Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
Viit | 11-3.1/226-2 |
Registreeritud | 07.02.2024 |
Sünkroonitud | 26.03.2024 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 11 RAHVUSVAHELINE SUHTLEMINE JA KOOSTÖÖ (ELO) |
Sari | 11-3.1 EL institutsioonide otsustusprotsessidega seotud dokumendid (eelnõud, töögruppide materjalid, õigustiku ülevõtmise tähtajad) (Arhiiviväärtuslik) |
Toimik | 11-3.1/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Riigikantselei |
Saabumis/saatmisviis | Riigikantselei |
Vastutaja | Priit Potisepp (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Riigikantselei
Ülevaade õigeaegselt ülevõtmata
direktiividest
Austatud härra riigisekretär
Vastavalt Euroopa Liidu (EL) asjade menetlemise juhiste punktile 35 esitab minister direktiivi
ülevõtmise tähtaja ületamisel Vabariigi Valitsusele aruande hilinemise põhjustest ning
ettepanekud edaspidiste hilinemiste vältimiseks. All on esitatud selline ülevaade nelja
direktiivi kohta, mille üle võtmise tähtaeg on saabunud.
1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2021/2118, 24. november 2021, millega
muudetakse direktiivi 2009/103/EÜ mootorsõidukite kasutamise
tsiviilvastutuskindlustuse ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmise kohta.
Direktiiv võetakse üle liikluskindlustuse seaduse ja sellega seonduvate teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõuga. Eelnõu on läbinud esimese kooskõlastusringi ja saadetakse
lähipäevil teisele kooskõlastusringile. Valitsuse istungile jõuab eelnõu eeldatavalt märtsis
2024. Tähtaeg oli 23.12.2023.
Hilinemise põhjused:
1) Eelnõu maht on mõõdukas, kuid riigiasutuste ja huvirühmade kommentaarid
kooskõlastamisele saadetud eelnõule, sh direktiivi tõlgendamisele, olid üsna vastuolulised.
Lisaks ei keskendu direktiiv ja eelnõu ühele-kahele põhiteemale, vaid muudab mitmeid
erinevaid liikluskindlustuse süsteemi tahke ja ka see asjaolu genereeris kommentaaride
rohkust.
2) Tulenevalt esimesel kooskõlastamisel esitatud kommentaaridest ja sellele järgnenud
aruteludest tuli eelnõu mitmed olulised osad enne teist kooskõlastamist märkimisväärselt
ümber kirjutada ja vastavalt muuta ka seletuskirja. See on olnud oodatust aeganõudvam töö.
3) Algset eelnõu menetlemise ajakava mõjutas ka asjaolu, et direktiivi läbirääkimisi ja eelnõu
kokkupanekut vedanud ametnik lahkus töölt ja tema asendamine õnnestus alles kolme kuu
pärast.
Teie 15.01.2024 nr 2-5/24-00083;
RAM/24-0042/-1T
Meie 07.02.2024 nr 11-3.1/226-2
2
2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2021/2167, 24. november 2021,
krediidihaldajate ja krediidiostjate kohta ning millega muudetakse direktiive
2008/48/EÜ ja 2014 /17/EL.
Direktiivi siseriiklikku õigusse üle võttev eelnõu (krediidiinkassode ja -ostjate seaduse
eelnõu) on kavandatud VV istungile veebruari alguses. Eeldatavasti võtab Riigikogu selle
lähikuudel vastu. Tähtaeg oli 30.12.2023.
Hilinemise põhjused:
1) Direktiivi sisu on inkassofirmade tegevuse reguleerimine, lisaks ka pankade ja
kiirlaenufirmade täiendav reguleerimine teatud tarbijakaitseliste sätetega. Kuna
inkassofirmasid ei ole sellisel kujul seni Eestis reguleeritud, siis otsustati välja töötada täiesti
uus seadus, mille väljatöötamine ja menetlemine võtab üldjuhul alati rohkem aega kui
olemasolevate seaduste muutmine.
2) Lisaks tehti turuosalistega kolm kooskõlastusringi. Asjaosalistel oli üksjagu vastandlikke
arvamusi, mistõttu kompromissi leidmine ei olnud lihtne.
3. Nõukogu direktiiv (EL) 2022/2523, 14. detsember 2022, hargmaiste ettevõtete
kontsernide ja suurte riigisiseste kontsernide ülemaailmse madalaima
maksustamistaseme liidus tagamise direktiiv.
Eelnõu, millega võetakse üle kõnealune direktiiv, on kavandatud VV istungile 2024
veebruari alguses ja loodetavasti võetakse seadus vastu 2024. a esimese kvartali jooksul.
Hilinemise põhjused:
1) Direktiivi artikkel 50 annab väiksematele riikidele halduskoormuse vähendamiseks
võimaluse esimese kuue aasta jooksul ehk kuni aastani 2030 miinimummaksu mitte
kohaldada. Erandit saavad kasutada need riigid, kus on vähem kui 12 suure hargmaise
kontserni lõplikku emaüksust, kelle konsolideeritud kogutulu ületab 750 miljonit eurot.
Kõnealune erand on lisatud direktiivi Eesti soovil ning Eesti rakendab seda vähemalt esimestel
aastatel, mistõttu ei pea Eesti praegu kogu direktiivi üle võtma. Kuna direktiivi tekstist ei
selgu, kui suures ulatuses peavad direktiivi artiklit 50 kohaldavad riigid direktiivi üle võtma,
pidas Rahandusministeerium Euroopa Komisjoniga läbirääkimisi. Komisjon avaldas oma
seisukoha juunis 2023. Eesti arvates nõudis Komisjon direktiivi ülevõtmist ebamõistlikult
suures ulatuses, mistõttu jätkusid Komisjoniga läbirääkimised septembrini 2023. Kuna see
osa, mida Eesti peab üle võtma, puudutab hargmaiste kontsernide kohustusi, mida tuleb täita
alles aastal 2026, ei oma direktiivi hilisem ülevõtmine sihtrühmale olulist mõju.
2) Lisaks aeglustas direktiivi ülevõtmist asjaolu, et ülemaailmse miinimummaksu arutelud
OECD-s ei ole veel lõppenud ja jätkuvalt koostatakse täiendavaid suuniseid miinimummaksu
reeglite rakendamiseks. Sellised suunised puudutavad ka direktiivi. Toimub palju OECD ja
Euroopa Komisjoni miinimummaksu koosolekuid. Ettevalmistus ja koosolekutel osalemine
võttis üsna palju aega.
4. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2022/2036, 19. oktoober 2022, millega
muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 ja direktiivi 2014/59/EL seoses selliste globaalsete
süsteemselt oluliste ettevõtjate usaldatavusnõuetekohase käsitlusega, kelle strateegiaks
on mitme isiku suhtes kriisilahenduse algatamine, ning seoses omavahendite ja kõlblike
3
kohustuste miinimumnõude täitmiseks kõlblike instrumentide kaudse märkimise
meetodiga.
Selle määruse lõpus olevad nn finantskriisi direktiivi muudatused sisalduvad samuti
eelnimetatud krediidiinkassode ja -ostjate seaduse eelnõus (vt. punkt 2 eespool), millega
muudetakse finantskriisi ennetamise ja lahendamise seadust, eelnõu on kavandatud VV
istungile veebruari alguses ning eeldatavasti võtab Riigikogu selle lähikuudel vastu. Tähtaeg
oli 15.11.2023.
Hilinemise põhjused:
Lihtsustatult puudutavad need üksikud muudetava direktiivi sätted selliseid olukordi kui
globaalselt suurtel EL pangandusgruppidel on kolmandates riikides vastavaid üksusi, siis
kriisiolukorras oleks nende käsitlus (s.t. kriisilahendamine) sama, mis ELi reeglite kohaselt.
Kuna Eestis selliste gruppide peakontoreid ei ole (kelle haldusalas vastavad kolmandate
riikide üksused on), siis praktilist mõju nendel muudatustel meile ei ole. Kuna tegemist on
sisuliselt kolme sätte muutmisega, siis ei olnud mõistlik teha selle tarvis eraldi eelnõud. Need
sätted liideti krediidiinkassode ja -ostjate seaduse eelnõuga, mille menetlus on eespool toodud
põhjustel võtnud plaanitust rohkem aega.
Kokkuvõttes teadvustame riski, mis on seotud võimaliku rikkumismenetluse algatamisega ja
sanktsioonide rakendamisega direktiivide ülevõtmisel hilinemisega ning püüame edaspidi
paremini kavandada ja korraldada selliste eelnõude ette valmistamist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Võrklaev
rahandusminister
Priit Potisepp 5301 8156
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Ülevaade õigeaegselt ülevõtmata direktiividest | 16.01.2024 | 71 | 11-3.1/226-1 | Sissetulev kiri | ram | Riigikantselei |