

dokumendid numbritega 25, 27 ja 39, kokku summas 366 216 eurot.

1.2. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi RKIK) korraldab KaMi haldusalas

riigihankeid. RKIK on kohustatud järgima hangete teostamisel riigihangete seaduse (edaspidi

RHS) sätteid. Hangete läbiviimise põhimõte on sätestatud ka rakendusmääruse artiklis 8.15.

1.3. Programmi elluviimisel tuvastas EIS kulude kontrollimise käigus, et RKIK on riigihanke

nr 222662 läbiviimisel eksinud RHS § 3 punkti 2, § 46 lõike 3, § 101 lõike 1 punkti 6 ning

rakendusmääruse artikli 8.15 punktis 1 sätestatu vastu. Rikkumine seisneb EISi hinnangul

järgnevas. RHS § 101 lõike 1 punkti 6 kohaselt võib hankija nõuda pakkujalt andmeid teenuste

osutamise eest vastutavate isikute hariduse ja kutsekvalifikatsiooni kohta, kui need on vastavate

teenuste osutamiseks vajalikud ja neid andmeid ei kasutata pakkumuste hindamisel.

RKIK on seadnud järgmise kvalifitseerimistingimuse:

a. Seadmed peavad olema tarnitud läbi ametliku Eesti regiooni müügikanali.

b. Pakkuja peab olema pakutavate toodete ametlik esindaja/edasimüüja (reseller) Eestis.

Pakkuja peab olema leitav tootja avalikult veebilehelt, et hankija saaks eelpool nimetatud

1 https://eeagrants.org/sites/default/files/resources/NO%20FM%20Regulation%20-%20amended%202024.pdf

2

tingimustele vastavust kontrollida

(https://dell.secure.force.com/partner/spf__partnersearch?c=us&l=en). Kui pakkuja

kohta veebilehel vastav teave puudub, peab pakkuja esitama tootja poolse kinnituse eelpool

nimetatud tingimuste täitmise kohta.

c. Pakkujal peab olema Eesti meeskonnas vähemalt kaks eesti keelt kõnelevat spetsialisti,

kelledest vähemalt üks peab omama (vähemalt) VNX süsteemide arhitekti kehtivat

sertifikaati või Implementation Engineer, Dell EMC Unity Solutions kehtivat sertifikaat

ning teine müügi eelse konsultandi (pre-sales) kehtivat sertifikaati.

EISi hinnangul ei ole ülalnimetatud kvalifitseerimistingimused kooskõlas RHSi sätetega, kuna

esitatud tingimused on piiravad võimalikele pakkujatele väljastpoolt Eestit.

RHS § 3 punkt 2 nõuab, et hankija kohtleks kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes

muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma

Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja jälgiks, et kõik

isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed,

asjakohased ja põhjendatud. EISi hinnangul on RKIK hanke korraldamisel põhjendamatu

kvalifitseerimistingimuse seadmisega pakkujate ringi põhjendamatult piiranud, mistõttu saab

järeldada, et RKIK ei ole RHS § 3 punktis 2 sätestatud põhimõtet järginud.

1.4. Lisaks sätestab RHS § 46 lõige 3, et riigihanke alusdokumentide kohta esitatavad

selgitused või selgitamist võimaldavad dokumendid ei tohi sisaldada uut teavet, ilma milleta ei ole

pakkumuste esitamine võimalik või muutuksid juba esitatud pakkumused riigihanke

alusdokumentidele mittevastavaks või muutuks nende sisu. Selgituste ja selgitamist võimaldavate

dokumentide alusel on keelatud riigihanke alusdokumente muuta. EIS leiab, et RKIK on

riigihankes nr 222662 selgituste alusel muutnud riigihanke alusdokumente (pakkujatele antud

selgituste alusel täpsustati hindamiskriteeriume ja hinnatavaid näitajaid, hankedokumendi lisa 3 –

näidisostukorv osas), lubades pakkujal pakkuda samaväärset või paremat toodet, kui on algselt

sätestatud riigihanke alusdokumentides.

1.5. Vastavalt lepingu punktile 4.5.1 lähtutakse toetuse tagasinõudmisel perioodi 2014–2020

struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS2014_2020) §-s 45 sätestatud finantskorrektsiooni alustest

ja Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määrusest nr 143 „Perioodi 2014–2020

struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning

finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi määrus nr 143). Määruse nr 143 §

223 lõike 1 punkt 2 sätestab, et kui taotleja või pakkuja kvalifitseerimiseks, pakkumuse

hindamiseks, tehnilises kirjelduses või hankelepingu sõlmimise eelduseks või täitmiseks on seatud

kriteerium või tingimus, mis piirab konkurentsi põhjendamatu riikliku, piirkondliku või kohaliku

eelistuse tõttu, kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra.

1.6. Hankelepingu alusel on KaM esitanud hüvitamiseks kulud kokku summas 366 216 eurot

vastavalt järgmistele arvetele:

 ByteLife Solutions OÜ 05.08.2022 arve nr 2200293 summas 58 524 eurot;

 AS Atea 31.07.2022 arve nr ITS020543 summas 285 955,20 eurot;

 ByteLife Solutions OÜ 22.12.2022 arve nr 2200508 summas 21 736,80 eurot.

2. KaMi seisukoht

2.1. KaM selgitas 08.03.2023 toimunud kohtumisel MKMi ja EISi esindajatega ning samuti ka

21.03.2023 saadetud täiendavate selgitustega e-kirjas, et RKIK on hankes (nii tehnilises

kirjelduses kui ka kvalifitseerimise tingimusena) sätestanud, et seadmed peavad olema tarnitud

läbi ametliku Eesti regiooni müügikanali ning pakkuja peab olema pakutavate toodete ametlik

3

esindaja/edasimüüja Eestis. Nimetatud tingimust ei saa lugeda liialt piirava iseloomuga

tingimuseks. Oluline on märkida, et piirangu eesmärgiks oli eelkõige tagada KaMi valitsemisala

asutuste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sujuv ja tõrgeteta töö, mis on väga oluline riigi

julgeoleku tagamiseks. Ülaltoodud tingimus on vajalik tagamaks, et seadmed hangitakse

usaldusväärsetest allikatest ning kõikvõimalike tõrgete või rikete korral oleks võimalik leida kiire

lahendus, tagamaks KaMi valitsemisala asutuste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia pidev

toimimine.

2.2. Hankes kasutati efektiivselt ära pakkujate vahelist konkurentsi. Turuosalised kinnitasid, et

tootjad (nt CISCO, DELL EMC, IBM) müüvad oma tooteid ja teenuseid läbi valitud partnerite,

kelle info on elektrooniliselt kättesaadav ja sellega saab tutvuda tootjate kodulehel, kus nähtub,

millised ettevõtjad erinevates regioonides tegutsevad. Tegemist on hea tavaga ning näiteks, kui

CISCO tootekataloogi müüvad Eestis teatud ettevõtjad, siis üldjuhul teise regiooni pakkujad siia

regiooni samu tooteid pakkuma ei tule, kuna esindajad on jaotatud regioonide kaupa. Kui aga

asuda vastupidisele seisukohale, et tegemist on konkurentsi piirava tingimusega, siis selline

piirang oli proportsionaalne hanke eesmärgiga. Kui lugeda tingimust konkurentsi ja seeläbi ka

hankes osalenute arvu piiravaks, ei välistatud kõikide potentsiaalsete pakkujate hankes osalemist.

Hankes osales seitse ettevõtjat, mis näitab, et pakkujate vahel esines piisav konkurents ning

osalenud ettevõtjad suutsid pakkuda hanke esemetele konkurentsivõimelisi hindu. Selline

tingimus on vajalik, et lepingupartner saaks vajadusel rikkeid kõrvaldada hiljemalt järgneva

tööpäeva jooksul (vt tehnilise kirjelduse p 1.6.4 ja raamlepingu p-d 1.7 ja 1.8) ning vastata

tehnilistele küsimustele 3 tööpäeva jooksul (vt tehnilise kirjelduse p 1.6.8 ja raamlepingu p 1.8).

Seejuures vastavalt tehnilise kirjelduse punktile 1.6.3 peab pakkuja tagama riketest teavitamise ja

registreerimise võimekuse ööpäevaringselt, mis on riigi julgeoleku seisukohalt väga oluline.

2.3. Eelnevast tulenevalt on KaM seisukohal, et tegemist ei ole põhjendamatu piiranguga, vaid

tingimus võimaldab täita RHS § 3 punktis 2 sätestatud võrdse kohtlemise nõuet. Isegi, kui asuda

seisukohale, et tegemist on nimetatud nõude rikkumisega, puudub sellel finantsmõju.

2.4. Haldusmenetluse seaduse § 40 alusel võimaldas MKM KaMil esitada käskkirjale

vastuväited. KaM esitas täiendavalt argumendid, mille sisu kattus juba varasemalt esitatud

argumentidega, kuid ei esitanud vastuväiteid otsuse põhjenduste ega ka tagasinõude suuruse osas.

3. MKMi seisukoht ja õiguslik põhjendus

3.1. STS2014_2020 § 45 lõike 1 punkti 3 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus, kui

toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud

kulu abikõlblikkust. EIS on tuvastanud, et KaM toetuse saajana on jätnud osaliselt täitmata lepingu

punktist 3.2.17 tuleneva kohustuse, mille kohaselt peab projekti elluviija projekti raames kaupu

või teenuseid ostes järgima oma asukohamaa riigi riigihangete regulatsioonis ja EL direktiivides

hankijale sätestatud kohustusi.

3.2. Riigihanke nr 222662 korraldamisel on:

3.2.1. RKIK esitanud kvalifitseerimistingimuse, mille kohaselt:

3.2.1.1. pakkuja peab tooted tarnima läbi ametliku Eesti müügikanali;

3.2.1.2. pakkuja peab olema pakutavate toodete ametlik esindaja/edasimüüja Eestis;

3.2.1.3. pakkujal peab olema kaks eesti keelt kõnelevat spetsialisti;

3.2.2. RKIK on hankeprotsessis antud selgituste alusel muutnud riigihanke alusdokumente,

lubades pakkujal pakkuda samaväärset või paremat toodet, kui on algselt riigihanke

alusdokumentides sätestatud.

4

3.3. Kvalifitseerimistingimusena sätestatud nõue, et pakkujal peab olema kaks eesti keelt

kõnelevat spetsialisti, ei ole pakkujate ringi piirav, kuna igal pakkujal on võimalik palgata eesti

keelt kõnelevaid spetsialiste või tellida vastav teenus mõnelt teiselt ettevõtjalt, kellel on eesti keele

oskusega spetsialistid olemas. Käesoleva otsuse punktides 3.2.1.1 ja 3.2.1.2 nimetatud osas on

RKIK hanke avaldamisel seadnud pakkujate konkurentsi piirava tingimuse, kuna

kvalifitseerimistingimusena on pakkujalt nõutud toodete tarnimist läbi ametliku Eesti müügikanali

ning et pakkuja peab olema pakutavate toodete ametlik esindaja/edasimüüja Eestis.

Kvalifitseerimistingimused peavad olema seatud RHSi sätete alusel ja kuna selliseid aluseid ei ole,

siis on sellega formaalselt eksitud RHS § 3 punktis 2 toodud sätte vastu, mis keelab piirata

konkurentsi põhjendamatu kohaliku eelistuse tõttu. Sellest asjaolust tulenevalt on võimalik, et

mõni pakkuja võis loobuda pakkumuse esitamisest ning seega võis toimuda konkurentsi piiramine.

3.4. Võttes aga arvesse KaMi poolt kirjeldatud infotehnoloogia turu toimimise põhimõtteid ja

loogikat, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatoodete valdkonnas tegutsevad igas regioonis

toodete edasimüüjatena ja hoolduspartneritena tootjate poolt volitatud kohalikud lepingulised

ettevõtjad, kelle vahel on toimiv konkurents ning ühes regioonis tegutsevad ettevõtjad teistes

regioonides tegutsevate ettevõtjatega reeglina ei konkureeri ning samuti arvestades asjaolu, et

nimetatud hankes osales seitse ettevõtjat, saame järeldada, et hankes konkurentsi ei piiratud.

3.5. Võttes arvesse KaMi poolt kirjeldatud infotehnoloogia turu toimimise põhimõtteid ja

väljakujunenud praktikat ning arvestades KaMi vajadusi ja eelistusi hilisema infotehnoloogilise

toe saamisel, leiab MKM, et RKIK oleks saavutanud oma eesmärkidele ja soovidele vastava hanke

tulemuse ka siis, kui oleks soovitavaid tooteid ja teenuseid kirjeldavad tingimused näinud ette

üksnes hanke tehnilises kirjelduses ja ei oleks lisanud piiravaid tingimusi (asukoht, töötajate

kvalifikatsioon) pakkuja kvalifitseerimistingimusena. RKIK aga sätestas samad tingimused

mõlemas. Kusjuures tehnilises kirjelduses on tingimused isegi leebemad, st tehnilise toe

pakkumine on lubatud eesti või inglise keeles.

3.6. MKM ei nõustu EISi seisukohaga, et RKIK on riigihankes nr 222662 selgituste alusel

muutnud riigihanke alusdokumente, lubades pakkujal pakkuda samaväärset või paremat toodet kui

on algselt sätestatud riigihanke alusdokumentides. RKIK selgitas, et teabevahetuses rõhutati

üksnes RHS § 88 lõikes 3 sätestatut, mille järgi on lubatud pakkuda samaväärseid tooteid ning

dokumente muudeti selliselt, et näidisostukorvis nimetatud tooted ja teenused oleksid üheselt

mõistetavad, st pakkuda võib samaväärseid tooteid või teenuseid. Täiendus ei muutnud hanke

olemust ega sisu, mistõttu ei ole tegemist rikkumisega.

4. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr

4.1. Kuna RKIKi poolt kvalifitseerimistingimusena sätestatud piirang Eesti müügikanali ja

ametliku esindusõiguse nõudmisel on põhjendamatu, kuid hankes oli konkurents tagatud,

kohaldub määruse nr 143 § 223 lõike 2 punkt 2, mille kohaselt rakendub kümneprotsendilise

finantskorrektsiooni määr.

5. Otsus

5.1. Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning lähtudes lepingu

punktidest 3.2.17, 4.2.2.3 ja 4.5.1, STS2014_2020 § 45 lõike 1 punktist 3, § 48 lõikest 3, RHS

§ 3 punktist 2, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium otsustab:

5.1.1. kohaldada projekti nr 2014-2021.1.02.20-0102 „Open Cyber Range (OCR)“ kulude

hüvitamisel kümneprotsendilist finantskorrektsiooni määra ja vähendada projekti

eelarvet 36 621,60 euro võrra;

5

5.1.2. tasaarveldada tagasinõutav toetus summas 36 621,60 eurot projekti raames

väljamaksmisele kuuluva toetusega.

6. Vaidlustamine

Erinevatesse valitsemisaladesse kuuluvate riigiasutuste õiguslikud vaidlused lahendavad

asjaomased ministrid. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendab vaidluse Vabariigi Valitsus

(Vabariigi Valitsuse seadus § 101 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister