Kaitseministri määruse „Kaitseministri 19. novembri 2018. a määruse nr 18 „Kaitseväe sümbolite kirjeldus ja kasutamise kord“ muutmine“ eelnõu

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Riigikantselei 15.07.2024 nr 5-2/24/16

Rahukohtu 3, 15161 Tallinn [email protected]

Kaitseministri määruse „Kaitseministri 19. novembri 2018. a määruse nr 18 „Kaitseväe sümbolite kirjeldus ja kasutamise kord“ muutmine“ eelnõu Kaitseministeerium edastab Riigikantseleile kooskõlastamiseks ja Kaitseväele arvamuse andmiseks kaitseministri määruse „Kaitseministri 19. novembri 2018. a määruse nr 18 „Kaitseväe sümbolite kirjeldus ja kasutamise kord“ muutmine“ eelnõu. Palun kooskõlastada eelnõu või anda arvamus 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Lisad: 1) määruse eelnõu;

2) määruse lisa; 3) eelnõu seletuskiri.

Sama: Kaitsevägi Sander Põllumäe [email protected]

EELNÕU

02.07.2024

KAITSEMINISTER

MÄÄRUS

Kaitseministri 19. novembri 2018. a määruse

nr 18 „Kaitseväe sümbolite kirjeldus ja

kasutamise kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse Kaitseväe korralduse seaduse § 5 lõike 1 alusel.

Kaitseministri 19. novembri 2018. a määruses nr 18 „Kaitseväe sümbolite kirjeldus ja kasutamise

kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 lõikes 7 ja § 14 lõikes 6 asendatakse sõna „laevastiku“ sõnaga „divisjoni“;

2) määruse lisa 13 sõnastatakse järgmiselt:

„Lisa 13 Divisjoni ülema vimpel“;

3) määruse lisa 13 asendatakse käesoleva määruse lisaga.

Hanno Pevkur

Minister

Kusti Salm

Kantsler

Lisa Divisjoni ülema vimpel

Kaitseministri määruse „Kaitseministri

19. novembri 2018. a määruse nr 18

„Kaitseväe sümbolite kirjeldus ja

kasutamise kord“ muutmine“ eelnõu

Lisa

Kaitseministri 19. novembri 2018. a määruse nr 18

„Kaitseväe sümbolite kirjeldus ja kasutamise kord“

Lisa 13

Divisjoni ülema vimpel

1. Divisjoni ülema vimpli kujutis

2. Divisjoni ülema vimpli värvide kirjeldus

Divisjoni ülema vimpli värvid rahvusvahelise PANTONE värvitabeli järgi on:

• sinine ‒ PMS 285 C;

• valge ‒ White C.

1

02.07.2024

Kaitseministri määruse „Kaitseministri 19. novembri

2018. a määruse nr 18 „Kaitseväe sümbolite kirjeldus ja

kasutamise kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga luuakse õiguslik alus Kaitseväele kasutada senist laevastiku ülema vimplit divisjoni ülema

vimplina ajal, kui divisjoni ülem viibib sõja- või abilaeval või mereväebaasis. Alates 7. maist 2022. a

korraldati Kaitseväe mereväe struktuuriüksus laevastik ümber lahinguteeninduse divisjoniks,

miinisõja divisjoniks ja rannikukaitse divisjoniks. Määruse muutmine on vajalik, et laevastiku ülema

vimplit võiks kasutada divisjoni ülema vimplina.

Määruse eesmärk on viia vimpli kasutamise regulatsioon vastavusse Kaitseväe muutunud

struktuuriga, et Kaitsevägi saaks kasutada vimplit ja seeläbi järgida ajalooliselt väljakujunenud

laevalippude kasutamise tava ning pidada kinni protokollist. Kuna Kaitseväe sümbolid ja nende

kasutamise kord on reguleeritud ministri määrusega, siis ei saa Kaitsevägi võtta laevastiku ülema

vimplit kasutusele divisjoni ülema vimplina ilma, et minister muudaks enda määrust vastavas osas.

Eelnõukohase määruse muutmise tulemusel saab merevägi kasutada senist laevastiku ülema vimplit

divisjoni ülema vimplina ja heisata selle vimpli ajal, kui divisjoni ülem viibib sõja- või abilaeval või

mereväebaasis.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi õigusosakond koostöös Kaitseväega. Eelnõu

normitehnilise kontrolli on teinud Kaitseministeeriumi õigusloome nõunik Sander Põllumäe

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Anu

Rooseniit ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu koostamine on ajendatud Kaitseväe 21. märtsi 2024. a ametikirjas nr KV-0.5-1/24/6263-1

tehtud ettepanekust. Eelnõu ei ole seotud ühegi arengukava ega strateegilise dokumendiga. Eelnõu ei

ole seotud menetluses oleva õigusakti eelnõuga. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse

rakendamisega.

Eelnõu koostamisel on lähtutud kaitseministri 19. novembri 2018. a määruse nr 18 „Kaitseväe

sümbolite kirjeldus ja kasutamise kord“ redaktsioonist RT I, 23.11.2018, 3.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Kaitseministri 19. novembri 2018. a määruse nr 18 „Kaitseväe sümbolite kirjeldus ja kasutamise

kord“ (edaspidi ka määrus) §-des 7 ja 14 reguleeritakse mereväe sümboleid ning nende kasutamist.

Laevastiku ülema vimpel on sarnane mereväe ülema vimpliga. Mõlemal vimplil on valge pääsusaba,

millel on sinine kiil, ent laevastiku ülema vimplil puudub admiraliteediankur (vt jooniseid 1 ja 2,

allpool). Mereväe ülema vimpli etalonkujutis on kehtestatud määruse lisas 12 ja laevastiku ülema

vimpli etalonkujutis määruse lisas 13. Vimpel võeti kasutusele 1994. aastal divisjoni ülema vimplina.

1. aprillist 2013. a tehtud struktuurimuudatuste tulemusena (vt allpool) asendati divisjon laevastikuga

ning laevastik kasutas edasi sama vimplit laevastiku ülema vimplina. 7. mail 2022. a jõustunud

2

Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määruse nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ § 19 muudatusega

korraldati Kaitseväe mereväe struktuuriüksus laevastik ümber miinisõja divisjoniks ja rannikukaitse

divisjoniks. Kaitsevägi soovib taas võtta sama vimpli kasutusele divisjoni ülema vimplina.

Vimplite kasutamine on osa laevalippude kasutamise tavast. Eristatakse sõjalaeva ja ametiisiku lippe

ja vimpleid. Sõjalaeva vimplit ehk sõjalaeva komandöri vimplit kannab pidevalt sõjalaev, mis on

aktiivses teenistuses ja kuhu on määratud kindel laevakomandör. Sõjalaeva vimplit ei heisata laevale,

kui sõjalaev on ilma meeskonnata remondis või arvatud reservi. Ametiisikute lippe ja vimpleid

kantakse masti raas vastavalt nende isikute pardal viibimisele. Ametiisiku lipud on Vabariigi

Presidendil, Kaitseväe juhatajal, viitseadmiralil, kontraadmiralil ja kommodooril. Vimplid on

laevastiku ülemal (eelnõukohase määruse jõustumisel divisjoni ülemal) ja sõjalaeva komandöril.

Divisjoni ülema vimplit kasutatakse ajal, kui divisjoni ülem viibib sõja- või abilaeval või

mereväebaasis. See tähendab, et vimpel heisatakse ülema saabumisel ja langetatakse tema lahkumisel

sõja- või abilaevalt või mereväebaasist. Vimpli heiskamisega antakse laeva meeskonnale ja teistele

isikutele märku, et divisjoni ülem viibib laeval või mereväebaasis. Sellest tulenevalt on laeva

meeskond teadlik, milline käitumiskord parajasti laeva pardal või mereväebaasis kehtib, ning oskab

sellega enda teenistuskohustuste täitmisel arvestada. Tegemist on ka sümboolse austusavaldusega

ning märgiga sellest, kes on kõrgeim ülem ehk kes juhib. Sama kord kehtib ka mujal Kaitseväes ning

teiste riikide kaitsevägedes ja muudes sõjaväeliselt korraldatud organisatsioonides.

Joonis 1. Mereväe ülema vimpel (kehtestatud

muudetava määruse lisaga 12)

Joonis 2. Laevastiku ülema vimpel (kehtestatud

muudetava määruse lisaga 13)

Ajalooliselt on kõnealused sümbolid võetud kasutusele erinevatel aegadel alates 1920ndatest.1

Vabariigi Valitsuse 18. mai 1927. a otsusega nr 1706 kinnitati sõjaministri ettepanekul järgmised

lipud ja vimplid koos kirjelduste ja mõõtudega: sõjalaeva ahtri lipp, sõjalaeva güüs ja merekindluste

lipp, sõjalaevastiku abilaeva lipp, sõja- ja abilaeva vimpel, sõjaministri lipp, sõjavägede ülemjuhataja

lipp, kindralleitnandi lipp, kindralmajori lipp, kontradmirali lipp, merejõudude juhataja vimpel, kui

ta on vanema ohvitseri auastmes, laevastiku divisjoni ülema vimpel, merekindluste ülema vimpel

ning vimpel vanemale reidil. Nimetatud lipud ja vimplid olid mõeldud kasutamiseks sõja- ja

abilaevadel. Eesti Vabariigi õhujõudude riiklised tunnusmärgid kehtestati sõjaministri 26. aprilli

1928. a käsukirjaga nr 182.2

Vimpel võeti uuesti kasutusele 1994. aastal divisjoni ülema vimplina. Ajavahemikus 13.06.2008–

31.12.2009 oli sama vimpel kehtestatud divisjoni ülema vimplina kaitseministri 29.05.2008 määruse

nr 10 „Mereväe ülema vimpli, divisjoni ülema vimpli, sõjalaeva komandöri vimpli ja güüsi

kirjeldus“3 lisaga 2.

1 Kaitseväe sümbolite saamislugude kohta saab põhjalikumalt lugeda Kalev Konso raamatust „Eesti kaitseväe ja

väeosade sümbolid 1918‒2018“ Tallinn: Kaitsevägi, 2018; http://www.digar.ee/id/nlib-digar:384400. 2 Kaitseministri määruse „Kaitseväe sümbolite kirjeldus ja kasutamise kord“ seletuskiri, lk 1; EIS toimik KAM/ 18-1017,

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e5f70d15-6bb3-4b2f-bbee-9e093379e552. 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/12970332.

3

Kuni 6. maini 2022. a kehtinud Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määruse nr 45 „Kaitseväe

põhimäärus“ § 19 lg 3 kohaselt kuulusid Mereväe koosseisu 1) mereväebaas ja 2) laevastik. Eelnõu

seletuskirjas4 on selgitatud seda järgmiselt: „Põhimääruse §-des 9−21 sätestatakse struktuuriüksuste

ülesanded. Samuti tuuakse välja see, kas struktuuriüksuse puhul on tegemist vaid sõjaaja üksusega

või alaliselt tegutseva struktuuriüksusega või tegutseb see samaaegselt nii sõjaaja üksuse kui ka

alaliselt tegutseva struktuuriüksusena. Struktuuriüksuse juurde on lisatud loetelus ülemale vahetult

alluvatest üksustest. Madalama taseme allüksuseid põhimääruses ei tooda ja need sätestatakse kas

alalise struktuuriüksuse põhimääruses. [---] Võrreldes eelmise põhimäärusega on senistest

väeliikidest moodustatud struktuuriüksused. Muudatuse eesmärk on vajadus viia ameti- ja töökohtade

arvestus struktuuriüksusepõhiseks ning vähendada struktuuriüksuste väliseid ameti- ja töökohti.

Struktuuriüksuste välisteks ametikohtadeks on Kaitseväe juhataja ja Kaitseväe juhataja asetäitja

ametikoht.“

Kaitseväe korralduse seaduse (KKS) § 5 lõike 1 kohaselt võib Kaitseväe struktuuriüksusel ja

allüksusel olla oma sümbol, mille kirjelduse ja kasutamise korra kehtestab Kaitseväe juhataja

kooskõlastatult Riigikantseleiga. KKS § 5 lõike 1 alusel koostati kaitseministri määruse „Kaitseväe

sümbolite kirjeldus ja kasutamise kord“ eelnõu5, milles reguleeriti laevastiku ülema vimplit (määruse

§ 7 lõige 7 ja lisa 13) ning selle kasutamise korda (määruse § 14 lõige 6). Eelnõu seletuskirjas selgitati

neid sätteid järgmiselt: „Laevastiku ülema vimpel on sarnane mereväe ülema vimpliga – on valge

pääsusaba, millel on sinine kiil, ent vimplilt puudub admiraliteediankur. Laevastiku ülema vimpli

etalonkujutis on eelnõu lisas 13. Vimpel võeti uuesti kasutusele 1994. aastal divisjoni ülema vimplina.

1. aprillist 2013 tehtud struktuurimuudatuste tulemusena asendati divisjon laevastikuga ning

laevastik on kasutanud edasi sama vimplit. Ajaloolise järjepidevuse huvides ei ole mõistlik laevastiku

ülema vimplit muuta ning kohane on kehtestada laevastiku ülema vimplina kunagine divisjoni ülema

vimpel. Laevastiku ülema vimplit kasutatakse ajal, kui laevastiku ülem viibib sõjalaeval, abilaeval

või mereväebaasis (§ 14 lg 6). See tähendab, et lipp heisatakse laevastiku ülema saabumisel ja

langetatakse tema lahkumisel sõjalaevast, abilaevalt või mereväebaasist.“ Eelnõuga ei võetud

kasutusele uusi Kaitseväe sümboleid, vaid reguleeriti tegelikult kasutusel olevate sümbolite tingimusi

ja korda õiguslikult. Riigikantselei kooskõlastas eelnõu märkusteta.

7. mail 2022. a jõustus Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määruse nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“

§ 19 muudatus6, mille kohaselt ei ole mereväe koosseisus enam laevastiku-nimelist allüksust.

Põhimääruse § 19 lg 3 sõnastati järgmiselt: „Mereväe koosseisus on: 1) lahinguteeninduse divisjon;

2) mereväekool; 3) miinisõja divisjon; 4) rannikukaitse divisjon.“ Määruse seletuskirjas7 on

muudatust selgitatud järgmiselt: „[---] Kehtiva põhimääruse kohaselt on mereväe koosseisus

mereväebaas ja laevastik. Uues struktuuris saavad alaliselt tegutseva struktuuriüksuse koosseisus

olema miinisõja divisjon, rannikukaitse divisjon, lahinguteeninduse divisjon ja mereväekool. [---]

Muudatus on tingitud mereväe organisatsioonilistest ümberkorraldustest „Riigikaitse arengukava

2022–2031“ raames, eesmärgiga vastata senisest paremini valitsemisala sisestele kaitseplaneerimise

vajadustele, luua eeldused uute meresõjaliste võimete tõhusaks rakendamiseks alates 2022. aastast,

korrastada juhtimist väeliigis ja senisest paremini ühtlustada väeliigi juhtimisstruktuur Kaitseväe

üldise juhtimisstruktuuriga. [---] Eelnõu järgi ei ole mereväe koosseisus enam laevastiku nimelist

allüksust, vaid mereväe ülesehitust muudetakse. Senised laevastiku allüksused − miinisõja divisjon,

rannikukaitse divisjon ning mereväekool − on planeeritud kuuluma eraldi allüksustena mereväe kui

alaliselt tegutseva struktuuriüksuse koosseisu. Mereväe kui sõjaaja üksuse koosseisu jäävad esimese

tasandi allüksustena vaid miinisõja divisjon, rannikukaitse divisjon ja lahinguteeninduse divisjon.

Mereväekool sõjaaja koosseisu ei kuulu. [---] Miinisõja divisjoni, mille koosseisus on sõjalaevad ja

4 Vabariigi Valitsuse määruse „Kaitseväe põhimäärus“ eelnõu; EIS toimik KAM/ 18-0606,

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3d776395-94ed-43a7-9264-b50b43582d94. 5 Kaitseministri määruse „Kaitseväe sümbolite kirjeldus ja kasutamise kord“ eelnõu; EIS toimik KAM/ 18-1017,

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e5f70d15-6bb3-4b2f-bbee-9e093379e552. 6 Vabariigi Valitsuse 02.05.2022 määrus nr 48 „Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määruse nr 45 „Kaitseväe

põhimäärus“ muutmine“; https://www.riigiteataja.ee/akt/104052022001. 7 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/bddd4908-c40b-4eca-8531-b35d4aeeb3c5.

4

tuukrigrupp, ülesanded on seotud sõjaaja allüksuste ettevalmistamisega, tegevustega merel ning

sadamates, mereolukorrateadlikkuse loomise ja tuukriteenistuse koordineerimisega. [---]

Rannikukaitse divisjon on seotud uue meresõjalise võime rakendamisega. Seoses muudatustega

Kaitseväe struktuuriüksuste ülesannetes hakkab rannikukaitse divisjon täitma ka kogu mereväe

julgeoleku- ja väekaitsefunktsiooni, sh laevade alalistes ja ajutistes paiknemiskohtades. Lisaks

hakkab rannikukaitse divisjon korraldama ajateenijatele sõduri baaskursust. [---]“

Ajalooliselt on määruse lisas 13 kehtestatud etalonkujutisele vastav vimpel olnud kasutusel divisjoni

ülema vimplina. Ajaloolise järjepidevuse tagamiseks ning seetõttu, et mereväe koosseisus ei ole enam

laevastikku, ei ole põhjendatud laevastiku ülema vimpli muutmine ning kohane on kehtestada uuesti

laevastiku ülema vimpel divisjoni ülema vimplina.

Eelnõu koosneb ühest paragrahvist.

Eelnõu punktiga 1 asendatakse määruse § 7 lõikes 7 ja § 14 lõikes 6 sõna „laevastiku“ sõnaga

„divisjoni“. Kehtiva määruse § 7 lõikes 7 sätestatakse: „Laevastiku ülema vimpel on valge

kahekeelne vimpliväli, millel on sinine kiil. Vimpli laiuse ja pikkuse suhe on 7:13. Vimpli

etalonkujutis on esitatud määruse lisas 13.“ Muudatuse tulemusena kehtib senine laevastiku ülema

vimpli kirjeldus ja viide etalonkujutisele edaspidi divisjoni ülema vimpli suhtes.

Kehtiva määruse § 14 lõikes 6 sätestatakse: „Laevastiku ülema vimplit kasutatakse laevastiku ülema

viibimisel sõja- või abilaeva pardal.“ Muudatuse tulemusena kehtib laevastiku ülema vimpli

kasutamise kord edaspidi divisjoni ülema vimpli kasutamise kohta.

Eelnevatest muudatustest tulenevalt nimetatakse eelnõu punktis 2 määruse lisa 13 järgmiselt

„Divisjoni ülema vimpel“ ning eelnõu punktis 3 asendatakse määruse lisa 13 eelnõu lisaga. Määruse

lisa 13 nimetuses ja sisus asendatakse sõna „laevastiku“ sõnaga „divisjoni“.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei oma puutumust Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Eelnõus kavandatud muudatusega muutub laevastiku ülema vimpel uuesti divisjoni ülema vimpliks.

Eelnõu sihtgrupiks on Kaitseväe mereväe lahinguteeninduse divisjon, miinisõja divisjon ja

rannikukaitse divisjon. Mõju liik on mõju riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse töökorraldusele.

Kehtiva määruse järgi puudub õiguslik alus heisata vimplit, kui sõja- või abilaeva pardal või

mereväebaasis viibib divisjoni ülem. Eelnõus kavandatud muudatuse tulemusena on olemas õiguslik

alus sellele, et on võimalik heisata divisjoni ülema vimpel, kui divisjoni ülem viibib sõja- või abilaeva

pardal või mereväebaasis. See võimaldab Kaitseväel täita oma tavapäraseid protseduure. Muudatusel

on väike mõju Kaitseväe töökorraldusele.

Vastupidiselt olukorras, kus Kaitseväel puudub võimalus kasutada divisjoni ülema lippu, võib olla

takistatud sõja- ja abilaevade sõjaväeline juhtimine. Divisjoni ülema vimpli heiskamisega määratakse

kindlaks, millisel sõja- või abilaeval või mereväebaasis divisjoni ülem viibib. See on oluline

teadmine, kui raadioside on vastase poolt häiritud või Kaitsevägi ise on loobunud raadioside

kasutamisest sõjalistel kaalutlustel. Sellises olukorras toimub laevade juhtimine ehk korralduste

andmine visuaalselt signaallippude heiskamisega. Lippide heiskamisega määratakse, kas asutakse

rünnakule või taganetakse, millises suunas laevad pööratakse jms. Selleks, et teada, millisel laeval on

divisjoni ülem või muu ülem, kellel on olukorras kõrgeim käsuõigus ja kes annab laevadele

korraldusi, on vajalik heisata sellel laeval divisjoni ülema vimpel või muu kõrgema käsuõigusega

ülema lipp. Siis teavad teised laevad, milliselt laevalt käskusid oodata. Kui kõrgeimaks ülemaks on

divisjoni ülem ning tema vimplit ei saa laevale heisata, siis puudub teistel laevadel raadioside

häirimise või eetrivaikuse tingimustes teadmine, milliselt teiselt laevalt käskusid oodata. Tegemist on

5

kasutuses oleva ning väljaõppe käigus omandatava tegeliku sidepidamise viisi, mitte pelgalt

traditsiooniga. Divisjoni ülema vimpli kasutusele võtmine tagab tegeliku võimaluse laevastiku üksusi

juhtida ning selle võimaluse puudumisel võivad olla relvakonflikti tingimustes rasked tagajärjed.

Määruse vastuvõtmisega ei kaasne sotsiaalset mõju, sealhulgas demograafilist mõju, ega mõju riigi

julgeolekule, rahvusvahelistele suhetele, majandusele ega keskkonnale.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamine ei too kaasa otseseid kulutusi. Eelnõukohase määruse jõustumisel on

Kaitseväel õiguslik alus heisata olemasolev, aga hetkel kasutuseta, laevastiku ülema vimpel taas

divisjoni ülema vimplina. Puudub vajadus uute vimplite tellimiseks ja olemasolevate vimplite

väljavahetamiseks. Vimpli kasutusele võtmise tagajärjena võib vimpel kuluda ning selle asendamise

kulu on ligikaudu 30,00 € vimpli kohta. See kulu kaetakse Kaitseväe jooksva aasta eelarvest.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras. Haldusmenetluse seaduse § 93 lõike 2 kohaselt hakkab määrus

kehtima (jõustub) kolmandal päeval pärast kehtivas korras avaldamist, kui seaduses või määruses

endas ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Kaitseväele.

EELNÕU

02.07.2024

KAITSEMINISTER

MÄÄRUS

Kaitseministri 19. novembri 2018. a määruse

nr 18 „Kaitseväe sümbolite kirjeldus ja

kasutamise kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse Kaitseväe korralduse seaduse § 5 lõike 1 alusel.

Kaitseministri 19. novembri 2018. a määruses nr 18 „Kaitseväe sümbolite kirjeldus ja kasutamise

kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 lõikes 7 ja § 14 lõikes 6 asendatakse sõna „laevastiku“ sõnaga „divisjoni“;

2) määruse lisa 13 sõnastatakse järgmiselt:

„Lisa 13 Divisjoni ülema vimpel“;

3) määruse lisa 13 asendatakse käesoleva määruse lisaga.

Hanno Pevkur

Minister

Kusti Salm

Kantsler

Lisa Divisjoni ülema vimpel

Kaitseministri määruse „Kaitseministri

19. novembri 2018. a määruse nr 18

„Kaitseväe sümbolite kirjeldus ja

kasutamise kord“ muutmine“ eelnõu

Lisa

Kaitseministri 19. novembri 2018. a määruse nr 18

„Kaitseväe sümbolite kirjeldus ja kasutamise kord“

Lisa 13

Divisjoni ülema vimpel

1. Divisjoni ülema vimpli kujutis

2. Divisjoni ülema vimpli värvide kirjeldus

Divisjoni ülema vimpli värvid rahvusvahelise PANTONE värvitabeli järgi on:

• sinine ‒ PMS 285 C;

• valge ‒ White C.

1

02.07.2024

Kaitseministri määruse „Kaitseministri 19. novembri

2018. a määruse nr 18 „Kaitseväe sümbolite kirjeldus ja

kasutamise kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga luuakse õiguslik alus Kaitseväele kasutada senist laevastiku ülema vimplit divisjoni ülema

vimplina ajal, kui divisjoni ülem viibib sõja- või abilaeval või mereväebaasis. Alates 7. maist 2022. a

korraldati Kaitseväe mereväe struktuuriüksus laevastik ümber lahinguteeninduse divisjoniks,

miinisõja divisjoniks ja rannikukaitse divisjoniks. Määruse muutmine on vajalik, et laevastiku ülema

vimplit võiks kasutada divisjoni ülema vimplina.

Määruse eesmärk on viia vimpli kasutamise regulatsioon vastavusse Kaitseväe muutunud

struktuuriga, et Kaitsevägi saaks kasutada vimplit ja seeläbi järgida ajalooliselt väljakujunenud

laevalippude kasutamise tava ning pidada kinni protokollist. Kuna Kaitseväe sümbolid ja nende

kasutamise kord on reguleeritud ministri määrusega, siis ei saa Kaitsevägi võtta laevastiku ülema

vimplit kasutusele divisjoni ülema vimplina ilma, et minister muudaks enda määrust vastavas osas.

Eelnõukohase määruse muutmise tulemusel saab merevägi kasutada senist laevastiku ülema vimplit

divisjoni ülema vimplina ja heisata selle vimpli ajal, kui divisjoni ülem viibib sõja- või abilaeval või

mereväebaasis.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi õigusosakond koostöös Kaitseväega. Eelnõu

normitehnilise kontrolli on teinud Kaitseministeeriumi õigusloome nõunik Sander Põllumäe

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Anu

Rooseniit ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu koostamine on ajendatud Kaitseväe 21. märtsi 2024. a ametikirjas nr KV-0.5-1/24/6263-1

tehtud ettepanekust. Eelnõu ei ole seotud ühegi arengukava ega strateegilise dokumendiga. Eelnõu ei

ole seotud menetluses oleva õigusakti eelnõuga. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse

rakendamisega.

Eelnõu koostamisel on lähtutud kaitseministri 19. novembri 2018. a määruse nr 18 „Kaitseväe

sümbolite kirjeldus ja kasutamise kord“ redaktsioonist RT I, 23.11.2018, 3.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Kaitseministri 19. novembri 2018. a määruse nr 18 „Kaitseväe sümbolite kirjeldus ja kasutamise

kord“ (edaspidi ka määrus) §-des 7 ja 14 reguleeritakse mereväe sümboleid ning nende kasutamist.

Laevastiku ülema vimpel on sarnane mereväe ülema vimpliga. Mõlemal vimplil on valge pääsusaba,

millel on sinine kiil, ent laevastiku ülema vimplil puudub admiraliteediankur (vt jooniseid 1 ja 2,

allpool). Mereväe ülema vimpli etalonkujutis on kehtestatud määruse lisas 12 ja laevastiku ülema

vimpli etalonkujutis määruse lisas 13. Vimpel võeti kasutusele 1994. aastal divisjoni ülema vimplina.

1. aprillist 2013. a tehtud struktuurimuudatuste tulemusena (vt allpool) asendati divisjon laevastikuga

ning laevastik kasutas edasi sama vimplit laevastiku ülema vimplina. 7. mail 2022. a jõustunud

2

Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määruse nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ § 19 muudatusega

korraldati Kaitseväe mereväe struktuuriüksus laevastik ümber miinisõja divisjoniks ja rannikukaitse

divisjoniks. Kaitsevägi soovib taas võtta sama vimpli kasutusele divisjoni ülema vimplina.

Vimplite kasutamine on osa laevalippude kasutamise tavast. Eristatakse sõjalaeva ja ametiisiku lippe

ja vimpleid. Sõjalaeva vimplit ehk sõjalaeva komandöri vimplit kannab pidevalt sõjalaev, mis on

aktiivses teenistuses ja kuhu on määratud kindel laevakomandör. Sõjalaeva vimplit ei heisata laevale,

kui sõjalaev on ilma meeskonnata remondis või arvatud reservi. Ametiisikute lippe ja vimpleid

kantakse masti raas vastavalt nende isikute pardal viibimisele. Ametiisiku lipud on Vabariigi

Presidendil, Kaitseväe juhatajal, viitseadmiralil, kontraadmiralil ja kommodooril. Vimplid on

laevastiku ülemal (eelnõukohase määruse jõustumisel divisjoni ülemal) ja sõjalaeva komandöril.

Divisjoni ülema vimplit kasutatakse ajal, kui divisjoni ülem viibib sõja- või abilaeval või

mereväebaasis. See tähendab, et vimpel heisatakse ülema saabumisel ja langetatakse tema lahkumisel

sõja- või abilaevalt või mereväebaasist. Vimpli heiskamisega antakse laeva meeskonnale ja teistele

isikutele märku, et divisjoni ülem viibib laeval või mereväebaasis. Sellest tulenevalt on laeva

meeskond teadlik, milline käitumiskord parajasti laeva pardal või mereväebaasis kehtib, ning oskab

sellega enda teenistuskohustuste täitmisel arvestada. Tegemist on ka sümboolse austusavaldusega

ning märgiga sellest, kes on kõrgeim ülem ehk kes juhib. Sama kord kehtib ka mujal Kaitseväes ning

teiste riikide kaitsevägedes ja muudes sõjaväeliselt korraldatud organisatsioonides.

Joonis 1. Mereväe ülema vimpel (kehtestatud

muudetava määruse lisaga 12)

Joonis 2. Laevastiku ülema vimpel (kehtestatud

muudetava määruse lisaga 13)

Ajalooliselt on kõnealused sümbolid võetud kasutusele erinevatel aegadel alates 1920ndatest.1

Vabariigi Valitsuse 18. mai 1927. a otsusega nr 1706 kinnitati sõjaministri ettepanekul järgmised

lipud ja vimplid koos kirjelduste ja mõõtudega: sõjalaeva ahtri lipp, sõjalaeva güüs ja merekindluste

lipp, sõjalaevastiku abilaeva lipp, sõja- ja abilaeva vimpel, sõjaministri lipp, sõjavägede ülemjuhataja

lipp, kindralleitnandi lipp, kindralmajori lipp, kontradmirali lipp, merejõudude juhataja vimpel, kui

ta on vanema ohvitseri auastmes, laevastiku divisjoni ülema vimpel, merekindluste ülema vimpel

ning vimpel vanemale reidil. Nimetatud lipud ja vimplid olid mõeldud kasutamiseks sõja- ja

abilaevadel. Eesti Vabariigi õhujõudude riiklised tunnusmärgid kehtestati sõjaministri 26. aprilli

1928. a käsukirjaga nr 182.2

Vimpel võeti uuesti kasutusele 1994. aastal divisjoni ülema vimplina. Ajavahemikus 13.06.2008–

31.12.2009 oli sama vimpel kehtestatud divisjoni ülema vimplina kaitseministri 29.05.2008 määruse

nr 10 „Mereväe ülema vimpli, divisjoni ülema vimpli, sõjalaeva komandöri vimpli ja güüsi

kirjeldus“3 lisaga 2.

1 Kaitseväe sümbolite saamislugude kohta saab põhjalikumalt lugeda Kalev Konso raamatust „Eesti kaitseväe ja

väeosade sümbolid 1918‒2018“ Tallinn: Kaitsevägi, 2018; http://www.digar.ee/id/nlib-digar:384400. 2 Kaitseministri määruse „Kaitseväe sümbolite kirjeldus ja kasutamise kord“ seletuskiri, lk 1; EIS toimik KAM/ 18-1017,

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e5f70d15-6bb3-4b2f-bbee-9e093379e552. 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/12970332.

3

Kuni 6. maini 2022. a kehtinud Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määruse nr 45 „Kaitseväe

põhimäärus“ § 19 lg 3 kohaselt kuulusid Mereväe koosseisu 1) mereväebaas ja 2) laevastik. Eelnõu

seletuskirjas4 on selgitatud seda järgmiselt: „Põhimääruse §-des 9−21 sätestatakse struktuuriüksuste

ülesanded. Samuti tuuakse välja see, kas struktuuriüksuse puhul on tegemist vaid sõjaaja üksusega

või alaliselt tegutseva struktuuriüksusega või tegutseb see samaaegselt nii sõjaaja üksuse kui ka

alaliselt tegutseva struktuuriüksusena. Struktuuriüksuse juurde on lisatud loetelus ülemale vahetult

alluvatest üksustest. Madalama taseme allüksuseid põhimääruses ei tooda ja need sätestatakse kas

alalise struktuuriüksuse põhimääruses. [---] Võrreldes eelmise põhimäärusega on senistest

väeliikidest moodustatud struktuuriüksused. Muudatuse eesmärk on vajadus viia ameti- ja töökohtade

arvestus struktuuriüksusepõhiseks ning vähendada struktuuriüksuste väliseid ameti- ja töökohti.

Struktuuriüksuste välisteks ametikohtadeks on Kaitseväe juhataja ja Kaitseväe juhataja asetäitja

ametikoht.“

Kaitseväe korralduse seaduse (KKS) § 5 lõike 1 kohaselt võib Kaitseväe struktuuriüksusel ja

allüksusel olla oma sümbol, mille kirjelduse ja kasutamise korra kehtestab Kaitseväe juhataja

kooskõlastatult Riigikantseleiga. KKS § 5 lõike 1 alusel koostati kaitseministri määruse „Kaitseväe

sümbolite kirjeldus ja kasutamise kord“ eelnõu5, milles reguleeriti laevastiku ülema vimplit (määruse

§ 7 lõige 7 ja lisa 13) ning selle kasutamise korda (määruse § 14 lõige 6). Eelnõu seletuskirjas selgitati

neid sätteid järgmiselt: „Laevastiku ülema vimpel on sarnane mereväe ülema vimpliga – on valge

pääsusaba, millel on sinine kiil, ent vimplilt puudub admiraliteediankur. Laevastiku ülema vimpli

etalonkujutis on eelnõu lisas 13. Vimpel võeti uuesti kasutusele 1994. aastal divisjoni ülema vimplina.

1. aprillist 2013 tehtud struktuurimuudatuste tulemusena asendati divisjon laevastikuga ning

laevastik on kasutanud edasi sama vimplit. Ajaloolise järjepidevuse huvides ei ole mõistlik laevastiku

ülema vimplit muuta ning kohane on kehtestada laevastiku ülema vimplina kunagine divisjoni ülema

vimpel. Laevastiku ülema vimplit kasutatakse ajal, kui laevastiku ülem viibib sõjalaeval, abilaeval

või mereväebaasis (§ 14 lg 6). See tähendab, et lipp heisatakse laevastiku ülema saabumisel ja

langetatakse tema lahkumisel sõjalaevast, abilaevalt või mereväebaasist.“ Eelnõuga ei võetud

kasutusele uusi Kaitseväe sümboleid, vaid reguleeriti tegelikult kasutusel olevate sümbolite tingimusi

ja korda õiguslikult. Riigikantselei kooskõlastas eelnõu märkusteta.

7. mail 2022. a jõustus Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määruse nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“

§ 19 muudatus6, mille kohaselt ei ole mereväe koosseisus enam laevastiku-nimelist allüksust.

Põhimääruse § 19 lg 3 sõnastati järgmiselt: „Mereväe koosseisus on: 1) lahinguteeninduse divisjon;

2) mereväekool; 3) miinisõja divisjon; 4) rannikukaitse divisjon.“ Määruse seletuskirjas7 on

muudatust selgitatud järgmiselt: „[---] Kehtiva põhimääruse kohaselt on mereväe koosseisus

mereväebaas ja laevastik. Uues struktuuris saavad alaliselt tegutseva struktuuriüksuse koosseisus

olema miinisõja divisjon, rannikukaitse divisjon, lahinguteeninduse divisjon ja mereväekool. [---]

Muudatus on tingitud mereväe organisatsioonilistest ümberkorraldustest „Riigikaitse arengukava

2022–2031“ raames, eesmärgiga vastata senisest paremini valitsemisala sisestele kaitseplaneerimise

vajadustele, luua eeldused uute meresõjaliste võimete tõhusaks rakendamiseks alates 2022. aastast,

korrastada juhtimist väeliigis ja senisest paremini ühtlustada väeliigi juhtimisstruktuur Kaitseväe

üldise juhtimisstruktuuriga. [---] Eelnõu järgi ei ole mereväe koosseisus enam laevastiku nimelist

allüksust, vaid mereväe ülesehitust muudetakse. Senised laevastiku allüksused − miinisõja divisjon,

rannikukaitse divisjon ning mereväekool − on planeeritud kuuluma eraldi allüksustena mereväe kui

alaliselt tegutseva struktuuriüksuse koosseisu. Mereväe kui sõjaaja üksuse koosseisu jäävad esimese

tasandi allüksustena vaid miinisõja divisjon, rannikukaitse divisjon ja lahinguteeninduse divisjon.

Mereväekool sõjaaja koosseisu ei kuulu. [---] Miinisõja divisjoni, mille koosseisus on sõjalaevad ja

4 Vabariigi Valitsuse määruse „Kaitseväe põhimäärus“ eelnõu; EIS toimik KAM/ 18-0606,

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3d776395-94ed-43a7-9264-b50b43582d94. 5 Kaitseministri määruse „Kaitseväe sümbolite kirjeldus ja kasutamise kord“ eelnõu; EIS toimik KAM/ 18-1017,

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e5f70d15-6bb3-4b2f-bbee-9e093379e552. 6 Vabariigi Valitsuse 02.05.2022 määrus nr 48 „Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määruse nr 45 „Kaitseväe

põhimäärus“ muutmine“; https://www.riigiteataja.ee/akt/104052022001. 7 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/bddd4908-c40b-4eca-8531-b35d4aeeb3c5.

4

tuukrigrupp, ülesanded on seotud sõjaaja allüksuste ettevalmistamisega, tegevustega merel ning

sadamates, mereolukorrateadlikkuse loomise ja tuukriteenistuse koordineerimisega. [---]

Rannikukaitse divisjon on seotud uue meresõjalise võime rakendamisega. Seoses muudatustega

Kaitseväe struktuuriüksuste ülesannetes hakkab rannikukaitse divisjon täitma ka kogu mereväe

julgeoleku- ja väekaitsefunktsiooni, sh laevade alalistes ja ajutistes paiknemiskohtades. Lisaks

hakkab rannikukaitse divisjon korraldama ajateenijatele sõduri baaskursust. [---]“

Ajalooliselt on määruse lisas 13 kehtestatud etalonkujutisele vastav vimpel olnud kasutusel divisjoni

ülema vimplina. Ajaloolise järjepidevuse tagamiseks ning seetõttu, et mereväe koosseisus ei ole enam

laevastikku, ei ole põhjendatud laevastiku ülema vimpli muutmine ning kohane on kehtestada uuesti

laevastiku ülema vimpel divisjoni ülema vimplina.

Eelnõu koosneb ühest paragrahvist.

Eelnõu punktiga 1 asendatakse määruse § 7 lõikes 7 ja § 14 lõikes 6 sõna „laevastiku“ sõnaga

„divisjoni“. Kehtiva määruse § 7 lõikes 7 sätestatakse: „Laevastiku ülema vimpel on valge

kahekeelne vimpliväli, millel on sinine kiil. Vimpli laiuse ja pikkuse suhe on 7:13. Vimpli

etalonkujutis on esitatud määruse lisas 13.“ Muudatuse tulemusena kehtib senine laevastiku ülema

vimpli kirjeldus ja viide etalonkujutisele edaspidi divisjoni ülema vimpli suhtes.

Kehtiva määruse § 14 lõikes 6 sätestatakse: „Laevastiku ülema vimplit kasutatakse laevastiku ülema

viibimisel sõja- või abilaeva pardal.“ Muudatuse tulemusena kehtib laevastiku ülema vimpli

kasutamise kord edaspidi divisjoni ülema vimpli kasutamise kohta.

Eelnevatest muudatustest tulenevalt nimetatakse eelnõu punktis 2 määruse lisa 13 järgmiselt

„Divisjoni ülema vimpel“ ning eelnõu punktis 3 asendatakse määruse lisa 13 eelnõu lisaga. Määruse

lisa 13 nimetuses ja sisus asendatakse sõna „laevastiku“ sõnaga „divisjoni“.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei oma puutumust Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Eelnõus kavandatud muudatusega muutub laevastiku ülema vimpel uuesti divisjoni ülema vimpliks.

Eelnõu sihtgrupiks on Kaitseväe mereväe lahinguteeninduse divisjon, miinisõja divisjon ja

rannikukaitse divisjon. Mõju liik on mõju riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse töökorraldusele.

Kehtiva määruse järgi puudub õiguslik alus heisata vimplit, kui sõja- või abilaeva pardal või

mereväebaasis viibib divisjoni ülem. Eelnõus kavandatud muudatuse tulemusena on olemas õiguslik

alus sellele, et on võimalik heisata divisjoni ülema vimpel, kui divisjoni ülem viibib sõja- või abilaeva

pardal või mereväebaasis. See võimaldab Kaitseväel täita oma tavapäraseid protseduure. Muudatusel

on väike mõju Kaitseväe töökorraldusele.

Vastupidiselt olukorras, kus Kaitseväel puudub võimalus kasutada divisjoni ülema lippu, võib olla

takistatud sõja- ja abilaevade sõjaväeline juhtimine. Divisjoni ülema vimpli heiskamisega määratakse

kindlaks, millisel sõja- või abilaeval või mereväebaasis divisjoni ülem viibib. See on oluline

teadmine, kui raadioside on vastase poolt häiritud või Kaitsevägi ise on loobunud raadioside

kasutamisest sõjalistel kaalutlustel. Sellises olukorras toimub laevade juhtimine ehk korralduste

andmine visuaalselt signaallippude heiskamisega. Lippide heiskamisega määratakse, kas asutakse

rünnakule või taganetakse, millises suunas laevad pööratakse jms. Selleks, et teada, millisel laeval on

divisjoni ülem või muu ülem, kellel on olukorras kõrgeim käsuõigus ja kes annab laevadele

korraldusi, on vajalik heisata sellel laeval divisjoni ülema vimpel või muu kõrgema käsuõigusega

ülema lipp. Siis teavad teised laevad, milliselt laevalt käskusid oodata. Kui kõrgeimaks ülemaks on

divisjoni ülem ning tema vimplit ei saa laevale heisata, siis puudub teistel laevadel raadioside

häirimise või eetrivaikuse tingimustes teadmine, milliselt teiselt laevalt käskusid oodata. Tegemist on

5

kasutuses oleva ning väljaõppe käigus omandatava tegeliku sidepidamise viisi, mitte pelgalt

traditsiooniga. Divisjoni ülema vimpli kasutusele võtmine tagab tegeliku võimaluse laevastiku üksusi

juhtida ning selle võimaluse puudumisel võivad olla relvakonflikti tingimustes rasked tagajärjed.

Määruse vastuvõtmisega ei kaasne sotsiaalset mõju, sealhulgas demograafilist mõju, ega mõju riigi

julgeolekule, rahvusvahelistele suhetele, majandusele ega keskkonnale.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamine ei too kaasa otseseid kulutusi. Eelnõukohase määruse jõustumisel on

Kaitseväel õiguslik alus heisata olemasolev, aga hetkel kasutuseta, laevastiku ülema vimpel taas

divisjoni ülema vimplina. Puudub vajadus uute vimplite tellimiseks ja olemasolevate vimplite

väljavahetamiseks. Vimpli kasutusele võtmise tagajärjena võib vimpel kuluda ning selle asendamise

kulu on ligikaudu 30,00 € vimpli kohta. See kulu kaetakse Kaitseväe jooksva aasta eelarvest.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras. Haldusmenetluse seaduse § 93 lõike 2 kohaselt hakkab määrus

kehtima (jõustub) kolmandal päeval pärast kehtivas korras avaldamist, kui seaduses või määruses

endas ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Kaitseväele.