Keskkonnaministri 29.05.2019 määruse nr 19 „Õli sisaldavate jäätmete jäätmeteks oleku lakkamise kriteeriumid“ muutmine

EELNÕU

XX.XX.XXXX

KLIIMAMINISTER

MÄÄRUS

Tallinn ………………..2024 a. nr…

Keskkonnaministri 29.05.2019 määruse nr

19 „Õli sisaldavate jäätmete jäätmeteks

oleku lakkamise kriteeriumid“ muutmine

Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 21 lõike 2 ja toote nõuetele vastavuse seaduse § 5 lõike 4

alusel.

Keskkonnaministri 29.05.2019 määruses „Õli sisaldavate jäätmete jäätmeteks oleku lakkamise

kriteeriumid“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 9 teksti täiendatakse pärast sõna „tootmisel“ sõnadega „lisades kütusekomponenti

vedelkütuse hulka mitte rohkem kui 3% ulatuses vedelkütuse massist“;

2) määruse lisa 1 „Õli sisaldavate jäätmete loend“ asendatakse uue lisaga (lisatud);

3) määruse lisa 2 „Kütusekomponendi kvaliteedinäitajad“ kehtestatakse uues sõnastuses

(lisatud);

4) määruse normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt:

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest

eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT L 241, 17.09.2015,

lk 1–15).“.

Kristen Michal

Kliimaminister Keit Kasemets

Kantsler

Lisa 1. Õli sisaldavate jäätmete loend

Lisa 2. Kütusekomponendi kvaliteedinäitaja

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802 / [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

Rahandusministeerium

Maksu- ja Tolliamet

12.07.2024 nr 1-4/24/3433

Keskkonnaministri 29. mai 2019. a määruse nr 19

"Õli sisaldavate jäätmete jäätmeteks oleku lakkamise

kriteeriumid" muutmise eelnõu esitamine

kooskõlastamiseks

Kliimaministeerium esitab kooskõlastamiseks keskkonnaministri 29. mai 2019. a määruse nr 19

„Õli sisaldavate jäätmete jäätmeteks oleku lakkamise kriteeriumid“ muutmise eelnõu koos

seletuskirjaga. Palume tagasisidet 10 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

kliimaminister

Lisad: 1. Määruse eelnõu

2. Eelnõu seletuskiri

3. Määruse lisa 1 Õli sisaldavate jäätmete loend

4. Määruse lisa 2 Kütusekomponendi kvaliteedinäitajad

Teadmiseks: Keskkonnaamet, Päästeamet, Eesti Ringmajandusettevõtete Liit, Eesti

Keemiatööstuse Liit, Eesti Transpordikütuste Ühing, AS Green Marine, OÜ Portlif Grupp, AS

Eesti Diisel

Kelli Seppel, 5474 0407

[email protected]

Kliimaministri määruse „Keskkonnaministri 29.05.2019. a määruse nr 19 „Õli

sisaldavate jäätmete jäätmeteks oleku lakkamise kriteeriumid“ muutmine“ eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 21 lõike 2 ja toote nõuetele vastavuse seaduse § 5

lõike 4 alusel.

1.1. Sisukokkuvõte

Määrusega muudetakse keskkonnaministri 29. mai 2019. a määruse nr 19 „Õli sisaldavate

jäätmete jäätmeteks oleku lakkamise kriteeriumid“ (edaspidi määrus 19) lisa 2, milles on

esitatud kvaliteedinäitajad, millele peab vastama õli sisaldavatest jäätmetest toodetud

kütusekomponent selleks, et see vastaks jäätmestaatuse lakkamise nõuetele.

Eelnõukohase määrusega seatakse piirang kütuskomponendi kasutamisele vedelkütuse

lisandina ja viiakse määruse lisas 2 kirjeldatud kriteeriumid kooskõlla kütusekomponendi

kasutajate ning teistes Euroopa Liidu liikmesriikides kehtestatud nõuetega.

Eelnõu sisaldab ka ilmse ebatäpsuse parandamist, mis ei muuda kehtivaid põhimõtteid.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna nõunik Kelli

Seppel ([email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi tegi

Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Käthlin Raudla

([email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud

Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre

([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõukohase määrusega muudetakse

määrust nr 19, mis on avaldatud Riigi Teatajas avaldamismärkega RT I, 31.05.2019, 4.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõukohase määruse eesmärk on edendada ja hõlbustada erinevate õli sisaldavate jäätmete

taaskasutust ning neist valmistatud toote kasutamist, seades kriteeriumid, millele vastates ei

ohusta toote kasutamine keskkonda ega inimese tervist.

Eelnõu koosneb neljast punktist.

Punktiga 1 muudetakse määruse § 9 tekst ja esitatakse see järgmises sõnastuses:

„Kütusekomponenti kasutatakse lisandina vedelkütuste tootmisel, lisades kütusekomponenti

vedelkütuse hulka mitte rohkem kui 3% ulatuses vedelkütuse massist.“

Muudatusega sätestatakse piirnorm, millest rohkem ei ole lubatud kütusekomponenti

vedelkütuste tootmisel vedelkütuse hulka lisada. See tagab, et kütuskomponendi lisamine ei

muuda olulisel määral kütuse omadusi ja kütusena kasutatakse vaid vedelkütuste kohta

esitatavatele keskkonnanõuetele vastavaid kütuseid. Eestis seni õli sisaldavatest jäätmetest

kütusekomponenti tootvate jäätmekäitlejate praktika kohaselt müüakse jäätmete

taaskasutustoimingu tulemusel valminud kütusekomponent rahvusvaheliselt tegutsevate

kütusemaaklerite vahendusel edasi, et kasutada seda väheses koguses (praktikas üldiselt alla

1% valmistoodangu kogusest) lisandina vedelkütuste tootmisel. Piirnormi seadmine 3%-le

tagab, et kütusekomponenti ei kasutata iseseisva kütusena ega nii suures mahus, et see võiks

ülemäära mõjutada vedelkütuse omadusi. Kütusekomponendi kasutajate praktika näitab, et

soovitud näitajatega kütuse saamiseks lisatakse põlevkiviõlile või toornaftast toodetud kütusele

jäätmetest toodetud kütusekomponenti keskmiselt 0,1–3% ulatuses põlevkiviõli või toornaftast

toodetud kütuse mahust.

Punktiga 2 asendatakse määruse nr 19 lisa 1 „Õli sisaldavate jäätmete loend“. Kehtiva määruse

lisa 1 pealkirjas on ekslikult sees sõna „kehtestamine“. Lisa 1 vahetatakse korrektselt

vormistatud lisa 1 vastu.

Punktiga 3 kehtestatakse määruse nr 19 lisa 2 „Kütusekomponendi kvaliteedinäitajad“ uues

sõnastuses.

Lisas 2 muudetakse järgmisi kütusekomponendi kvaliteedinäitajaid:

Näitaja Katsemeetod Kehtiv nõue Muudetud nõue

Leekpunkt ˚C EN ISO 2719

ISO 3679

ASTM D 93

≥ 35 > 25

Veesisaldus,

massi%

ISO 3733 ≤ 1,0 ≤ 2,0

Tuhasisaldus,

massi%

EN ISO 6245 ≤ 0,15 < 0,25

Nikkel, mg/kg IP501, IP592 < 5 < 20

Määruse nr 19 eesmärk on toetada õli sisaldavate jäätmete taaskasutusse võtmist ning

vähendada esmase tooraine kasutamist kütuste tootmises. Õli sisaldavad jäätmed on olemuselt

naftasaadused või põlevkiviõli ning pärast nõuetekohast töötlemist sobivad kasutamiseks koos

kütustega. Nõuetekohane töötlus on oluline, kuna jäätmete päritolu ja koostis võivad olla

erinevad, mistõttu jäätmed võivad sisaldada erinevaid ohtlikke aineid.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008 a direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb

jäätmeid (jäätmedirektiiv), artiklis 6 ei käsitleta ringlussevõtu või muu taaskasutustoimingu

läbinud jäätmeid jäätmetena, kui need vastavad samal ajal järgmistele tingimustele:

• asja kasutatakse tavapäraselt kindlal otstarbel;

• asjale on olemas kindel turg või selle järele on nõudmine;

• asi vastab konkreetseks otstarbeks ettenähtud tehnilistele nõuetele,

õigusnormidele ja tootestandardile;

• asja kasutamine ei avalda negatiivset mõju keskkonnale ega inimese tervisele.

Jäätmete taaskasutamine kasulikul otstarbel on oluline, sest need asendavad teisi materjale /

esmaseid tooraineid / materjale (nt kütust), mille tootmiseks kasutatakse muidu

loodusressursse. Jäätmete tootena kasutusele võtmine vähendab vajadust esmase tooraine

kaevandamise järele ja ohtlike jäätmete kõrvaldamist ladestamise ja põletamise teel. Jäätmete

taaskasutamine kütusekomponendina peab olema eelistatud võrreldes jäätmete põletamisena

jäätmepõletustehases. Jäätmepõletustehases põletamise puhuks ei ole õli sisaldavatele

jäätmetele kvaliteedinõudeid seatud.

Komisjoni 23. märtsi 2019. a teates TRIS/(2019) 00807 esitatud tähelepanekutes viidatakse, et

õli sisaldavatest jäätmetest toodetud toote puhul, olgu see kütusekomponent või puhas kütteõli,

peab saasteainete lähteainete sisaldus olema jäätmeteks lakanud tootes sama või väiksem kui

keskmises värskes kütteõlis, mida jäätmeteks olemast lakanud kütusega asendatakse.

Määruse nr 19 alusel toodetav kütusekomponent ei ole ette nähtud omaette tootena

kasutamiseks, vaid seda lisatakse kütuse tootmisel teistele kütteõlidele kuni 3% ulatuses

vedelkütuse massist.

Määruse nõuete muutmisel võeti aluseks Eesti Maaülikooli Tehnikainstituudi teadlaste1 ja

Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste2 koostatud eksperthinnangud kehtiva määruse nõuete

tehnilise teostatavuse kohta ja Keskkonnaameti 2023. aasta kevadel võetud laevakütuste

proovide ja nende OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse tehtud laborianalüüside tulemusi.

Määruse alusel kütusekomponendi tootmiseks kasutavad jäätmekäitlejad erinevaid õli

sisaldavaid jäätmeid. Nende hulgas suures koguses õli sisaldavat pilsivett.

Kütusekomponendi kasutajad on raske kütteõli transiittarne ettevõtted, kes teevad

kütusekomponendi proovidele turunõuetele vastavad kvaliteedianalüüsid, et tagada

kütusekomponenti kasutades toodetava kütuse vastavus rahvusvaheliselt tunnustatud

standarditele.

Järgnevalt esitatakse muudatuste põhjendused muudetava näitaja kaupa:

Leekpunkt

Leekpunkt on madalaim temperatuur, mille juures põlevvedeliku pinnalt eraldunud gaas

hapniku saadavusel lahtise leegiga kokku puutudes süttib. Keskkonnaministri 22. detsembri

2016. a määruse nr 73 „Vedelkütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded, biokütuste

säästlikkuse kriteeriumid, vedelkütuste keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise kord

ning biokütuste ja vedelate biokütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste

vähenemise määramise metoodika“ lisas 6 esitatud kerge kütteõli keskkonnanõuded seavad

leekpunkti minimaalseks väärtuseks kerges kütteõlis 35 °C ja sama määruse lisas 7 seatakse

raske küttõli leekpunkti minimaalseks väärtuseks samuti 35 °C. Sama määruse lisas 4

„Laevakütusena kasutamiseks turustatavate kütuste keskkonnanõuded“ on leekpunkti

minimaalseks normiks DMX kütuse puhul 43,0 ning DMA, DMB ning DMZ kütuse puhul

60 °C. Kehtiva määruse nr 19 lisas on leekpunkti minimaalseks väärtuseks 35 °C.

Selgunud on, et kuna õli sisaldavad jäätmed on väga erinevate omadustega ja sisaldavad sageli

madalama leekpunktiga õlisid kui toornafta, ei ole võimalik kogutud jäätmetest toodetud

kütusekomponendi puhul saavutada kütteõliga samaväärse leekpunktiga toodet. Sellise

piirangu seadmine mõjutab suuresti õli sisaldavate jäätmete taaskasutamise kogust. Arvestades,

et määruse nr 19 alusel toodetud kütusekomponenti ei kasutata iseseisva kütusena, vaid seda

lisatakse toornaftast toodetud kütusele, on selline nõudmine kujunenud ebapraktiliseks.

Lõpptoote leekpunkti määrab kütusekomponendi kasutaja, kes kütusekomponenti raskele

kütteõlile lisab. Raskest kütteõlist toodetava kütuse tootjad soovivad kasutada madalama

leekpunktiga kütusekomponenti, et saavutada lõpptootes soovitud omadusi. See tähendab, et

madalama leekpunktiga kütusekomponendi lisamisel kõrgema leekpunktiga kütteõlile või

laevakütusele, saavutatakse lõpptootes kõigile nõuetele vastav leekpunkt. Kütusetootjad

kasutavad kütteõlile lisamiseks sobiva koguse kütusekomponendi arvutamiseks erinevaid

mooduseid, mille alusel selgitatakse välja parimate omadustega küttesegu saavutamiseks

vajaliku kütuskomponendi kogus. Kütusekomponent leekpunktiga 25 °C ei kujuta ohtu

keskkonnale ega inimese tervisele. Eesti Maaülikooli Tehnikainstituudi teadlaste koostatud

eksperthinnangu3 kohaselt piisab 50 tonnile kütusekomponendile leekpunktiga 15 °C 15 tonni

1 „Eesti Maaülikooli Tehnikainstituudi eksperthinnang õli sisaldavate jäätmete lakkamise määruse muutmiseks“ Koostanud Kikas, T., PhD, Ritslaid, K., MSc, Viisimaa, M., Tartu, 2022. 2 „Jäätme lakkamise kriteeriumid õli sisaldavate jäätmete töötlemisel“ Ekspertarvamus, Riisalu, H., PhD, Kohtla- Järve, 2022. 3 „Eesti Maaülikooli Tehnikainstituudi eksperthinnang õli sisaldavate jäätmete lakkamise määruse muutmiseks“ Koostanud Kikas, T., PhD, Ritslaid, K., MSc, Viisimaa, M. 23.02.2022, Tartu.

raske kütteõli leekpunktiga 101 °C lisamisest, et saavutada küttesegu leekpuntiga 35 °C.4

Praktikas lisatakse kütusekomponenti raskele kütteõlile kuni 2% ulatuses kütteõli kogusest, mis

tähendab, et valmis vedelkütuse leekpunkt vastab nõuetele suure varuga.

Veesisaldus

Õli sisaldavatest jäätmetest kütusekomponenti tootvad ettevõtted käitlevad põhitegevusena

laevadelt vastuvõetud pilsivett, naftatankerite tankide pesuvett ja õliseguseid setteid ning

jäätmekäitlejatelt vastuvõetud kasutatud määrde- ja mootoriõlisid. Sisendmaterjalina

kasutatavad jäätmed sisaldavad suures koguses vett, mis tootmisprotsessi käigus

dekanteerimise ja separeerimise käigus jäätmetest eraldatakse ja biopuhastisse suunatakse. Õli

sisaldavate jäätmete päritolu ja töötlustehnoloogia tõttu jääb kütusekomponendi veesisaldus

jäätmekäitlejate praktikale tuginedes reeglina vahemikku 1-2%. Toornaftast ja põlevkivist

toodetud kütteõli puhul jääb veesisaldus tavaliselt alla 0,5%.

Selleks, et toota nõuetele vastavat vedelkütust, mille puhul on maksimaalne lubatud veesisaldus

1%, tuleks Eesti Maaülikooli Tehnikainstituudi ekspertide arvutuste kohaselt lisada 50 tonnile

kütusekomponendile veesisaldusega 3%5 lisada 65 tonni rasket kütteõli, mille veesisaldus on

0,5%, et saada nõuetele vastav, 1% veesisaldusega toode. Liiga suure veesisaldusega kütus võib

kasutuse käigus rikkuda seadmete mootoreid ja seega määrab juba turu nõudlus, et liiga suure

veesisaldusega kütusekomponent tarbimisse ei jõuaks. 2% veesisaldus on kütusekomponendi

puhul kasutajale aktsepteeritav ning segatuna väiksema veesisaldusega kütuse hulka ei avalda

negatiivset mõju ei keskkonnale ega mootori toimimisele.

Tuhasisaldus

Kütuse tuhasisaldus on anorgaaniliste lisandite (tavaliselt liiva, nikli, alumiiniumi, räni,

naatriumi ja vanaadiumi) ehk mittepõleva materjali sisaldus kütuses. Vedelkütuses esinev tuhk

koosneb peamiselt metallorgaaniliste ühendite jääkidest lahuses ja vees lahustunud

mineraalsetest sooladest. Toornafta tuhasisaldus võib sõltuvalt leiukohast varieeruda

tuhandikest kuni 2%-ni. Kehtiva määruse nr 19 lisas 2 on kütusekomponendi maksimaalseks

tuhasisalduseks seatud 0,15% mahust. Eelnõu kohaselt muudetakse piirnorm 0,2%-ni. Õli

sisaldavates jäätmetes on tuhasisaldus oluliselt suurem kui toornaftast toodetud kütuses.

Taaskasutustoimingute käigus vähendatakse olulisel määral jäätmete tuhasisaldust, kuid õli

sisaldavate jäätmete töötlemine nii, et taaskasutustoimingu tulemusel valminud

kütusekomponendi tuhasisaldus oleks võrdne toornaftast toodetud vedelkütusega või madalam

kui seni kehtinud piirnorm 0,1%, on tehniliselt raskesti teostatav ning põhjustaks

majanduslikult ebaproportsionaalselt suuri kulutusi ning sellise toimingu tagajärjel väheneks

olulisel määral taaskasutusse jõudva õli kogus. See omakorda suurendaks jäätmetena

põletamisele jõudvate jäätmete kogust. See aga on jäätmehierarhiat järgides vähem eelistatud

variant. Nagu ka leekpunkti puhul, ei muuda kõrgema tuhasisaldusega kütusekomponendi

lisamine vedelkütusele kütuse tuhasisaldust sellisel määral, et see võiks muutuda nõuetele

mittevastavaks või ohustada keskkonda või inimese tervist.

Samuti on asjakohane märkida, et näiteks Hispaania õli sisaldavate jäätmete jäätmeteks

lakkamise kriteeriumite puhul ei ole tuhasisaldusele piirnormi seatud ning Hollandi

kriteeriumite kohaselt peab tuhasisaldus olema madalam kui 0,5%. Piirnormi seadmine 0,2%

ei kujuta ohtu keskkonnale, kuid soodustab Eestis õlijäätmete taaskasutusse võtmist.

4 15 °C on Eesti jäätmekäitlejate praktika käigus saavutatud madalaim leekpunkt, mistõttu on arvutused tehtud 15 °C kohta. 5 3% on eesti jäätmekäitlejate praktika käigus saavutatud halvim näitaja, mistõttu tehti arvutused 3% veesisalduse kohta.

Nikkel

Nikkel on looduslikult esinev raskmetall, mille sisaldus toornaftas sõltub toornafta päritolust.

Keskkonnaamet võttis 2023. aasta kevad-suvel proove 16 Eesti sadamates hoiustatud

laevakütuse mahutist. Analüüside tulemustes varieerus nikli sisaldus vahemikus 8,5–40,3

mg/kg. Aritmeetiliseks keskmiseks oli 17,25 mg/kg. Vedelkütustele esitatavate

keskkonnanõuete puhul ei ole nikli sisaldusele nõudeid esitatud. Kehtiva määruse nr 19 lisas 2

on õli sisaldavatest jäätmetest toodetud kütusekomponendi niklisisaldusele seatud piirmääraks

< 5 mg/kg. Eesti jäätmekäitlejad on toonud välja, et sellise tulemuse saavutamine ei ole

olemasolevate seadmetega tehniliselt teostatav. Hispaanias on õlijäätmetest toodetava

laevakütuse jäätmeteks lakkamise kriteeriumites seatud nikli sisaldusele piirmääraks 45 mg/kg.

Eesti naaberriikides ei ole õli sisaldavate jäätmete puhul konkreetseid jäätmestaatuse lakkamise

kriteeriume seatud. Sellised riikidevahelised erinevused nõuetes mõjutavad konkurentsi, andes

eelise leebemate nõuetega riikide jäätmekäitlejatele. Eelnõu kohaselt seatakse

kütusekomponendi puhul nikli sisalduse maksimaalseks piirmääraks 20 mg/kg. 20 mg/kg on

Eesti jäätmekäitlejate kogemusele tuginedes praktikas saavutatav ning kütusekomponendi

kasutajale sobiv piirmäär. Selline piirmäär tagab keskkonna ja inimese tervise seisukohalt

piisava kaitse riikidevahelist konkurentsi piiramata.

Normitehniline märkus

Punktiga 4 lisatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/1535, millega

nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord

(ELT L 241, 17.09.2015, lk 1–15), andmed. Kui liikmesriigid võtavad vastu tehnilisi eeskirju,

peavad nad nende ametlikul avaldamisel lisama nimetatud direktiivi artikli 9 järgi nendesse või

nende juurde viite sellele direktiivile.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid

ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid. Nimetatud direktiivi artikkel 6 annab

liikmesriikidele võimaluse kehtestada riigisiseselt kriteeriumid, mille alusel jäätmed lakkavad

olemast jäätmed. Eelnõus ei ole vastuolusid teiste Euroopa Liidu õigusaktidega.

Määrusest teavitatakse Euroopa Komisjoni ja liikmesriike toote nõuetele vastavuse seaduse

§ 43 lõike 4, infoühiskonna teenuse seaduse § 31 lõike 5 ja majandustegevuse seadustiku

üldosa seaduse § 6 lõike 8 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2010. a määruse

nr 140 „Kavandatavast tehnilisest normist, infoühiskonna teenusele kehtestatavast nõudest ja

teenuse osutamise nõudest teavitamise kord ning teavitamist koordineeriva asutuse määramine“

alusel, millega on Eesti õigusesse üle võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL)

2015/1535.

4. Määruse muutmise mõju, rakendamiseks vajalikud kulutused ja rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse muutmine ei too endaga kaasa organisatsioonilisi muudatusi avalikus sektoris. 2024.

aastal on Eestis kaks ettevõtet, kes toodavad õli sisaldavatest jäätmetest kütusekomponenti.

Ettevõttel, kes toodab kütusekomponenti, peab olema jäätmeluba või keskkonnakompleksluba

ning seetõttu kontrollib järelevalveasutus igal juhul, et ettevõte täidaks oma

keskkonnakaitseloas märgitud tingimusi. Määruse lisas 2 esitatavate piirnormide muutmisel

suureneb õli sisaldavate jäätmete taaskasutusse võtmine ja väheneb vajadus õli sisaldavaid

jäätmeid jäätmetena põletada. Samuti väheneb vähesel määral kütuste tootmiseks esmase

tooraine kasutamine. Muudetud normid võimaldavad kütusekomponenti tootvatel ettevõtetel

oma tegevusega suuremat lisandväärtust toota, mis omakorda parandab ettevõtete

majanduslikku olukorda.

Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele

Halduskoormus kodanikele tervikuna ei muutu.

Halduskoormus ettevõtetele tervikuna ei muutu.

Töökoormus avalikule sektorile tervikuna ei muutu.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Eelnõukohase määruse rakendamisega ei kaasne riigile tegevust, kulusid ega tulusid. Määruse

rakendumisel on õli sisaldavaid jäätmeid käitlevatel ettevõtetel võimalik oma ettevõtte tulusid

suurendada, kui neil on võimalik toota nõuetele vastavat kütusekomponenti ning seda

koostööpartneritele tootena müüa.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras, kuna see tagab määruse kõige kiirema jõustumise. Määruse

muudatused ei vaja üleminekuaega.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile,

Rahandusministeeriumile ja Maksu- ja Tolliametile ning ettepanekute esitamiseks

Keskkonnaametile, Päästeametile, Eesti Jäätmekäitlejate Liidule, Eesti Keemiatööstuse

Liidule, Eesti Transpordikütuste Ühingule, aktsiaseltsile Green Marine, osaühingule Portlif

Grupp ja aktsiaseltsile Eesti Diisel eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.

Kuna eelnõukohane määrus sisaldab tehnilisi norme direktiivi 2015/1535/EÜ tähenduses,

esitatakse määrus kooskõlastamiseks Euroopa Komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

Keskkonnaministri 29.05.2019

määrus nr 19 „Õli sisaldavate jäätmete

jäätmeteks oleku lakkamise kriteeriumid“

Lisa 1

Õli sisaldavate jäätmete loend

Jäätmekood Jäätme nimetus

05 01 03* Mahutite põhjasetted

05 01 05* Lekkinud õli

13 01 05* Kloorimata emulsioonid

13 01 10* Mineraalipõhised kloorimata hüdraulikaõlid

13 01 11* Sünteetilised hüdraulikaõlid

13 01 13* Muud hüdraulikaõlid

13 02 05* Mineraalipõhised kloorimata mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid

13 02 06* Sünteetilised mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid

13 02 08* Muud mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid

13 03 07* Mineraalipõhised kloorimata isolatsiooni- ja soojusvahetusõlid

13 03 08* Sünteetilised isolatsiooni- ja soojusvahetusõlid

13 03 10* Muud isolatsiooni- ja soojusvahetusõlid

13 04 01* Siseveesõidukite pilsivesi

13 04 02* Sadamates laevadelt vastu võetud pilsivesi

13 04 03* Muude veesõidukite pilsivesi

13 05 02* Õlipüünisesetted

13 05 03* Õlikogurisetted

13 05 06* Õlipüünistes lahustatud õli

13 05 07* Õlipüünistes lahustatud õline vesi

13 07 01* Kütteõli ja diiselkütus

13 07 02* Bensiin

13 07 03* Muud kütused (sh küttesegud)

13 08 02* Muud emulsioonid

16 07 08* Õli sisaldavad jäätmed

19 02 07* Separeerimisel tekkinud õli ja kontsentraadid**

19 02 08* Ohtlikke aineid sisaldavad vedelad põlevjäätmed**

** on tekkinud tabelis esitatud jäätmete käitluse tulemusena

Keskkonnaministri 29.05.2019. a määrus nr 19

„Õli sisaldavate jäätmete jäätmeteks oleku

lakkamise kriteeriumid“

Lisa 2

Kütusekomponendi kvaliteedinäitajad

Näitaja Katsemeetod Nõue

Väävlisisaldus, massi % ISO 8754

ISO 14596

EN ISO 13032

EVS-EN ISO 20846

EVS-EN ISO 20884

EVS-EN ISO 8754

≤ 2.5

Vesiniksulfiid, mg/kg IP570 ≤ 2

Leekpunkt ͦ C EN ISO 2719

ASTM D 93

> 25

Veesisaldus, massi % ISO 3733

EVS-EN ISO 12937

≤ 2,0

Tuhasisaldus, massi % EN ISO 6245 < 0,25

PCB sisaldus, mg/kg** EN 12766 < 1

Raskmetallid, mg/kg

Elavhõbe, mg/kg IP 594

AAS

< 5

Plii, mg/kg IP592

IP501

ASTM D5185

AAS

< 25

Tsink, mg/KG IP592

IP501

ASTM D5185

ICP-OES, AAS

< 200

Vanaadium, mg/kg IP592

IP501

ASTM D5185

ICP-OES, AAS

< 150

Arseen, mg/kg IP592

ICP-OES, AAS

< 5

Kaadmium, mg/kg IP592

ICP-OES, AAS

< 5

Antimon, mg/kg IP592

ICP-OES, AAS

< 5

Kroom, mg/kg IP592

ASTM D5185

ICP-OES, AAS

< 5

Koobalt, mg/kg IP592

ASTM D5185

< 5

Vask, mg/kg IP592

ASTM D5185

ICP-OES, AAS

< 40

Mangaan, mg/kg IP592

ASTM D5185

ICP-OES, AAS

< 5

Nikkel, mg/kg IP592

IP501

ASTM D5185

ICP-OES, AAS

< 20

Tallium, mg/kg IP592

ICP-OES, AAS

< 5

Summaarsed orgaanilised

halogeeniidid

(väljendatud kloriidina),

mg/kg

ASTM D808

ASTM D4929

IP503

< 50

** PCB sisaldus loetakse nõuetele vastavaks, kui EN 12766 katsemeetodit kasutades saadakse

analüüsi tulemuseks „väiksem kui 1 mg/kg“.