Punktiga 5 täiendatakse paragrahvi 6 lõiget 2 punktiga 2¹, nähes ette, et abikõlblik on
võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu ja sellelt tasult makstavad riiklikud maksud ja
maksed“. Täiendus on vajalik, kuna mõningatel juhtudel on projektimeeskonna liikmetega
töösuhte loomiseks mõistlikum kasutada muid lepinguvorme (näiteks töövõtuleping).
Muudatus kehtestatakse tagasiulatuvalt, et võimaldada seda kohaldada II voorus, 2024. aastal
alustavatele projektidele.
Punktiga 65 täiendatakse paragrahvi 6 lõikega 4¹ teise lausega selliselt, et lõikes nimetatud
kulu oleks abikõlblik ka võlaõigusliku lepingu alusel makstava tasu korral. Täiendus on tingitud
eelnevatest muudatustest, kus nii raamatupidamisteenuse kui ka projektimeeskonna liikmete
tasu on lubatud katta ka võlaõigusliku lepingu alusel. Projektijuhtimise ja raamatupidamise
teenuse puhul ei tohi abikõlblik kulu ületada kümmet protsenti projekti abikõlblikest kuludest.
Muudatus kehtestatakse tagasiulatuvalt, et võimaldada seda kohaldada II voorus, 2024. aastal
alustavatele projektidele.
Punktidega 7 ja 8 muudetakse paragrahvi 9 lõikeid 3 ja 5 viimaks regulatsiooni kooskõlla
01.01.2024 jõustunud vähese tähtsusega abi andmist reguleeriva Euroopa Komisjoni määrusega
2023/2831.
Punktiga 9 täiendatakse paragrahvi 10 lõike 2 punkti 5, sätestades, et taotluses peab sisalduma
koostööpartneri kinnitus, et projekti käigus tekkivad intellektuaalomandi varalised õigused
jäävad taotlejale. Kehtivas määruses on intellektuaalomandi varaliste õiguste taotlejale jäämise
nõue kajastatud paragrahvi 17 lõike 2 punkti 9 alusel sõlmitavas koostöökokkuleppes.
Intellektuaalomandi varalisi õigusi puudutava kokkuleppe nõudmine osana
taotlusdokumentidest tuleneb vajadusest vältida lahkarvamusi pärast taotlusele positiivse
vastuse andmist, projekti elluviimise ajal ning pärast projekti lõppu.
Punktiga 10 muudetakse paragrahvi 14 lõigete 1 ja 2 sõnastust. Sõnastuse muudatusega
lühendatakse projekti maksimaalset kestust, mille puhul ei ole vaja esitada vahearuannet, vaid
esitatakse üksnes lõpparuanne. Lisaks kehtestatakse kuni kuus kuud kestvatele projektidele
lõpparuande esitamise kohustus ühe kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest
arvates. Varasem sõnastus võimaldas ainult lõpparuandega piirduda kuni 12 kuud kestvate
projektide korral.
Üle kuue kuu kestvate projektide puhul kehtestatakse aruandeperioodiks 3–6 kuud.
Aruandeperioodi sätestamine vahemikuna on tingitud projektide erinevast kestusest. Täpne
aruandeperioodi kestus ja tähtajad sätestatakse paragrahvi 14 lõike 3 alusel taotluse rahuldamise
otsuses. Muudatuse vajadus tuleneb varasemate voorude analüüsimise käigus selgunud
asjaolust, et senises määruses kehtestatud aruandluse sagedus ei võimalda saada projekti
elluviimise ajal piisavat infot projekti seisu kohta. Lisaks vähendatakse lõpparuande esitamise
tähtaega ühe kuuni projekti lõppemisest arvates.
Punktiga 11 muudetakse paragrahvi 15 lõike 5 teise lause sõnastust. Sõnastuse muudatusega
võimaldatakse kulude tõendamisega seotud dokumente esitada kuni lõpparuande esitamise
tähtpäevani, mis juhul ei kaasne ettemaksu tagastamise nõuet. Muudatus annab toetuse saajale
võimaluse dokumentide esmaseks tähtajaks esitamata jätmise korral viga parandada kuni
lõpparuande esitamise tähtpäevani.
Punktiga 12 muudetakse paragrahvi 17 lõike 2 punkti 5 sõnastust. Muudetakse perioodi
pikkust, mille jooksul peab toetuse saaja säilitama toetuse ja projektiga seonduvat
dokumentatsiooni ja materjale. Muudatusega ühtlustatakse dokumentide säilitamise tähtaja