Haridus- ja teadusministri määruse „Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (Astra+)“ eelnõu

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Haridus- ja Teadusministeerium

[email protected]

Munga 18

50088, Tartu

Teie 11.06.2024 nr 8-2/24/2654, HTM/24-

0629/-1K

Meie 12.07.2024 nr 2-3/1624

Haridus- ja teadusministri määruse

„Teadusuuringute mõju suurendamine ning

teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse

teadmussiirde suutlikkuse toetamine (Astra+)“

eelnõu kooskõlastamine

Austatud Kristina Kallas

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) kooskõlastab haridus- ja

teadusministri määruse „Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide

institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (Astra+)“ eelnõu alljärgnevate märkustega

arvestamisel.

Esitame märkused kahes osas: alustame üldiste kommentaaridega ning seejärel esitame

konkreetseid paragrahve puudutavad kommentaarid. Palume Haridus- ja Teadusministeeriumi

ametnikel ka ühendust võtta kirja lõpus märgitud MKMi innovatsiooni ja tehnoloogia osakonna

ning strateegiaosakonna ametnikega, et selgitada, kuidas MKMi märkustega arvestatakse.

Üldised kommentaarid

1. Seletuskirjas on selgitatud pikalt, sh eri uuringutele tuginedes, kuidas teadmus- ja

tehnoloogiasiire ülikoolidest väljapoole ei ole Eestis efektiivne ega tulemuslik. Seda

vaatamata asjaolule, et teadmus- ja tehnoloogiasiirdeüksused suuremates ülikoolides on

eksisteerinud juba aastaid. Seletuskirjas viidatakse Eesti teadus- ja arendustegevuse

(edaspidi TA) süsteemi ülevaadetele (Peer Review, 2019), millest selgub, et “TA-asutuste

teadmussiirde üksustel on nende organisatsioonis loodud intellektuaalomand (IP) halvasti

nähtav ning seda ei kommertsialiseerita piisavalt.” Seetõttu on oluline, et ASTRA+ kui

riikliku sekkumise tulemusena toimuks ülikoolides selge kvalitatiivne hüpe. See omakorda

tähendab, et ülikoolidele (jt meetmest toetuse taotlejatele) peab poliitikakujundaja seadma

kõrgemad ja selgelt mõõdetavad tulemuslikkuse ootused. Määruses on nimetatud

väljundnäitajad ja panustamine kahte tulemusnäitajasse (ettevõtluslepingute maht ja

koolitusel osalenud töötajate arv), kuid need ei ole piisavad, et anda taotlejatele

2 (6)

tulemuslikkuse ootuse osas selget sõnumit ega tagada eelnimetatud kvalitatiivset hüpet.

Näiteks koolitustel osalemine ja vastava personali värbamine on tulemuste saavutamise

eeldus, mitte omaette tulemus, mida mõõta.

Ettepanek on täiendada tulemusnäitajaid kommertsialiseeritava tehnoloogia või teadmuse

kui tulemuste mõõtmisega. Sealjuures ei ole oluline, kuidas teadmust või tehnoloogiat

kommertsialiseeritakse, kas ülikool patenteerib ja viib ise turule, litsentseerib välja, müüb

mõnele ettevõttele, teeb spin-off’i vms. Oluline mõõdik on “turule jõudnud tehnoloogia/

teaduslik teadmine”. Allpool on ettepanek täiendada § 3 lg 3–5 vastavalt.

Ettevõtluslepingute arv ja maht ei taga arenguhüpet ning ainult spin-off’ide arvestamine

mõõdikuna on piirav. Lisaks ei ole aru saada, kuidas näitajate sihtväärtused on arvutatud

ja mis on baasväärtus. Kuniks neid ei ole avatud, siis ei ole tegelikult võimalik adekvaatselt

hinnata, kas näitajad ja nende sihtväärtused on asjakohased ja ambitsioonikad.

2. Eelmise punktiga seonduvalt teeb MKM ettepaneku luua hindamismetoodika ja vajadusel

muuta määrust, et esitatavad taotlused tooksid kaasa soovitud muutuse ja hindamise käigus

oleks võimalik taotlusi vastavalt suunata. MKMil on hea kogemus enda rakendusüksuses

kohustusliku konsultatsiooni või eelhindamise rakendamisega, seega teeme ettepaneku

rakendada sama ka ASTRA+ taotluste hindamise eel. Eelhindamisse või nõustamisse tuleb

kaasata vajadusel välist kompetentsi. Oluline on silmas pidada, et ASTRA+ pole tavaline

“alt-üles” meede, vaid siin on poliitikakujundajal selge soov kutsuda esile sisuline muutus

ülikoolides ja kõrgkoolides, mis eeldab aktiivset “ülalt-alla” suunamist, kaasates selleks

pädevaid väliseid eksperte.

3. Teadus- ja arendusasutuse mõistet ei ole eelnõus ega seletuskirjas kasutatud järjepidevalt.

Arvestades, et määruse sihtrühm on kitsendatud teatud tüüpi teadus- ja arendusasutustele

ning arvestades ka teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadusega

seotud muudatusi, on vajalik TA asutuse mõiste üheselt ära defineerida.

4. Läbivalt tuleb täpsustada TAI-süsteemi, sest nt viidatud peer-review of the Estonian R&I

system analüüsis teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni süsteemi, mitte ainult TA-

süsteemi. “I” TAI akronüümi lõpus omab selget rolli ja viitab, et tegu on innovatsiooniga.

Innovatsiooni definitsioon omakorda tähendab, et uuendus peab olema

kommertsialiseeritud (vt OECD Oslo manuaali).

Üksikparagrahve puudutavad kommentaarid

Paragrahv 2:

5. § 2 punkt 2 tippspetsialisti definitsiooni täpsustada järgnevalt: kõrge kvalifikatsiooniga

töötaja, kellel on kõrgharidus ning vähemalt 3-aastane teadus- ja/või arendustöö ja/või

teadmussiirde kogemus, või kes on juhtinud ettevõtet, kuulunud ettevõtte juhtkonda,

nõukokku või on omas valdkonnas hinnatud ekspert kas Eestis või välismaal;

Selgitus: Sektorite loetlemine on liigne täiend. Silmas on peetud kõikvõimalikes sektorites

töötavaid tippspetsialiste. Täiendada tuleb kompetentse arendustöö kogemuse võrra, mis

tähendab, et mitte ainult teadustöö, vaid ka arendustöö kogemuse on asjakohane.

6. § 2 p 5 – kuigi defineeritud on “teadmushaldus”, siis ei kasutata seda mõistet määruses

edaspidi kordagi. Seletuskirjas on kasutusel kolmes kohas „teadushaldus“. Palume

korrigeerida. Kui terminit ei kasutata, siis ettepanek see mõiste määrusest eemaldada või

ühtlustada terminite kasutust.

3 (6)

Paragrahv 3:

7. § 3 lg 1: “... aidata kaasa teadus- ja arendusasutustes ja kõrgkoolides tekkivate

teadustulemuste võimalikult kiirele rakendumisele ühiskonnas” - mida on mõeldud

“võimalikult kiire” all? Kuidas seda on mõeldud hinnata? Kui seda ei ole olnud kavas

hinnata, siis teeb MKM ettepaneku lülitada see kindlasti hindamismetoodikasse sisse.

8. § 3 lg 1: “ning ettevõtliku mõtteviisi väärtustamine teadus-, arendus- ning

kõrgharidussüsteemis.” - viimane osa lausest ei ühti keeleliselt. Palume korrigeerida.

9. § 3 lg 3 p 1 – seletuskirjas on öeldud, et vahe-eesmärk, mis on määruse eelnõus seatud,

pole saavutatav. Seletuskiri ja eelnõu tekst on seega vastuolus. Palume see vastuolu

likvideerida. Lisaks on puudu info, mis on baastase, mistõttu ei ole võimalik hinnata, kas

seatud sihttasemed (40 ja 150) on väheambitsioonikad ja isetäituvad või kõrge

ambitsiooniga. Palume seada baastase, esitada arvutuskäik ja vajadusel tasemeid muuta.

10. § 3 lg 3 p 2 on tõenäoliselt isetäituv mõõdik ehk oleneb taotlejate arvust ja ülikoolide ja

kõrgkoolide ring on piiratud. Seda enam on tarvis seada sekkumise spetsiifilised

tulemusmõõdikud.

11. § 3 lg 3 p 1 – algtase 0 ei vasta reaalsusele, sest ülikoolidel on juba praegu ettevõtetega

lepinguid. Loogiline on seada algtase sellisena, nagu ta on viimase teadmise seisuga. Seega

on MKM ettepanek algtaset muuta, et see vastaks tegelikkusele. Seletuskirjas on öeldud,

et see tase oli 2019. aastal 14 mln eurot. Palume esitada uuemad andmed, sest esitatud

baastase on 5 aasta tagune info. Eelduslikult on olukord tänaseks muutunud ehk baastase

on suure tõenäosusega muutunud ning andmed iga aasta kohta peaksid ülikoolidel olemas

olema. Lisaks ei selgu seletuskirjast, kuidas jõuti arvutustega 18 mln euroni. Seletuskirjas

on öeldud, et „Lepingute maht peaks tõusma 2029. aastaks ca 30% aastas“. Sihttase 18 mln

eurot ei tähenda 30-protsendilist tõusu aastas, vaid kogu rahastusperioodi peale. Segaseks

jääb aga, kas sihttase 18 mln eurot on iseeneslikult täituv eesmärk, mille ülikoolid

mineviku andmetele tuginedes niikuinii saavutaksid. Palume esitada arvutuskäik ja

argumendid, mis põhjendavad seatud sihttaset ning toovad välja sekkumise stimuleeriva

mõju. Vajadusel tuleb sihttaset muuta, kui arvutuskäik ja argumendid ei too selgelt esile

antud sekkumise stimuleerivat mõju.

12. § 3 lg 5 – 100 000 eurot TA-vahendite või erainvesteeringute kaasamist on tänaseks liiga

madal lävend. Ettepanek on lävend tõsta 250 000 euro peale. Kui ettevõte tõstab kapitali,

siis on see summa nagunii isetäituv eesmärk.

13. § 3 lg 5 täiendada näitajat, milleks praegu on spin-off’ide arv näitajaga

“kommertsialiseeritud tehnoloogia”. Oluline on, et ülikoolis sündinud tehnoloogia jõuaks

turule. Vähem oluline on ette anda täpne viis, kuidas tehnoloogia turule jõuab. Selleks võib

olla spin-off’i loomine, intellektuaalomandi müük, litsentseerimine vms – taotlejatele

peaksid olema võimaldatud erinevad kommertsialiseerimise viisid.

14. Eeldusel, et § 3 lg 5 täiendatakse vastavalt MKMi ettepanekule, muuta see taotlejatele

järgimiseks kohustuslikuks. Ilmselt reguleerida § 5, lg 1. Kooskõlastusele saadetud

määruse eelnõus ei ole sisemist viidet § 3 lg 5 tulemusindikaatorile.

15. § 3, lg 3, p 6: eelnõust ega seletuskirjast ei ilmne, kuidas päriselt on mõeldud hinnata

horisontaalsete põhimõtetega arvestamist. Välja toodud indeksite puhul ei ole toodud

4 (6)

algtaset ega kirjeldatud ka soovitud muutust. Palume täiendada määrust ja/või seletuskirja

vastavalt.

Paragrahv 5:

16. § 5 lg 1 p 1 ehk ADAPTERI kui toetava tegevuse reguleerimisel on hädavajalik, et selgelt

ja senisest tugevamini oleks platvormile kaasatud n-ö väiksemad partnerid, kellel on

võimalik saada Adapteri rakendamisest proportsionaalselt suuremat kasu kui kahe suurima

ülikooli puhul, kus sisemised teadmussiirde tegevused on paremini ja selgemalt

integreeritud. Palume täpsustada, kuidas on väiksemate partnerite tugevam kaasatus

tagatud.

17. § 5 lg 1 p 3 puhul näeb praegune eelnõu ette hinnata KTH innovatsioonivalmiduse mudelist

ainult ühte dimensiooni – Funding Readiness Level. KTH mudel katab 6 eri dimensiooni,

mis kõik on innovatsiooniküpsuse tervikliku arendamise seisukohalt vajalikud.

Seletuskirjas ei ole põhjendatud, miks on mudelist võetud vaid üks dimensioon. MKMi

ettepanek on rakendada mudelit tervikuna, mitte vaid ühte dimensiooni, sest niisama

olulised on nt IPR readiness, business model readiness, TRL jne.

18. § 5 lg 3 on sätestatud, et rahastatakse lg 1 p 2 kuni kahte konsortsiumit hõlmavat projekti.

Seletuskirjas on selgitatud, et üks asutus võib osaleda erinevates konsortsiumites. Kas see

tähendab, et kahes edukas konsortsiumis võib olla ka sama asutus ja kas konsortsiumite

tegevused võivad kattuda? Mõlemal juhul tundub see ressursside ebamõistlik kasutus,

seega teeme ettepaneku täiendada määrust (näiteks §18 v §19) selge kriteeriumiga, mis

välistab, et sama asutus osaleb mitmes projektis samade tegevustega.

19. § 5, lg 5 on öeldud, et rahastust antakse “... teadlaste innovaatiliste projektide

rahastamiseks” - eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, mida peetakse innovaatiliseks

projektiks ja mis veel olulisem – kuidas on tagatud, et seda hindavad pädevad, st ettevõtluse

ja/või finantseerimise kogemusega eksperdid.

Paragrahv 6:

20. § 6 lg 2 p 1 – parema tulemuslikkuse tagamiseks oleks tarvis rahastada rohkem kui ühte

äriarenduseksperti asutuse kohta. Mõistame piiratud ressursse, kuid soovitame kaaluda

rohkem kui ühe inimese värbamist asutuse kohta.

21. § 6, lg 2, p 2 on öeldud, et personalikulud on abikõlbulikud üksnes uute töötajate puhul

(“... otseselt seotud töötajate, kes on tööle võetud abikõlblikkuse perioodil”). Üksnes uute

töötajate personalikulude abikõlbulikuks lugemine ei toeta ülikoolides juba tegutsevaid

teadmussiirde üksuste jätkusuutlikkust, eriti mis puudutab § 5 lg 1 p 4 tegevusi. Uue

inimese värbamine on tulemuslik, kui tema tegevus jätkab ja arendab juba tehtud tegevusi.

Seetõttu on ettepanek lugeda abikõlbulikuks ka juba töötavate teadmussiirdega tegelevate

inimeste personalikulud, esitades sealjuures selgelt, millised on need lisanduvad

tegevused, mida olemasolev töötaja hakkaks tegema vastavalt ASTRA+ rahastusest, et

välistada tavapäraste tegevuste rahastamist ASTRA+ meetmest.

Paragrahv 12:

22. § 12, lg 4, p 2 on määratletud, et “projekti juhiks on isik, kes on pärast 2015. aastat kaitsnud

doktorikraadi või on läbinud järeldoktorantuuri”. Seletuskirjast ei selgu, millistel põhjustel

on selline kitsendus seatud. Kui tahta noorteadlasi esile tuua, siis võib näiteks lisada klausli,

5 (6)

et sellise projektijuhi puhul saab kõrgemaid punkte; täielikult kõikide ülejäänute

välistamine tundub kitsendav.

Paragrahv 17:

23. Muuta § 17 lg 1 järgnevalt: uurimisrühmade teadustulemuste innovatsiooniküpsuse

arendamise taotluste hindamiseks moodustab rakendusüksus rakendusasutuse ettepanekul

ekspertkomisjoni, kus proportsionaalse enamuse moodustavad erasektori kogemuse ja

pädevusega eksperdid.

Selgitus: kuna hinnata tuleb innovatsiooniküpsust, siis lähtuvalt innovatsiooni

rahvusvaheliselt tunnustatud definitsioonist (vt OECD Oslo manuaal), mille kohaselt peab

uuendus olema leidnud rakenduse turul ehk kliendid, on oluline, et seda küpsust hindaksid

erasektori kogemuse ja pädevusega inimesed ja nad moodustaksid komisjonis

proportsionaalse ülekaalu. Lõigu viimane lause tuleks kustutada – ekspertkomisjoni tuleb

kindlas kõneviisis kaasata eksperte, mitte “vajadusel”.

Lisaks, kuna tegu on MKMi ja HTMi ühise teadmussiirde programmi meetmega, teeb

MKM ettepaneku mõlemasse komisjoni kaasata kindlasti MKMi esindaja ning Ettevõtluse

ja Innovatsiooni Sihtasutuse esindaja.

Paragrahv 18:

24. Määruse eelnõu jääb selgusetuks selles osas, mida hindab taotlustes ekspertkomisjon ja

mida juhtkomisjon. Kas ekspertkomisjon hindab vastavalt § 18 lg 1 valikukriteeriumite

alusel? Miks hindab juhtkomisjon eraldi § 14 toodud valikukriteeriumite alusel? Kuidas

need hindamised omavahel suhestuvad, kas neid hindamisi tehakse paralleelselt või

üksteisest sõltumatuna? Seletuskiri seda ei selgita. MKM teeb ettepaneku seletuskirja

vastavalt täiendada.

25. § 18 lg 2 p 1 eemaldada sõna “vajadusel”. Selgitus: kõnealuses hindamiskriteeriumis on

kindlas kõneviisis, mitte tingivas (vajadusel) tarvis hinnata, et sekkumine oleks püsiv ehk

tegevused jätkusuutlikud ka pärast projektirahastuse lõppu.

26. § 18 lg 8 – muuta punktiskaala 4-punktiliseks ehk 4 punkti on maksimum (suurepärane).

See on paremini kooskõlas sama § lõikega 10, mille kohaselt koondhinde puhul on

lävendiks 2,5 ja iga valikukriteeriumi alusel 2,00. 4-punktine skaala tagab, et rahastatavad

taotlused peavad olema kõrgema kvaliteediga kui minimaalselt pool nõutud

hindepunktidest, mis on siiski rahastuse saamiseks madal lävend. Oluline on, et taotlused

oleksid kvaliteetsed ja seega peab ka lävend olema kõrgem kui 50%. Iga valikukriteeriumi

puhul on hetkel lävend isegi vähem kui pool ehk 40%, mis ei saada taotlejatele selget

signaali, et oodatud on väga kvaliteetsed taotlused;

27. § 18, lg 9 toodud kriteeriumide puhul võiks projekti põhjendatust, mis on projekti sisuline

hinnang, hinnata kõrgemalt kui taotleja suutlikkust projekti ellu viia. Kui sisu ei ole, ei aita

ka tegijate tase. MKMi ettepanek on 25% ja 30% ära vahetada: anda projekti sisulisele

hinnangule 30% ja taotleja suutlikkusele projekti ellu viia 25%.

Seletuskirja puudutavad kommentaarid:

28. Seletuskirja osas 1 “Sissejuhatus ja eesmärk” kasutatakse domineerivalt “tehnosiirde”

terminit, samas eelnõus on valdavalt kasutusel ning ka defineeritud “teadmussiirde”

termin. Ühtsuse huvides tuleks ka seletuskirjas kasutada olukorra kirjeldamisel

"teadmussiirde” terminit.

6 (6)

29. Alaviidet 2 täiendada märkusega, et uuringu teostas Tartu Ülikool.

30. Seletuskiri ei selgita § 18 lõikeid 13–17.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

Külliki Tafel-Viia

+372 5885 1142 [email protected]

Sigrid Rajalo

+372 625 6398 [email protected]

Mikk Vahtrus

+372 625 6389 [email protected]