Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi märkustega kooskõlastus „Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse“ eelnõule

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Haridus- ja Teadusministeerium

[email protected]

Munga 18

50088, Tartu

Teie 12.06.2024 nr 8-1/24/2608-2,

HTM/24-0627/-1K

Meie 12.07.2024 nr 2-3/1621

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi märkustega

kooskõlastus „Teadus- ja arendustegevuse ning

innovatsiooni korralduse seaduse“ eelnõule

Austatud Kristina Kallas

Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi ka MKM) soovib tunnustada Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi ka HTM) tööd teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse (edaspidi TAIKS) eelnõu koostamise eest. Rõhutame käesolevaga taas, et kuigi teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus muutub TAIKSiks, siis on oluline, et innovatsioon oleks reguleeritud nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik. Erinevalt madalamal tehnoloogia valmidusastmel toimuvast ehk klassikalisest teadusest, lähtuvad innovatsiooni riiklikud sekkumisviisid / toetamise viisid väga ümbritsevast keskkonnast ja peavad olema paindlikud. Seega, kuigi ettevõtluses tehtava teadus- ja arendustegevuse riiklik toetamine võib toimuda klassikaliste grantide kaudu, siis erinevalt avaõiguslikest asutustest, mis tegelevad teadus- ja arendustegevusega, on riigi sekkumisviisid ettevõtluses toimuvasse teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni eelkõige piiritletud riigiabireeglitega. Sealjuures ei ole oluline mitte rahastamise instrument, vorm, viis vms, vaid et sekkumisega ei rikutaks riigiabi reegleid ega tekitatakse ebaausat konkurentsieelist. Seega on oluline, et TAIKS ei kitsendaks ebamõistlikult riigipoolseid innovatsiooni toetamise võimalusi. Mõistame, et TAIKSi koostamise protsess pole olnud kerge ning on võtnud aastaid aega. Tõenäoliselt protsessi keerukusest tulenevalt sisaldab seadus jätkuvalt mitmeid ebaselguseid, hooletusvigu ning eelnõu ja seletuskirja ebakõla. Seetõttu saab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastada „Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse“ eelnõu ainult alljärgnevate ettepanekute arvestamisel:

1. MKMi arvamusel on eelnõus esitatud rahastusinstrumendid ning nende kehtestamise

alused liiga piiravad, mis ei võimalda praktikas toetada mitmeid tegevusi, mida MKM (ja

meie hinnangul ka HTM ise) seni teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika

elluviimisel on rahastatud. Sellest tulenevalt teeme järgmised ettepanekud:

1) Lisada § 2 termin “toetus”, mis defineerib selgelt, et käesoleva seaduse mõttes ei ole

silmas peetud ainult grante, vaid erinevaid toetamise viise, mida ei ole mõistlik kinnise

loeteluna esitada, sest näiteks innovatsiooni toetamisel ei ole sellisel moel fikseeritud

rahastusinstrumente nagu seda on baasteaduse rahastamisel. Seega on oluline

markeerida, et toetus ei võrdu grant. Soovitame defineerimisel kasutada

2 (13)

Rahandusministeeriumi koostatud juhiseid1, mille puhul eristab toetust teistest

finantseerimise viisidest asjaolu, et selle eest ei ole vastu saadud kaupu ega teenuseid.

Käsiraamatu selgituste alusel teeme ettepaneku tuua eelnõusse tagasi

tegevustoetuse mõiste praeguse § 17 “Asutuse teadus- ja arendustegevuse toetus”

asemel. Sel juhul oleks tagatud ka terminoloogiline ühtsus Rahandusministeeriumi

käsiraamatus esitatuga.

2) Eemaldada § 7 viited konkreetsetele rahastusinstrumentidele 4. peatükis. Juhul,

kui siiski on vaja luua seoses valdkondlike ministeeriumite, teadus- ja arendustegevuse

ning innovatsiooni valdkonna eest vastutavate ministeeriumite ülesannete ja võimalike

rahastusinstrumentide vahel, siis lisada need seosed seletuskirja. Oluline on siinkohal

seletuskirjas rõhutada, et kui üldjuhul kasutab eelkõige teadus- ja arendustegevuse

valdkonna eest vastutav ministeerium eelnõus nimetatud instrumente, siis kõik

ministeeriumid võivad kasutada ka teisi rahastusinstrumente ja võimalusi teadus- ja

arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamiseks, mida näevad ette teised seadused

(nt RHS), ministeeriumite sisekorrad jm TA-tegevuste rahastamise võimalused, mida

ei ole mõistlik TAIKSis hakata piirama.

3) § 19 ja § 20 eemaldada säte, mis kohustab vastavaid rahastusinstrumente

rakendama ministri määruse alusel. Teeme ettepaneku sõnastada § 19-s

„(2) Sihttoetuse eraldamise otsustab valdkonna eest vastutav minister oma pädevuse

ulatuses.“

ja § 20-s

„(2) Teadus- ja arendustegevuse valdkonna süsteemitoetuste eraldamise otsustab

teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav minister oma pädevuse ulatuses.

(3) Innovatsiooni valdkonna süsteemitoetuste eraldamise otsustab innovatsiooni

valdkonna eest vastutav minister oma pädevuse ulatuses.“.

4) Arvestades, et § 20 lõige 3 viitab otseselt innovatsiooni valdkonna süsteemitoetusele,

teeme ettepaneku täiendada § 20 pealkirja järgmiselt: „§ 20. Teadus- ja

arendustegevuse ning innovatsiooni süsteemitoetus“.

5) Tulenevalt eelmisest muudatustest täiendada § 20 seletuskirja osa, lisades sinna

läbivalt sõna „innovatsioon“ sõnade „teadus- ja arendustegevuse“ kõrvale ning

täiendades näidisloetelu innovatsiooni süsteemitoetuse võimalike näidetega:

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi ka EIS) tegevustoetus,

rahvusvaheliste teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni organisatsioonide

(ESA, CERN) liikmemaksud ja valikprogrammides osalemise tasud, Euroopa Liidu

toetatud kompetentsikeskuste kaasrahastamine (AIRE, Küberturvalisuse Keskus),

teadus- ja tehnoloogiamahukate kiirendite (CLD, NATO DIANA) toetamine. Oluline

on ka seletuskirjas rõhutada, et toetus ei võrdu grant, siinkohal kasvõi näitena tuua Eesti

Teadusagentuuri (edaspidi ka ETAg) või EISi tegevustoetus.

6) Muuta § 16 lg 3 punktis 3 nimetust “teadus- ja arendustegevuse sihttoetus”

nimetuseks “teadus- ja arendustegevuse toetus” ja seda vastavalt ka §-s 19. Selle

muudatuse eesmärk on anda valdkondlikule ministeeriumile võimaluse kasutada

erinevat tüüpi finantsinstrumente ja vorme valdkondliku teadus-arendustegevuse

rahastamisel. Vastavalt soovime ära muuta § 19 lg 1 järgmiselt: „(1) Teadus- ja

arendustegevuse toetus on juriidilisele isikule ja asutusele või füüsilisele isikule

riigi eesmärkide täitmiseks määratav teadus- ja arendustegevuse toetus.“.

1 https://www.fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/riigieelarve-ja-eelarvestrateegia/tegevuspohise-

eelarvestamise-kasiraamat/saadud-ja-antud-toetused

3 (13)

Põhjendus: Eelnõu § 19 (1) määratleb ära, et ministeerium võib anda välja sihttoetust ning

defineerib väga täpselt, et teadus- ja arendustegevuse sihttoetus on juriidilisele isikule ja

asutusele riigi eesmärkide täitmiseks määratav teadus- ja arendustegevuse toetus. Antud

sõnastus on äärmiselt kitsendav ega jäta võimalusi paindlikeks koostöövormideks

teadlastega (nt teadusnõustamise tellimiseks/ üksikteadlase kaasamiseks teaduspõhisema

poliitikakujundamise eesmärgil). Lisaks on MKM enda haldusalas teadus- ja

arendustegevuse toetamiseks välja andnud ja soovib ka tulevikus anda välja stipendiume

ja korraldada vastavaid konkursse. Selline kitsendus piirab ministeeriumi otsustuspädevust

§ 7 (1) rakendamisel, takistab sektoritevahelist mobiilsust (sh ka vastava meetme

elluviimist) ning sunnib ministeeriumi kasutama ebatõhusa(ma)id lahendusi.

Sarnaselt § 7 lõike 6 punktile 3 kitsendab innovatsiooni valdkonna eest vastutava

ministeeriumi ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamist

riigieelarvest käesoleva eelnõu § 20. Paragrahv 20 lõike 2 ja 3 kohaselt on võimalik teadus-

ja arendustegevuse süsteemitoetust eraldada vaid teadus- ja arendustegevuse või

innovatsiooni valdkonna eest vastutava ministri määruse alusel. Samas on selge, et kõiki

süsteemitoetusi ei eraldata ministri määruse alusel, tihtilugu võivad olla tegu näiteks

hankelepingu, haldusala eraldislepingu või sihttoetusega. Toetamaks ettevõtete teadus- ja

arendustegevust ning innovatsiooni, esindab MKM Eesti liikmelisust ESAs ja CERNis

ning tasub nende liikmemakse ja valikprogrammides osalemise tasusid. Lisaks on MKMil

otselepingud riigisiseste ja -väliste teadus- ja arendustegevuste ning innovatsiooni

toetavate tegevuste elluviijatega (CDL, NATO DIANA, AIRE, Küberturvalisuse Keskus).

Eelnõu on ka vastuolus seletuskirjaga, kus süsteemitoetuse näidetena on toodud ETAgi

tegevustoetus või Eesti Teadusinfosüsteemi arendused, mida ei anta ministri määruse

alusel ning mis pole klassikalises mõttes toetus (grant). Ettevõtete teadus- ja

arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamiseks sobib ka § 19 ning § 21 on vaid

erasektori toetamiseks suunatud, aga seda ei käsitle § 7 lõike 6 punkt 3. Ühtlasi palume

vaadata üle seletuskiri, sest seletuskirjas § 7 lõike 6 viidatakse § 21-le.

Võimalik, et eelnõus esineb veel ristviitamisi, mis tekitavad eespool kirjeldatud praktilist

TA-tegevuste rahastamist piiravaid tingimusi. Seega soovitab MKM eelnõu koostajal

eelnõu läbivalt hoolsalt üle vaadata ja piirangud eemaldada.

2. Täiendada eelnõud lisanduva paragrahviga, mis sätestab rakendusuuringute keskuse

ülesanded ja volitusnormi. Tõenäoliselt on sobivaim asukoht lisanduva paragrahvi jaoks

käesoleva eelnõu paragrahvide 9 (Innovatsioonipoliitika rakendusüksus) ja 10 (Eesti

Teaduste Akadeemia) vahel.

Põhjendus: rakendusuuringute keskuse näol on tegu täiesti uue tegijaga Eesti teadus- ja

arendustegevuse ning innovatsioonimaastikul – Eestis ei ole olnud seni rakendusuuringute

keskust, millega võrreldavad asutused on juba aastakümneid toiminud meie

eeskujuriikides (nt VTT Soomes, RISE Rootsis, GTS Taanis jne). Eesti esimese

rakendusuuringute keskuse käivitamisel on selgunud, et keskus vajab seadusest tulenevat

haldusülesannet ja volitusnormi. Nt Eesti põhjanaabritel Soomes on VTT-l eraldi oma

seadus. MKM ei näe hetkel vajadust hakata looma Eesti rakendusuuringute keskusele oma

seadust, kuid vajalik on selle asutuse eksistents ja roll ära markeerida TAIKSis. Sealjuures

ei ole Rakendusuuringute keskuse näol tegu rakendusüksusega selle sõna sisulises

4 (13)

tähenduses, nagu see on. Teeme ettepaneku sõnastada täiendav paragrahv alljärgnevas

sõnastuses:

§x Rakendusuuringute keskus

(1) Rakendusuuringute keskus on innovatsiooni valdkonna eest vastutava ministeeriumi

vastutusalas tegutsev äriühing, mille ülesanne on pakkuda ettevõtetele

rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse alaseid teenuseid Eesti majanduse

teadmispõhise arengu ja uuenduslikkuse hüvanguks.

(2) Rakendusuuringute keskus on Eesti majanduse arengu jaoks strateegilistes

valdkondades teenuseid pakkudes iseseisev ja erapooletu, lähtudes järgmistest

põhimõtetest:

1) tagab strateegilistes valdkondades teadus- ja arendustegevuse baasvõimekuse

olemasolu ja arendamise;

2) keskendub teadus- ja arendustegevuses rakenduslikele ja

eksperimentaalarendusele, millel on kommertsialiseerimise potentsiaal;

3) osaleb aktiivselt rahvusvahelises teadus- ja arendustegevuse ning

innovatsioonialases koostöös ja võrgustikes.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium soovib teha järgmised täiendavad ettepanekud seaduse eelnõus:

1. § 2 punktis 8 asendada sõna „teadlane“ sõnaga „teadus- ja arendustöötaja“.

Põhjendus: teadlane viitab ennekõike akadeemilisele töötajale ning on üpris kitsas mõiste,

samas teadus- ja arendustegevust ei vii läbi vaid teadlased. Rahvusvaheliselt on kasutuses

mõiste „teadus- ja arendustöötaja“, mis sisaldab endas kõiki teadus- ja arendustegevusega

tegelevaid isikuid.

2. Lisada § 2 alla kaks täiendavat mõistet – „teadus- ja arendustegevuse valdkond“ ja

„innovatsiooni valdkond“ järgmistes sõnastustes:

„x) teadus- ja arendustegevuse valdkond hõlmab endas teadus- ja arendusasutustes,

ülikoolides ja evalveeritud kõrgkoolides läbi viidavat teadus- ja arendustegevust ning

sellega kaanevaid tegevusi;“

„y) innovatsiooni valdkond hõlmab endas erasektori poolt läbi viidavat teadus- ja

arendustegevust ning innovatsiooni ja sellega kaasnevaid tegevusi;“

Põhjendus: mõistete alla lisamine aitaks kohe algusest peale seaduse lugejal aru saada,

mida need valdkonnad endas sisaldavad, kes millist poliitikat kujundab ja aitaks ära hoida

ka erinevaid tõlgendusi. Leiame, et § 7 lõige 3 sellises sõnastuses jätab mulje, et Haridus-

ja Teadusministeerium kavandab, korraldab ja töötab välja teadus- ja arenduspoliitikat

kõigi sihtrühmade silmades sh erasektori teadus- ja arenduspoliitikat. Oluline on aga silmas

pidada, et Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt MKMi valitsemisalas on ettevõtete teadus-

ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamine ja korraldamine. Kuna innovatsioon on

käesolevas seaduses defineeritud kitsendatult nõnda, et sellele peab olema eelnenud

teadus- ja arendustegevus, siis on ettepanek ka innovatsioonivaldkond defineerida moel, et

see sisaldab endas erasektori poolt tehtavat teadus- ja arendustegevust. Taolises

definitsioonis innovatsiooni valdkonna eest vastutab ka tegelikkuses MKM, teadus- ja

5 (13)

arendustegevuse valdkonna eest HTM. Palun ka seletuskirja lisada selgitus, et

innovatsioonivaldkonna taoline definitsioon kehtib käesoleva seaduse raames ja lähtub siin

seaduses kasutatavast kitsendatud innovatsioonidefinitsioonist (innovatsiooni definitsioon

on muidu teadupärast oluliselt laiem).

Alternatiivselt sõnastada § 7 lõige 3 selliselt, et oleks arusaadav, millistele sihtrühmadele

Haridus- ja Teadusministeerium kavandab teadus- ja arendustegevuse poliitikat.

3. Eemaldada § 3 lõige 3 või lisada vastavasse lõikesse lauseosa „mittemajandusliku

iseloomuga“ pärast sõna „rahastatud“.

Põhjendus: kuna eelnõu reguleerib ka erasektoris tehtavat teadus- ja arendustegevust, mida

rahastatakse samuti avalikest vahenditest, kuid mida ärilistel või muudel kaalutlustel ei

soovita avalikkusele kättesaadavaks teha. Erasektori poolt avalikest vahenditest tehtava

TA-tegevuse tulemuste avalikustamist ei pea piirama mingid õigusaktid, see võib olla

ettevõtja vaba valik mitte avalikustada, eriti kui seda on suure tõenäosusega rahastatud

riigiabi tingimustes (vähese tähtsusega abi või üldine grupierandi määrus), kus ettevõtjal

on ka märkimisväärne omaosalus ning riigiabi tingimused ei nõua tulemuste

avalikustamist.

4. § 4 lõige 2 punkt 3 osas täpsustada seletuskirjas, mida peetakse silmas „Eesti riigi

osalemise rahvusvahelises teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni alases

koostöös“?

Põhjendus: praktiline kogemus ütleb, et siin on ennekõike silmas peetud Euroopa Liidu

teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi ja näiteks selle partnerlusi. Samas

rahvusvahelised koostöölepingud ja rahvusvaheliste organisatsioonidega liitumine käib

läbi Välisministeeriumi ning selles on vaid üks otsustustasand Vabariigi Valitsusel,

mõnikord nõuab liitumine Riigikogus ratifitseerimist (CERN, ESA) ehk nn lõplikku

riiklikul tasemel otsustamist. “Rahvusvaheline TAI-alane koostöö”, eriti sõna “koostöö”

on äärmiselt lai, seega palume seletuskirja vastavalt täpsustada.

5. Sõnastada § 4 lõiked 3-5 ümber järgnevalt:

„(3) Korraldada riigi teaduspreemiate andmist:

1) kehtestades Vabariigi Valitsuse määrusega riigi teaduspreemiate põhimääruse, milles

nähakse ette teaduspreemiate suurus, liigid, määramise tingimused ja kord ning riigi

teaduspreemiate komisjoni ülesanded ja töökord;

2) moodustades riigi teaduspreemiate komisjoni ning kinnitades selle koosseisu teadus-

ja arendustegevuse valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul Vabariigi Valitsus

korraldusega;

3) määrates riigi teaduspreemiad teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutava

ministri esildisel, lähtudes riigi teaduspreemiate komisjoni ettepanekutest.

Põhjendus: Esiteks paragrahvi pealkiri on Vabariigi Valitsuse ülesanded, seega võiks ka

lõiked/punktid sõnastatud olla ülesannete vormis. Teiseks, hetkel võib jääda mulje, et see

ongi Vabariigi Valitsuse kõige olulisem roll teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni

korraldamisel, kuna üle poolte paragrahvi lõigete on pühendatud teaduspreemiatele.

6 (13)

6. § 5 lõige 4 täiendada pärast sõna „liikmed“ lauseosaga „kelleks on teadlaste ja

ettevõtete esindajad proportsionaalselt valitsuse liikmetele“.

Põhjendus: Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsiooni Poliitika (TAIP) Nõukogu

puhul on oluline järgida põhimõtet, et nõukogu koosseis oleks tasakaalustatud. Tegu on

Vabariigi Valitsusele nõuandev koguga, mistõttu on oluline, et nii teadussüsteemi kui ka

ettevõtluse esindajad (nõuandjad) on esindatud proportsionaalselt Vabariigi Valitsuse

liikmetega. Selle põhimõtte kirjutamine seadusse annab kindluse, et teadus- ja

arendustegevuse ning innovatsiooni alase nõu andmise puhul on TAIPis ka tegelikult

esindatud enamuses TAI valdkonna eksperdid.

7. Täiendada § 6 uue lõikega „(6) Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni

juhtkomisjoni täidab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkondliku

arengukava juhtkomisjoni ülesandeid“.

Põhjendus: kuivõrd eelnõus on TAIPi Nõukogu ja TAIPi juhtkomisjoni ülesanded sarnaselt

kirjeldatud, siis teeme ettepaneku lisada juurde ka nende funktsioonide erinevus.

8. Teeme ettepaneku täiendada § 7 lõike 3 punkti 3 osas seletuskirja, täpsustades

Haridus- ja Teadusministeeriumi rolli ministeeriumi teadus- ja arendustegevusete

koordineerimisel.

Põhjendus: Eelnõu näeb ette suuremat koordineerivat rolli HTMile, seda lõpuni avamata.

Eelnõu § 7 lg 3 punkt 3 ütleb, et HTM koordineerib ministeeriumite teadus- ja

arendustegevust, lähtudes riigi strateegilistest eesmärkidest. Kuigi eelnõu seletuskirjas on

välja toodud, et koordineerimise eesmärk on tagada TAI süsteemi terviklik toimimine ja

areng, siduda ministeeriumite TA tugevamalt riigi strateegiliste sihtidega, tõhustada

ministeeriumite koostööd TA kavandamisel ja rakendamisel ning parandada ametnike

oskust kaasata poliitikakujundamisse teadust ja teadlasi, ei too eelnõu selgust, milles

koordineeriv roll praktikas seisneb.

Üks võimalusi, kuidas seda teha, on läbi hetkel eksisteeriva TAI koordinatsioonikogu.

Eelnõu seletuskirjas toodud põhjendus punktis 3.2, et “Eelnõu ettevalmistamisel leiti siiski,

et ametnike tasandil tegutsevat koordinatsioonikogu ei ole vaja seadusesse tuua” ei ava

piisavalt põhjendust, miks eelnõus või seletuskirjas koordinatsioonikogu ei kajastata.

Mõistame ka seisukohta, mille kohaselt ei pruugi TAI koordinatsioonikogu olla

efektiivseim viis koordineerimiseks ning see sõltub viisist, kuidas valdkondlik

ministeerium endas sisemiselt TA-tegevust korraldab, kuid teada on ka, et teadusnõunikud

on tõstatanud korduvalt vajadust sõnastada kogu roll seaduse tasandil. Teeme ettepaneku

seletuskirjas detailsemalt avada, miks koordinatsioonikogu on otsustatud eelnõust välja

jätta ning selgitada, kuidas HTM plaanib edaspidi paremini siseriiklikult ministeeriumite

teadus- ja arendustegevust koordineerida ja kas ning milline roll on TAI

koordinatsioonikogul või sarnasel koostöövormil.

Oluline on § 7 lg 3 punkti 3 vaadata koosmõjus eelnõu § 7 lõikega 1, mis ütleb, et

ministeerium kavandab ja viib ellu oma valitsemisalale tarvilikku teadus- ja

arendustegevust ning innovatsiooni, pidades silmas riigi ning valitsemisala teadus- ja

arendustegevuse ning innovatsiooni strateegilisi sihte ja terviklikku toimimist - mis viitab

ministeeriumi vastutusele selle tegevuse osas. Sellele viitab ka eelnõu seletuskiri punkt

6.1.2: “Ministeeriumitevahelise TA korraldamine eeldab teadus- ja arendustegevuse eest

7 (13)

vastutava ministeeriumi töö mõningast ümberkorraldamist seoses lisatööülesannetega,

seega on tegemist olulise muudatusega.“

Samuti tuleks seletuskirjas selgesõnaliselt välja tuua, et valdkondlikel ministeeriumitel

peab säilima § 7 lõikes 2 välja toodud ülesannete täitmiseks ja oma valdkondlike

ressursside kasutamiseks iseseisev otsustuspädevus.

9. Täiendada seletuskirja § 8 lõike 3 punkti 6 selgitustega.

Põhjendus: vastav punkt sätestab, et teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksus

"toetab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitikat teadus- ja arendustegevuse

kohta informatsiooni kogumise, säilitamise, kättesaadavaks tegemise ja analüüsimisega" -

kas see tähendab, et teadus- ja arendustegevuse kulusid ja statistikat kogub edaspidi ETAg

(mitte enam HTM)? Seletuskirjas ei ole seda uue ülesandena käsitletud ega ole ka avatud,

mida sellealase info kogumise all silmas on peetud. Palume seletuskirjas täpsustada.

10. Täiendada § 13 lõiget 14 lauseosaga „kooskõlastades selle innovatsiooni valdkonna

eest vastutava ministeeriumiga“.

Põhjendus: tulenevalt § 17 lõikest 7 hakatakse äriühingust eraõiguslike teadus- ja

arendusautustele asutuse teadus- ja arendustegevuse toetust rahastama innovatsiooni

valdkonna eest vastutava ministeeriumi eelarvest. Kuna rahastuse aluseks on

evalveerimine, peab MKMil kui rahastajal olema võimalus olla kursis evalveerimise

protsessiga.

11. Täiendada § 15 lõiget 4 uue punktiga 2 „2) tagama, et tema läbiviidavad uuringud

aitavad vastavalt soolise võrdõiguslikkuse seaduse § 10 kaasa naiste ja meeste

ebavõrdsuse kaotamisele ja soolise võrdõiguslikkuse edendamisele.“.

Põhjendus: soolise võrdõiguslikkuse seaduses (§ 10) on haridus- ja teadusasutustele

sätestatud nõue tagada, et nende "läbiviidavad uuringud peavad aitama kaasa naiste ja

meeste ebavõrdsuse kaotamisele ja võrdõiguslikkuse edendamisele". Seetõttu teeme

ettepaneku selle nõude nähtavuse parandamiseks ja seeläbi rakendamise tõhustamiseks

lisada viide sellele kohustusele ka TAIKSi.

12. Täiendada § 16 lõiget 2 järgnevalt: lisada sõnade “soodustavad” ja “ühiskonna”

vahele “majanduse ja”.

Põhjendus: kuigi majandus on osa ühiskonnast, annab selline sõnastus innovatsiooni

riigieelarvelisele rahastamisele selge suunitluse panustada majanduse teadus- ja

arendusintensiivsemaks muutumisse.

13. Muuta § 16 lõike 3 punkti 5 järgnevalt: “ettevõtja teadus- ja arendustegevuse ja

innovatsiooni toetamine”. Muudatuse põhjendus on eelnevalt toodud.

14. Täiendada § 16 lõiget 4 lauseosaga „välja arvatud juhul, kui toetus on antud

kooskõlas Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 või Euroopa Komisjoni

määruse (EL) 2023/2831.“

Põhjendus: § 16 lõige 4 kehtib ainult juhul, kui toetust antakse väljaspool riigiabi. Juhul

kui toetus antakse kooskõlas riigiabireeglitega (üldise grupierandi määruse alusel või

vähese tähtsusega abina), siis eristamine ei ole põhjendatud.

8 (13)

15. Peatükki 5 lisada järelevalve õigused ka innovatsioonivaldkonna eest vastutava

ministeeriumile.

Põhjendus: kuna Vabariigi Valitsuse seaduse alusel on innovatsioon MKMi vastutusalas

ning TAIKSi eelnõu eesmärk on erinevalt seni kehtivast TAKSist reguleerida ka

innovatsiooni, siis peab innovatsioonitegevuste osas järelevalve tegemise õigus olema

TAIKSis määratud ka MKMile.

16. Täiendada § 23 lõikega 4 järgmises sõnastuses „Asutuse teadus- ja arendustegevuse

toetusele üleminekul tagab teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav

ministeerium äriühinguna tegutsevate eraõiguslike teadus- ja arendusasutuste

rahastamise kogumaht kolme aasta jooksul üleminekule eelneva kolme aasta

keskmise mahus ulatuses, mis eraldati baasfinantseeringuna äriühinguna

tegutsevatele eraõiguslikele teadus- ja arendusasutustel.“.

Põhjendus: eelnõu koostamisel on olnud äriühinguna tegutsevate eraõiguslike teadus- ja

arendusasutuste üheks suurimaks hirmuks ebaselgus edasise rahastuse ja selle mahu osas.

Arvestades, et tegu on üpris suure ja põhimõttelise muudatusega, on asjakohane ka seda

ülemineku sätetes kajasta, eriti kui sarnane säte on ka rahvusteaduste rahastamise osas.

17. Eelnõud läbiv ettepanek on TAI süsteemi osapoolte puhul kasutada nende juriidilisi

nimetusi.

Põhjendus: TAI süsteemi osapooled on eelnõus ebaühtlaselt kajastatud, mis raskendab

eelnõu lugemist ja arusaadavust: osadel juhtudel on kirjutatud selgelt välja osapoole

nimetus – nt Teaduse Akadeemia või Riigikantselei, teistel juhtudel on kasutatud

umbmäärast nimetust, nt: Teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksus (selle

asemel, et kirjutada Eesti Teadusagentuur). Ettepanek on kajastada osapoolte nimetusi

ühetaoliselt läbi eelnõu (nt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Eesti

Teadusagentuur, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus). Kui ka osapoolte juriidilised

nimetused muutuvad, siis kehtib õiguslik järjepidevus.

18. Seletuskirjas täiendada mõjuanalüüsi punkti 6.6.

Põhjendus: seletuskirja mõjuanalüüsi punktis 6.6 tuuakse välja mõju avaliku sektori

töökoormusele, nentides, et avaliku sektori töökoormust mõjutavad kavandatavad

muudatused vähesel määral. Ometi on eelnõus märgitud, et ministeeriumitel tekivad

lisakohustused seoses teadus- ja arendustegevuse aruandlusega, mida ei ole täpsemalt

avatud. Lisaks suureneb töökoormus MKMis seoses äriühingutest eraõiguslike TA-

asutuste rahastuse korraldamisega. Samuti, uut tüüpi koordinatsioonilahendused võivad

tekitada lisakohustusi. Seega ei saa mõjuanalüüsi hinnangut lugeda kohaseks ning

ettepanek on see põhjalikumalt lahti kirjutada ning erinevate uute lisanduvate ülesannete

valguses läbi hinnata.

Lisaks soovime pöörate Teie tähelepanu järgmistele vigadele ja ebakõladele eelnõus:

1. § 2 punkt 4 eemaldada lauseosa „või mis on läbinud institutsionaalse akrediteerimise

vastavalt § 13 lõikes 5 sätestatule“.

Põhjendus: varasemalt on HTM selgitanud, et kõik asutused peavad läbima evalveerimise

vähemalt ühe korra, seega „või“ on antud juhul eksitav. Kuna § 13 lõige 10 ütleb, et

evalveerimise otsus jääb kehtima, siis pole kogu lauseosa üldse vaja.

9 (13)

2. Muuta § 2 punkt 10 sõnastust.

Põhjendus: punkti sõnastusest võib välja lugeda, et teadus- ja arendusasutuste alla

kuuluvad ka ülikoolid ja evalveeritud kõrgkoolid, samas eelnõus läbivalt neid eristatakse.

Seega üks võimalus on lisada lause osa „välja arvatud ülikoolid ja evalveeritud

kõrgkoolid“. Kui siiski on mõeldud, et teadus- ja arendusasutuste alla kuuluvad ka

ülikoolid ja evalveeritud kõrgkoolid, peaks seaduses läbivalt eristuse kaotama seal, kus

teadus- ja arendusasutuste all peetakse silmi kõiki, kasutada mõistet „teadus- ja

arendusasutus“ ning kui soov eristada, siis kasutada mõistet „ülikool“, „evalveeritud

kõrgkool“ ning „teadus- ja arendusasutused välja arvatud ülikoolid ja evavleeritud

rakenduskõrgkoolid“. Tegu on küll tehnilise punktiga, aga seadust lugedes peab olema

arusaadav, mida on mõeldud, eriti nii keskse mõiste, kui „teadus- ja arendusasutus“, all

silmas.

3. § 5 lõike 1 esimeses lauses kustutada üleliigne "e"

4. Sõnastada § 7 lõige 2 järgmiselt: „Ministeerium valdkondliku teadus- ja

arendustegevuse ning innovatsiooni elluviimisel:“

Põhjendus: lugedes seaduse § 7 lõige 1 ja 2, võib neid punkte tõlgendada justkui, et mõned

punktid (n: punkt 5) kehtivad ka teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika

rakendamisel. Samas seletuskiri selgelt toodud, et § 7 lõige 2 seotud ministeeriumite

valdkondliku teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga.

5. § 7 lõike 6 punkti 4 sõnastust muuta järgmiselt: „korraldab äriühinguna tegutseva

eraõiguslike teadus- ja arendusasutuste teadus- ja arendustegevuse rahastamist

riigieelarvest vastavalt käesoleva seaduse §-s 17 sätestatule;“.

Põhjendus: ühtlustada eelnõu tekstis mõisteid.

6. Muuta § 13 lõike 5 sõnastust, lisades ette lauseosa „Varasemalt evalveeritud“.

Põhjendus sama nagu § 2 punkti 4 puhul st institutsionaalne akrediteerimine saab asendada

evalveerimist vaid juhul, kui asutus on varasemalt mingil hetkel evalveerimise läbinud.

7. § 17 lõikes 9 lisada lauseosa „Teadus- ja arendustegevuse toetuse“ ette sõna

„Asutuse“. Tegu on läbiva veaga antud paragrahvis.

8. § 23 lõikes 3 asendada sõna „Tegevustoetusele“ lauseosaga „Asutuse teadus- ja

arendustegevuse toetusele“.

Põhjendus: arvatavasti on sisse jäänud vana viide tegevustoetusele, mille uus nimetus on

asutuse teadus- ja arendustegevuse toetus“.

Täiendavalt esitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium järgmised kommentaarid ja ettepanekud rakendusaktide kavandite osas:

Asutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse määramise tingimused ja kord 1. Ettepanek täiendada § 2 ja § 3 sõnastust või selgitada määruse seletuskirjas

„kogumahtu“.

Põhjendus: arvestades, et asutuse teadus- ja arendustegevuse toetust rahastatakse kahe

ministeeriumi eelarvest, võib „kogumahu“ mõiste tekitada segadust.

10 (13)

2. Mõistame, et tegu on kavandiga ning määrus koostatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi

ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostöös, aga markeerime et § 7-9

sõnastab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium pärast tulemusosa

tingimuste väljatöötamist. Kooskõlastusele saadetud määruse eelnõus ei ole MKM

nimetatud paragrahve sõnastanud.

Teadus- ja arendustegevuse evalveerimise taotlemise, läbiviimise ja tulemuse kinnitamise täpsemad tingimused ja kord 1. Ettepanek muuta § 3 lõike 4 sõnastust järgmiselt: „Teadus- ja arendustegevuse poliitika

rakendusüksus (edaspidi evalveerimise läbiviija) kinnitab evalveerimise hindamisjuhendi,

kooskõlastades selle eelnevalt teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonna

eest vastutava ministeeriumitega.“

Põhjendus: äriühingust eraõiguslike teadus- ja arendusautustele asutuse teadus- ja

arendustegevuse toetust hakkab rahastama innovatsiooni valdkonna eest vastutava

ministeeriumi eelarvest. Seetõttu soovime olla ka kursis evalveerimise protsessiga.

2. § 5 täiendada lõikega, mis kohustab evalveerimisega läbiviimisega seotud dokumendid,

mis puudutab äriühingust eraõiguslike teadus- ja arendusasutusi, teha

kättesaadavaks/kooskõlastada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga.

Põhjendus sarnane eelmise punktiga.

Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni juhtkomisjoni moodustamise kord ja töökord 1. Muuta § 2 lõige 7 sõnastust järgmiselt: „(7) teadus- ja arendustegevuse- ning

innovatsioonipoliitika arengukavade fookusvaldkondi sealhulgas nutika spetsialiseerumise

valdkondade edenemise hindamine ja ettepanekute tegemine nende muutmise kohta.“

Põhjendus: mõistame, et ei ole soovitud antud juhul otse kirjutada TAIEt ja selle

fookusvaldkondi aga antud juhul leiame, et see mõiste on liiga lai. Mõistlikum on piiritleda

siiski teadus- ja arendustegevuse- ning innovatsioonipoliitika arengukavade

fookusvaldkondadega.

2. § 3 lõikes 2 asendada sõnad „vastav minister“ sõnadega „vastavaid ministreid“.

Põhjendus: juhtkomisjon on kahe ministri ühine komisjon.

3. § 4 lõikes 1 „haridus- ja teadusminister ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister“

asendada seaduse eelnõus kasutavate mõistetega „teadus- ja arendustegevuse ning

innovatsiooni valdkonna eest vastutavad ministrid“.

4. § 4 lõikes 3 „Haridus- ja Teadusministeerium ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium“ asendada seaduse eelnõus kasutatavate mõistetega

„teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonna eest vastutavad

ministeeriumid“, juhul kui eelnõus nimetusi ei muudeta.

5. § 4 täiendada järgmise lõikega „(x) Vastavalt lõikes 2 kokku lepitule on koosoleku

juhtiv minister esimees ja teine minister aseesimees.“

11 (13)

Põhjendus: § 5 on toodud sisse mõisted „esimees“ ja „aseesimees“ aga pole selge, kes nad

on ning kuidas nad määratakse/valitakse. Eeldusel, et esimees juhib koosolekut, kelleks on

vastavalt § 4 üks ministritest, siis võiks samas paragrahvis olla sätestatud, kes on esimees

ja aseesimees.

6. § 5 lõige 4 sõnastada järgmiselt: „(4) Juhtkomisjoni tööd korraldavad ministeeriumid

saadavad istungi päevakorra koos teiste vajalike materjalidega komisjoni liikmetele

vähemalt üks nädal enne istungi toimumist.“

Põhjendus: kuna § 4 lõikele 3 korraldavad juhtkomisjoni tööd kaks ministeeriumit, siis

võiks siin olla mitmus. Teine võimalus on muuta sõnastust sellisena, et materjalid saadab

ette see ministeerium, kelle minister vastavat koosolekut juhib.

7. Parandada § 8 ja § 9 olevaid määruse siseseid viiteid. § 8 viidatakse § 8 aga õige on §

9, samuti § 9 viidatakse § 7 lõikele 3 aga õige peaks olema § 8 lõige 3.

Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsiooni Poliitika Nõukogu põhimäärus

1. § 1 lõikes 2 asendada arv „12“ arvuga „15“ ning sõna „kaheksa“ sõnaga „kümme“.

Põhjendus: kehtiva „Teadus- ja Arendusnõukogu põhimääruse“ alusel on 15 liiget, kellest

kümme on teaduse ja ettevõtluse eksperdid ning esindajad. Alternatiivne võimalus on ka

sõnastada seda propotsioonide kaudu ehk vastavalt Vabariigi Valitsuse liikmete arvule on

sama palju teaduse ning ettevõtluse esindajaid.

2. § 3 punktis 3 asendada lauseosa „teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni

koostöökogus“ lauseosaga „teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni

juhtkomisjonis“.

Juhul kui Haridus- ja Teadusministeerium ei nõustu mõne eelpool toodud muudatusettepanekuga, siis palume Haridus- ja Teadusministeeriumis eelnõu eest vastavatel ametnikel ühendust võtta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi innovatsiooni ja tehnoloogia ning strateegiaosakonna ametnikega, et selgitada, mis põhjustel muudatusettepanekutega ei arvestatud.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

12 (13)

Mikk Vahtrus

+372 625 6389 [email protected]

Sigrid Rajalo

+372 625 6398 [email protected]

Külliki Tafel-Viia

+372 5036 492 [email protected]

13 (13)