Kliimaministri määrus „Riigilaevastiku põhimäärus“

1

EELNÕU

02.07.2024

KLIIMAMINISTER

MÄÄRUS

Tallinn 2024. a

Riigilaevastiku põhimäärus

Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 43 lõike 5 alusel ning kooskõlas Vabariigi

Valitsuse 29. juuni 2023. a määruse nr 71 „Kliimaministeeriumi põhimäärus“ § 9 punktiga 20.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Riigilaevastiku staatus

(1) Riigilaevastikon Kliimaministeeriumi (edaspidi ministeerium) hallatav riigiasutus.

(2) Oma ülesannete täitmisel esindab Riigilaevastik riiki.

§ 2. Riigilaevastiku ingliskeelne nimetus ja sümboolika kasutamine

(1) Riigilaevastiku ingliskeelne nimetus on Estonian State Fleet.

(2) Riigilaevastiku dokumendiplankide kasutamise korra määrab Riigilaevastiku peadirektor

käskkirjaga.

§ 3. Riigilaevastiku eelarve

Riigilaevastikul on oma eelarve, mille kinnitab, mida muudab ja mille täitmist kontrollib

kliimaminister.

§ 4. Riigilaevastiku asukoht

Riigilaevastiku asukoht on Tallinn. Riigilaevastiku asukoha postiaadressi ja mujal asuvate

struktuuriüksuste asukohad ning postiaadressid määrab peadirektor käskkirjaga.

§ 5. Riigilaevastiku tegevuse koordineerimine ja koostöö korraldamine

Kliimaministeeriumiga

(1) Riigilaevastiku kõrgemalseisvaks valitsusasutuseks on Kliimaministeerium.

(2) Riigilaevastiku tegevust koordineerib ja koostööd ministeeriumiga korraldab

Kliimaministeeriumi kantsler või valdkonna eest vastutav asekantsler.

§ 6. Auditeerimine ja järelevalve

(1) Riigilaevastikku auditeerivad ministeeriumi siseauditi osakond, Riigikontroll ja teised

selleks volitatud asutused.

2

(2) Riigilaevastiku tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teeb järelevalvet kliimaminister.

2. peatükk

Peamine tegevusvaldkond, ülesanded ja osutatavad tasulised teenused

§ 7. Riigilaevastiku peamine tegevusvaldkond

Riigilaevastiku peamine tegevusvaldkond on Riigilaevastiku pädevuses olevate ülesannete

täitmine riigi veesõidukite, välja arvatud Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevad

veesõidukid, ja navigatsioonimärgistuse haldamisel ning lootsiteenuse osutamisel.

Riigilaevastik täidab ülesandeid põhimäärusega ning teiste õigusaktidega sätestatud ulatuses.

§ 8. Riigilaevastiku ülesanded ja osutatavad tasulised teenused

(1) Riigilaevastiku ülesanded on:

1) Keskkonnaameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti ja Transpordiameti veealal

täidetavate ülesannete täitmiseks vajalike Riigilaevastiku hallatavate veesõidukite kasutamise

võimaldamine;

2) punktis 1 nimetatud veesõidukite tehnilise juhtimise ja kokkuleppel punktis 1 nimetatud

asutustega meeskonna juhtimise teenuse osutamine;

3) punktis 1 nimetatud veesõidukite üleriigiline arendamine, hankimine ja nende kasutamise

planeerimine koostöös punktis 1 nimetatud asutustega ning vajaduse korral teiste asutustega;

4) riigile kuuluvate parvlaevade, mille suhtes Riigilaevastik täidab riigivara valitsema volitatud

asutuse ülesandeid, avaliku teenindamise kohustuse alusel liinivedu teostavale vedajale

kasutusse andmine ning nende parvlaevade üleriigiline arendamine ja hankimine koostöös

liinivedu korraldava pädeva asutuse ja Kliimaministeeriumiga;

5) lootsiteenuse osutamine;

6) jäämurdetööde teostamine õigusaktides sätestatud ulatuses;

7) üldkasutataval veeteel püsimärkide tulede ja ujuvmärkide haldamine õigusaktides sätestatud

ulatuses;

8) piiriveekogudel ujuvate piirimärkide paigaldamine, hooldamine, haldamine ja arendamine;

9) integreeritud seireplatvormide võrgustiku arendamine;

10) rohe-, keskkonnahoidlike ja keskkonnakahju vältimisele suunatud ning uudsete

tehnoloogiate kasutuselevõtmine;

11) satelliitidel põhinevate asukoha määramissüsteemi diferentsiaalsüsteemide ja maapõhiste

kesklaine raadionavigatsioonisüsteemide hooldamine, haldamine ja arendamine;

12) riigile kuuluvate veesõidukite arengukava väljatöötamine;

13) Riigilaevastiku peetavate sadamate haldamine ja arendamine;

14) muudest õigusaktidest tulenevad või ministeeriumi antud ülesanded.

(2) Riigilaevastik võib osutada meresõiduohutuse seaduses ja selle alusel kehtestatud korras

tasulisi teenuseid.

3. peatükk

Juhtimise korraldus

§ 9. Juhtimine

(1) Riigilaevastikku esindab ja selle tööd juhib peadirektor, kellega sõlmib, muudab ja lõpetab

töölepingu kliimaminister ministeeriumi kantsleri ettepanekul.

(2) Peadirektorile alluvad teenistuse direktorid.

3

§ 10. Peadirektori õigused ja kohustused

(1) Peadirektor:

1) planeerib ja juhib Riigilaevastiku tegevust ja korraldab teenistuste direktorite kaudu

Riigilaevastiku ülesannete täitmist ja tasuliste teenuste osutamist;

2) kinnitab Riigilaevastiku sisemist töökorraldust reguleerivad juhendid ja korrad või volitab

nende kinnitamise edasi;

3) vastutab Riigilaevastiku tegevust korraldavate õigusaktide täitmise eest;

4) sõlmib Riigilaevastiku nimel lepinguid ning annab volitusi lepingute sõlmimiseks ja

Riigilaevastiku esindamiseks, sealhulgas esindamiseks kohtus;

5) esitab kliimaministrile ettepaneku Riigilaevastiku töökohtade koosseisu kinnitamiseks;

6) esitab kliimaministrile ettepanekuid Riigilaevastiku tegevusvaldkonna, struktuuri,

põhimääruse ja muu töökorralduse ning õigusaktide väljatöötamise või muutmise kohta;

7) sõlmib, muudab ja lõpetab Riigilaevastiku töötajatega töölepinguid või volitab nende

sõlmimise, muutmise ja lõpetamise edasi;

8) annab Riigilaevastiku töö juhtimiseks ja koordineerimise ning asjaajamise korraldamiseks

käskkirju ning korraldusi ja tagab nende täitmise;

9) korraldab Riigilaevastiku arengukava, tegevuskava ja -aruannete koostamise ning

ministeeriumile esitamise;

10) tagab Riigilaevastiku sisekontrolli- ja kvaliteedisüsteemi rakendamise ja vastutab selle

tulemuslikkuse eest ning tagab siseaudiitori kutsetegevuse korraldamise, lähtudes valitsemisala

siseauditeerimise sise-eeskirjast;

11) valmistab ette Riigilaevastiku eelarve eelnõu ja esitab selle kliimaministrile;

12) käsutab eelarvevahendeid Riigilaevastiku ülesannete täitmiseks ning vastutab eelarve

otstarbeka ja sihipärase täitmise eest;

13) käsutab Riigilaevastiku valduses olevat riigivara ja vastutab selle säilimise eest;

14) täidab muid kliimaministri, ministeeriumi kantsleri või valdkonna eest vastutava

asekantsleri antud ülesandeid või volitab nende täitmise edasi.

(2) Peadirektori äraolekul täidab peadirektori ülesandeid peadirektori määratud teenistuse

direktor.

§ 11. Teenistuse direktori põhiülesanded

Teenistuse direktor:

1) planeerib ja juhib teenistuse tegevust ning vastutab teenistuse ülesannete täitmise eest;

2) annab oma pädevuse piires korraldusi;

3) korraldab Riigilaevastiku valduses oleva riigivara kasutamist;

4) täidab peadirektori antud ülesandeid.

4. peatükk

Struktuur ja struktuuriüksuste põhiülesanded ning koosseis

§ 12. Struktuuriüksused

(1) Riigilaevastiku struktuuriüksusteks on teenistused. Teenistuste koosseisu võivad kuuluda

osakonnad ja üksused.

(2) Riigilaevastikus on järgmised teenistused:

1) arendusteenistus;

2) lootsinduse teenistus;

4

3) planeerimise ja tehnilise halduse teenistus;

4) tugiteenuste teenistus.

(3) Riigilaevastiku struktuuri võib kuuluda töötaja, kes ei ole ühegi struktuuriüksuse koosseisus

ning kes allub vahetult peadirektorile.

(4) Riigilaevastiku peadirektor määrab töötaja, kes on Riigilaevastiku peetava sadama

sadamakapten.

(5) Riigilaevastiku struktuuriüksuse ning peadirektorile otse alluvate töötajate ülesanded,

õigused ja vastutus ning alluvus sätestatakse peadirektori käskkirjaga, töölepingus või

ametijuhendis.

§ 13. Teenistuste põhiülesanded

(1) Arendusteenistuse põhiülesanded on:

1) veesõidukite soetamise korraldamine;

2) veesõidukite moderniseerimise korraldamine

3) rohe-, keskkonnahoidlike ja keskkonnakahju vältimisele suunatud ning uudsete

tehnoloogiate kasutusele võtmise korraldamine;

4) integreeritud seireplatvormide võrgustiku arendamine;

5) riigile kuuluvate veesõidukite arengukava väljatöötamine.

(2) Lootsinduse teenistuse põhiülesanded on:

1) lootsiteenuse osutamine ja arendamine;

2) lootside, operaatorite ja lootse transportivate autojuhtide töö korraldamine.

(3) Planeerimise ja tehnilise halduse teenistuse põhiülesanded on:

1) veesõidukite kasutamise planeerimine ja veesõidukite kasutamise võimaldamine;

2) veesõidukite haldamine ja tehnilise juhtimise teenuse korraldamine;

3) veesõidukite kütusega varustamise korraldamine;

4) veesõidukite paiknemise planeerimine ja korraldamine;

5) veesõidukite töö koordineerimine;

6) veesõidukite mehitamine, laevapere liikmete töö planeerimine ja korraldamine;

7) jäämurdetööde teostamine;

8) veesõidukitega muudest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmine;

9) navigatsioonimärgistuse ja ujuvate piirimärkide paigaldamine, hooldamine, haldamine ja

arendamine;

10) integreeritud seireplatvormide võrgustiku paigaldamine, hooldamine ja haldamine;

11) Riigilaevastiku ülesannete täitmiseks vajalike veesõidukitele paigaldatud või

paigaldatavate seadmete hooldamine ja haldamine;

12) satelliitidel põhinevate asukoha määramissüsteemi diferentsiaalsüsteemide ja maapõhiste

kesklaine raadionavigatsioonisüsteemide hooldamine, haldamine ja arendamine;

(4) Tugiteenuste teenistuse põhiülesanded on Riigilaevastiku:

1) dokumendihalduse, asjaajamise ja arhiivinduse korraldamine;

2) kommunikatsioonitegevuste korraldamine;

3) õigusliku teenindamise korraldamine ja hangete läbiviimine;

4) finantsjuhtimise, eelarvestamise ja finantsaruandluse korraldamine;

5) varahalduse, välja arvatud veesõidukite haldamine, korraldamine;

6) personalitöö ja koolituste korraldamine;

5

7) IT-süsteemide toimimise korraldamine.

5. peatükk

Riigilaevastiku ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine

§ 15. Riigilaevastiku ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine

Riigilaevastiku ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab kliimaminister.

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802 / [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Justiitsministeerium

Kaitseministeerium

Siseministeerium

Riigikantselei

12.07.2024 nr 1-4/24/3431

Kliimaministri määrus "Riigilaevastiku põhimäärus"

Kliimaministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks kliimaministri määruse

„Riigilaevastiku põhimäärus“.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

kliimaminister

Lisad: 1. Määruse eelnõu

2. Määruse eelnõu seletuskiri

Arvamuse avaldamiseks: Eesti Laevaomanike Liit, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Logistika ja

Sadamate Liit

Teadmiseks: Riigilaevastik, Transpordiamet, Keskkonnaamet

Katarina Karpina, 715 5820

[email protected]

1

Kliimaministri määruse „Riigilaevastiku põhimäärus“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Eelnõuga kehtestatakse Riigilaevastiku põhimäärus uue täistekstina.

Riigilaevastiku kehtiv põhimäärus on kehtestatud Riigilaevastiku moodustamise käskkirjaga.

Riigilaevastik loodi majandus- ja taristuministri 30. novembri 2022. a käskkirjaga nr 239

„Riigilaevastiku moodustamine“1, mille lisana on kinnitatud ka asutuse põhimäärus. Käskkirja

lisaks olev põhimäärus tunnistatakse kehtetuks ning käesolev uus põhimäärus kehtestatakse

ministri määrusena Vabariigi Valitsuse seaduse § 43 lõike 5 alusel ning kooskõlas Vabariigi

Valitsuse 29. juuni 2023. a määruse nr 71 „Kliimaministeeriumi põhimäärus“ § 9 punktiga 20.

Võrreldes kehtiva määrusega on uues põhimääruses täiendatud eelkõige Riigilaevastiku

ülesannete ja Riigilaevastiku struktuuriüksuste ehk teenistuste ülesannete loetelu.

Eelnõu valmistasid ette ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi merendusosakonna

õigusnõunik Katarina Karpina ([email protected]) ning Riigilaevastiku

õigus- ja hankeüksuse juht Katrin Andre ([email protected]). Eelnõu

õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Kristina Parnaul-Ollik

([email protected]). Eelnõu keeletoimetaja oli

Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre

([email protected]).

2. Eelnõu eesmärk

Eelnõu peamine eesmärk on kehtestada Riigilaevastiku põhimäärus uue täistekstina, et

täpsustada Riigilaevastiku ülesandeid.

3. Eelnõu sisu

Eelnõu koosneb 15 paragrahvist.

Eelnõu 1. peatükk koosneb kuuest paragrahvist.

Paragrahvis 1 onesitatudsätted Riigilaevastiku staatuse kohta. Riigilaevastiku loomisel 2023.

aasta 1. jaanuaril oli Riigilaevastik Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hallatav

riigiasutus, alates 2023. aasta 1. juulist, kui loodi Kliimaministeerium, on tegemist

Kliimaministeeriumi hallatava riigiasutusega.2

Vabariigi Valitsuse 29. juuni 2023. a määruse nr 71 „Kliimaministeeriumi põhimäärus”

(edaspidi Kliimaministeeriumi põhimäärus) § 6 kohaselt on ministeeriumi valitsemisalas muu

hulgas meremajanduse sektorite ja riigile kuuluva veesõidukipargi (välja arvatud Kaitseväe ja

Kaitseliidu veesõidukite registris olevad veesõidukid) arendamine, liikuvusteenuste (sealhulgas

ühistranspordi taristu investeeringud ja hanked ning transpordivaldkonna taristu ja riigile

kuuluvate veesõidukite hanked, välja arvatud Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris

olevate veesõidukite ja veesõidukite opereerimisega seotud hanked) planeerimine ja plaanide

elluviimine. Neid ülesandeid täidabki Riigilaevastik.

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/307062023001. 2 Vabariigi Valitsuse seaduse § 38 järgi jagunevad täidesaatva riigivõimu asutused valitsusasutusteks ja valitsusasutuste hallatavateks

riigiasutusteks.

2

Ülesannete täitmisel esindab Riigilaevastik riiki.

Paragrahvis 2 sätestatakse asutuse ingliskeelne nimetus ja asutuse sümboolika kasutamise

reeglid. Riigilaevastiku ingliskeelne nimetus on Estonian State Fleet. Riigilaevastiku

dokumendiplankide kasutamise korra määrab Riigilaevastiku peadirektor käskkirjaga.

Paragrahv 3 reguleerib Riigilaevastiku eelarvet. Riigilaevastikul oma eelarve, mille kinnitab,

muudab ja mille täitmist kontrollib kliimaminister. Säte on kooskõlas Vabariigi Valitsuse

seaduse § 49 lõike 1 punktiga 9.

Paragrahvis 4 sätestatakse asutuse asukoht. Riigilaevastiku ametlik asukoht on Tallinn.

Riigilaevastiku peamine asukoht on käesoleva määruse koostamise seisuga Tallinnas Hundipea

sadamas aadressil Lume tn 9, kuid kuna tegevus ulatub üle Eesti, töötavad ka asutuse töötajad

Eestis mitmes kohas. Paragrahv 4 näeb seega ette, et lisaks Riigilaevastiku asukoha

postiaadressile määrab peadirektor käskkirjaga ka mujal asuvate struktuuriüksuste asukohad

ning postiaadressid.

Paragrahvis 5 sätestatakse Riigilaevastiku koostöö Kliimaministeeriumiga. Riigilaevastiku

kõrgemalseisvaks valitsusasutuseks on Kliimaministeerium. Riigilaevastiku tegevust

koordineerib ja koostööd ministeeriumiga korraldab Kliimaministeeriumi kantsler või

valdkonna eest vastutav asekantsler (määruse eelnõu koostamise seisuga Kliimaministeeriumi

merenduse ja veekeskkonna asekantsler).

Kliimaministeeriumi põhimääruse § 12 punkti 2 kohaselt suunab ja koordineerib ministeeriumi

valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevust ning teeb ministrile ettepanekuid nende asjaajamise

ja töökorralduse kohta ministeeriumi kantsler.

Uue põhimäärusega annab minister lisaks volituse valdkonna eest vastutavale asekantslerile,

kes võib samuti koordineerida Riigilaevastiku tegevust ja korraldada Riigilaevastiku koostööd

Kliimaministeeriumiga. Asekantslerile sellise õiguse andmise puhul on tegemist erandiga

Kliimaministeeriumi põhimääruse § 12 punktist 2. Muudatus on vajalik, kuna Riigilaevastik

loodi merendusvaldkonna asekantsleri algatusel ning iga päev koordineerib riigilaevastiku

tegevust samuti merendusvaldkonna eest vastutav asekantsler. Kliimaministeeriumi

põhimääruse § 16 lõike 1 punkt 5 sätestab sealjuures, et asekantsler koordineerib ministri

volitusel oma pädevusse kuuluvates valdkondades ministeeriumi valitsemisalas olevate

riigiasutuste tööd.

Paragrahvi 6 kohaseltauditeerivad Riigilaevastikku Kliimaministeeriumi siseauditi osakond,

Riigikontroll ja teised selleks volitatud asutused. Kliimaministeeriumi põhimääruse § 22 lõike 2

punkti 18 järgi on ministeeriumi siseauditi osakonna põhiülesanded muu hulgas ka

ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste sisekontrolli, aruandluse ja tegevuse

tulemuslikkuse kohta sõltumatu hinnangu andmine ning kehtestatud nõuete täitmise ning

ressursside kasutamise seaduslikkuse, säästlikkuse, tõhususe ja mõjususe kohta õigeaegse ja

objektiivse teabe tagamine.

Riigilaevastiku tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teeb järelevalvet kliimaminister.

Teenistuslikku järelevalvet reguleerib Vabariigi Valitsuse seadus.

Eelnõu 2. peatükk koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu teine peatükk kajastab Riigilaevastiku

tegevusvaldkonda, ülesandeid ja osutatavaid tasulisi teenuseid.

3

Paragrahv 7 sätestab Riigilaevastiku peamised tegevusvaldkonnad. Riigilaevastiku peamine

tegevusvaldkond on põhimääruse ning teiste õigusaktidega sätestatud ulatuses tema pädevuses

olevate ülesannete täitmine riigi veesõidukite, välja arvatud Kaitseväe ja Kaitseliidu

veesõidukite registris olevad veesõidukid, ja navigatsioonimärgistuse haldamisel ning

lootsiteenuse osutamisel.

Võrreldes kehtiva põhimäärusega olulisi muudatusi Riigilaevastiku ülesannetes ei tehta.

Ujuvmärgistuse haldamise asemel on tegevusvaldkonnana sätestatud navigatsioonimärgistuse

haldamine laiemalt, kuna põhimääruse § 8 on Riigilaevastiku ülesannete alla lisatud

püsimärkide tuledega seotud ülesanne. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 2. detsembri

2002. a määruse nr 18 „Navigatsioonimärgistuse kavandamise, rajamise, rekonstrueerimise,

paigaldamise, järelevalve ja märgistusest teavitamise nõuded ning kord” (edaspidi

navigatsioonimärgistuse määrus) § 2 kohaselt jaguneb navigatsioonimärgistus

püsimärgistuseks, mis koosneb statsionaarsetest rajatistest (tuletornid, tulepaagid ja

päevamärgid), ja ujuvmärgistuseks, mis paigaldatakse veeteedele ja navigatsiooniohtude

tähistamiseks (tulepoid, poid ja toodrid).

Paragrahvis 8 on võrreldes kehtiva põhimäärusega täiendatud Riigilaevastiku ülesannete

loetelu.

Riigilaevastiku üheks põhiülesandeks (§ 8 lõike 1 punktid 1–3) on võimaldada

Keskkonnaametil, Politsei- ja Piirivalveametil, Päästeametil ja Transpordiametil nende veealal

täidetavate ülesannete täitmiseks kasutada Riigilaevastiku hallatavaid veesõidukeid, osutada

nende veesõidukite tehnilise juhtimise teenust ning arendada neid üleriigiliselt ja hankida

koostöös nimetatud asutustega. Neid ülesandeid muudetud ei ole, sätetes on tehtud vaid

täpsustused.

Paragrahvi 8 lõike 1 punktis 1 on võrreldes kehtiva põhimäärusega täpsustatud, et

Riigilaevastiku ülesanne võimaldada teistele asutustele veesõidukeid laieneb vaid nendele

veesõidukitele, mida Riigilaevastik haldab.

Paragrahvi 8 lõike 1 punktis 2 on võrreldes kehtiva põhimäärusega täpsustatud, et meeskonna

juhtimise teenust osutab Riigilaevastik vaid kokkuleppel eelnimetatud asutustega. Praegu

pakub Riigilaevastik Keskkonnaametile, Politsei- ja Piirivalveametile ning Päästeametile vaid

veesõidukite tehnilise haldamise teenust, kuna Riigilaevastik neid veesõidukeid oma

meeskondadega ei mehita. Nimetatud asutuste ametnikud on saanud väljaõppe ja on pädevad

veesõidukitega sõitmiseks ning seega Riigilaevastikult meeskonna juhtimise teenust nad ei

vaja.

Paragrahvi 8 lõike 1 punktis 3 on täpsustatud, et veesõidukeid arendatakse üleriigiliselt,

hangitakse ja nende kasutamist planeeritakse vajaduse korral koostöös lisaks § 9 lõike 1

punktis 1 nimetatud asutustele ka muude asutustega. Täpsustus on vajalik, kui Riigilaevastiku

laevadele planeeritakse võimalusi, mis on seotud muude, kui § 8 lõike 1 punktis 1 nimetatud

asutuste tegevustega.

Võrreldes kehtiva põhimäärusega on lisatud uus säte (§ 8 lõike 1 punkt 4), et Riigilaevastiku

ülesanne on anda riigile kuuluvad parvlaevad, mille suhtes Riigilaevastik täidab riigivara

valitsema volitatud asutuse3 ülesandeid, avaliku teenindamise kohustuse alusel liinivedu

3 Riigivara valitsemist reguleerib riigivara seadus. Riigivaraseaduse § 4 lõike järgi on riigivara valitsejaks ministeerium.

Riigilaevastik haldab volitatud asutusena Kliimaministeeriumi valitsemisel olevat riigivara. Sama seaduse § 1 lõike 3 järgi

kuulub aga riigivara riigile. Riigilaevastik haldab praegu üheksat kinnisasja, riigile kuuluvaid väikesaartega ühendust pidavaid

4

teostavale vedajale kasutusse. Samuti on ülesanne nende parvlaevade üleriigiline arendamine

ja hankimine koostöös liinivedu korraldava pädeva asutuse ja Kliimaministeeriumiga.

Ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 19 lõike 1 kohaselt korraldab avaliku teenindamise lepingu

alusel liinivedu pädev asutus. Pädev asutus on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

sõitjateveol riigisiseses parvlaevaliikluses, veeliikluses sõiduki ja selle haagise veol. Avaliku

teenindamise kohustuse saab vedajale panna lepinguga või haldusaktiga.

Kliimaministeeriumi põhimääruse § 6 kohaselt on ministeeriumi valitsemisalas ka riigile

kuuluva veesõidukipargi (välja arvatud Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevad

veesõidukid) arendamine. Seetõttu teeb Riigilaevastik parvlaevade arendamisel ja hankimisel

koostööd ka Kliimaministeeriumiga.

Riigilaevastik täidab riigivara valitsema volitatud asutuse ülesandeid kõigi riigile kuuluvate

väikesaartega ühendust pidavate parvlaevade puhul. Praegu on neid seitse: parvlaevad Ormsö,

Kihnu Virve, Soela, Wrangö, Koidula ja Abro ning reisikatamaraan Runö. ÜTSi § 7 kohaselt

ja kooskõlas sama seaduse §-ga 2 käsitatakse neid ühissõidukitena.

Riigilaevastiku ülesanne on ka lootsiteenuse osutamine (§ 8 lõike 1 punkt 5).

Meresõiduohutuse seaduse § 56 lõike 1 järgi osutab lootsiteenust Riigilaevastik. Seda ülesannet

uue põhimäärusega muudetud ei ole.

Paragrahvi 8 lõike 1 punktis 6 täpsustatakse, et jäämurdetöid teostab Riigilaevastik

õigusaktides sätestatud ulatuses. Jäämurdetööde tegemist reguleerib majandus- ja

kommunikatsiooniministri 23. detsembri 2003. a määrus nr 265 „Jäämurdetööde kord”.

Nimetatud määruse § 4 lõike 1 kohaselt korraldab jäämurdetöid Transpordiamet. Jäämurdetöid

teeb Riigilaevastiku hallatavate laevadega aga Riigilaevastik, tehes selleks koostööd

Transpordiametiga.

Paragrahvi 8 lõike 1 punktis 7 täpsustatakse asutuse navigatsioonimärgistusega seotud

ülesandeid. Kehtivas põhimääruses on Riigilaevastiku ülesandeks vaid ujuvmärgistuse

haldamine ja arendamine. Punktis 7 on asutuse ülesandena üldkasutataval veeteel sätestatud

lisaks ujuvmärgistuse haldamisele püsimärkide tulede haldamine õigusaktides sätestatus

ulatuses. Navigatsioonimärgistuse haldamist reguleerib sealjuures täpsemalt MSOS ja

navigatsioonimärgistuse määrus.

Nagu eespool nimetatud, jaguneb navigatsioonimärgistus navigatsioonimärgistuse määruse

kohaselt püsimärgistuseks ja ujuvmärgistuseks. Püsimärgid kui rajatised on edasi

Transpordiameti hallata, kuid püsimärkidel olevaid tulesid haldab Riigilaevastik. Püsimärke,

mille tulesid Riigilaevastik korras hoiab, on praegu 122. Ujuvmärke on üldkasutatavatel

veeteedel (merealal ja laevatatavatel sisevetel) kokku 675.

Üldkasutatav veetee on veetee osa, mis asub väljaspool sadama akvatooriumi, ja selle

sissesõiduteed (MSOS § 2 punkt 10). Sadama sissesõidutee ja sadama navigatsioonimärgistuse

olemasolu ja nõuetele vastavuse tagab seega sadama pidaja ise.

parvlaevu ja 270 muud veesõidukit, sealhulgas jäämurdjat Tarmo, mitmeotstarbelist laeva EVA-316, hüdrograafialaeva Jakob

Prei, eri asutuste ülesannete täitmisel kasutatavaid patrull-laevu, mootorpaate, kaatreid, vesiskuutreid, hüdrokoptereid ja

hõljuklaevu.

5

Paragrahvi 8 punktis 8 nähakse asutuse uue ülesandena ette piiriveekogudel ujuvate

piirimärkide paigaldamine, hooldamine, haldamine ja arendamine. Piiriveekogu on riigipiiri

seaduse § 3 lõike 4 mõistes jõgi, järv või tehisveekogu, mida mööda kulgeb riigipiir.

Piiriveekogul tähistatakse riigipiir ujuvate piirimärkidega, talvel jääle ajutiselt paigaldatavate

piirimärkidega (RiPSi § 5 lõike 1 punkt 1). Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelisele

ajutisele kontrolljoonele paigaldatavate piirimärkide kuju, elemendid ja mõõtmed ning nende

paigaldamise kord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 24.09.2015 määrusega nr 95 (edaspidi

piirimärkide määrus). Kartograafilisel piirilõigul on piirimärk piiri pöördepunkti tähistav ujuv

piirimärk (piirimärkide määruse § 3 lõige 3). Ujuvad vahepiirimärgid paigaldatakse ajutise

kontrolljoone kulgemise katkematuks tähistamiseks piirilõikudele, millel ujuvate piirimärkide

vahekaugus ei võimalda ajutise kontrolljoone kulgemist ühemõtteliselt tähistada (piirimärkide

määruse § 3 lõige 4). Ujuvate piirimärkide ja ujuvate vahepiirimärkide puhul on tegemist

toodrite ja poidega ning nende konstruktsioon peab vastama navigatsioonimärgistuse määruses

sätestatud eriotstarbeliste märkide tunnustele (piirimärkide määruse § 4 lõiked 1 ja 2). Ujuvad

piirimärgid on kantud navigatsioonimärkide andmekogusse. Vastavaid märke on andmekogu

andmete põhjal praegu kokku 393.

Tegemist on ülesandega, mida varem täitis Transpordiamet ( ja Veeteede Amet), välja arvatud

Narva jõel, Politsei- ja Piirivalveameti taotlusel ametiabi korras. Kuna navigatsioonimärgistuse

haldamise ülesande võttis Riigilaevastik koos laevadega Transpordiametilt üle, antakse uue

põhimääruse alusel ka ujuvate piirimärkide haldamise ülesanne Riigilaevastikule. Piirimärkide

asukohad määratleb sealjuures Politsei- ja Piirivalveamet.

Paragrahvi 8 lõike 1 punktis 9 nähakse Riigilaevastiku uue ülesandena ette integreeritud

seireplatvormide võrgustiku arendamine. Seireplatvormide (või ka seirepoide) all on mõeldud

nn nutipoisid, mille arendamisega on Riigilaevastik juba tegelema asunud. Nutipoide

võrgustiku eesmärk on luua mere digitaalne kaksik Eesti merealal toimuva reaalajas

prognoosimiseks ja hindamiseks. Nutipoide võrgustik võimaldab seirata keskkonda ja panustab

meresõiduohutusse, tulevikus on soovi korral võimalik kasutada võrgustiku baastaristut

julgeoleku ja energeetikaga seotud võimaluste arendamiseks.

Paragrahvi 8 lõike 1 punktis 10 nähakse Riigilaevastiku ülesandena ette rohe-,

keskkonnahoidlike ja keskkonnakahju vältimisele suunatud ning uudsete tehnoloogiate

kasutuselevõtmine. Tegemist ei ole täiesti uue ülesandega, kuna kehtiva põhimääruse kohaselt

on asutuse arendusteenistuse ülesanne rohetehnoloogia lahenduste kasutuselevõtu

soodustamine. Seda ülesannet on laiendatud ka keskkonnahoidu panustavate tehnoloogiate

kasutuselevõtmise eesmärgiga. Siia kuuluvad nii rohelisi kütuseid kasutavate veesõidukite

jõuseadmed kui ka keskkonnakahju vältimisele suunatud seadmed, näiteks merepõhjas lebavate

keskkonnaohtlike laevavrakkide kütusest tühjakspumpamise seadmed.

Paragrahvi 8 lõike 1 punktis 11 nähakse Riigilaevastiku ülesandena ette satelliitidel

põhinevate asukoha määramissüsteemi diferentsiaalsüsteemide ja maapõhiste kesklaine

raadionavigatsioonisüsteemide hooldamine, haldamine ja arendamine. Nimetatud ülesande

andis Transpordiamet Riigilaevastikule üle koos kinnistutega, millel tugijaamad asuvad.

Raadiojaamad asuvad Hiiumaal Ristnas ja Narva-Jõesuus.

Paragrahvi 8 lõike 1 punkti 12 kohaselt on Riigilaevastiku ülesanne riigile kuuluvate

veesõidukite arengukava väljatöötamine. Ülesanne on seotud Kliimaministeeriumi

põhimääruse §-st 6 tuleneva riigile kuuluva veesõidukipargi (välja arvatud Kaitseväe ja

Kaitseliidu veesõidukite registris olevad veesõidukid) arendamise ülesandega.

6

Paragrahvi 8 lõike 1 punkti 13 kohaselt on Riigilaevastiku ülesanded asutuse peetavate

sadamate haldamine ja arendamine. Riigilaevastik on mitme sadama pidaja (Hundipea sadam,

Rohuneeme sadam, Väike-Turu sadam) ja täidab nendega seotud sadamaseaduses sätestatud

sadamapidaja ülesandeid.

Paragrahvi 8 lõike 1 punkti 14 kohaselt täidab Riigilaevastik ka muudest õigusaktidest

tulenevad ja ministeeriumi antud ülesandeid. Vabariigi Valitsuse 30. juuni 2022. a määruse

nr 65 „Otsingu- ja päästetööde tegemine Eesti päästepiirkonnas ning reostuse avastamise ja

likvideerimise kord Eesti merealal ja piiriveekogudel“ muudatusega, mis jõustus 16. märtsil

2024. a, nähakse ette, et Riigilaevastik osaleb otsingu- ja päästetöödel, mida juhib Politsei- ja

Piirivalveamet, ning reostustõrjes merel ja piiriveekogudel. Merereostustõrje korraldamist

juhib Kaitsevägi ja piiriveekogudel Politsei- ja Piirivalveamet. Täpsemad ülesanded on esitatud

lennu- ja merepääste plaanis, merereostustõrje plaanis ja piiriveekogu reostustõrjeplaanis. Kuna

§ 8 punktis 14 viidatakse õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisele, siis on määrusest välja

jäetud kehtivas põhimääruses olev merel otsingu- ja päästetöödel osalemise ülesanne, mis on

reguleeritud juba teiste õigusaktidega.

Paragrahvi 8 lõige 2 näeb ette, et Riigilaevastik võib osutada MSOSis ja selle alusel

kehtestatud korras tasulisi teenuseid. Võrreldes kehtiva põhimäärusega on täpsustatud, et

tasuliste teenuste osutamise õigus tuleneb MSOSist ning välja on jäetud eraldi tasuliste teenuste

nimekiri. MSOSi § 758 reguleerib Riigilaevastiku osutatavaid tasulisi teenuseid. MSOSi § 758

lõikes 1 on Riigilaevastiku pakutavate tasuliste teenuste nimekiri välja toodud. Kuna tasuliste

teenuste loetelu on sätestatud juba seaduses, siis puudub vajadus konkreetseid teenuseid

põhimääruses uuesti loetleda.

Eelnõu 3. peatükk koosneb kolmest paragrahvist ning selles sätestatakse Riigilaevastiku

juhtimise korraldus.

Paragrahvis 9 nähakse ette, etRiigilaevastikku esindab ja juhib peadirektor, kellele alluvad

teenistuse direktorid. Riigilaevastikus on neli teenistust: arendusteenistus, lootsinduse

teenistus, planeerimise ja tehnilise halduse teenistus ning tugiteenuste teenistus. Võrreldes

kehtiva põhimäärusega muudatusi ei tehta, kuid täpsustusena pole teenistuse direktorite arv

konkreetses sättes enam eraldi välja toodud, kuna selleks puudub vajadus.

Paragrahvi 10 lõikes 1 on nimetatud peadirektori õigused ja kohustused. Võrreldes kehtiva

põhimäärusega jäävad sätted suuremas osas samaks. Edaspidi esitab Riigilaevastiku

peadirektor kliimaministrile ettepanekuid Riigilaevastiku töökohtade koosseisu kinnitamiseks

(§ 10 lõike 1 punkt 5), lähtudes kliimaministri põhimääruse § 9 punktist 20, mis näeb ette, et

kliimaminister kinnitab ministeeriumi hallatavate riigiasutuste teenistuskohtade koosseisu.

Täiendusena on peadirektorile antud võimalus edasi volitada Riigilaevastiku töötajatega

töölepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine (§ 10 lõike 1 punkt 7). Riigilaevastiku

peadirektor tagab koos Riigilaevastiku sisekontrolli süsteemi rakendamisega ka Riigilaevastiku

siseaudiitori kutsetegevuse korraldamise, lähtudes valitsemisala siseauditeerimise sise-

eeskirjast (§ 10 lõike 1 punkt 10). Kliimaministeeriumi valitsemisala siseauditeerimise sise-

eeskiri kinnitati 5. veebruaril 2024. a ning sellest tuleb lähtuda kõikidel Kliimaministeeriumi

valitsemisala asutustel, sealhulgas Riigilaevastikul.

Paragrahvi 10 on lisatud lõige 2, kus sätestatakse, et peadirektori äraolekul täidab tema

ülesandeid peadirektori määratud teenistuse direktor. Selliselt on täpsustatud peadirektori

asendamise kord. Konkreetse asendamise korralduse kehtestab peadirektor.

7

Paragrahvis §-s 11 on nimetatud kõikidele teenistuse direktoritele kohalduvad põhiülesanded.

Kehtivas põhimääruses on nimetatud iga teenistuse direktori põhiülesanded eraldi, kui samas

iga teenistuse direktori vastutusalas ning vastutusalade kirjelduses esineb erinevusi teenistuse

ülesannete kirjeldusest, mis on samuti põhimääruses välja toodud. Määrusest on teenistuse

direktorite vastutusvaldkonnad vastuolude vältimiseks seega välja jäetud, lähtudes põhimõttest,

et direktor planeerib ja juhib teenistuse tegevust ja vastutab teenistuse ülesannete täitmise eest.

Teenistuste ülesanded on esitatud §-s 13.

Eelnõu peatükk 4 koosneb kahest paragrahvist.

Paragrahvis 12 reguleeritakse asutuse struktuuri. Kehtiva põhimääruse § 12 lõikeid 1–3 ei ole

muudetud. Asutuse struktuuriüksus on teenistus, mille koosseisu võivad kuuluda osakonnad ja

üksused. Asutuses on neli teenistust, mis jagunevad vajaduse korral üksusteks. Riigilaevastiku

struktuuri võib kuuluda töötaja, kes ei ole ühegi struktuuriüksuse koosseisus ning kes allub

vahetult peadirektorile. Praegu on peadirektori otsealluvuses kvaliteedijuht.

Uue sättena on § 12 lõikes 4 ette nähtud, et Riigilaevastiku peadirektor määrab töötaja, kes on

Riigilaevastiku peetava sadama sadamakapten. Riigilaevastik on mitme sadama pidaja

(Hundipea sadam, Rohuneeme sadam, Väike-Turu sadam). Sadamaseaduse § 10 lõike 1

kohaselt peab sadama pidaja määrama sadamale sadamakapteni. Sadama pidamine ei ole oma

olemuselt ühegi Riigilaevastiku teenistuse ülesandeks, mistõttu seda ühegi teenistuse

ülesandeks põhimäärusega ei panda.

Paragrahvis 12 lõikes 5 nähakse ette, et struktuuriüksuse ja peadirektorile otsealluva töötaja

ülesanded, õigused ja vastutus ja alluvus sätestatakse peadirektori käskkirjas, töölepingus või

ametijuhendis. Sätet on täpsustatud teiste asutuste põhimääruste eeskujul.

Paragrahvis 13 on võrreldes kehtiva põhimäärusega täiendatud Riigilaevastiku teenistuste

põhiülesannete loetelu. Riigilaevastik täidab oma ülesandeid teenistuste kaudu.

Paragrahvi 13 lõike 1 kohaselt on arendusteenistuse ülesanded veesõidukite soetamine ja

nende moderniseerimise korraldamine. Võrreldes kehtiva põhimäärusega ei ole ülesanded

muutunud, kuid sõnastust on lühendatud ja sõnakordustest loobutud. Samuti täidab

arendusteenistus Riigilaevastiku ülesandeid, mis on seotud rohe-, keskkonnahoidlike ja

keskkonnakahju vältimisele suunatud ning uudsete tehnoloogiate kasutusele võtmisega ja

integreeritud seireplatvormide võrgustiku arendamisega. Lisaks on teenistuse ülesanne riigile

kuuluvate veesõidukite arengukava väljatöötamine.

Paragrahvi 13 lõikes 2 on nimetatud lootsinduse teenistuse põhiülesanded. Need on

lootsiteenuse osutamine ja arendamine ning lootside, operaatorite ja lootse transportivate

autojuhtide töö korraldamine. Võrreldes kehtiva põhimäärusega ei ole teenistuse ülesanded

muutunud, kuid sättes on loobutud ülesannete nimetamisest, mis kuuluvad üldiste

töökorralduslike ülesannete hulka, näiteks lootsinduse teenistuse töötajate töögraafikute

planeerimine.

Paragrahvi 13 lõikes 3 on nimetatud planeerimise ja tehnilise halduse teenistuse

põhiülesanded. Teenistuse ülesanded on üldjoontes seotud kahe valdkonnaga – veesõidukid

ning navigatsioonimärgistus.

8

Teenistuse ülesanded on osutada Riigilaevastiku veesõidukite haldamise ja tehnilise juhtimise

teenust, tagada veesõidukite kütusega varustamine ja planeerida veesõidukite paiknemist. Kui

tegemist on veesõidukitega, mida mehitab Riigilaevastik, on teenistuse ülesanne laevad

laevapere liikmetega mehitada ning korraldada ja planeerida laevapere liikmete töö. Praegu on

nendeks laevad, mis tulid Riigilaevastikule üle Transpordiametist ning ASilt Eesti Loots, mis

on praeguseks likvideeritud. Teenistuse ülesanne on ka jäämurdetööde teostamine ehk

läbiviimine, mida tehakse jäämurdjaga Tarmo ja mitmeotstarbelise laevaga EVA-316, ning

veesõidukitega muudes õigusaktides sätestatud ülesannete täitmine, nagu eespool nimetatud

otsingu- ja päästetöödel ning reostustõrjes osalemine.

Teenistuse ülesanded on samuti navigatsioonimärgistuse ja ujuvate piirimärkide paigaldamine,

hooldamine, haldamine ja arendamine.

Uue ülesandena on lisandunud integreeritud seireplatvormide võrgustiku paigaldamine,

hooldamine ja haldamine ning Riigilaevastiku ülesannete täitmiseks vajalike, veesõidukitele

paigaldatud või paigaldatavate seadmete hooldamine ja haldamine. Eelkõige mõeldakse

viimaste all reostustõrje suutlikkust tagavaid seadmeid ja seadmeid, mida kasutatakse

keskkonnakahju vältimisele suunatud tegevusteks, nagu keskkonnaohtlike laevavrakkide

kütusest tühjakspumpamine.

Lisaks on teenistuse ülesanded satelliitidel põhinevate asukoha määramissüsteemi

diferentsiaalsüsteemide ja maapõhiste kesklaine raadionavigatsioonisüsteemide hooldamine,

haldamine ja arendamine.

Planeerimise ja tehnilise halduse teenistuse ülesannete seast jäetakse välja ülesanne korraldada

Riigilaevastiku teiste teenistuste logistilist ja tehnilist tuge, kuna see on kaetud veesõidukite

haldamise ülesandega. Maismaatransporti korraldab samas lootsidele lootsinduse teenistus ja

asutuste teistele töötajatele tugiteenuste teenistus.

Samuti on teenistuse ülesannete hulgast välja jäetud lootside logistika ja tellimuste

korraldamine, kuna tegemist on lootsinduse teenistuse ülesandega ja see sisaldub lootsinduse

teenistuse ülesannete hulka kuuluvas lootsiteenuse osutamise koordineerimise ülesandes.

Paragrahvi 13 lõikes 4 on nimetatud tugiteenuste teenistuse põhiülesanded. Lõike punktid 1

kuni 6 on kehtivast põhimäärusest muutmata kujul üle võetud. Tugiteenuste teenistus tagab

asutuse töö toimimise, toetades seda dokumendihalduse, arhiivinduse,

kommunikatsioonitegevuse korraldamise, õigustoega, hangete korraldamise, finantsjuhtimise,

varahalduse ja personalitöö valdkondades.

Teenistuse ülesandena on lisandunud vaid IT-süsteemide toimimise korraldamine (punkt 7).

Tegemist on ülesandega, mis kehtivas põhimääruses kuulus tugiteenuste teenistuse direktori

vastutusalasse, kuid ei olnud samas tugiteenuste teenistuse enda ülesandena nimetatud.

Eelnõu 5. peatükk koosneb ühest paragrahvist (§ 15), milles sätestatakse Riigilaevastiku

ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei kasutata uusi termineid.

9

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul puudub seos Euroopa Liidu õigusega.

6. Määruse mõjud

Määrusel on mõju riigiasutuste töö korraldusele.

Määrusel puuduvad sotsiaalsed mõjud, mõjud majandusele, keskkonnale ja regionaalarengule

ning riigi julgeolekule ja välissuhetele.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste asutuste korraldusele

Määrusel on peamine mõju Riigilaevastikule, kuna põhimääruse tasandil loetletakse täpselt

asutuse põhiülesanded ja täpsustatakse struktuuriüksuste ülesandeid. Samas ei eelda

põhimääruse kehtestamine asutustes lisatööd ega sisedokumentide muutmist. Asutus juba

täidab talle uues põhimääruses nimetatud ülesandeid.

7. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse tegevused,

eeldatavad kulud ja tulud

Määruse muudatustega ei kaasne Riigilaevastikule lisakulusid ega lisatöö vajadust, kuna asutus

on juba asunud täitma või planeerinud täita ülesandeid, mida uues põhimääruses nimetatakse.

8. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Kaitseministeeriumile,

Siseministeeriumile ja Riigikantseleile eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ning arvamuse

avaldamiseks Eesti Laevaomanike Liidule, Logistika ja Sadamate Liidule ning Eesti Linnade

ja Valdade Liidule. Eelnõu saadetakse teadmiseks Riigilaevastikule, Transpordiametile ja

Keskkonnaametile.