Majandus- ja infotehnoloogiaministri 19. juuli 2023. a määruse nr 48 „Tööalase konkurentsivõime toetamine“ muutmine

02.07.2024

Majandus- ja infotehnoloogiaministri 19. juuli 2023. a määruse nr 48 „Tööalase

konkurentsivõime toetamine“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga muudetakse majandus- ja infotehnoloogiaministri 19. juuli 2023. a määrust nr 48

„Tööalase konkurentsivõime toetamineˮ.

Muudatuse eesmärk on viia määruses sisalduvad viited kooskõlla 1. jaanuaril 2024. a jõustunud

tööturumeetmete seadusega (edaspidi TöMS) ning Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a

määrusega nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–2029ˮ (edaspidi THP), muuta toetuse taotlemise

tingimusi, piirates sama taotleja poolt toetuse taotlemist või projekti elluviimisel partnerina

osalemist, samuti muudetakse ekspertide kaasamist.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööhõive

osakonna nõunikud Anna-Liina Väkram (tel 5911 5470, [email protected]) ja Heidi

Paabort (tel 5854 8258, [email protected]), sama osakonna tööturuteenuste juht Kristi

Suur (tel 5913 9212, [email protected]) ja õigusnõunik Ilona Säde (tel 5667 4014,

[email protected]), strateegiaosakonna struktuurivahendite nõunik Pille Penk (tel 5918

2214, [email protected]) ja välisvahendite õiguse nõunik Cyrsten Rohumaa (tel 631 3609,

[email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus ([email protected]).

Eelnõu toimetas keeleliselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööhõive osakonna

nõunik Heidi Paabort ([email protected]).

1.3 Märkused

Eelnõu on seotud 1. jaanuaril 2024. a jõustunud tööturumeetmete seadusega (RT I, 06.07.2023,

110) ja Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määrusega nr 90 „Tööhõiveprogramm

2024-2029“ (RT I, 03.05.2024, 2).

Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 16 punktist.

Eelnõu punktidega 1−3 asendatakse määruse § 4 lõikes 3, § 5 lõikes 17, lõike 18 punktis 1

viited kuni 31. detsembrini 2023 kehtinud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse sätetele viidetega

seda 1. jaanuarist 2024. a asendava TöMSi ja THP vastavatele sätetele. TöMSiga kaasajastati

ja korrastati tööturuteenuste osutamise õigusruum, kaotades dubleerimise ja muutes õigusruumi

selgemaks, kehtestades tööturuteenustega seonduva seaduses meetmete tasandil ning viies

teenuste täpsemad tingimused THPsse. Viidete muutmine ei too kaasa määrusega kehtestatud

tingimuste muutust, kuna viidatavate sätete sisu jääb samaks.

Eelnõu punktis 4 täpsustatakse määruse § 5 lõigete 21 ja 22 sõnastust, tuues välja, et

tööturustaatuse muutumisega seotud õigus teenusel osalemist jätkata on piiratud paragrahvi 4

lõike 1 punktides 1−4 nimetatud toetatud tegevustega. Täpsustus on vajalik õigusselguse

tagamiseks, kuna paragrahvi 4 lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevuses osalemist ei piirata

tööturustaatuse alusel, tegevuses on lubatud osaleda sihtrühma kuuluvatel isikutel olenemata

nende tööturustaatusest ja selle muutusest. Sama paragrahvi lõike 1 punktide 1−4 alusel on

projektis osalejatel õigus tööle või õppima asumisel jätkata tööturukoolitusel osalemist kuni

selle lõppemiseni ning kasutada psühholoogilise nõustamise, võlanõustamise või

tugiisikuteenust kuni neli kuud pärast tööle või õppesse asumist.

Eelnõu punktiga 5 täiendatakse määruse §-i 5 lõikega 23, milles täpsustatakse paragrahv 4

lõike 1 punkti 5 alusel toetatud tegevuses osalemise õigust. Sätte kohaselt on projekti

sihtrühmal, olenemata tööturustaatusest ja selle muutumisest projekti vältel, õigus osaleda

projekti raames läbiviidaval koolitusel, osaleda vajaduspõhiselt osutataval psühholoogilisel

nõustamisel, võlanõustamisel või kasutada tugiisikuteenust. Täiendav säte on vajalik määruse

tingimuste täpsustamiseks, andmaks selge suunise paragrahv 4 lõike 1 punkti 5 alusel toetatud

tegevuses osaleja puhul, kellel erinevalt teistest toetatud tegevustest puuduvad

tööturustaatusega seotud piirangud projekti raames teenusele sisenemisel ja seal osalemisel

ning neile ei laiene sama paragrahvi lõigetes 21 ja 22 toodud tingimused. Nii võib töötav naine

projekti sisenemisel alustada osalemist koolitusel ning töötuks jäädes jätkata sellel osalemist

samadel alusel. Samuti võib projekti sisenemisel hetkel töötu naine projekti vältel asuda tööle

ning jätkata projektis osalemist ning kasutada talle projekti raames osutatavaid teenuseid edasi

samadel alustel kui varem, st talle ei kohaldu lõikes 22 nimetatud piirang, mille kohaselt võib

tööle asunud inimene jätkata teenusel osalemist veel neli kuud.

Eelnõu punktiga 6 muudetakse määruse § 8 lõike 2 punktis 1 kehtestatud tegevuse toetuse

maksimaalset summat, vähendades seda 850 000 eurolt 500 000 eurole. Muudatuse jõustumise

ajal taotluseid vastu ei võeta ning taotlusvoor avatakse pärast määruse jõustumist. Esimene

taotlusvoor oli avatud 3.09.2023 –17.11.2023 ja selle raames oli võimalik taotleda toetust

projektidele kogueelarvega kuni 850 000 eurot, taotlusvooruga võeti kohustused üles kogu

eelarve ulatuses, mis meetme raames avatud taotlusvoorude kaudu vastavale tegevusele oli

kavandatud. Toetuse maksimaalse summa vähendamine on kavandatud eesmärgiga, et kui

tegevusele on tulevikus võimalik suunata täiendavaid eelarvevahendeid näiteks vabanevate

vahendite arvelt, on võimalik kuulutada välja täiendavaid taotlusvoore ja rahastada täiendavaid

projekte. Kuna täiendavaid vahendeid ei pruugi olla piisavalt, et avada voor suurtele

projektidele, siis eesmärk on toetada täiendavalt rohkemal arvul, aga väiksemamahulisi

projekte.

Eelnõu punktiga 7 täiendatakse määruse §-i 10 lõikega 11, milles täpsustakse, et määruse § 4

lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul ei või taotlejaks olla edaspidi kohaliku omavalitsuse

üksuse hallatav asutus. Samas saab kohaliku omavalitsuse üksuse hallatav asutus olla määruse

§ 4 lõike1 punktis 1 nimetatud tegevuses partner. Kuni vastava muudatuseni võivad kehtiva

määruse § 10 lg 1 p 3 järgi taotleja ja partner olla KOV üksus või selle asutus. Kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse (KoKS) järgi võivad vallal või linnal olla ametiasutused

(teostavad avalikku võimu), aga samuti hallatavad asutused (nt noortekeskused, kool vms, mis

ei teosta avalikku võimu). Kuna määrus ei piira asutuse mõistet, saavad "asutuse" alla

kvalifitseeruda nii ametiasutused kui ka hallatavad asutused. Seega kohaliku omavalitsuse

hallatavate asutuste elluviidavad tegevused on nii kehtiva määruse kui muudatuse kohaselt

abikõlblikud, kuid kuna § 10 lg 4 lisamisega piiratakse taotlejatena kohalike omavalitsuste ja

nende ametiasutuste võimalust taotleda toetust ühe tegevuse raames ühele korrale siis § 10

täiendamisega lõikega 11 piiratakse kohaliku ka omavalitsuse üksuse hallatava asutuse õigust

taotleda toetust § 4 lg 1 p 1 sätestatud tegevuse elluviimiseks. Selliselt on piiratud ka hallatavate

asutuste võimalus toetust taotleda, et ei juhtuks, et juba toetust saanud kohaliku omavalituse

hallatav asutus taotleb uues taotlusvoorus toetust. Samas ei ole ka edaspidi piiratud hallatavate

asutuste osalemine tegevustes partnerina.

Eelnõu punktiga 8 täiendatakse määruse § 10 lõigetega 4 ja 5.

Lõige 4 sätestab, et § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuseks esitatud taotluse korral on

kohaliku omavalitsuse üksusel või selle ametiasutusel võimalik taotleja või partnerina toetust

saada ühel korral. Täiendav säte välistab juba toetuse saanud kohalikud omavalitsused ja nende

ametiasutused, et võimaldada uute kohalike omavalitsuste toetamise kaudu teenuste ühtlasem

kättesaadavus üle Eesti. Samade kohalike omavalitsuste uuesti toetamine ei ole eesmärgipärane,

kuna on juba vastava tegevuse elluviimiseks saanud varasemat tuge.

Lõige 5 sätestab, et § 4 lõike 1 punktides 2–5 nimetatud tegevusteks esitatud taotluste korral on

võimalik samal taotlejal toetust saada ühe nimetatud tegevuse elluviimiseks ühel korral. Sättega

välistatakse sama toetuse saaja erinevate projektide rahastamine sama tegevuse raames, tagades

taotlejate heterogeensus, mis ühtlasi suunab taotlejaid projekti kirjutamisel sisulisemalt

planeerima kõiki tegevusi, kavandades neid ühe projekti raames, mitte jaotades kavandatavaid

tegevusi mitme samalaadse projekti vahel..

Eelnõu punktiga 9 muudetakse määruse § 17 lõigete 2 ja 3 sõnastust.

Muudatusega lõikes 2 viiakse määruse tekst kooskõlla praktikaga, kuna praktikas koostab

valikumetoodika rakendusasutus. Projektide valimine ja selleks asjakohase valikumetoodika

kujundamine on poliitikakujundamise oluline osa, kuna selle kaudu saab tagada, et toetust

saavad need projektid, mis panustavad kõige rohkem poliitikaeesmärkide saavutamisse.

Muudatusega lõikes 3 täpsustatakse projekti hindamisse kaasatud ekspertide koguarvu. Algses

määruses kehtestatud nõude kohaselt hindas iga projekti kolm erapooletut, usaldusväärset

valdkonna eksperti. Regulatsiooni muudatusega pöördutakse tagasi varasema Euroopa

Sotsiaalfondi vahendite perioodi avatud taotlusvoorude praktika juurde, kus projektide

hindamisse oli kaasatud kaks valdkonna eksperti. Kahe eksperdi kasutamine on varasemale

praktikale tuginedes optimaalne ning võimaldab ressursse paremini kasutada. Erandina

hindavad kolm eksperti projekti § 4 lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevuse elluviimiseks, mille

hindamisse on kaasatud ka edaspidi kolm eksperti. Projektide hindamisse kaasatud ekspertide

erisus kehtestatakse tulenevalt taotlusvoorude avamisest ning muudatuse jõustumisest.

Eelnõu punktiga 10 tunnistatakse määruse § 17 lõige 8 kehtetuks, kuna sama paragrahvi lõige

7 seab juba kvalifitseerimise tingimuse, milleks on vähemalt 19 hindepunkti saavutamine 33st

ehk maksimaalsest võimalikust punktisummast. Olemuselt on täiendavate tingimuste seadmine

ebavajalik, kuna lävend on juba eelneva lõikega seatud ning praktika on näidanud, et selline

täiendav piirang ei pruugi anda tervikpilti projekti tugevusest ja võib jätta kõrvale valdkonnas

pädevad ja uuenduslikud tegutsejad, kuid vähem kogenud projektikirjutajad. Üldine lävend

annab taotlejatele võrdsemad võimalused ning tähtajalise taotlusvooru puhul rahastatakse

nagunii projekte paremusjärjestuse alusel.

Eelnõu punktiga 11 muudetakse § 17 lõike 10 kolmandat lauset, kehtestades sättes nimetatud

hindamise tulemuse rakendusüksusele edastamise tähtajaks 10 tööpäeva varasema 14

kalendripäeva asemel. Muudatusega viiakse tekst kooskõlla määruse § 16 lõikega 5 ja sisulist

muudatust ei ole.

Eelnõu punktiga 12 muudetakse § 17 lõike 11 sõnastust, eemaldades loetelust taotlusi

hindavad eksperdid, kes saavad vastavasisulised ettepanekud taotluse rahuldamiseks osalises

või taotletud mahus teha ekspertide hindamisvormis lisa 1 „Ekspertide hindamiselehe vorm“.

Muudetud regulatsiooniga jäetakse lisaks võimalus küsimuste esitamiseks ja ettepanekute

tegemiseks taotluste vastavushindamist läbiviivatele Sotsiaalkindlustusameti ekspertidele.

Muudatusega täpsustub Sotsiaalkindlustusameti roll taotluse hindamisel, mis omakorda annab

taotlejatele selgema teadmise, mis võib olla küsimusele vastamise või vastamata jätmise tegelik

tagajärg.

Eelnõu punktiga 13 tunnistatakse määruse § 18 lõike 1 punkt 2 kehtetuks kooskõlas käesoleva

määruse § 17 lõige 8 kehtetuks tunnistamisega, mistõttu ei ole vastav säte enam vajalik.

Eelnõu punktiga 14 tunnistatakse kehtetuks määruse § 19 lõige 4. Seni kehtinud lõikes sisaldus

viide ühendmääruse § 8 lõikele 4, mis sätestab taotluse rahuldamise otsuses märgitavad

asjaolud. Ühendmääruse § 8 lõige 2 sätestab taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemise

alused, millele muudetavas määruses vaja viidata ei ole. Taotluse rahuldamata jätmise otsuse

koostamisel lähtutakse muuhulgas haldusmenetluse seadusest.

Eelnõu punktiga 15 täiendatakse määrust 11. peatükiga, milles sätestatakse, et eelnõu

punktides 1−5 nimetatud sätete muudatusi rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist

2024. Tagasiulatuv rakendamine tuleneb muudatuse aluseks olevate TöMSi ja THP jõustumise

tähtajast. Ülejäänud muudatused jõustuvad üldises korras.

Eelnõu punktiga 16 muudetakse määruse lisa 1 „Ekspertide hindamislehe vorm“. Lahter

sisaldab hindajate tarbeks ettepanekut rahuldada taotlus kas osaliselt või taotletud mahus

võimaldades teha ettepanekuid tegevuste täpsustamiseks, vajalikeks muudatuseks ning

vajadusel ka eelarve korrigeerimiseks. Lähtuvalt määruse § 17 lõikes 1 sätestatud

kriteeriumitest arvestatakse, et näitajate saavutamisse panustatakse nii meetme disainimise,

koordineerimise ja tehnilise hindamise tasandil kui ka täpsustakse hindamisekspertide ja

taotlejate juhiseid.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Määruse muudatused on pigem tehnilised ja olulisi mõjusid ei kaasne, v.a eelnõu § 1 punktis 6

vähendatud taotluse kogusumma ja § 1 punktis 7 nimetatud muudatus, kus kohaliku

omavalitsuse üksusel on määruse § 4 lõike 1 punktis 1 tegevusteks võimalik taotleja või

partnerina toetust saada ühel korral. Taotluse kogusumma vähendamine võib vähesel määral

toetuse taotlejatele mõju omada, sest võib vähendada planeeritavate tegevuste ulatust. Summa

vähendamine on tingitud asjaolust, et kuna uuesti avatava taotlusvooru jaoks ei pruugi

täiendavaid vahendeid olla piisavalt, siis eesmärk on toetada täiendavalt rohkemal arvul, aga

pigem väiksemamahulisi projekte. Ühe korra määruse § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud

tegevusteks toetuse saamine mõjutab 62 kohalikku omavalitsust, mis on täna juba NEET-

olukorras noorte tugisüsteemi arendamiseks toetust saanud. Samade kohalike omavalitsuste

uuesti toetamine ei ole enam vajalik, kuna on juba vastava eesmärgi täitmiseks saanud samast

taotlusvoorust varasemat tuge.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Eelnõu rakendamisega ei kaasne riigieelarvele lisakulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras. Määruse § 1 punktides 1−5 sätestatud muudatusi rakendatakse

tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2024.

Punktides 1−3 sätestatud muudatuste tagasiulatuv rakendamine on seotud TöMS ja THP

jõustumisega 1. jaanuaril 2024. a. Määruses asendatakse viited õigusaktidele.

Punktides 4 ja 5 sätestatud muudatuste tagasiulatuv rakendamine on vajalik tagamaks

voorudeülene õigusselgus abikõlblikest kuludest alates määruse § 4 lõike 1 punktis 5 nimetatud

tegevuse taotlusvooru väljakuulutamisest veebruaris 2024.

Kuna muudatuste jõustumise ajal ei võeta taotluseid vastu ning taotluseid ei ole menetluses,

puudub vajadus ülejäänud muudetavate sätete osas rakendussätete kehtestamiseks.

7. Eelnõu muudatuse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Määruse muudatuse eelnõu väljatöötamisse oli kaasatud Riigi Tugiteenuste Keskus. Eelnõu

esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks 11.–25.04.2024

Rahandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Kliimaministeeriumile,

Kultuuriministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ja e-posti teel Riigi

Tugiteenuste Keskusele ja Ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse

kompetentsikeskusele. Samuti edastati eelnõu EISi kaudu arvamuse avaldamiseks

ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava seirekomisjonile ja Euroopa Komisjonile.

Tähtajaks kooskõlastas eelnõu Kultuuriministeerium, Rahandusministeerium ja

Kliimaministeerium märkusteta, ja Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastas vaikimisi.

Eelnõu kooskõlastas märkustega Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Kommentaaridega

on määruse ja seletuskirja tekstis arvestatud ning tagasiside saadetud märkuste esitajatele e-

posti teel teadmiseks.

Seoses täiendavate muudatustega esitati eelnõu uuesti EIS kaudu kooskõlastamiseks ja

arvamuse avaldamiseks 10.–17.06.2024 samale kooskõlastajate ja arvamuse avaldajate ringile.

Täiendavad kommentaarid ja ettepanekud edastasid vaid Riigi Tugiteenuste Keskus, ning

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, kelle kommentaaridega mittearvestamist on

seletuskirja lisas põhjendatud.

Lisad:

Lisa 1 – EIS tähelepanekute kooskõlastustabel

Majandus- ja infotehnoloogiaministri 19. juuli 2023. a määruse nr 48

„Tööalase konkurentsivõime toetamineˮ kinnitatud toetuse andmise tingimuste

muutmise eelnõu tähelepanekud

eelnõu seletuskirja lisa

KOOSKÕLASTUSTABEL

Ettepanek/märkus Majandus- ja

kommunikatsiooniministeeriumi

kommentaar

Rahandusministeerium kooskõlastas vaikimisi.

Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastas tähelepanekuteta.

Kliimaministeerium kooskõlastas vaikimisi.

Kultuuriministeerium kooskõlastas vaikimisi.

Riigi Tugiteenuste Keskus (korraldusasutus)

Lisada paragrahvi 10 lõige (1)1 ja lõige 4

järgmises sõnastuses:

"(1)1 Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 1

nimetatud tegevuse puhul ei või taotlejaks

olla kohaliku omavalitsuse üksuse hallatav

asutus."

„(4) Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud

tegevuseks on kohaliku omavalitsuse üksusel

või selle ametiasutusel võimalik taotlejana

toetust saada või elluviimisel partnerina

osaleda ühel korral."

Seletuskirja järgmine selgitus lg 1^1^ osas

Eelnõu punktiga 7 täpsustatakse, et määruse §

4 lg 1 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul ei

või taotlejaks olla kohaliku omavalitsuse

üksuse hallatava asutus. Määruse § 4 lg 1

punktis 1 nimetatud tegevuse osas võivad

taotlejaks olla juriidiline isik, valitsusasutus

või selle hallatava riigiasutus, kohaliku

omavalitsuse üksus või selle ametiasutus.

Kohaliku omavalitsuse üksuse hallatav asutus

võib määruse § 4 lg 1 punktis 1 nimetatud

tegevuses olla partner, mistõttu on tema

kulud abikõlblikud.

Arvestatud

Määrus ja seletuskiri täiendatud.

Jätta muutmata § 10 lg 1 punkt 3 ja mitte

lisada juurde lõige 5.

Ehk muudetud § 10 oleks järgmine:

(1) Taotleja ja partner võib olla:

1) juriidiline isik;

2) valitsusasutus või selle hallatav riigiasutus;

3) kohaliku omavalitsuse üksus või selle

asutus.

(1)1 Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud

tegevuse puhul ei või taotlejaks olla kohaliku

omavalitsuse üksuse hallatav asutus.

(2) Taotleja ja partner peavad vastama

Arvestatud

Määrus korrigeeritud.

[Tippige siia]

2

ühendmääruse § 3 lõike 2 punktides 1–7

sätestatud nõuetele.

(3) Kui § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud

tegevuse puhul on taotlejaks muu isik kui

kohaliku omavalitsuse üksus, peab taotleja

partnerina kaasama selle kohaliku

omavalitsuse üksuse, mille territooriumil

hakatakse tegevusi ellu viima.

(4) Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud

tegevuseks on kohaliku omavalitsuse üksusel

või selle asutusel võimalik taotlejana toetust

saada või elluviimisel partnerina osaleda ühel

korral.

Ettepaneku põhjuseks on asjaolu, et vastavalt

TsüS § 25 lõikele 2 on kohaliku omavalitsuse

üksus avalik-õiguslik juriidiline isik, mis on

loodud avalikes huvides ja selle juriidilise

isiku kohta käiva seaduse alusel. KOKS § 2

lg 1 kohaselt on kohalik omavalitsus

põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse –

valla või linna – demokraatlikult

moodustatud võimuorganite õigus, võime ja

kohustus seaduste alusel iseseisvalt

korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes

valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest

ja huvidest ning arvestades valla või linna

arengu iseärasusi. Ehk siis kohalik

omavalitsus üksus on juriidiline isik, kes

teostab oma õigusi ja täidab oma kohustusi

läbi oma asutuste (KOKS § 22 lg 34 ehk oma

ametiasutuse kui ka hallatavate asutuste läbi).

Seega kui määruses on sätestatud, et

taotleja/partner võib olla kohaliku

omavalitsuse üksus, siis võib see olla, kas

selle ametiasutus või hallatav asutus.

Ning olukorras, kus määruse § 4 lg 1 punkti 1

tegevuse osas ei tohi olla taotlejaks hallatav

asutus, siis tuleb seda ka määruses sätestada.

Hallatava asutuse saab määruse § 4 lg 1

punktis 1 nimetatud tegevuse osas kaasata

partnerina, mistõttu on nende kulu abikõlblik.

Või kui partneriks on kohaliku omavalitsuse

üksus, siis läbi KOKSi volituse saame lugeda

vastava hallatava asutuse kulu abikõlblikuks

(hallatav asutus peab tegelema vastava

tegevusega).

Käesolev ettepanek on tehtud lähtuvalt

meetme määruse § 4 lg 1 punktist 1, kuid

arvestatud ei ole asjaoluga, kas teiste määruse

[Tippige siia]

3

§ 4 lg 1 nimetatud tegevuste osas on samuti

vajalik taotleja või partneri osas erisusi.

Lisa 1 Hindamisleht - määruse § 17 lg 1 p 1

kohaselt hinnatakse projekti kooskõla

valdkondlike arengukavadega, mõju

rakenduskava erieesmärgi ja meetme

eesmärkide saavutamisele.

Kooskõlastamisele esitatud hindamislehel

viited projekti mõju hindamisele

rakenduskava erieesmärgi saavutamisele ja

kooskõla valdkondlikele arengukavadele

puuduvad. Palun täiendada ja/või selgitada,

kuidas nende aspektide hindamine tagatakse.

Arvestatud

Seletuskiri täiendatud.

Lisa 1 Hindamisleht - hindamiskriteerium 5

osas teeme ettepaneku tuua sisse kaks

alamkriteeriumit:

5.1 sooline võrdõiguslikkus, võrdsed

võimalused, ligipääsetavus

5.2 kestlik areng, keskkonnakaitse ja

kliimaneutraalsus ning täiendavalt

regionaalareng

Selline liigendus toetab enam hindajatel

hindamisel fookusesse võtta võrdsuspoliitika

poolt ja regionaalarengut ning keskkonna ja

kliimaneutraalsust.

Mittearvestatud

Hetkel on koostamisel uued horisontaalsed

hindamiskriteeriumid ja muudatus

soovitakse viia sisse peale selle lõplikku

valmimist.

Määruse eelnõu sisaldab punkti 1 ehk § 4 lg 3

muudatust, kuid seletuskirjas seda eelnõu

punktide 1-3 all ei käsitleta (on viide vaid § 5

lõike 17 ja lõike 18 punkti 1 muudatusele),

kuigi tekstis viidatakse TöMSile, mis on § 4

lõike 3 muudatuse põhjuseks.

Ettepanek tuua seletuskirjas välja viide § 4

lõike 3 muudatusele ehk „Eelnõud

punktidega 1-3 asendatakse määruse § 4

lõikes 3, § 5 lõikes 17, lõike 18 punktis 1

viited kuni …“.

Arvestatud. Seletuskiri täiendatud.

Meetme määruse § 6 lõige 1 punkt 3 sätestab

et abikõlbmatud kulud on mootorsõiduki ja

kinnisasja ost ning väljaostukohustusega

liisimine. Tegemist on ühendmääruse § 17

punktiga 12 vastuolus oleva sättega, kuivõrd

ühendmääruse § 17 punkt 12 sätestab, et

abikõlbmatud kulud on liisingulepingu alusel

vara ostukulu, kui leping ei sisalda

liisinguvõtja kohustust osta vara lepingu

lõppedes välja ja see ei lähe liisinguvõtja

omandisse. Seega ühendmääruse alusel on

abikõlblik väljaostukohustusega liisimine

(kohustus liisinguvõtjal lepingu lõppedes osta

Mittearvestatud.

Ühendmääruse sätte mõte ei ole välistada

kasutusrent, vaid sätestada eritingimused

kapitalirendile. Vastavalt ESF+ määruse

tingimustele ei saa panna kohustust autot

välja osta vaid saab tasuda nö jooksvaid

kulusid ehk kasutusrendiga seotud kulusid.

Selgitus:

ÜM seab tingimused üksnes kapitalitüüpi

liisinglepingule. Vastavalt on ka

seletuskirjas selgitatud. Võtmesõna on siis

ostmisel (liisingulepingu alusel vara

[Tippige siia]

4

vara välja ja võtta see enda omandisse), mida

aga meetme määrus antud juhul keelab.

ostukulu). Vaid kapitalirendi tüüpi

liisinglepingu alusel soetatut käsitletakse

finantsarvestuses ostuna ja

kapitaliseeritakse. Kasutusrendi tüüpi

liisingleping, nagu selle nimetus juba viitab,

on kasutamine, mitte ost, seega

finantsarvestuses alati majanduskulu.

Kasutusrendi lepingus puudub väljaostu

kohustus, on võimalusena, seega ei kohaldu

ÜM § 17 p 12 liisinglepingule, mis on

kasutusrendi tüüpi. Ehk teisisõnu sellist

liisinglepingu abikõlblikkust ÜM ei

reguleerigi, samuti ei fondimäärus ega

ÜSM. Seepärast on Sotsiaalministeeriumi

TAT-des (käesolev TAT liikus 1.07.2023

MKM all) piiratud just kapitalitüüpi

rendikulu, sest ostu ei soovita toetada, isegi

kui ÜSM seda võimaldab (esineb

põhjendatud vajadus).

Isegi kui ÜM sõnastus ei ole võib-olla kõige

selgem, ilma, et peaks tundma

liisinglepingute olemust (liising +

väljaostukohustus mitte võimalus), siis

tuleks ÜM sõnastust täiustada. Kuid

tõlgendus, et kasutusrendi tüüpi

liisinglepingu kulud ei ole abikõlblikud ÜM

kohaselt, ei ole õige. Ilmselt ei ole olnud ega

ole ka tulevikus KA soov kasutusrendi tüüpi

liisinglepingute kulu piirata, sest tegemist

on kasutusrendilepingu (takso, Bolt, isikliku

sõiduauto kasutamise hüvitis) alternatiiviga.

ÜM § 17 p 12 sõnastus on analoogne

grupierandi määruse alusel riigiabi andmisel

(art 14 lg 6 p b, art 17 lg 3a p b) – ka seal

on silmas peetud üksnes kapitalirenti. ÜM-

s on sama nõuet rakendatud ka mitteriigiabi

andmisel.

Praegu on vastuolu rakendussätte ja

seletuskirja vahel, seletuskirjas on

rakendussätte juures viidatud eelnõu

punktidele 1-5, kuid määruses tagasiulatuv

kohaldamine puudutab vaid punkte 1-3. Palun

viia meetme määrus vastavusse

ühendmäärusega.

Arvestatud.

Määrus täpsustatud.

Meetme määruse § 19 lõikes 4 on sätestatud,

et taotluse rahuldamata jätmise otsuses

märgitakse ühendmääruse § 8 lõikes 4

nimetatud andmed ja asjaolud. Ühendmääruse

§ 8 lõikes 4 on reguleeritud taotluse

rahuldamise otsuse andmed ja asjaolud,

Arvestatud. Määrus korrigeeritud, jäetud välja viide

ühendmääruse §-le 8.

[Tippige siia]

5

mistõttu enamik seal toodud andmed ja

asjaolud ei ole asjakohased taotluse

rahuldamata jätmise otsuses. Muuta meetme

määruse § 19 lõiget 4 nii et tuuakse välja

ühendmääruse § 8 lõike 4 punktid, mis

kohalduvad või võtta antud lõige üldse

määrusest välja.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Juhime teie tähelepanu sellele, et olete algse

määruse eelnõu seletuskirjas öelnud järgmist:

„Regionaalset tasakaalustatust suurendavate

sekkumiste tõhusust plaanitakse hinnata

projektide rakendamise hilisemas faasis,

näiteks võrreldes, kas taotlemisaktiivsus on

suurenenud probleemsemates piirkondades

pärast seda kui on rohkem teavitatud ja

nõustatud.“ Palun täiendage seletuskirja

vastava analüüsiga, kuna vastavalt muudatuse

seletuskirjale on toetusvahendid lõppemas,

mistõttu on viimane aeg sekkumise

regionaalse mõju hindamiseks ja vajadusel

tõhustamiseks.

Mittearvestatud. Seisuga 13.05.2024 on

määruse viiest tegevusest avatud kaks

tegevust (tegevus 1 ja tegevus 5). Esimesena

avatud noortele suunatud vooru rahastusega

seotud otsused on äsja kinnitatud ning

tegevused on alles algamas, naistele

suunatud voor on laekunud taotluste

hindamise faasi. Eelnevast lähtuvalt leiame,

et vastava analüüsi tegemiseks ning

täienduste lisamiseks seletuskirja on vara.

Algses seletuskirjas märgite ka, et „Eeldus

on, et projekte taotletakse seal, kus probleemi

tunnetatakse teravamalt ning on olemas

suutlikud rakendajad.“ (lk 17). Palume

hinnata, kas meetme senise kogemuse põhjal

on nimetatud eeldus osutunud põhjendatuks.

Kui mitte, siis palume kavandada täiendavad

meetmed taotlusaktiivsuse ja rakendajate

suutlikkuse suurendamiseks probleemsemates

piirkondades.

Mittearvestatud. Seisuga 13.05.2024 on

määruse viiest tegevusest avatud kaks

tegevust (tegevus 1 ja tegevus 5). Esimesena

avatud noortele suunatud vooru rahastusega

seotud otsused on äsja kinnitatud ning

tegevused on alles algamas, naistele

suunatud voor on laekunud taotluste

hindamise faasi. Eelnevast lähtuvalt leiame,

et vastava analüüsi tegemiseks ning

täienduste lisamiseks seletuskirja on vara.

Noortele suunatud tegevus on hõlmab riiki

tervikuna mistõttu regionaalset aspekti selle

põhiselt hinnata on ennatlik. Naistele

suunatud voor rahaline maht võimaldab

toetus saad kuni kahel taotlejal ning ka selle

põhiselt on regionaalse aspekti hindamine

mitte sobilik. Määruse raames on

kavandatud veel kolm tegevust millele ei ole

taotlusvoore veel avatud, mistõttu ei ole

nende osas võimalik hinnangut anda.

Palume esitada projektide valikumetoodika

kooskõlastamiseks Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile.

Saadetud e-kirja teel 22.05.2024

Täiendavaid tähelepanekuid ei saadetud.

Majandus- ja infotehnoloogiaministri 19.07.2023 määrus nr 48

„Tööalase konkurentsivõime toetamine“ Lisa 1

(muudetud sõnastuses)

Ekspertide hindamislehe vorm

Hindamisleht Maksimum-

hinne Hinne

1. Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju

rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide

saavutamisele

6

1.1. Projekti panus meetme eesmärkide saavutamisse

(e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad „projekti

eesmärk ja tulemused“) 4

Selgitus punkti 1.1 hinnangute kohta:

1.2. Projekti panus meetme tulemusnäitaja saavutamisse

(e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad „projekti

eesmärk ja tulemused“, „näitajad“ ning „projekti tulemuste

jätkusuutlikkus“ ) 2

Selgitus punkti 1.2 hinnangute kohta:

2. Projekti põhjendatus 11

2.1. Projekti olemasoleva olukorra ja projekti vajaduse

põhjendatus olukorra analüüsist lähtuvalt, mh projekti tegevuste

selgus, teostatavus ja mõistlikkus.

(e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad „olemasolev

olukord ja ülevaade projekti vajalikkusest“, „näitajad“ ja

„tegevused“).

6

Selgitus punkti 2.1 hinnangute kohta:

2.2. Projekti riskianalüüs (välised ja sisemised riskid)

2

(e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad

„riskianalüüs“ ja „tegevused“)

Selgitus punkti 2.2 hinnangute kohta:

2.3. Projekti tegevuste elluviimiseks kaasatud partnerid ja 3

koostööpartnerid

(e-toetuse taotlusvormi alajaotus „partnerid“, „tegevused“ ja

taotlusvormi lisa 3 „Partneri kinnituskiri“)

Selgitus punkti 2.3 hinnangute kohta:

3. Projekti kuluefektiivsus 8

3.1. Projekti üldine kuluefektiivsus

(e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad „projekti

eesmärk ja tulemused“, „näitajad“ ja „eelarve“) 4

Selgitus punkti 3.1 hinnangute kohta:

3.2. Konkreetsete kavandatud kulutuste vajalikkus, põhjendatus

ja mõistlikkus projekti rakendamise seisukohast

(e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad „olemasolev

olukord ja ülevaade projekti vajalikkusest“, „tegevused“ ja

„eelarve“)

4

Selgitus punkti 3.2 hinnangute kohta:

4. Taotleja ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia 4

Taotleja ja partneri võimekus ja rollijaotus projekti elluviimisel.

(e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad „Taotleja

kogemused taotluses toodud tegevustega analoogsete tegevuste

elluviimisel“, „tegevused“ ja „eelarve“ ning lisa 3 „Partneri

kinnituskiri“)

4

Selgitus punkti 4 hinnangute kohta:

5. Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia

aluspõhimõtete ja sihtidega 4

Hinnang lisaks projekti vahetutele eesmärkidele panustamine

Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega

seotud horisontaalsete põhimõtete (sooline võrdõiguslikkus,

võrdsed võimalused, ligipääsetavus, kestlik areng,

keskkonnakaitse ja kliimaneutraalsus ning täiendavalt

regionaalareng) eesmärkide saavutamisse ja panustamine riigi

pikaajalise arengustrateegia näitajasse.

(e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljas „valdkonna

ülesed näitajad“)

4

Selgitus punkti 5 hinnangute kohta:

Maksimaalne üldhinne 33

6. Ettepanek 1

1 Lahter täidetakse juhul, kui maksimaalne üldhinne on 19 punkti või rohkem

rahuldada taotlus osalises mahus;

Ettepaneku põhjendus2:

rahuldada taotlus taotletud mahus. Ettepaneku põhjendus3:

2 Osalises mahus rahastamise põhjendus 3 Kasutatakse vajaduse täiendava ettepaneku tegemisel

MÄÄRUS

12.07.2024 nr 25

Majandus- ja infotehnoloogiaministri 19. juuli 2023. a

määruse nr 48 „Tööalase konkurentsivõime

toetamine“ muutmine

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

Majandus- ja infotehnoloogiaministri 19. juuli 2023. a määruses nr 48 „Tööalase konkurentsivõime

toetamine“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktides

3–51  nimetatud tegevusega, töötab ajutiselt sama seaduse §-s 42“ tekstiosaga „tööturumeetmete seaduse § 8

lõike 4 punktides 3−9 nimetatud tegevusega, töötab ajutiselt sama seaduse §-s 11“;

2) paragrahvi 5 lõikes 17 asendatakse tekstiosa „tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 35 alusel“ tekstiosaga

„Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–2029“ §-s 44“;

3) paragrahvi 5 lõike 18 punktis 1 asendatakse tekstiosa „tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 37 lõikele

5“ tekstiosaga „Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–

2029“ § 45 lõikele 6“;

4) paragrahvi 5 lõigetes 21 ja 22 asendatakse sõna „Projektis“ tekstiosaga „Paragrahvi 4 lõike 1 punktides

1−4 sätestatud tegevuses“;

5) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 23 järgmises sõnastuses:

„(23) Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 5 sätestatud tegevuses osalejal, kes asub õppima või tööle projektis

osalemise ajal, on õigus osaleda ja jätkata osalemist koolitusel, psühholoogilisel nõustamisel ja

võlanõustamisel või kasutada tugiisikuteenust projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni.“;

6) paragrahvi 8 lõike 2 punktis 1 asendatakse arv „850 000“ arvuga „500 000“;

7) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 11  järgmises sõnastuses:

„(11) Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul ei või taotlejaks olla kohaliku omavalitsuse

üksuse hallatav asutus.“;

8) paragrahvi 10 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„(4) Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuseks on kohaliku omavalitsuse üksusel või selle

ametiasutusel võimalik taotlejana toetust saada või elluviimisel partnerina osaleda ühel korral.

(5) Paragrahvi 4 lõike 1 punktides 2–5 nimetatud tegevustes on taotlejal võimalik saada toetust ühe

nimetatud tegevuse elluviimiseks ühel korral.“;

9) paragrahvi 17 lõiked 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Rakendusasutus koostab lõikes 1 sätestatud valikukriteeriumide alusel valikumetoodika, mille

rakendusüksus avalikustab oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise teate avaldamise

päeval.

(3) Projekti hindab kaks erapooletut eksperti. Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevust elluviivat

projekti hindab kolm eksperti. Rakendusüksus korraldab ekspertide valimise. Rakendusasutus kinnitab

ekspertide nimekirja.“;

10) paragrahvi 17 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 17 lõike 10 kolmandas lauses asendatakse tekstiosa „14 kalendripäeva“ sõnadega „kümne

tööpäeva“;

12) paragrahvi 17 lõige 11 sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Rakendusüksus annab taotlejale kuni kümme tööpäeva Sotsiaalkindlustusameti küsimustele

vastamiseks ja vajadusel taotluse muutmiseks ning edastab vastused ja muudetud taotluse

Sotsiaalkindlustusametile.“;

13) paragrahvi 18 lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 19 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

15) määrust täiendatakse 11. peatükiga järgmises sõnastuses:

„11. peatükk

Määruse rakendamine

§ 30. Määruse rakendamine

2024. a juulis §-des 4 ning § 5 lõigetes 17, 18 ja 21–23 jõustunud muudatusi kohaldatakse tagasiulatuvalt

alates 1. jaanuarist 2024. a.“;

16) määruse lisa 1 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

Lisa 1 Ekspertide hindamislehe vorm

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler