Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
Viit | 1.4-1/582-1 |
Registreeritud | 02.02.2024 |
Sünkroonitud | 26.03.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 1.4 TEABE AVALIKUSTAMINE JA SUHTEKORRALDUS (KOM) |
Sari | 1.4-1 Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad |
Toimik | 1.4-1/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ |
Saabumis/saatmisviis | Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ |
Vastutaja | Tuuli Levandi (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigieelarve osakond, Strateegiatalitus) |
Originaal | Ava uues aknas |
Tere
Esitan Martin MƤesalu ja Martin Triipani nimel ja palvel Rahandusministeeriumile teabenƵude.
Lugupidamisega
Kevin Gerretz
Kevin Gerretz
Senior Associate | Profile
T. +372 640 7170 | M. +372 5805 1756
Kaarli pst 1 / Roosikrantsi 2, EE-10119 Tallinn, Estonia
Estonia
•
Latvia
•
Lithuania
Ellex Raidla is part of
Ellex - Baltic circle of legal excellence
Tier 1 Law Firm in the Baltics | Law Firm of the Year - the Baltics 2020-2021 and Northern Europe 2022 by The Lawyer
This email was produced by law firms Ellex Raidla, Ellex Klavins or Ellex ValiÅ«nas ir partneriai offices, authorised and regulated by each countryā€
Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ Kaarli pst 1 / Roosikrantsi 2, Tallinn EE-10119, Estonia T. +372 640 7170 [email protected] ellex.legal
Reg. 10344152 VAT EE100101799
Estonia • Latvia • Lithuania
The following terms (available on our website) apply to all our services.
Ellex Raidla is part of Ellex, Baltic circle of legal excellence ellex.legal
Rahandusministeerium
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
edastatud e-posti teel: [email protected]
2. veebruar 2024
DNo. G069
Teabenõue
Lugupeetud Rahandusministeerium
Advokaadibüroo Ellex Raidla kliendiks on Enefit Power AS (registrikood 10579981, edaspidi ka „Enefit
Power“ või „klient“), kelle eest ja nimel esitame käesoleva teabenõude.
Tallinna Halduskohtu menetluses (haldusasja nr 3-23-2123) on Enefit Power kaebus Konkurentsiameti 31.
augusti 2023 korraldusele nr 10976785 osas, milles Enefit Powerit kohustatakse tasuma järelevalvetasu
summas 1 179 207,52 eurot. Täpsemalt, vaidlustatud osas on tegemist järelevalvetasuga, mida Enefit Power
on kohustatud tasuma seoses universaalteenusena tarbitava elektrienergia tootmisega. Muuhulgas on
poolte vahel vaidluse all see, kas Enefit Powerile määratud järelevalvetasu on proportsionaalne (sh kas on
kooskõlas järelevalvetasu legitiimse eesmärgiga)
01. veebruaril 2024 avaldas ERR-i uudisteportaal Konkurentsiameti juhi Evelin Pärn-Lee arvamusartikli
„Evelin Pärn-Lee: järelevalvetasudest üle laekunud raha on riigieelarves“.1 Viidatud artiklis selgitatakse
Konkurentsiameti eelarve kujunemist ning kulude katmist. Muuhulgas väidab Konkurentsiamet:
„Konkurentsiamet on korduvalt – ja eri tasanditel, sh 22. septembril 2023 kirjaga nr 1-6/2023-033-1
rahandusministeeriumile – juhtinud tähelepanu selle, et eelkirjeldatud praktika, kus ülelaekunud summa jääb
riigieelarvesse ja seda kasutatakse muude kulude katmiseks, ei ole õige ega õiglane järelevalvetasu
maksvate ettevõtjate ja tarbijate suhtes.“
Refereeritud seisukoht läheb vastuollu nii seaduses sätestatud eesmärgiga rahastada järelevalvetasu
laekumisest vaid Konkurentsiameti järelevalvetööd eriseadustega reguleeritud turgude üle (KonkS § 531 lg
1 Kättesaadav: https://www.err.ee/1609240611/evelin-parn-lee-jarelevalvetasudest-ule-laekunud-raha-on-riigieelarves.
2
3) kui ka Konkurentsiameti poolt haldusasja nr 3-23-2123 menetluses esitatud seisukohtadega.
Halduskohtumenetluses väidab Konkurentsiamet2:
„/.../ antud juhul tulenevad Kaebaja omandipõhiõiguste ja ettevõtlusvabaduse riived KonkS-i § 71
peatükist (sh Kaebaja viidatud KonkS § 532 lõikest 1), mis sätestab Konkurentsiameti rahastamise
järelevalvetasust. Tegemist ei ole ebaproportsionaalsete riivetega, mis tingiks Konkurentsiameti
rahastamise skeemi vastuolu PS-iga. Nii Konkurentsiameti rahastamise skeemi eelnõu
väljatöötamiskavatsus kui ka eelnõu seletuskirjas on põhjalikult selgitatud, millistel eesmärkidel
ning asjaoludel seadusest tulenevatel alustel riigieelarvesse laekuvat järelevalvetasu
kasutatakse. Kokkuvõtvalt on selle eesmärgiks tagada Konkurentsiameti võimekus täita
seadustega sätestatud kohustusi – reguleerida efektiivselt monopoolsete ettevõtjate teenuste
hindasid ja nii võimaldada tarbijatele kvaliteetne teenus põhjendatud hinnaga. Sõltumatu
järelevalvetasudest rahastatud tururegulaator aitab arendada ja vajadusel kaitsta konkurentsi,
aga see aitab kaasa ka energiasektoris kliimaneutraalse eesmärgi saavutamisele tarbijatele
vähem koormaval moel. Järelevalvetasude kehtestamisel on seadusandja selle eesmärgina
seaduseelnõu seletuskirjas mh märkinud ka Konkurentsiameti personali ja digitaalse võimekuse
tugevdamisega.
/.../ Valitseb ülekaalukas avalik huvi selles osas, et ettevõtja tasuks majandusregulaatori kulu, mis
tema tegevusega on kaasnenud ja mille tasumise kohustus talle seadusega on pandud.“.
Eeltoodust tulenevalt palume Rahandusministeeriumil teabenõude korras edastada kogu
kirjavahetus Konkurentsiameti ja Rahandusministeeriumi vahel, mis on seotud järelevalvetasu
ülelaekunud summa kasutamisega, s.h., kuid mitte ainult Konkurentsiameti 22. septembri 2023 kiri
nr 1-6/2023-033-1 Rahandusministeeriumile.
Avaliku teabe seaduse („AvTS“) § 3 lg 1 järgi on avalik teave (edaspidi ka „teave“) mis tahes viisil ja mis
tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle
alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites.
AvTS § 4 lg 1 järgi on teabevaldajad kohustatud, demokraatliku riigikorralduse tagamiseks ning avaliku huvi
ja igaühe õiguste, vabaduste ja kohustuste täitmise võimaldamiseks, tagama juurdepääsu nende valduses
olevale teabele seaduses sätestatud tingimustel ja korras. AvTS § 4 lg 2 järgi tuleb teabele juurdepääs tagada
igaühele võimalikult kiirel ja hõlpsal viisil. AvTS § 8 lg 1 p 1 järgi võimaldatakse teabele juurdepääs
teabevaldaja poolt teabenõude täitmisega. AvTS § 9 järgi on teabevaldaja kohustatud võimaldama
juurdepääsu tema valduses olevale avalikule teabele.
AvTS §-st 5 lg 3 p 2 järeldub, et teave, mis puudutab avalike vahendite kasutamist, on alati avalik teave.
Küsimus sellest, kuidas Konkurentsiamet ja Rahandusministeerium enda eelarvelisi vahendeid kasutavad,
2 Konkurentsiamet 18. jaanuari 2024 seisukoht haldusasjas nr 3-23-2123, lk 12-13.
3
on alati avalik teave. Ühtlasi on oluline märkida, et Enefit Power on universaalteenuse osutamise tõttu üks
suurimaid ja olulisemaid järelevalvetasu maksjaid, kelle poolt tasutud järelevalvetasu moodustab ca 30%
Konkurentsiameti 2023. aasta kogueelarvest ning ca 70% sellest, mida orienteeruvalt maksavad
järelevalvetasudena kokku kõik teised turuosalised (198 tk). Seega puudutab viidatud kirjavahetus
Konkurentsiameti ja Rahandusministeeriumi vahel kaudselt ka Enefit Poweri poolt makstud
järelevalvetasude kasutamist. Enefit Power 100% omanik on riigile kuuluv äriühing Eesti Energia AS. Seega,
kuna Enefit Power on Eesti Vabariigile kuuluv äriühing, siis ka Enefit Poweri rahaliste vahendite kasutamine
järelevalvetasu maksmiseks puudutab avalike vahendite kasutamist.
Viidatud kirjavahetus on hetkel tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks. Teabevaldaja saab teabe
tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks üksnes kooskõlas AvTS §-iga 35 ning üksnes
AvTS §-is 35 toodud asjaolude esinemisel. Oleme seisukohal, et praegusel juhul ei esine asjaolusid, mis
võimaldaksid kirjavahetust Konkurentsiameti ja Rahandusministeeriumi vahel, mis on seotud järelevalvetasu
ülelaekunud summa kasutamisega, tunnistada asutusesiseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Ka siis kui
osa kirjavahetusest peaks olema AvTS § 35 alusel asutusesiseks kasutamiseks mõeldud teave, ei saa olla
seda kogu kirjavahetus. Kirjavahetuses sisalduv argumentatsioon ja põhjendused (sh õiguslik
argumentatsioon) selle kohta, ei saa ühelgi juhul olla AvTS § 35 alusel asutusesiseks kasutamiseks mõeldud
teave.
Juhime tähelepanu ka Riigikohtu 23. oktoobri 2003. a. kohtuotsuse nr 3-3-1-57-03 p-ile 20, milles Riigikohus
selgitas, et kui andmekandja (millele teabenõude korras ligipääsu küsitakse) sisaldab samaaegselt nii
juurdepääsupiirangutega teavet kui ka teavet, millele juurdepääsupiirangud ei laiene, siis AvTS § 38 lg-st 2
tulenevalt tuleb tagada juurdepääs sellele osale teabest või dokumendist, mille kohta juurdepääsupiirangud
ei kehti. See tähendab, et ei ole õiguspärane keelduda teabenõude täitmisest ainuüksi motiivil, et
teabenõudega seonduv dokument võib sisaldada ärisaladusega kaitstud teavet, vaid teabenõue tuleb täita
selliselt, et ärisaladus on näiteks kinni kaetud.
Seega, juhindudes eeltoodust ja tuginedes AvTS § 3 lg 1 p 1, § 4 lg 1 ja 2, § 5 lg 1 p 3 ja lg 2, § 8 lg 1
p 1, § 9 palub teabenõudja Enefit Power AS (registrikood 10579981) Rahandusministeeriumil kui
teabevaldajal esitada alljärgnev teave:
• Konkurentsiameti ja Rahandusministeeriumi kirjavahetus, mis on seotud järelevalvetasu
kasutamisega, s.h., kuid mitte ainult Konkurentsiameti 22. septembri 2023.a . kiri nr 1-6/2023-
033-1 Rahandusministeeriumile.
Kui käesolevas teabenõudes palutud teave peaks osaliselt olema AvTS § 35 järgi asutusesiseks
kasutamiseks mõeldud teave, siis ei saa seda olla kogu palutud teave. AvTS-s on ette nähtud võimalus piirata
juurdepääsu teatud tingimustele vastavale teabele (AvTS § 35), arvestades seejuures, et teatud liiki teavet
ei tohi tunnistada asutusesiseseks teabeks (AvTS § 36). Seega, kui osa palutud teabest sisaldab ärisaladust,
4
palume esitada teabe selliselt, et ärisaladusega kaitstud osa on kinni kaetud. Rõhutame, et küsimus riigi
eelarveliste vahendite kasutamisest ei saa kunagi olla asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks.
Palume teabenõude täita kiireloomulisena ning palume teabenõude täita hiljemalt 5. veebruaril 2023.
Nagu ülal selgitatud, siis vajab Enefit Power kirjavahetust seoses haldusasja nr 3-23-2123
menetlemisega Tallinna Halduskohtus. Kuna haldusasjas on määratud kohtuistung 6. veebruaril
2023, siis vajab Enefit Power viidatud kirjavahetust enne kohtuistungit.
Juhindudes AvTS § 17 lg 1, palume teabe esitada digitaalselt elektronpostiaadressil [email protected] ja [email protected].
Austusega
/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/
Martin Mäesalu Martin Triipan
vandeadvokaat vandeadvokaat
Enefit Power AS lepingulised esindajad
Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ Kaarli pst 1 / Roosikrantsi 2, Tallinn EE-10119, Estonia T. +372 640 7170 [email protected] ellex.legal
Reg. 10344152 VAT EE100101799
Estonia • Latvia • Lithuania
The following terms (available on our website) apply to all our services.
Ellex Raidla is part of Ellex, Baltic circle of legal excellence ellex.legal
Rahandusministeerium
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
edastatud e-posti teel: [email protected]
2. veebruar 2024
DNo. G069
Teabenõue
Lugupeetud Rahandusministeerium
Advokaadibüroo Ellex Raidla kliendiks on Enefit Power AS (registrikood 10579981, edaspidi ka „Enefit
Power“ või „klient“), kelle eest ja nimel esitame käesoleva teabenõude.
Tallinna Halduskohtu menetluses (haldusasja nr 3-23-2123) on Enefit Power kaebus Konkurentsiameti 31.
augusti 2023 korraldusele nr 10976785 osas, milles Enefit Powerit kohustatakse tasuma järelevalvetasu
summas 1 179 207,52 eurot. Täpsemalt, vaidlustatud osas on tegemist järelevalvetasuga, mida Enefit Power
on kohustatud tasuma seoses universaalteenusena tarbitava elektrienergia tootmisega. Muuhulgas on
poolte vahel vaidluse all see, kas Enefit Powerile määratud järelevalvetasu on proportsionaalne (sh kas on
kooskõlas järelevalvetasu legitiimse eesmärgiga)
01. veebruaril 2024 avaldas ERR-i uudisteportaal Konkurentsiameti juhi Evelin Pärn-Lee arvamusartikli
„Evelin Pärn-Lee: järelevalvetasudest üle laekunud raha on riigieelarves“.1 Viidatud artiklis selgitatakse
Konkurentsiameti eelarve kujunemist ning kulude katmist. Muuhulgas väidab Konkurentsiamet:
„Konkurentsiamet on korduvalt – ja eri tasanditel, sh 22. septembril 2023 kirjaga nr 1-6/2023-033-1
rahandusministeeriumile – juhtinud tähelepanu selle, et eelkirjeldatud praktika, kus ülelaekunud summa jääb
riigieelarvesse ja seda kasutatakse muude kulude katmiseks, ei ole õige ega õiglane järelevalvetasu
maksvate ettevõtjate ja tarbijate suhtes.“
Refereeritud seisukoht läheb vastuollu nii seaduses sätestatud eesmärgiga rahastada järelevalvetasu
laekumisest vaid Konkurentsiameti järelevalvetööd eriseadustega reguleeritud turgude üle (KonkS § 531 lg
1 Kättesaadav: https://www.err.ee/1609240611/evelin-parn-lee-jarelevalvetasudest-ule-laekunud-raha-on-riigieelarves.
2
3) kui ka Konkurentsiameti poolt haldusasja nr 3-23-2123 menetluses esitatud seisukohtadega.
Halduskohtumenetluses väidab Konkurentsiamet2:
„/.../ antud juhul tulenevad Kaebaja omandipõhiõiguste ja ettevõtlusvabaduse riived KonkS-i § 71
peatükist (sh Kaebaja viidatud KonkS § 532 lõikest 1), mis sätestab Konkurentsiameti rahastamise
järelevalvetasust. Tegemist ei ole ebaproportsionaalsete riivetega, mis tingiks Konkurentsiameti
rahastamise skeemi vastuolu PS-iga. Nii Konkurentsiameti rahastamise skeemi eelnõu
väljatöötamiskavatsus kui ka eelnõu seletuskirjas on põhjalikult selgitatud, millistel eesmärkidel
ning asjaoludel seadusest tulenevatel alustel riigieelarvesse laekuvat järelevalvetasu
kasutatakse. Kokkuvõtvalt on selle eesmärgiks tagada Konkurentsiameti võimekus täita
seadustega sätestatud kohustusi – reguleerida efektiivselt monopoolsete ettevõtjate teenuste
hindasid ja nii võimaldada tarbijatele kvaliteetne teenus põhjendatud hinnaga. Sõltumatu
järelevalvetasudest rahastatud tururegulaator aitab arendada ja vajadusel kaitsta konkurentsi,
aga see aitab kaasa ka energiasektoris kliimaneutraalse eesmärgi saavutamisele tarbijatele
vähem koormaval moel. Järelevalvetasude kehtestamisel on seadusandja selle eesmärgina
seaduseelnõu seletuskirjas mh märkinud ka Konkurentsiameti personali ja digitaalse võimekuse
tugevdamisega.
/.../ Valitseb ülekaalukas avalik huvi selles osas, et ettevõtja tasuks majandusregulaatori kulu, mis
tema tegevusega on kaasnenud ja mille tasumise kohustus talle seadusega on pandud.“.
Eeltoodust tulenevalt palume Rahandusministeeriumil teabenõude korras edastada kogu
kirjavahetus Konkurentsiameti ja Rahandusministeeriumi vahel, mis on seotud järelevalvetasu
ülelaekunud summa kasutamisega, s.h., kuid mitte ainult Konkurentsiameti 22. septembri 2023 kiri
nr 1-6/2023-033-1 Rahandusministeeriumile.
Avaliku teabe seaduse („AvTS“) § 3 lg 1 järgi on avalik teave (edaspidi ka „teave“) mis tahes viisil ja mis
tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle
alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites.
AvTS § 4 lg 1 järgi on teabevaldajad kohustatud, demokraatliku riigikorralduse tagamiseks ning avaliku huvi
ja igaühe õiguste, vabaduste ja kohustuste täitmise võimaldamiseks, tagama juurdepääsu nende valduses
olevale teabele seaduses sätestatud tingimustel ja korras. AvTS § 4 lg 2 järgi tuleb teabele juurdepääs tagada
igaühele võimalikult kiirel ja hõlpsal viisil. AvTS § 8 lg 1 p 1 järgi võimaldatakse teabele juurdepääs
teabevaldaja poolt teabenõude täitmisega. AvTS § 9 järgi on teabevaldaja kohustatud võimaldama
juurdepääsu tema valduses olevale avalikule teabele.
AvTS §-st 5 lg 3 p 2 järeldub, et teave, mis puudutab avalike vahendite kasutamist, on alati avalik teave.
Küsimus sellest, kuidas Konkurentsiamet ja Rahandusministeerium enda eelarvelisi vahendeid kasutavad,
2 Konkurentsiamet 18. jaanuari 2024 seisukoht haldusasjas nr 3-23-2123, lk 12-13.
3
on alati avalik teave. Ühtlasi on oluline märkida, et Enefit Power on universaalteenuse osutamise tõttu üks
suurimaid ja olulisemaid järelevalvetasu maksjaid, kelle poolt tasutud järelevalvetasu moodustab ca 30%
Konkurentsiameti 2023. aasta kogueelarvest ning ca 70% sellest, mida orienteeruvalt maksavad
järelevalvetasudena kokku kõik teised turuosalised (198 tk). Seega puudutab viidatud kirjavahetus
Konkurentsiameti ja Rahandusministeeriumi vahel kaudselt ka Enefit Poweri poolt makstud
järelevalvetasude kasutamist. Enefit Power 100% omanik on riigile kuuluv äriühing Eesti Energia AS. Seega,
kuna Enefit Power on Eesti Vabariigile kuuluv äriühing, siis ka Enefit Poweri rahaliste vahendite kasutamine
järelevalvetasu maksmiseks puudutab avalike vahendite kasutamist.
Viidatud kirjavahetus on hetkel tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks. Teabevaldaja saab teabe
tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks üksnes kooskõlas AvTS §-iga 35 ning üksnes
AvTS §-is 35 toodud asjaolude esinemisel. Oleme seisukohal, et praegusel juhul ei esine asjaolusid, mis
võimaldaksid kirjavahetust Konkurentsiameti ja Rahandusministeeriumi vahel, mis on seotud järelevalvetasu
ülelaekunud summa kasutamisega, tunnistada asutusesiseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Ka siis kui
osa kirjavahetusest peaks olema AvTS § 35 alusel asutusesiseks kasutamiseks mõeldud teave, ei saa olla
seda kogu kirjavahetus. Kirjavahetuses sisalduv argumentatsioon ja põhjendused (sh õiguslik
argumentatsioon) selle kohta, ei saa ühelgi juhul olla AvTS § 35 alusel asutusesiseks kasutamiseks mõeldud
teave.
Juhime tähelepanu ka Riigikohtu 23. oktoobri 2003. a. kohtuotsuse nr 3-3-1-57-03 p-ile 20, milles Riigikohus
selgitas, et kui andmekandja (millele teabenõude korras ligipääsu küsitakse) sisaldab samaaegselt nii
juurdepääsupiirangutega teavet kui ka teavet, millele juurdepääsupiirangud ei laiene, siis AvTS § 38 lg-st 2
tulenevalt tuleb tagada juurdepääs sellele osale teabest või dokumendist, mille kohta juurdepääsupiirangud
ei kehti. See tähendab, et ei ole õiguspärane keelduda teabenõude täitmisest ainuüksi motiivil, et
teabenõudega seonduv dokument võib sisaldada ärisaladusega kaitstud teavet, vaid teabenõue tuleb täita
selliselt, et ärisaladus on näiteks kinni kaetud.
Seega, juhindudes eeltoodust ja tuginedes AvTS § 3 lg 1 p 1, § 4 lg 1 ja 2, § 5 lg 1 p 3 ja lg 2, § 8 lg 1
p 1, § 9 palub teabenõudja Enefit Power AS (registrikood 10579981) Rahandusministeeriumil kui
teabevaldajal esitada alljärgnev teave:
• Konkurentsiameti ja Rahandusministeeriumi kirjavahetus, mis on seotud järelevalvetasu
kasutamisega, s.h., kuid mitte ainult Konkurentsiameti 22. septembri 2023.a . kiri nr 1-6/2023-
033-1 Rahandusministeeriumile.
Kui käesolevas teabenõudes palutud teave peaks osaliselt olema AvTS § 35 järgi asutusesiseks
kasutamiseks mõeldud teave, siis ei saa seda olla kogu palutud teave. AvTS-s on ette nähtud võimalus piirata
juurdepääsu teatud tingimustele vastavale teabele (AvTS § 35), arvestades seejuures, et teatud liiki teavet
ei tohi tunnistada asutusesiseseks teabeks (AvTS § 36). Seega, kui osa palutud teabest sisaldab ärisaladust,
4
palume esitada teabe selliselt, et ärisaladusega kaitstud osa on kinni kaetud. Rõhutame, et küsimus riigi
eelarveliste vahendite kasutamisest ei saa kunagi olla asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks.
Palume teabenõude täita kiireloomulisena ning palume teabenõude täita hiljemalt 5. veebruaril 2023.
Nagu ülal selgitatud, siis vajab Enefit Power kirjavahetust seoses haldusasja nr 3-23-2123
menetlemisega Tallinna Halduskohtus. Kuna haldusasjas on määratud kohtuistung 6. veebruaril
2023, siis vajab Enefit Power viidatud kirjavahetust enne kohtuistungit.
Juhindudes AvTS § 17 lg 1, palume teabe esitada digitaalselt elektronpostiaadressil [email protected] ja [email protected].
Austusega
/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/
Martin Mäesalu Martin Triipan
vandeadvokaat vandeadvokaat
Enefit Power AS lepingulised esindajad
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Vastus pöördumisele | 07.02.2024 | 49 | 1.4-1/582-2 | Väljaminev kiri | ram | Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ |